Seisukohtade edastamine pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu osas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 12.08.2021 nr 16-6/19-2442-361 Endla tn 10a 10122 Tallinn Meie: 14.09.2021 nr 1-4/21-122 [email protected] Seisukohtade edastamine pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu osas Edastame käesolevaga Eesti Geoloogiateenistuse (edaspidi EGT) seisukohad Teie poolt 12.08.2021 edastatud pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise dokumentidele „Geological investigations & Design works for the Paldiski 500MW Pumped Hydro Energy Storage Project in the Republic of Estonia, Geological Baseline Report“ ja „Paldiski 500 MW pumphüdroelektrijaama rajamisel teostatavate lõhketööde seismika hinnang“. Pöörame tähelepanu, et muidu põhjalikus geoloogilises uuringus ei ole välja toodud Eesti aluskorra rikutust Paldiski lähipiirkonnas. See-eest on esitatud joonis (Figure 6.16, lk 84) murrangusüsteemidest Lõuna-Soomes ja Soome lahe põhjaosades. Antud joonisel kajastuvad ka makroseismiliselt (s.t ajaloolised, mitte instrumentaalselt) lokaliseeritud maavärinad, mida aruandes kuidagi ei argumenteerida. Informatsioon jääb poolikuks, kui ei kaasata Eesti aluskorra teadaolevaid ja eeldatuid murranguid ega uuemaid, usaldusväärsemate andmetega (s.t instrumentaalselt registreerituid) maavärinaid, k.a Eesti alal. Kristalse kivimi rikutuse hindamine rajatud puuraugu näitel annab teavet vaid ühe punkti kohta. Kui projekteeritakse maa-aluseid ehitisi, peaks olema enesestmõistetav, et piirkonna seismoloogilised tingimused kajastuvad taustinformatsioonina geoloogilises aruandes, isegi kui seismilist ohtu hinnataks väikeseks. Projekteeritavast jaamast umbes 40 km kaugusel on leidnud aset Läänemere piirkonnas märkimisväärselt suur, magnituudiga 4,5 maavärin (Osmussaar, 25.10.1976) ning asukohale kõige lähemal, umbes 15 km kaugusel, on toimunud magnituudiga 1,2 maavärin (endine Keila vald, 22.03.2017). Geoloogilises aruandes tehakse märkuseid selle kohta, et maapõue pingevälja mõõtmised Eesti alal puuduvad (World Stress Map 2016, http://www.world-stress-map.org/), millest tulenevalt kasutatakse Lõuna-Soome mõõtmisandmeid. See lähenemine tundub õigustatud olevat arvestades sarnast aluskorra ehitust ning laamtektoonilist asukohta. Kuigi antud piirkonna loodusliku seismilisuse ohtu võib pidada pigem väikseks, on ruumikate maa-aluste ehitiste rajamisel asjakohane käsitleda indutseeritud seismilisuse võimalust – ka sel juhul, kui mujal maailmas asuvate analoogiliste konstruktsioonide näitel ja käesoleva projekti rajatiste mõõtude järgi tehtud teoreetiliste arvutuste baasil hinnataks seda mitteoluliseks. Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 Indutseeritud seismilisust võivad kutsuda esile näiteks kaevandused, veehoidlad, kivimi hüdrauliline purustamine ja heitvee injekteerimine. Maapõue pingevälja muutused võivad tekitada ümbritsevas terves kivimis maavärinaid, sh aktiveerida olemasolevaid rikkeid, mis üldises valitsevas pingeväljas ei saaks nihkuda. Maailma teaduskirjanduses on ohtralt näiteid indutseeritud seismilisuse kohta (vt nt Doglioni, 2018; Grigoli jt., 2017). Uuringutes võetakse asjakohaselt arvesse vajalike lõhketööde vibratsiooniga kaasnevad küsimused. Samas jääb lõhketööde seismika hinnangust mulje, et sealjuures pole vaja arvestada kaugemal kui 1 km asuvate ehitistega. Eraldi mainitakse Pakri poolsaare klinti – et sellele lõhketööd ei avalda varinguohtu (kaugus umbes 5 km). Samas ei tooda kusagil välja, et kavandavatest maa-alustest rajatistest umbes 2 km kaugusel asub ALARA hallatud nõukogudeaegse militaarbaasi radioaktiivsete materjalide hoidla (sarkofaag). Arvestades ehitise iseloomu, oleks