Kiri

Keskkonnaamet Teie:11.06.2021 nr 6-3/21/12499-2 [email protected] Meie: 06.07.2021 nr 10-3/21-96 Camilla Kastein [email protected] Tähelepanekute esitamine Osaühing Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande kohta Eesti Geoloogiateenistus vaatas üle Osaühing Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande (KMH) ja selle lisad ning esitab oma tähelepanekud materjalides esinevate hüdrogeoloogiliste aspektide kohta. Vasavere veehaarde veevõtu mõjusid piirkonna põhjaveerežiimile ja Kurtna järvedele on hiljuti põhjalikult analüüsitud Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös valminud uuringus „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal. Lõpparuanne“ (Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus ja Tartu Ülikool, Maateaduste ja ökoloogia instituut, Geolgoogia osakond, 2019). Töös on välja toodud veehaarde kaevude veevõtu ja järvede veetasemete suhted, mis põhinevad hüdrogeoloogilise mudeli arvutustel. KMH aruande hinnangutes on aga lähtutud KMH lisa 4 hüdrogeoloogia analüüsist (Maavarauuringud OÜ, 2019). Toome välja, et nende uuringute tulemused ei lange olulistes prognoosides omavahel kokku. Lisa 4 toodud prognoosid ja arvutused veevõtu mõjuraadiuste ja järvede veetasemete kohta on selgelt väiksemad kui TLÜ ja TÜ 2019. aasta töös. Kuna Maavarauuringud OÜ tööst ei selgu, kuidas sealsed veetasemete ja veevõtu suhted saadud on pole võimalik hinnata, kui usaldusväärsed need tulemused on. Veehaarde kaevude veevõtu mõjuraadiused on töös leitud lihtsustatud arvutusvalemiga. Kasutatud Kerkise valemis on infiltratsiooniks võetud 1,5 mm/d ehk ca. 550 mm aastas (tagasiarvutuse põhjal). See on 75% Eesti pikaajalisest keskmisest aasta sademete hulgast. Samas on aruandes (KMH lisa 4) lk. 13 on kirjas, et Kurtna liiva-aladel on infiltreeruvaks osaks sademetest 40-45%. Sellest valemi ja uuringuala tegelikust sademete infiltratsiooni erinevusest tingitult (75% vs 40-45%) on arvutuslikult leitud mõjuraadiused tõenäoliselt tegelikkusest väiksemad. Kaasajal eelistatakse hüdrogeoloogiliste seoste leidmisel ja prognooside tegemisel lihtsustatud arvutusvalemite kasutamisele mudelarvutusi, mis võimaldavad täpsemalt kirjeldada konkreetse uuringuala tingimusi. Soovitame otsuste tegemisel lähtuda TLÜ ja TÜ 2019. aasta töö tulemustest kus on kasutatud mudelprognoose ning nendes kasutatud lähteandmed on kontrollitavad. Eraldi on põhjust välja tuua, et KMH Lisa 4 joonistel ja andmetabelites välja toodud andmed pole tihti viidatud ning nende õigsust pole võimalik kontrollida. Näiteks ei lange kokku Joonis 3 ja 5 toodud veetarbimise andmed kokku Järve Biopuhastuse veekasutusaruannete andmetega (joonistel näidatud veevõtt on oluliselt väiksem kui veearuannetes). Tabel 3 pole viidatud Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 millistest allikatest pärinevad järvede veetasemete andmed (nt ei õnnestu leida 1973 aasta 2004 aasta andmete allikaid). Tabelis 4 toodud 1972. aasta järvede veetasemeid pole varasemates uuringutes avaldatud, samuti puudub viide kasutatud andmete allikale. Väga eksitav on lk 22 toodud järeldus - „Joonistel 9–10 on näha, et vaatluskaevu ja järve veetase muutub sarnaselt. Perioodil (1989– 1991), mil Vasavere veehaardes võeti vett üle 10 000 m3/ööp, oli Martiska ja Kuradijärveveetase tõusva trendiga, s.t veevõtt veehaardest ei olnud järvede veetaseme peamine ja suurim mõjur.