Seisukoha küsimine Kõverdama II turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Transpordiamet [email protected] 05.11.2021 nr 9-6-3/21/22649-2 Seisukoha küsimine Kõverdama II turbatootmisala keskkonnamõju hindamise programmi kohta Aktsiaselts Torf esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuse külas asuva Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Aktsiaselts Torf Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Juhul kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, siis andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH programm (Kõverdama II KMH programm _251021.pdf) Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]), Lääneranna Vallavalitsus ([email protected]), Terviseamet ([email protected]); Päästeamet ([email protected]), Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected]); Eesti Geoloogiateenistus ([email protected]) Karl Markus Wahlberg 5885 7049 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Koostajad: Aadu Niidas, Anna-Helena Purre, Marge Uppin, Priit Kallaste, Üllar Rammul, Kaie Kriiska © 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja ala valiku põhjendus ................................... 4 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...................................................................................................... 8 2.1. Kavandatav tegevus...................................................................................... 8 2.2. Alternatiivsed võimalused ............................................................................ 9 3. Keskkonnamõju hindamise sisu ....................................................................... 10 4. Hindamise prognoosimeetod .......................................................................... 24 5. Ajakava ............................................................................................................. 29 6. Arendaja, otsustaja, järelevalvaja ja eksperdi andmed.................................... 31 Lisa 1. KMH algatamise otsus (Keskkonnaamet 04.05.2021) 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ALA VALIKU PÕHJENDUS Aktsiaselts Torf (registrikood 10076240) kaevandab turvast Lääne maakonnas Lääneranna vallas paiknevatel Kõverdama turbatootmisala Kõverdama mäeeraldisel maavara kaevandamise loa L.MK.LÄ-36790 alusel, mille kehtivus lõpeb 30.06.2025. Kõverdama mäeeraldisel on kaevandatava turba varud ammendumas ning lähiaastatel plaanitakse alustada ammendunud tootmisväljakute korrastamist. Ettevõte soovib Kõverdama maardlas kaevandamist jätkata, kuna maardlasse on juba rajatud kaevandamiseks vajalik infrastruktuur ning ettevõte omab kvalifitseeritud personali ja turba tootmiseks vajalikku tehnikat. Kõverdama II mäeeraldisel on 566 tuh t kaevandatavat turba varu. Seetõttu esitas Aktsiaselts Torf 18.03.2021 (nr DM-111990-12) Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks. Keskkonnaloa taotluse esitamise eesmärk on tagada varasemalt kaevandatud maardlas turbavaru ammendamine ja alade nõuetekohane korrastamine. Taotletav Kõverdama II mäeeraldis on varasemalt kuivendusest mõjutatud ning alal on ka vanad turbakarjäärid. Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldisel on vähelagunenud turba kaevandatav varu 217 tuh t ja hästilagunenud turba kaevandatav varu on 349 tuh t. Lisaks majanduslikele aspektidele on kaevandamise jätkamine otstarbekas ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Kaevandatud maavara plaanitakse kasutada välisnõudluse rahuldamiseks aiandusturba ja väetisesegude valmistamisel. Maksimaalseks aastaseks turba kaevandamise mahuks planeeritakse 10 tuh t ja luba taotletakse 30 aastaks. Peale Kõverdama turbatootmisala osalist ammendumist ligikaudu 10 aasta perspektiivis on võimalik selle mäeeraldise kaevandamismahu (kuni 20 tuh t aastas) arvelt suurendada Kõverdama II turbatootmisala maksimaalset aastast kaevandamise mahtu. Kõverdama II turbatootmisala paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuse külas Lihula linnast ligikaudu 9 km edela pool ja Risti – Virtsu – Kuivastu- Kuressaare teest (põhimaantee nr 10) ligikaudu 2 km kaugusel lõuna suunas (joonis 1). 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kavandatav Kõverdama II turbatootmisala paikneb järgnevatel riigile kuuluvatel kinnistutel: Lihula metskond 14 (katastritunnus 19502:002:0120), Lihula metskond 51 (19502:002:0283), Lihula metskond 65 (19501:002:0616), Lihula metskond 10 (41101:004:0181) ja Lihula metskond 16 (19502:002:0121). Kinnistute valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kavandatavad Kõverdama II mäeeraldise kinnistud paiknevad kogu ulatuses Kõverdama turbamaardlas, mille registrikaardi number on 114. Vastavalt maavara kaevandamise loa taotlusele on turbatootmisala mäeeraldise pindala 150,38 ha, koos teenindusmaaga 158,96 ha. Kõverdama turbatootmisala teenindushooned, mida plaanitakse kasutada ka Kõverdama II turbatootmisalal kaevandamisel, paiknevad Karuse külas Lääneranna vallas Kõverdama turbatootmisala kinnistul ( 19502:002:0119). Lõo küla lähimate majapidamiste (Nõmme (19502:002:0054) ja Männiku (19502:002:0055)) õuealad jäävad taotletava mäeeraldise teenindusmaa piirist vähemalt 90 m edela poole. Karuse küla lähimad õuealad (Tammela (19501:002:0650) ja Meistri (19501:002:1710)) paiknevad taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjaservast ligikaudu 490 m kaugusel põhjasuunas. Linnuse küla lähimad elamud asuvad kavandatavast tegevusest üle 800 m kaugusel ning taotletavast mäeeraldisest idapool paiknevad asustamata metsaalad. Kõverdama II mäeeraldis on ettevalmistamata ja mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires ei ole teid, elektri- ja sideliine ega muid kommunikatsioone. Mäeeraldisel on taimestik ja katend täies mahus eemaldamata. Taotletava Kõverdama II turbatootmisala idaosa paikneb maaparandussüsteemi TUUDI (TTP-562) piires. Samuti kattub kavandatav ala osaliselt III kategooria kaitsealuse liigi öösorr (Caprimulgus europaeus) leiukohaga (KLO9105363). Lisaks külgneb Kõverdama II turbatootmisala läänest ja loodest vahetult Karuse-Linnuse hoiualaga (KLO2000147), mis on loodusalana osa ka Natura 2000 võrgustikust (EE0040207). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamise suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine algatati 04.05.2021 kirjaga nr DM-111990-14. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatav tegevus Kõverdama II mäeeraldis on ette valmistamata ning seega on vajalik kaevandamist alustada puistu ja võsa raadamisega ning taimkatte eemaldamisega. Mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ladustatakse koos turbalasundist eemaldatud kändudega mäeeraldise teenindusmaale. Turbalasundist eemaldatavad kännud kasutatakse teede täitematerjalina või realiseeritakse kohalikele elanikele küttematerjalina. Mäeeraldisele tuleb rajada piirde- ja kogumiskraavid ning väljakute kuivendamiseks lahtised kuivenduskraavid. Kuivendussüsteemi vesi planeeritakse kavandatavalt mäeeraldiselt ära juhtida olemasoleva Kõverdama mäeeraldise kraavituse kaudu Virita peakraavi ning Kuitsa kraavi, kasutades juba väljaehitatud turbatootmisala kraavitust ning väljalaske. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on kavandatav turba kaevandamise maht kuni 10 tuh t aastas, mida on tulevikus (Kõverdama mäeeraldise osalisel ammendumisel) plaanis Kõverdama mäeeraldise ammenduva mahu ulatuses suurendada. Turba kaevandamisel kestab tootmisperiood mai keskpaigast augusti lõpuni. Turba kaevandamisel kasutatakse peamiselt ratastraktoreid ja nende taha haagitavaid freesimis-, pööramis- ja kogumismehhanisme. Turbalasundi freesimise sügavus sõltub peamiselt kuivamistingimustest ja freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba freesitava kihi paksus ühes tsüklis on keskmiselt 15 - 20 mm ja hästilagunenud turbal keskmiselt 10 mm. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kuivanud turba vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Olenevalt ilmastikutingimustest sooritatakse aastas keskmiselt 10 - 15 kogumistsüklit. 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Freesitud turvas kuivatatakse väljakutel ja kogutakse vaakumkogujatega. Turvas ladustatakse 2 - 3 tootmistsükli järel väljaveoteede äärde või tootmisväljakute otstesse aunadesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja kaevandamise hooaja kestusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu substraadi tsehhi või tarbijatele. Turba väljavedu toimub aastaringselt tarbijatele. Tootmisperioodi välisel ajal tehakse abitöid, puhastatakse kuivenduskraave ja korrastatakse väljaveoteid. Pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastatakse projekti alusel. 2.2. Alternatiivsed võimalused Turbatootmisalade kuivendamiseks ja turba tootmiseks on väljakujunenud parim võimalik tehnika, seetõttu toimub erinevatel turbatootmisaladel nii kuivendamine kui ka turba kaevandamine sisuliselt ühtviisi. Seetõttu reaalsed alternatiivsed võimalused ehk teised majanduslikult põhjendatud turba kaevandamise tehnoloogiad puuduvad. Võimalik on käsitleda vaid mõningaid konkreetseid tehnilisi lahendusi ja töövõtteid. Kavandatava tegevuse asukoha valikul samuti reaalsed alternatiivsed võimalused puuduvad, kuna KMH on algatatud keskkonnaloa taotlusele taotletavates piirides. KMH aruandes võrreldakse kavandatavat tegevust 0-alternatiiviga ehk olukorraga, et Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamiseks keskkonnaluba välja ei anta. Sel juhul turba kaevandamist antud turbatootmisalal ei alustata ning Kõverdama II mäeeraldiselt maavara ei ammutata. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 3. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist. Juhul, kui aruande koostamisel ilmnevad täiendavad olulised mõjutegurid, analüüsitakse ka neid. Alljärgnevalt on toodud punktid, mida KMH aruandes kindlasti käsitletakse. 3.1 Arendaja, juhtekspert, ekspertrühma koosseis ja asjaomased asutused. 3.2 KMH algatamine, läbiviimine ja avalikustamine. 3.3 Kasutatud infoallikad. 3.4 Kavandatava tegevuse eesmärk. 3.5 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kuigi taotletav Kõverdama II turbatootmisala asub Pärnu maakonnas, käsitleb antud ala Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kinnitatud Riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70) tulenevalt sellest, et maakonnaplaneeringud on tehtud enne haldusreformi, mil Kõverdama II turbatootmisala paiknes Lääne maakonnas Hanila ja Lihula valdades. Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt käsitletakse maavaradega varustatuse tagamist avaliku huvina. Kaevandustegevuse eelduseks saab pidada parimate teadaolevate tehniliste jm võimaluste kasutamist, vähendamaks kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui elanikele. Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning turba kaevandamisel eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. Kaevandamisjärgselt tuleb kasutatud alad korrastada, kas loodusliku keskkonnana, majandustegevuseks või rekreatsiooniks sobilike aladena. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks võimalusel vältida maardlate kasutuselevõtul alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Samuti ei ole soovitav kaevandamine juba asustatud piirkonnas. Kavandatav Kõverdama II mäeeraldis 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm kattub ligikaudu 11 ha ulatuses rohevõrgustiku tugiala servaga, kuid paikneb ka planeeringujärgses turbamaardlas. Tulenevalt Lääne maakonnaplaneeringust 2030+ tuleb rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitada (haruldased taimekooslused, vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm) ning looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%. Rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti. Rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu. Rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese kaevandamist ning turbatootmist. Juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana. KMH aruande koostamise käigus viiakse läbi kaardianalüüs ning välivaatlus kavandatava tegevuse mõju hindamiseks rohevõrgustiku toimimisele ja vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed. Kavandatav mäeeraldis ei paikne Lääne maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikel põllumajandusmaadel ega väärtuslikel maastikel, samuti asub mäeeraldis eemal tiheasustusega aladest. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018.a otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad varasemad üldplaneeringud. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala piirkonda kajastavad peamiselt Hanila valla üldplaneering (kehtestatud Hanila Vallavolikogu 17. detsembri 2003. a määrusega nr 32) aga vähemal määral ka Lihula valla üldplaneering (kehtestatud Lihula Vallavolikogu 25.09.2003 määrusega nr 22). Hanila valla üldplaneeringus on toodud, et keskkonnaloaga kehtestatavad nõuded peavad tagama, et maa-ainese kaevandamise kahjulik mõju loodusele, maastikupildile ja asustusele jääks võimalikult väikeseks. Osaliselt on kantud Kõverdama II laiendus ka Hanila valla mäetööstuse reservmaale, mis on ette nähtud olemasolevatele ettevõtetele laienemisvõimaluste loomiseks. Hanila ja Lihula valdade 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm üldplaneeringute kohaselt ei asu taotletav Kõverdama II turbatootmisala üldmaa reservmaal. Rohevõrgustikke ja väärtuslikke maastikke ei ole ei Hanila ega ka Lihula valla üldplaneeringus planeeritud. Pärnumaa turbavarude arengukava (aastani 2030) eesmärgiks on arendada turba kaevandamist ja suurendada turba kasutamist Pärnumaal ja Eestis tervikuna, seejuures parimat võimalikku tehnikat kasutades ning turba kaevandamise ja kasutamise läbi elanikkonna tööhõive ja sotsiaaltingimuste paranemist tagades. Arengukavas tuuakse välja, et lisaks otsestele looduskaitselistele piirangutele ei ole maakonna planeeringute järgi paljudel aladel intensiivne inimtegevus soovitatav. Samas juhib arengukava tähelepanu asjaolule, et rohevõrgustiku tugialad ja koridorid haaravad enda alla enamuse Pärnu maakonna riigimetsamaadest ning valdava osa soodest, mistõttu ka uued kavandatavad turbatootmisalad rohevõrgustikuga kattuvad. Kõverdama maardla on ka Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas. Looduskaitse arengukavas aastani 2020 (kiideti heaks 26.07.2012) märgitakse, et turba kaevandamisel tuleb eelistada kuivendusest rikutud alasid (sealhulgas mahajäetud turbatootmisalasid) looduslikele aladele. Kavandatav Kõverdama II turbatootmisala on kuivendusest mõjutatud ning ümbritseb ammenduvat ja kaevandatavat turbatootmisala, seetõttu ei saa Kõverdama II mäeeraldist pidada enam looduslikus seisundis sooks ning soovitatav on jätkata turba kaevandamist. