Annabel Runnel
Keskkonnaagentuur Teie 28.05.2021
Meie 11.06.2021 nr 4-6/50/111-2
LIFE IP CleanEST D.1 uuringu- ja seireplaani
2021‒2022 kooskõlastamine
Austatud proua Runnel
Edastasite 28.05.2021 Keskkonnaministeeriumile kooskõlatamiseks LIFE IP CleanEST
(LIFE Grant Agreement no LIFE17 IPE/EE/000007) projekti uuringu- ja seireplaani
aastate 2021‒2022 kohta.
Kooskõlastamise vajadus tuleneb koostöökokkuleppe lepingu 4-6/50/8 punktist 4.6.
Keskkonnaministeerium on tutvunud dokumentidega ja kooskõlastab uuringu- ja seireplaani.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv
Asekantsler
Lisad: 1. LIFE IP CleanEST uuringu- ja seireplaan 2021‒2022
2. Lisa 1. LIFE IP seire koondplaan 2021‒2022
3. Lisa 2 C.7.3 metoodika
4. Lisa 3. Tegevuse C.9 lähteülesanne ja ajakava.
5. Lisa 4. C.10 ravimijääkide nimekiri
Teadmiseks: Keskkonnaamet, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti Geoloogiateenistus
Tatjana Rõõm, 626 2852
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Projekti „LIFE IP CleanEST“ uuringu- ja
seireplaan (2021–2022). (Tegevus D)
Keskkonnaagentuur 2021
Aruanne on valminud LIFE IP CleanEST projekti raames, mida rahastavad Euroopa Komisjoni
LIFE programm ja Eesti riik. LIFE programmi rahastusleping nr LIFE17 IPE/EE/000007.
Aruanne kajastab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta sisu kasutamise eest.
2
Sisukord
Kasutatud lühendite loetelu ..................................................................................................................6
Sissejuhatus.............................................................................................................................................7
C.5 Uuringud määramaks jääkreostuse täpne mõju pinna- ja põhjaveekogumitele .......................8
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ............................................................................................8
Uuringu-/seirekohad ..........................................................................................................................8
Metoodika ........................................................................................................................................ 14
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)........................................................................................... 15
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 15
C.6 Jääkreostuse eemaldamine (töödele järgnev seire tegevuse D.1.1 alt)..................................... 16
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 16
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 16
Metoodika ........................................................................................................................................ 16
Seire eest vastutav(ad) partner(id) ................................................................................................ 17
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 17
C.7 Veetarbimise ja heitvee töötlemise suunamine hõredalt asustatud piirkondades ning tööstus-
ja kaevandusaladel .............................................................................................................................. 18
C.7.1 Soolikaoja sisekoormuse uuring............................................................................................... 18
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 18
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 18
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 18
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 19
Metoodika ........................................................................................................................................ 19
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)........................................................................................... 21
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 21
C.7.2 Rannikuveekogumite valgla vooluveekogumite uuring ......................................................... 22
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 22
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 22
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 22
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 23
Metoodika ........................................................................................................................................ 23
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)........................................................................................... 23
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 23
C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud aladel . 24
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 24
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 24
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 24
Metoodika ........................................................................................................................................ 25
3
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)........................................................................................... 27
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 27
C.9 Põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised uuringud põhjaveekogumite ohtlike ainete ja
keemilise koostise selgitamiseks ning seisundimuutuste prognoosimiseks .................................... 28
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 28
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 28
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 28
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 30
Metoodika ........................................................................................................................................ 31
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)........................................................................................... 32
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 32
C.10 Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku
keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s ...................................................... 33
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 33
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 33
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 37
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 38
Metoodika ........................................................................................................................................ 39
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)........................................................................................... 40
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 40
C.11 Kalade rändetingimuste parandamine (eelhinnang ja järelseire) ......................................... 41
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 41
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 41
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 42
Loobu_1 (1077900_1) – lähtest Udriku ojani .............................................................................. 42
Võsu_2 (1077100_2) .................................................................................................................... 42
Purtse_2 (1068200_2) .................................................................................................................. 42
Pada_2 (1071900_2) – Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni .................................................. 43
Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani.......................................................................... 43
Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni ................................................................. 43
Kunda_1 (1072900_1) – lähtest Anguse (Ädara) jõeni ............................................................... 43
Kunda_2 (1072900_2) – Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani ........................................ 43
Udriku oja (1078200_1) .............................................................................................................. 43
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 44
Metoodika ........................................................................................................................................ 44
Seire eest vastutav(ad) partner(id) ................................................................................................ 45
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 45
C.13 Jõeliste elupaikade taastamine (eelhinnang ja järelseire) ...................................................... 46
4
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 46
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 46
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 47
Pada_1 (1071900_1) – Pada lähtest Iivandojani (Tüükri kraavini) ja Pada_2 (1071900_2) -
Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni ........................................................................................ 47
Loobu_1 (1077900_1) – Udriku ojani ja Loobu_2 (1077900_2) – Udriku ojast suudmeni........ 47
Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani, Selja_3 (1074600_3) – Soolikaojast Varagu
mnt sillani ja Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni ........................................... 48
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 48
Metoodika ........................................................................................................................................ 48
Seire eest vastutav(ad) partner(id) ................................................................................................ 49
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 49
C.14 Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme taastamine
(eelhinnang ja järelseire) .................................................................................................................... 50
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 50
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 50
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 50
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 50
Metoodika ........................................................................................................................................ 51
Seire eest vastutav(ad) partner(id) ................................................................................................ 51
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 51
D.1 Projekti keskkonnamõju jälgimine (D.1.1 – jääkreostus, kaevandamisalade korrastamine; D.1.2
– kalapääsud, taastatud jõelised elupaigad)........................................................................................... 52
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner ......................................................................................... 52
Uuringu-/seirekohad ....................................................................................................................... 53
Seisundihinnangud .......................................................................................................................... 53
Kohtla (1070700_1) ..................................................................................................................... 53
Purtse_2 (1068200_2) - Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni, Purtse_3 (1068200_3) - Purtse Püssi
paisust Viru HEJ paisuni ja Purtse_4 (1068200_4) - Purtse Viru HEJ paisust suudmeni ........... 54
I faasi (2019–2020) kokkuvõte........................................................................................................ 54
Metoodika ........................................................................................................................................ 54
Seire eest vastutav(ad) partner(id) ................................................................................................ 57
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms).............................................................................. 57
Lisad ..................................................................................................................................................... 58
Lisa 1. Projekti LIFE IP CleanEST uuringu- ja seireplaan 2021–2022 ..................................... 58
Lisa 2. Tegevuse C.7.3 metoodika (19.05.21 seisuga) ................................................................... 58
Lisa 3. EGT tegevuse C.9 lähteülesanne ja ajakava (26.03.21 seisuga) ...................................... 58
Lisa 4. Pinna- ja põhjaveest määratavad ravimijäägid C.10 ...................................................... 58
5
Kasutatud lühendite loetelu
ABT asfaltbetoonitehas
BHT biokeemiline hapnikutarve
BTEX benseen, tolueen, etüülbenseen ja ksüleenid
EELIS Eesti Looduse Infosüsteem
EGT Eesti Geoloogiateenistus
EJ elektrijaam
EKUK Eesti Keskkonnauuringute Keskus
EMÜ Eesti Maaülikool
EPKK Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
EPT suurselgrootute tundlike taksonite arv
FÜBE fütobentos ehk põhjataimestik
FÜKE füüsikalis-keemiline
FÜPLA fütoplankton ehk taimhõljum
HA hõljuvaine
HEJ hüdroelektrijaam
JKI jõgede kalastiku indeks
JRO jääkreostusobjekt
KALA kalastik
KAUR Keskkonnaagentuur
KeA Keskkonnaamet
KeM Keskkonnaministeerium
KESE keemiline seisund
KHT keemiline hapnikutarve
KHT-Mn permanganaatne hapendumus
KKI Keskkonnainspektsioon
LD loodusdirektiiv
LÜ loomühik
MAFÜ makrofüüdid ehk suurtaimed
NTA nitraaditundlik ala
OA prioriteetsed ohtlikud ained
PAH polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
PHT permanganaatne KHT-Mn
RMK Riigimetsa Majandamise Keskus
SPETS vesikonnaspetsiifilised saasteained
SUSE suurselgrootud ehk põhjaloomastik
SYKE Soome Keskkonnainstituut
T suurselgrootute taksonirikkus
TalTech Tallinna Tehnikaülikool
TBT tributüültina-katioon
VMK veemajanduskava
VPA vaatluspuuraugud, uuringu- ja seirepuuraugud
ÖSE ökoloogiline seisund
ÖST ökosüsteemiteenused
6
Sissejuhatus
Projekti LIFE IP CleanEST rahastusleping sõlmiti Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa
Komisjoni vahel 14.12.2018. Projekt kestab 10 aastat ja kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit
eurot. Projekti eesmärgiks on Ida-Viru veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine Viru
alamvesikonnas ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021‒2027.
Projekti integreeritus seisneb erinevate valdkondade kaasamises projektis planeeritud tegevuste
elluviimiseks. Projekti tegevused on veemajanduskava meetmeprogrammist lähtuvad, kuid
sisaldavad ka uuenduslikke tegevusi, seda eelkõige teiste valdkondade (põllumajandus,
kaevandused, tööstus) kaasamise raames.
Projekti juhtpartneriks on Keskkonnaministeerium. Projekti partnerid on Keskkonnaamet,
Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Eesti
Geoloogiateenistus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maaeluministeerium,
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool,
Teaduskeskus AHHAA, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, The
Rivers Trust ja Viru alamvesikonda jäävad kohalikud omavalitsused.
Projekti tegevused hõlmavad 40 pinnaveekogumit ja nende valgalasid, mis katavad 236 968 ha
ning 8 põhjaveekogumit. Kavandatud meetmeid on rakendatud 38 vooluveekogumil
(kogupikkus 574 km) ja kahel rannikuveekogumil (kogupindalaga 155 200 ha). LIFE IP
CleanEST raames rakendatakse 37% Ida-Eesti veemajanduskavas kavandatud meetmetest.
Saadud kogemusi kantakse üle teistesse piirkondadesse nii Eestis kui ka Euroopas.
Seire- ja uuringuplaani eesmärk on anda ühtne ülevaade kõigist projekti LIFE IP CleanEST
raames läbiviidavatest uuringutest ja seiretest. Projekt kestab 10 aastat ja seda planeeritakse
kaheaastaste faaside kaupa ning on oluline, et kogu projekti vältel oleks seire ja uuringud
koordineeritud. Detailsem plaan koostatakse kaheks aastaks ehk üheks faasiks, seda
uuendatakse iga kahe aasta tagant ning võetakse kokku eelmise faasi tegevused.
Käesolev dokument on esitatud esimese faasi uuringu- ja seireplaani järgdokumendina, selles
on kokku võetud esimese faasi tegevused ning kajastatud 2021–2022 aastatel toimuvaid
uuringuid. Objektide ja veekogumite varasem uuritus enne projekti algust kajastub esimese
faasi seireplaani dokumendis ja seda pole suures osas siia üle kantud. Loodud on peatükk, kus
on välja toodud projekti tegevustega kaetud veekogumite seisundihinnangud ja mida uute
hinnangute valmimisel täiendatakse.
7
C.5 Uuringud määramaks jääkreostuse täpne mõju pinna- ja
põhjaveekogumitele
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Tegevuse eesmärgiks on saada süsteemne ülevaade sellest, kui efektiivne on olnud seni
teostatud jääkreostuse eemaldamine ning hinnata veekeskkonna ja veest sõltuvate
ökosüsteemide seisundi paranemist. Selle ülevaate alusel planeeritakse operatiivselt vajalikud
saaste ohutustamise tööd LIFE IP projekti perioodil (rahastus tõenäoliselt Ühtekuuluvusfondist)
ja järgnevate perioodide veemajanduskava ja looduskaitse tegevuskava tegevused. Antud
tegevus on suunatud veemajanduskavas (VMK) kindlaks määratud probleemsetele
surveteguritele, milleks on jääkreostus ja saastunud tööstusalad. Rakendatakse 2015–2021
perioodi VMK põhjavee meetmeprogrammi meetmeid (viited ridadele meetmeprogrammi Lisa
2 Exceli tabelis) 118; 119; 259; 295; 296. Mõjutatavad põhjaveekogumid on Ordoviitsiumi Ida-
Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7 (kaks jääkreostusobjekti: Ahtme tee 88
asfaltbetoonitehas (ABT), Kiviõli tööstuspark) ja Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere
põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15 (kolm jääkreostusobjekti: Tamsalu
liipriimmutustehase põhjaveereostus, Rakvere helikopterite lennuväli ja OÜ Rakvere autobaas
tankla).
Vastutav partner on Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kes viib läbi uuringud.
Lähteülesanne ja uuringu metoodika kooskõlastatakse Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja
Keskkonnaagentuuriga (KAUR).