asjakohane hinnata ka võimalikku mõju sellele, isegi, kui tulemusena leitaks, et seda saab pidada mitteoluliseks. ALARA plaanib uuringuid Paldiski radioaktiivsete jäätmete lõpliku matmispaiga asukoha leidmiseks Lääne-Harju valla alal (Preliminary studies…, 2015). Kuna sellise objekti rajamine ei pruugi olla elanikkonnale vastuvõetav mõnes teises asukohas, on võimalik, et tugev kandidaat matmispaigaks saab olema praegune sarkofaagi asukoht. ALARA plaane silmas pidades oleks vajalik analüüsida, kas lähedal eksisteeriv pump-hüdroakumulatsioonijaam võib potentsiaalselt avaldada mõju radioaktiivsete jäätmete hoidla stabiilsusele maavõngete näol. Lõhketööde võimalik seismiline mõju (vibratsioon) on vahetu ja ühekordne. Arutades indutseeritud seismilisuse võimalust on aga põhjendatud arvestada dünaamilise olukorraga: kuidas käitub maapõue pingeväli, kui õõnsused on vahest tühjad, vahest osaliselt või tervenisti vett täis. Nagu lõhketööde vibratsioon, nii ka indutseeritud seismilisuse ilmnemine muidu seismiliselt rahulikus piirkonnas võib mõjuda elanikkonnale häirivalt ning tekitada ärevust. Kuna pump-hüdroakumulatsioonijaama asukoht on asustatud alade juures, võivad ka üpris väiksed maavõnked olla elanikele tunda, sõltudes mh hoonete konstruktsioonidest ja kõrgustes. On ka võimalik, et peal lasuvad settekivimid ja setted võimendavad kristalses kivimis toimunud värisemise amplituudi. Võimaliku seismilise mõju seiramiseks on soovituseks mitte piirduda lõhketööde vibratsiooni punktihaaval mõõtmisega. Oleks asjakohane rajada kohalik seismojaamade võrk, mis tuleks panna tööle esimesel võimalusel, et saada juba eelnev ettekujutus seismilisuse tausttaseme kohta. Mõistlikum on ühe seismojaama asemel püstitada soodsa geomeetriaga kolme jaama võrk, mille võiks ühendada EGT riiklikku võrku. Kui tuvastatakse sündmuseid, mis oma väiksuse tõttu ei kajastu ülejäänud jaamade seismogrammidel, on neid kolme jaamaga võimalik tinglikult lokaliseerida. Maailmas on tavapraktika, et maapõuekonstruktsioone rajavad ettevõtted haldavad omi seismojaamade võrke. Kui maavõnkeid peaks esinema, siis on olemas kvantitatiivne andmestik, millele toetuda. Kui jaamad on riikliku võrgu osa, siis on olemas erapooletu järelvalve vähendamaks võimalikke pretensioone. Toome siinjuures välja, et Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise juures käsitletakse hoolikalt ja väga laiahaardeliselt võimalikke kaasnevaid mõjusid nii inimestele, füüsilisele kui bioloogilisele keskkonnale, kuid sarnaselt eelmainitud aruannetele ei arutata umbes 2 km kaugusel asuva Paldiski tuumaobjekti olemasolu – et kas peaks sellega arvestama või pole vajalik (märkus: mõnes kohas räägitakse graniidikillustikust ning tardkivimist, kuigi tegu on gneisi ja moondekivimiga). 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Heidi Elisabet Soosalu Vanemgeoloog [email protected] Viidatud kirjanduse loetelu: Doglioni, C. (2018). A classification of induced seismicity. Geoscience Frontiers, 9(6), 1903– 1909. https://doi.org/10.1016/j.gsf.2017.11.015 Grigoli, F., Cesca, S., Priolo, E., Rinaldi, A. P., Clinton, J. F., Stabile, T. A. Dost, B., Garcia Fernandez, M., Wiemer, S., & Dahm, T. (2017). Current challenges in monitoring, discrimination, and management of induced seismicity related to underground industrial activities: A European perspective. Reviews of Geophysics, 55, 310–340. https://doi.org/10.1002/2016RG000542 Preliminary studies for the decommissioning of the reactor compartments of the former Paldiski military nuclear site and for the establishment of a radioactive waste repository, Final Report. (2015). https://alara.ee/wp- content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanneIngl.pdf 3 (3)