Leping

TÖÖVÕTULEPING nr 9-1/21-228-1 Kuupäev digiallkirjas OÜ Inseneribüroo STEIGER , keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Erki Niitlaan, edaspidi Töövõtja või P oo l) ja Eesti Geoloogiateenistus keda esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli , (edaspidi Tellija või Pool ), keda ühiselt nimetatakse Poolteks, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: LEPINGU OBJEKT JA DOKUMENDID Lepingu objektiks on südamikpuurimise teostamine Ke sk-Eesti üldgeoloogili seks kaardistami seks (edaspidi Töö või Tööd ) kooskõlas riigihanke (viitenumber 238893 ) tingimuste ja esitatud pakkumusega . Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad: T öövõtja pakkumus (Lepingu Lisa 1); Hanke tehniline kirjeldus (Lepingu Lisa 2); Tööde täpsustatud ajakava (Lepingu Lisa 3) lisatakse Lepingule kolme tööpäeva jooksul peale selle sõlmimist . Lepingu Lisad kuuluvad Tellija ja T öövõtja poolt allakirjutatud Lepingu juurde ja kehtivad selle lahutamatute osadena. Juhul, kui Lepingu erinevate dokumentide vahel on vastuolusid või võimaldavad need mitmesugust tõlgendust, lähtutakse r iigihanke käigus Tellija poolt antud selgitustest. Juhul, kui r iigihanke käigus ei ole vastuolude, vasturääkivuste või puuduste kohta selgitusi küsitud, lähtutakse Lepingu eesmärgile antud Tellija tõlgendusest ning sellisel juhul ei ole Töövõtjal õigust tugineda ettenägematutele asjaoludele, mitteinformeeritusele, tõlgenduste erinevustele või muudele takistustele Lepingu täitmisega seotud asjaolude suhtes. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi kohustust, mis tuleneb õigusaktidest, Poole põhikirjast või muust Poole jaoks kohustuslikust dokumendist või nõudest ning käesoleva Lepingu sõlmimine ei ole vastuolus Poole poolt varem sõlmitud lepingute ega kokkulepetega. Lepingu jõustudes kaotavad kehtivuse kõik Poolte vahel varem sõlmitud lepingud, kokkulepped ja varasem kirjavahetus niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga. PUURIMISTÖÖDE ÜLDTINGIMUSED Puurimise eesmärgiks on saada t ehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud parameetritele vastavast puurau gust maksimaalse väljatulekuga puursüdamik. Tehnilises kirjelduses on antud eelduslikud puurimissügavused, mille alusel esitatakse pakkumus. Kui puurimine lõpetatakse suuremal või väiksemal sügavusel, siis vastavalt sellele kas suurendatakse või vähendatakse puurimistööde maksumust töövõtja pakutud ühikuhindade järgi. Täpse puurimissügavuse otsustab kohapeal vastavalt avanevale geoloogilisele läbilõikele Tellija esindaja. Kristalse aluskorra peal lasuva murenemiskooriku ja settekivimite kihi täpne paksus ei ole teada. Hanke tehnilises kirjelduses on antud nende kihtide eelduslik paksus, mille alusel esitati mantelduse ja pilufiltri paigalduse maksumus riigihanke pakkumuses. Kui settekivimite ja kristalsete kivimite murenemiskooriku paksus tegelikkuses on suurem kui tehnilises kirjelduses märgitud või väiksem kui tehnilises kirjelduses märgitud, siis lepingu maksumust vastavalt suurendatakse või vähendatakse Töövõtja pakutud ühikuhindade järgi ; Kui puursüdamiku väljatulek jääb ettenähtud piirmääradest väiksemaks ning väiksem väljatulek ei ole tingitud läbilõike geoloogilisest eripärast, siis võib Tellija nõuda uue puuraugu puurimist ja nõuetele mitte vastava puuraugu puurimiskulusid ei hüvitata. Töövõtja on kohustatud puurima uue duubelpuuraugu uuringuloas määratletud uuringuruumi piires Tellija esindaja määratud asukohas. Kui ka duubelpuuraugu puhul ei õnnestu saavutada ettenähtud südamiku väljatulekut, siis võib Tellija otsustada selles asukohas puurimise lõpetamise ja nende puuraukude puurimist Töövõtjale ei hüvitata. Selle üle, kas nõutavat väljatulekut ei saavutatud tulenevalt geoloogilisest eripärast või muudel põhjustel otsustab Tellija esindaja. Kui puuraugu kõrvalekalle muutub ettenähtud kallakusnurgast suuremaks, tuleb viivitamatult ette võtta korrigeerivaid meetmeid. Kui see ei õnnestu ja kõrvalekalle ületab tehnilises kirjelduses defineeritud piire, võib Tellija esindaja otsustada puurimise lõpetamise ja nõuda olemasoleva puuraugu kõrvale uue puuraugu puurimist. Ebaõnnestunud puuraugu puurimise kulusid ei hüvitata. Kui puuraugu puurimisel tekib mistahes põhjusel avarii, mis välistab edasise tehnilisele kirjeldusele vastava puuraugu puurimise, tuleb olemasoleva augu kõrvale puurida uus auk. Avarii tõttu lõpetamata jäänud puur au g u puurimiskulusid T ellija ei hüvita. Mistahes põhjusel ebaõnnestunud puuraugu sulgemise korraldab Lepingu Lisas 2 esitatud nõuete kohaselt Töövõtja ja selle kulusid Tellija ei hüvita. TÖÖVÕTJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töövõtja kohustub: teostama Lepingu kohaselt T ööd, sh. hankima kõik T ööde tegemiseks vajalikud materjalid ja tooted või korraldama nende hankimise, tagama puurimistööde asukohas (edaspidi ka Objekt ) kõikide vajalike seadmete ja muude töövahendite olemasolu; Töö tegemisel lähtuma üldgeoloogilise uurimistöö l oa YGUL/508483 asjakohastest tingimustest konkreetse uuringuruumi puurauku puudutavas osas; esitama 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist T ellijale kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks täpsustatud tööde järjekorra ja ajakava. Kui järjekorras ja/või ajakavas soovitakse teha muudatusi, siis tuleb sellest T ellijat teavitada 3 tööpäeva ette; rajama puurimispaikadesse juurdepääsu ja teostama puurimiskoha ettevalmistuse; vajadusel raie tegemiseks teatama sellest riigimetsa majandajale, kes sõlmib Töövõtjaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Raadamise korraldab ja raadamisega seotud kulud kannab Töövõtja ; organiseerima Objektil veevarustuse ja rajama vee tsirkulatsioonisüsteemi (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Lubatud ei ole puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse juhtida; ladustama südamiku d puursüdamikukastidesse lähtudes Lepingu Lisas 2 esitatud nõuetest ; transportima tühjad puursüdamiku kastid Arbavere maapõue uurimiskeskusest puurimispaikadesse ja kastidesse paigutatud p uu rsüdamiku puurimispaigast Arbavere maapõue uurimiskeskusesse ; täitma iga puurimismeeskonna vahetuse kohta vormikohast puurimispäevikut; pärast puurimise lõppemist korrastama puurimisplatsi ning taastama puurimisplatsi ja selleni rajatud ligipääsuteed võimalikult puurimise eelsesse olukorda ; teostama teisi Lepinguga määratud töid, teenuseid ja tarneid lähtudes Lepingu tingimustest; juhul, kui esineb mahajäämus Tööde ajakavast, esitama viivitamatult (aga mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul) selgitused ja tegevuskava (sh ajakava) abinõude kohta, mida Töövõtja kavatseb kasutada mahajäämuse likvideerimiseks, muutmata seejuures Lepingus sätestatud vahetähtaegu ja lõpptähtaega; kooskõlastatult Tellijaga võimaldama ning mitte takistama Objektil mistahes tööde teostamist teiste Tellija poolt määratud isikute poolt ; tagama Töövõtja poolt tehtavate T ööde ja kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi ja vastavuse õigusaktidele ja Lepingule ; kasutama Tööde teostamisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Seejuures eeldab Tellija, et Lepingu täitmisel kasutatakse spetsialiste ja alltöövõtjaid, kelle Töövõtja esitas r iigihanke pakkumuse koosseisus pakkuja kvalifitseerimiseks. Juhul, kui Töövõtja soovib Tööde teostamiseks kasutada isikuid, keda ei ole nimetatud p akkumuse koosseisus või kasutada teisi alltöövõtjaid, peavad sellised isikud konkreetse töölõigu osas vastama vähemalt samadele nõuetele, mis oli esitatud pakkujale r iigihanke kvalifitseerimis tingimustes konkreetse töölõigu osas (sh õigusaktides nõutud tegevusload ja registreeringud, vastutava spetsialisti haridus, töökogemus ja kvalifikatsioon jm nõuded). Tellijal on õigus nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist Töövõtja kulul, kui nimetatud isikud teostavad töid mittekohaselt. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab Töövõtja olenemata sellest, kas Töövõtja teostas vastavad tööd ise või kasutas Tööde teostamiseks alltöövõtjaid või muid kolmandaid isikuid; järgima Tööde teostamise käigus Tööde teostamise aluseks olevaid dokumente ning nende muudatusi Poolte poolt kokkulepitud ulatuses või Tellija poolt Lepingu alusel ühepoolselt määratud ulatuses; teatama Tellijale viivitamatult järgmistest asjaoludest või sündmustest: Tellija juhendite järgimine ohustab või võib ohustada või mõjutada tehtavate Tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust; esinevad mistahes Töövõtjast olenevad või mitteolenevad asjaolud, mis ohustavad või võivad ohustada või mõjutada tehtavate tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust , sh aga mitte ainult: avariid, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; avariid, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; kui puuraugu puurimisel on jõutud sügavuse ni 360 m ; kui puursüdamiku väljatulek jääb alla tehnilises kirjelduses defineeritud määra; kui satutakse ettenägematu geoloogilise struktuuri peale, mis võib raskendada puursüdamiku väljatuleku eesmärgi saavutamist ; kui puuraugu kallakusnurk hakkab lähenema tehnilises kirjelduses defineeritud maksimaalsele lubatud kallakusnurga kõrvalekaldele. Alapunktis 3.1 7 .2.2. kirjeldatud olukorra ilmnemisel tuleb Tööd peatada ja neid ei ole lubatud enne jätkata, kui Tellija esindaja on selleks loa andnud dokumenteerima Tööde teostamise vastavalt õigusaktidele ja Tellija nõudmistele ( puurimis päevik, töökoosolekute protokollid jms). Töövõtja on kohustatud fikseerima Tööde faktilise tegemise ja kulgemise ning tagama Tellijale vaba juurdepääsu Objekti ja Tööde teostamise tehniliste dokumentidega tutvumiseks; järgima ja tagama Tööde teostamise käigus ohutustehnika-, tuleohutuse- ja muude kehtestatud nõuete täitmise ning teostama järelevalvet Objektil selliste nõuete täitmise üle; korraldama Tööd selliselt, et oleks tagatud puhtus ja ohutus nii Tööde teostamisel kui ka Objekti hilisemal kasutamisel ning kehtestama Objektil vastavad reeglid ning järgima nende täitmist tööde vahetute teostajate poolt. Töövõtja on kohustatud koristama Tööde teostamisel tekkinud prahi ja puurimisjäätmed; hüvitama täies ulatuses T ööde tegemisel või mittevastaval tegemisel Tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju, naabruses asuvatele ehitistele (sh maapinnas ja õhus paiknevad tehnovõrgud ja –rajatised) ja keskkonnale tekitatud kahjud. Töövõtja on kohustatud täitma kõiki haldusorganite ettekirjutusi vastavate kahjude ärahoidmiseks ja olukorra fikseerimiseks . Vaidluste korral määrab kahjude tekkepõhjused Poolte poolt ühiselt valitud sõltumatu ekspert; tagama, et Töövõtja alltöövõtjate poolt teostatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ning need on Töövõtja poolt üle vaadatud enne, kui need esitatakse üle vaatamiseks Tellijale; täitma Tellija või Tellija volitatud esindaja õiguspärased korraldused ja nõudmised . Töövõtjal on õigus: teha Tellijale ettepanekuid Tööde teostamise osas niivõrd, kuivõrd need muudatused on Töövõtja parima arusaama kohaselt vajalikud Tööde tehnilise lahenduse, kvaliteedi, vastupidavuse või optimaalsema valmimise tagamiseks. Töövõtja esitab Tellijale eelnimetatud ettepanekud kirjalikult koos asjakohaste põhjendustega. Tellija vaatab esitatud ettepanekud läbi ja teavitab Töövõtjat kirjalikult oma seisukohast 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates vastava ettepaneku saamisest; püstitada Objektile omal kulul Tööde tegemiseks vajalikke abirajatisi (soojakud, piirded jm) Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud asukohta; saada Tellijalt Tööde tegemise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; nõuda Tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist Tööde teostamisel või korraldamisel; kasutada Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid Lepingus sätestatud juhtudel ja korras. TELLIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Tellija kohustub: edastama Töövõtjale informatsiooni, mis Tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa Tööde optimaalsemale tegemisele; tagama puurimiseks vajalike lubade ja nõusolekute olemasolu (v.a. raiega seotud kooskõlastused, load ja lepingud) ; tagama piisavas koguses puursüdamiku kastide olemasolu; tasuma Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; kooskõlastama Töövõtja poolt esitatud materjalid ja/või dokumendid Lepinguga kokkulepitud tähtaja jooksul või esitama vastava tähtaja jooksul põhjendatud keeldumise; tagama omapoolse pädeva kontaktisiku/Tellija esindaja olemasolu ja kättesaadavuse. Tellijal on õigus: nõuda Töövõtjalt Lepingus sätestatud kvaliteedinõuetest, tähtaegadest, lähteandmetest ja maksumusest kinni pidamist; teostada igal ajal kontrolli ja järelevalvet Tööde vastavuse kohta Lepingus sätestatule ja kehtestatud nõuetele ning Tellija eesmärgile ja huvidele; määrata puurimise juurde Tellija esindajana vastutav geoloog, kes kontrollib tööde vastavust lepingu nõuetele ning vajadusel annab täpsustavaid suuniseid kõrva lekallete ja ootamatuste korral; T ööde vahetute t eostajate ja alltöövõtjate kvalifikatsioonis põhjendatud kahtlemise korral või ebakvaliteetsete tunnustega ja n õuetele mittevastava T ööde teostamise puhul keelduda selle vastuvõtmisest, esitades selle kohta kirjaliku põhjenduse; nõuda Töövõtjalt Objektil igapäevast oma tööst tekkinud prahi ja jäätmete koristamist ja Objekti puhtust. Juhul , kui Töövõtja ei täida nimetatud nõuet või teostab koristamise mittenõuetekohaselt, on Tellijal õigus peatada T ööd O bjektil kuni selliste nõuete täitmiseni või kasutada Objekti koristamiseks kolmandaid isikuid ning nõuda sellega kaasnevate kulutuste hüvitamist Töövõtjalt . Nimetatud põhjustel Tööde peatamise korral ei ole Töövõtjal õigust nõuda Tööde teostamise tähtaegade pikendamist või Tööde kogum aksumuse suurendamist; kasutada Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid Lepingus sätestatud juhtudel ja korras . TÖÖDE TEOSTAMISE TÄHTAJAD Töövõtjal alusta b T öödega pärast Lepingu sõlmimist . Tööde Tellijale üleandmise lõppkuupäev on 01.12.2021.a. Tööde teostamise tähtajad, sh vahetähtajad , on sätestatud Tööde täpsustatud ajakavas (Lisa 3). TÖÖDE MAKSUMUS . TASUMISE KORD Lepingu sõlmimisel on kokku lepitud Tööde kogu maksumuseks 115 976 ( ükssada viisteist tuhat üheksasada seitsekümmend kuus ) eurot , millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. Tööde maksumus ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist ega muudest teguritest ning Tööde maksumust võidakse korrigeerida ainult peale kõikide Tööde teostamist konkreetse puuraugu osas Lepingu punkti s 2. sätestatud alustel ja tingimustel. Puurimistööde , manteldustööde ja pilufiltri paigalduse eest tasutakse kooskõlas Töövõtja pakkumusega riigihankel ning puuraugu maksumus korrigeeritakse vastavalt tegelikule puuritud meetritele ja teostatud manteldustööde ning pilufiltri paigalduse meetritele. Tööde vastuvõtmise ja tasu maksmise eelduseks on kõikide Tööde lõpetamine puuraugu juures. Tellija tasub Töövõtjale Tööde peale puuraugu kõikide Tööde vastuvõtmist ning sellekohase üleandmise-vastuvõtmise akti kahepoolset allkirjastamist Töövõtja poolt esitatud arve alusel. Tellija maksetähtaeg on 10 kalendripäeva alates vastava arve kättesaamisest Tellija poolt. TÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE Tööde üleandmine Tellijale toimub pärast kõikide Tööde lõpetamist puuraugu ja selle uuringuruumi osas . Tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks koostab Töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akt i vastavalt Tellija poolt ette antud vormile. Üleandmise-vastuvõtmise aktile lisatakse kogu Töö teostamisega seotud dokumentatsioon (puurimispäevik, töökoosolekute protokollid jms). Tellija võtab Tööd vastu ja allkirjastab akti või keeldub Tööde vastuvõtmisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral esitab Tellija Töövõtjale puuduste kirjelduse ja määrab nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Tööde vastuvõtmisest keeldumisest teatamise aeg on 14 (neliteist) päeva alates akti esitamisest Töövõtja poolt. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole Tellija esitanud Töövõtjale vastuväiteid Töödes esinevate puuduste kirjeldusega, loetakse Tööd Tellija poolt vastuvõetuks. GARANTII Töövõtja anna b Töödele 24-kuulise garantii alates nõuetekohaselt teostatud Tööde üleandmisest-vastuvõtmisest. Garantii kehtivuse ajal kohustub Töövõtja viivitamatult, aga mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates, asuma kõrvaldama omal kulul kõik i ilmnenud v igu ja puudus i . TEADETE EDASTAMINE. POOLTE ESINDAJAD JA SIDEKANALID Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt edastatuks, kui see on üle antud allkirja vastu või edastatud digitaalselt allkirjastatuna Poole üldisel e-posti aadressil. Juhul, kui Lepingus on informatsiooni edastamiseks ettenähtud kirjalik vorm või kui tegemist on informatsiooniga, millele on õiguslikud tagajärjed, edastatakse selline informatsioon Poole ametlikult kirjablanketil, dateerituna, nummerdatuna ning Poole esindaja poolt allkirjastatuna. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti korraldusliku iseloomuga või kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või e-posti teel. Lepingus fikseeritud kontaktisikute muutumisest teavitab Pool teist Poolt viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. T öövõtjat esindavad: tehnilistes küsimustes: Mark Karimov , telefon: +372 58 187 821 , e-post: [email protected] ja Vitalii Lysenko, telefon +372 58 75 3437, e-post: [email protected] . lepingulistes küsimustes: Meelis Peetris, telefon: +372 56 566 777, e-post: [email protected] . T ellijat esindavad: tehnilistes küsimustes: Siim Nirgi , telefon: +372 53 321 856 , e-post: [email protected] ; lepingulistes küsimustes: Tiit Kaasik , te lefon: +372 51 908 839, e-post: [email protected] . VÄÄRAMATU JÕUD Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu täitmine. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata nimetatud asjaoludele, kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest. Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist Poolt viivitamatult kirjalikult informeerida. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb Tööde lõpptähtaeg, samuti kõik vahetähtajad nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. VASTUTUS Pool vastutab teisele Poolele Lepingu rikkumisega tekitatud kahjude eest ning on kohustatud teisele Poolele Lepingu rikkumisega kaasnevad kulutused hüvitama. Kui T öövõtja ei anna Töid üle ettenähtud tähtajaks, on Töövõtja kohustatud Tellija nõudmisel tasuma viivist 0,1% päevas Tööde maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% vastavate Tööde maksumusest. Tellijal on õigus viivis tasaarvestada Tellija poolt Töövõtjale tasumisele kuuluva arvega. Kui Tellija ei tasu arvet tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast, kuid mitte rohkem kui 20% vastavate Tööde maksumusest. Viivis kuulub tasumisele juhul, kui Töövõtja on kirjalikult esitanud viivise nõude. Arve loetakse tasutuks alates raha laekumisest Töövõtja arveldusarvele. Viivise saamiseks peab seda taotlev Pool esitama teisele Poolele kirjaliku nõude ning vastavasisulise arve. LÕPPSÄTTED Töövõtjal on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellijal on õigus keelduda nõusoleku andmisest muuhulgas juhul, kui see on seotud julgeolekukaalutlustega, õigusaktidest tulenevate nõuete või piirangutega jm s . Leping jõustub selle allkirjastamisest Poolte poolt ning kehtib kuni Poolte poolt endale Lepinguga võetud kohustuste kohase täitmiseni või Lepingu lõppemiseni Lepingus sätestatud juhtudel. Lepingut muudetakse ainult Poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Lepingu muutmises võivad P ooled kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduse paragrahviga 123 . Leping ega Lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma Tellija nõusolekuta, v.a. juhul, kui see on õigusaktide kohaselt Poolele kohustuslik. Erandina on Pooltel õigus avaldada informatsiooni finantseerijatele, nõustajatele (sh audiitoritele) ja kontserni kuuluvatele ettevõtetele, kui see on vajalik Lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning Pool paneb nendele isikutele samasuguse avalikustamiskeelu. