Kiri

Sirli Sipp Kulli Teie 23.03.2021 nr 11-3/21-89 Eesti Geoloogiateenistus [email protected] Meie 15.06.2021 nr 6-6/21/638-2 Ametiabi taotlus Eesti Geoloogiateenistusele Vastuseks Teie 22.03.2021 saadetud ettepanekule riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire korraldamiseks ning selles sisalduvaid seisukohti kujundavatele asjaoludele, edastame Keskkonnaagentuuri seisukohad ülesannete jaotusest. Kirjale on lisadena lisatud seismoseire ja samas ka mererannikute seire teostamiseks ametiabi taotlused. Keskkonnaagentuur (KAUR) on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus. KAURi põhimääruse järgne tegevusvaldkond hõlmab muuhulgas riikliku keskkonnaseire programmi täitmist. Täpsemalt on KAURi põhimäärusejärgsed ülesanded muuhulgas korraldada riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet, edastada valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja koostööpartneritele nende taotlusel informatsiooni keskkonnaseire ja -seisundi kohta ning teha oma tegevusvaldkonnas koostööd riigisiseste ja rahvusvaheliste institutsioonide ning organisatsioonidega. Halduskoostöö seaduse § 18 lõige 1 sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi kui: 1) haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 5 ja 9 kohaselt on EGT ülesandeks meregeoloogiliste uuringute teostamine ning maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikusele. Lisaks EGT põhimääruse § 11 lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on EGT Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna ülesannetes mererannikute ja merealade keskkonna geokeemiliste ja geofüüsikaliste uuringute ja mererannikute- ja seismoseire läbiviimine. Lähtuvalt ülal loetletud ülesannetest ja nende riigisisesest jaotusest – mererannikute ja seismoseiret korraldab KAUR ning viib läbi Teenistus. Taotleme Teie käest ametiabi korras taotlustes (lisad 1 Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee Registrikood 70009540 ja 2) kirjeldatud tegevuste väljundtulemusi nagu seiretöö aruandeid, töö käigus kogutud andmestikku ja koondhinnangut, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Siim asedirektor direktori ülesannetes Lisad: Lisa 1 Seismoseire ametiabi taotlus Lisa 2 Mererannikute seire taotlus Anastasia Petrova 673 7599 [email protected] 2 (2)  AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 15. juuni 2021 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur, Mustamäe tee 33, Tallinn 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus, Kreutzwaldi 5, Rakvere 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire allprogrammi kohase seiretöö „Seismoseire“ andmete edastamist ja seiretöö aruande koostamist riikliku keskkonnaseiret reguleerivate aktide nõuetele. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 § 3 lõike 10 kohaselt on seismoseire ülesanded ja eesmärk: 1) Eestis ja naaberaladel asetleidvate regionaalsete seismiliste sündmuste registreerimine ja analüüsimine; 2) Eesti territooriumil asetleidvate lokaalsete seismiliste sündmuste fikseerimine ja analüüsimine, mis on aluseks ehitiste planeerimisel ja rajamisel või illegaalsete lõhkamiste selgitamisel. Riikliku keskkonnaseire raames toimub seismiliste sündmuste registreerimine kolmes püsijaamas (Tabel 1). Instrumentaalseismoloogilisi vaatlusi tehakse Vasula (VSU), Matsalu (MTSE) ja Arbavere (ARBE) seismoseirejaamades. Seirejaamade andmed tuleb regulaarselt edastada rahvusvahelisse maavärinate jälgimis- ja hoiatusprogrammi GEOFON Potsdami Maauuringute Keskuses. Tabel 1. Eesti püsivad seismojaamad Jaam Lühend X Y Seismomeeter Arbavere ARBE 6589996,7 611624,3 Güralp CMG-6T