Kiri

Energiasalv Pakri OÜ Peep Siitam [email protected] Meie: 22.09.2021 nr 1-4/21-126 [email protected] Soovitused indutseeritud seismilisuse tekkimise võimaluse hindamiseks ja sellega arvestamiseks Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama projekteerimise ja kasutamise juures Edastame käesolevaga Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) soovitused koos sisuliste põhjendustega indutseeritud seismilisuse tekkimise võimaluse hindamiseks ja sellega arvestamiseks Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama projekteerimise ja kasutamise juures. 1. Oluline on saada indutseeritud seismilisuse teema osas sisulisi teadmisi omava instantsi poolt hinnang või selgitus, mis hõlmab teoreetilist ja arvutuslikku osa  Hinnangu/selgituse koostamiseks võib olla näiteks vastavate ehitistega kaasneva seismilise ohu hindamise piisava kogemusega spetsialist ja/või analoogiliste mäenduse (mäendusseismoloogia) uuringutega tegeleva ülikooli teadur või PHAJ ehitiskompleksi projekteerija objekti parameetritega tehtud kvantitatiivsete arvutuste baasil.  Võrdlus sarnaste arendustega mujal maailmas: kas indutseeritud seismilisus on probleeme valmistanud, kui jah, millistes tingimustes? Kuidas neid on leevendatud? Mis on PHAJ-i rajamisest ja kasutamisest tingitud indutseeritud seismilisuse tõenäosus ümbritsevas maapõues (raadiusel X km)? Kas sellega oleks vaja arvestada ja mingeid meetmeid rakendada?  Kui analoogilisi objekte pole olemas, neid on vähe või nende tingimused (mõõdud, geoloogia, jne) pole eriti hästi võrreldavad, on asjakohane läbi viia antud teguri hindamine Paldiski tingimustes (võrdluseks: geotermilise sügavenergia kasutamisega kaasneva indutseeritud seismilisusega ei osatud mitmel juhul alguses hästi arvestada sellises mahus või sellisel kujul kui on osutunud vajalikuks).  Näiteks mõelda maapõue pingevälja dünaamiliste tingimuste arvutuslikule modelleerimisele kasutades reaalseid PHAJ-i mahutite dimensioone ja sügavust, Paldiski kohaliku geoloogia parameetreid, erinevaid olukordi (mahutid tühjad, täis, osaliselt täis), pingevälja võimalikku mõjusfääri, tundlike objektide asukohti jne. 2. Töötada läbi ohumaatriks (või põimuvalt punktis 1. mainitud hinnanguga/selle osana)  Heaks baasiks on Šveitsi teadlaste geotermilise energia projektide jaoks disainitud indutseeritud seismilisuse hindamise süsteem (Trutnevyte ja Wiemer, 2017). Süsteemi saab kohandada PHAJ-le ja Paldiski tingimustele vastavalt.  Indutseeritud seismilisuse võimaluse hindamise juures arvestatavaid tegureid (näiteks): Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387  - Vähendavad: asukoht maapinnale võrdlemisi lähedal, kristalse aluskorra sees lõhelisus ja vee võimalus tungida mahutitest kaugemale pigem väike kui suur. - Lisavad: mahutite asumine kristalse aluskorra kivimis, mis soodustab seismiliste lainete edastumist, peal lasuvad pudedad sette(kivimi)d pigem võimendavad maavõnkeid. - Geotehnilised vms: mahutite ja käikude varingute võimalus (pigem väike?), vee mõju kivimi poorirõhule, vee keemiline mõju kivimile.  Arvestatavad elanike ja inimtegevusega kaasnevad aspektid (näiteks): linn ja asustatud alad vahetus läheduses, osade hoonete seisukord ei pruugi olla hea (tagasihoidlikumadki maavõnked võivad olla selgelt tunda), tundlikud objektid – OÜ Palsteve, AS Alexela Terminal, Paldiski Põhjasadam, ALARA radioaktiivsete jäätmete hoidla (nii praegune kui ehk rajatav lõplik hoidla). 3. Seismiline seire tagamine  Kohalikud seismilised mõõtmised annavad faktipõhist teavet maavõngete toimumise ja iseloomu osas.  Seismoseire on soovitatav alustada esimesel võimalusel, et oleks andmeid loodusliku tausttaseme määramiseks (võib osutuda kasulikuks ka tehnogeensete sündmuste tuvastamine ja võimalikult täpne lokaliseerimine olukordadeks, kui peaks esinema põhjendamatuid pretensioone).  Lõhketööde täiendav seire lisaks vibromeetridega mõõtmistele.  