Uuringu-/seirekohad
1. Ahtme mnt 88 ABT (JRA0000078);
2. Kiviõli tööstuspark (keemiatööstus) (JRA0000117);
3. Rakvere helikopterite lennuväli (JRA0000069);
4. Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus (JRA0000067);
5. OÜ Rakvere autobaas tankla (Rägavere tee 50) (JRA0000220).
8
Ahtme mnt 88 ABT
Riikliku tähtsusega jääkreostuskolle (JRA0000078) (joonis 1), Ahtme mnt 88 ABT, Ahtme
linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6579844, Y: 694974.
Jääkreostusobjekt (JRO) asub tööstustsoonis. Põhjavesi ja pinnas on reostunud 1-aluseliste
fenoolide, lenduvate orgaaniliste ühendite, naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete
süsivesinikega (PAH) üle piirarvu tööstustsoonis. Reostunud ala pindalaks on hinnatud 0,7 ha,
reostuse mahuks 4575 m3 ja reostunud pinnase koguseks 8000 t. Keskkonnaregistri andmetel
on jääkreostuse likvideerimistööd pooleli (on teostatud reostuse likvideerimistöid).
Likvideerimistöid teostab Doranova Baltic OÜ.
Joonis 1. Ahtme mnt 88 ABT põhjavee ja pinnase reostus.
9
Kiviõli tööstuspark
Riikliku tähtsusega jääkreostuskolle (JRA0000117) (joonis 2), Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-
Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6583901, Y: 667150. Jääkreostusobjekt asub
tööstustsoonis. Põhjavesi ja pinnas on reostunud PAH-ide, naftasaaduste ja fenoolidega üle
piirarvu tööstustsoonis. Reostust kandub laiali ka poolkoksi- ja aherainemägedest.
Keskkonnaregistri andmetel jääkreostuse likvideerimiseks meetmeid ei ole rakendatud.
Reostunud ala pindalaks on hinnatud 80 ha, reostuse mahuks 400 000 m3 ja reostunud pinnase
koguseks 400 000 t.
Joonis 2. Kiviõli tööstuspargi põhjavee ja pinnase reostus.
10
Rakvere helikopterite lennuväli
Eriti ohtlik jääkreostusobjekt (JRA0000069) (joonis 3), Papiaru küla, Rakvere vald, Lääne-
Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6583384, Y: 634180. Jääkreostusobjekt asub
tööstustsoonis. Põhjavesi ja pinnas on reostunud naftasaadustega, õliga. Reostunud ala
pindalaks on hinnatud 0,1 ha, reostuse mahuks 1000 m3 ja reostunud pinnase koguseks 2000 t.
Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostus väheses osas likvideeritud.
Joonis 3. Rakvere helikopterite lennuvälja põhjavee ja pinnase reostus.
11
Tamsalu liipriimmutustehase põhjaveereostus
Riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt (JRA0000067) (joonis 4), Tamsalu linn, Tapa vald,
Lääne-Virumaa. Asukoha koordinaadid: X: 6559059, Y: 619790. Jääkreostusobjekt asub
tööstustsoonis. Maapinnalähedaste veekihtide põhjavesi on reostunud naftasaaduste, PAH-ide,
benseeni, tolueeni, etüülbenseeni, ksüleenide (BTEX) ja fenoolidega. Keskkonnaregistri
andmetel on jääkreostus suures osas likvideeritud.
Joonis 4. Tamsalu liipriimmutustehase põhjavee ja pinnase reostus.
12
OÜ Rakvere autobaas tankla
Riikliku tähtsusega jääkreostusobjekt (JRA0000220) (joonis 5), Rakvere linn, Lääne-Virumaa.
Asukoha koordinaadid: X: 6580143, Y: 635764. Jääkreostusobjekt asub tööstustsoonis. Pinnas
ja maapinnalähedaste veekihtide põhjavesi on reostunud naftasaaduste ja PAH-idega.
Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostus suures osas likvideeritud.
Joonis 5. OÜ Rakvere autobaas tankla põhjavee ja pinnase reostus.
13
Metoodika
Viiel eelmainitud jääkreostusalal viiakse 2021. aastal läbi uuringud, et määrata jääkreostuse
täpne mõju põhja- ja pinnaveekogumitele (kaudselt hinnatakse Rakvere objektide mõju
Soolikaojale (1075300_1) ja Kiviõli objekti mõju Erra jõele (1070200_1). Välitööde eeldatav
aeg on mai‒september 2021. Põhjavee ning pinnase uuringualad on täpsustamisel.
2022. aasta lõpuks valmib viis saneerimisprojekti, mille alusel plaanitakse Ühtekuuluvusfondi
rahastusel teostada jääkreostuse eemaldamise töid. Töödele järgnev seire on samuti teisest
allikast rahastatud ning käesoleva projekti raames seda ei tehta. Järelseire käigus kogutavad
seireandmed tuleb esitada KAUR-ile.
Põhjavee uuringud
Ahtme mnt 88 ABT jääkreostusobjektil 2021. aastal läbi viidava põhjaveeuuringu käigus
analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Ahtme mnt 88 ABT põhjavee seire.
Katastri Proovivõtu
VPA Seisund Analüüsitavad näitajad Märkused
nr sagedus
Korras,
2434 19845 Naftasaadused
terve 4 x aastas
Korras,
2435 19845 Naftasaadused
terve 4 x aastas
Eemaldada VPA-st
Naftasaadused, PAH; 1-ja naftasaadused
Korras, 2-aluselised fenoolid (kui (vajadusel korduvalt) ja
3 -
terve vaba naftasaaduste kiht jätkata vaba
enam ei taastu, puudub) naftasaaduste/põlevki-
4 x aastas viõli paksuse seiret
Korras,
4 - Naftasaadused, PAH
terve 4 x aastas
Korras,
5 - Naftasaadused, PAH
terve 4 x aastas
Kiviõli tööstuspargi jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada reostusuuringud
(põlevkiviõli, fenoolid, tolueen, ksüleen, stüreen, naftaleen, PAH, indeenirea süsivesinikud).
Jääkreostusobjektil võetakse neli veeproovi, millest määratakse naftasaadused, PAH, fenoolid
ja BTEX. Seirekaevude asukohad on täpsustamisel. Kogu raudteest põhja poole jääv Kiviõli
suletud kaevanduse ala on loetud reostunud põhjaveega alaks. Täpsustamist vajab suletud
käikude kontekstis, kus on varem proove võetud vanast pumplast, põhjaveest proovide võtmine.
Lisaks on vaja eristada jääk- ning aktiivne reostus (kohapealsel objektiga tutvumisel oli näha,
et ka praegune tootmine reostab). Kasutada saab ka Kiviõli suletud kaevanduse põhjaveeseire
tulemusi.
Rakvere helikopterite lennuvälja jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada
reostusuuringud (lennukikütus, diiselkütus, naftasaadused). 2021. aastal läbi viidava
põhjaveeuuringu käigus analüüsitavad näitajad ja proovivõtu sagedus on toodud tabelis 2.
14
Tabel 2. Rakvere helikopterite lennuvälja põhjavee seire.
Katastri Proovivõtu
VPA Seisund Analüüsitavad näitajad Märkused
nr sagedus
Korras,
PA-1 - Naftasaadused, BTEX, amiinid
terve 4 x aastas
Korras,
PA-2 - Naftasaadused, BTEX, amiinid
terve 4 x aastas
Tamsalu liipriimmutustehase jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada
reostusuuringud (põlevkiviõli, masuut, bituumen). Põhjavee seireks tuleb rajada puuraugud (3
tk). Veeproovidest määratakse naftasaadused, PAH, BTEX ja fenoolid sagedusega 4 x aastas.
OÜ Rakvere autobaas tankla jääkreostusobjektil on VMK meetmena vajalik teostada
reostusuuringud (bensiin). Põhjavee seireks tuleb rajada puuraugud (5 tk). Veeproovidest
määratakse naftasaadused, PAH, BTEX sagedusega 4 x aastas.
Pinnaseuuringud
Pinnaseuuringute prognoositavad mahud on järgmised:
Ahtme asfaltbetoontehas (Ahtme tee 88). Reostunud ala 0,7 ha, 10 puurauku, sügavus
2…5 m Analüüsitakse 25 naftasaaduste ja fenoolide proovi pinnasest, PAH (10 tk) ja
BTEX (3 tk).
Endine Rakvere helikopterite lennuväli (Sõmeru vald). Uuritav ala 0,1 ha, 5 puurauku,
sügavus 2…5 m. Naftaproduktid – 15 proovi pinnasest ja BTEX – 8 proovi pinnasest.
Tamsalu liipriimmutustehas. Liipriimmutustehase uuritav ala hinnanguliselt 0,5 ha 8
puurauku, sügavus keskmiselt alla 1 m. Viis proovi pinnasest naftasaaduste ja fenooli
määramiseks, kolm PAH määramiseks.
Kiviõli tööstuspark – uuringuga keskendutakse teadaoleva pinnasereostuse alale (ca 16
ha). Rajatakse 20 puurkaevu, kust võetakse 50 naftasaaduste ning 20 PAH-ide,
fenoolide ja BTEX-i proovi. Puuraukude arvu täpsustatakse 2021. aasta alguses
(võimalik, et rajatakse rohkem).
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)
EKUK teostab uuringud jääkreostuse ulatuse ja mahtude kohta – koostab välitööde plaani, viib
välitööd läbi ning koostab viis saneerimisprojekti.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Välitööde tegevuskava 31.10.2019;
- Välitööde algus jääkreostusaladel 01.06.2021;
- 5 saneerimisprojekti koostatud 31.12.2022.
15
C.6 Jääkreostuse eemaldamine (töödele järgnev seire tegevuse
D.1.1 alt)
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Tegevuse eesmärgiks on demonstreerida kahel jääkreostusobjektil edaspidise reostuse
peatamist kasutades parimat olemasolevat tehnoloogiat ja innovaatilisi lahendusi ning luua
eeldused edasisteks tervendustöödeks. Antud tegevus on suunatud VMK-s kindlaks määratud
probleemsetele surveteguritele, milleks on jääkreostus ja saastunud tööstusalad. Rakendatakse
2015–2021 perioodi VMK põhjavee meetmeprogrammi meetmeid (viited ridadele
meetmeprogrammi Lisa 2 Exceli tabelis) 120 ja 253. Mõjutatavad põhjaveekogumid on
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7 (JRO Kohtla-Nõmme endine
autokummide remonditehas) ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr
13 (JRO Pahnimäe ABT).
Tegevuse eest vastutav partner on Keskkonnaministeerium koostöös jääkreostusobjektidega
seotud suuremate ettevõtetega (Viru Keemia Grupp, Yit Infra Eesti AS).
Uuringu-/seirekohad
1. Kohtla-Nõmme endine autokummide remonditehas (JRA0000121);
2. Pahnimäe ABT (JRA0000021).
Metoodika
Järelseire teostatakse tegevuse D.1.1 raames peale jääkreostuse likvideerimist. Kohtla-Nõmmel
on hetkeseisuga jääkreostuse likvideerimistööd lõppenud ning esialgne järelseireks kavandatud
aeg lükkus varasemaks, 2021. aastasse. Pahnimäel teostatakse järelseire peale 2021. aastat.
Seirekohad ja sagedus kooskõlastatakse KeM-iga enne järelseire algust.
Põhjavee seire
Kohtla-Nõmme endine autokummide remonditehase ala paikneb keerulistes
hüdrogeoloogilistes tingimustes. Kohtla kaevanduse töötamise ajal polnud välistatud eri
veekihtide põhjavee liikumine lõunapool paikneva kaevanduse suunas. Kaevanduse ning Aidu
karjääri veetasemete tõusu järel taastus piirkonnas esialgne vee liikumise suund Kohtla jõe
poole. Aluspõhjas olevate savikate lubjakivide ja mergli tõttu on pinnasereostuse levik sügavuti
Lasnamäe-Kunda veekihti raskendatud. Jääkreostusobjektist põhja pool raudteed olemasolevad
puurkaevud ei sobi vaadeldava JRO seireks kaevude paiknemise tõttu põhja pool Kohtla jõge.
Alale on kavandatud põhjaveeseire pinnakattes levivat põhjavett dreenivate raudteeäärse ja
kirdesuunast Õlivere mäe kraavide seirejaamades ning 200‒300 m kaugusele jääva Toila valla
Roodu küla elanike kaevude abil.
Toila valla Roodu küla elanike veeallikad on põhjavee liikumissuuna järgi jääkreostusobjekti
poolt esimesed potentsiaalselt mõjutatavad.
Toila valla Roodu külas on kaks Lasnamäe-Kunda veekihi kaevu (katastri numbrid 57588 ja
54844), kuid jääkreostusobjekti paremaks seireks inventeeritakse Toila valla Roodu küla
idapoolsete suvilate ala, saamaks elanikelt informatsiooni ja võimalusel ka veeproove. Kui
inventeerimisel Toila valla Roodu idapoolsete suvilate juures seireks sobivaid elanike
veeallikaid ei leita, võetakse veeproovid JRO ja Toila valla Roodu küla vaheliselt maapinnalt
esimesse põhjaveekihti veeproovide võtmiseks rajatud puuraukudest.
2021. a alguse seisuga on küll jääkreostuse eemaldamise tööd alal lõpetatud, kuid täiendava
tööna on tarvis puhastada JRO-ga külgnev ning raudteega paralleelselt kulgev kraav, mis
suubub Kohtla jõkke (kraav on puhastatud osaliselt Kohtla jõe taastamise tööde raames).