Matsalu MTSE 6506912,2 488337,1 Güralp CMG-6T Vasula VSU 6481623,8 659975,1 STS-2 Vasula, Matsalu ja Arbavere seirejaamade seismogrammid tuleb töödelda Eestis (automaatseiresüsteemi tulemused täpsustatakse manuaalanalüüsiga, sündmused lokaliseeritakse uuesti ja täpsemini). Andmeanalüüs tehakse koostöös Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituudiga tarkvara Geotool abil. Andmetöötluse lõpptulemuseks on Internetis Helsingi Ülikooli publitseeritavad rahvusvahelised seismiliste sündmuste bülletäänid (seismiliste lainete jaama saabumise ajad, magnituudi hinnangud), mille Eesti territooriumi ja selle vahetus läheduses oleva piirkonna manuaalse analüüsi tegemise eest vastutab töövõtja. Vasula, Arbavere ja Matsalu seirejaamades salvestatud andmed peab edastama reaalajas Tallinna Tehnikaülikooli serverisse ning Potsdami Maauuringute Keskuses paikneva GEOFON-i seirevõrgu serverisse. Mõlemal pool toimub andmete esmane kvaliteedikontroll ja arhiveerimine. Kõik seismogrammid arhiveeritakse lainekujul andmekogus ning arhiveeritud seismogrammidest salvestatakse vähemalt üks turvakoopia sõltumatule andmekandjale. Potsdami serverist edastatakse andmed reaalajas rahvusvahelisse ORFEUS-e andmekeskusesse, kus andmestikku kasutatakse üleeuroopalise virtuaalse seismograafide võrgu koosseisus maailmas toimuvate tugevate seismiliste sündmuste registreerimisel ja analüüsimisel (http://www.orfeus-eu.org). Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel asub ka Seiremonitor. Seiretööde käigus juhindutakse peale lähteülesande maapõueseadusest ja keskkonnaseire seadusest ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Seiretöö tulemused esitatakse KESEsse seiretöö vahe- ja lõpparuanded ning töö käigus kogutud andmestik järgmistel tähtaegadel kolmes etapis: I etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 05. juuli 2021; II etapp – vahearuande esitamise tähtaeg 11. november 2021; III etapp – lõpparuande esitamise tähtaeg 1. märts 2022. Aruanded, koondhinnang ja andmestik esitatakse tellijale elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (doc, xls või odt, ods) ja lõpparuanne ka pdf-failina. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. Vastutav täitja tagab kogutud seireandmete õigsuse ja säilitamise lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 6 punktist 2. Seiretöö käigus kogutud andmestik, seiretöö aruanded ja koondhinnang esitatakse Keskkonnaagentuurile elektrooniliselt keskkonnaseire infosüsteemi KESE (https://kese.envir.ee/kese/) kaudu. Kui andmeid või aruandeid ei õnnestu KESE-sse esitada, lepitakse andmete esitamise viis tellijaga eraldi kokku. Vahearuande, lõpparuande, koondhinnangu, andmete edastamise vormi ning tööde üleandmise- vastuvõtmise akti vormid on kättesaadavad aadressil https://keskkonnaagentuur.ee/et/seirearuandlus). Töö teostamisel lähtutakse keskkonnaseire seaduse ning keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja kord“ toodud põhimõtetest ja tingimustest riikliku keskkonnaseire töö teostamise kohta. Lisaks lähtutakse maapõueseadusest, kui see asjakohane on. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab Keskkonnaagentuur riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. Eesti Geoloogiateenistus on valdkondliku kompetentsi kandja Eestis riikliku keskkonnaseire programmi seismoseire allprogrammi osas, omades ainuasutusena Eestis antud seireks vajalikke teadmisi ja seadmeid, mis Keskkonnaagentuuril puuduvad. Seismoseire on riikliku keskkonnaseire programmi üks allprogramme, mille teostamisel lähtutakse keskkonnaseire seadusest ja selle alamaktides sätestatud nõuetest. Seismoseire teostamiseks puuduvad Keskkonnaagentuuril selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed, seadmed ja pädevus saadud spetsiifiliste mõõtmistulemuste interpreteerimiseks. Eesti Geoloogiateenistusel on vastavad inimesed ja seadmed olemas ning tööde teostamise tulemusena valmiv andmestik ja kokkuvõtted on otstarbekas edastada nende poolt Keskkonnaagentuurile kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale. 2 (3) 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming Halduskoostöö seaduse § 18 lõige 1 sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi kui 1) haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Eesti Geoloogiateenistuse põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 9 kohaselt on Eesti Geoloogiateenistuse ülesandeks maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikkusele. Seismilise seire läbiviimiseks vajalik tehniline varustus (seismogrammid, riigisisene andmehõivesüsteem ja andmeedastussüsteemid Potsdami Maauuringute Keskusesse) on Keskkonnaagentuurile teadaolevalt Eestis olemas vaid Eesti Geoloogiateenistusel. Ühtlasi on Eesti Geoloogiateenistusel vajaliku teaduskvalifikatsiooniga ja pikaajalise kogemusega töötajad, et tagada seiretulemuste usaldusväärne tõlgendamine ja andmeanalüüs. Seismoseire teostamiseks on vaja spetsiifilist eriala valdavat personali, mille leidmine Eesti tingimustes on keeruline, mh seetõttu, et Eestis pole võimalik omandada seismoloogi haridust. Käesoleval perioodil on teadaolevalt Eesti Vabariigis vaid üks seismoloogia haridusega ja Helsingi Ülikooli doktorikraadiga teadlane – Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog, kes on saanud lisaks mitmeaastase täienduskoolituse Cambridge’i Ülikoolis ja Põhjamaade Vulkanoloogia Instituudis Reykjavikis. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras seismoseire andmete edastamine, mis on kogutud Eesti Geoloogiateenistuse põhiteenuste täitmise raames, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri (digitaalselt allkirjastatud) Peep Siim asedirektor direktori ülesannetes 3 (3)  AMETIABI TAOTLUS 1. Ametiabi taotluse esitamise kuupäev 15. juuni 2021 2. Ametiabi taotleva haldusorgani nimetus ja aadress Keskkonnaagentuur, Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn 3. Haldusorgan, kellelt ametiabi taotletakse, nimetus ja aadress Eesti Geoloogiateenistus, Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 4. Taotletava ametiabi lühikirjeldus, sh ülesande täitmise eeldatavad kulud juhul, kui ülesande täidaks ametiabi taotlev haldusorgan (v.a «Halduskoostöö seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud juhul) Ametiabina taotletakse riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi mererannikute seire alamprogrammi kohase seiretöö „Mererannikute seire“ tulemuste edastamist Keskkonnaagentuurile. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 3 § 3 lg 5 kohaselt on mereseire (mille osa on mererannikute seire) ülesanded ja eesmärk: 1) Eesti mere, sh sisemeri (rannikuvesi), territoriaalmeri ja majandusvöönd, vee kvaliteedi ja seisundi hindamine hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh elustikus ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine, analüüsides nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; 2) võimalike ohusituatsioonide kindlaks tegemine ja vältimine; 3) mererannikul inimtegevuse ja looduslike tegurite mõjul toimuvate protsesside, sh kulutus ja kuhjumine, jälgimine ja nende arengusuundade selgitamine, muutuste tuvastamine, ranniku arengu prognoosimine ja soovituste andmine ranniku maakasutuse optimaalseks planeerimiseks; 4) sisendi andmine