Vastuskiri ekspertarvamuse küsimuses

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Teie: 07.10.2021 [email protected] Meie: 29.10.2021 nr 1-4/21-146 Vastuskiri ekspertarvamuse küsimuses Austatud Martin Triipan Pöördusite 07.10.2021 Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) poole sooviga saada ekspertarvamust hüdrogeoloogiliste küsimuste osas. Saame Teie poolt esitatud küsimustele vastata järgmiselt: 1. Milline on antud piirkonna veerežiim? Kas kaevandusala ja Niilu kinnistu asuvad nõrgalt kaitstud põhjaveega alal? Kas põhjavee kaitstuse teema omab kaevanduse mõjude osas üldse sisulist tähtsust ja kas kaevandamisloas oleks pidanud selles osas midagi reguleerima? Põhjavee kaitstus ei oma antud vaidluses tähtsust. Põhjavee kaitstuse puhul hinnatakse võimalikku reostuse riski pinnakatte alla jäävale aluspõhjalisele veekihile. Vastava metoodika kohaselt hinnatakse seda reostuse vertikaalsest liikumisest lähtudes. Niilu talu salvkaev asub kinnistu kõige kõrgemal kohal – 2-3 m kõrgemal ümbruskonnast (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo). Samuti on kõnealusel kohal tegemist salvkaevuga, mis tõenäoliselt on rajatud pinnakattesse, mitte aluspõhja. Lähtudes neist kahest eeldusest, ei ole põhjaveekaitstuse teema oluline antud vaidluses. Pinnakattes oleva salvkaevu vee kvaliteeti võib mõjutada vaid salvkaevu lähiümbruses (10 m hooldusala erakaevudele) toimuv tegevus. Niilu talu salvkaevu veetase on suure tõenäosusega reguleeritud kinnistut ümbritsevate kuivenduskraavide tegevusega. Seetõttu on KMH-s toodud järeldus, et „turba kaevandamine toob muutuse soo enda veerežiimis, kuid mõju ümbruskonna põhjavee kvaliteedile ei ole märkimisväärne“, täiesti adekvaatne. 2. Millise geoloogiaga on kaevandusala? Millise geoloogiaga on Niilu kinnistu? Ala geoloogiline kirjeldus on toodud KMH aruandes. Täpsemat kirjeldust ei ole võimalik saada ilma täiendavaid geoloogilisi uuringuid tegemata. Riiklik 1:50 000 mõõtkavas geoloogiline kaardistamine ei ole antud alale veel jõudnud. Juhime tähelepanu, et vaatamata EGT märkustele, kuvab Maa-amet põhjaveekaitstuse kaarte oma rakenduses suuremas mõõtkavas kui on ette nähtud. Nimelt 1:400 000 mõõtkavas kaarti ei tohiks avalikult suuremana kuvada, kuna see tekitab väärarusaama kaardi täpsusest (Joonis 1). Tuleb alati arvestada, et 1:400 000 kaardil ei pruugi olla kujutatud objekte, mille küljepikkus on alla 1,2 km ja 1 mm paksune joon 1:400 000 kaardil tähendab 400 m laiust ala. Seega ei pruugi ühe kinnistu geoloogia ning hüdrogeoloogia kohta järelduste tegemine 1:400 000 geoloogilise kaardistamise andmetel olla alati piisavalt täpne. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 Joonis 1. Maa-ameti põhjaveekaitstuse kaardi kuvatõmmis. 