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Kaevandamisel tuleb kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat ning kaevandatud alad tuleb korrastada kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandamisejärgselt tuleb taastada maa-ala võimalikult looduslähedane seisund, rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. Kavandatav Kõverdama II turbatootmisala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas. Lääne-Eesti veemajanduskava (edaspidi VMK) on koostatud aastateks 2015 - 2021 (kinnitatud 07.01.2016), mille eesmärgiks on vähendada rannikuveekogumitesse jõudvat koormust. Koormus jaguneb looduslikuks ja inimtekkeliseks koormuseks. Inimtekkelist hajukoormust põhjustavad põllu- ja metsamajandus, maavarade kaevandamine, turbatööstus, loodusliku äravoolu- režiimi muutmine, sademevee äravool, transport ning ühiskanalisatsioonita hajaasustus. Lääne-Eesti vesikonnas esineb hajukoormusest kõige rohkem 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm põllumajandusest tulenevat koormust. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee eesvooludeks on Virita peakraav (VEE1119300) ja Kuitsa oja (VEE1118000), antud kraave ei ole Lääne-Eesti VMKs hinnatud. Virita peakraav suundub Uustalu kraavi (ka Silmajõgi, registrikood VEE1119200) mille ökoloogilist ja koondseisundit on hinnatud Lääne-Eesti VMK- s 2019 aastal „heaks“, mis on seatud ka antud jõe seisundi eesmärgiks aastateks 2021 ning 2027. Kuitsa oja suundub Tuudi jõkke (VEE1117900), mille ökoloogilist ja koondseisundit on hinnatud Lääne-Eesti VMK-s tema lähtest Oidrema peakraavi suubumiseni 2019 aastal „heaks“, mis on seatud ka antud jõe seisundi eesmärgiks aastateks 2021 ning 2027. VMK-s on hajukoormuse mõju vähendamiseks välja pakutud vastavad meetmed, millega kavandatav tegevus vastuollu ei lähe. 3.6 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning keskkonnaseisund. − Turbatootmisala asukoht, maakasutus, omand, asustus, infrastruktuur ja neist tulenevad võimalikud piirangud. − Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ja maastik. − Kuivendustingimused. − Turbalasundi üldtehnilised näitajad ja maavara varu. − Kliima. − Taimed, loomad, rohevõrgustik, kultuuripärand ja kaitstavad loodusobjektid. Kuivendusvee kavandatavalt mäeeraldiselt ära juhtimiseks kasutatakse Virita peakraavi ja Kuitsa oja. Kaevandajale on väljastatud kuivendusvee juhtimiseks Virita peakraavi vee erikasutuse luba L.VV/326334, mis kehtib kuni 30.06.2025. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse kasvuhoonegaaside emissooni (s.t. mõju kliimale), raba erinevad kasutusviise (sealhulgas puhkamise ja marjade korjamise eesmärgil) ja kaevandatud maa korrastamise kohustust Maapõueseaduse alusel. 3.7 Kavandatav tegevus ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. − Turba tootmisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika, ettevalmistustööd ja tootmisprotsess. − Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused. − Soovitatav korrastamise suund ja selle lühikirjeldus Kõverdama II mäeeraldisel. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja tootmistehnoloogiat, samuti olukorda kui luba ei väljastata. Korrastamine toimub enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist korrastamisprojekti kohaselt. Soovitav on Kõverdama II mäeeraldisel kaevandamisjärgselt taastada soo arenguks sobivad tingimused. Täpsemad korrastamistingimused määratakse korrastamisprojektis vastavalt kaevandamisloal toodud korrastamissuunale. 3.8 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju avaldub peamiselt turbatootmisala mäeeraldise piires. Väljaspool mäeeraldist mõjutatakse keskkonda olenevalt mõjutegurist sadade meetrite kaugustele. Ülevaade kavandatava Kõverdama II mäeeraldise ümbruskonnast on toodud joonisel 2. Täpsemad mõjuulatused tuuakse välja KMH aruandes tulenevalt objekti iseärasusest. 14  Karuse raudteejaam Schröderi veski Heinaküün Heinaküün Ficedula Dactylorhiza fuchsii parva (vööthuul-sõrmkäpp) (väike-kärbsenäpp) Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) Kõverdama II turbatootmisala Caprimulgus europaeus (öösorr) Lopinga achine (sõõrsilmik) Dryocopus martius Malus sylvestris (musträhn) Kõverdama (mets-õunapuu) turbatootmisala Loxia pytyopsittacus Taotletav mäeeraldis (männi-käbilind) Lihula Taotletava mäeeraldise teenindusmaa metskonna Tikutu kontor talukoht Kehtiv mäeeraldis Kehtiva mäeeraldise teenindusmaa Väljaveotee Tetrastes Buteo buteo Keskkonnaregistrisse bonasia kantud puurkaev Lihula (hiireviu) Accipiter (laanepüü) metskonna nisus Keskkonnaregistrisse kantud veelase kontor (raudkull) Natura 2000 linnuala Natura 2000 loodusala Talukoht III kaitsekategooria loomaliik III kaitsekategooria taimeliik Strix uralensis III kaitsekategooria loomaliik Tetrao (händkakk) tetrix Elektriliin (teder) Karuse-Linnuse Crex crex loodusala (rukkirääk) Vooluveekogu Tuhu Lanius loodusala collurio Accipiter Muinsuskaitsealune objekt nisus Numenius arquata Dactylorhiza (punaselg-õgija) maculata Dryocopus Jynx torquilla Lullula (raudkull) Pärandkultuuri objekt (suurkoovitaja) (väänkael) arborea Tringa totanus (kuradi-sõrmkäpp) martius Sylvia nisoria Dactylorhiza incarnata (musträhn) (vööt-põõsalind) (nõmmelõoke) Vatla Kuitsa Pärandkultuuri objekt (punajalg-tilder) (kahkjaspunane Pluvialis sõrmkäpp) Pernis apivorus liivakarjäär Riparia riparia Rana arvalis metsavahi Muinsuskaitsealune objekt apricaria Gymnadenia Gymnadenia (herilaseviu) kordon (rabakonn) (kaldapääsuke) (rüüt) conopsea (harilik Lanius collurio conopsea (harilik Epipactis käoraamat) (punaselg-õgija) Rana Rana arvalis (rabakonn) Rohevõrgustik käoraamat) palustris Lullula temporaria (rohukonn) Triturus vulgaris (soo-neiuvaip) arborea (nõmmelõoke) Rana arvalis (rabakonn) (tähnikvesilik) Vääriselupaik Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr 2 Kõverdama II turbatootmisala, Mäeeraldise lähiümbruse plaan Märkused Lääneranna vald, Pärnu Mõõtkava 1: 10 000 1. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti WMS rakendust maakond 2. Plaani koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid seisuga 29.06.2021. 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara Arcgis Pro ver 2.8.1 (litsents: EFL820902737) OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Anna-Helena Purre Kuupäev 29.06.2021 4. Piirkonnas on I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad, mille asukoha täpne avalikustamine on massiteabe vahendites keelatud (Looduskaitseseadus RT I 2004, 38, 258; 53, 373). II kaitsekategooria loomade Männiku tee 104, 11216 Tallinn lähim leiukoht asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 800 m kaugusel lõunas ja I kaitsekategooria loomade lähim leiupaik asub taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 1,3 km kaugusel lõunas. Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr 21/3530 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele. KMH aruandes käsitletakse kavandatava turbatootmisala väljalaskude veeseire ja turbatootmisala suublaks olevate veekogude suublaseire vajadust ning turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee võimalikke mõjusid pinnaveekogudele. KMH aruandes käsitletakse olemasoleva Kõverdama mäeeraldise omaseire põhjal väljalasu veekvaliteeti ning hinnatakse võimalikku mõju Virita peakraavile. Põllumajandusamet on 20.10.2020 kirjaga nr 14.2- 1/28284 esitanud maavara kaevandamise keskkonnaloale oma seisukoha, kus märgib, et Kõverdama II turbatootmisalalt kuivendusvete ärajuhtimine läbi Virita kraavi ei tohi tuua kaasa hüppelist vooluhulkade kasvu, mis võib kahjustada eraomandis olevatel maadel asuva maaparandussüsteemi toimimist. Võimalikku vooluhulkade kasvu analüüsitakse KMH aruande koostamise käigus ja vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed. Kui antud veekogudesse suunatav vesi on halvendanud viimase seisundit analüüsitakse täiendavate settebasseinide rajamise vajadust Kõverdama II mäeeraldisele. Lisaks analüüsitakse täiendava vee väljalasu rajamise võimalust Kõverdama II turbatootmisalale suunamaks kuivendusvett ka ida suunas Kuitsa oja kaudu Tuudi jõkke. − Turbatootmisala kuivendamise mõju soosetete veekihis. Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks rajatakse turbaväljakutele kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ligikaudu 20 m. Väljakute ümber asuvate turbatootmisala kogujakraavide kaudu juhitakse kuivendusvesi Virita peakraavi ja võimalusel ka Kuitsa oja kaudu Tuudi jõkke. Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kraavidega piirnevate maa- alade veetaset ja seeläbi sealset taimestikku. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi koostatud (2013, 2016) tööd „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“. Eelnevalt nimetatud uurimustöö tulemusena avaldub kuivenduse mõju siirdesoo taimkattes (eriti puurindes) selgemini ja oluliselt kaugemale (kraavist kuni 400 m) kui rabades (kuni 300 m). Seejuures on kuivenduse mõju sesoonselt ja aastati väga erinev ning avaldub minimaalse veetaseme korral. Täpsem mõjuhinnang antakse keskkonnamõju hindamise käigus ja negatiivse mõju vältimiseks nähakse ette vastavad leevendusmeetmed. 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Turbatootmisala kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. KMH aruandes hinnatakse Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid kaevude veetasemele ja kvaliteedile. Kõverdama II turbatootmisala piirkonnas on Maa-ameti geoloogilise baaskaardi (1: 400 000) andmetel põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Turvast toodetakse soosetetes, mis on seotud soosetete veekihiga (joogiveena ei kasutata). Ümbruskonna majapidamised kasutavad veevarustuseks eeskätt Siluri - Ordoviitsiumi põhjaveekihi Matsalu põhjavee-kogumi vett. Ei ole põhjust eeldada, et kavandataval Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamine hakkab mõjutama joogivee kvaliteeti. Põhjavee kaitstuse võimaliku reostuse eest tagab turbalasundi lamamiks olevad mere- ja liustikusetted, mis on suhteliselt suure savisisaldusega ning seetõttu väikese veeandvusega. − Mõju infrastruktuurile ja liikluskoormusele. Mõju infrastruktuurile avaldab peamiselt toodangu transport, mis suurendab kasutatavate teede liiklusintensiivsust, mis omakorda võib mõjutada/halvendada teede seisukorda ja tavapärast kasutamist. Toodangu transpordist põhjustatud liiklusintensiivsus sõltub tootmismahust, veoautode kandevõimest, tööajast ja teistest teguritest. Tootmismaht aastate lõikes erineb, kuna sõltub otseselt ilmastikutingimustest (tuule kiirus, põud, sademed). Kruusakattega tee kasutamine suurendab sademetevaesel perioodil teedega külgnevatel aladel peenosakeste teket. Kõverdama II turbatootmisala teenindamiseks uusi väljasõite kohalikule Karuse-Kalli teele (tee nr 16180) ei planeerita. Kitsendusi põhjustavaid tehnoloogilise objekte mäeeraldisel ja selle lähiümbruses ei ole. KMH-s hinnatakse vastastikust mõju lähedal asuvate infrastruktuuriobjektidega ning mõju liikluskoormusele. − Tootmisprotsessist ja transpordist põhjustatud müratase ja tolmu kontsentratsioon ning nende vastavus normidele. Turba kaevandamise ja transpordiga kaasneb peente turbaosakeste lendumine tolmuna ning viimase kandumine kuivenduskraavidesse. Peenosakesi tekib tootmisest, laadimisest ja transpordist. Peenosakeste heitkogus sõltub ilmastikutingimustest (tuule kiirus, sademed), tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja peenosakeste hulgast. Turbatootmisalalt levib ülenormatiivne peenosakeste kontsentratsioon tavatingimustel tekke kohast kuni 100 meetri kaugusele. 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Samuti põhjustab turba kaevandamisel ja transpordil kasutatav tehnika müra, mille levikukaugus tootmisalast sõltub kasutatavast tehnoloogiast, tööprotsessidest, masinate ja seadmete paiknemisest, nende tehnilisest korrasolekust, maastikureljeefist, taimkatte kõrgusest ja tihedusest jne. Avamaastiku korral võib turbatootmisalal töötavast masinast ülenormatiivne müratase levida ligikaudu 0,5 km kaugusele, kuid tulenevalt puistust on ülenormatiivse mürataseme leviku ulatus oluliselt väiksem. Kavandataval Kõverdama II turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasneva müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel. Peenosakeste piirväärtus määratakse keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ lisa 1 põhjal. KMH aruandes hinnatakse transpordil tekkiva tolmu lendumise mõju väljaveoteede äärde jäävatele majapidamistele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed. − Võimalikud jäätmed seoses turba kaevandamisega. KMH käigus hinnatakse võimalike jäätmete teket seoses turba kaevandamisega. Kavandataval Kõverdama II turbatootmisalal kaevandamisega tekkivad jäätmed (sugekiht, kännud, kuivenduskraavidesse settinud turbaheljum) on Jäätmeseaduse mõistes kõrvalsaadused, mille edasine kasutamine on kindel, mida saab kasutada vaid asjaomasele tööstusele omase töötlemisega (kändude purustamine, heljumi toodangusse segamine), nende teke on tootmisprotsessile omane ja ei avalda negatiivset mõju ei keskkonnale ega ka inimese tervisele. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. Korrastamise käigus saab sugekihti kasutada pindade tasandamiseks. Samuti on osa kändusid võimalik kasutada kraavide täitmiseks. Turbalasundist eemaldatavad kännud kasutatakse teede täitematerjalina või realiseeritakse kohalikele elanikele küttematerjalina. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 73 lõikest 5 ja selle alusel kehtestatud Keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 ei ole jäätmeluba nõutav, kui tavajäätmeid kasutatakse teede ehitusel, maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Võimalikud keskkonnaavariid ja tuleohutus. KMH-s hinnatakse tootmisprotsessiga kaasnevat põlengute tekkimise ohtu, nende vältimise ja likvideerimise võimalusi. Turvast toodetakse mai keskpaigast kuni augusti lõpuni, seega on tulekahju tekkimine üheks võimalikuks keskkonnaavariiks. Turbatootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisel, summutist lendavast sädemest, inimese hooletusest, masina või seadme rikkest vms põhjusel. Turbatootmisalalt tekkinud tulekolle võib põhjustada laiaulatusliku tulekahju, mille korral pannakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Seetõttu on vajalik järgida tuleohutuse eeskirju, teha koostööd Päästeametiga ning jälgida, et kõrvalised isikud, kes ei ole teadlikud tuleohutusenõuetest ei sattuks turbatootmisala territooriumile. Masinate ja seadmete töötamisel turbatootmisalal võib sattuda turbalasundisse õli ja määrdeaineid. Tekkinud reostus võib kraavide kaudu kanduda looduslikesse vooluveekogudesse ja mõjutada seeläbi sealset elustikku. Võimalikke keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel lähtutakse Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded.“ − Loodusvara kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse turba kaevandamise kasutamise otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele. Hindamisel lähtutakse Säästva arengu seadusest ja Keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“. Maapõueseaduse § 45 lõike 1 alusel on tänaseks lubatud turba kaevandamiseks taotleda kaevandamisluba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Kõverdama turbamaardla on nimetatud Keskkonnaministri määruses nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 2. Maapõueseaduse § 45 lõike 3 alusel on kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Säästva arengu seaduse § 2 alusel on looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. − Mõju maastikule. Turba kaevandamise tulemusena jääb maapind mäeeraldisel järk-järgult madalamaks. Kavandatava tegevuse mõju maastikule avaldub peamiselt mäeeraldise piires, mida tuleb lugeda oluliseks. Turba kaevandamise mõju maastikule leevendatakse pärast turbavaru ammendamist turbatootmisala korrastamisega, Kõverdama II mäeeraldis plaanitakse korrastada taastuvaks sooks. − Mõju taimedele, loomadele, rohevõrgustikule, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Kõverdama II mäeeraldist katab praegu kuivendusest mõjutatud mätlik raba, kus älved ja laukad puuduvad. Paiguti leidub taotletaval alal vanu turbavõtukohti. Taotletav Kõverdama II mäeeraldis ei kattu looduskaitsealaga, kuid mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad osaliselt III kaitsekategooria linnuliigi öösorr (Caprimulgus europaeus) leiukohaga (KLO9105363). Samuti piirneb taotletav mäeeraldis läänesuunas musträhni (Dryocopus martius) leiukohaga (KLO9117966). Lähimad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad asuvad ligikaudu 360 m kaugusel põhjasuunas, kus kasvavad III kaitsekategooriasse kuuluvad käpalised vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii; KLO9323962), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia; KLO9323961), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea; KLO9323960). Lähim II kaitsekategooria kaitsealuse liigi, madala unilooga (Sisymbrium supinum) kasvukoht (KLO9337193) asub mäeeraldisest vähemalt 1,3 km kaugusel lõuna suunas. Samas asupaigas asub ka kõre (Bufo calamita) leiukoht (KLO9101945). Teisi I ja II kaitsekategooria taime-, looma-, seene- ja samblikuliikide leiukohti mäeeraldisest 1,5 km raadiuses ei ole. Piirkonnas asuvad mitu vääriselupaika, lähim on VEP115012, mis asub ligikaudu 14 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest lõunapool. Taotletav Kõverdama II turbatootmisala piirneb läänest ja loodest vahetult Karuse-Linnuse hoiualaga (KLO2000147), mis on loodusalana osa ka Natura 2000 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm võrgustikust (EE0040207). Karuse-Linnuse loodusala kaitse-eesmärkideks on kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – 9180*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning taimeliigid emaputk (Angelica palustris) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Selgitamaks välja kavandatava turbatootmisala võimalikke mõjusid Karuse-Linnuse loodusalale viiakse KMH käigus läbi Natura 2000 asjakohane hindamine. Arheoloogiamälestisi ja pärandkultuuriobjekte taotletaval mäeeraldisel ei ole. Lähimad kultuurimälestised asuvad ligikaudu 660 m lõunas (kultusekivi, kultuurimälestiste registri number 9873). Kaugemal, ligikaudu 700 m kaugusel taotletavast mäeeraldisest asub Vatla linnus (9880) ja asulakoht (9871). − Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. KMH-s hinnatakse tulenevalt lähimate õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega kaasnevate keskkonnamõjude ulatustest mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kavandatava tegevusega (turbatootmisala kuivendamine, turba kaevandamine, toodangu transport, ala korrastamine jne) võib kaasneda vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale ning keskkonna kaudu võidakse mõjutada inimese tervist, heaolu või vara. Kõverdama II mäeeraldisele lähimad majapidamised paiknevad Lõo külas (Nõmme ja Männiku kinnistud), millede õuealad jäävad teenindusmaa piirist vähemalt 90 m edela poole. Karuse külas asuvad taotletavale mäeeraldisele lähimad õuealad (Tammela ja Meistri kinnistud) paiknevad taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjaservast ligikaudu 490 m kaugusel põhjasuunas. Linnuse küla lähimad elamud asuvad taotletavast Kõverdama II mäeeraldisest üle 800 m kaugusel. Taotletavast mäeeraldisest idapool paiknevad asustamata metsaalad. Kohalikele elanikele ja nende varale on peamiseks ohuteguriks tulekahjud, kuna laiaulatusliku tulekahju korral seatakse ohtu ka ümberkaudsed maa-alad. Igasugune piirkonnas esinev majandus- ja arendustegevus aga pakub inimestele otseselt ja kaudselt tööd. 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm − Teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile. Kavandatava Kõverdama II turbatootmisala KMH käigus hinnatakse koosmõjusid kaevandatava Kõverdama turbatootmisalaga, mida ümbritseb kavandatav Kõverdama II mäeeraldis. Kaugemal, vähemalt 1,2 km kaugusel kavandatavast tegevusest lõunas asub ka aktsiaseltsile Lihula Maaparandus kuuluv keskkonnaluba maavara kaevandamiseks Vatla liivakarjääris (L.MK/319080), mis kehtib kuni 18.07.2030. Kui keskkonnamõju hindamise käigus selgub veel teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse neid arvesse. 3.9 Kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmed ning nende kasutamise eeldatav efektiivsus. Kavandatava tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. 3.10 Keskkonnaseire ja teiste keskkonnalubade vajadus. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise eesmärgil pakutakse välja leevendusmeetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Lähtuvalt KMH tulemustest antakse soovitusi keskkonnaseire tingimuste seadmiseks ja käsitletakse teiste keskkonnalubade vajadust. 3.11 Kavandatava tegevuse võrdlus erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ja nende paremusjärjestus. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel lähtutakse nendega eeldatavasti kaasnevast keskkonnamõjust ja hüvedest. 3.12 Kokkuvõte, soovitused ja koondhinnang. 3.13 KMH aruande koostamisel kasutatud infoallikad. 3.14 KMH aruandele lisatakse maavara kaevandamise loa taotlus, KMH menetlust kajastavad dokumendid, avalikustamise perioodil laekunud kirjad, avalike arutelude protokollid. 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Avalikustamise perioodil laekunud kirjades esitatud ettepanekutele, vastuväidetele ja küsimustele ja avalikul arutelul vastuseta jäävatele küsimustele vastatakse kirjalikult, mille koopiad lisatakse aruandele. 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 4. HINDAMISE PROGNOOSIMEETOD Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse peamiselt maavara kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju võttes arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. KMH aruande koostamisel kasutatakse objektiga seotud dokumente ja varasemalt koostatud uuringuid, kirjandust ning avalikke andmebaase ja infoallikaid. Lisauuringuid KMH raames läbi ei viida. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud põhimõtetest, mille põhjal: − Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; − Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale; − Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatakse mitmeid hindamismetoodikaid: kaardianalüüsi (Eesti Looduse Infosüsteemi ja Maa-ameti kaardikihid), hinnatava objekti ja selle lähiümbruse vaatlust, eksperthinnanguid ning vajadusel asjaomaste asutustega konsulteerimist. Keskkonnamõju selgitused, järeldused ja soovitused esitatakse tuginedes ekspertrühma kuuluvate spetsialistide erialasele kogemusele, välivaatluse tulemustele ning erinevate ametkondade ja osapoolte omavahelisele koostööle. Tabelis 4.1 on toodud teemade kaupa, milliseid metoodikaid konkreetsete mõjude hindamisel kasutatakse. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega ei kaasne määruse Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded § 6 lg 2 p 4 nimetatud valguse, 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm soojuse, kiirguse ega lõhnaga seotud tagajärgi.Seetõttu eelnevalt nimetatud mõjutegureid KMH aruande koostamisel ei käsitleta/hinnata. Tabel 4.1 Hinnatavad mõjukriteeriumid ja mõjude prognoosimisel kasutatavad hindamismetoodikad Hinnatavad Hindamismetoodika mõjukriteeriumid Kaardianalüüs – kuivendusvee ärajuhtimiseks kasutatava eesvoolu paiknemine, maakasutus planeeritava turbatootmisala lähiümbruses Vaatlus – eesvoolu seisukorra hindamine, maakasutus Kuivendusvee mõju planeeritava turbatootmisala lähiümbruses pinnaveekogudele Eksperthinnang – eesvoolu seisund olemasolevate turbatootmisalade kuivendusvee seireandmete ja riikliku keskkonnaseire põhjal enne turbatootmisala rajamist ning kasutamist, kuivendusvee koormuse arvutamine Eksperthinnang – veetaseme alanemise hindamisel soosetetes kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, sh Kuivendamise mõju „Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike soosetete veekihis puhvertsoonide määramine pikaajaliste häiringute leviku piiritlemiseks või leevendamiseks“ Eksperthinnang – varasemalt teostatud geoloogilise uuringu andmete põhjal iseloomustatakse piirkonna geoloogilist Kuivendamise mõju ehitust ja hinnatakse turbalasundi all oleva veepideme põhjaveele ja olemasolu, millest lähtuvalt hinnatakse turbatootmisest tarbekaevudele tuleneva mõju esinemist või mitte esinemist piirkonna põhjaveele ja kohalike inimeste veevarustusele Kaardianalüüs – väljaveotee asukoht Vaatlus – olemasolevate teede seisukord Mõju Eksperthinnang – eeldatavast kaevandamise aasta infrastruktuurile toodangust ja transpordi dünaamikast lähtuvalt arvutatakse hinnanguline lisanduv liikluskoormus teedele Eksperthinnang – müra normtase määratakse keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja Müratase hindamise meetodid“ alusel, arvutuslikult hinnatakse kas kavandatava tegevusega kaasnev müratase võib põhjustada normtaseme ületamist lähima õueala juures Eksperthinnang – peenosakeste piirväärtus määratakse Peenosakeste keskkonnaministri määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja kontsentratsioon sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ alusel, mõjuhinnangu andmisel 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm kasutatakse varasemate uuringute tulemusi Eksperthinnang – kavandatava tegevusega kaasnevate Jäätmete jäätmete tekke hindamisel kasutatakse jäätmekavas esitatud teke informatsiooni, hindamisel lähtutakse Jäätmeseadusest Eksperthinnang – võimalike keskkonnaavariide tekkimist hinnatakse varasemate teadmiste põhjal, hindamisel Keskkonnaavariid lähtutakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 172 „Kaevandamise ohutusnõuded“ Eksperthinnang – hinnatakse turba kaevandamise Loodusvara otstarbekust antud asukohas ja kavandatava tegevuse kasutamise vastavust säästva arengu põhimõtetele ning hindamisel otstarbekus ja lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 87 tegevuse vastavus „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning säästva arengu kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ ja Säästva põhimõtetele arengu seadusest Vaatlus – kavandatava tegevuse asukoha iseloomustamine Mõju enne tegevuse alustamist maastikule Eksperthinnang – antakse hinnang maastiku muutumisele kaevandamise ajal ja pärast korrastamist Mõju Eksperthinnang – turbatootmisala kuivendamise mõju taimedele taimestikule hinnatakse varasemate teadmiste põhjal Eksperthinnang – kohaliku piirkonna loomastiku iseloomustamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire andmeid Mõju (eluslooduse mitmekesisuse seire) ja võimalusel tehakse loomadele koostööd kohaliku jahiseltsiga, kes on kursis loomade liikumisega. Hinnatakse ka mõju rohevõrgustiku toimumisele. Kaardianalüüs – kasutatakse Eesti Looduse Infosüsteemi andmeid Mõju kaitstavatele Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse kaitstavate liikide loodusobjektidele elupaikade tingimustest, Looduskaitseseadusest ja Eesti Looduse Infosüsteemi kantud informatsioonist Mõju inimese Eksperthinnang – hinnang antakse tulenevalt lähimate tervisele, heaolule ja õuealade paiknemisest ja kavandatava tegevusega varale kaasnevatest keskkonnamõjudest ja nende ulatustest Eksperthinnang – tuuakse välja kavandatava tegevusega võimalik koosmõju teiste turbatootmisaladega, seejuures Koosmõju teiste arvestatakse võimalikke ühiseid väljaveoteid, kasutatavaid tegevusliikidega looduslikke vooluveekogusid, mõju välisõhule, jt mõjutegureid millega võib eeldatavasti kaasneda märkimisväärne koosmõju Eksperthinnang – hindamisel lähtutakse KMH aruandes Mõju Natura 2000 eelnevates peatükkides hinnatud keskkonnamõjudest, võrgustikku loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõigetest 3 ja 4 ning selle kuuluvale põhjal koostatud juhendist (Aunapuu ja Kutsar, 2016) ja loodusalale Natura standardandmebaasis toodud informatsioonist 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Kasutatud kirjanduse loetelu esitatakse KMH aruandes, kuid peamised infoallikad keskkonnamõju hindamisel on järgmised: - Vabariigi Valitsuse määrus 12.12.2005 nr 293 „Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad“; - Lääne maakonnaplaneering 2030+; - Hanila valla üldplaneering; - Lihula valla üldplaneering; - Ramst, R., Paat, K. Kõverdama turbamaardla Kõverdama uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2019). OÜ Inseneribüroo Steiger; - Kõverdama turbamaardla registrikaart nr 114; - Kuslap, E. 2021. Maavara kaevandamise loa taotlus; - EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuurist saadud andmed; - Maa-ameti X-GIS rakendused; - Eesti Vabariigi seadusandlus; - Kirjavahetus arendajaga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlemisel kasutatakse kaalutud intervallskaalat ehk Delphi-meetodit. See tähendab, et igale mõjukriteeriumile antakse vastava peatüki lõpus hinnang (hindepall) arvestades objekti keerukust. Kuna üksikute mõjutegurite omadused (kvaliteet) ja suurused (kvantiteet) on üldjuhul erinevad, siis kasutatakse mõjukriteeriumite hindamisel 11-pallist skaalata (-5 kuni +5), kus +5 tähistab väga olulist positiivset mõju ja -5 väga olulist negatiivset mõju (tabel 4.2). Lisaks antakse igale mõjukriteeriumile kaal, mis arvestab kriteeriumi olulisust. Kriteeriumite kaalu määramiseks kasutatakse paariviisilist võrdlust. Iga kriteerium võrreldakse kõikide teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1, vähem olulisele väärtus 0. Võrdsete väärtuste korral, antakse mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Seejuures ei tähenda kriteeriumi väärtus 0, et kriteeriumi sisuline väärtus puudub, vaid võrrelduna teise kriteeriumiga on tema olulisus väiksem. 