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil Lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid abinõusid, et lahendada kõik Lepingust tulenevad vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, kahjustamata seejuures teise Poole Lepingust tulenevaid ja seaduslikke õigusi ja huve. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse kõik Lepingust tulenevad vaidlusküsimused õigusaktidega ettenähtud korras, kohaldades selleks Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. Käesolev Leping on koostatud ja sõlmitud 8 lehel kahes originaaleksemplaris, üks eksemplar kummalegi Poolele või see allkirjastatakse digitaalselt mõlema Poole poolt. POOLTE REKVISIIDID T öövõtja : OÜ Inseneribüroo Steiger Männiku tee 104, 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Telefon: +372 668 1011 E-post: [email protected] Erki Niitlaan Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija: Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere Registrikood 77000387 Telefon: +372 630 2333 E-post: [email protected] Sirli Sipp Kulli Direktor /allkirjastatud digitaalselt/ Vorm 5 – Hinnapakkumus Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „ Südamikpuurimistööd Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks II “ Pakkuja üldandmed : Pakkuja ärinimi: OÜ Inseneribüroo STEIGER Pakkuja registrikood: 11206437 Pakkuja juriidiline aadress: Männiku tee 104 Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber): Meelis Peetris, [email protected] Mob 56566777 Pakkumuse maksumus ar tiklite lõikes Puurauk Kolu Ühik Maksumus käibemaksuta Puurimistööde kogumaksumus kmpl 115 976 .00 Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus m 119 .00 Sealhulgas mantelduse jooksva meetri maksumus m 68 .00 Sealhulgas pilufiltri ja selle paigalduse jooksva meetri maksumus m 190 .00 Sealhulgas transpordikulude maksumus kmpl 10 084 .00 Sealhulgas ettevalmistustööde ja kulumaterjalide maksumus kmpl 12 698 .00 Sealhulgas puur i misalale juurdepääsu rajamise ja puurimisjärg s e korrastuse maksumus kmpl 3 296 .00 1. Kinnitame, et meie pakkumuse maksumuses on igakülgselt arvesse võetud: 1.1. HD ja selle lisasid; 1.2. kõiki HD ja selle lisades sätestatud ja nendest tulenevaid t äitja kohustusi, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid; 1.3. kõiki kulusid, riske ja asjaolusid ning kõiki tingimusi (üldiseid ja erilisi asjaolusid, seejuures midagi välja jätmata), mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada. 2. Kinnitame, et: 2.1. oleme saanud hankijalt kogu käesoleva pakkumuse koostamiseks vajaliku informatsiooni ning oleme tutvunud kõikide seonduvate asjaolude ning tingimustega; 2.2. oleme kontrollinud ning veendunud, et eelnimetatud dokumentides ei ole olulisi vigu ega puudusi, mis takistaks siduva pakkumuse esitamist; 2.3. nõustume antud hankedokumendi ja selle lisade tingimustega ning annam e endale täielikult aru täitja vastutuse ning kohustuste mahust. 3. Pakkumus on jõus 60 päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. ( Allkiri/ allkirjastatud digitaalselt) Teenuse osutamise kirjeldus ja standardne töökord Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Teenuse osutamise kirjeldus PAGEREF _Toc79011248 \h 3 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc79011249 \h 3 Mobilisatsioon puuraukude juurde ja tööplatside ettevalmistus PAGEREF _Toc79011250 \h 3 Puurimistööd PAGEREF _Toc79011251 \h 3 Seirekaevu tegemine PAGEREF _Toc79011252 \h 6 Tööde lõpetamine, puuraugu konserveerimine ja sulgemine PAGEREF _Toc79011253 \h 6 Meeskonnaliikme ülesanded ja vastutus käesolevas projektis: PAGEREF _Toc79011254 \h 6 St andardne töökord (ehk tööprotsessid puurimisobjektil) PAGEREF _Toc79011255 \h 8 Sissejuhatus PAGEREF _Toc79011256 \h 8 Puurimise meeskonna vastutuse ja ülesannete jaotus PAGEREF _Toc79011257 \h 8 Geoloogiliste puuraukude puurimise tööprotsessi etapid PAGEREF _Toc79011258 \h 9 1. Tööplatside ettevalmistustööd PAGEREF _Toc79011259 \h 9 2. Puurpingi ja varustuse transport PAGEREF _Toc79011260 \h 10 3. Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine PAGEREF _Toc79011261 \h 10 4. Puuraugu puurimine PAGEREF _Toc79011262 \h 10 5. Põhjavee seirekaevude rajamine PAGEREF _Toc79011263 \h 13 6. Puuraugu likvideerimine PAGEREF _Toc79011264 \h 13 7. Platsi korrastamine PAGEREF _Toc79011265 \h 13 8. Puursüdamiku kastide transport PAGEREF _Toc79011266 \h 13 Kameraaltööd PAGEREF _Toc79011267 \h 14 Teenuse osutamise kirjeldus Puurimise peamine eesmärk on puurida ca 450 m sügavusega puurauk Järva maakon nas , Türi val las asuva Kolu küla lähistele ning saada võimalikult hea väljatulekuga puursüdamik. Peale südamikpuurtööde lõpetamist kujundatakse puurauk ajutiseks seire kaevuks , mis avab Kambrium-Vendi veekompleksi . S ellest tulenevalt on teenuse osutamiseks vajalik teostada rida töid , mis on jaotatud viide peamisesse üksteisele järgnevasse etappi . Ettevalmistustööd Etapiga alustatakse peale lepingu sõlmimist. Antud etapi käigus ostetakse ja komplekteeritakse projekti eesmärkide täitmiseks vajalik ja sobilik puurimisvarustus (puurtorud, puurpead , kärnimurdjad , varuosad , mantelduse materjalid jms projektispetsiifilised kuluosad). Käesoleval aastal on tellitud puurvarustuse kättesaamise ooteajad pikenenud kuni 9 nädalani. Varustuse tarnijad viitavad kvaliteetse materjali nappusele . Lisaks varustuse komplekteerimisele kooskõlastatakse Tellijaga tööde ajakava ja moodustakse projektimeeskond. Välitööde läbiviimisest teavitatakse RMK-d vähemalt 10 kalendripäeva ette. Koostöös tellijaga kontrollitakse kitsendusi põhjustavate objekti olemasolu (Üldgeoloogilise uurimistöö luba YGUL/508483). Põllumajandus- ja Toiduametit edastatakse e-kirja teel teavitus 3 päeva enne väitöödega alustamist. Mobilisatsioon puuraukude juurde ja tööplatsi de ettevalmistus Varustuse saabudes toimub meeskonna ja varustuse mobilisatsioon objektile ja tööplatsi ettevalmistus puurimiseks. Selle käigus: rajatakse puurimispaikadesse juurdepääsud . Metsas raiete tegemiseks teavitatakse eelnevalt RMK-d , vajadusel sõlmitakse kasvava metsa raadamiseks töövõtuleping või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping; teostatakse puurimiskoha ettevalmistus. Korraldatakse puurimiskohas veevarustus, vajadusel rajatakse puurlahuse tsirkulatsioonisüsteem (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Sealjuures ei juhita puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse ; tuuakse objektile kohale kogu vajalik puurimisvarustu s ja tehnika ; vajaduse põhiselt paigaldatakse telgid ja olmeruumid , WC, prügikast ; kindlustatakse puurmasina alus; piiratakse töömaa ajutise piirde lindiga ning seatakse püsti objekti infotahvlid ja ohutusega seonduvad hoiatussildid; tehnilises kirjelduses ettenähtud asukohale paigaldatakse puurmasin; teostatakse puurmasina ja vahendite valmisoleku kontroll. Puurimistööd Puurtöid tehakse vastavalt hanke tehnilises kirjelduses ja üldgeoloogilise uurimistöö loa tingimustes seatud nõuetele. Puurimiseks kasutatakse puurpinki ZBO S15 (tabel 1) või samaväärset puurpinki , mis on konstrueeritud selliselt, et võimaldab trosstõmbega südamikpuurimist topelt või kolme-kordse toruga (nn triple barrel wire-line method). Tabel 1. ZBO S15 parameetrid Puurimissügavus, m N (Ø 69,9 mm) 1260 H (Ø 89 mm) 855 P (Ø 114,3 mm) 555 Mootori võimsus, kW, mark 164, Cummins QSB6.7 Mast konstruktsioon Teleskoop puurimise nurk, kraadides 45-90 käik, m 3,25 Tõmbejõud, t 16 Etteandmisjõud, t 5,6 Pöördpea max kiirus, p/min 1270 Ava, mm 120 Käikude arv 4 Teenindus vints [tõmbejõud, t] [pikkus, m] [kiirus, m/min] [10,0] [34] [36] Wireline vintsi [tõmbejõud, t] [pikkus, m] [kiirus, m/min] [1,1-0,33] [1500] [450] Hüdrauliline toruhoidja kõrvaletõstetav Hoidmise jõud, t 18,3 Max ava, mm 123 Vee- ja mudapumba jõudlus, l/min@bar 136@70 Puurimisparameetrite salvestussüsteem ZBO Drill Control Mass, t 7 P uurimisel kasutatakse spetsiaalset puurlahust, mille koostist muudetakse lisandite abil vastavalt puuritavale kivimile või esinevatele probleemidele (lõhed, puuraugu seinte varingud, savi pundumine või nakkumine puurtorudele jne). Projekti spetsiifikast ja geoloogiast lähtudes on valitud rida puurlahuse lisandeid ja soovituslikud kasutatavad kogused (tabel 2). Puurlahuse lisandite nimistu ja kogused võivad tööde käigus sõltuvalt ilmnenud kõrvalekalletest muutuda. Tabel 2. Kasutatava puurlahuse lisandite ülevaade Lisandi kirjeldus Soovituslik kogus Eesmärk Soda Ash 0,5-1,5 kg/m³ Vee töötlus (vähendab karedust, suurendab pH-d) IDP-696 Bentonite 15-20 kg/m Bentoniit- puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine PAC-L 0,5-1,5 kg/m³ PAC polümeer, viskoossuse reguleerimine, puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine EZ-Mud Gold 1,0-1,5 kg/m³ PHPA polümeer, viskoossuse reguleerimine, savide inhibeerimine ja stabiliseerimine Core-Lube - Linaseemne õli, sisemise südamikutoru libestamiseks IPR-052 1,0-1,5 kg/m³ Pindaktiivne aine, savide nakkumise vähendamiseks N- Seal 3,0- 10,0 kg/m³ Puurlahuse neeldumise (kao) sulgemiseks, mineraalsed kiud Diamond Seal 0,5-3 kg Puurlahuse neeldumise (kao) sulgemiseks, punduv polümeer Aqua Clear PFD 0,25-0,5 kg/m Dispersant puurkoogi lahustamiseks Puurlahuses kasutatavad lisandid on kõik keskkonnaohutud ning nende osas olemas tootesertifikaadid. Puurimistööde käi k on järgmine : Pinnakate puurimine vähemalt PQ3 suurusele vastava südamikpuurimise varustusega , mille puhul südamiku diameeter on vähemalt 83 mm . Puuraugu laiendamine ning manteldamine PW läbimõõduga. Mantelduse eesmärgiks on sulgeda Kvaternaari purdsetteid ja läbilõike ülemises osas esinevaid tugevalt lõhelis i ja pudeneva i d alus põhja kivimeid vältimaks nende varisemist rajatavasse puuraku. Aluspõhja kivimite p uurimine vähemalt PQ3 suurusele vastava südamikpuurimise varustusega kuni Lontova lademe lamamini, mis asub eeldatavasti ~ 350 m sügavusel . Edia c ara ladestu ja aluskorra kivimite südamik puurimine kuni ~ 450 m sügavuseni vähemalt H Q3 suurusele vastava südamikpuurimise varustusega, mille puhul südamiku diameeter on vähemalt 61,1 mm ja puuraugu diameeter 96 mm. Puur töö d dokum en teeritakse vastavalt tehnilises kirjelduses kirjapandule. Igapäevaselt täideta kse tellijaga kokkulepitud vormi kohast puurimispäevikut . I ga puuraugu osas ning iga vahetuse lõppedes esit atakse vastava vahetuse täidetud puurimispäeviku lehed tellija le. Puurpäevikus kajastatakse kõik puurimisel tekkinud probleemid, sh probleemid tõstetega, ülepuurimised jms. Puurtööde lõppedes esitatakse tellijale kõik puurimise käigus puurpingi poolt salvestatud andmed ning puurpäeviku andmed digitaalselt E xceli formaadis . Puursüdamikud ladusta ta kse puursüdamikukastidesse ja märgi sta ta kse vastavalt: puuraugu number märgit a kse sinise veekindla markeriga kasti otsale ja peale, esimese südamiku meetri alguse juurde; sügavused – sinise veekindla markeriga noole ja sügavusega iga tõste lõppu vastava puursüdamiku alumise vahelaua / kasti serva peale seda tähistava infotahvli juurde; tõste lõppu märkiv infotahvel tähistada niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise infoga: kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik (puurvarraste järgi), tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus; Arbavere maapõue uurimiskeskusest võtetakse tühjad puursüdamiku kastid ja tuuakse need puurimispaikadesse ning puursüdamikuga täidetud kastid viiakse tagasi Arbavere maapõue uurimiskeskusesse . Seirekaevu tegemine S ü damikpuuraugust moodustatakse ajutine seirekaev . Selleks p eale südamikpuurtööde lõpetamist puhastatakse kõigepealt puurauk puurlahuse jääkidest . Seejärel Kambrium-Vendi veekompleksi piires paigaldatakse filterkolonn . Kristalses aluskorras paigaldatakse sama diameetriga manteltoru , võimaldamaks geofüüsikaliste uuringute läbiviimist selles osas . Peale puhastuspumpamise lõpetamist paigaldatakse seirekaevule lukustatav kaas. Tööde lõpetamine , puuraugu konserveerimine ja sulgemine P ärast välitööde lõpetamist puurimisplats korrastatakse. Puuraugu ümbruse korrastamise järgselt pildistatakse korrastatud maa-ala ja pildid edastatakse tell ijale . Korrastamise tööde järgselt koostatakse vormikohane puuraugu lõpetamise ja puuraugu üleandmise-vastuvõtmise akt . Meeskonnaliikme ülesanded ja vastutus käesolevas projektis : Vitalii Lysenko – Roll hankelepingu täitmisel: puurimise tööde eest vastutav isik . Meelis Peetris – Roll hankelepingu täitmisel: Üldised organisatoorsed küsimused, hankelepingu sõlmine, tööde korraldamine puurkohas. Sergei H a m anets – puurmeister . Maksim Telbish – puurm e ister . Mark Karimov – Roll hankelepingu täitmisel: G eoloog -puurmeister, puurimistööde koordineerimine ja varustamine. O mab kutsekvalifikatsiooni "Puurija, tase 3" . Marge Uppin – Roll hankelepingu täitmisel: Hüdrog eoloog , vastutab loodusliku põhjavee taseme mõõtetööde osas. Omab kutsekvalifikatsiooni "Puurija, tase 3" . Puurtööde läbiviimiseks komplekteeritud meeskonna liikmetel on kõrgharidus ja südamikpuurtööde kogemus. Meeskond on komplekteeritud selliselt, et vajadusel oleks võimalik tööülesannete täitmisel üksteist asendada. Nimetatud meeskond on 2019. aastal puurinud Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruumis kaks südamikpuurauku , millede s ügavused olid vastavalt 770,8 m ja 770 ,0 m ning 2020. aasta aprillis- juulis on puurinud Paldiskis kolm südamikpuur auk u s ügavus ega 755 ,19 , 92 6,0 ja 260,1 meetri t . Perioodil juuli kuni oktoober 2020 projekti „Südamikpuurimistööd üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks Türisalu ja Kallavere kihistu uuringuruumides Virumaal“ raames puuriti kokku 20 puurauku wire-line südamikpuurimise meetodiga, kogumetraažiga 1140 m. Perioodil oktoober 2020 kuni märts 2021 projekti „Südamikpuurimistööde 2. etapp üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks Kallavere kihistu uuringuruumis Virumaal“ raames puuriti kokku 21 puurauku kogumetraažiga 653 m. Standardne töökord (ehk t ööprotsessid puurimisobjektil ) Sissejuhatus Järgmine tekst kirjeldab geoloogiliste puuraukude puurimisega seotud tööetappe. Reeglina eelneb sellele tutvumine puuraukude asukohtadega ja vajalike eeltööde mahu määramine. Puurija hindab kohapeal, kas on vaja rajada ligipääsuteed, ülesõidud või teostada raietöid. Samuti uuritakse veega varustamise võimalusi. Vajadusel kooskõlastatakse tellijaga puuraukude asukohtade nihutamisi ja peetakse läbirääkimisi ligipääsude rajamise osas RMK, PMA, muu maavaldaja või omanikuga. Järgnevalt kirjeldatud tööde teostamine eeldab kõikide vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu. Puurimise meeskonna vastutuse ja ülesannete jaotus Puurmeistri kohustused on järgmised: puurmasina ja tööplatsi ettevalmistamine puurtöödeks; puurmasina paigaldamisega seotud tööd; puuraugu (-kaevu) puurimise tehnoloogilise protsessi läbiviimine; valib optimaalsed puurimisrežiimid; tegeleb puurimisega seotud dokumentatsiooniga; valmistab puurauku ette geofüüsikalisteks uuringuteks; hädavajalikke meetmete rakendamine õnnetuste ja komplikatsioonide likvideerimiseks; puurkaevu (-augu) manteldamise ja tsementeerimise tööde ettevalmistamine ja teostamine; kõigi puukaevu (-augu) proovimisega seotud tööde teostamine (vajadusel); jälgib süsteemi korrektset toimimist (puurimise parameetrite monitooring); puursüdamiku orienteerimise ja puuraugu suuna ja kallakuse kontrollimise protseduuride täitmine (vajadusel). Puurija abi kohustused on järgmised: osalemine puurmasina ja tööplatsi ettevalmistamises puurtöödeks; osalemine puurmasina paigaldamisega seotud töödes; puurimisseadmete ja tööriistade kontrollimine; puurlahuse ettevalmistamine ja selle parameetrite kontrollimine; puurlahuse puhastussüsteemi käivitamine ja selle töö jälgimine; jälgib uhtevedeliku taseme muutust ja tagab selle vajaliku koguse olemasolu; osalemine puur- ja manteltorude sisse- ja väljatõstmise operatsioonides; osalemine puurimisseadmete remondis; puurlahupumba käivitamine ja paigaldamine, selle töö jälgimine; osalemine manteltorude alla laskmise ettevalmistamisel, puuraugu (-kaevu) tsementeerimises; aitab geoloogi puursüdamikuga töötamisel; täidab puurmeistri poolt antud muid juhiseid. Geoloogi ülesanded südamikpuurimisel: puursüdamiku vastu võtmine ja puhastamine puurimise abiainetest ning ladustamine kastidesse; puursüdamiku orientatsiooni märgistamine (vajadusel); südamiku kesta installimine koos puurijatega; puursüdamiku kastide märgistamine, jooksu lõppu vastava infoga siltide (birkade) panemine; puursüdamiku kastide ladustamine; puursüdamiku pildistamine; EGT vormikohase puurimispäeviku täitmine; puur- ja manteltorude sisse- ja väljatõstmise operatsioonides kaasa aitamine; puuraugu suuna kontrollimise protseduuride täitmine koos puurmeistriga (vajadusel). jooksvad abitööd. Geoloogiliste puuraukude puurimise tööprotsessi etapid Tööplatside ettevalmistustööd. Puurpingi ja varustuse transport. Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine. Puuraugu puurimine. Põhjavee seirekaevu rajamine. Puuraugu likvideerimine. Platsi korrastamine. Puursüdamiku kastide transport. Tööplatside ettevalmistustööd Alustatakse puuraugu asukoha ja asimuudi maha märkimisega GPS seadme abil kaugelt hästi ära tuntaval viisil. Vajadusel teostatakse võsa ja puude raiet ning rajatakse ligipääsuteed ja ülesõidud. Järgmisena tuleb tasandada maapind (vajadusel) ning rajada settetiigid puurhiiva kogumiseks ja/või puurlahuse selitamiseks ja tsirkuleerimiseks. Plats peab jääma võimalikult tasane ning stabiilne. Vajadusel tuleb maapind koorida ja/või täita puurpingi stabiilsuse tagamiseks. Vahetult puurpingi töötsooni jäävad kännud tuleb kas välja juurida või saagida maapinnaga tasa, et tagada puurimismeeskonna tööohutus. Orienteeruvad minimaalsed puurimisplatsi mõõtmed on 20 × 15 m. Siia ei kuulu ligipääsud ja transpordivahendite hoidmise platsid. Neid paigutatakse vastavalt olukorrale ja optimaalsetele võimalustele. Puurpingi ja varustuse transport Olenevalt objekti keerukusest transporditakse puurvarustus objektile, kas vahetult enne tööplatsi ettevalmistust või keerulisematel juhtudel alles pärast seda kui plats, settetiigid ja ligipääsud on rajatud. Puurvarustuse koosseisu kuuluvad puurtorud, kroonid, wire-line komplektid, survepesur, manteltorud, mantlikingad, puurlahuse komponendid, puurlahuse mikser, puurlahuse puhastussüsteem, veemahutid ja paakauto, pumbad ja voolikud, savigraanulid, puurpingi vajalikud varuosad ja hooldusvedelikud, ehitussoojak, telgid, tööriistad, keevitusseade, elektrigeneraator, vajadusel kompressor ning DTH haamer ning sellega seotud varustus, šnekid ja üleminekud, geoloogi varustus, valveseadmed jne. Kui kõik vajalik on koos, siis transporditakse kõik puurimiseks vajalik puuraugu asukohta. Käesoleva töö raames kasutakse puurmasinat ZBO S15 või samaväärset . Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine Puurpink ja vajalik abivarustus seadistatakse eelnevalt ettevalmistatud puurimisplatsile. Puurpink nivelleeritakse hüdrauliliste tugijalgade ja vesiloodi abil, tõstetakse ja fikseeritakse puurimismast. Sätitakse paika vajalikud veeliinid ning puurlahuse valmistamise ja puhastamise süsteemid. Vajadusel (või siis teatud etapil, nt kui jõutakse nõrgematesse kivimitesse) valmistatakse vajalikus koguses puurlahus. Seadistatakse ja kontrollitakse wire-line komplekti põhisõlmed (juht- ehk välistoru, overshot, süstik ehk sisetoru, südamiku kest, südamikumurdjad, kroonid). Kuna pudedat, mitte seotud pinnast wire-line meetodiga rahuldava väljatulekuprotsendiga kätte saada reeglina ei õnnestu, siis olenevalt pinnakate paksusest ja koostisest otsustatakse kas tuleb kasutada ühekordse südamiktoruga kuivpuurimist või muud liiki puurimismeetodit. Vajadusel seadistatakse puurmasin kõigepealt muud liiki puurimistöödeks. Puuraugu puurimine Juhul kui pinnakate (kvaternaarisetted) on piisavalt seotud ja nende paksus ei ületa ühte meetrit, siis alustatakse kohe wire-line meetodiga südamikpuurtöid. Südamikpuurimisel kasutatakse PQ3 ja HQ3 nimidiameetriga puurvarustust, vastavalt tehnilises kirjelduses toodud intervallidele. Kui nüüd wire-line meetodiga puurides ei saa kvaternaarisetetest nõutavas koguses puursüdamikku või kui pinnakate on eelpooltoodust paksem alustatakse puurtöid kuivpuurimise meetodiga kasutades ühekordset südamiktoru (pikkus 1,0 kuni 1,5 m, Ø98 mm, südamik Ø82 mm, puurots Ø101 mm). Lähtuvalt geoloogilisest olukorrast võidakse otsustada ka mingi muu puurimismetoodika kasuks (nt vibropuurimine). Kui pudedad setted on läbitud kindlustatakse see osa puuraugust metallmantli abil (PW nimidiameeter). Monoliitsete ja vähelõheliste kivimite esinemisel puuritakse kolmemeetriste jooksudena. Keerulisema läbilõike puhul on jooksud lühemad, mis on seotud puursüdamiku kinni kiilumise ja/või materjali välja uhtumisega puurlahuse poolt. Info jooksude pikkuse, südamiku kinni kiilumise ja muu taolise kohta esitatakse puurimispäevikus. Kokkuvõtvalt on puurimistsükkel järgmine: Puuritakse kolm meetrit laetud topelttoruga (süstik ehk sisemine toru koos päisega + juhttoru ehk välimine toru); Ühendatakse puurtorud pöördpeast lahti; Overshoti abil püütakse süstik puurtorudest välja; Saadetakse overshoti abil koheselt teine süstik puurtorude kaudu alla; Ühendatakse puurtorud pöördpea külge tagasi ning hakatakse süstikut puurlahuse abil alla pumpama; Surutakse puursüdamik kõrgsurvepumba abil süstikust välja; Puursüdamiku kest asetatakse geoloogi laual spetsiaalse renni sisse; Selleks ajaks on teine süstik alla jõudnud ning algas järgmise jooksu puurimine; Järgmisena hakatakse ette valmistama äsja tühjaks tehtud süstikut järgnevaks alla laskmiseks. Südamiku kesta poolmed puhastatakse ning pannakse süstikusse tagasi; Tsükkel kordub. Kristallse aluskorra puurimisel kasutatakse puursüdamiku orienteerimisseadet vastavalt sellega kaasas olevatele instruktsioonidele. Peale selle kui puursüdamik on jõudnud selleks ette nähtud rennile tegeleb sellega edasi puurimist teenindav geoloog. Tema tööülesanded etappide kaupa on järgmised: Kui on jõutud juba kristalse aluskorrani, siis esmalt tuleb märkida puursüdamikule selle alumine külg looduslikus olekus. Seda tehakse võimalusel kogu südamiku ulatuses kasutades kollast veekindlat pliiatsit; Puursüdamikult puurlahuse jääkide maha pesemine harja ja puhta veega; Käesoleva jooksu infoga sildi (nn „birka“) tegemine; Puursüdamiku saagise määramine rennis oleva puursüdamiku järgi; Rennis oleva puursüdamiku pildistamine koos joonlaua, hallskaala ja sildiga; Puursüdamiku paigutamine eelnevalt markeeritud puursüdamiku kasti; Käesoleva jooksu sügavuse märkimine noole ja numbriga kasti vahelauale (puursüdamikust alla poole); Puursüdamiku murdekohtade tähistamine vastavalt tellija poolt antud juhistele; Klotsi paigutamine südamikukasti lahtrisse jääva tühja ruumi täitmiseks; Puurimispäevikusse kantakse konkreetsete jooksudega seotud puurimisintervallid ja puursüdamiku väljatulek; Puursüdamiku kastidest tehakse pildid koos mõõdulindiga, mi s saadetakse jooksvalt kiirsuhtluse jaoks mõeldud nutirakendusesse (nt WatsApp); Tellija poolt ette antud vormikohasesse puurimispäevikusse kantakse vahetuse jooksul puuritud meetreid, krooni diameetrit, kastide numbreid, kirjeldatakse puurimisel ilmnenud probleeme ning lühidalt järgmise päeva/vahetuse tööd. Pinnakate ja karbonaatsete kivimite osa puurimisel kasutatakse uhtevedelikuna tavalist vett. Alates Leetse kihistu glaukoniidi rikastest kivimitest kasutatakse puurimisel bentoniidi ja polümeeride baasil valmistatud puurlahust. Puurlahuse valmistamiseks kasutatavate komponentide loetelu on toodud tabelis 2. Puurlahuses kasutatavad lisandid on kõik keskkonnaohutud ning nende osas on olemas tootesertifikaadid. Antud projektis kasutati nendest põhiliselt Soda Ash, IDP-696 Bentonite ja EZ-Mud Gold-i. Tabel 2. Kasutatava puurlahuse lisandite ülevaade Lisandi kirjeldus Indikatiivne kogus Eesmärk Soda Ash 0,5-1,5 kg/m³ Vee töötlus (vähendab karedust, suurendab pH-d). IDP-696 Bentonite 15-20 kg/ m³ Bentoniit- puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine. PAC-L 0,5-1,5 kg/m³ PAC polümeer, viskoossuse reguleerimine, puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine. EZ-Mud Gold 1,0-1,5 kg/m³ PHPA polümeer, viskoossuse reguleerimine, savide inhibeerimine ja stabiliseerimine. Core-Lube — Linaseemne õli, sisemise südamikutoru libestamiseks. IPR-052 1,0-1,5 kg/m³ Pindaktiivne aine, savide nakkumise vähendamiseks. N- Seal 3,0- 10,0 kg/m³ Puurlahuse neeldumise (kao) sulgemiseks, mineraalsed kiud. PQ diameetriga puuritakse kuni Lontova kihistu, Sämi kihistiku settekivimite (savi, aleuroliidi ja liivakivi kihtide kompleks) läbimiseni. Sämi kihistiku lamam jääb eeldatavasti 350 m sügavusele, puurimisel lähtutakse reaalselt esinevast lasuvussügavusest. Puurtorud asendatakse Ø114,3 mm (HW) manteltorudega. Manteltorud tsementeeritakse. Sellele järgneb tsementeerimise ooteaeg 3-4 päeva. Vahetult peale tsementeerimist tõmmatakse PW manteltorud võimalusel välja. Kui väljatõmbamine ei õnnestu, siis jäetakse PW manteltoru maasse. Ooteaja vältel kontrollitakse torutaguse tsemendi taset ja vajaduselt valatakse tsemendisegu torutagusesse tühimikku juurde kuni puuraugu suudmeni. Ooteaja möödumisel jätkatakse puurimist HQ diameetriga kuni puuraugu lõpuni. Selle kohta kas puurimissügavus on piisav otsustab tellija, kelle esindaja viibib pidevalt kohapeal. Kui muid korraldusi ei tule lõpetatakse puurauk kristalses aluskorras 450 m sügavusel. Põhjavee seirekaevude rajamine Peale südamikpuurtööde lõpetamist tuleb puurauk ümber teha ajutiseks seirekaevuks, mis jääb lahti erinevate uuringute läbi viimiseks kuni üldgeoloogilise uuringuloa kehtivuse lõppemiseni. Seirekaev peab avama Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi. Selle piires pannakse pilufilter, et toestada puuraugu seinu ja vältida pudedate settekivimite kinni varisemist . Kristalse aluskorra piires pannakse manteltoru, võimaldamaks geofüüsikaliste uuringute läbiviimist selles intervallis. Üldistatud tööde järjekord on järgmine: Peale puurtööde lõpetamist teostatakse puuraugu töötlemine ja puhastuspumpamine, eemaldamaks puurlahuse kasutamisel puuraugu seintele tekkinud savikoorik; Kui geoloogilised tingimused seda võimaldavad , siis Tellija korraldab puuraugu sondeerimise erinevate sondidega ; Avatud osa piires paigaldatakse pilufilter: välimine Ø90 mm, sisemine Ø80 mm, pilu suurus 0,3 mm; Kristalsesse aluskorda paigaldatakse manteltoru, mis on filtriga sama diameetriga; Jätkatakse puhastuspumpamisega kuni vee selginemiseni; Puurauk suletakse lukustatava kaanega. Puuraugu likvideerimine P ärast puurtööde lõppu puurauku ei likvideerita. Platsi korrastamine Peale puurpingi ja varustuse ära viimist puurimisplats ja ligipääsud silutakse vajadusel ekskavaatoriga. Puurlahus utiliseeritakse, settetiik või -tiigid likvideeritakse. Koristatakse prügi. Kui plats on korras, siis sellest tehakse pildid (mitmest suunast), mis edastatakse tellijale. Puursüdamiku kastide transport Tühjad kastid tuuakse enne puurimise algust Arbavere maapõue uurimiskeskusest puurimisplatsile. Puursüdamikuga täidetud südamikukastid transporditakse Arbavere maapõue uurimiskeskusesse vahetult pärast puuraugu lõpetamist. Sellega välitööd lõppevad . Kameraaltööd Väljaspool välitöid tehakse järgmisi töid: puurimistööde koordineerimine; puurijate varustamine; tellija informeerimine puurtööde hetkeseisust, sh südamikkastide piltide jooksev saatmine tellijale; rennis tehtud puursüdamiku piltide kontrollimine ja saatmine tellijale; puurpingi andmete välja võtmine ja saatmine tellijale; puuraugu lõpetamise ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine . /Allkirjas tatud digitaalselt/ Meelis Peetris Juhatuse liige OÜ Inseneribüroo STEIGER Vorm 6 – L epingu täitmise ajakava/projektiplaan Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „ Südamikpuurimistööd Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks II “ Nr Etapi tööde lühikirjeldus Algus Lõpp Üleantavad tulemid 1 Puurimisvarustuse tellimine, komplekteerimine ja ettevalmistus mobilisatsiooniks. Vajaliku puurvarustuse tellimuste täitmise aeg on 8 kuni 9 nädalat ca 56 kalendripäeva. 1 56 Puurimisvarustus komplekteeritud ja mobilisatsiooniks valmis. Sellest informeeritakse tellijat. 2 Puurimise varustuse transport ja tööplatsi ettevalmistamine. 57 58 Tööplats on valmis puuri mistööde alustamiseks . 3 Pinnakate puurimine vähemalt PQ3 diameetriga ning manteldamine PW diameetriga ~6 m ulatuses. 59 59 Pinnakate on isoleeritud. 4 Puurimine vähemalt PQ3 diameetriga kuni ~ 3 5 0 m sügavuseni ning manteldamine HW diameetriga täies ulatuses koos mantlitaguse ruumi tsementeerimisega. 60 71 Probleemsed puurlahuse neeldumise suure riskiga läbilõike intervallid on isoleeritud. 5 Puurimine vähemalt HQ3 diameetriga kuni ~ 450 m sügavuseni . 72 76 HQ3 diameetriga puurimine on lõpetatud ja kogu puursüdamik on tellijal e üle antud. 6 Puuraugu puhastamine ja puhastuspumpamine. 77 7 7 Puurauk on puhastatud ja sondeerimisteks ette valmistatud. 7 Olenevalt geoloogilistest tingimustest korraldab Tellija puuraugu sondeerimise erinevate sondidega 78 80 Puurauk on sondeeritud 8 Puuraugu puhatuspumpamine. F iltertoru paigaldamine a lates sügavusest ~3 5 0 m kuni kristal se aluskorra algusen i . Kristalse aluskor ra ulatuses paigaldatakse filtertoruga sama diameetriga manteltoru. 8 1 8 2 Filtertoru on paigaldatud ja p uurtööd on lõpetatud. 9 Puurau k suletakse l u kutatava kaanega , puurimisplatsi korrastamine puurimise eelsesse olukorda, varustuse kokkupanemine ja demobilisatsioon objektilt . 8 3 8 4 Tööd lõpetatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Meelis Peet ris allkiri, kuupäev /allkirjastatud digitaalselt/ Tehniline kirjeldus Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „ Südamikpuurimistööd Ke sk-Eesti üldgeoloogili seks kaardistami seks I I “ Taust Töö eesmär k on koguda alusinfot geoloogiliseks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks mõõtkavas 1:50000 ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse analüüsi tegemiseks . Eesmärgi püstitamisel on lähtutud dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, mille punktis 1.1.1 on sätestatud: „Keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja riskide hindamiseks vajaliku alusinfo täiendamiseks koostab riik geoloogilise baaskaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) kava ja korraldab kogu Eesti maismaa territooriumi kaardistamise“. Tööga on kavas kontrollida, täpsustada ning koguda täiendavaid andmeid geoloogilise baaskaardi tarbeks. Täiendav eesmärk saada alusinfot ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamiseks . Puurimise eesmär giks on saada punktis 2 kirjeldatud parameetritele vastava st puurau gust maksimaalse väljatulekuga puursüdamik. T ehnilises kirjelduses on antud eelduslik puurimissügavus, mille alusel esitatakse pakkumus. Kui puurimine lõpetatakse suuremal või väiksemal sügavusel, siis vastavalt sellele kas suurendatakse või vähendatakse lepingu maksumust töövõtja pakutud ühikuhindade järgi. Täpse puurimissügavuse otsustab kohapeal vastavalt avanevale geoloogilisele läbilõikele Tellija esindaja. Kõik käesolevas kirjelduses olevad võimalikud viited kindlale ostuallika le , protsessi le , kaubamär g i le , paten d i le , tüü bile , päritolu le või tootmisviisi le (näiteks toodete brand ’i nimed, tootetähised, tootjafirmade nimed jne) sisaldavad klauslit “või samaväärne”. Kõik samaväärsed tooted või süsteemid peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi ja muude toodet või süsteemi iseloomustavate tingimuste osas. Puurau gu asukoh t ja parameetrid Puuraukude arv: 1 Joonis 1. Puurimiskoha paiknemise skeem. PA number Nimi X_LEST 97 Y_LEST 97 Eeldatav sügavus (m) Asimuut Kall a kusnurk Katastriüksus , nr Eelduslik geoloogiline kirjeldus 1 Kolu 6519660 571790 450 0 kraadi - 85 kraadi Türi metskond 21, 83604:001:0780 Raikküla avamus , pinnakate ~ 5-10 m. Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi ülemine pind umbes 350 m sügavusel . Kristalne aluskord umbes 400 m sügavusel . Puurau gu asukoht a võib kokkuleppel tellijaga töö paremaks korraldamiseks nihutada 30 m raadiuses eelolevas tabelis märgitud punktist . Puuraugu kallakusnurk peab puurimisel jääma minimaalselt selliseks, mis võimaldaks kristalse aluskorra puursüdamiku orienteerimist ja ei tohi muutuda suuremaks kui -75 kraadi. Puurimise eesmär giks on saada eelkirjeldatud puurau gust maksimaalse väljatulekuga puursüdamik . Kuna geoloogiline läbilõige ei ole täpselt teada, siis võib puurimissügavus suureneda või väheneda 20% ulatuses. Täpse puurimissügavuse otsustab puurimise käigus tellija esindaja. Puursüdamiku läbimõõt: puurimist tuleb alustada vähemalt 83 mm (P- size ) läbimõõduga . See läbimõõt peab säilima ka a luspõhja karbonaatkivimi tes. Aluspõhja purdkivimi tes ja murenemiskoorik us peab südamiku läbimõõt olema vähemalt H Q 3 (puuraugu diameeter 96 mm, südamiku diameeter 61,1 mm). Kuni puuraugu lõpuni ei tohi südamiku läbimõõt olla väiksem kui NQ (puuraugu diameeter 75,7 mm, südamiku diameeter 47,6 mm) . Puurimise meetod : kallutatud wire-line teemant-südamikpuurimine, vastavalt vajadusele triple barrel -i kasutamine, et tagada nõutav südamiku väljatulek. Puurimisel kasutatavad lisandained (sh puurlahu komponendid, kemikaalid ja määrdeained) peavad olema keskkonnale ohutud. Lisandained tuleb tellijaga kooskõlastada. Tellijale tuleb esitada kasutatavate ainete ohutuskaardid või nende puudumisel ainete keemiline koostis enne puuraugu puurimise alustamist. Nõutav puursüdamiku väljatulek: Kvaternaarisetetest: >50%; Aluspõhja karbonaatsetest kivimitest >90% ; Aluspõhja purdkivimitest >60% ; Aluskorra murenemiskoorikust >80%; Kr istalsetest kivimitest: > 95%. V äljatulekut arvestatakse eraldi iga tõste kohta . Kristalsest aluskorrast puuritud puursüdamik peab olema orienteeritud. Selleks tuleb igale puursüdamiku tõstele märkida südamiku alumine külg looduslikus olekus. Pärast südamiku võtmist sobita b puurija puursüdamiku kokku ja pikenda b täpselt mööda puursüdamiku pikitelge orienteerituse joont (kui see on märgitud usaldusväärseks – Ref +) . Puursüdamiku alumist külge tähistav joon märgitakse kollase veekindla pliiatsiga (nt Staedtler Lumocolor permanent) ning pikendatakse kogu tõste ulatuses, kui südamiku algne asend on kokku sobitatav. Puuraugu kujundamine ajutiseks seirekaevuks. Valminud puurauk jäetakse ajutiseks põhjavee seirekaevuks ja seda ei suleta pärast puurimist. Seirekaev pea b avama Kambriumi - Vendi (C m- V) põhjaveekompleksi . Pärast puurimist tuleb puuraugu seintelt vähemalt avatud osa ulatuses eemaldada puurimiseks kasutatud abiainete kiht. Puuraugu avatud osasse tuleb paigaldada pilufilter veekihi pudeda te settekivim ite ulatuses, et toestada puuraugu seinu ja vältida selle kinnivarisemist . Nimetatud puurau k manteldatakse töö tegija poolt puuraugu põhjast avatud osani ja avatud osast maapinnani selliselt, et manteltoru ulatub 0,5 m maapinnast kõrgemale. Manteltoru tagune ruum tsementeeritakse puurau gus täies ulatuses kuni maapinnani. Mantelduse eesmärk on välistada põhjavee sissevool mantelduse tagant puurauku ja erinevate põhjaveekihtide vee segunemine. Manteldus jääb töö lõpetamisel puurauku. Tööde lõpetamisel teostab töö tegija puuraugu puhastuspumpamise kuni veekihist väljuva vee selginemiseni . Puurauk suletakse lukustatava kaanega. Lõpetamata u uringupuurau kude sulgemine: A varii tõttu või muul põhjusel lõpuni puurimata jäänud puuraugud taastäidetakse ning vee kihid eraldatakse vastavalt Eesti seadusandlusele. Sellised p uuraugud suletakse ja maa korrastatakse enne tööde vastuvõtmist ja hiljemalt kõikide tööde teostamise tähtaja lõpuks. Puuraukude sulgemine tähendab maapõue ning maapinna geoloogiliste tööde eelse seisundi võimalikult täpset taastamist. Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa. Kui töö tegija toestas tulenevalt oma valitud tehnoloogiast või juhul kui see oli nõutav puuraugu m anteltorudega , eemaldatakse puuraukudest torud. Kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik, eemaldatakse manteltoru ots vähemalt 0,5 m sügavuselt ma apinnast . Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Selleks täidetakse puuraugu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava veepideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga. Lubatud on ka kogu puuraugu betooni või saviga täitmine. Töö tegija täiendavad ülesanded. Töö tegija peab: töö tegemisel lähtuma üldgeoloogilise uurimistöö l oa YGUL/508483 (Lisa 1) asjakohastest tingimustest ; tagama kõigi puurimisobjektil viibivate isikute ohutuse ; tagama kõigi puurimiseks vajalike tarvikute, materjalide ja seadmete olemasolu puurimispaikades; rajama puurimispaikadesse juurdepääsu ja teostama puurimiskoha ettevalmistuse; vajadusel raie tegemiseks teata m a sellest riigimetsa majandajale, kes sõlmib töö tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu . Raadamise korraldab ja raadamisega seotud kulud kannab töö tegija ; tegema infotahvli, millel on projekti, tellija ja töö tegija info ning paigaldama selle iga puurimispaiga juurde nähtavasse kohta puurtööde ajaks. Infotahvli sisu kooskõlastatakse tellijaga; organiseerima puurimiskohas veevarustuse ja rajama vee tsirkulatsioonisüsteemi (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Sealjuures ei ole lubatud puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse juhtida; täitma puurimispäevikut iga vahetuse ja puuraugu kohta ning iga vahetuse lõppedes esita ma vastava vahetuse täidetud selgelt loetavad skannitud või pildistatud puurimispäeviku lehed tellijaga kokkulepitud viisil tellijale. Hiljemalt iga puuraugu üleandmisel-vastuvõtmisel tuleb tellijale esitada puurimispäevik u originaalid paberil ja ka digitaalselt täidetuna Exceli formaadis. Exceli formaadis tuleb kõigi vastava puuraugu päevikute info tabelite kaupa koondada. Päeviku vorm on Lisas 2 . päevikus peavad olema kajastatud kõik puurimisel tekkinud probleemid, sh probleemid tõstetega, ülepuurimised jms ja ka tähelepanekud, sh vee ilmumise ja puurimislahuse neeldumise kohta ; pildistama iga tõste puursüdamiku koos tõste numbrit kajastava sildi ja mõõdulindiga ning iga täidetud puursüdamiku kasti vahetult pärast täitumist ; koos puurimispäevikuga esitama puursüdamiku ja täidetud kastide pildid digitaalselt tellijale; ladustama südamiku puursüdamikukastidesse ja märgistama selle vastavalt: puuraugu nr – sinise veekindla markeriga kasti otsale ja peale, esimese südamiku meetri alguse juurde; sügavused – sinise veekindla markeriga noole ja sügavusega iga tõste lõppu vastava puursüdamiku alumise vahelaua / kasti serva peale seda tähistava infotahvli juurde; tõste lõppu märkiv infotahvel tähistada niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise infoga: kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik (puurvarraste järgi), tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus; südamiku murdekohad: veekindla markeriga märkida puursüdamikukasti vahelauale kirjeldatavast puursüdamikust ülespoole tehislikud lõhed ja mõrad (eelkõige need, mis on põhjustatud puursüdamiku kasti paigutamisest). Tellija esitab enne puurimise alustamist juhised puursüdamiku katkestuskohtade kirjeldamiseks; tellija nõudmisel puhastama (nt pestes) puursüdamiku enne kasti paigutamist puurimisel kasutatud abiainetest. Puhastamisel tuleb kasutada töövõtteid ja lahendusi, mis põhjustaks võimalikult vähe puursüdamiku saastumist mujalt pärit elementidega ja puursüdamiku kadu; ladustama südamiku puursüdamikukastidesse ja puursüdamikukasti tühimiku täitma klotsiga (südamiku liikumise vältimiseks transpordil); lisama puursüdamikukasti iga tõste lõppu märkiv a infotahv li, millele märgib niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise info: kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik (puurvarraste järgi), tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus ning võetud puursüdamiku orienteerituse usaldusväärsust tähistav kirje Ref + (usaldusväärne) või Ref – (väheusaldusväärne) ; puurimise lõppedes esitama tellijale kõik puurimise käigus puurpingi poolt salvestatud andmed ; transpor tima tühjad puursüdamiku kastid Arbavere maapõue uuri ngu keskuse st puurimispaikadesse ja kastidesse paigutatud p uu rsüdamiku puurimispaigast Arbavere maapõue uuri ngu keskusesse ; võimaldama tellijal korraldada puurimise lõpetamisel, kuid enne kristalsete kivimite intervalli mantelduse paigaldamist , kolme ööpäeva jooksul puuraugu sondeerimist erinevate sondidega eeldusel, et puuraugu seinad on selleks piisavalt püsivad ja puudub avariioht. Kui sondeerimine on võimalik, peab puurija teostama puurimise järgselt puuraugu puhastuspumpamise kuni puuraugust väljuva vee selginemiseni . pärast puurimise lõppemist korrastama puurimisplatsi ning selleni rajatud ligipääsuteed võimalikult puurimise eelse sse olukor da ; täitma vormikohase puuraugu likvideerimise akti, mille vorm on Lisas 3. Juhul, kui puurauk jäi lõpetamata käesoleva tehnilise kirjelduse punkti 8 kohaselt, tuleb akt täita täielikult. Kui puurauk kujundati seirekaevuks käesoleva tehnilise kirjelduse punkti 7 kohaselt, täidetakse akt andmetega, mis on teada tööde lõpetamisel. tellijat viivitamatult teavitama: a) avariidest, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; b) avariidest, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; c) kui puuraugu puurimisel on jõutud sügavuse ni 360 m; d) kui puursüdamiku väljatulek jääb alla tehnilises kirjelduses defineeritud määra; e) kui satutakse ettenägematu geoloogilise struktuuri peale, mis võib raskendada puursüdamiku väljatuleku eesmärgi saavutamist; f) kui puuraugu kallakusnurk hakkab lähenema tehnilises kirjelduses defineeritud maksimaalsele lubatud kallakusnurga kõrvalekaldele. Eelnimetatud alap unktis b kirjeldatud olukorra ilmnemisel tuleb tööd peatada ja neid ei ole lubatud enne jätkata, kui tellija esindaja on selleks loa andnud. Töö tegija peab pakkumise osana esitama puurimistööde standardse töökorra. Standardne töökord peab detailselt kirjeldama puurimisobjekti kõiki tööprotsesse. Tellija ülesanded: tellija tagab puurimiseks vajalik ud load ja nõusoleku d (va raiega seotud kooskõlastused , load ja lepingud) ; tellija tagab piisava koguse puursüdamikukaste; tellija edastab töö tegijale informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa Tööde optimaalsemale tegemisele . Puurimise juures on õigus viibida tellija geoloogil , kes kontrollib tööde vastavust lepingu nõuetele ning vajadusel annab täpsustavaid suuniseid kõrvalekallete ja ootamatuste korral. Puurimistööde teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma puurimistööde eest vastutav isik , kellele esitatavad hariduse ja kutsekvalifikatsiooninõuded on sätestatud hanke alusdokumentides, sh hankepassis. Lisaks peab puurimistööde eest vastutaval isikul olema vähemalt kolmeaastane kogemus geoloogiliste uuringute puuraukude südamikpuurimise või hüdrogeoloogiliste uuringute puuraukude südamikpuurimise vallas. Puurimistööde teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma geoloog , kellel peab olema geoloogia-alane kõrgharidus ja vähemalt ühe aasta pikkune varasem töökogemus puurimisobjektide geoloogina. Geoloog peab olema pidevalt objektil ning korraldama puursüdamiku korrektse käsitlemise ja märgistamise. KORRALDUS 22.05.2020 nr DM-110021-2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks I. ASJAOLUD Eesti Geoloogiateenistus (registrikood: 77000387, aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314) (edaspidi ka taotleja) esitas Keskkonnaametile üldgeoloogilise uurimistöö (edaspidi ka uurimistöö) loa taotluse Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.04.2020 nr 12-2/20/219 all). Taotletav uuringuruum hõlmab Aegviidu (6342), Tapa (6431), Kaiu (6323), Paide (6324), Järva-Jaani (6413), Rakke (6414), Vändra (6321), Türi (6322), Põltsamaa (6411), Jõgeva (6412), Torma (6421), Kallaste (6422) baaskaardilehtedele jäävat ala ning Järva maakonna lõunaserva jäävaid 1:10 000 kaardilehti nr 53973, 53974, 53983 ja 53984. Uurimistöö eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine. Eesmärgi püstitamisel on lähtutud dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, kus punktis 1.1.1 on kirjas „Keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja riskide hindamiseks vajaliku alusinfo täiendamiseks koostab riik geoloogilise baaskaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) kava ja korraldab kogu Eesti maismaa territooriumi kaardistamise“. Taotletava uuringuruumi pindala on 760 000,00 ha ning see hõlmab osaliselt või täielikult Harju maakonna Kose, Anija ja Kuusalu valda; Rapla maakonna Rapla, Kehtna valda; Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa valda; Järva maakonna Türi ja Järva valda ning Paide linna; Viljandi maakonna Põhja-Sakala valda; Jõgeva maakonna Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee valda; Tartu maakonna Peipsiääre ja Tartu valda; Lääne-Viru maakonna Tapa, Rakvere, Kadrina, Väike-Maarja ja Vinni valda; Ida-Virumaa Alutaguse valda. Töid tehakse ainult Eesti Vabariigi maismaal. Uurimistöö käigus on kavas kontrollida, täpsustada ning koguda täiendavaid andmeid geoloogilise baaskaardi lehtedel, kus täna on olemas käsikirjalised materjalid, lisaks on plaanis luua 1:50 000 andmestik kaardilehtedel, kus täna vastavas mõõtkavas geoloogiline baaskaart puudub. Järva maakonna territooriumil on lisaks plaanis läbi viia ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamiseks vajalikud välitööd. Töö käigus kirjeldatakse kuni 10 000 vaatluspunkti (vaatluspunktina käsitletakse looduslikku või tehispaljandit, kaevandit või käsipuuriga rajatud punkti), kuni 25 50 m sügavust puurauku ja kuni 5 500 m sügavust struktuurpuurauku. Puuraukude asukohad selgitatakse olemasoleva materjali analüüsimisel ja esialgsete välitööde käigus, seejärel kooskõlastatakse. Tööde tulemusena täiendatakse faktilise materjali andmebaasi ning koostatakse geoloogilised kaardikihid mõõtkavas 1:50 000 (aluspõhi, aluspõhja reljeef, pinnakate, pinnakatte paksus, geomorfoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, aeromagnetilised anomaaliad, gravitatsioonijõu anomaaliad, maavarad) Kaiu, Vändra, Türi, Põltsamaa, Jõgeva, Rakke, Torma ja Kallaste kaardilehtedel ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruanne. Uuringupunkte ei kavandata aladele, kus geoloogilise uurimistöö tegemine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamule lähemale kui 50 meetrit. Uuringupunktid likvideeritakse kohe peale kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse akt. Taotluse seletuskirja kohaselt kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Autoga liigutakse mööda teid, väljaspool teid liigutakse jalgsi. Metsa ei kahjustata. Töid tehakse päevasel ajal. Uurimistöö luba taotletakse 5 aastaks. II. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 4 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. MaaPS § 17 lg 1 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö lubatud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega. MaaPS § 27 lg 1 järgi esitatakse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise uurimistöö loa Keskkonnaamet. MaaPS § 29 sätestab, et avatud menetluses antakse uuringuluba, kuid antud juhul on tegemist üldgeoloogilise uurimistöö loaga ning avatud menetlust läbi ei viida. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-is ja keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Üldgeoloogilise uurimistöö käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 19 lg-ga 2 ja 3. Riigilõiv 200 eurot on tasutud 21.04.2020 vastavalt riigilõivuseaduse § 122 lg-le 1. MaaPS § 17 lg 3 järgi üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldab ja juhib selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi (edaspidi kompetentsus) omav isik. Isiku kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja oskused. MaaPS § 17 lg 4 järgi üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Taotletavas uuringuruumis on üldgeoloogilise uurimistöö teostaja Eesti Geoloogiateenistus (registrikood: 77000387, aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314). Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-amet) (28.04.2020 nr 9-3/20/6131 ja 04.05.2020 nr 9-3/20/6131-4). Taotletav uuringuruum asub paljudel katastriüksustel ja reformimata maal. Taotletava uuringuruumi teenindusalale jääb osaliselt või täielikult 181 maardlat ning 103 kehtiva loaga mäeeraldist ja 32 taotletavat mäeeraldist ning nende teenindusmaad. Taotletava uuringuruumi teenindusala asub paljudel kitsendusi põhjustavatel objektidel ning nende piiranguvööndites (looduskaitseobjektid, veekogud, puurkaevud, elektripaigaldised, sideehitised, gaasitorud, riigiteed, avalikus kasutuses olevad kohalikud teed, metsateed, raudteed, kultuurimälestised, maaparandusehitised, geodeetilised märgid). Taotluse seletuskirja kohaselt ei kavandata uuringupunkte aladele, kus geoloogilise uurimistöö tegemine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamule lähemale kui 50 meetrit ning kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Uurimistöö läbiviimisel järgitakse Maa-ameti poolt 2015. aastal kehtestatud juhendit Eesti Geoloogiliseks Digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000 (versioon 2.4). Kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 sätestab, et KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 11 lg 4 sätestab, et kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusvaldkondade loetelu on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 “ (edaspidi määrus). Taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse loetelusse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning KMH vajalikkuse kaalumine. MaaPS § 27 lg 4-6 nimetatud nõusoleku küsimise vajadust üldgeoloogilise uurimistöö loa andmiseks ei esine. MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud 2(4) menetluse käigus ning Eesti Geoloogiateenistus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 13.05.2020). MaaPS § 35 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise keeldumise alused puuduvad. Kuna tegemist ei ole avatud menetlusega, ei pane Keskkonnaamet avalikkusele tutvumiseks välja õigusakti eelnõud koos asjasse puutuvate oluliste dokumentidega ega avalda vastavat teadaannet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet saatis haldusakti eelnõu 14.05.2020 kirjaga nr 12-2/20/219-5 Eesti Geoloogiateenistusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Eesti Geoloogiateenistus nõustus eelnõuga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.05.2020 nr 12-2/20/219-6 all). Üldgeoloogilise uurimistöö loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus jt) sätestatud nõuded. Täiendavate tingimuste andmisel ei ole dubleeritud juba õigusaktidega reguleeritut. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 26, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse taotlusele otsustan: 3.1. Anda Eesti Geoloogiateenistusele üldgeoloogilise uurimistöö luba Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks (lisatud) kehtivusajaga kuni 21.05.2025; 3.2. Täiendavateks tingimusteks seada järgnevad tingimused: 3.2.1. Üldgeoloogilise uurimistöö käigus ei tohi kahjustata maaüksustel kasvavat metsa. 3.2.2. Üldgeoloogilise uurimistöö teostajal tuleb teavitada Riigimetsa Majandamise Keskuse uurimistöö asukoha metsaülemat e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 3.2.3. Piirkondades, kus uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute läbiviimisel lisaks loa andmise korralduses toodule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjast. 3.2.4. Uuringupunkte (puurauke ja/või uuringukaeveõõsi) on keelatud kavandada ja rajada kohtadesse, kus nende rajamine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamutele lähemale kui 50 meetrit. 3.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. Üldgeoloogilise uurimistöö luba on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo 3(4) Lisad: 1. Üldgeoloogilise uurimistöö luba 2. Graafiline lisa.pdf Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Anija Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Kose Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Maa- amet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Põllumajandusamet, Põltsamaa Vallavalitsus, Rakvere Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tapa Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Väike-Maarja Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus Viktoria Burtin maapõuespetsialist maapõuebüroo kekkonnaosakond 4(4)  Üldgeoloogilise uurimistöö luba Loa nr YGUL/508483 Loa taotleja Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine Tüüp Maismaa Veekogu liik KOV EHAK KOV nimetus Kose vald, Anija vald, Kuusalu vald, Rapla vald, Kehtna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Türi vald, Järva vald, Paide linn, Põhja- Sakala vald, Põltsamaa vald, Jõgeva vald, Mustvee vald, Peipsiääre vald, Tartu vald, Tapa vald, Rakvere vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Vinni vald, Alutaguse vald Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 760 000 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja Geoloogiline kaardistamine (uurimistöö läbiviimisel järgitakse geoloogilise baaskaardistamise juhendit) lähteülesanne Uurimissügavus, m 500 Puuraukude arv 30 Uuringukaeveõõnte arv 10 000 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km 500 Muud sihtotstarbelised tööd kivimimaterjali kogumine puursüdamikest ja paljanditest, proovide analüüsimine ja katsetamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 22.05.2020 Lõppemise kpv 22.05.2025 Täiendavad tingimused 1. Üldgeoloogilise uurimistöö käigus ei tohi kahjustata maaüksustel kasvavat metsa. 2. Üldgeoloogilise uurimistöö teostajal tuleb teavitada Riigimetsa Majandamise Keskuse uurimistöö asukoha metsaülemat e- posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 3. Piirkondades, kus uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute läbiviimisel lisaks loa andmise korralduses toodule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjast. 4. Uuringupunkte (puurauke ja/või uuringukaeveõõsi) on keelatud kavandada ja rajada kohtadesse, kus nende rajamine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamutele lähemale kui 50 meetrit. Loa andmise ja muutmise otsused Lisad Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 1: Graafiline lisa .pdf  Asend ipla an M1:20000 0 0 ± R akv e relin n Kohtla -Järvelinn 8 K uusa lu 9 K adrin avald Jõ hviv ald R aasiku vald Ra k vere Toilav a ld R aev a ld vald A nijav a ld v a ld K iili v a ld L ü g anu sev a ld S akuv a ld T apav a ld 6 342 6 431 V inn ivald 4 068 A luta g use K ohilav a ld K osev a ld vald 6 7 1 0 1 1 V äik e -Maarja R aplav a ld vald P aid elin n 3 237 6 324 6 413 Jä rvav a ld 4 649 M ustv e ev a ld N urg apu nktid ekoo rdin aadid p unk tin r X Y p unk tin r X Y 1 2 1 3 1 6 500 0005 900 00 9 6 575 0006 250 00 K ehtn avald 2 6 495 0005 900 00 1 0 6 550 0006 250 00 3 6 495 0005 700 00 1 1 6 550 0006 500 00 T üri v a ld Jõ gev avald 4 6 500 0005 700 00 1 2 6 525 0006 500 00 4 212 5 6 500 0005 500 00 1 3 6 525 0007 000 00 3 984 6 6 550 0005 500 00 1 4 6 500 0007 000 00 7 6 550 0005 750 00 1 5 6 500 0005 900 00 8 6 575 0005 750 00 Põltsa m a a v a ld P eipsiä äre 1 4 5 P õhja -Pä rn uma a vald v a ld 4 1 Põhja-S akala T artuv a ld 3 2 v a ld V ilja n d ivald T ori v a ld km A lusk a a rt,M aa-a m e t20 20 0 5 1 0 20 3 0 4 0 Mõ õtk a v a : 1:5 000 00 L e g end Ü ldg eolo ogilis euu rim is töölo ata otlu s ta otle tav auu rin guru umip iir K esk -Ee sti ü ldg eolo ogilin ekaa rdis tamin emõ õtk a v a s1:5 000 0 1 u urin gua lan urg apu nktjase llen umb er d igita alse ltk a a rdista tudg eolo ogiliseb aask a a rdi le h e d F .R .Kre utzwaldi5 G ra a filin elis a1 U urim istö öviia kselä b iE esti V aba riig ima ism aal 4 4 3 1 4R akvere v a ra semau uritu sep iirjan umb erE G Tfo ndis T e l.63 02 333 U urin guru umi te enin dusa lap ind ala7 600 00,0 0ha E-pos t:info @ e g t.e e M õõtk a va1 :5 000 00 k e sk kon nak a itse lise dala d(E ELIS ;17 .04 .20 20) ww w.e gt.ee o m a valitsu sep iirjan imi se isu ga0 1.0 2.2 020 Plaa no nk o osta tudL -EST9 7ta sapin nalisteristk o o rdin aatid esü ste emis, k õ rgussüsteemEH2000 K oos tas :Ha ndo -La urH abic h t /a llk irja sta tudd igita als e lt/ m aard lap iir K uup äev :17 .04 .20 20 K inn ita s:S irli S ippK ulli /a llk irja sta tudd igita als e lt/  Puurimispäevik Puuraugu nr Aruande nr Aruande kuupäev Puuragregaat Vahetuse nr Vahetuse koosseis Puuraugu sügavus vahetuse alguses (m) Puuraugu sügavus vahetuse lõpus (m) Vahetuse jooksul puuritud (m) Kasutatud puurpea diameeter (mm) Puursüdamiku väljatulek tõste kohta Tõste nr Sügavus (m) Tõste käigus puuritud (cm) Väljatulek (cm) Väljatulek tõste kohta (%) Puurimisel kasutatud lisandained Lisandainete lühendid: … Puurimisel tekkinud probleemid , katkestused ja tähelepanekud Kellaaeg Kestus Puuraugu sügavus (m) Kirjeldus Järgmise vahetuse tööde lühikirjeldus Kuupäev Täitja nimi Allkiri Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” Lisa 1 PUURAUGU LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa number Puuraugu nr asukoht Puurimise algus „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . . a, lõpp „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . a sügavus . . . . . . m, manteldatud torudega, mille diameeter on: . . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m, . . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m, . . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m Põhjavee staatiline tase puuraugus . . . . . . m maapinnast Puuraugu likvideerimise põhjus Likvideerimise aeg „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . . a Likvideerimise viis Puurauku jäetud manteltorud diameetriga . . . . mm, intervallis . . . . . . m . . . . mm, intervallis . . . . . . m Maapinnani ulatuv manteltoru lõigatud . . . . . . m sügavuselt Puuraugu ümbruse olukord pärast puuraugu likvideerimist Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa omaja (nimi, allkiri) Likvideerija (nimi, allkiri, ametikoht) Maaomaniku seisukoht (nimi, allkiri) TÖÖVÕTULEPING nr 9-1/21-228-1 Kuupäev digiallkirjas OÜ Inseneribüroo STEIGER , keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Erki Niitlaan, edaspidi Töövõtja või P oo l) ja Eesti Geoloogiateenistus keda esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli , (edaspidi Tellija või Pool ), keda ühiselt nimetatakse Poolteks, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: LEPINGU OBJEKT JA DOKUMENDID Lepingu objektiks on südamikpuurimise teostamine Ke sk-Eesti üldgeoloogili seks kaardistami seks (edaspidi Töö või Tööd ) kooskõlas riigihanke (viitenumber 238893 ) tingimuste ja esitatud pakkumusega . Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad: T öövõtja pakkumus (Lepingu Lisa 1); Hanke tehniline kirjeldus (Lepingu Lisa 2); Tööde täpsustatud ajakava (Lepingu Lisa 3) lisatakse Lepingule kolme tööpäeva jooksul peale selle sõlmimist . Lepingu Lisad kuuluvad Tellija ja T öövõtja poolt allakirjutatud Lepingu juurde ja kehtivad selle lahutamatute osadena. Juhul, kui Lepingu erinevate dokumentide vahel on vastuolusid või võimaldavad need mitmesugust tõlgendust, lähtutakse r iigihanke käigus Tellija poolt antud selgitustest. Juhul, kui r iigihanke käigus ei ole vastuolude, vasturääkivuste või puuduste kohta selgitusi küsitud, lähtutakse Lepingu eesmärgile antud Tellija tõlgendusest ning sellisel juhul ei ole Töövõtjal õigust tugineda ettenägematutele asjaoludele, mitteinformeeritusele, tõlgenduste erinevustele või muudele takistustele Lepingu täitmisega seotud asjaolude suhtes. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi kohustust, mis tuleneb õigusaktidest, Poole põhikirjast või muust Poole jaoks kohustuslikust dokumendist või nõudest ning käesoleva Lepingu sõlmimine ei ole vastuolus Poole poolt varem sõlmitud lepingute ega kokkulepetega. Lepingu jõustudes kaotavad kehtivuse kõik Poolte vahel varem sõlmitud lepingud, kokkulepped ja varasem kirjavahetus niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga. PUURIMISTÖÖDE ÜLDTINGIMUSED Puurimise eesmärgiks on saada t ehnilise kirjelduse punktis 2 kirjeldatud parameetritele vastavast puurau gust maksimaalse väljatulekuga puursüdamik. Tehnilises kirjelduses on antud eelduslikud puurimissügavused, mille alusel esitatakse pakkumus. Kui puurimine lõpetatakse suuremal või väiksemal sügavusel, siis vastavalt sellele kas suurendatakse või vähendatakse puurimistööde maksumust töövõtja pakutud ühikuhindade järgi. Täpse puurimissügavuse otsustab kohapeal vastavalt avanevale geoloogilisele läbilõikele Tellija esindaja. Kristalse aluskorra peal lasuva murenemiskooriku ja settekivimite kihi täpne paksus ei ole teada. Hanke tehnilises kirjelduses on antud nende kihtide eelduslik paksus, mille alusel esitati mantelduse ja pilufiltri paigalduse maksumus riigihanke pakkumuses. Kui settekivimite ja kristalsete kivimite murenemiskooriku paksus tegelikkuses on suurem kui tehnilises kirjelduses märgitud või väiksem kui tehnilises kirjelduses märgitud, siis lepingu maksumust vastavalt suurendatakse või vähendatakse Töövõtja pakutud ühikuhindade järgi ; Kui puursüdamiku väljatulek jääb ettenähtud piirmääradest väiksemaks ning väiksem väljatulek ei ole tingitud läbilõike geoloogilisest eripärast, siis võib Tellija nõuda uue puuraugu puurimist ja nõuetele mitte vastava puuraugu puurimiskulusid ei hüvitata. Töövõtja on kohustatud puurima uue duubelpuuraugu uuringuloas määratletud uuringuruumi piires Tellija esindaja määratud asukohas. Kui ka duubelpuuraugu puhul ei õnnestu saavutada ettenähtud südamiku väljatulekut, siis võib Tellija otsustada selles asukohas puurimise lõpetamise ja nende puuraukude puurimist Töövõtjale ei hüvitata. Selle üle, kas nõutavat väljatulekut ei saavutatud tulenevalt geoloogilisest eripärast või muudel põhjustel otsustab Tellija esindaja. Kui puuraugu kõrvalekalle muutub ettenähtud kallakusnurgast suuremaks, tuleb viivitamatult ette võtta korrigeerivaid meetmeid. Kui see ei õnnestu ja kõrvalekalle ületab tehnilises kirjelduses defineeritud piire, võib Tellija esindaja otsustada puurimise lõpetamise ja nõuda olemasoleva puuraugu kõrvale uue puuraugu puurimist. Ebaõnnestunud puuraugu puurimise kulusid ei hüvitata. Kui puuraugu puurimisel tekib mistahes põhjusel avarii, mis välistab edasise tehnilisele kirjeldusele vastava puuraugu puurimise, tuleb olemasoleva augu kõrvale puurida uus auk. Avarii tõttu lõpetamata jäänud puur au g u puurimiskulusid T ellija ei hüvita. Mistahes põhjusel ebaõnnestunud puuraugu sulgemise korraldab Lepingu Lisas 2 esitatud nõuete kohaselt Töövõtja ja selle kulusid Tellija ei hüvita. TÖÖVÕTJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töövõtja kohustub: teostama Lepingu kohaselt T ööd, sh. hankima kõik T ööde tegemiseks vajalikud materjalid ja tooted või korraldama nende hankimise, tagama puurimistööde asukohas (edaspidi ka Objekt ) kõikide vajalike seadmete ja muude töövahendite olemasolu; Töö tegemisel lähtuma üldgeoloogilise uurimistöö l oa YGUL/508483 asjakohastest tingimustest konkreetse uuringuruumi puurauku puudutavas osas; esitama 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist T ellijale kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks täpsustatud tööde järjekorra ja ajakava. Kui järjekorras ja/või ajakavas soovitakse teha muudatusi, siis tuleb sellest T ellijat teavitada 3 tööpäeva ette; rajama puurimispaikadesse juurdepääsu ja teostama puurimiskoha ettevalmistuse; vajadusel raie tegemiseks teatama sellest riigimetsa majandajale, kes sõlmib Töövõtjaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Raadamise korraldab ja raadamisega seotud kulud kannab Töövõtja ; organiseerima Objektil veevarustuse ja rajama vee tsirkulatsioonisüsteemi (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Lubatud ei ole puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse juhtida; ladustama südamiku d puursüdamikukastidesse lähtudes Lepingu Lisas 2 esitatud nõuetest ; transportima tühjad puursüdamiku kastid Arbavere maapõue uurimiskeskusest puurimispaikadesse ja kastidesse paigutatud p uu rsüdamiku puurimispaigast Arbavere maapõue uurimiskeskusesse ; täitma iga puurimismeeskonna vahetuse kohta vormikohast puurimispäevikut; pärast puurimise lõppemist korrastama puurimisplatsi ning taastama puurimisplatsi ja selleni rajatud ligipääsuteed võimalikult puurimise eelsesse olukorda ; teostama teisi Lepinguga määratud töid, teenuseid ja tarneid lähtudes Lepingu tingimustest; juhul, kui esineb mahajäämus Tööde ajakavast, esitama viivitamatult (aga mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul) selgitused ja tegevuskava (sh ajakava) abinõude kohta, mida Töövõtja kavatseb kasutada mahajäämuse likvideerimiseks, muutmata seejuures Lepingus sätestatud vahetähtaegu ja lõpptähtaega; kooskõlastatult Tellijaga võimaldama ning mitte takistama Objektil mistahes tööde teostamist teiste Tellija poolt määratud isikute poolt ; tagama Töövõtja poolt tehtavate T ööde ja kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi ja vastavuse õigusaktidele ja Lepingule ; kasutama Tööde teostamisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Seejuures eeldab Tellija, et Lepingu täitmisel kasutatakse spetsialiste ja alltöövõtjaid, kelle Töövõtja esitas r iigihanke pakkumuse koosseisus pakkuja kvalifitseerimiseks. Juhul, kui Töövõtja soovib Tööde teostamiseks kasutada isikuid, keda ei ole nimetatud p akkumuse koosseisus või kasutada teisi alltöövõtjaid, peavad sellised isikud konkreetse töölõigu osas vastama vähemalt samadele nõuetele, mis oli esitatud pakkujale r iigihanke kvalifitseerimis tingimustes konkreetse töölõigu osas (sh õigusaktides nõutud tegevusload ja registreeringud, vastutava spetsialisti haridus, töökogemus ja kvalifikatsioon jm nõuded). Tellijal on õigus nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist Töövõtja kulul, kui nimetatud isikud teostavad töid mittekohaselt. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab Töövõtja olenemata sellest, kas Töövõtja teostas vastavad tööd ise või kasutas Tööde teostamiseks alltöövõtjaid või muid kolmandaid isikuid; järgima Tööde teostamise käigus Tööde teostamise aluseks olevaid dokumente ning nende muudatusi Poolte poolt kokkulepitud ulatuses või Tellija poolt Lepingu alusel ühepoolselt määratud ulatuses; teatama Tellijale viivitamatult järgmistest asjaoludest või sündmustest: Tellija juhendite järgimine ohustab või võib ohustada või mõjutada tehtavate Tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust; esinevad mistahes Töövõtjast olenevad või mitteolenevad asjaolud, mis ohustavad või võivad ohustada või mõjutada tehtavate tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust , sh aga mitte ainult: avariid, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; avariid, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; kui puuraugu puurimisel on jõutud sügavuse ni 360 m ; kui puursüdamiku väljatulek jääb alla tehnilises kirjelduses defineeritud määra; kui satutakse ettenägematu geoloogilise struktuuri peale, mis võib raskendada puursüdamiku väljatuleku eesmärgi saavutamist ; kui puuraugu kallakusnurk hakkab lähenema tehnilises kirjelduses defineeritud maksimaalsele lubatud kallakusnurga kõrvalekaldele. Alapunktis 3.1 7 .2.2. kirjeldatud olukorra ilmnemisel tuleb Tööd peatada ja neid ei ole lubatud enne jätkata, kui Tellija esindaja on selleks loa andnud dokumenteerima Tööde teostamise vastavalt õigusaktidele ja Tellija nõudmistele ( puurimis päevik, töökoosolekute protokollid jms). Töövõtja on kohustatud fikseerima Tööde faktilise tegemise ja kulgemise ning tagama Tellijale vaba juurdepääsu Objekti ja Tööde teostamise tehniliste dokumentidega tutvumiseks; järgima ja tagama Tööde teostamise käigus ohutustehnika-, tuleohutuse- ja muude kehtestatud nõuete täitmise ning teostama järelevalvet Objektil selliste nõuete täitmise üle; korraldama Tööd selliselt, et oleks tagatud puhtus ja ohutus nii Tööde teostamisel kui ka Objekti hilisemal kasutamisel ning kehtestama Objektil vastavad reeglid ning järgima nende täitmist tööde vahetute teostajate poolt. Töövõtja on kohustatud koristama Tööde teostamisel tekkinud prahi ja puurimisjäätmed; hüvitama täies ulatuses T ööde tegemisel või mittevastaval tegemisel Tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju, naabruses asuvatele ehitistele (sh maapinnas ja õhus paiknevad tehnovõrgud ja –rajatised) ja keskkonnale tekitatud kahjud. Töövõtja on kohustatud täitma kõiki haldusorganite ettekirjutusi vastavate kahjude ärahoidmiseks ja olukorra fikseerimiseks . Vaidluste korral määrab kahjude tekkepõhjused Poolte poolt ühiselt valitud sõltumatu ekspert; tagama, et Töövõtja alltöövõtjate poolt teostatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ning need on Töövõtja poolt üle vaadatud enne, kui need esitatakse üle vaatamiseks Tellijale; täitma Tellija või Tellija volitatud esindaja õiguspärased korraldused ja nõudmised . Töövõtjal on õigus: teha Tellijale ettepanekuid Tööde teostamise osas niivõrd, kuivõrd need muudatused on Töövõtja parima arusaama kohaselt vajalikud Tööde tehnilise lahenduse, kvaliteedi, vastupidavuse või optimaalsema valmimise tagamiseks. Töövõtja esitab Tellijale eelnimetatud ettepanekud kirjalikult koos asjakohaste põhjendustega. Tellija vaatab esitatud ettepanekud läbi ja teavitab Töövõtjat kirjalikult oma seisukohast 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates vastava ettepaneku saamisest; püstitada Objektile omal kulul Tööde tegemiseks vajalikke abirajatisi (soojakud, piirded jm) Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud asukohta; saada Tellijalt Tööde tegemise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; nõuda Tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist Tööde teostamisel või korraldamisel; kasutada Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid Lepingus sätestatud juhtudel ja korras. TELLIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Tellija kohustub: edastama Töövõtjale informatsiooni, mis Tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa Tööde optimaalsemale tegemisele; tagama puurimiseks vajalike lubade ja nõusolekute olemasolu (v.a. raiega seotud kooskõlastused, load ja lepingud) ; tagama piisavas koguses puursüdamiku kastide olemasolu; tasuma Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; kooskõlastama Töövõtja poolt esitatud materjalid ja/või dokumendid Lepinguga kokkulepitud tähtaja jooksul või esitama vastava tähtaja jooksul põhjendatud keeldumise; tagama omapoolse pädeva kontaktisiku/Tellija esindaja olemasolu ja kättesaadavuse. Tellijal on õigus: nõuda Töövõtjalt Lepingus sätestatud kvaliteedinõuetest, tähtaegadest, lähteandmetest ja maksumusest kinni pidamist; teostada igal ajal kontrolli ja järelevalvet Tööde vastavuse kohta Lepingus sätestatule ja kehtestatud nõuetele ning Tellija eesmärgile ja huvidele; määrata puurimise juurde Tellija esindajana vastutav geoloog, kes kontrollib tööde vastavust lepingu nõuetele ning vajadusel annab täpsustavaid suuniseid kõrva lekallete ja ootamatuste korral; T ööde vahetute t eostajate ja alltöövõtjate kvalifikatsioonis põhjendatud kahtlemise korral või ebakvaliteetsete tunnustega ja n õuetele mittevastava T ööde teostamise puhul keelduda selle vastuvõtmisest, esitades selle kohta kirjaliku põhjenduse; nõuda Töövõtjalt Objektil igapäevast oma tööst tekkinud prahi ja jäätmete koristamist ja Objekti puhtust. Juhul , kui Töövõtja ei täida nimetatud nõuet või teostab koristamise mittenõuetekohaselt, on Tellijal õigus peatada T ööd O bjektil kuni selliste nõuete täitmiseni või kasutada Objekti koristamiseks kolmandaid isikuid ning nõuda sellega kaasnevate kulutuste hüvitamist Töövõtjalt . Nimetatud põhjustel Tööde peatamise korral ei ole Töövõtjal õigust nõuda Tööde teostamise tähtaegade pikendamist või Tööde kogum aksumuse suurendamist; kasutada Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid Lepingus sätestatud juhtudel ja korras . TÖÖDE TEOSTAMISE TÄHTAJAD Töövõtjal alusta b T öödega pärast Lepingu sõlmimist . Tööde Tellijale üleandmise lõppkuupäev on 01.12.2021.a. Tööde teostamise tähtajad, sh vahetähtajad , on sätestatud Tööde täpsustatud ajakavas (Lisa 3). TÖÖDE MAKSUMUS . TASUMISE KORD Lepingu sõlmimisel on kokku lepitud Tööde kogu maksumuseks 115 976 ( ükssada viisteist tuhat üheksasada seitsekümmend kuus ) eurot , millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. Tööde maksumus ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist ega muudest teguritest ning Tööde maksumust võidakse korrigeerida ainult peale kõikide Tööde teostamist konkreetse puuraugu osas Lepingu punkti s 2. sätestatud alustel ja tingimustel. Puurimistööde , manteldustööde ja pilufiltri paigalduse eest tasutakse kooskõlas Töövõtja pakkumusega riigihankel ning puuraugu maksumus korrigeeritakse vastavalt tegelikule puuritud meetritele ja teostatud manteldustööde ning pilufiltri paigalduse meetritele. Tööde vastuvõtmise ja tasu maksmise eelduseks on kõikide Tööde lõpetamine puuraugu juures. Tellija tasub Töövõtjale Tööde peale puuraugu kõikide Tööde vastuvõtmist ning sellekohase üleandmise-vastuvõtmise akti kahepoolset allkirjastamist Töövõtja poolt esitatud arve alusel. Tellija maksetähtaeg on 10 kalendripäeva alates vastava arve kättesaamisest Tellija poolt. TÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE Tööde üleandmine Tellijale toimub pärast kõikide Tööde lõpetamist puuraugu ja selle uuringuruumi osas . Tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks koostab Töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akt i vastavalt Tellija poolt ette antud vormile. Üleandmise-vastuvõtmise aktile lisatakse kogu Töö teostamisega seotud dokumentatsioon (puurimispäevik, töökoosolekute protokollid jms). Tellija võtab Tööd vastu ja allkirjastab akti või keeldub Tööde vastuvõtmisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral esitab Tellija Töövõtjale puuduste kirjelduse ja määrab nende kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Tööde vastuvõtmisest keeldumisest teatamise aeg on 14 (neliteist) päeva alates akti esitamisest Töövõtja poolt. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole Tellija esitanud Töövõtjale vastuväiteid Töödes esinevate puuduste kirjeldusega, loetakse Tööd Tellija poolt vastuvõetuks. GARANTII Töövõtja anna b Töödele 24-kuulise garantii alates nõuetekohaselt teostatud Tööde üleandmisest-vastuvõtmisest. Garantii kehtivuse ajal kohustub Töövõtja viivitamatult, aga mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates, asuma kõrvaldama omal kulul kõik i ilmnenud v igu ja puudus i . TEADETE EDASTAMINE. POOLTE ESINDAJAD JA SIDEKANALID Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse nõuetekohaselt edastatuks, kui see on üle antud allkirja vastu või edastatud digitaalselt allkirjastatuna Poole üldisel e-posti aadressil. Juhul, kui Lepingus on informatsiooni edastamiseks ettenähtud kirjalik vorm või kui tegemist on informatsiooniga, millele on õiguslikud tagajärjed, edastatakse selline informatsioon Poole ametlikult kirjablanketil, dateerituna, nummerdatuna ning Poole esindaja poolt allkirjastatuna. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti korraldusliku iseloomuga või kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või e-posti teel. Lepingus fikseeritud kontaktisikute muutumisest teavitab Pool teist Poolt viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. T öövõtjat esindavad: tehnilistes küsimustes: Mark Karimov , telefon: +372 58 187 821 , e-post: [email protected] ja Vitalii Lysenko, telefon +372 58 75 3437, e-post: [email protected] . lepingulistes küsimustes: Meelis Peetris, telefon: +372 56 566 777, e-post: [email protected] . T ellijat esindavad: tehnilistes küsimustes: Siim Nirgi , telefon: +372 53 321 856 , e-post: [email protected] ; lepingulistes küsimustes: Tiit Kaasik , te lefon: +372 51 908 839, e-post: [email protected] . VÄÄRAMATU JÕUD Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu täitmine. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata nimetatud asjaoludele, kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest. Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist Poolt viivitamatult kirjalikult informeerida. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb Tööde lõpptähtaeg, samuti kõik vahetähtajad nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. VASTUTUS Pool vastutab teisele Poolele Lepingu rikkumisega tekitatud kahjude eest ning on kohustatud teisele Poolele Lepingu rikkumisega kaasnevad kulutused hüvitama. Kui T öövõtja ei anna Töid üle ettenähtud tähtajaks, on Töövõtja kohustatud Tellija nõudmisel tasuma viivist 0,1% päevas Tööde maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 20% vastavate Tööde maksumusest. Tellijal on õigus viivis tasaarvestada Tellija poolt Töövõtjale tasumisele kuuluva arvega. Kui Tellija ei tasu arvet tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas tasumisega viivitatud summast, kuid mitte rohkem kui 20% vastavate Tööde maksumusest. Viivis kuulub tasumisele juhul, kui Töövõtja on kirjalikult esitanud viivise nõude. Arve loetakse tasutuks alates raha laekumisest Töövõtja arveldusarvele. Viivise saamiseks peab seda taotlev Pool esitama teisele Poolele kirjaliku nõude ning vastavasisulise arve. LÕPPSÄTTED Töövõtjal on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellijal on õigus keelduda nõusoleku andmisest muuhulgas juhul, kui see on seotud julgeolekukaalutlustega, õigusaktidest tulenevate nõuete või piirangutega jm s . Leping jõustub selle allkirjastamisest Poolte poolt ning kehtib kuni Poolte poolt endale Lepinguga võetud kohustuste kohase täitmiseni või Lepingu lõppemiseni Lepingus sätestatud juhtudel. Lepingut muudetakse ainult Poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. Lepingu muutmises võivad P ooled kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduse paragrahviga 123 . Leping ega Lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele ilma Tellija nõusolekuta, v.a. juhul, kui see on õigusaktide kohaselt Poolele kohustuslik. Erandina on Pooltel õigus avaldada informatsiooni finantseerijatele, nõustajatele (sh audiitoritele) ja kontserni kuuluvatele ettevõtetele, kui see on vajalik Lepingu kohaseks ja efektiivseks täitmiseks ning Pool paneb nendele isikutele samasuguse avalikustamiskeelu. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil viisil Lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid abinõusid, et lahendada kõik Lepingust tulenevad vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, kahjustamata seejuures teise Poole Lepingust tulenevaid ja seaduslikke õigusi ja huve. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse kõik Lepingust tulenevad vaidlusküsimused õigusaktidega ettenähtud korras, kohaldades selleks Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust. Käesolev Leping on koostatud ja sõlmitud 8 lehel kahes originaaleksemplaris, üks eksemplar kummalegi Poolele või see allkirjastatakse digitaalselt mõlema Poole poolt. POOLTE REKVISIIDID T öövõtja : OÜ Inseneribüroo Steiger Männiku tee 104, 11216 Tallinn Registrikood 11206437 Telefon: +372 668 1011 E-post: [email protected] Erki Niitlaan Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija: Eesti Geoloogiateenistus F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere Registrikood 77000387 Telefon: +372 630 2333 E-post: [email protected] Sirli Sipp Kulli Direktor /allkirjastatud digitaalselt/ Vorm 5 – Hinnapakkumus Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „ Südamikpuurimistööd Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks II “ Pakkuja üldandmed : Pakkuja ärinimi: OÜ Inseneribüroo STEIGER Pakkuja registrikood: 11206437 Pakkuja juriidiline aadress: Männiku tee 104 Pakkuja poolse kontaktisiku nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber): Meelis Peetris, [email protected] Mob 56566777 Pakkumuse maksumus ar tiklite lõikes Puurauk Kolu Ühik Maksumus käibemaksuta Puurimistööde kogumaksumus kmpl 115 976 .00 Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus m 119 .00 Sealhulgas mantelduse jooksva meetri maksumus m 68 .00 Sealhulgas pilufiltri ja selle paigalduse jooksva meetri maksumus m 190 .00 Sealhulgas transpordikulude maksumus kmpl 10 084 .00 Sealhulgas ettevalmistustööde ja kulumaterjalide maksumus kmpl 12 698 .00 Sealhulgas puur i misalale juurdepääsu rajamise ja puurimisjärg s e korrastuse maksumus kmpl 3 296 .00 1. Kinnitame, et meie pakkumuse maksumuses on igakülgselt arvesse võetud: 1.1. HD ja selle lisasid; 1.2. kõiki HD ja selle lisades sätestatud ja nendest tulenevaid t äitja kohustusi, ülesandeid, tegevusi ja toiminguid; 1.3. kõiki kulusid, riske ja asjaolusid ning kõiki tingimusi (üldiseid ja erilisi asjaolusid, seejuures midagi välja jätmata), mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada. 2. Kinnitame, et: 2.1. oleme saanud hankijalt kogu käesoleva pakkumuse koostamiseks vajaliku informatsiooni ning oleme tutvunud kõikide seonduvate asjaolude ning tingimustega; 2.2. oleme kontrollinud ning veendunud, et eelnimetatud dokumentides ei ole olulisi vigu ega puudusi, mis takistaks siduva pakkumuse esitamist; 2.3. nõustume antud hankedokumendi ja selle lisade tingimustega ning annam e endale täielikult aru täitja vastutuse ning kohustuste mahust. 3. Pakkumus on jõus 60 päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. ( Allkiri/ allkirjastatud digitaalselt) Teenuse osutamise kirjeldus ja standardne töökord Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Teenuse osutamise kirjeldus PAGEREF _Toc79011248 \h 3 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc79011249 \h 3 Mobilisatsioon puuraukude juurde ja tööplatside ettevalmistus PAGEREF _Toc79011250 \h 3 Puurimistööd PAGEREF _Toc79011251 \h 3 Seirekaevu tegemine PAGEREF _Toc79011252 \h 6 Tööde lõpetamine, puuraugu konserveerimine ja sulgemine PAGEREF _Toc79011253 \h 6 Meeskonnaliikme ülesanded ja vastutus käesolevas projektis: PAGEREF _Toc79011254 \h 6 St andardne töökord (ehk tööprotsessid puurimisobjektil) PAGEREF _Toc79011255 \h 8 Sissejuhatus PAGEREF _Toc79011256 \h 8 Puurimise meeskonna vastutuse ja ülesannete jaotus PAGEREF _Toc79011257 \h 8 Geoloogiliste puuraukude puurimise tööprotsessi etapid PAGEREF _Toc79011258 \h 9 1. Tööplatside ettevalmistustööd PAGEREF _Toc79011259 \h 9 2. Puurpingi ja varustuse transport PAGEREF _Toc79011260 \h 10 3. Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine PAGEREF _Toc79011261 \h 10 4. Puuraugu puurimine PAGEREF _Toc79011262 \h 10 5. Põhjavee seirekaevude rajamine PAGEREF _Toc79011263 \h 13 6. Puuraugu likvideerimine PAGEREF _Toc79011264 \h 13 7. Platsi korrastamine PAGEREF _Toc79011265 \h 13 8. Puursüdamiku kastide transport PAGEREF _Toc79011266 \h 13 Kameraaltööd PAGEREF _Toc79011267 \h 14 Teenuse osutamise kirjeldus Puurimise peamine eesmärk on puurida ca 450 m sügavusega puurauk Järva maakon nas , Türi val las asuva Kolu küla lähistele ning saada võimalikult hea väljatulekuga puursüdamik. Peale südamikpuurtööde lõpetamist kujundatakse puurauk ajutiseks seire kaevuks , mis avab Kambrium-Vendi veekompleksi . S ellest tulenevalt on teenuse osutamiseks vajalik teostada rida töid , mis on jaotatud viide peamisesse üksteisele järgnevasse etappi . Ettevalmistustööd Etapiga alustatakse peale lepingu sõlmimist. Antud etapi käigus ostetakse ja komplekteeritakse projekti eesmärkide täitmiseks vajalik ja sobilik puurimisvarustus (puurtorud, puurpead , kärnimurdjad , varuosad , mantelduse materjalid jms projektispetsiifilised kuluosad). Käesoleval aastal on tellitud puurvarustuse kättesaamise ooteajad pikenenud kuni 9 nädalani. Varustuse tarnijad viitavad kvaliteetse materjali nappusele . Lisaks varustuse komplekteerimisele kooskõlastatakse Tellijaga tööde ajakava ja moodustakse projektimeeskond. Välitööde läbiviimisest teavitatakse RMK-d vähemalt 10 kalendripäeva ette. Koostöös tellijaga kontrollitakse kitsendusi põhjustavate objekti olemasolu (Üldgeoloogilise uurimistöö luba YGUL/508483). Põllumajandus- ja Toiduametit edastatakse e-kirja teel teavitus 3 päeva enne väitöödega alustamist. Mobilisatsioon puuraukude juurde ja tööplatsi de ettevalmistus Varustuse saabudes toimub meeskonna ja varustuse mobilisatsioon objektile ja tööplatsi ettevalmistus puurimiseks. Selle käigus: rajatakse puurimispaikadesse juurdepääsud . Metsas raiete tegemiseks teavitatakse eelnevalt RMK-d , vajadusel sõlmitakse kasvava metsa raadamiseks töövõtuleping või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping; teostatakse puurimiskoha ettevalmistus. Korraldatakse puurimiskohas veevarustus, vajadusel rajatakse puurlahuse tsirkulatsioonisüsteem (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Sealjuures ei juhita puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse ; tuuakse objektile kohale kogu vajalik puurimisvarustu s ja tehnika ; vajaduse põhiselt paigaldatakse telgid ja olmeruumid , WC, prügikast ; kindlustatakse puurmasina alus; piiratakse töömaa ajutise piirde lindiga ning seatakse püsti objekti infotahvlid ja ohutusega seonduvad hoiatussildid; tehnilises kirjelduses ettenähtud asukohale paigaldatakse puurmasin; teostatakse puurmasina ja vahendite valmisoleku kontroll. Puurimistööd Puurtöid tehakse vastavalt hanke tehnilises kirjelduses ja üldgeoloogilise uurimistöö loa tingimustes seatud nõuetele. Puurimiseks kasutatakse puurpinki ZBO S15 (tabel 1) või samaväärset puurpinki , mis on konstrueeritud selliselt, et võimaldab trosstõmbega südamikpuurimist topelt või kolme-kordse toruga (nn triple barrel wire-line method). Tabel 1. ZBO S15 parameetrid Puurimissügavus, m N (Ø 69,9 mm) 1260 H (Ø 89 mm) 855 P (Ø 114,3 mm) 555 Mootori võimsus, kW, mark 164, Cummins QSB6.7 Mast konstruktsioon Teleskoop puurimise nurk, kraadides 45-90 käik, m 3,25 Tõmbejõud, t 16 Etteandmisjõud, t 5,6 Pöördpea max kiirus, p/min 1270 Ava, mm 120 Käikude arv 4 Teenindus vints [tõmbejõud, t] [pikkus, m] [kiirus, m/min] [10,0] [34] [36] Wireline vintsi [tõmbejõud, t] [pikkus, m] [kiirus, m/min] [1,1-0,33] [1500] [450] Hüdrauliline toruhoidja kõrvaletõstetav Hoidmise jõud, t 18,3 Max ava, mm 123 Vee- ja mudapumba jõudlus, l/min@bar 136@70 Puurimisparameetrite salvestussüsteem ZBO Drill Control Mass, t 7 P uurimisel kasutatakse spetsiaalset puurlahust, mille koostist muudetakse lisandite abil vastavalt puuritavale kivimile või esinevatele probleemidele (lõhed, puuraugu seinte varingud, savi pundumine või nakkumine puurtorudele jne). Projekti spetsiifikast ja geoloogiast lähtudes on valitud rida puurlahuse lisandeid ja soovituslikud kasutatavad kogused (tabel 2). Puurlahuse lisandite nimistu ja kogused võivad tööde käigus sõltuvalt ilmnenud kõrvalekalletest muutuda. Tabel 2. Kasutatava puurlahuse lisandite ülevaade Lisandi kirjeldus Soovituslik kogus Eesmärk Soda Ash 0,5-1,5 kg/m³ Vee töötlus (vähendab karedust, suurendab pH-d) IDP-696 Bentonite 15-20 kg/m Bentoniit- puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine PAC-L 0,5-1,5 kg/m³ PAC polümeer, viskoossuse reguleerimine, puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine EZ-Mud Gold 1,0-1,5 kg/m³ PHPA polümeer, viskoossuse reguleerimine, savide inhibeerimine ja stabiliseerimine Core-Lube - Linaseemne õli, sisemise südamikutoru libestamiseks IPR-052 1,0-1,5 kg/m³ Pindaktiivne aine, savide nakkumise vähendamiseks N- Seal 3,0- 10,0 kg/m³ Puurlahuse neeldumise (kao) sulgemiseks, mineraalsed kiud Diamond Seal 0,5-3 kg Puurlahuse neeldumise (kao) sulgemiseks, punduv polümeer Aqua Clear PFD 0,25-0,5 kg/m Dispersant puurkoogi lahustamiseks Puurlahuses kasutatavad lisandid on kõik keskkonnaohutud ning nende osas olemas tootesertifikaadid. Puurimistööde käi k on järgmine : Pinnakate puurimine vähemalt PQ3 suurusele vastava südamikpuurimise varustusega , mille puhul südamiku diameeter on vähemalt 83 mm . Puuraugu laiendamine ning manteldamine PW läbimõõduga. Mantelduse eesmärgiks on sulgeda Kvaternaari purdsetteid ja läbilõike ülemises osas esinevaid tugevalt lõhelis i ja pudeneva i d alus põhja kivimeid vältimaks nende varisemist rajatavasse puuraku. Aluspõhja kivimite p uurimine vähemalt PQ3 suurusele vastava südamikpuurimise varustusega kuni Lontova lademe lamamini, mis asub eeldatavasti ~ 350 m sügavusel . Edia c ara ladestu ja aluskorra kivimite südamik puurimine kuni ~ 450 m sügavuseni vähemalt H Q3 suurusele vastava südamikpuurimise varustusega, mille puhul südamiku diameeter on vähemalt 61,1 mm ja puuraugu diameeter 96 mm. Puur töö d dokum en teeritakse vastavalt tehnilises kirjelduses kirjapandule. Igapäevaselt täideta kse tellijaga kokkulepitud vormi kohast puurimispäevikut . I ga puuraugu osas ning iga vahetuse lõppedes esit atakse vastava vahetuse täidetud puurimispäeviku lehed tellija le. Puurpäevikus kajastatakse kõik puurimisel tekkinud probleemid, sh probleemid tõstetega, ülepuurimised jms. Puurtööde lõppedes esitatakse tellijale kõik puurimise käigus puurpingi poolt salvestatud andmed ning puurpäeviku andmed digitaalselt E xceli formaadis . Puursüdamikud ladusta ta kse puursüdamikukastidesse ja märgi sta ta kse vastavalt: puuraugu number märgit a kse sinise veekindla markeriga kasti otsale ja peale, esimese südamiku meetri alguse juurde; sügavused – sinise veekindla markeriga noole ja sügavusega iga tõste lõppu vastava puursüdamiku alumise vahelaua / kasti serva peale seda tähistava infotahvli juurde; tõste lõppu märkiv infotahvel tähistada niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise infoga: kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik (puurvarraste järgi), tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus; Arbavere maapõue uurimiskeskusest võtetakse tühjad puursüdamiku kastid ja tuuakse need puurimispaikadesse ning puursüdamikuga täidetud kastid viiakse tagasi Arbavere maapõue uurimiskeskusesse . Seirekaevu tegemine S ü damikpuuraugust moodustatakse ajutine seirekaev . Selleks p eale südamikpuurtööde lõpetamist puhastatakse kõigepealt puurauk puurlahuse jääkidest . Seejärel Kambrium-Vendi veekompleksi piires paigaldatakse filterkolonn . Kristalses aluskorras paigaldatakse sama diameetriga manteltoru , võimaldamaks geofüüsikaliste uuringute läbiviimist selles osas . Peale puhastuspumpamise lõpetamist paigaldatakse seirekaevule lukustatav kaas. Tööde lõpetamine , puuraugu konserveerimine ja sulgemine P ärast välitööde lõpetamist puurimisplats korrastatakse. Puuraugu ümbruse korrastamise järgselt pildistatakse korrastatud maa-ala ja pildid edastatakse tell ijale . Korrastamise tööde järgselt koostatakse vormikohane puuraugu lõpetamise ja puuraugu üleandmise-vastuvõtmise akt . Meeskonnaliikme ülesanded ja vastutus käesolevas projektis : Vitalii Lysenko – Roll hankelepingu täitmisel: puurimise tööde eest vastutav isik . Meelis Peetris – Roll hankelepingu täitmisel: Üldised organisatoorsed küsimused, hankelepingu sõlmine, tööde korraldamine puurkohas. Sergei H a m anets – puurmeister . Maksim Telbish – puurm e ister . Mark Karimov – Roll hankelepingu täitmisel: G eoloog -puurmeister, puurimistööde koordineerimine ja varustamine. O mab kutsekvalifikatsiooni "Puurija, tase 3" . Marge Uppin – Roll hankelepingu täitmisel: Hüdrog eoloog , vastutab loodusliku põhjavee taseme mõõtetööde osas. Omab kutsekvalifikatsiooni "Puurija, tase 3" . Puurtööde läbiviimiseks komplekteeritud meeskonna liikmetel on kõrgharidus ja südamikpuurtööde kogemus. Meeskond on komplekteeritud selliselt, et vajadusel oleks võimalik tööülesannete täitmisel üksteist asendada. Nimetatud meeskond on 2019. aastal puurinud Jõhvi-1 magnetanomaalia uuringuruumis kaks südamikpuurauku , millede s ügavused olid vastavalt 770,8 m ja 770 ,0 m ning 2020. aasta aprillis- juulis on puurinud Paldiskis kolm südamikpuur auk u s ügavus ega 755 ,19 , 92 6,0 ja 260,1 meetri t . Perioodil juuli kuni oktoober 2020 projekti „Südamikpuurimistööd üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks Türisalu ja Kallavere kihistu uuringuruumides Virumaal“ raames puuriti kokku 20 puurauku wire-line südamikpuurimise meetodiga, kogumetraažiga 1140 m. Perioodil oktoober 2020 kuni märts 2021 projekti „Südamikpuurimistööde 2. etapp üldgeoloogiliste uurimistööde teostamiseks Kallavere kihistu uuringuruumis Virumaal“ raames puuriti kokku 21 puurauku kogumetraažiga 653 m. Standardne töökord (ehk t ööprotsessid puurimisobjektil ) Sissejuhatus Järgmine tekst kirjeldab geoloogiliste puuraukude puurimisega seotud tööetappe. Reeglina eelneb sellele tutvumine puuraukude asukohtadega ja vajalike eeltööde mahu määramine. Puurija hindab kohapeal, kas on vaja rajada ligipääsuteed, ülesõidud või teostada raietöid. Samuti uuritakse veega varustamise võimalusi. Vajadusel kooskõlastatakse tellijaga puuraukude asukohtade nihutamisi ja peetakse läbirääkimisi ligipääsude rajamise osas RMK, PMA, muu maavaldaja või omanikuga. Järgnevalt kirjeldatud tööde teostamine eeldab kõikide vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu. Puurimise meeskonna vastutuse ja ülesannete jaotus Puurmeistri kohustused on järgmised: puurmasina ja tööplatsi ettevalmistamine puurtöödeks; puurmasina paigaldamisega seotud tööd; puuraugu (-kaevu) puurimise tehnoloogilise protsessi läbiviimine; valib optimaalsed puurimisrežiimid; tegeleb puurimisega seotud dokumentatsiooniga; valmistab puurauku ette geofüüsikalisteks uuringuteks; hädavajalikke meetmete rakendamine õnnetuste ja komplikatsioonide likvideerimiseks; puurkaevu (-augu) manteldamise ja tsementeerimise tööde ettevalmistamine ja teostamine; kõigi puukaevu (-augu) proovimisega seotud tööde teostamine (vajadusel); jälgib süsteemi korrektset toimimist (puurimise parameetrite monitooring); puursüdamiku orienteerimise ja puuraugu suuna ja kallakuse kontrollimise protseduuride täitmine (vajadusel). Puurija abi kohustused on järgmised: osalemine puurmasina ja tööplatsi ettevalmistamises puurtöödeks; osalemine puurmasina paigaldamisega seotud töödes; puurimisseadmete ja tööriistade kontrollimine; puurlahuse ettevalmistamine ja selle parameetrite kontrollimine; puurlahuse puhastussüsteemi käivitamine ja selle töö jälgimine; jälgib uhtevedeliku taseme muutust ja tagab selle vajaliku koguse olemasolu; osalemine puur- ja manteltorude sisse- ja väljatõstmise operatsioonides; osalemine puurimisseadmete remondis; puurlahupumba käivitamine ja paigaldamine, selle töö jälgimine; osalemine manteltorude alla laskmise ettevalmistamisel, puuraugu (-kaevu) tsementeerimises; aitab geoloogi puursüdamikuga töötamisel; täidab puurmeistri poolt antud muid juhiseid. Geoloogi ülesanded südamikpuurimisel: puursüdamiku vastu võtmine ja puhastamine puurimise abiainetest ning ladustamine kastidesse; puursüdamiku orientatsiooni märgistamine (vajadusel); südamiku kesta installimine koos puurijatega; puursüdamiku kastide märgistamine, jooksu lõppu vastava infoga siltide (birkade) panemine; puursüdamiku kastide ladustamine; puursüdamiku pildistamine; EGT vormikohase puurimispäeviku täitmine; puur- ja manteltorude sisse- ja väljatõstmise operatsioonides kaasa aitamine; puuraugu suuna kontrollimise protseduuride täitmine koos puurmeistriga (vajadusel). jooksvad abitööd. Geoloogiliste puuraukude puurimise tööprotsessi etapid Tööplatside ettevalmistustööd. Puurpingi ja varustuse transport. Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine. Puuraugu puurimine. Põhjavee seirekaevu rajamine. Puuraugu likvideerimine. Platsi korrastamine. Puursüdamiku kastide transport. Tööplatside ettevalmistustööd Alustatakse puuraugu asukoha ja asimuudi maha märkimisega GPS seadme abil kaugelt hästi ära tuntaval viisil. Vajadusel teostatakse võsa ja puude raiet ning rajatakse ligipääsuteed ja ülesõidud. Järgmisena tuleb tasandada maapind (vajadusel) ning rajada settetiigid puurhiiva kogumiseks ja/või puurlahuse selitamiseks ja tsirkuleerimiseks. Plats peab jääma võimalikult tasane ning stabiilne. Vajadusel tuleb maapind koorida ja/või täita puurpingi stabiilsuse tagamiseks. Vahetult puurpingi töötsooni jäävad kännud tuleb kas välja juurida või saagida maapinnaga tasa, et tagada puurimismeeskonna tööohutus. Orienteeruvad minimaalsed puurimisplatsi mõõtmed on 20 × 15 m. Siia ei kuulu ligipääsud ja transpordivahendite hoidmise platsid. Neid paigutatakse vastavalt olukorrale ja optimaalsetele võimalustele. Puurpingi ja varustuse transport Olenevalt objekti keerukusest transporditakse puurvarustus objektile, kas vahetult enne tööplatsi ettevalmistust või keerulisematel juhtudel alles pärast seda kui plats, settetiigid ja ligipääsud on rajatud. Puurvarustuse koosseisu kuuluvad puurtorud, kroonid, wire-line komplektid, survepesur, manteltorud, mantlikingad, puurlahuse komponendid, puurlahuse mikser, puurlahuse puhastussüsteem, veemahutid ja paakauto, pumbad ja voolikud, savigraanulid, puurpingi vajalikud varuosad ja hooldusvedelikud, ehitussoojak, telgid, tööriistad, keevitusseade, elektrigeneraator, vajadusel kompressor ning DTH haamer ning sellega seotud varustus, šnekid ja üleminekud, geoloogi varustus, valveseadmed jne. Kui kõik vajalik on koos, siis transporditakse kõik puurimiseks vajalik puuraugu asukohta. Käesoleva töö raames kasutakse puurmasinat ZBO S15 või samaväärset . Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine Puurpink ja vajalik abivarustus seadistatakse eelnevalt ettevalmistatud puurimisplatsile. Puurpink nivelleeritakse hüdrauliliste tugijalgade ja vesiloodi abil, tõstetakse ja fikseeritakse puurimismast. Sätitakse paika vajalikud veeliinid ning puurlahuse valmistamise ja puhastamise süsteemid. Vajadusel (või siis teatud etapil, nt kui jõutakse nõrgematesse kivimitesse) valmistatakse vajalikus koguses puurlahus. Seadistatakse ja kontrollitakse wire-line komplekti põhisõlmed (juht- ehk välistoru, overshot, süstik ehk sisetoru, südamiku kest, südamikumurdjad, kroonid). Kuna pudedat, mitte seotud pinnast wire-line meetodiga rahuldava väljatulekuprotsendiga kätte saada reeglina ei õnnestu, siis olenevalt pinnakate paksusest ja koostisest otsustatakse kas tuleb kasutada ühekordse südamiktoruga kuivpuurimist või muud liiki puurimismeetodit. Vajadusel seadistatakse puurmasin kõigepealt muud liiki puurimistöödeks. Puuraugu puurimine Juhul kui pinnakate (kvaternaarisetted) on piisavalt seotud ja nende paksus ei ületa ühte meetrit, siis alustatakse kohe wire-line meetodiga südamikpuurtöid. Südamikpuurimisel kasutatakse PQ3 ja HQ3 nimidiameetriga puurvarustust, vastavalt tehnilises kirjelduses toodud intervallidele. Kui nüüd wire-line meetodiga puurides ei saa kvaternaarisetetest nõutavas koguses puursüdamikku või kui pinnakate on eelpooltoodust paksem alustatakse puurtöid kuivpuurimise meetodiga kasutades ühekordset südamiktoru (pikkus 1,0 kuni 1,5 m, Ø98 mm, südamik Ø82 mm, puurots Ø101 mm). Lähtuvalt geoloogilisest olukorrast võidakse otsustada ka mingi muu puurimismetoodika kasuks (nt vibropuurimine). Kui pudedad setted on läbitud kindlustatakse see osa puuraugust metallmantli abil (PW nimidiameeter). Monoliitsete ja vähelõheliste kivimite esinemisel puuritakse kolmemeetriste jooksudena. Keerulisema läbilõike puhul on jooksud lühemad, mis on seotud puursüdamiku kinni kiilumise ja/või materjali välja uhtumisega puurlahuse poolt. Info jooksude pikkuse, südamiku kinni kiilumise ja muu taolise kohta esitatakse puurimispäevikus. Kokkuvõtvalt on puurimistsükkel järgmine: Puuritakse kolm meetrit laetud topelttoruga (süstik ehk sisemine toru koos päisega + juhttoru ehk välimine toru); Ühendatakse puurtorud pöördpeast lahti; Overshoti abil püütakse süstik puurtorudest välja; Saadetakse overshoti abil koheselt teine süstik puurtorude kaudu alla; Ühendatakse puurtorud pöördpea külge tagasi ning hakatakse süstikut puurlahuse abil alla pumpama; Surutakse puursüdamik kõrgsurvepumba abil süstikust välja; Puursüdamiku kest asetatakse geoloogi laual spetsiaalse renni sisse; Selleks ajaks on teine süstik alla jõudnud ning algas järgmise jooksu puurimine; Järgmisena hakatakse ette valmistama äsja tühjaks tehtud süstikut järgnevaks alla laskmiseks. Südamiku kesta poolmed puhastatakse ning pannakse süstikusse tagasi; Tsükkel kordub. Kristallse aluskorra puurimisel kasutatakse puursüdamiku orienteerimisseadet vastavalt sellega kaasas olevatele instruktsioonidele. Peale selle kui puursüdamik on jõudnud selleks ette nähtud rennile tegeleb sellega edasi puurimist teenindav geoloog. Tema tööülesanded etappide kaupa on järgmised: Kui on jõutud juba kristalse aluskorrani, siis esmalt tuleb märkida puursüdamikule selle alumine külg looduslikus olekus. Seda tehakse võimalusel kogu südamiku ulatuses kasutades kollast veekindlat pliiatsit; Puursüdamikult puurlahuse jääkide maha pesemine harja ja puhta veega; Käesoleva jooksu infoga sildi (nn „birka“) tegemine; Puursüdamiku saagise määramine rennis oleva puursüdamiku järgi; Rennis oleva puursüdamiku pildistamine koos joonlaua, hallskaala ja sildiga; Puursüdamiku paigutamine eelnevalt markeeritud puursüdamiku kasti; Käesoleva jooksu sügavuse märkimine noole ja numbriga kasti vahelauale (puursüdamikust alla poole); Puursüdamiku murdekohtade tähistamine vastavalt tellija poolt antud juhistele; Klotsi paigutamine südamikukasti lahtrisse jääva tühja ruumi täitmiseks; Puurimispäevikusse kantakse konkreetsete jooksudega seotud puurimisintervallid ja puursüdamiku väljatulek; Puursüdamiku kastidest tehakse pildid koos mõõdulindiga, mi s saadetakse jooksvalt kiirsuhtluse jaoks mõeldud nutirakendusesse (nt WatsApp); Tellija poolt ette antud vormikohasesse puurimispäevikusse kantakse vahetuse jooksul puuritud meetreid, krooni diameetrit, kastide numbreid, kirjeldatakse puurimisel ilmnenud probleeme ning lühidalt järgmise päeva/vahetuse tööd. Pinnakate ja karbonaatsete kivimite osa puurimisel kasutatakse uhtevedelikuna tavalist vett. Alates Leetse kihistu glaukoniidi rikastest kivimitest kasutatakse puurimisel bentoniidi ja polümeeride baasil valmistatud puurlahust. Puurlahuse valmistamiseks kasutatavate komponentide loetelu on toodud tabelis 2. Puurlahuses kasutatavad lisandid on kõik keskkonnaohutud ning nende osas on olemas tootesertifikaadid. Antud projektis kasutati nendest põhiliselt Soda Ash, IDP-696 Bentonite ja EZ-Mud Gold-i. Tabel 2. Kasutatava puurlahuse lisandite ülevaade Lisandi kirjeldus Indikatiivne kogus Eesmärk Soda Ash 0,5-1,5 kg/m³ Vee töötlus (vähendab karedust, suurendab pH-d). IDP-696 Bentonite 15-20 kg/ m³ Bentoniit- puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine. PAC-L 0,5-1,5 kg/m³ PAC polümeer, viskoossuse reguleerimine, puuraugu seinte stabiilsus, filtratsiooni reguleerimine. EZ-Mud Gold 1,0-1,5 kg/m³ PHPA polümeer, viskoossuse reguleerimine, savide inhibeerimine ja stabiliseerimine. Core-Lube — Linaseemne õli, sisemise südamikutoru libestamiseks. IPR-052 1,0-1,5 kg/m³ Pindaktiivne aine, savide nakkumise vähendamiseks. N- Seal 3,0- 10,0 kg/m³ Puurlahuse neeldumise (kao) sulgemiseks, mineraalsed kiud. PQ diameetriga puuritakse kuni Lontova kihistu, Sämi kihistiku settekivimite (savi, aleuroliidi ja liivakivi kihtide kompleks) läbimiseni. Sämi kihistiku lamam jääb eeldatavasti 350 m sügavusele, puurimisel lähtutakse reaalselt esinevast lasuvussügavusest. Puurtorud asendatakse Ø114,3 mm (HW) manteltorudega. Manteltorud tsementeeritakse. Sellele järgneb tsementeerimise ooteaeg 3-4 päeva. Vahetult peale tsementeerimist tõmmatakse PW manteltorud võimalusel välja. Kui väljatõmbamine ei õnnestu, siis jäetakse PW manteltoru maasse. Ooteaja vältel kontrollitakse torutaguse tsemendi taset ja vajaduselt valatakse tsemendisegu torutagusesse tühimikku juurde kuni puuraugu suudmeni. Ooteaja möödumisel jätkatakse puurimist HQ diameetriga kuni puuraugu lõpuni. Selle kohta kas puurimissügavus on piisav otsustab tellija, kelle esindaja viibib pidevalt kohapeal. Kui muid korraldusi ei tule lõpetatakse puurauk kristalses aluskorras 450 m sügavusel. Põhjavee seirekaevude rajamine Peale südamikpuurtööde lõpetamist tuleb puurauk ümber teha ajutiseks seirekaevuks, mis jääb lahti erinevate uuringute läbi viimiseks kuni üldgeoloogilise uuringuloa kehtivuse lõppemiseni. Seirekaev peab avama Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi. Selle piires pannakse pilufilter, et toestada puuraugu seinu ja vältida pudedate settekivimite kinni varisemist . Kristalse aluskorra piires pannakse manteltoru, võimaldamaks geofüüsikaliste uuringute läbiviimist selles intervallis. Üldistatud tööde järjekord on järgmine: Peale puurtööde lõpetamist teostatakse puuraugu töötlemine ja puhastuspumpamine, eemaldamaks puurlahuse kasutamisel puuraugu seintele tekkinud savikoorik; Kui geoloogilised tingimused seda võimaldavad , siis Tellija korraldab puuraugu sondeerimise erinevate sondidega ; Avatud osa piires paigaldatakse pilufilter: välimine Ø90 mm, sisemine Ø80 mm, pilu suurus 0,3 mm; Kristalsesse aluskorda paigaldatakse manteltoru, mis on filtriga sama diameetriga; Jätkatakse puhastuspumpamisega kuni vee selginemiseni; Puurauk suletakse lukustatava kaanega. Puuraugu likvideerimine P ärast puurtööde lõppu puurauku ei likvideerita. Platsi korrastamine Peale puurpingi ja varustuse ära viimist puurimisplats ja ligipääsud silutakse vajadusel ekskavaatoriga. Puurlahus utiliseeritakse, settetiik või -tiigid likvideeritakse. Koristatakse prügi. Kui plats on korras, siis sellest tehakse pildid (mitmest suunast), mis edastatakse tellijale. Puursüdamiku kastide transport Tühjad kastid tuuakse enne puurimise algust Arbavere maapõue uurimiskeskusest puurimisplatsile. Puursüdamikuga täidetud südamikukastid transporditakse Arbavere maapõue uurimiskeskusesse vahetult pärast puuraugu lõpetamist. Sellega välitööd lõppevad . Kameraaltööd Väljaspool välitöid tehakse järgmisi töid: puurimistööde koordineerimine; puurijate varustamine; tellija informeerimine puurtööde hetkeseisust, sh südamikkastide piltide jooksev saatmine tellijale; rennis tehtud puursüdamiku piltide kontrollimine ja saatmine tellijale; puurpingi andmete välja võtmine ja saatmine tellijale; puuraugu lõpetamise ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine . /Allkirjas tatud digitaalselt/ Meelis Peetris Juhatuse liige OÜ Inseneribüroo STEIGER Vorm 6 – L epingu täitmise ajakava/projektiplaan Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „ Südamikpuurimistööd Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks II “ Nr Etapi tööde lühikirjeldus Algus Lõpp Üleantavad tulemid 1 Puurimisvarustuse tellimine, komplekteerimine ja ettevalmistus mobilisatsiooniks. Vajaliku puurvarustuse tellimuste täitmise aeg on 8 kuni 9 nädalat ca 56 kalendripäeva. 1 56 Puurimisvarustus komplekteeritud ja mobilisatsiooniks valmis. Sellest informeeritakse tellijat. 2 Puurimise varustuse transport ja tööplatsi ettevalmistamine. 57 58 Tööplats on valmis puuri mistööde alustamiseks . 3 Pinnakate puurimine vähemalt PQ3 diameetriga ning manteldamine PW diameetriga ~6 m ulatuses. 59 59 Pinnakate on isoleeritud. 4 Puurimine vähemalt PQ3 diameetriga kuni ~ 3 5 0 m sügavuseni ning manteldamine HW diameetriga täies ulatuses koos mantlitaguse ruumi tsementeerimisega. 60 71 Probleemsed puurlahuse neeldumise suure riskiga läbilõike intervallid on isoleeritud. 5 Puurimine vähemalt HQ3 diameetriga kuni ~ 450 m sügavuseni . 72 76 HQ3 diameetriga puurimine on lõpetatud ja kogu puursüdamik on tellijal e üle antud. 6 Puuraugu puhastamine ja puhastuspumpamine. 77 7 7 Puurauk on puhastatud ja sondeerimisteks ette valmistatud. 7 Olenevalt geoloogilistest tingimustest korraldab Tellija puuraugu sondeerimise erinevate sondidega 78 80 Puurauk on sondeeritud 8 Puuraugu puhatuspumpamine. F iltertoru paigaldamine a lates sügavusest ~3 5 0 m kuni kristal se aluskorra algusen i . Kristalse aluskor ra ulatuses paigaldatakse filtertoruga sama diameetriga manteltoru. 8 1 8 2 Filtertoru on paigaldatud ja p uurtööd on lõpetatud. 9 Puurau k suletakse l u kutatava kaanega , puurimisplatsi korrastamine puurimise eelsesse olukorda, varustuse kokkupanemine ja demobilisatsioon objektilt . 8 3 8 4 Tööd lõpetatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Meelis Peet ris allkiri, kuupäev /allkirjastatud digitaalselt/ Tehniline kirjeldus Hankija: Eesti Geoloogiateenistus Hankemenetluse nimetus: „ Südamikpuurimistööd Ke sk-Eesti üldgeoloogili seks kaardistami seks I I “ Taust Töö eesmär k on koguda alusinfot geoloogiliseks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks mõõtkavas 1:50000 ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse analüüsi tegemiseks . Eesmärgi püstitamisel on lähtutud dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, mille punktis 1.1.1 on sätestatud: „Keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja riskide hindamiseks vajaliku alusinfo täiendamiseks koostab riik geoloogilise baaskaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) kava ja korraldab kogu Eesti maismaa territooriumi kaardistamise“. Tööga on kavas kontrollida, täpsustada ning koguda täiendavaid andmeid geoloogilise baaskaardi tarbeks. Täiendav eesmärk saada alusinfot ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamiseks . Puurimise eesmär giks on saada punktis 2 kirjeldatud parameetritele vastava st puurau gust maksimaalse väljatulekuga puursüdamik. T ehnilises kirjelduses on antud eelduslik puurimissügavus, mille alusel esitatakse pakkumus. Kui puurimine lõpetatakse suuremal või väiksemal sügavusel, siis vastavalt sellele kas suurendatakse või vähendatakse lepingu maksumust töövõtja pakutud ühikuhindade järgi. Täpse puurimissügavuse otsustab kohapeal vastavalt avanevale geoloogilisele läbilõikele Tellija esindaja. Kõik käesolevas kirjelduses olevad võimalikud viited kindlale ostuallika le , protsessi le , kaubamär g i le , paten d i le , tüü bile , päritolu le või tootmisviisi le (näiteks toodete brand ’i nimed, tootetähised, tootjafirmade nimed jne) sisaldavad klauslit “või samaväärne”. Kõik samaväärsed tooted või süsteemid peavad vastama vähemalt spetsifitseeritud nõuetele ülalpidamiskulude, kvaliteedi ja muude toodet või süsteemi iseloomustavate tingimuste osas. Puurau gu asukoh t ja parameetrid Puuraukude arv: 1 Joonis 1. Puurimiskoha paiknemise skeem. PA number Nimi X_LEST 97 Y_LEST 97 Eeldatav sügavus (m) Asimuut Kall a kusnurk Katastriüksus , nr Eelduslik geoloogiline kirjeldus 1 Kolu 6519660 571790 450 0 kraadi - 85 kraadi Türi metskond 21, 83604:001:0780 Raikküla avamus , pinnakate ~ 5-10 m. Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi ülemine pind umbes 350 m sügavusel . Kristalne aluskord umbes 400 m sügavusel . Puurau gu asukoht a võib kokkuleppel tellijaga töö paremaks korraldamiseks nihutada 30 m raadiuses eelolevas tabelis märgitud punktist . Puuraugu kallakusnurk peab puurimisel jääma minimaalselt selliseks, mis võimaldaks kristalse aluskorra puursüdamiku orienteerimist ja ei tohi muutuda suuremaks kui -75 kraadi. Puurimise eesmär giks on saada eelkirjeldatud puurau gust maksimaalse väljatulekuga puursüdamik . Kuna geoloogiline läbilõige ei ole täpselt teada, siis võib puurimissügavus suureneda või väheneda 20% ulatuses. Täpse puurimissügavuse otsustab puurimise käigus tellija esindaja. Puursüdamiku läbimõõt: puurimist tuleb alustada vähemalt 83 mm (P- size ) läbimõõduga . See läbimõõt peab säilima ka a luspõhja karbonaatkivimi tes. Aluspõhja purdkivimi tes ja murenemiskoorik us peab südamiku läbimõõt olema vähemalt H Q 3 (puuraugu diameeter 96 mm, südamiku diameeter 61,1 mm). Kuni puuraugu lõpuni ei tohi südamiku läbimõõt olla väiksem kui NQ (puuraugu diameeter 75,7 mm, südamiku diameeter 47,6 mm) . Puurimise meetod : kallutatud wire-line teemant-südamikpuurimine, vastavalt vajadusele triple barrel -i kasutamine, et tagada nõutav südamiku väljatulek. Puurimisel kasutatavad lisandained (sh puurlahu komponendid, kemikaalid ja määrdeained) peavad olema keskkonnale ohutud. Lisandained tuleb tellijaga kooskõlastada. Tellijale tuleb esitada kasutatavate ainete ohutuskaardid või nende puudumisel ainete keemiline koostis enne puuraugu puurimise alustamist. Nõutav puursüdamiku väljatulek: Kvaternaarisetetest: >50%; Aluspõhja karbonaatsetest kivimitest >90% ; Aluspõhja purdkivimitest >60% ; Aluskorra murenemiskoorikust >80%; Kr istalsetest kivimitest: > 95%. V äljatulekut arvestatakse eraldi iga tõste kohta . Kristalsest aluskorrast puuritud puursüdamik peab olema orienteeritud. Selleks tuleb igale puursüdamiku tõstele märkida südamiku alumine külg looduslikus olekus. Pärast südamiku võtmist sobita b puurija puursüdamiku kokku ja pikenda b täpselt mööda puursüdamiku pikitelge orienteerituse joont (kui see on märgitud usaldusväärseks – Ref +) . Puursüdamiku alumist külge tähistav joon märgitakse kollase veekindla pliiatsiga (nt Staedtler Lumocolor permanent) ning pikendatakse kogu tõste ulatuses, kui südamiku algne asend on kokku sobitatav. Puuraugu kujundamine ajutiseks seirekaevuks. Valminud puurauk jäetakse ajutiseks põhjavee seirekaevuks ja seda ei suleta pärast puurimist. Seirekaev pea b avama Kambriumi - Vendi (C m- V) põhjaveekompleksi . Pärast puurimist tuleb puuraugu seintelt vähemalt avatud osa ulatuses eemaldada puurimiseks kasutatud abiainete kiht. Puuraugu avatud osasse tuleb paigaldada pilufilter veekihi pudeda te settekivim ite ulatuses, et toestada puuraugu seinu ja vältida selle kinnivarisemist . Nimetatud puurau k manteldatakse töö tegija poolt puuraugu põhjast avatud osani ja avatud osast maapinnani selliselt, et manteltoru ulatub 0,5 m maapinnast kõrgemale. Manteltoru tagune ruum tsementeeritakse puurau gus täies ulatuses kuni maapinnani. Mantelduse eesmärk on välistada põhjavee sissevool mantelduse tagant puurauku ja erinevate põhjaveekihtide vee segunemine. Manteldus jääb töö lõpetamisel puurauku. Tööde lõpetamisel teostab töö tegija puuraugu puhastuspumpamise kuni veekihist väljuva vee selginemiseni . Puurauk suletakse lukustatava kaanega. Lõpetamata u uringupuurau kude sulgemine: A varii tõttu või muul põhjusel lõpuni puurimata jäänud puuraugud taastäidetakse ning vee kihid eraldatakse vastavalt Eesti seadusandlusele. Sellised p uuraugud suletakse ja maa korrastatakse enne tööde vastuvõtmist ja hiljemalt kõikide tööde teostamise tähtaja lõpuks. Puuraukude sulgemine tähendab maapõue ning maapinna geoloogiliste tööde eelse seisundi võimalikult täpset taastamist. Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa. Kui töö tegija toestas tulenevalt oma valitud tehnoloogiast või juhul kui see oli nõutav puuraugu m anteltorudega , eemaldatakse puuraukudest torud. Kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik, eemaldatakse manteltoru ots vähemalt 0,5 m sügavuselt ma apinnast . Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Selleks täidetakse puuraugu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava veepideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga. Lubatud on ka kogu puuraugu betooni või saviga täitmine. Töö tegija täiendavad ülesanded. Töö tegija peab: töö tegemisel lähtuma üldgeoloogilise uurimistöö l oa YGUL/508483 (Lisa 1) asjakohastest tingimustest ; tagama kõigi puurimisobjektil viibivate isikute ohutuse ; tagama kõigi puurimiseks vajalike tarvikute, materjalide ja seadmete olemasolu puurimispaikades; rajama puurimispaikadesse juurdepääsu ja teostama puurimiskoha ettevalmistuse; vajadusel raie tegemiseks teata m a sellest riigimetsa majandajale, kes sõlmib töö tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu . Raadamise korraldab ja raadamisega seotud kulud kannab töö tegija ; tegema infotahvli, millel on projekti, tellija ja töö tegija info ning paigaldama selle iga puurimispaiga juurde nähtavasse kohta puurtööde ajaks. Infotahvli sisu kooskõlastatakse tellijaga; organiseerima puurimiskohas veevarustuse ja rajama vee tsirkulatsioonisüsteemi (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Sealjuures ei ole lubatud puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse juhtida; täitma puurimispäevikut iga vahetuse ja puuraugu kohta ning iga vahetuse lõppedes esita ma vastava vahetuse täidetud selgelt loetavad skannitud või pildistatud puurimispäeviku lehed tellijaga kokkulepitud viisil tellijale. Hiljemalt iga puuraugu üleandmisel-vastuvõtmisel tuleb tellijale esitada puurimispäevik u originaalid paberil ja ka digitaalselt täidetuna Exceli formaadis. Exceli formaadis tuleb kõigi vastava puuraugu päevikute info tabelite kaupa koondada. Päeviku vorm on Lisas 2 . päevikus peavad olema kajastatud kõik puurimisel tekkinud probleemid, sh probleemid tõstetega, ülepuurimised jms ja ka tähelepanekud, sh vee ilmumise ja puurimislahuse neeldumise kohta ; pildistama iga tõste puursüdamiku koos tõste numbrit kajastava sildi ja mõõdulindiga ning iga täidetud puursüdamiku kasti vahetult pärast täitumist ; koos puurimispäevikuga esitama puursüdamiku ja täidetud kastide pildid digitaalselt tellijale; ladustama südamiku puursüdamikukastidesse ja märgistama selle vastavalt: puuraugu nr – sinise veekindla markeriga kasti otsale ja peale, esimese südamiku meetri alguse juurde; sügavused – sinise veekindla markeriga noole ja sügavusega iga tõste lõppu vastava puursüdamiku alumise vahelaua / kasti serva peale seda tähistava infotahvli juurde; tõste lõppu märkiv infotahvel tähistada niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise infoga: kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik (puurvarraste järgi), tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus; südamiku murdekohad: veekindla markeriga märkida puursüdamikukasti vahelauale kirjeldatavast puursüdamikust ülespoole tehislikud lõhed ja mõrad (eelkõige need, mis on põhjustatud puursüdamiku kasti paigutamisest). Tellija esitab