16
2021. a kevadel selgitatakse välja, kas ja millised Roodu küla keskkonnaregistrisse kandmata
kaevud oleksid sobilikud põhjavee seire läbiviimiseks. Juhul kui sobivaid kaeve ei leita,
kooskõlastatakse Keskkonnaministeeriumiga uute seirepuurkaevude rajamise asukohad.
Objektiga külgnevast kraavist võetakse pinnavee proove kolmes uuringupunktis:
● Raudtee äärne kraav (XY: 6584479,2;679821,9)
● Raudtee äärne kraav enne Roodu AÜ (XY: 6584413,8;679513,8)
● Roodu küla. Kraav 2 (XY: 6584405; 678863)
Pinna- ning põhjaveeproovidest määratakse naftasaadused, PAH ja fenoolid sagedusega 4 x
aastas. Järelseiret tehakse 2022. a.
Pahnimäe ABT JRO-l läbi viidava põhjaveeuuringu käigus analüüsitavad näitajad ja
proovivõtu sagedus on toodud tabelis 3.
Tabel 3. Pahnimäe ABT põhjavee seire.
Katastri Proovivõtu
VPA Seisund Analüüsitavad näitajad Märkused
nr sagedus
Naftasaadused, BTEX,
4027 19853 Korras, terve 4 x aastas
PAH
Vajab Naftasaadused, BTEX,
- - 4 x aastas Küüru talu kaev
täpsustamist PAH
Vajab Naftasaadused, BTEX,
- - 4 x aastas Liivaku talu kaev
täpsustamist PAH
Vajab Naftasaadused, BTEX, Lauri allikas
- - 4 x aastas
täpsustamist PAH (VEE4309200)
Pinnase puhastustööde järelkontroll
Kohtla-Nõmme endine autokummide remonditehas. Reostunud pinnas asendati
täitepinnasega ning pinnase järelkontroll ei ole vajalik.
Pahnimäe ABT. Vaja rajada 5 puurauku, sügavusega kuni 16 m. 10 proovi pinnasest
naftasaaduste, PAH-ide ja fenooli määramiseks.
Seire eest vastutav(ad) partner(id)
Jääkreostusalade järelseire (D.1.1) läbiviimise eest vastutab EKUK. KAUR analüüsib
seiretulemusi ja hindab iga-aastaselt muutusi keskkonnas.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Üksikasjalik tegevuskava Pahnimäe jääkreostusala demonstratiivseks in-situ
puhastamiseks on valmis 31.08.2020;
- Pahnimäe jääkreostusalal alustatakse demonstratiivsete katsetega 31.03.2021;
- Kohtla-Nõmme jääkreostusalal alustatakse puhastustöid 31.03.2021;
- Demonstratiivne tegevus Pahnimäe jääkreostusalal läbi viidud ja parim meetod välja
valitud saastunud pinnase in-situ puhastamiseks 31.12.2021;
- Kohtla-Nõmme jääkreostusalal puhastustööd teostatud 30.09.2023.
17
C.7 Veetarbimise ja heitvee töötlemise suunamine hõredalt
asustatud piirkondades ning tööstus- ja kaevandusaladel
Tegevus hõlmab erinevaid alategevusi, mis on vajalikud veekogude seisundi ja keskkonnaalaste
eesmärkide täpsustamiseks (meetmeprogrammis kohustuslik tegevus järgmise
veemajanduskava rakenduslike meetmete ettevalmistamiseks), sh andmete kogumine juhtiv- ja
survetegurite (drivers and pressures) kohta. Tegevus näeb ette töötada välja tehnilised
lahendused valitud meetmetele, mis on kavandatud osana veemajanduskava
meetmeprogrammis ja mida võiks otseselt ellu viia (kas LIFE IP CleanEST raames või
täiendavate vahenditega). Tegevuses on planeeritud ka väljatöötatud tehniliste lahenduste
kulutõhususe taseme hindamine. Käesolevas tegevuses pööratakse tähelepanu VMK-s
kindlaksmääratud probleemsetele teemadele nagu jääkreostus, veeinfrastruktuur, tööstus- ja
olmereovee puhastusjaamad, elamupiirkonnad, kus puudub üldine reoveesüsteem ja sademevee
kogumissüsteem.
C.7.1 Soolikaoja sisekoormuse uuring
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Pinnaveekogumite meetmeprogrammist tulenevalt teostatakse Soolikaoja (VEE1075300)
uuring saasteainete allika tuvastamiseks ja edasiste meetmete määratlemiseks. Rakendatakse
2015–2021 perioodi VMK pinnavee meetmeprogrammi meedet (viide reale meetmeprogrammi
Lisa 1 Exceli tabelis) 1824.
2019–2020.a. uuriti Soolikaoja vee- ning põhjasetete kvaliteeti ning bioloogilisi parameetreid
(kalastik ehk KALA, fütobentos ehk FÜBE, suurselgrootud ehk SUSE, makrofüüdid ehk
MAFÜ).
2021.a. töötatakse välja tervendusmeetmed. Selleks tellitakse sisseostetava teenusena
Soolikaoja alamjooksu taastamise eelprojekt koos keskkonnamõju eelhinnanguga. Täiendava
tegevusena testitakse innovaatilisi looduslähedasi lahendusi Soolikaoja toitainete sisalduse
vähendamiseks – paigaldatakse Kirikuaia ning Supeluse pargi paisjärvedele ujuvsaared ning
testitakse in situ denitrifikatsioonifiltreid Kirikuaia pargis.
Tegevuse eest vastutav partner on EKUK, kes kooskõlastas uuringute lähteülesande ja
metoodika KeM-iga ning viib läbi uuringud.
Uuringu-/seirekohad
2021. aastal on uuring kavandatud Soolikaoja paisjärvedel Kirikuaia ning Supeluse parkides
(täpsed koordinaadid ja analüüsitavad näitajad on välja toodud tabelis 4 metoodika peatüki all).
Seisundihinnangud
Soolikaoja seiret on varasemalt teostatud riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire
allprogrammi raames. Viimase (2019. a) pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu1 käigus on
hinnatud Soolikaoja koondseisund kesiseks. Andmed, mille alusel hinnang on antud, pärinevad
2016. aastal toimunud vooluveekogude operatiivseirest (seiretöö kood ST00002151), mille
tulemustest oli näha, et FÜKE seisund oli kõigis Soolikaoja proovikohtades kesine, FÜBE
seisund Tõrremäe proovikohas hea ja SUSE seisund kesine – ökoloogilise seisundi (ÖSE)
koondhinnang kesine. ÖSE mittehea seisundi põhjusteks on settekoormus ja toitained ning
1
Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaministeerium ja
Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2020.
18
mittehea seisundi näitajad on suurselgrootute indeksid ASPT, DSFI, EPT ning N-üld, O2 ja P-
üld. Hinnangud uute andmete põhjal valmivad 2021. aastal.
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
I faasi (2019‒2020) tulemuste baasil on näha, et Soolikaoja on lämmastiku osas halvas seisundis
juba ülemjooksul. See on põhjustatud kõrgest nitraatide sisaldusest vees, mis on iseloomulik
piirkonna põhjaveele. Fosfori osas on ülemjooks heas seisundis, kuid sisaldused tõusevad
oluliselt kanaliseeritud osas ning ka peale Rakvere linna reoveepuhasti heitveeväljalasku.
Soolikaoja kanaliseeritud osa kogub kokku suure osa linna sademe- ning dreeniveest ning
sisaldab võrreldes maapealse osaga kõrgemas kontsentratsioonis fosforit, mida kinnitas ka
08.07.2020.a. võetud proov, mis iseloomustab olukorda, kus Süstatiigist pinnavett
kanaliseeritud ossa ei juhitud.
Pinnavee proovides leidus üksikuid keskkonnaministri 24.07.2019.a. määrusega nr 28
kehtestatud piirväärtuste ületamisi peamiselt raskemetallide (Ba, Zn, Ni) ja PAH-ide
(benso(a)püreeni ja fluoranteeni) osas kanaliseeritud osast (k.a.) allavoolu. 08.07.2020.a.
võetud proov, mis kirjeldas Soolikaoja kanaliseeritud osa (Süstatiigi kollektor oli suletud),
näitas, et sademeveekanalisatsioonist tuleb tavatingimustel (proovivõtule eelnevalt sadas
vähesel määral vihma) üle AA-EQSi niklit. Põhjasette analüüsitulemustest selgus, et
keskkonnaministri 24.07.2019.a. määruses nr 28 toodud keskkonnakvaliteedi piirväärtusi ei
ületatud vaid Vesiveski ja Supeluse pargi paisjärvede ning Tõrremäe seirepunkti põhjasetetes.
Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et PAH-ide ning naftasaaduste reostus ülemjooksul on tõenäoliselt
seostatav TK Kommunaari vana maa-aluse masuudihoidla kütuselekkest põhjustatud
pinnasereostusega ning alamjooksul pärineb suur osa reostusest Tobia peakraavist ja/või selle
vahetus läheduses asuvast pinnasereostusest Tehase tänava piirkonnas.
Soolikaoja põhjasetete sisekoormuse uuringust järeldus, et uuritud setted ei leosta fosforit, vaid
viivad läbi denitrifikatsiooni.
Täpsemalt on I faasi uuringut kirjeldatud vastavas aruandes (avalikustamisel).
Metoodika
2021. aastal katsetatakse looduslähedasi tervendusmeetmeid. Kirikuaia pargi tiiki paigaldatakse
kaks ujuvsaart (9…12 m2) ning tiikidevahelisse kanalisse 15 m3 saepurufilter (joonis 6) ning
Supeluse pargi tiiki ujuvsaar (9 m2).
Kirikuaia pargi tiikidele paigaldatakse ka kaks automaatseirejaama (1472991844 ja
1940416878 tabelis 4), mille eesmärgiks on nitraatide, üldlämmastiku, hägususe, üldfosfori,
pH, elektrijuhtivuse, KHT, veetemperatuuri ja lahustunud hapniku määramine ning vooluhulga
mõõtmine (ühes punktis). Seirejaamad renditakse üheks aastaks hanke korras.
Automaatseirejaamade paigaldamine ning testimine täidab ühtlasi ka tegevuse D.1.1 eesmärki.
Paralleelselt automaatseirejaamadega võetakse proove tabelis 4 toodud kohtadest igakuiselt
perioodil mai 2021–detsember 2022.
19
Tabel 4. Soolikaoja looduslähedaste tervendusmeetmete katsetamine - uuringukohad
Vooluhulga Analüüsitavad
Kood Nimetus X Y Automaatseire
mõõtmine näitajad
NO3-N, üld-N, üld-P,
Kirikuaia KHT, BHT5,
472342202 tiigid: 6581059 634045 Jah lahustunud O2, Ei
Allikas 1 veetemperatuur,
el.juhtivus, pH
NO3-N, üld-N, üld-P,
Kirikuaia KHT, BHT5,
1211167374 tiigid: 6581098 634051 Jah lahustunud O2, Ei
Allikas 2 veetemperatuur,
el.juhtivus, pH
NO3-N, üld-N,
Kirikuaia NO3-N, üld-N, üld-P,
üld-P, hägusus,
tiigid: KHT, BHT5,
KHT,
1472991844 Esimese 6581116,3 634078 Jah lahustunud O2,
lahustunud O2,
tiigi veetemperatuur,
veetemperatuur,
väljavool el.juhtivus, pH
el.juhtivus, pH
NO3-N, üld-N,
NO3-N, üld-N, üld-P, üld-P, hägusus,
Kirikuaia
KHT, BHT5, KHT,
tiigid:
1940416878 6581181,6 634094 Jah lahustunud O2, lahustunud O2,
Väljavool
veetemperatuur, veetemperatuur,
kanalisse
el.juhtivus, pH el.juhtivus, pH,
vooluhulk
NO3-N, üld-N, üld-P,
Peale KHT, BHT5,
Puudub*
Vesiveski 6580127 634453 Jah lahustunud O2, Ei
parki veetemperatuur,
el.juhtivus, pH
NO3-N, üld-N, üld-P,
Peale KHT, BHT5,
2096518294 Allika 6580275 634373 Jah lahustunud O2, Ei
parki veetemperatuur,
el.juhtivus, pH
NO3-N, üld-N, üld-P,
Supeluse
KHT, BHT5,
park -
-186495126 6580425 634291 Jah lahustunud O2, Ei
paisjärve
veetemperatuur,
väljavool
el.juhtivus, pH
*läheduses asuvad seirejaamad 2096518294 ja 1113902978, millega on võimalik siduda.
20
Joonis 6. Ujuvsaared ning saepurufilter Kirikuaia pargis.
Vee-elustiku seireid selleks faasiks ei ole kavandatud. Ökosüsteemiteenuste (ÖST) pakkumise
hindamiseks toimuvad vahehindamise ja lõpphindamise tarvis seired 2023. ning 2027. aastal.