rakendatud keskkonnakaitse meetmete tõhususe hindamiseks ja mereressursside kasutamiseks ning taustinformatsiooni andmine ehitiste keskkonnamõju hindamiseks ning majandus- ja puhketegevuse planeerimiseks. Eesti rannikul toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine ning arengusuundade selgitamine toimub reeglina läbi rannaprofiilide maapealse osa mõõdistamise ja pildistamise. Lisaks sellele mererannikute seire peaks arvestama muuhulgas merestrateegia raamdirektiivist (MSRD, 2008/56/EÜ), veepoliitika raamdirektiivist (VRD, 2000/60/EÜ) üleujutusdirektiivist (2007/60/EÜ) ja mereruumi planeerimise direktiivist (2014/89/EL) tulenevate ülesannete ja vajadustega, seega seiret täiendatakse kuni 10 m sügavusel veealuse rannanõlva uurimisega teatud seirealadel. Mererannikute seire annab sisendi direktiivide täitmiseks vastavalt: o MSRD-ga seonduvalt kogutakse ja analüüsitakse andmeid merepõhja terviklikkuse, selle häiringute ja kao ning hüdrograafiliste muutuste kohta. Survetegurite mõjudena jälgitakse muutusi setete liikumises, blokeerimist, mudastumist, abrasiooni ja akumulatsiooni ning nende muutusi; o VRD-ga seonduvalt kaardistatakse rannikumere merepõhja hüdromorfoloogiat ja selle muutumist; o Üleujutusdirektiiviga seonduvalt hinnatakse ranna ja rannanõlva prognoositavaid muutusi  võimalike üleujutuste tagajärjel; o Mereruumi planeerimise direktiiviga seonduvalt antakse sisend rannavööndi litodünaamilistele protsessidele, millega selgitatakse rannaprotsesside senine areng ning prognoositakse muutused, et tagada rannaala parim planeerimine. Andmed on lisaks kasutatavad ka näiteks sadamate ehitusel, ehitiste ja teede rajamisel, puhkemajanduse planeerimisel. 2021. aasta tööülesanne on koostatud arvestades 2019.-2020. aastal läbiviidud seirealade revisjoni. 2021. aastal mererannikute seire on kavandatud järgmistel seirealadel: Alliklepa, Dirhami, Kaberneeme, Lepaoja, Kersalu, Kloogaranna, Nõva, Pakri pank, Ristinina (KKR koodid SJA3692000; SJA6140000; SJA9274000; SJB3721000; SJA9769000; SJA0217000; SJA3835000; SJA2559000; SJA8543000; SJA1571000). Veealuse rannanõlva mõõdistamisi on plaanis teostada Nõva ja Kloogaranna seirealal. Ülejäänud seirealadel teostatakse RTK-GPS mõõdistamisi. Seiretööde käigus: o Seiretransektidel mõõdistatakse kõrgusprofiilid (kuni -1,5 m sügavuseni) (RTK-GPS); o mõõdistatakse uuritava ala batümeetria kajaloodiga; o valitud seirealadel uuritakse veealust rannanõlva, milleks kasutakse külgvaate sonarit ja setteprofilaatorit. Külgvaate sonari profiilidega kaetakse veealune rannanõlv kogu ulatuses seireala piires. Sonari profiili laius (kummalegi küljele) valitakse vastavalt seireala rannanõva kallakusele ja sügavustele. Keskmiseks riba laiuseks arvestatakse 40 meetrit (so 20 meetrit kummalegi poole). Setteprofilaatoriga tehakse profiilid üldjuhul rannanõlva -2 m samasügavusjoonest kuni -10 m samasügavusjooneni intervalliga 40 meetrit. Profiilide sügavama osa määramisel arvestatakse rannanõlva ja setete jaotumuse iseloomu. Vajadusel jätkatakse profileerimist kuni -15 m samasügavusjooneni või lõpetatakse madalamal sügavusel; o seirealadel tehakse vaatlused ja kirjeldatakse rannas toimunud muutusi s.o. rannas ja rannanõlval toimunud muutused, setete liikumise muutused, täisehitamine vms, tuvastatakse visuaalselt muutused ranna- ja meresetete lõimises; o tehakse seireala kirjeldused ja fotod, mis annavad parema visuaalse pildi seiratava rannalõigu seisundist; o koostatakse seirealade ja seireprofiilide paiknemist iseloomustavad kaardid, sh märkides ära abrasiooni- ja akumulatsioonipiirkonnad; o koostatakse mõõtmisandmete põhjal digitaalsed