“ Sellist järeldust ei saa teha, kui veetaseme andmed on olemas ainult aastast 1990. ja 2009. Nende vahele sirget joont tõmmates on järve veetase tõesti tõusutrendis, kuid reaalsuses ei ütle see midagi selle kohta, millal veetase tõusma hakkas. Seirepunkti Vk. 128 andmetest on selgelt näha, et tõusutrend algas alles 1990ndate teises pooles. Martiska ja Kuradijärve veetasemed 1992, 1993 ja 1994 on esitatud artiklis "Domanova, N. & Krapiva, A. 1996. Ypoвeнный peжим oзёp Koнcy-Kypтнacкoи cиcтeмы. Oil Shale, 13: 101–114." Artiklist on näha, et miinimum mõlema järve veetasemes oli 1994. aastal (võib-olla hiljemgi, aga sellest ajast pole veetaseme andmeid) ning mingit tõusvat trendi nagu joonistel 9 ja 10 on näidatud aastatel 1989-1991 ei esinenud. Joonistelt jääb mulje, et 1972. aasta veetase on saadud 1960. ja 1975. aasta veetasemete sirgjoonelise ühendamisega? Kui oluline veetasemete häiring ehk veehaare alustas tööd 1972. aastal, siis ei ole ühtegi põhjust eeldada, et veetaseme muutus enne seda oli täpselt sama lineaarne, kui pärast seda. Joonis 11 toodud kaevude veetasemed erinevad omavahel kuni 9m. On väga tõenäoline, et nende mõõtmisega on midagi valesti ja neid veetasemeid ei saa omavahel võrrelda. Nii suur staatilise veetaseme erinevus sama veekihti avavate ja lähestikku asuvate kaevudes viitab kas mõõteveale või on osades kaevudes mõõdetud pumpamisest mõjutatud dünaamilist veetaset. Veehaardes oleva põhjaveetaseme andmetena soovitame kasutada riiklikus seires oleva kaevu nr. 3282 veetasemeid. Sarnane probleem kus järelduste tegemisel on segamini aetud staatiline ja dünaamiline veetase esineb joonisel 39. kus puurkaevu nr 50862 välja toodud veetase 43,6 m Järve Biopuhastuse veekasutuse aruande põhjal mitte 2018. aasta keskmine veetase, vaid 07.12.2018 mõõdetud staatiline põhjaveetase. Seega kajastab see olukorda, kui puurkaevust vett ei võetaks ning sel juhul oleks põhjavee vool tõesti suunatud Kuradijärve poole. Prognoos kuidas veevõtt mõjutab Natura2000 järvede veetaset on KMH-s võtmeküsimus. KMH Lisa 4 joonisel 13 on kajastatud Martsika ja Kuradijärve veetasemete prognoosi sõltuvalt veevõtust. Samas pole aruandes kajastatud kuidas sellise prognoosini jõuti. Lisaks jääb segaseks kuidas on leitud järvede keskmine veetase 1972-2018 kui kuni 2012 aastani on järvedes veetaset mõõdetud üksikmõõtmistega ja üksikutel aastatel. Peatükis 1.4.4. on punktide kaupa toodud KMH otsuste tegemisel kasutatud tugevaid järeldusi milleni jõudmist pole aruandes selgitatud. Need järeldused ei lange kokku TLÜ ja TÜ 2019. aasta töö tulemustega. Lk 62 kirjutatakse, et veehaarde töötamise käigus ei ole võimalik vältida vee kvaliteedi muutusi, kuna vett haaratakse väga suurelt alalt, kus see on moodustunud teistes tingimustes. Samas on lk 51 väidetud, et ka 8000 m3/d veevõtu korral ei ulatu puurkaevude mõjuala isegi 300 meetrini. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor direktori ülesannetes 2 (3) Koostas: Madis Osjamets [email protected] 3 (3)