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)
EKUK viib läbi Soolikaoja sisekoormuse uuringu.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Välitööde plaan valmis 31.07.2019;
- Välitöödega on alustatud 31.12.2019;
- Veekogude taastamise/majandamise projektid või üksikasjalikud plaanid edaspidise
reostuse vältimiseks on valmis 31.12.2020;
- Ettepanekud järgmise veemajanduskava perioodi rakenduslikeks tegevusteks on valmis
31.08.2021;
- Soolikaoja taastamisprojekt on valminud 31.12.2021.
21
C.7.2 Rannikuveekogumite valgla vooluveekogumite uuring
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Pinnaveekogude meetmeprogrammist tulenevalt teostati 2020. aastal uuring veekogumite
mittehea seisundi põhjuse tuvastamiseks, koormusallikate selgitamiseks ja edasiste meetmete
määratlemiseks (vastavad meetmed on read 203, 569, 1085, 1615 meetmeprogrammi Lisa 1
Exceli tabelis). Rannikuveekogumite (Eru-Käsmu lahe rannikuvesi (EE_2), Narva-Kunda lahe
rannikuvesi (EE_1) puhul on vajalik hinnata sisekoormust, samuti maismaalt
vooluveekogumitega merre kantavaid toitaineid ning välja töötada meetmed selle mõju
vähendamiseks. Rausvere jõe (VEE1067300) ja Kiviõli kaevanduse kraavi (VEE1070100)
juures tuleb hinnata samuti sisekoormust ja kaevandamise mõju ning välja töötada veekogumite
saneerimise programm.
Tegevuse eest vastutav partner on EKUK, kes kooskõlastab uuringute lähteülesande ja
metoodika KeM-iga ning viib läbi uuringud.
Uuringu-/seirekohad
Eru-Käsmu lahe rannikuvee ja Narva-Kunda lahe rannikuvee valglate vooluveekogud, Kiviõli
kaevanduse kraav (ehk Puisma jõgi) ja Rausvere jõgi.
Seisundihinnangud
Eru-Käsmu rannikuveekogumi koondseisund viimase (2019. a) pinnaveekogumite seisundi
vahehinnangu põhjal on halb, 2018. aasta vahehinnangu põhjal oli koondseisund hinnatud
kesiseks. 2016. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Eru-Käsmu lahe veekogum nii
määruse kui ka määruse muutmise ettepaneku põhistel klassipiiridel ökoloogilise seisundi
klassi kesine. Mõlemal juhul määras seisundiklassi ära planktoni kvaliteedielement.
Interkalibreeritud klassipiiride ja meetodite põhjal viitas seisundiklassile kesine ka
põhjaloomastik ning põhjataimestik seisundiklassile hea. Vees sisalduvate toitainete põhjal oli
FÜKE seisundiklass väga hea, vee läbipaistvuse põhjal hea.
Narva-Kunda rannikuveekogum on 2019. aasta mereseire andmete põhjal hinnatud kesisesse
ökoloogilisse seisundiklassi nii kehtiva määruse kui ka uue määruse eelnõu kohaste
klassipiiride järgi. Kehtiva seaduse kohaselt on Narva-Kunda rannikuveekogum kesises
seisundis fütoplanktoni ja merevee läbipaistvuse kvaliteedielemendi järgi. Uue määruse eelnõu
kohaselt fütoplanktoni, põhjataimestiku, suurselgrootute ja merevee läbipaistvuse
kvaliteedielemendi järgi.
2017.–2018. aasta rannikumere ohtlike ainete seiretulemuste järgi on Narva-Kunda
rannikuveekogum halvas keemilises seisundis. Halva seisundi põhjustajaks on elavhõbeda
sisaldus elustikus.
Koondseisund 2019. aasta vahehinnangu alusel on halb.
Rausvere jõgi (ka Kose jõgi, VEE1067300) Jõhvi ja Toila vallas, pikkusega 7,7 km.
Veekogumi seisund on 2015. a andmete põhjal on hinnatud kesiseks kaevandusvee mõju tõttu.
Jõkke suubub heitvesi Ahtme EJ (HVL0440710) ja Ahtme EJ neutraliseeritud tuhavee
väljalasust (HVL0441970). Veemajanduskava (2015-2021 periood) koondseisundi hinnangu
eesmärk aastaks 2021 on hea.
Kiviõli kaevanduse kraav (ka Puisma jõgi, VEE1070100) on tugevasti muudetud avalikult
kasutatav veekogu kogupikkusega 6,7 km. Kogumi seisundihinnang 2012. aasta andmete põhjal
22
on kesine, mittehead seisundit põhjustavad näitajad on T, ASPT, DSFI, EPT. KESE ei ole
hinnatud.
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
2020. a võeti proovid seirekava alusel. Erinevused võrreldes seirekavaga olid:
● Kiviõli kraav oli kuiv august–oktoober 2020. a ning proove võtta ei saanud;
● Rausvere jõgi oli august–november 2020. a punktides SJA9438000 ja SJA2807000
kuiv ning proove võtta ei saanud;
● Sõtke jõe alamjooksult (SJA0632000) ei olnud võimalik proove võtta 2020. a teises
pooles seoses Sillamäe promenaadi rajamistöödega (aprilli 2020.a. proov võeti samuti
tingimustes, kus paisud olid suletud ning pinnavett merre ei juhitud);
● FÜBE ja SUSE proove võeti lisaks seireplaanis märgitule ka seirejaamadest
SJA9627000 ja SJA3731000.
Metoodika
Narva-Kunda ning Eru-Käsmu rannikuveekogumite halva seisundi väljaselgitamiseks
mudeldab TTÜ Meresüsteemide Instituut 2021. aastal läbi 4 stsenaariumit: olemasolev olukord,
jõgede heale keskkonnaseisundile vastav koormus; aasta, kui Põhja-Eesti rannikul esines palju
süvavee kerkeid ning võrdluseks aasta, mis vastab keskmistele klimaatilistele tingimustele.
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)
EKUK viib läbi rannikuveekogumite ja vooluveekogumite uuringu.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Välitööde plaan valmis 31.07.2019;
- Välitöödega on alustatud 01.2020;
- Veekogude taastamise/majandamise projektid või üksikasjalikud plaanid edaspidise
reostuse vältimiseks on valmis 06.2021;
- Ettepanekud järgmise veemajanduskava perioodi rakenduslikeks tegevusteks on valmis
31.08.2021;
- Valminud on uuringuaruanne kahe rannikuveekogumi ja kahe vooluveekogumi
koormusallikate kohta 31.12.2021.
Tegevuse C.7.3 raames seiret/uuringuid läbi ei viida. Reoveesüsteemide inventuur pinna- ja
põhjaveekogumite koormusallikate kaardistamiseks viiakse läbi vastavalt Keskkonnaameti
(KeA) välja töötatud metoodikale (lisa 2). 2020. aastal teostas Keskkonnainspektsioon vastavalt
koostatud tööplaanile kohapealset reoveesüsteemide kontrolli. 2021. aastal jätkab
Keskkonnaamet välitööplaaniga ja teostab järelkontrolle, mille eesmärgiks on kontrollida, mida
on ette võetud reoveepuhastite tööde tõhustamiseks. Lisas 2 olevat dokumenti on uuendatud
ning juurde on lisatud esimesel perioodil toimunud tegevused.
23
C.8 Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku
kujundamine kaevandatud aladel
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
C.8.1 Viiakse läbi ülevaatlikud uuringud kaevandusalade korrastamiseelse seisundi
hindamiseks ning antakse ülevaade varasematest kaevandusalade korrastamistöödest,
kogemustest ja nende käigus kogutud andmetest. Teostatakse kaevandamise tõttu tekkinud
tehisveekogude inventuur ning esitatakse ettepanek nende keskkonnaregistrisse kandmiseks.
C.8.2 Kõige olulisematel karjääride pilootaladel töötatakse välja tehnilised lahendused,
soovitused ning ettepanekud kaevandusalade elupaikade mitmekesisuse suurendamiseks, nende
looduslähedasemaks ning ökoloogiliselt mitmekesisemaks muutmise ja majandamise osas.
Tegevuse eest vastutav partner on Keskkonnaministeerium. Teised seotud partnerid (KeA,
EGT, EKUK, KAUR, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) ja EMÜ (Eesti Maaülikool)
osalevad samuti aktiivselt tegevustes.
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Sel perioodil mõõdeti vee vooluhulki ja analüüsiti vee keemilist koostist üheksas kaevandusvee
isevoolses väljalaskmes ja hinnati väljalaskme mõju eesvooluks oleva pinnaveekogumi
seisundile.
Erinevused võrreldes uuringukavaga olid:
● Viru kaevanduse väljavoolust (SJB3508000) ei olnud võimalik võtta proove
28.05.2019, 19.09.2019 ja 02.06.2020, sest väljavool puudus;
● Jõhvi Kaevandus 2 väljalaskmest (SJB3495000) ei olnud võimalik võtta proove
17.09.2019 ja 02.06.2020, sest väljavool puudus;
● Tammiku kaevanduse väljavoolust (SJB3504000) võeti 26.08.20 lisaproov, et aru saada
mõjust Rausvere jõele.
Lisaks teostati 2020. aastal maismaa- ja märgalade elupaikade inventuur, mille põhjal tehti
ettepanekud elupaikade ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ja mida on täpsemalt
kirjeldatud vastavates aruannetes2,3.
Samuti viidi 2020. a läbi uuringud tehisveekogude ökoloogilise seisundi hindamise
kriteeriumite alusel (FÜKE, FÜPLA, FÜBE, MAFÜ, SUSE, KALA).
2019–2020.a. uuringute tulemusena täheldati suuri nikli sisaldusi Aidu pinnaveesüsteemi
veekogudes ja selle eesvooluks olevates pinnaveekogudes.4 Pinnaveekogude nikli sisalduste
järgi on enim vaja tähelepanu pöörata Purtse ja selle lisajõgede nikli sisaldustele. Sellest
tulenevalt osutusid vajalikuks täiendavad uuringud.
Uuringu-/seirekohad
Seoses nikli piirväärtusi ületavate väärtustega, mida Aidu pinnaveesüsteemi veekogudes 2019–
2020 leiti, on vaja viia läbi täiendav uuring nikli sisalduse määramiseks, eesmärgiga piiritleda
nikli võimaliku kõrgenenud kontsentratsioonidega alad, seotud protsessid ja mõju elustikule.
Uuringu raames mõõdetakse 2021. aastal vee vooluhulki ja analüüsitakse vee keemilist koostist
26 uuringupunktis (vt lisa 1).
2
Maismaa- ja märgalade elupaigad Narva karjääri 13. tranšee ja Aidu karjääri pilootaladel. Jaanus Paali OÜ
lõpparuanne, Tartu 2020;
3
Ülevaade Aidu karjääri ja Narva karjääri tranšee 13 ning piirkonna vanemate karjääriveekogude uuringutest.
Eesti Loodushoiu Keskuse lõpparuanne, Tartu 2020.
4
Ülevaade nikli sisaldusest Aidu ja Narva karjääri tranšee 13 veekogude süsteemis. EKUK, Tallinn 2020.
24
Elustiku seire jätkub Aidu karjääris tegevuse C.2 raames, täpsemad seirepunktid tehakse
osaliselt kindlaks enne välitöid, võttes arvesse liikide elupaiganõudlusi ning 2020. aastal
karjäärialal toimunud uuringute tulemusi.
Metoodika
Kavandatud uuringu võib grupeerida põhimõtteliselt kolmeks alateemaks:
1. Aidu uuringualal nikli sisse- ja väljakande ja Aidu karjääri vees nikli sisalduse sõltuvus
veekeskkonna erinevatest parameetritest (uuringupunktid 10, 11, 12, 22);
2. Aidu veekogude ja Purtse ning Ojamaa jõe elustikus (kalad) metallide sisaldusest ja
bioakumulatsioonist (täpsustatakse jooksvalt peale esmaste 2020 aasta kalade
raskmetallide analüüsitulemuste saamist);
3. Raskmetallide sisaldus Purtse vesikonna pinnaveekogumites (punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7,
8, 9), kaevandusvee heitveelaskudes (punktid 13, 14, 15, 16, 17), kaevandusvee
isevoolsetes väljalaskmetes Purtse jõe vesikonnas (punktid 20, 21, 22, 23) ja
võrdlusandmed Ahtme, Tammiku, Narva karjääri tranšee 13 isevoolsetes
väljalaskmetest (punktid 18, 19, 24). Aastal 2020 veega täitunud Ubja karjääri isevoolne
väljalask (punkt 25) ja Rannapungerja jõgi Iisaku-Avinurme mnt juures (punkt 265)
lisati uuringukavasse peale LIFE 17 IPE/EE/000007 projekt CleanEST veekvaliteedi
töörühma arutelu 08.12.2020.
Uuringu tulemusena saab ajakohase ülevaate nikli probleemi ulatusest ja sisaldustest
kaevandusvee mõju all olevates Purtse jõe vesikonna vooluveekogudes. Täpsustatakse, kas
vaadeldavate pinnaveekogumite vee nikli sisaldus vastab aastakeskmisele piirväärtusele.
Lisandub teave Aidu veekogudes toimuvatest protsessidest ja Aidu kõrgenenud
niklisisaldusega vee mõjust elustikule. Uuringu tulemusena saab täpsustada Aidu veekogude
kasutamisvõimalusi tulevikus ja informatsiooni kaevandusalade sulgemisel vajalike tegevuste
ja nõuete seadmise vajalikkusest tulevikus. Seda juba ennetavalt, et ei tekiks sarnaseid olukordi,
kus suletud kaevandusaladelt hakkab välja leostuma pinnavett ja põhjavett oluliselt mõjutavaid
ühendeid. Aastakeskmiste piirväärtuste ületamisel analüüsitakse selle mõju ja
leevendusmeetmete rakendamise võimalusi.
LIFE CleanEST projekti veekvaliteedi töörühma arutelu (08.12.2020) põhjal täiendati 2021.
aasta nikliuuringu koosseisu. Tähelepanu pöörati ka võimalusele nikli vette leostumisest
tulenevalt mikroorganismide tegevusest ja uuringukava elluviimisel proovitakse eri meetodeid
kolloidse ja bioloogilise nikli vees oleku kindlakstegemisel.
Aastaks 2021 kavandatud uuringuid tehes kontrollitakse vahendite olemasolul nikli sisaldusi ka
aastakümneid tagasi karjääride alal kujunenud veekogudes Aidus ja Viivikonnas, et täpsustada
mikrobioloogiliste uuringute võimalusi ja hüpoteese. Vaadeldakse ka Eesti mullavee
analüüsitulemusi nikli osas, kui neid teadusuuringutes leitakse (Põllumajandusuuringute
Keskus mullavett ei uuri). Teada on, et näiteks Vilsandi lüsimeetrite nikli kontsentratsioonid on
kõrged ja need lüsimeetrid paiknevad kiviklibus. Saarejärvel liivas paikneva lüsimeetri
niklisisaldused on väikesed.
Kui see osutub vajalikuks, siis 2021. aasta uuringutulemuste analüüsi põhjal koostatakse ja
täpsustatakse nikli mikroorganismide toimel esineda võivat leostumishüpoteesi võimalikeks
edasisteks uuringuteks.
5
Seirepunkt Rannapungerja jõel allpool kõiki Estonia kavanduse kaevandusvee sissevoole.
25
Sirgala II mäeeraldise Viivikonna jaoskonna ala potentsiaalsete kujundatavate elupaikade ja
veekogude uuringu eesmärk on koostöös bioloogide ja erialaspetsialistidega uurida projektalal
olemasolevaid elupaikasid, kaevandamise lõppemise järel kujunevaid potentsiaalseid uusi
elupaiku ja võimalusi tekkivate märgalade ja veekogude kujundamiseks.
2021. aastal plaanitakse Sirgala-Viivikonna pilootalal viia läbi järgmised tööd:
1. maismaaelupaikade ja märgalade elupaikade inventuur, mille käigus kirjeldatakse iga
elupaiga tüüpi, selle seisundit ja perspektiivi;
2. linnustiku uuring;
3. vajadusel kirjeldatakse ja teostatakse täiendavad elupaikade uuringud (osa veekogusi
uuriti 2020 aastal) alal olemasolevatel väiksemates veekogudes eesmärgiga täpsustada
kaevandamise lõppemisel Viivikonna alal kujunevate veekogude hea ökoloogilise
potentsiaali saavutamiseks vajalikke tegevusi.
Uuringute põhjal koostatakse soovitused ja ettepanekud olemasolevate ja lisanduvate
elupaikade looduslähedasemaks ja ökoloogiliselt mitmekesisemaks muutmiseks, nende
looduslähedaseks kujunemise soodustamiseks, väljaveotranšeedes kaevandamise lõpetamise
järel moodustuvate veekogude liigirikasteks veekogudeks kujundamiseks ja sidusalade
kujundamiseks, arvestades Viivikonna projektiala võimalikku perspektiivi Kaitseväe Sirgala
harjutusväljaku koosseisus.
Ökosüsteemiteenuste pakkumise ja tarbimise kaardistamiseks (tegevus C.2) viiakse 2021.
aastal Aidu alal läbi kahepaiksete ning imetajate seire vastavalt riikliku keskkonnaseire
programmi eluslooduse seire allprogrammis kirjeldatud metoodikatele. Kahepaiksete seirel
arvestatakse lisaks ka vabatahtliku seire juhendit. Seirekohtades tehakse Loodusvaatluste
andmebaasi (LVA) vaatlusankeeti kasutades vaatlused erinevate liikide esinemise kohta.
Kahepaiksete seiret teostatakse juhuvaatlustena, mis sisestatakse LVA-sse. Seirekohti
külastatakse ajal, mil nii varajasemate kui hilisemate sigijate kudu või munad, kullesed ja
vastsed on veel vees. Täpne aeg oleneb ilmastikust, kuid üldiselt on sobivaim aeg seireks juuni
keskpaik, juulis võivad olla varem sigimist alustanud liikide moonde läbinud isendid juba
veekogust lahkunud. Seire käigus mõõdetavad parameetrid jm täpsustused on leitavad
kahepaiksete riikliku seire metoodikast.
Poolveelise eluviisiga ja kaldavööndit kasutavate imetajate seiret teostatakse
juhuvaatlustena järgides allpool viidatud metoodikaid ning vaatluste info sisestatakse LVA-sse:
- saarma tegevusjälgede otsimine põhineb metoodikal „Saarma ja mingi seiremetoodika
Eesti Vabariigi territooriumil“;
- koprapesakondade asukohtade määratlemiseks märgitakse üles kopra tegevusjäljed,
milleks võivad olla pesakuhil, tamm (tavaliselt ca 20‒50 m allpool pesaurgu),
toitumisjäljed, isendi vaatlused;
- nahkhiireliikide seireks kasutatakse välja valitud kohtades võimalusel salvesteid ning
määratakse salvestatud andmed spetsiaalse tarkvara abil, metoodika põhineb riikliku
keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogrammil (nahkhiirte seire);
- teiste imetajaliikide isendite või nende tegevusjälgede esinemine sisestatakse LVA-
sse.
26
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)
EKUK viib kaevandusaladel läbi ülevaatlikud uuringud (elustiku inventuurid, kõrgusmudelid,
hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised mudelid, veekogude ja märgalade võrgustiku
planeerimine, kaevandatud alal olemasolevate karjääriveekogude ja märgalade uuringud).
Tegevuse elluviimisel rakendatakse erinevate erialade eksperte: bioloogid, ökoloogid,
hüdrogeoloogid, mäeinsenerid, jne. Lisaks teostab EKUK tehisväljavoolude kaevandusvee
veekeemia ja -koguste uuringu.
KAUR teostab elustiku seired tegevuse C.2 raames.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Ülevaade varasematest kaevandusalade korrastamistöödest, kogemustest ja nende
käigus kogutud andmetest ning tegevusplaani kooskõlastamine kavandatud pilootalade
osapooltega 31.12.2019 (valminud on aruanne6);
- Narva karjääri kaevandamise lõpetanud tranšee nr 13 ala ja Aidu karjääri lähteseisund
on määratud edaspidiste tegevuste väljatöötamiseks 31.12.2020 (valminud on
aruanded2-4, 6-7);
- Esitatakse Narva karjääri kaevandamise lõpetanud tranšee nr 13 ala ja Aidu karjääri hea
potentsiaali tagamiseks kavandatavate tegevuste ettepanekud 30.08.20203,4,5;
- LIFE C.8 kaevandatud aladel valitud pilootalade tegevuskava 31.12.20207
- Kaevandatud aladel tekkinud tehisveekogude inventuuri aruanne 31.12.2020;
- Valminud on elupaikade ja veekogude inventuurid ja uuringud lähtetasemete ning
eskiislahenduste jaoks 30.12.20203,4;
- Vastavalt Eesti Loodushoiu Keskuse aruandele “Ülevaade Aidu karjääri ja Narva
karjääri tranšee 13 ning piirkonna vanemate karjääriveekogude uuringutest” pole
sekkumine pilootaladel uuritud suurte karjäärijärvede kalastiku koosseisu praeguses
etapis otstarbekas.31.12.2020;
- Valminud on tehisväljavoolude kaevandusvee veekeemia ja koguste uuring ning mõju
hinnang 30.06.2021;
- Alustatakse Sirgala II kaevandamisloaga seotud alal Viivikonna jaoskonnas
potentsiaalsete kujundatavate elupaikade ja veekogude uuringutega II kvartal 2021;
- Aidu karjääri veemotospordi keskuse ja kaevandusmuuseumi (geotehnoloogia,
elupaigad, veekogud) ühendava loodusraja ala parendamise eelprojekt 30.06.2021.
6
Ülevaade varasematest korrastustöödest ja pilootalade lähteseisundist 2019‒2020. Eesti Keskkonnauuringute
Keskus OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus, Jaanus Paali OÜ, Tallinn-Tartu, 2020.
7
LIFE C.8 kaevandatud aladel valitud pilootalade tegevuskava Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Jaanus
Paali OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus. Tallinn-Tartu 2019‒2020.
27
C.9 Põhjaveekogumite hüdrogeoloogilised uuringud
põhjaveekogumite ohtlike ainete ja keemilise koostise
selgitamiseks ning seisundimuutuste prognoosimiseks
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Tegevuse eesmärk on Viru alamvesikonnas paiknevate põhjaveekogumite hea seisundi
säilitamine või halva seisundi parandamine, et tagada VMK perioodi 2015‒2021 põhjavee
meetmeprogrammi täitmine ning töötada välja uue perioodi (2021‒2027) VMK meetmed.
Antud tegevus on suunatud VMK-s kindlaks määratud koormusallikatele, milleks on
jääkreostus ja veeinfrastruktuur. Rakendatakse 2015–2021 perioodi VMK põhjavee
meetmeprogrammi meetmeid (viited ridadele meetmeprogrammi Lisa 2 Exceli tabelis) 21; 88;
89; 99; 101; 102; 105; 122; 123; 125; 130; 134; 135; 136; 139; 336; 338. 22.04.2020 toimunud
tehnilise töögrupi koosolekul otsustati välja jätta need projekti taotluses märgitud meetmed, mis
olid seotud veekogumitega 13 ja 15.
Tegevuse eest vastutav partner on EGT koostöös EKUK-i, KeA, KAUR-i ja KeM-iga. KeM
vastutab tegevuse üldise elluviimise ja KeA vastutab lubade menetlemise eest. EGT teeb
hüdrogeoloogilised uuringud, sh kogub veeproovid ja esitab uuringuaruanded. KeM osaleb
uuringuprogrammide koostamisel, lahendab tekkinud probleemid, kinnitab uuringuaruanded
ning valmistab ette põhjaveekomisjonile kinnitamiseks esitatavad dokumendid. EKUK teostab
laborianalüüsid. KAUR teeb koostöös EGT-ga järeldused veekogumite seisundi osas ning
töötab välja täiendavad ettepanekud (vajadusel). KeA toetab vajadusel tegevusi järelevalve
toimingutega ja tagab objektidele ligipääsetavuse. KeA kontrollib VMK meetmeid, mis
avaldavad mõju põhjaveekogumitele nr 1, nr 5a, nr 6, nr 7 ja nr 27 VMK meetmeprogrammi
tegevuskavade alusel (taotluses märgitud read meetmeprogrammi Lisa 2 Exceli tabelist: 111;
112; 113; 114; 115; 145; 146; 343; 344; 345 ja meetmeprogrammi Lisa 1 Exceli tabelist: 196;
583; 937; 943; 946; 1065; 1066; 1067; 1068; 1069; 1155; 1684; 1685; 1690; 1696; 1699; 1712;
1715; 1721; 1724; 1748; 1754; 1757; 1803; 1809; 1812; 1828; 1834; 1837; 1925; 2023; 2154;
2243; 2249; 2252).
Uuringu-/seirekohad
1. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum nr 1;
2. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 5 (seoses
põhjaveekogumite piiride muutumisega 2019. aastal jagunes see kogum kaheks ja nüüd
on projekti kaasatud Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti
vesikonnas nr 5a);
3. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum nr 6;
4. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7;
5. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum nr 27;
6. Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas nr 15 Kogum nr
15 jäeti tegevusest C.9 välja, sest seda käsitletakse osaliselt tegevuses C.10, kus
uuritakse põllumajanduse tegevuse mõju põhjaveele. C.9 puhul on pandud põhirõhk
kogumitele, kus on kaevandustegevuse ja jääkreostuse mõjud.
Seisundihinnangud
Põhjavee uuringuid on läbi aegade läbi viidud rohkesti, eesmärgiga hinnata ohtlike ainete
sisaldust põhjavees, riiklike seirekaevude tehnilist seisundit, põhjaveekogumite omavahelist
seost, anda põhjavee seisundi hinnanguid jm. Aruanded on kättesaadavad
Keskkonnaministeeriumi kodulehel – https://www.envir.ee/et/eesmargid-
tegevused/vesi/uuringud-ja-aruanded. Suurimaks sisendiks põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi
28
hindamisele on riiklik põhjaveekogumite seire, mida teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus
OÜ.
Põhjavee keemilise seisundi seire käigus analüüsitakse põhjavee keemilist koostist eesmärgiga
kindlaks teha põhjavee kvaliteedi püsivus ajas ning selle sõltuvus looduslikest ja tehislikest
teguritest. Igast seirekaevust võetakse proov üldkeemiliseks analüüsiks. Lisaks analüüsitakse
põhjavett ohustavaid saasteaineid (naftasaadused, fenoolid, PAH jm) vastavalt
põhjaveekogumite seisundile ja põhjaveekogumeid mõjutavatele ohuteguritele ning määratud
läviväärtustele. Põhjaveekogumite seire käigus mõõdetakse samuti põhjaveetaset. Seire
punktide arv ja asukoht on valitud nii, et põhjaveekogumites veetaseme määramisel on võimalik
arvesse võtta lühi- ja pikaajalisi muutusi põhjaveekogumite toitumises, võimaldades hinnata
veevõtu ja kaevanduste veekõrvalduse mõju põhjaveetasemele ning määrata üle riigipiiri leviva
põhjavee voolusuunda ja hulka8.
2020. aastal valminud põhjaveekogumite seisundihinnangute9 kohaselt:
Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hea.
Vaid ühes seirekaevus oli ületatud Cl kehtestatud läviväärtust 500 mg/l. Gdovi
põhjaveekogumit peetakse ohustatuks, kuna põhjaveekogumi looduslik
põhjaveeressurss on väiksem kinnitatud põhjaveevarudest. Ka 2014. a valminud
seisundihinnang tõi välja, et põhjaveekogum on ohustatud just veevõtu intensiivistamise
tõttu, mis võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse
olukorda.
Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas on üldises
heas seisundis. Kogumi keskmine sulfaatide sisaldus on hetkel küll madal, kuid
sisaldustes on märgata tõusutrendi. Üks põhjuseid, miks 2014. a seisundihinnangus
märgiti põhjaveekogum ohustatuks oligi just sulfaadi sisalduse suurenemise oht.
Tookord peeti põhjaveekogumit ohustatuks veevõtu intensiivistamise tõttu, mis võib
põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning
seeläbi halvendada veevarustuse olukorda.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi keemiline seisund on halb. 2020. a
seisundihinnangu andmete põhjal on probleemiks ammooniumiooni (NH4), keemilise
hapnikutarbe (PHTMn) ning 1-aluseliste fenoolide summa kõrged näidud. Ühes
seirekaevus oli ületatud ka naftasaadustele kehtestatud läviväärtus 20 µg/l. PVK 6 on
ohustatud Ba sisalduste tõttu lähtuvalt pinnaveekogumite seisundist. Põhjaveekogumis
nr 6 ulatuvad baariumi väärtused kõrgele (kuni 5300 μg/l). On võimalik, et põhjaveest
pärinev kõrge baarium põhjustab pinnavee ebasoodsat seisundit. Varasemalt, 2014. a
hinnangu kohaselt, oli halva seisundi põhjustajaks ennekõike fenoolide sisaldus, mis
ületas läviväärtust seitsmes seirekaevus.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi keemiline ja koguseline
seisund on mõlemad halvad. 2020. a seisundihinnangu raames selgus, et perioodil 2014-
2019 oli neljas seirekaevus ületatud SO4 (250 mg/l) läviväärtus, kolmes NH4 (0,5 mg/l)
piirväärtus ja 1-aluseliste fenoolide summale kehtestatud läviväärtus (1 μg/l) ning
seitsmes keemilise hapnikutarbe (≤5 mg/l O2) piirväärtus. Lisaks sellele oli üksikutes
seirekaevudes täheldatavad naftasaadustele, PAH summale ning benseenile kehtestatud
piirväärtuste ületamised. PVK 7 klassifitseerus halba keemilisse seisundisse eelkõige
PHTMn ja 1-aluseliste fenoolide summa sisalduste tõusu tõttu. Juba 2014. a
seisundihinnangus toodi välja, et ainult 65% seirekaevudest vastab põhjavee kvaliteet
kehtestatud kvaliteedinõuetele. Nii nagu ka PVK 6 puhul, leiti et PVK 7 piirkonnas
esineb põhjaveega seotud pinnaveekogudes probleeme baariumi sisaldustega ning PVK
7 on seetõttu Ba sisalduste tõttu ohustatud seisundis. Põlevkivikaevanduste põhjavee
8
Riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogramm. Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2018.
9
Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014‒2019. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere, 2020.
29
ärastus ületab PVK 7 loodulikku ressurssi ning põhjaveekogumi koguseline seisund on
seetõttu halb. Juba 2014. a seisundihinnangus toodi välja, et veeärastus ületab
looduslikku ressurssi ning veeärastusega kaasneb oluline põhjaveetaseme langus, mis
mõjutab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme.
Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on mõlemad
halvad. 2020. a seisundihinnangu raames selgus, et ühes seirekaevus on ületatud SO4
kehtestatud läviväärtus (100 mg/l), neljas NH4 kehtestatud piirväärtus (0,5 mg/l), viies
keemilisele hapnikutarbele kehtestatud piirväärtus (5 mg/l O2) ning ühes 1-aluseliste
fenoolide summale kehtestatud läviväärtus (1 μg/l). Halb seisund on tingitud just NH4
ja PHTMn kõrgenenud sisaldustest ning üldisest kasvutrendist põhjaveekogumis.
Seisundihinnangu testi – põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamine seotud
pinnaveekogumitest lähtuvalt, kohaselt on PVK 7 halvas seisundis, eelkõige negatiivse
mõju tõttu Kuradi- ja Martsika järvele (PVK 7 veevõtu negatiivne mõju põhjaveest
sõltuvatele pinnaveekogumitele). 2014. a seisundihinnangus toodi välja, et kõigis
kolmes seirekaevus ületavad läviväärtusi naftasaaduste ja fenoolide sisaldused ning
kasvusuundumusi märgati tookord PHT, nitraatide ja ammooniumi osas.
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Proovid võeti 2020. aastal koostatud seire- ja uuringuplaani alusel. Hindamaks pinnaveekogumi
võimalikku mõju põhjaveele, võeti lisaks põhjaveeproovidele üksikute puurkaevude juures
asuvatest pinnaveekogumitest isotoopkoostise ja üldkeemia proovid. Hetkeseisuks on tegevuse
raames koostatud aruanne põhjaveekogumiga nr 1 ja vahearuanne põhjaveekogumiga nr 5a
seotud uuringute kohta.
Kogumi 1 kohta on koostatud aruanne10. Tööde põhjal selgus, et kloriidi kasv Gdovi kogumis
tuleneb kahest allikast: aluskorrast pärineva soolasema põhjavee tõusev vool ja/või lõuna ning
ida pool leviva süngeneetilise signaaliga kloriidirikka põhjavee sissetung Gdovi
põhjaveekogumisse. Süngeneetilise signaaliga põhjavesi põhjustab ilmselt pöördumatu kloriidi
sisalduse kasvu. Eelkõige on sooldumisest ohustatud Gdovi põhjaveekogumi kaguosa, kust
toimub ka Ahtme piirkonna veevõtt. Selget seost põhjavee tarbimise ja kloriidide kasvu vahel
Gdovi ja Gdov+Voronka tüüpi puurkaevudes ei tuvastatud. Gdovi kogumi puurkaevude kloriidi
sisaldused on eelkõige kontrollitud ümbritsevas kivimis leviva põhjavee kloriidi sisaldusest.
Teised mõjurid (veevõtt puurkaevust ja/või lähikonnast, filtrite pikkus, asetus kivimi suhtes)
omavad ka osa kloriidi sisalduse kujunemisel, kuid nende avaldumine on puurkaevu
spetsiifiline (lokaalne) ning kogumiülestes üldistustes neid parameetreid kasutada ei saa või
tuleb neisse suhtuda ettevaatlikult. Hetkel toimub kõige suuremahulisem Gdovi
põhjaveekogumi vee tarbimine Piira ja Ahtme veehaardes. Kloriidi tõus Rakvere ümbruse
Gdovi kogumisse kuuluvates puurkaevudes tuleneb tõusvast soolase vee sissevoolust
aluskorrast. Ahtme veehaarde puhul tuleb valdav kloriidi sisalduse kasv Gdovi veekihi
lõunapoolsemate vete sissetungist ja magedama Voronka veekihi ammendumisest veehaarde
keskosas.
Kogumi 5a kohta on koostatud vahearuanne11. Uuringu tulemusena saab öelda, et tehniliselt on
seirekaev nr 4019 mitterahuldavas seisukorras. Olulisemad vigastused manteltorus asuvad
Kukruse ja Uhaku kihtides. Kaevanduse veeärastus nimetatud kivimikihtidest koosmõjus O-
Cm veekihi alaneva survetasemega Estonia kaevanduse ja Mäetaguse aleviku piirkonnas
kontrollib survetaset seirekaevus nr 4019. Seirekaevu põhjavee segunemist ülemiste
Ordoviitsiumi veekihtide põhjaveega ei tuvastatud. Kuna seirekaevu manteltoru on katki ja
10
Raidla, V., Truu, M., 2020. Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste
väljaselgitamiseks Gdovi põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
11
Raidla, V., Truu, M., Tarros, S., Polikarpus, M., 2020. Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019
(Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
30
toimub põhjavee väljavool puurkaevust teistesse lasuvatesse veekihtidesse, tuleks katkine
seirekaev lammutada. Uuringu käigus kogunenud andmestik viitab hüdrogeoloogilisele
ühendusele O-Cm ja Lasnamäe-Kunda põhjaveekihtide vahel läbi Ahtme rikkevööndi.
Seirekaevus nr 4019 tuvastatud kõrgemad kloriidi sisaldused põhjavees on iseloomulikud
mitmetele lähikonna O-Cm põhjaveekihti avavale puurkaevule. Klooririkkamad kaevud
paiknevad enamasti Viivikonna rikkevööndi lõunaosas. Naatriumi ja kloriidi sisaldused on
nimetatud piirkonnas suuremad kui O-Cm IdaV põhjaveekogumile tavapärane, kuid ei ole nii
kõrged, et ohustaks põhjaveekogumi head seisundit. Sooldumise põhjus pole üheselt tuvastatav.
Võimaliku kloriidi allikana võib esile tuua kloriidirikkama O-Cm põhjavee liikumise põhjapool
asuva lokaalse põhjavee survetaseme alanduse suunas (Estonia kaevanduse ja Mäetaguse
aleviku veehaarded) mööda Viivikonna rikkevööndit.
Metoodika
C.9 tegevus hõlmab endas 17 teemat, neist üheksale keskenduti I perioodil (2019–2020) (tabel
5). Tabelis 6 loetletud teemadega jätkuvad uuringud aastatel 2021–2022 ning kogumipõhised
aruanded, mis kajastavad koos 2019–2020 ja 2021–2022 teemasid, valmivad hiljemalt 2022. a
lõpuks.
Tabel 5. 2019.‒2020. aastal teostatud uuringud.
Hüdrogeoloogiline uuring kloriidide päritolu ja sisalduse tõusu põhjuste väljaselgitamiseks
Kogum 1
Sillamäe, Ahtme ja Rakvere veehaaretes
Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas, et välja
Kogum 5a
töötada täpsemad meetmed vee kvaliteedi edasise halvenemise vältimiseks.
Hüdrogeoloogiline uuring uue seirekaevu 26251 (Jõhvi v, Edise küla) piirkonnas kõrge
Kogum 7 sulfaatide sisalduse (377,3 mg/l) väljaselgitamiseks
Kogum 7 Veehaarete uuringud kaevandatud aladel.
Uuring fenoolide koormuse allikate ja päritolu selgitamiseks. Täpsustuvad
Kogum 7 põhjaveekogumite seisundi ohtlike ainete sisalduse järgsed hinnangud.
Hüdrogeoloogiline uuring halvas seisundis oleva Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
põhjaveekogumi poolt avaldatava mõju hindamiseks Ordoviitsiumi Ida-Viru
Kogum 7 põhjaveekogumile ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumile Ida-Eesti vesikonnas.
Hüdrogeoloogiline uuring sulfaatide olulise ja püsiva kasvusuundumuse põhjuste
väljaselgitamiseks ja kasvusuundumusele tagasikäigu andmise võimaluste uurimiseks
seirekaevudes 3662 (Jõhvi vald, Sõru küla), 4016 ja 4017 (Iisaku vald, Sõrumäe küla), 19606
Kogum 7 (Sonda vald, Sonda alevik) ja 19498 (Kukruse kaevandusväljal).
Hüdrogeoloogiline uuring Vasavere veehaarde põhjavee keemilise koostise muutuste
prognoosimiseks suureneva veevõtu tingimustes, fenoolide, ammooniumi, nitraatide, PHT ja
Kogum 27
naftasaaduste kasvusuundumuste põhjuste väljaselgitamiseks ning fenoolide loodusliku
taustataseme ja päritolu hindamiseks põhjaveekogumis.
Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks
Kogum 27 põhjaveekogumis.