seireprofiilid ning batümeetria, morfoloogia ja põhjasetete kaardid, mille võrdlemisel varasemate aastate kujutisega analüüsitakse ja kirjeldatakse rannavööndis toimunud olulisi muutusi. Töö käigus antakse ülevaade: o seireala merepõhja substraadist ja morfoloogiast (VRD merepõhja hüdromorfoloogilised omadused); o seirealal esinevatest inimtekkelistest rajatistest (kaablid, süvendamis- või kaadamiskohad, torujuhtmed, sadamaehitised, kaldakindlustused, muulid vm taristu); o kliimamuutuste mõjust; o hüdrograafilistest muutustest, merepõhja inimtegevusest põhjustatud füüsilise häiringu ja/või kao esinemisest seirealal ning nende hinnangulisest ulatusest (km2): merepõhja setete levik, sh abrasiooni- ja akumulatsioonialade muutumine, mudastumine, rannaaladel tuvastatud muutused, sh veealuse rannanõlva kulutus- ja kuhjeprotsessid ja nende päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) koos asjakohaste GIS-kaardikihtidega (setted, morfoloogia, häiritud või hävinud piirkonnad, mudastunud alad jmt); o merepõhjakoosluste füüsilist häirimist või kadu põhjustavate survetegurite analüüs ja häiringute ulatuse hinnang: survetegurite päritolu (looduslikud ja inimtekkelised muutused) 2 (4)  ja ulatus; o rannaaladel toimunud muutuste põhjal prognoositakse võimalikke tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi - võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms. Ametiabina palume esitada mererannikute seire lõpparuanne ja kogutud andmestik (meta- ja ruumilised andmed) 2022. aasta 1. märtsiks elektrooniliselt läbi keskkonnaseire andmekogu KESE (kese.envir.ee). Lõpparuandes antakse ülevaade seiretööde lõpptulemustest koos hinnanguga seirealadel toimuvate rannaprotsesside kohta ning nende mõjutatuse kohta inimtegevusest. Lisaks lõpparuandele esitatakse elektrooniliselt seiretöö koondhinnang uuritud randade piires, kus antakse lühiülevaade seiretöö tulemustest varasemate seiretulemuste taustal. Uuritud seirealade kohta koostatakse GIS-põhised kaardid põhjasetete leviku, batümeetria ja ala hüdromorfoloogia kohta, näidates ära kulutus- ja kuhjepiirkonnad ning inimtegevusest häiritud või hävinud põhjakoosluste piirkonnad, kui neid seirealal esineb. Samuti prognoositakse töö tulemina muuhulgas rannaaladel toimunud muutuste põhjal tulevikusuundumusi ning antakse sellest lähtuvaid soovitusi (võimalikud mõjud põhjaelustikule ja elupaigatüüpide levikule, meetmete kavandamine, piirangute kehtestamise soovitused vms). Aruanne ja andmestik edastatakse Keskkonnaagentuurile elektrooniliselt MS Office või Open Office vormingus (.docx, .xlsx või .odt, .ods), kaardifailid ArcGIS või MapInfo formaadis ning aruanne ka pdf-failina. Andmete kogumine, edastamine ja säilitamine toimub keskkonnaseire seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud korras. Tulenevalt sellest, et mererannikute seire on EGT põhimääruse järgne ülesanne, on mererannikute seire elluviimise eeldatavad kulud kaetud EGT eelarvesse ettenähtud vahenditega. Ülesande täitmise eeldatav täiendav kulu on kuni 15 000 eurot koos käibemaksuga, mis hõlmab endas kõiki täiendavate tööde teostamisega seonduvaid kulusid ja üldkulusid seoses andmeedastusega. Kulude arvestamisel on lähtutud sellest, et tegu on Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri poolse sooviga senist mererannikute seire tööd muuta ja arendada, mistõttu lisanduvad senistele seiretöödele veealuse rannanõlva kaardistamine ja ulatuslikum kaardianalüüs, mida EGT ei tarvitsenud oma töödesse ette planeerida. 5. Ametiabi taotlemise eesmärk: selgitus, miks ei saa ametiabi taotlev haldusorgan ise ülesannet täita ning kelle õiguste või milliste huvide kaitsmiseks on ametiabi vajalik Lähtuvalt keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 2 punktist 1 ning Keskkonnaagentuuri põhimääruse § 6 punkti 7 alusel korraldab Keskkonnaagentuur riikliku keskkonnaseire programmi täitmist ja keskkonnaseire andmehõivet. Keskkonnaseire seaduse § 5 lõike 3 kohaselt teostab ja korraldab vastutav täitja keskkonnaseiret nõutava pädevusega isikute kaudu. EGT põhimääruse § 11 lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on Eesti Geoloogiateenistuse Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna ülesannetes mererannikute ja merealade keskkonna geokeemiliste ja geofüüsikaliste uuringute ja mererannikute- ja seismoseire läbiviimine. Mererannikute seire on riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi üks osa, mille teostamisel lähtutakse Keskkonnaseire seadusest ja selle alamaktides sätestatud nõuetest. Mererannikute ja meregeoloogiliste uuringute teostamiseks puuduvad Keskkonnaagentuuril selle valdkonna kvalifitseeritud inimesed (koos vastavate lubade ja litsentsidega), seadmed ja pädevus saadud spetsiifiliste mõõtmistulemuste interpreteerimiseks. Eesti Geoloogiateenistus on pikaajaline valdkondliku kompetentsi kandja Eestis riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi mererannikute seire töö osas, kellel on olemas nii vajalikud teadmised 3 (4) kui ka seadmed vastava seire läbiviimiseks. Seega on otstarbekas, et tööde teostamise tulemusena tekkiv andmestik ja kokkuvõtted edastatakse EGT poolt Keskkonnaagentuurile kui riikliku keskkonnaseire programmi andmehõive tagajale. 6. Ametiabi taotlemise õiguspärasus, sh haldusorgani, kellelt ametiabi taotletakse, pädevus anda taotletav haldusakt või sooritada toiming Halduskoostöö seaduse § 18 lõige 1 sätestab, et haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi kui: 1) haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine. Eesti Geoloogiateenistuse põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 5 kohaselt on Eesti Geoloogiateenistuse ülesandeks meregeoloogiliste uuringute teostamine ning § 11 lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt on Eesti Geoloogiateenistuse Meregeoloogia ja geofüüsika osakonna ülesannetes mererannikute ja merealade keskkonna geokeemiliste ja geofüüsikaliste uuringute ja mererannikute- ja seismoseire läbiviimine. Eesti Geoloogiateenistusel on tööde teostamiseks vajalikud töövahendid (nt seirepolügooni pindalalist mõõdistamist võimaldav RTK-GPS), treileril teisaldatav uurimispaat, külgvaate sonar merepõhja ja selle elukeskkonna kaardistamiseks, setteprofilaator rannanõlva läbilõike vertikaalseks uurimiseks, madalasageduslik kajalood, andmete kogumiseks ja interpreteerimise vajalik riist- ja tarkvara, töötajatel vajalikud litsentsid uuringute tegemiseks. Asutus teeb koostööd Maa-ametiga aerolaserskanneri (LIDAR-i) andmestiku kasutamiseks mererannikute seires, mis eeldab põhjalikku andmeanalüüsi ja - võrdlust ning mille senised tulemused pole kättesaadavad teistele pakkujatele. Ühtlasi on Eesti Geoloogiateenistusel vajaliku teaduskvalifikatsiooniga ja pikaajalise kogemusega töötajad, et tagada seiretulemuste usaldusväärne tõlgendamine ja andmeanalüüs. Eelpool kirjutatust tulenevalt leiame, et ametiabi korras mererannikute seire ja meregeoloogiliste andmete edastamine, mis on kogutud Eesti Geoloogiateenistuse põhiteenuste täitmise raames, on otstarbekas ja põhjendatud ning täidab halduskoostöö seaduses sätestatud eesmärke. 7. Ametiabi taotleva haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri (digitaalselt allkirjastatud) Peep Siim asedirektor direktori ülesannetes 4 (4)