Ideaalolukorras oleks kasulik, kui objektile lähedal asuks kolme, soodsa geomeetriaga paigutatud seismojaama võrk (ühe jaamaga registreerimine on pigem kvalitatiivne info, kolme jaamaga saab juba tinglikult lokaliseerida ka nii väikeseid sündmusi, mis pole kaugemal registreeritavad).  Asjakohane on siiski alustada ühe, tundliku laiaribalise (broad-band) seismomeetriga varustatud seismojaama rajamisest. Hakatuseks on sobilik maapinnal või väikesel sügavusel (1–2 m) asuv jaam, millele leida objektile lähedalt võimalikult vähe inimtekkelisest mürast häiritud asukoht. Lõpliku soodsa asukoha leidmine võib nõuda katsemõõtmisi mõnes erinevas punktis.  Kui maapinnal asuva jaama signaali-müra suhe annab soovida isegi kõige optimaalsema asukoha juures või kui tuvastatud seismiline aktiivsus (nii looduslik kui inimtekkeline) osutub märkimisväärseks, on otstarbekas kaaluda (lisaks) puurauku paigutatava ja kultuurmürast vähem häiritud seismojaama rajamist.  Soovitatav oleks ühendada jaam(ad) Eesti riikliku seismoseire võrgu osaks tehniliselt ühilduval kujul ja nii, et andmed laekuksid reaalajas. See võimaldaks peaaegu reaalajas sündmuste analüüsimise kasutades ühist Eesti-Soome seismojaamade võrku (tuvastamislävendiks tinglikult magnituud 1 või mõnevõrra väiksem). Riikliku keskkonnaseire erapooletu järelvalve kaitseb nii arendaja kui kõigi teiste asjaosaliste huvisid.  Kui peaks osutuma, et indutseeritud seismilisust hakkab esinema, siis oleks otstarbekas seismoseiret täiendada. Kokkuvõtteks Kui eeluuringute baasil selgub, et indutseeritud seismilisuse võimalus on pigem väike ja sellega ei pea arvestama või peab arvestama vaid vähesel määral, on olukord hea (vrdl Trutnevyte ja Wiemer, 2017: Category 0). Kuna tegu on uudsete maapõuerajatistega, millega võivad kaasneda seni tundmatud tegurid, on igati kasulik lisaks muudele aspektidele eelnevalt kaaluda seismilisi tingimusi ja seismilist keskkonnamõju. Järeldus indutseeritud seismilisuse kujunemise 2 (3) võimaluse tõenäosuse kohta peab baseeruma uuringutele, hindamisele ja mõõtmistele, mitte oletamisele või ignoreerimisele. Väga oluline aspekt on sotsiaalne aktsepteeritavus, avalik arvamus ja usaldus. Eriti tähtis on see tänapäeva olukorras, kui keskkonnasõbralikud alternatiivid energia tootmiseks tihtipeale põrkuvad kokku kohalike elanike vastuseisuga. Sealjuures saavad vastutustundlikud arendajad tõestada, et inimeste heaoluga arvestatakse, nt teostades võimalike negatiivsete külgede seiret ja nende esinemisest läbipaistvalt informeerides. Seismilised mõõtmisandmed pakuvad faktilist tõestusmaterjali näiteks juhtudel, kui objekti juures on tegevus olnud korrektne ja normide piires, aga maavõngetel on hoopis mõni muu allikas või kui mõnda seismilist sündmust pole tegelikult toimunudki. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Heidi Elisabet Soosalu Vanemgeoloog [email protected] Viidatud kirjanduse loetelu: Doglioni, C. (2018). A classification of induced seismicity. Geoscience Frontiers, 9(6), 1903– 1909. https://doi.org/10.1016/j.gsf.2017.11.015 Grigoli, F., Cesca, S., Priolo, E., Rinaldi, A. P., Clinton, J. F., Stabile, T. A. Dost, B., Garcia Fernandez, M., Wiemer, S. ja Dahm, T. (2017). Current challenges in monitoring, discrimination, and management of induced seismicity related to underground industrial activities: A European perspective. Reviews of Geophysics, 55, 310–340. https://doi.org/10.1002/2016RG000542 Trutnevyte, E. ja Wiemer, S. (2017). Tailor-made risk governance for induced seismicity of geothermal energy projects: An application to Switzerland. Geothermics, 65, 295–312. http://dx.doi.org/10.1016/j.geothermics.2016.10.006 Uski, M. ja Piipponen, K. (toim) (2019). Selvitys geotermisen energian syväreikäporaamisesta, siihen liittyvistä ympäristönäkökohdista sekä riskienhallinnasta. Helsingin yliopisto, Geotieteiden ja maantieteen laitos, Report S-68. https://doi.org/10.31885/9789521095962 3 (3)