2021. a toimuvate uuringute käigus planeeritakse veeproove võtta 100 kuni 150 kaevust ja
valdavalt võetakse proovid ainult ühel korral. Kaevude hulgas võivad osaliselt olla ka kaevud,
millest võeti veeproove varasemalt (2019‒2020 seireperioodil). Valitud kaevudest võetakse
proovid, et teostada üldanalüüs (NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe üld, PHT
(permanganaatne KHTMn), SiO2 (lahustunud silikaadid), üldkaredus, kuivjääk, värvus, Fe2+, F,
Mn, hägusus, lõhn (lõhnaläve indeks) ja proovivõtul T, pH, O2, EJ) ning määrata 1- ja 2-
aluselised fenoolid, naftasaadused, PAH, benseen, trikloroeteen, tetrakloroeteen, Ba, Hg, As,
Cd, Ni, Zn, Cu ja ftalaadid. Samuti tehakse veemolekuli isotoopanalüüse (δ18O ja δ2H).
Üldanalüüsid tehakse kõigist uuringusse valitud kaevudest. Teised keemilised näitajad
määratakse ainult kaevudest, mis puudutavad selle näitajaga seotud uuringut tabelis 6. Tabelis
6 toodud uuringute täpsemad lähteülesanded on lisas 3.
31
Välitööd (veeproovide võtmine jm) on planeeritud 2021. a. Põhiline veeproovide võtmine jääb
vahemikku mai kuni oktoober 2021.
Tabel 6. 2021.‒2022. aastal teostatavad uuringud.
Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks
Kogum 5a põhjaveekogumis.
Hüdrogeoloogiline uuring ühealuseliste fenoolide, ftalaatide ja trikloroeteeni (varasemalt
trikloroetüleen) reostusallikate ja kasvusuundumuste põhjuste ning leviku ulatuse
Kogum 6
väljaselgitamiseks seirekaevudes 3537 (Illuka vald, Kuningaküla k.), 19028 (Aseri vald,
Kõrkküla k.) ja 25612 (Avinurme vald, Avinurme).
Hüdrogeoloogiline uuring fenoolide esinemise põhjuste, päritolu ja leviku ulatuse
väljaselgita-miseks seirepuurkaevude 3862 (Konsu järve ääres, 2013 a saadi tulemuseks 2,2
Kogum 6 µg/l) ja 3875 (Illuka vald, Konsu k., 2013 a saadi tulemuseks 6,3 µg/l) piirkonnas ning
naftasaaduste olulise läviväärtuse ületamise (200 µg/l) põhjuste väljaselgitamiseks
seirekaevus 3980 (Illuka vald, Jaama k.).
Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks
Kogum 6 põhjaveekogumis.
Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda veekihi kasutamisvõimaluste hindamine joogiveeallikana
kokku ca kümnes Erra-Liiva küla ning Erra ja Lüganuse alevike Uhaku karstiala juures
Kogum 7 paiknevate majapidamiste kaevudes.
Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda veekihi kasutamisvõimaluste hindamine joogiveeallikana
Kogum 7 Lüganuse alevikus ja suvilapiirkonnas ning üksikmajapidamistes Roodu külas.
Hüdrogeoloogiline uuring naftasaaduste allika ja kasvusuundumuste põhjuste
väljaselgitamiseks on seirekaevude 19560 (Lüganuse vald, Aa küla) ja 19606 (Sonda vald,
Kogum 7 Sonda alevik) piirkonnas.
Hüdrogeoloogiline uuring baariumi, elavhõbeda ja arseeni sisalduse ning leviku hindamiseks
Kogum 7 põhjaveekogumis.
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)
EGT teeb hüdrogeoloogilised uuringud, sh kogub veeproovid ja EKUK teostab laborianalüüsid.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Detailne välitööde aja- ja tegevuskava koostatud 31.07.2019;
- Välitööd ja vajalikud uuringud on läbi viidud 31.08.2022;
- Koostatud on 5 hüdrogeoloogiliste uuringute aruannet ja järgmise VMK perioodi
(2021–2027) jaoks vajalike tehniliste meetmete kohta on ettepanekud esitatud
31.12.2022;
- Juhised põhjavee kaitse organiseerimiseks (avaldatakse projekti veebilehel ja 100
paberkoopiat igas keeles – eesti, inglise, vene) 31.03.2024.
32
C.10 Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine
põllumajandusliku keskkonnaalase nõustamise meetmete
rakendamiseks VMK-s
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Põllumajandusettevõtete uuring (alamtegevus C.10.1) on vajalik selleks, et paremini mõista
maakasutuse ja maakasutuspraktikate keskkonnamõju, anda suuniseid keskkonnasõbralikuks
tootmiseks, nõustamiseks ja koolitamiseks põllumajanduse keskkonnatoetuste rakendamisel ja
tehniliste keskkonnakaitsemeetmete kasutamisel. Tegevus näeb ette välitööde teostamist, et
selgitada välja põllumajanduse reostuskoormus pinna- ja põhjaveekogumitele. Valitud
valgalade piires teostatakse pilootuuring, mis puudutab kokku kuut keskmise suurusega (kuni
399 loomühikut (LÜ) ja suurt (>400 LÜ) loomakasvatuse ja teraviljakasvatusega tegelevat
põllumajandustootjat.
Antud tegevus on suunatud VMK-s kindlaks määratud probleemsetele surveteguritele, milleks
on põllumajandus, maaparandus ja põllumajandusmaade kasutamine, koormus
põllumajandusettevõtetest, taimekasvatusest ja metsade äravoolusüsteemidest. 2015–2021
perioodi VMK pinnavee meetmeprogrammi meetmed, mida tegevuse käigus rakendatakse
(viited ridadele meetmeprogrammi Lisa 1 Exceli tabelis) on 938; 940; 944; 949; 1156; 1158;
1691; 1693; 1697; 1702; 1716; 1718; 1722; 1727; 1749; 1751; 1755; 1760; 1804; 1806; 1810;
1815; 1829; 1831; 1835; 1840; 1926; 1928; 1933; 2024; 2026; 2031; 2155; 2157; 2244; 2246;
2250 ja põhjavee meetmeprogrammi meetmed (viited ridadele meetmeprogrammi Lisa 2 Exceli
tabelis) 116; 273; 274; 314; 315.
Tegevuse eest vastutav partner on TalTech, osalevad EKUK, EGT, EMÜ, KeA ja Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). TalTech viib läbi vajalikud uuringud ja koordineerib
juhendmaterjalide väljatöötamist (alamtegevus C.10.2). EMÜ osaleb juhendmaterjalide
väljatöötamisel. EPKK osaleb juhendmaterjalide väljatöötamisel ja teostab vajalikud tegevused
koolitusprogrammi väljatöötamiseks (alamtegevus C.10.3). EGT teostab põhjaveeuuringud ja
EKUK viib läbi laborianalüüsid. KeA osaleb lähteülesande koostamisel, juhendmaterjalide
väljatöötamisel ja koolitusprogrammi läbiviimisel.
Uuringu-/seirekohad
Eelvalikus olevateks vooluveekogudeks olid Loobu jõgi (VEE1077900), Selja jõgi
(VEE1074600), Kunda jõgi (VEE1072900), Pada jõgi (VEE1071900) ja Purtse jõgi
(VEE1068200). Peale uuringute täpsemat planeerimist selgus, et Purtse jõe valgalas ei leidunud
ühtegi tegutsevat suuremat farmi ja sobivaid veeseire lävendeid, kus põllumajandustootmise
mõju veekvaliteedile hinnata. Seetõttu lisandus seirepunkte mujal, kusjuures valim sisaldab nii
väiksemaid vooluveekogusid valglaga < 30 km2 kui ka suuremaid jõgesid. Pinnaveeuuring
viiakse läbi põllumajandusliku reostuse allikatest ülesvoolu ja allavoolu 14 lävendis (joonis 7;
tabel 7). SJB3498000 Kihlevere peakraav: ülemjooks lävendi asukohta muudeti kopra paisutuse
tõttu, alates 2021. aasta märtsist võetakse proove uuest punktist 301680232 Kihlevere peakraav:
Kihlevere küla.
Esialgselt oli uuringu läbiviimine planeeritud 2019.‒2021. aastal, kuid kuna pinnaveeseirega
alustati mõnevõrra hiljem, siis kestab seire vähemalt 2022. aasta suveni. II faasi seirekohad ja
määratavad näitajad on välja toodud lisas 1.
33
Joonis 7. Pinnavee seire lävendid Viru alamvesikonnas.
Tabel 7. Pinnaveeuuringu seirekohad.
Seirelävend X Y Ohtlikud ained Ravimijäägid
SJA2287000 Vohnja 6 582 687,984 615 101,077
peakraav: Vohnja
kalakasvatuse väljalasust 500
m ülesvoolu
SJB3510000 Vohnja oja: 6 583 799,496 616 818,188 * *
alamjooks
SJB3498000 Kihlevere 6 585 374,810 621 897,338
peakraav: ülemjooks
SJB3496000 Kihlevere 6 583 049,939 619 628,655 * *
peakraav: Kadrina-Viitna mnt
301680232 Kihlevere 6 584 427,97 620 563,14
peakraav: Kihlevere küla
SJB3501000 Põdruse 6 590 705,806 633 916,750
peakraav: ülemjooks
SJB3502000 Põdruse 6 594 730,834 632 953,981 * *
peakraav: Varangu
SJB3509000 Visuoru 2 kraav: 6 594 832,189 633 063,856
Varangu
SJA9092000 Sõmeru jõgi: 6 583 286,488 638 783,083 * *
Narva mnt
SJA4081000 Sõmeru jõgi: 6 577 735,705 639 875,365
Vetiku-Mõedaku tee
SJA1210000 Kunda jõgi: 6 587 305,489 645 927,139
Uhtna
34
Seirelävend X Y Ohtlikud ained Ravimijäägid
SJA2095000 Kunda jõgi: 6 589 602,288 643 982,518
Kohala
SJA9031000 Kunda jõgi: 6 592 571,302 642 304,785 * *
Jäätma
SJA2140000 Pada jõgi: 6 591 320,305 653 659,876
Padaoru
SJA5147000 Pada jõgi: 6 594 748,668 654 462,804 * *
allpool Viru - Nigula veelaset
(Võrkla peakraavi)
Põhjaveeuuringu eesmärgiks on pilootaladel (1) selgitada põhjavee mõju uuritavate valglate
pinnavee keemilisele seisundile; (2) hinnata haju- ja punktkoormuse osakaalu põhjavees
levivate lämmastik- ja fosforiühendite päritolus ja (3) uurida põhjavee keemilise koostise põhjal
põhjavees lahustunud lämmastik- ja fosforiühendite lateraalset ja vertikaalset levikut ning (4)
peamisi looduslikke geokeemilisi protsesse (nt. denitrifikatsioon, ammooniumi oksüdatsioon,
katioonvahetus), mis võivad muuta lämmastiku- ja fosforiühendite kontsentratsioone
põhjavees. Pilootalade vooluveekogumid on seotud põhjaveekogumitega nr. 13 (kogumid
Loobu_2 ja Pada_1) ja 15 (kogumid Kunda_2, Sõmeru ja Selja_4). Põhjaveeuuringu
läbiviimiseks rajatavate ja olemasolevate puurkaevude seirevõrk on tabelis 8. Projekti käigus
rajatud uued kaevud, mis on seirekavva liidetud alates 2020. aastast, on tabelis „Tüüp“ veerus
tähistatud „uus puurkaev“. Tabelit on peale I faasi töid uuendatud ja lisatud on olemasolevad
registrikoodid.
Tabel 8. Põhjaveeuuringu seirekohad.
