dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri

Eesti Geoloogiateenistus · 6. oktoober 2021
Viit
1-4/21-138
Registreeritud
6. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Dotnuva Baltic AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-4 Juhtimisalane kirjavahetus
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Jaak Jürgenson (Kasutajad)

Failid

Sisu (failidest)

Ingrid Vinnal Teie: 03.09.2021 Dotnuva Baltic AS esindajana [email protected] Meie: 07.10.2021 nr 1-4/21-138 Vastuskiri Austatud Ingrid Vinnal Pöördusite 03.09.2021 Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) poole küsimustega, mis puudutavad ehitusgeoloogilise uuringu tulemusi. Esmalt peame vajalikuks märkida, et EGT ei tegele ehitusgeoloogiliste uuringutega ning meil puuduvad teadmised ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimise metoodika ning hea tava reeglite kohta. Teie esimese küsimuse puhul, millega soovisite teada, kas on võimalik geoloogilist uuringut tehes eristada, kas on tegemist survelise või mittesurvelise pinnaseveega, saame selgitada järgmist: Pinnasevesi on maapinna suhtes esimene setetes või kivimites esinev vabapinnaline põhjaveekiht, mis reeglina on surveta. Pinnasevesi toitub sademest seega sõltub selle tase otseselt sademete hulgast ning ajast, mille jooksul see infiltreerub. Väikese uurimissügavuse puhul, mis ei ulatu pinnakattest allpool asuvatesse alupõhja kivimitesse, ei ole reeglina võimalik kindlaks teha, kas pinnasekihtides olev vesi on surveline või mitte. Teie poolt lisatud aruandest nähtub, et 2015. aastal tehtud uuring on läbi viidud teede ja platside rajamise eesmärgil, mitte piltidel nähtud süvendi rajamist silmas pidades. Aruande geotulpades on märgitud pinnasevee tase uuringu tegemise hetkel ning seletuskirjas on toodud, et „suurte sadude järgsel perioodil või lumerohke talve järel võib pinnasevesi tõusta käesoleva töös mõõdetust 0,5...1,0 m võrra, madala filtratsioonimooduliga pinnastele (k < 0,5 m/d) koguneda ajutist ülavett“. Ka üks varasematest ehitusgeoloogiliste uuringu aruandest (Harju rajooni Alavere asula planeerimine, 1975) toob välja, et pinnasevee tase enamiku ala piires on 0,5-1 m sügavusel ja reljeefi madalamates kohtades esineb üleujutusi. Paljud ehitised on tõstetud, hoonete keldritesse tungib tihti vesi. Samuti on nimetatud aruandes välja toodud, et uuritud alal on keerulised hüdrogeoloogilised tingimused ja seega tuleb konkreetsete ehitiste sidumisel ette näha ehitusgeoloogilised uurimistööd. Teie teise küsimuse puhul, millega soovisite teada, kas lisatud geoloogilises uuringus on projekteerijale ja/või ehitajale arusaadavalt kirjas, et tegemist võib antud maaüksusel olla survelise pinnaseveega ning kui on, siis millises punktis või osas, peame täpsustama, et nagu kirja alguses välja tõime, ei ole EGT-l kompetentsi ehitusgeoloogiliste uuringu metoodika, Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 uuringute läbiviimise ja hea tava reeglite kohta. Seega ei saa me öelda, mida peab ehitusgeoloogiline uuring kajastama ning millised peaksid olema projekteerijale ja/või ehitajale arusaadavad märkmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor 2 (2)
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →