Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta

Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta Valle Raidla Eesti Geoloogiateenistuse vanemhüdrogeoloog Ainsaks laiema levikuga magevee reservuaariks Viimsi poolsaarel (joonis 1) on Kambriumi-Vendi (Cm- V) põhjaveekompleks. Kuna kompleksi põhjavesi pärineb >10 000 aastat tagasi Eesti ala katnud mandriliustiku sulavetest on sisuliselt tegemist taastumatu loodusvaraga. Tänapäevaste sademete infiltratsioon kompenseerib põhjavee tarbimist Viimsi poolsaarel vaid vähesel määral ning põhjavee taastumine toimub valdavalt lõuna-põhjasuunalise põhjavee liikumise arvelt. Viimane on aga äärmiselt aeglane ning ei suuda kohalikku põhjaveevaru piisavalt täiendada. Sel põhjusel on veevõtt veekompleksist põhjustanud olulise põhjavee survetaseme languse. Kuna põhjaveekompleksi moodustavad kivimid paljanduvad poolsaarest umbes 1 kuni 2 km kaugusel rannikumeres või lausa rannikul (Merivälja ürgorus) siis võib survetaseme alanemisega kaasneda ulatuslik merevee sissetung põhjaveekompleksi. Kambriumi-Vendi põhjaveekompleks koosneb Viimsi poolsaarel ülemisest, Voronka (V2vr) ja alumisest, Gdovi (V2gd) veekihist (joonis 1). Viimane on Voronka veekihist eraldatud 1,5 kuni 2 m paksuse savika veepidemega ning lasub kristalsel aluskorral, kus levib suure soolsusega põhjavesi. Aastal 2012 avati Viimsi poolsaare keskosas, tsentraalne Metsasihi veehaare, kus viies grupis paikneb viis Gdovi veekihti ja neli Voronka veekihti avavat puurkaevu. Veehaardesse on koondunud suurem osa Viimsi valla veevõtust millega on kaasnenud põhjavee survetasemete oluline langus nii veehaarde Gdovi kui Voronka veekihtides ning põhjavee sooldumine kõigis Gdovi puurkaevudes (Cl- sisaldus on tõusnud 250 mg/l kuni 420 mg/l). Seniste seireandmete põhjal lähtub sooldumine eelkõige kristalsest aluskorrast. Voronka veekihti avavates puurkaevudes on kloriidi sisaldused püsinud rajamisaegsetel tasemetel kuid põhjavee survetasemed on märgatavalt allpool meretaset (kuni 7 m; joonis 2). Veetasemete muutused Voronka veekihti avavates puurkaevudes on olnud väga sarnased, sõltumata veetarbest või asukohast. Võrreldes veetasemete muutusi Leppneeme sadama merevee taseme andmestikuga ilmneb selge sarnasus mere- ja põhjavee tasemete muutuste vahel (joonis 3). Ilmselt avalduvad lühiaegsed hüdrostaatiliserõhu muutused merepõhjas (veekihi avamusalal) ka põhjavee survetasemete muutustes. Seega on oluline jälgida põhjavee survetasemete pikaaegseid trende mis näitavad kahes rannikul asuvas puurkaevus tõusu ja poolsaare lõunaosas langust. Kuna põhjavee survetasemed on rannikul jätkuvalt oluliselt madalamal kui meretase, on merevee sissetung endiselt akuutne oht Viimsi poolsaare põhjavee kvaliteedile. Viimase viie seireaasta jooksul on toimunud Metsasihi veehaarde Gdovi puurkaevude vee sooldumises stabiliseerumine ja isegi ajutine langus, kuid alates 2020. aastast on sooldumine taas aktiveerunud ning jätkunud tänase päevani (350 mg/l-lt 420 mg/l; joonis 4). Merevee sissetungile viitavaid markereid põhjaveest leitud ei ole ning endiselt võib Gdovi veekihi kõrgendatud kloriidi sisalduse põhjuseks pidada suure mineraalsusega põhjavee sissetungi lasuvast kristalsest aluskorrast. Analoogselt Voronka veekihile on ka Gdovi veekihi puurkaevudes toimuvad põhjavee survetasemete muutused äärmiselt sarnased, sõltumata puurkaevu asukohast ja veevõtust (joonis 5). Kuna nii pika- kui lühiaegsed veetasemete muutused on kõigis kaevudes väga sarnased on raske hinnata, kas domineerib merevee tasemest või veevõtust tulenev muutus. Detailina võib esile tõsta, et 2020. aasta suvel on poolsaare keskosas asuvate puurkaevude 412 ja 172 (joonis 6) veetasemed ühtlustunud. Puurkaevu 412 kloriidi sisaldus (30 kuni 75 mg/l) ja δ18O väärtused (≈-12 ‰) viitavad, et kaev on tugevalt mõjutatud Miiduranna ürgorust lähtuvast noore põhjavee täiendusest. Puurkaev 172 on seevastu säilitanud Kambriumi-Vendi põhjaveele iseloomuliku keemilise- ja isotoopkoostise (δ18O= 1 Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta. Eesti Geoloogiateenistus, 2021. -20,6 ‰). Veetasemete ühtlustumine võib viidata noore ja märksa magedama põhjavee frondi nihkumisele puurkaevuni 172. Kas ja millal selline magestumis protsess jõuab ka Metsasihi veehaardeni ning milliseks kujuneks sealse ammutatava põhjavee keemiline koostis on raskelt prognoositav. Lähtuval eelnevast ei soovita EGT suurendada Viimsi veele lubatud veevarusid üle 4500 m3/ööp. Arvestades kloriidide sisalduse käitumist Gdovi põhjaveekihis, on soovitav jätkata praeguse põhjaveeseirega, et oleks võimalik planeerida puurkaevude tööd just suurema tarbimisega perioodidel. Joonis 1. Viimsi poolsaare hüdrogeoloogiline läbilõige koos kontseptuaalsete põhjaveevoolu 2 Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta. Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Joonis 2. Viimsi poolsaare Voronka veekihi staatiliste veetasemete muutused puurkaevudes nr 187, 14310 ja 509 aastatel 2018.-2021., koos Voronka veekihist väljapumbatava vee mahtudega Joonis 3. Leppneeme sadama veetaseme ja puurkaevu 16557 veetaseme võrdlus 3 Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta. Eesti Geoloogiateenistus, 2021. 5000 450 4500 4000 400 3500 Veevõtt, m3/ööp Cl, mg/L 3000 350 2500 2000 300 veevõtt 1500 R1 1000 250 R2 500 R3 0 200 R4 01.01.16 01.01.17 01.01.18 01.01.19 01.01.20 01.01.21 R5 Joonis 4. Kloriidi kontsentratsiooni muutus Metsasihi veehaarde Gdovi veekihiga seotud puurkaevude vees aastatel 2016–2021 koos kuupõhise põhjaveevõtu muutustega Joonis 5. Viimsi poolsaare Gdovi veekihi staatiliste veetasemete muutused puurkaevudes nr 158, 172, 412 ja 16557aastatel 2018.-2021., koos Voronka veekihist väljapumbatava vee mahtudega 4 Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta. Eesti Geoloogiateenistus, 2021. Joonis 6. Puurkavude asukohad Viimsi poolsaarel 5  AS Viimsi Vesi Nelgi tee 1, Viimsi alevik Meie: 08.10.2021 nr 10-3/21-137 [email protected] Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta Austatud härra/proua Käesolevaga edastame Teile Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud ekspertarvamuse AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta. Ekspertarvamus on leitav selle kirja lisast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Lisa: Ekspertarvamus AS Viimsi Vesi põhjaveevarude suurendamise kohta Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387