Väljaminev kiriAvalik
Vastuskiri
Eesti Geoloogiateenistus · 6. oktoober 2021
- Viit
- 1-4/21-138
- Registreeritud
- 6. oktoober 2021
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Dotnuva Baltic AS
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Juhtimine
- Sari
- 1-4 Juhtimisalane kirjavahetus
- Toimik
- 1.1-5/2021
- Vastutaja
- Jaak Jürgenson (Kasutajad)
Sisu (failidest)
Ingrid Vinnal Teie: 03.09.2021
Dotnuva Baltic AS esindajana
[email protected] Meie: 07.10.2021 nr 1-4/21-138
Vastuskiri
Austatud Ingrid Vinnal
Pöördusite 03.09.2021 Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) poole küsimustega, mis
puudutavad ehitusgeoloogilise uuringu tulemusi. Esmalt peame vajalikuks märkida, et EGT ei
tegele ehitusgeoloogiliste uuringutega ning meil puuduvad teadmised ehitusgeoloogiliste
uuringute läbiviimise metoodika ning hea tava reeglite kohta.
Teie esimese küsimuse puhul, millega soovisite teada, kas on võimalik geoloogilist uuringut
tehes eristada, kas on tegemist survelise või mittesurvelise pinnaseveega, saame selgitada
järgmist:
Pinnasevesi on maapinna suhtes esimene setetes või kivimites esinev vabapinnaline
põhjaveekiht, mis reeglina on surveta. Pinnasevesi toitub sademest seega sõltub selle tase
otseselt sademete hulgast ning ajast, mille jooksul see infiltreerub. Väikese uurimissügavuse
puhul, mis ei ulatu pinnakattest allpool asuvatesse alupõhja kivimitesse, ei ole reeglina võimalik
kindlaks teha, kas pinnasekihtides olev vesi on surveline või mitte.
Teie poolt lisatud aruandest nähtub, et 2015. aastal tehtud uuring on läbi viidud teede ja platside
rajamise eesmärgil, mitte piltidel nähtud süvendi rajamist silmas pidades. Aruande geotulpades
on märgitud pinnasevee tase uuringu tegemise hetkel ning seletuskirjas on toodud, et „suurte
sadude järgsel perioodil või lumerohke talve järel võib pinnasevesi tõusta käesoleva töös
mõõdetust 0,5...1,0 m võrra, madala filtratsioonimooduliga pinnastele (k < 0,5 m/d) koguneda
ajutist ülavett“.
Ka üks varasematest ehitusgeoloogiliste uuringu aruandest (Harju rajooni Alavere asula
planeerimine, 1975) toob välja, et pinnasevee tase enamiku ala piires on 0,5-1 m sügavusel ja
reljeefi madalamates kohtades esineb üleujutusi. Paljud ehitised on tõstetud, hoonete keldritesse
tungib tihti vesi. Samuti on nimetatud aruandes välja toodud, et uuritud alal on keerulised
hüdrogeoloogilised tingimused ja seega tuleb konkreetsete ehitiste sidumisel ette näha
ehitusgeoloogilised uurimistööd.
Teie teise küsimuse puhul, millega soovisite teada, kas lisatud geoloogilises uuringus on
projekteerijale ja/või ehitajale arusaadavalt kirjas, et tegemist võib antud maaüksusel olla
survelise pinnaseveega ning kui on, siis millises punktis või osas, peame täpsustama, et nagu
kirja alguses välja tõime, ei ole EGT-l kompetentsi ehitusgeoloogiliste uuringu metoodika,
Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee
Registrikood 77000387
uuringute läbiviimise ja hea tava reeglite kohta. Seega ei saa me öelda, mida peab
ehitusgeoloogiline uuring kajastama ning millised peaksid olema projekteerijale ja/või ehitajale
arusaadavad märkmed.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirli Sipp Kulli
Direktor
2 (2)