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Tabel 4.2 Mõjude olulisuse skaala 0 mõju puudub -1 vähene negatiivne mõju +1 vähene positiivne mõju -2 nõrk negatiivne mõju +2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju +3 mõõdukas positiivne mõju -4 oluline negatiivne mõju +4 oluline positiivne mõju -5 väga oluline negatiivne mõju +5 väga oluline positiivne mõju Kaalutud hinde saamiseks korrutatakse mõjukriteeriumile antud hindepalli selle kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste üldhinnang ja omavaheline võrdlus saadakse kõikide mõjukriteeriumite kaalutud hinnete summeerimisel. 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 5. AJAKAVA Tabel 5.1 KMH raames kavandatavad tegevused ja nende ajakava NR TEGEVUS TÄITJA KUUPÄEV/AJAKULU 1 KMH algatamise otsus Otsustaja 04.05.2021 2 KMH programmi koostamine ja esitamine otsustajale Ekspert ja arendaja ~ 6 kuu jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja edastamine asjaomastele 14 päeva jooksul pärast programmi saamist 3 Otsustaja asutustele * (KeHJS § 151 lg 2) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt KKA 4 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast programmi saamist 5 Asjaomased asutused esitavad KMH programmi kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 151 lg 4) KMH programmi kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse 14 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste 6 Otsustaja sisukoha kujundamine ning edastamine arendajale ja ekspertidele seisukohtade saamist (KeHJS § 151 lg 5) Vajadusel KMH programmi parandamine ja täiendamine vastavalt 7 Ekspert ja arendaja ~1 nädala jooksul PROGRAMM seisukohtadele ning täiendatud programmi esitamine otsustajale 14 päeva jooksul pärast programmi saamist 8 KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja (KeHJS § 16 lg 2) Vähemalt 14 päevase kestusega (KeHJS § 16 9 KMH programmi avalik väljapanek Otsustaja lg 1) Toimub pärast programmi avalikku 10 KMH programmi avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 11 jäänud küsimustele vastamine. Vajadusel KMH programmi parandamine ja Ekspert ja arendaja (KeHJS § 17 lg 3) täiendamine ning esitamine otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste 30 päeva jooksul pärast programmi saamist 12 Otsustaja asutuste seisukohtadele (KeHJS § 18 lg 2) 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 13 KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine ** Otsustaja (KeHJS § 18 lg 4) 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm KMH aruande koostamine lähtudes nõuetele vastavast KMH programmist 14 Ekspert ja arendaja ~12 kuu jooksul ja esitamine otsustajale 21 päeva jooksul pärast aruande saamist 15 KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll *** Otsustaja (KeHJS § 201 lg 2) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt KKA 16 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul ettepanekutele 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 17 Asjaomased asutused esitavad KMH aruande kohta seisukohad Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 201 lg 1) KMH aruande kohta esitatud seisukohtade ülevaatamine ja omapoolse 14 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste 18 Otsustaja sisukoha kujundamine ja edastamine arendajale ja ekspertidele seisukohtade saamist (KeHJS § 201 lg 1) Vajadusel KMH aruande parandamine ja täiendamine vastavalt 19 Ekspert ja arendaja ~2 nädala jooksul ARUANNE seisukohtadele ning täiendatud aruande esitamine otsustajale 14 päeva jooksul pärast aruande saamist 20 KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine Otsustaja (KeHJS § 21) 21 KMH aruande avalik väljapanek Otsustaja Vähemalt 21 päevase kestusega (KeHJS § 21) 22 KMH aruande avalik arutelu Ekspert ja arendaja koostöös otsustajaga Toimub pärast aruande avalikku väljapanekut Avalikul väljapanekul laekunud kirjadele ja avalikul arutelul vastamata 30 päeva jooksul pärast avaliku arutelu 23 jäänud küsimustele vastamine, vajadusel KMH aruande parandamine ja Ekspert ja arendaja (KeHJS § 21) täiendamine ning esitamine otsustajale 30 päeva jooksul pärast aruande saamist 24 KMH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutuste poolt Otsustaja ja asjaomased asutused (KeHJS § 22 lg 3) KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll, tuginedes asjaomaste asutuste 30 päeva jooksul pärast asjaomaste asutuste 25 Otsustaja kooskõlastustele kooskõlastuste saamist (KeHJS § 22 lg 5) 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist 26 KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine **** Otsustaja (KeHJS § 22 lg 7) * Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud (KMH algatati 04.05.2021) otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale (KeHJS § 18 lg 7). ** Kui otsustaja tuvastab, et KMH programm ei vasta KeHJS § 18 lg 2 kohaselt kontrollitavatele nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale täiendatud programm nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS § 18 lg 6). *** Kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning keskkonnamõju hindamiseks peab koostama uue programmi (KeHJS § 18 lg 8). **** Kui otsustaja tuvastab, et KMH aruanne ei vasta § 22 lg 5 sätestatud nõuetele, tuleb arendajal esitada otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks täiendatud aruanne (KeHJS § 22 lg 9). 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm 6. ARENDAJA, OTSUSTAJA, JÄRELEVALVAJA JA EKSPERDI ANDMED Arendaja: Otsustaja: Aktsiaselts Torf Keskkonnaamet Tallinna mnt 26a, Lihula linn Ringmajanduse osakond, Lääneranna vald, 90303 Pärnu maakond Keskkonnakorralduse büroo Registrikood 10076240 [email protected] Kontakt: Marko Kulman Tel: +372 559 59 259 E-post: [email protected] Ekspert: OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Kontakt: Aadu Niidas Keskkonnaekspert Tel: 668 1013 E-post: [email protected] 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Ekspertrühma koosseis: Aadu Niidas (loodusteaduste bakalaureusekraad loodusteaduslike ainete õpetaja (keskkonnaspetsialist) erialal, loodusteaduste magistrikraad geoökoloogia erialal) töötab keskkonnaeksperdi (litsents KMH 0145, kehtib kuni 26.10.2022) ametikohal, kes on olnud KMH juhtekspert maavaravaru kaevandamise ja kaevise töötlemise ning kaevandatud maa-ala korrastamise tegevusvaldkondades 2012. aastast alates. Juhib antud KMH menetluses ekspertrühma. Marge Uppin (geoloogia erialal loodusteaduste bakalaureusekraad, loodusteaduste magistrikraad ja filosoofiadoktorikraad) töötab hüdrogeoloogi (hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000011) ametikohal. Hindab keskkonnamõju hindamisel ärajuhitava kuivendusvee mõju pinnaveekogudele, kuivenduse mõju soosetete veekihis ning kuivendamise mõju põhjaveele ja tarbekaevudele. Priit Kallaste (tehnikateaduste bakalaureuse ja magistrikraad keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia erialal) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal alates 2016. aastast. Hindab mõju infrastruktuurile ja välisõhu kvaliteedile (müratase, tahkete osakeste kontsentratsioon). Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ja on hinnanud antud valdkonnas keskkonnamõju 2016. aastast alates. On samuti Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kus tema peamised tööülesanded on zooloogia (selgrootud ja selgroogsed loomad) ning keskkonnakaitse ja säästva arengu kursuste läbiviimine. Aastatel 2010 - 2015 töötas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnas ja oli Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppe (AEWA) Eesti poolne kontaktisik ning tegeles kaitstavate loodusobjektide (peamiselt lindude püsielupaikade) kaitsekorralduse alase töö juhtimise, organiseerimise, sealhulgas õigusaktide ja strateegiliste dokumentide eelnõude ettevalmistamise korraldamise ning elluviimise koordineerimisega. On varasemalt osalenud ornitoloogilistel välitöödel, näiteks Nigula rabas ja Kõbaja laidudel ning Kloostrimetsa soo õpperaja väliuuringutel. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Anna-Helena Purre (loodusteaduste doktorikraad ökoloogia erialal, geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad; Tallinna 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Kõverdama II turbatootmisala rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm Ülikool) hindab maavarade valdkonnas keskkonnaspetsialisti ametikohal keskkonnamõjusid 2018. aastast. Doktoritöös uuris kuivendatud ja kaevandatud ja seejärel korrastatud turbamaadel taimkatte arengut ning süsinikdioksiidi vooge. Hindab keskkonnamõju hindamisel mõju taimedele ja maastikule, keskkonnaavariidele, loodusvarade säästlikule kasutamisele, jäätmetekkele ning inimese tervisele, heaolule ja varale, koosmõjule ja viib läbi Natura 2000 asjakohast hindamist. Kaie Kriiska (loodusteaduste doktorikraad maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse erialal, bakalaureuse- ja magistrikraad keskkonnatehnoloogia erialal; Tartu Ülikool) töötab keskkonnaspetsialisti ametikohal ning tegeleb keskkonnamõjude hindamisega alates 2020. aastast. On alates 2011. aastast tegelenud kliimapoliitika, süsinikuringe ja maakasutuse kasvuhoonegaaside hindamisega (Keskkonnaagentuur) ja alates 2014. aastast maastikuökoloogia-alaste projektidega (Tartu Ülikool). Omab ÜRO kasvuhoonegaaside inventuuri rahvusvahelise audiitori sertifikaati (2014). Hindab mõju kliimale. Asjaomased asutused: Keskkonnaamet on otsustaja ehk tegevusloa andja, kes kuulub asjaomaste asutuste hulka KeHJS § 23 lg 2 alusel. Keskkonnaamet teavitas 04.05.2021 kirjaga nr DM-111990-14menetlusosalisi Kõverdama II taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal algatatud keskkonnamõju hindamisest. Asjaomaste asutustena soovitame kaasata Lääneranna Vallavalitsuse (kuna kavandatav tegevus paikneb antud vallas), Põllumajandus- ja Toiduameti (kuna kavandatav tegevus kattub osaliselt maaparandussüsteemiga) ning Terviseameti (kuna lähimad õuealad paiknevad kavandatava tegevuse lähedal (alla 100 m kaugusel)). 33 Menetlusosalised 04.05.2021 nr DM-111990-14 Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine (Kõverdama II turbatootmisala) 1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Aktsiaselts Torf (edaspidi ka taotleja, registrikood 10076240, aadress Tallinna mnt 26a, Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnu maakond) poolt esitatud taotluse Kõverdama II turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnaloa saamiseks (edaspidi keskkonnaluba) (nõuetele vastav taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 18.03.2021 nr DM-111990-12). Aktsiaselts Torf taotleb keskkonnaluba Kõverdama maardlas (registrikaardi nr 114) Kõverdama II turbatootmisala mäeeraldisele vähelagunenud ja hästilagunenud turba kaevandamiseks. asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Karuse külas riigile kuuluvatel kinnistutel Lihula metskond 14 (katastritunnusega 19502:002:0120), Lihula metskond 51 (katastritunnusega 19502:002:0283), Lihula metskond 65 (katastritunnusega 19501:002:0616), Lihula metskond 10 (katastritunnusega 41101:004:0181) ja Lihula metskond 16 (katastritunnusega 19502:002:0121). Taotletav ala ümbritseb olemasolevat Kõverdama turbatootmisala. Taotletava mäeeraldise pindala on 150,38 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 158,96 ha. Taotletav kaevandamisloa kehtivusaeg on 30 aastat. Maavara soovitakse kasutada aianduses. Maavara aktiivne tarbevaru on taotletaval mäeeraldisel seisuga 01.08.2019 järgmine: vähelagunenud turvas 217 tuh t (plokk 6) hästilagunenud turvas 408 tuh t (plokk 7) Keskkonnaamet kontrollis kaevandamisloa taotluse vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud nõuetele. Taotlus vastab esitatud nõuetele. 2. Keskkonnamõju hindamise algatamine KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 järgi annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punkt 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari suurusel alal. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. MaaPS § 6 lg 1 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine. Kõverdama II turbatootmisala teenidusmaa pindala on 158,96, seega on vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 28 ja MaaPS § 6 lg 1 KMH läbiviimine kohustuslik. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud. Arvestades eeltoodut; tuginedes KeHJS § 3 lg 1 punktile 1, § 6 lg 1 punktile 28, § 9, § 11 lõigetele 2 ja 3, MaaPS §-le 48 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruse kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktiga 2.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“ lisaga 14 algatab Keskkonnaamet KMH Kõverdama II turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KeHJS § 13 kohaselt tuleb taotlejal koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: https://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon KeHJS § 18 lõike 7 kohaselt, kui taotleja ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet esitatud kaevandamisloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle taotlejale. Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 151-17 KMH 2(4) programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine. KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt kaevandamisloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab taotleja. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. 3. Avalikustamine ja kaasamine Kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikega 1 teavitab keskkonnaloa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamisest isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada, sealhulgas kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus kuni keskkonnaloa andmise või andmisest keeldumise otsuseni esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse või eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Käesoleva kirja saajatel, kes soovivad ka edasise menetluse käigu osas teavitusi saada, palume sellest Keskkonnaametit teavitada (nt e-kirja või telefoni teel). Teavitusi ei saadeta kui selleks ei ole soovi avaldatud. Keskkonnaloa taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist aadressil https://kotkas.envir.ee/. Kõverdama II turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele KMH algatamisest teavitab Keskkonnaamet KeHJS § 12 lõike 1 kohaselt 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugupidamisega 3(4) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Aivar Oosim, Annika Mätlik, Argent Metsad OÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Erle Paisuots, Evely Pikla, Harry Kadakas, Jaana Saun, Jaan Kriisa, Jüri Hinsberg, Karl Kaisel, Karusambla OÜ, Lääneranna Vallavalitsus, Laur Lobjakas, Liis Kaisel, Maa-amet, Maie Vokk, Matten Mätlik, Muinsuskaitseamet, Nataly Mätlik, Olavi Vainu, Osaühing Valga Puu, OÜ Inseneribüroo STEIGER, OÜ LARSY, Päästeamet, Pille Kaisel, Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Riivo Nõmm, Siim Kaisel, Taimi Heinolainen, Terje Ristal, Terviseamet, Transpordiamet, Ülle Pärnpuu, Valve- Liilia Loops, Villa Cartelloni OÜ Merike Rosin +37256822097 (maapõu) [email protected] Toomas Kalda +3725107975 (keskkonnakorraldus) [email protected] 4(4)