enne puurimise alustamist juhised puursüdamiku katkestuskohtade kirjeldamiseks; tellija nõudmisel puhastama (nt pestes) puursüdamiku enne kasti paigutamist puurimisel kasutatud abiainetest. Puhastamisel tuleb kasutada töövõtteid ja lahendusi, mis põhjustaks võimalikult vähe puursüdamiku saastumist mujalt pärit elementidega ja puursüdamiku kadu; ladustama südamiku puursüdamikukastidesse ja puursüdamikukasti tühimiku täitma klotsiga (südamiku liikumise vältimiseks transpordil); lisama puursüdamikukasti iga tõste lõppu märkiv a infotahv li, millele märgib niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise info: kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik (puurvarraste järgi), tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus ning võetud puursüdamiku orienteerituse usaldusväärsust tähistav kirje Ref + (usaldusväärne) või Ref – (väheusaldusväärne) ; puurimise lõppedes esitama tellijale kõik puurimise käigus puurpingi poolt salvestatud andmed ; transpor tima tühjad puursüdamiku kastid Arbavere maapõue uuri ngu keskuse st puurimispaikadesse ja kastidesse paigutatud p uu rsüdamiku puurimispaigast Arbavere maapõue uuri ngu keskusesse ; võimaldama tellijal korraldada puurimise lõpetamisel, kuid enne kristalsete kivimite intervalli mantelduse paigaldamist , kolme ööpäeva jooksul puuraugu sondeerimist erinevate sondidega eeldusel, et puuraugu seinad on selleks piisavalt püsivad ja puudub avariioht. Kui sondeerimine on võimalik, peab puurija teostama puurimise järgselt puuraugu puhastuspumpamise kuni puuraugust väljuva vee selginemiseni . pärast puurimise lõppemist korrastama puurimisplatsi ning selleni rajatud ligipääsuteed võimalikult puurimise eelse sse olukor da ; täitma vormikohase puuraugu likvideerimise akti, mille vorm on Lisas 3. Juhul, kui puurauk jäi lõpetamata käesoleva tehnilise kirjelduse punkti 8 kohaselt, tuleb akt täita täielikult. Kui puurauk kujundati seirekaevuks käesoleva tehnilise kirjelduse punkti 7 kohaselt, täidetakse akt andmetega, mis on teada tööde lõpetamisel. tellijat viivitamatult teavitama: a) avariidest, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; b) avariidest, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; c) kui puuraugu puurimisel on jõutud sügavuse ni 360 m; d) kui puursüdamiku väljatulek jääb alla tehnilises kirjelduses defineeritud määra; e) kui satutakse ettenägematu geoloogilise struktuuri peale, mis võib raskendada puursüdamiku väljatuleku eesmärgi saavutamist; f) kui puuraugu kallakusnurk hakkab lähenema tehnilises kirjelduses defineeritud maksimaalsele lubatud kallakusnurga kõrvalekaldele. Eelnimetatud alap unktis b kirjeldatud olukorra ilmnemisel tuleb tööd peatada ja neid ei ole lubatud enne jätkata, kui tellija esindaja on selleks loa andnud. Töö tegija peab pakkumise osana esitama puurimistööde standardse töökorra. Standardne töökord peab detailselt kirjeldama puurimisobjekti kõiki tööprotsesse. Tellija ülesanded: tellija tagab puurimiseks vajalik ud load ja nõusoleku d (va raiega seotud kooskõlastused , load ja lepingud) ; tellija tagab piisava koguse puursüdamikukaste; tellija edastab töö tegijale informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa Tööde optimaalsemale tegemisele . Puurimise juures on õigus viibida tellija geoloogil , kes kontrollib tööde vastavust lepingu nõuetele ning vajadusel annab täpsustavaid suuniseid kõrvalekallete ja ootamatuste korral. Puurimistööde teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma puurimistööde eest vastutav isik , kellele esitatavad hariduse ja kutsekvalifikatsiooninõuded on sätestatud hanke alusdokumentides, sh hankepassis. Lisaks peab puurimistööde eest vastutaval isikul olema vähemalt kolmeaastane kogemus geoloogiliste uuringute puuraukude südamikpuurimise või hüdrogeoloogiliste uuringute puuraukude südamikpuurimise vallas. Puurimistööde teostamiseks peab pakkuja meeskonda kuuluma geoloog , kellel peab olema geoloogia-alane kõrgharidus ja vähemalt ühe aasta pikkune varasem töökogemus puurimisobjektide geoloogina. Geoloog peab olema pidevalt objektil ning korraldama puursüdamiku korrektse käsitlemise ja märgistamise. KORRALDUS 22.05.2020 nr DM-110021-2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks I. ASJAOLUD Eesti Geoloogiateenistus (registrikood: 77000387, aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314) (edaspidi ka taotleja) esitas Keskkonnaametile üldgeoloogilise uurimistöö (edaspidi ka uurimistöö) loa taotluse Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.04.2020 nr 12-2/20/219 all). Taotletav uuringuruum hõlmab Aegviidu (6342), Tapa (6431), Kaiu (6323), Paide (6324), Järva-Jaani (6413), Rakke (6414), Vändra (6321), Türi (6322), Põltsamaa (6411), Jõgeva (6412), Torma (6421), Kallaste (6422) baaskaardilehtedele jäävat ala ning Järva maakonna lõunaserva jäävaid 1:10 000 kaardilehti nr 53973, 53974, 53983 ja 53984. Uurimistöö eesmärgiks on geoloogiline kaardistamine mõõtkavas 1:50 000 koos digitaalse andmestiku loomisega ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamine. Eesmärgi püstitamisel on lähtutud dokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, kus punktis 1.1.1 on kirjas „Keskkonnakasutusega seotud tegevuste planeerimiseks ja riskide hindamiseks vajaliku alusinfo täiendamiseks koostab riik geoloogilise baaskaardistamise (mõõtkavas 1:50 000) kava ja korraldab kogu Eesti maismaa territooriumi kaardistamise“. Taotletava uuringuruumi pindala on 760 000,00 ha ning see hõlmab osaliselt või täielikult Harju maakonna Kose, Anija ja Kuusalu valda; Rapla maakonna Rapla, Kehtna valda; Pärnu maakonna Põhja-Pärnumaa valda; Järva maakonna Türi ja Järva valda ning Paide linna; Viljandi maakonna Põhja-Sakala valda; Jõgeva maakonna Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee valda; Tartu maakonna Peipsiääre ja Tartu valda; Lääne-Viru maakonna Tapa, Rakvere, Kadrina, Väike-Maarja ja Vinni valda; Ida-Virumaa Alutaguse valda. Töid tehakse ainult Eesti Vabariigi maismaal. Uurimistöö käigus on kavas kontrollida, täpsustada ning koguda täiendavaid andmeid geoloogilise baaskaardi lehtedel, kus täna on olemas käsikirjalised materjalid, lisaks on plaanis luua 1:50 000 andmestik kaardilehtedel, kus täna vastavas mõõtkavas geoloogiline baaskaart puudub. Järva maakonna territooriumil on lisaks plaanis läbi viia ehitusmaavarade varustuskindluse aruande koostamiseks vajalikud välitööd. Töö käigus kirjeldatakse kuni 10 000 vaatluspunkti (vaatluspunktina käsitletakse looduslikku või tehispaljandit, kaevandit või käsipuuriga rajatud punkti), kuni 25 50 m sügavust puurauku ja kuni 5 500 m sügavust struktuurpuurauku. Puuraukude asukohad selgitatakse olemasoleva materjali analüüsimisel ja esialgsete välitööde käigus, seejärel kooskõlastatakse. Tööde tulemusena täiendatakse faktilise materjali andmebaasi ning koostatakse geoloogilised kaardikihid mõõtkavas 1:50 000 (aluspõhi, aluspõhja reljeef, pinnakate, pinnakatte paksus, geomorfoloogia, hüdrogeoloogia, põhjavee kaitstus, aeromagnetilised anomaaliad, gravitatsioonijõu anomaaliad, maavarad) Kaiu, Vändra, Türi, Põltsamaa, Jõgeva, Rakke, Torma ja Kallaste kaardilehtedel ning Järva maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse aruanne. Uuringupunkte ei kavandata aladele, kus geoloogilise uurimistöö tegemine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamule lähemale kui 50 meetrit. Uuringupunktid likvideeritakse kohe peale kirjeldamist. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse akt. Taotluse seletuskirja kohaselt kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Autoga liigutakse mööda teid, väljaspool teid liigutakse jalgsi. Metsa ei kahjustata. Töid tehakse päevasel ajal. Uurimistöö luba taotletakse 5 aastaks. II. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 4 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. MaaPS § 17 lg 1 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö lubatud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega. MaaPS § 27 lg 1 järgi esitatakse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise uurimistöö loa Keskkonnaamet. MaaPS § 29 sätestab, et avatud menetluses antakse uuringuluba, kuid antud juhul on tegemist üldgeoloogilise uurimistöö loaga ning avatud menetlust läbi ei viida. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-is ja keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Üldgeoloogilise uurimistöö käigus planeeritud tööd on kooskõlas MaaPS § 19 lg-ga 2 ja 3. Riigilõiv 200 eurot on tasutud 21.04.2020 vastavalt riigilõivuseaduse § 122 lg-le 1. MaaPS § 17 lg 3 järgi üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldab ja juhib selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi (edaspidi kompetentsus) omav isik. Isiku kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse eelduseks on erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja oskused. MaaPS § 17 lg 4 järgi üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse § 208 punktide 1, 3 ja 5 kohane tegevusluba. Taotletavas uuringuruumis on üldgeoloogilise uurimistöö teostaja Eesti Geoloogiateenistus (registrikood: 77000387, aadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314). Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-amet) (28.04.2020 nr 9-3/20/6131 ja 04.05.2020 nr 9-3/20/6131-4). Taotletav uuringuruum asub paljudel katastriüksustel ja reformimata maal. Taotletava uuringuruumi teenindusalale jääb osaliselt või täielikult 181 maardlat ning 103 kehtiva loaga mäeeraldist ja 32 taotletavat mäeeraldist ning nende teenindusmaad. Taotletava uuringuruumi teenindusala asub paljudel kitsendusi põhjustavatel objektidel ning nende piiranguvööndites (looduskaitseobjektid, veekogud, puurkaevud, elektripaigaldised, sideehitised, gaasitorud, riigiteed, avalikus kasutuses olevad kohalikud teed, metsateed, raudteed, kultuurimälestised, maaparandusehitised, geodeetilised märgid). Taotluse seletuskirja kohaselt ei kavandata uuringupunkte aladele, kus geoloogilise uurimistöö tegemine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamule lähemale kui 50 meetrit ning kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Uurimistöö läbiviimisel järgitakse Maa-ameti poolt 2015. aastal kehtestatud juhendit Eesti Geoloogiliseks Digitaalkaardistamiseks mõõtkavas 1 : 50 000 (versioon 2.4). Kitsendusi põhjustavate objektide leidumist kontrollitakse enne välitöö kavandamist ja alustamist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 11 lg 3 sätestab, et KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 11 lg 4 sätestab, et kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusvaldkondade loetelu on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 “ (edaspidi määrus). Taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 ega ka määruse loetelusse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning KMH vajalikkuse kaalumine. MaaPS § 27 lg 4-6 nimetatud nõusoleku küsimise vajadust üldgeoloogilise uurimistöö loa andmiseks ei esine. MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest üldgeoloogilise uurimistöö, uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud 2(4) menetluse käigus ning Eesti Geoloogiateenistus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 13.05.2020). MaaPS § 35 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise keeldumise alused puuduvad. Kuna tegemist ei ole avatud menetlusega, ei pane Keskkonnaamet avalikkusele tutvumiseks välja õigusakti eelnõud koos asjasse puutuvate oluliste dokumentidega ega avalda vastavat teadaannet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet saatis haldusakti eelnõu 14.05.2020 kirjaga nr 12-2/20/219-5 Eesti Geoloogiateenistusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Eesti Geoloogiateenistus nõustus eelnõuga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.05.2020 nr 12-2/20/219-6 all). Üldgeoloogilise uurimistöö loa omajale kehtivad kõik asjakohased õigusaktides (nt maapõueseadus, keskkonnaseadustiku üldosa seadus, keskkonnatasude seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, veeseadus, looduskaitseseadus jt) sätestatud nõuded. Täiendavate tingimuste andmisel ei ole dubleeritud juba õigusaktidega reguleeritut. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 26, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse taotlusele otsustan: 3.1. Anda Eesti Geoloogiateenistusele üldgeoloogilise uurimistöö luba Kesk-Eesti üldgeoloogiliseks kaardistamiseks (lisatud) kehtivusajaga kuni 21.05.2025; 3.2. Täiendavateks tingimusteks seada järgnevad tingimused: 3.2.1. Üldgeoloogilise uurimistöö käigus ei tohi kahjustata maaüksustel kasvavat metsa. 3.2.2. Üldgeoloogilise uurimistöö teostajal tuleb teavitada Riigimetsa Majandamise Keskuse uurimistöö asukoha metsaülemat e-posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 3.2.3. Piirkondades, kus uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute läbiviimisel lisaks loa andmise korralduses toodule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjast. 3.2.4. Uuringupunkte (puurauke ja/või uuringukaeveõõsi) on keelatud kavandada ja rajada kohtadesse, kus nende rajamine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamutele lähemale kui 50 meetrit. 3.3. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. Üldgeoloogilise uurimistöö luba on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo 3(4) Lisad: 1. Üldgeoloogilise uurimistöö luba 2. Graafiline lisa.pdf Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Anija Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Jõgeva Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon, Kose Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Maa- amet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Peipsiääre Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Põllumajandusamet, Põltsamaa Vallavalitsus, Rakvere Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tapa Vallavalitsus, Tartu Vallavalitsus, Türi Vallavalitsus, Väike-Maarja Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus Viktoria Burtin maapõuespetsialist maapõuebüroo kekkonnaosakond 4(4)  Üldgeoloogilise uurimistöö luba Loa nr YGUL/508483 Loa taotleja Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine Tüüp Maismaa Veekogu liik KOV EHAK KOV nimetus Kose vald, Anija vald, Kuusalu vald, Rapla vald, Kehtna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Türi vald, Järva vald, Paide linn, Põhja- Sakala vald, Põltsamaa vald, Jõgeva vald, Mustvee vald, Peipsiääre vald, Tartu vald, Tapa vald, Rakvere vald, Kadrina vald, Väike-Maarja vald, Vinni vald, Alutaguse vald Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 760 000 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja Geoloogiline kaardistamine (uurimistöö läbiviimisel järgitakse geoloogilise baaskaardistamise juhendit) lähteülesanne Uurimissügavus, m 500 Puuraukude arv 30 Uuringukaeveõõnte arv 10 000 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km 500 Muud sihtotstarbelised tööd kivimimaterjali kogumine puursüdamikest ja paljanditest, proovide analüüsimine ja katsetamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 22.05.2020 Lõppemise kpv 22.05.2025 Täiendavad tingimused 1. Üldgeoloogilise uurimistöö käigus ei tohi kahjustata maaüksustel kasvavat metsa. 2. Üldgeoloogilise uurimistöö teostajal tuleb teavitada Riigimetsa Majandamise Keskuse uurimistöö asukoha metsaülemat e- posti teel välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 3. Piirkondades, kus uuringuruumi teenindusala kattub kaitsealaga, tuleb uuringute läbiviimisel lisaks loa andmise korralduses toodule lähtuda kaitseala kaitse-eeskirjast. 4. Uuringupunkte (puurauke ja/või uuringukaeveõõsi) on keelatud kavandada ja rajada kohtadesse, kus nende rajamine on õigusaktidega keelatud või kinnisasja omaniku nõusolekuta õuemaale, hoonete alla ning elamutele lähemale kui 50 meetrit. Loa andmise ja muutmise otsused Lisad Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 1: Graafiline lisa .pdf  Asend ipla an M1:20000 0 0 ± R akv e relin n Kohtla -Järvelinn 8 K uusa lu 9 K adrin avald Jõ hviv ald R aasiku vald Ra k vere Toilav a ld R aev a ld vald A nijav a ld v a ld K iili v a ld L ü g anu sev a ld S akuv a ld T apav a ld 6 342 6 431 V inn ivald 4 068 A luta g use K ohilav a ld K osev a ld vald 6 7 1 0 1 1 V äik e -Maarja R aplav a ld vald P aid elin n 3 237 6 324 6 413 Jä rvav a ld 4 649 M ustv e ev a ld N urg apu nktid ekoo rdin aadid p unk tin r X Y p unk tin r X Y 1 2 1 3 1 6 500 0005 900 00 9 6 575 0006 250 00 K ehtn avald 2 6 495 0005 900 00 1 0 6 550 0006 250 00 3 6 495 0005 700 00 1 1 6 550 0006 500 00 T üri v a ld Jõ gev avald 4 6 500 0005 700 00 1 2 6 525 0006 500 00 4 212 5 6 500 0005 500 00 1 3 6 525 0007 000 00 3 984 6 6 550 0005 500 00 1 4 6 500 0007 000 00 7 6 550 0005 750 00 1 5 6 500 0005 900 00 8 6 575 0005 750 00 Põltsa m a a v a ld P eipsiä äre 1 4 5 P õhja -Pä rn uma a vald v a ld 4 1 Põhja-S akala T artuv a ld 3 2 v a ld V ilja n d ivald T ori v a ld km A lusk a a rt,M aa-a m e t20 20 0 5 1 0 20 3 0 4 0 Mõ õtk a v a : 1:5 000 00 L e g end Ü ldg eolo ogilis euu rim is töölo ata otlu s ta otle tav auu rin guru umip iir K esk -Ee sti ü ldg eolo ogilin ekaa rdis tamin emõ õtk a v a s1:5 000 0 1 u urin gua lan urg apu nktjase llen umb er d igita alse ltk a a rdista tudg eolo ogiliseb aask a a rdi le h e d F .R .Kre utzwaldi5 G ra a filin elis a1 U urim istö öviia kselä b iE esti V aba riig ima ism aal 4 4 3 1 4R akvere v a ra semau uritu sep iirjan umb erE G Tfo ndis T e l.63 02 333 U urin guru umi te enin dusa lap ind ala7 600 00,0 0ha E-pos t:info @ e g t.e e M õõtk a va1 :5 000 00 k e sk kon nak a itse lise dala d(E ELIS ;17 .04 .20 20) ww w.e gt.ee o m a valitsu sep iirjan imi se isu ga0 1.0 2.2 020 Plaa no nk o osta tudL -EST9 7ta sapin nalisteristk o o rdin aatid esü ste emis, k õ rgussüsteemEH2000 K oos tas :Ha ndo -La urH abic h t /a llk irja sta tudd igita als e lt/ m aard lap iir K uup äev :17 .04 .20 20 K inn ita s:S irli S ippK ulli /a llk irja sta tudd igita als e lt/  Puurimispäevik Puuraugu nr Aruande nr Aruande kuupäev Puuragregaat Vahetuse nr Vahetuse koosseis Puuraugu sügavus vahetuse alguses (m) Puuraugu sügavus vahetuse lõpus (m) Vahetuse jooksul puuritud (m) Kasutatud puurpea diameeter (mm) Puursüdamiku väljatulek tõste kohta Tõste nr Sügavus (m) Tõste käigus puuritud (cm) Väljatulek (cm) Väljatulek tõste kohta (%) Puurimisel kasutatud lisandained Lisandainete lühendid: … Puurimisel tekkinud probleemid , katkestused ja tähelepanekud Kellaaeg Kestus Puuraugu sügavus (m) Kirjeldus Järgmise vahetuse tööde lühikirjeldus Kuupäev Täitja nimi Allkiri Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” Lisa 1 PUURAUGU LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa number Puuraugu nr asukoht Puurimise algus „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . . a, lõpp „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . a sügavus . . . . . . m, manteldatud torudega, mille diameeter on: . . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m, . . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m, . . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m Põhjavee staatiline tase puuraugus . . . . . . m maapinnast Puuraugu likvideerimise põhjus Likvideerimise aeg „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . . a Likvideerimise viis Puurauku jäetud manteltorud diameetriga . . . . mm, intervallis . . . . . . m . . . . mm, intervallis . . . . . . m Maapinnani ulatuv manteltoru lõigatud . . . . . . m sügavuselt Puuraugu ümbruse olukord pärast puuraugu likvideerimist Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa omaja (nimi, allkiri) Likvideerija (nimi, allkiri, ametikoht) Maaomaniku seisukoht (nimi, allkiri)