3. Kuidas mõjutab piirkonna veerežiim kaevandamise mõjude levikut? Kuidas kaevandamine antud piirkonnas ümberkaudset veerežiimi mõjutab? Turba kaevandamine eeldab eelnevalt soo kuivendamist. Alates siirdesoo faasist pärineb valdav osa selles olevast veest sademetest ning mõju ümbruskonna põhjaveele on väike. Kõige suurem on vastastikune mõju soomassiivi vee ja pinnavee vahel. Märjal ajal toimub soodes vee kogunemine ning seetõttu vähendavad nad suurvee teket nendega seotud jõgedes, ojades, kraavides. Kuival ajal loovutavad nad pidevalt vett, hoides ära nendega seotud pinnaveekogude ära kuivamist. Seega on turba kaevandamisel kõige märgatavam ja tuntavam mõju just ümbruskonna pinnavetele. Põhjavee režiimi (põhjaveetasemeid, voolusuunda, vooluhulkasid) piirkonna pinnakatte setetes reguleerivad ümbruskonna kuivenduskraavid. Reeglina toimub kraavide kaudu põhjavee väljavool ning nende sügavus reguleerib piirkonna veetaset. Niilu kinnistu on ümbritsetud kuivenduskraavidest, mille sügavus määrab ära selle kinnistu põhjaveetaseme. Seega teisele poole kuivenduskraave toimuvate tegevuste (sh turba kaevandamise) mõju tõenäosus on väike, kuid selle täpsemaks hindamiseks pinnakatte (seal asub tõenäoliselt ka Niilu salvkaev) põhjaveerežiimile on vajalikud juba väga kallid ja detailsed uuringud. 4. Kuidas mõjutavad kaevanduse mõjude levikut alale juba rajatud kuivenduskraavid (sh ka Niilu kinnistul)? Vastatud küsimuse 3 juures. 5. Kui kaugele ulatub kraavitamise mõju? Vastatud küsimuse 3 juures. 6. Kas kuivenduskraavid võivad tavapäraselt turba kaevandamisel kahjustada veepidet ja soodustada reostatud vee liikumist põhjavette? Kuivenduskraavide puhul on tegemist dreenidega, mis juhivad ära liigniiskuse põhjuseks olevat vett. Vastupidine liikumine on vähetõenäoline. Tavapäraseid lahendusi kuivenduskraavide rajamiseks ei ole, sest need sõltuvad alati konkreetse asukoha geoloogilisest ehitusest. 7. Kas kaevandamine võib omada olulist mõju Niilu kinnistu põhjaveele? 2 (3) Sellele on võimalik vastata siis, kui on defineeritud oluline mõju, st mida peetakse silmas olulise mõju all kinnistu põhjaveele. 8. Kas kaevandamine võib omada olulist mõju Niilu kinnistul asuvale kaevule? Arvestades, et tegemist on salvkaevuga ning eeldades, et see on rajatud pinnakattesse, siis on see mõju vähetõenäoline, nii nagu seda on hinnatud ka KMH-s. 9. Kuivõrd on kaevandusala ja Niilu kinnistu veerežiim ühenduses? Sademed, pinnavesi, põhjavesi on alati omavahel seotud. See ei pruugi olla probleemiks. Maa- ameti kaardirakendusest on nähtav, et Niilu kinnistul asuvad ja seda läbivad mitmed kraavid, mis on rajatud ilmselt varasemalt melioratiivsel eesmärgil ning millel on ilmselt olnud mõju Niilu kinnistu praeguse veerežiimi väljakujunemisele. 10. Kas kuivendamine võib oluliselt mõjutada liigilist koosseisu Niilu kinnistul? Seda ei oska EGT hinnata. 11. Kas oleks vaja rakendada täiendavaid meetmeid veerežiimi muutuste vähendamiseks/vältimiseks Niilu kinnistul? Ei ole. KMH-s toodud mõjud on kirjeldatud piisavalt ning ka meetmed on piisavalt konkreetsed. 12. Kas KMHs veerežiimi kohta väljatoodu on piisav, järeldamaks, et olulised negatiivsed mõjud Niilu kinnistule ja piirkonna veerežiimile puuduvad? KMH ajal olemasoleva info põhjal on piisav. 13. Kas Raba-Jaani tootmisala mõjud veerežiimile ja täpsemalt Niilu kinnistule on sarnased Aimlametsa tootmisalaga? Jah. 14. Kas KMH järeldused vee küsimused katavad sisuliselt ka Raba-Jaani tootmisalad võimalikud mõjud? Jah. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor direktori ülesannetes 3 (3)