Nr Kood Nimetus X Y Valgla Tüüp
1 SJA4579000* Rahkla allikas 647750 6582757 Kunda Allika veeproovi
(veeproovi lävend) lävend
2 PRK0054554* Kohala küla 643874 6589404 Kunda Tarbepuurkaev
(15-30)
3 PRK0024160* Jäätma küla. Türkeli 642127 6590642 Kunda Tarbepuurkaev
maaüksus (15-30)
4 PRK0062257* Kohala-1 644044 6589586 Kunda uus puurkaev (5-
15)
5 PRK0062241* Kohala-2 644044 6589588 Kunda uus puurkaev (15-
30)
6 PRK0003585* Sämi küla 646785 6584516 Kunda Uuringupuurkaev
(5-15)
7 SJB1034000* Kolu allikad 614049 6581831 Loobu Allikas
8 PRK0050635* Hõbeda küla. Valgejõe 618938 6584666 Loobu Tarbepuurkaev
(15-30)
9 PRK0005443* Ohepalu k.. Sarapiku 4- 612931 6581259 Loobu Tarbepuurkaev
krt. elamu (15-30)
10 SJB3734000* Niinemetsa talu 621368 6584823 Loobu Tarbepuurkaev
(15-30)
11 PRK0002561* Kihlevere k. Mäeotsa 621641 6585525 Loobu Tarbepuurkaev
talu (15-30)
12 PRK0015247* Vaiatu k. Heinrichshofi 614186 6581607 Loobu Tarbepuurkaev
kinnistu (5-15)
13 PRK0062255* Kolu-1 614400.2 6581499.7 Loobu uus puurkaev (15-
30)
14 PRK0062248* Kolu-2 614396.4 6581498.1 Loobu uus puurkaev (30-
75)
35
Nr Kood Nimetus X Y Valgla Tüüp
15 1646174140* Samma Silmaallikas 653344 6589476 Pada Allika veeproovi
ja vooluhulga
lävend
16 SJA8182000* Koila linnamäe allikas 654142 6594514 Pada Allika veeproovi
ja vooluhulga
lävend
17 SJB3731000 Jõeoru talu 653563 6591341 Pada salvkaev
18 PRK0003428 Pada oru põhjas, Oru 653722 6591464 Pada salvkaev
maaüksus
19 PRK0050236* Essu küla. Lepa 633634 6592275 Selja Tarbepuurkaev
(15-30)
20 PRK0024825* Varangu küla. 632777 6594337 Selja Tarbepuurkaev
Seltsimaja maaüksus (5-15)
21 PRK0054190* Essu küla. Tammispea 634182 6591164 Selja Tarbepuurkaev
tee 11b (15-30)
22 PRK0013675* Vinni vald. Mõdriku 640769 6574260 Sõmeru Tarbepuurkaev
küla. Mõdriku k. (15-30)
23 SJA7412000 Mõdriku hiieallikate 639668 6576781 Sõmeru Allika vooluhulga
vooluhulga lävend lävend
24 SJB3732000* Mõdriku hiieallikad 639850 6576262 Sõmeru Allika veeproovi
(veeproovi lävend) lävend
25 SJA8045000* Rägavere allikas 641030 6578523 Sõmeru Allika veeproovi
(veeproovi lävend) lävend
26 SJB3733000 Vetiku Söeoru allikad 639044 6578662 Sõmeru Allika vooluhulga
(vooluhulga lävend) lävend
27 SJA8179000* Vetiku Söeoru allikad 639158 6578361 Sõmeru Allika veeproovi
(veeproovi lävend) lävend
28 PRK0062242* Kaarli-1 6583093 639218 Sõmeru uus puurkaev (5-
15)
29 PRK0062238* Mõdriku-1 639888 6576400 Sõmeru uus puurkaev (15-
30)
30 PRK0062249* Mõdriku-2 639891 6576400 Sõmeru uus puurkaev (30-
75)
31 PRK0062253* Triigi-1 637350.8 6569641.1 Sõmeru uus puurkaev (5-
15)
32 PRK0062250* Triigi-2 637349.4 6569642.9 Sõmeru uus puurkaev (15-
30)
33 PRK0062243* Triigi-3 637352 6569642.8 Sõmeru uus puurkaev (30-
75)
36
Joonis 8. Põhjavee seire lävendid Viru alamvesikonnas.
Seisundihinnangud
Pinnavesi
Pinnavee hüdroloogilist seiret tehakse uuritavas piirkonnas Selja jõe Varangu, Loobu jõe
Arbavere ning Kunda jõe Sämi hüdromeetria jaamades. Vooluveekogude füüsikalis-keemilise
seirega on kaetud Loobu jõgi Vihasoo, Kunda jõgi Lavi, Kunda jõgi suue ning Selja jõgi suue
lävendites.
2018. aastal on Sõmeru, Kunda, Loobu ja Pada jõe ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks,
mille põhjuseks on paisud jõgedel aga ka maakasutus ning toitained. Samas on andmestik Pada
ja Sõmeru jõe füüsikalis-keemiliste näitajate osas väga vähene. Viimase vahehindamise (2019.
a) alusel on Sõmeru, Loobu ja Pada jõgede veekogumite ja Kunda_1 kogumi koondhinnang
kesine, Kunda_2 ja Kunda_3 veekogumite puhul halb.
Põhjavesi
Pilootalade vooluveekogumid on seotud põhjaveekogumitega nr. 13 (kogumid Loobu_2 ja
Pada_1) ja 15 (kogumid Kunda_2, Sõmeru ja Selja_4). Neist põhjaveekogumi nr. 13 (Siluri-
Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) koondseisund on hea ja kogumi nr. 15
(Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) koondseisund on
halvaks hinnatud keemilise seisundi tõttu halb (Eesti Geoloogiateenistus, 2020), hinnangud ei
ole võrreldes 2014. aasta seisuga muutunud. Pilootalade asukoht jääb suures ulatuses Pandivere
nitraaditundlikule alale (NTA) kus lisaks põhjaveekogumite seirele teostatakse iga aastast
nitraaditundliku ala põhjavee seiret. NTA seiret viib läbi EKUK. NTA põhjavee seire
ülesandeks on põllumajandusest lähtuva lämmastikureostuse mõju hindamine ning
lämmastikuühendite sisalduste muutuste selgitamine eri sügavusintervallides ja allikates ning
muu põllumajanduslikust tegevusest lähtuva reostuse mõju hindamine12.
12
Riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogramm. Keskkonnaagentuur, Tallinn, 2018.
37
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Erinevused seireplaanis märgitust olid:
● voolu puudumisel ei saanud plaanitud sagedusega võtta pinnaveeproove seirejaamadest
SJB3498000, SJB3502000, SJB3501000 ja SJB3509000;
● tabelis 7 välja toodud pinnavee lävenditele lisandus täiendav seire Sõmeru jõe
ülemjooksu allikate seirepunktis ning Rahkla (Kunda jõe valgla), Koila Linnamäe
(Pada jõe valgla), Mõdriku hiieallikate (Sõmeru jõe valgla) ja Rägavere (Sõmeru jõe
valgla) allikates, et katta veeproovidega kõik kalendrikuud ja võimalikku varieeruvust
paremini kirjeldada;
● Kunda ja Sõmeru jõe lävenditest 2020. a. septembris võetud pinnaveeproovidest jäid
ravimijäägid tehnilistel põhjustel analüüsimata, mistõttu analüüsitakse täiendavalt
nendest 2022. aasta kevadel võetavaid proove;
● põhjavee analüüsideks võeti ühekordselt proove kaevust seirejaama koodiga
SJB3730000, edaspidi seda kaevu seiresse ei kaasata;
● 2020. aastal ei alustatud kudealade setteuuringuga, mis pidi algse plaani järgi kolm
aastat kestma.
Eelmise perioodi pinna- ja põhjavee seiretulemuste kohta on koostatud aruanne13 ning eraldi on
esitatud vahearuanne pinnavees 2019. aastal määratud ravimijääkide kohta.
Pinnavee esimese kahe aasta tulemuste põhjal saab öelda, et üldlämmastiku keskmine sisaldus
ületab vooluveekogudele kehtestatud mitte-hea seisundi piiri 3 mg-N/l 12 seirepunktis uuritud
15 lävendist. Üldjuhul on lämmastiku sisaldus kõrgem väiksema valglaga suure (>50%)
põllumajandusmaa osakaaluga valglates (Vohnja, Kihlevere, Põdruse) aga ka Sõmeru jões.
Ammooniumlämmastiku 90% tagatusega väärtus ületas kehtestatud hea seisundi piiri vaid
Sõmeru jõe Rakvere-Mõedaka mnt. seirelävendis. Kõrgemad lämmastiku sisaldused
vooluveekogudes analüüsiti kevadperioodil aga ka talvel, mis on seletatav sooja talvega, koos
vihmasadudega ja kõrgenenud äravooluga. Põhjavee nitraadi sisaldus on kohati väga kõrge ja
mõjutab ilmselt pinnavee kvaliteeti, eriti madalvee perioodil.
Üldfosfori keskmine sisaldus on kõikides uuritud vooluveekogudes suhteliselt madal ning ei
ületa vooluveekogudele kehtestatud mitte-hea seisundi piiri 0,08 mg P/l. Maksimaalsed
väärtused ulatuvad Sõmeru jõe alamjooksu lävendis ja Kunda jõe Kohala lävendis 0,1 mg P/l.
N/P suhe oli kõikides seirelävendites üle 100, erandiks vaid Pada jõgi kus see oli 43 ja 46.
Väikevalglates ulatus N/P suhe enamasti üle 200, osutades fosforile kui limiteerivale
toiteelemendile.
Arvutuslik üldlämmastiku ärakanne valgla pindala hektari kohta oli Vohnja ojas 64,7 kg aastas
ja on kõrge ka teistes väikevalglates (Kihlevere pkr. ja Põdruse pkr.). Vohnja ojas oli teiste
seirejõgedega võrreldes kõrgem ka fosfori ärakanne pinnaühiku kohta.
Taimekaitsevahendi sisaldus oli üle määramispiiri (LOQ) vaid kuue aine osas kokku kolmes
uuringupunktist (Kihlevere pkr, Visuoja (Põdruse) ja Sõmeru j.). Samas keskkonnakvaliteedi
piirväärtuste ületamisi ei tuvastatud.
13
Iital, A., Kõrgmaa, V., Pärn, J. jt, 2020. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud.
Seiretulemused. Eesti Geoloogiateenistus ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinn.
38
Põhjavee esimese seireaasta tulemuste põhjal saab teha üldisemad järeldused ja anda
soovitused edasiseks põhjaveeseireks:
1. Kõigil uuritud aladel võib põhjavesi olla oluliseks pinnavee kvaliteeti ja toitainete
sisaldust mõjutavaks teguriks;
2. Uuritud põhjavesi paikneb suhteliselt kiire veevahetusega põhjaveekihtides. Seda näitab
veeküllastusaste karbonaatsete mineraalide suhtes, põhjavee keemilise koostise
sesoonne muutlikkus ja põhjavee isotoopkoostis;
3. Põhjaveega transporditavate toitainetest (N- ja P-ühenditest) on olulisim nitraat. Kohati
esinevad põhjavees ka suuremad orgaanilise lämmastiku sisaldused. Fosfori- ja teiste
lämmastiku-ühendite sisaldused on üldiselt väikesed. Siiski tuvastati osades uuritud
valglates (nt. Vohnja, Sõmeru ja Pada), et põhjavesi võib olla oluliseks jõevee üld-
fosfori allikaks. Nitraadi ja üld-lämmastiku sisaldused põhjavees varieeruvad sesoonselt
sarnaselt seiratud pinnaveekogude vastavatele näitajatele;
4. Lähtuvalt tuvastatud põhjavee keemilise koostise märgatavast sesoonsest muutlikkusest
soovitame edaspidi määrata põhjavee üldkeemilist koostist igal seirekorral.
Metoodika
Pinnavesi (alamtegevuse C.10.1 raames):
- 12 korda aastas, kolme aasta vältel kogutakse 14 lävendis (tabel 7) veeproovid
põhinäitajate (Nüld, Püld, PO4, ammoonium, nitraadid, BHT, KHT, pH, temperatuur,
elektrijuhtivus ja hapnik) analüüsiks ning analüüsitakse TalTech-i Veekeemia laboris.
2020. aasta veebruarist lisandusid analüüsitavate komponentide hulka ka Cl ja SO4;
- 4 korda aastas, kolme aasta vältel kogutakse kuues seirelävendis (tabelis 7 märgitud
tärniga) veeproovid taimekaitsevahendite sisalduse analüüsiks ning analüüsitakse
EKUK laboris. Analüüsitakse: GC pestitsiidid, LC pestitsiidid, glüfosaat ja AMPA;
- 2 korda aastas, kolme aasta vältel kogutakse kuues lävendis (tabelis 7 märgitud tärniga)
veeproove ravimijääkide sisalduse analüüsiks ning analüüsitakse hanke võitnud
Soome Keskkonnainstituudi (SYKE) laboris. Määratavate ravimijääkide nimekiri on
esitatud lisas 4;
- vooluhulka mõõdetakse proovivõtu päevadel kolmes lävendis (Vohnja oja alamjooks,
Kihlevere pkr - Kadrina-Viitna mnt ning Põdruse pkr -Varangu);
- kudealade põhjasette uuring (kas kruus on kattunud settega või mitte) nendes
veekogumites, mis on uuritavate põllumajandusettevõtete lähistel, 2021–2022. Täpsed
asukohad selgumisel;
- ränivetikate uuring (kas esineb tundlikke liike või mitte – N ja P indikaator) nendest
punktidest, mis põllumajandusalal on valitud uuringupunktideks, kord aastas suvisel
madalvee perioodil, igal aastal 2020–2022.
Põhjavesi (alamtegevuse C.10.1 raames) (ajakava tabelis 9, tabelit on II faasiks uuendatud):
- 4 korda aastas (igal uuringuaastal) kogutakse proovid põhjavees sisalduvate toitainete
NO3, NO2, NH4, N-üld, P-üld, PO4, Fe, SO4, Cl sisalduse analüüsiks (perioodil III.2019–
I.2020);
- 2 korda aastas proovid põhjavee keemilise koostise üldanalüüsideks (NH4, NO3, NO2,
Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe üld, pH, PHT, SiO2, vaba CO2, PO4, üldkaredus,
kuivjääk, värvus, läbipaistvus, Fe2+, F, Mn, elektrijuhtivus, üld-lämmastik, üld-fosfor,
hägusus, lõhn) ja põhjavee isotoopkoostise uurimiseks (δ18O, δ2H) (perioodil III.2019–
I.2020). Alates 2020. a teisest poolest hakatakse loetletud elemente määrama
sagedusega 4 korda aastas kuni 2022. a II kvartalini;
39
- 1 kord uuringuperioodi (2019–2021) jooksul põhjavee pestitsiidide sisalduse
määramiseks;
- 1 kord uuringuperioodi (2019–2021) jooksul 50 ravimijäägi sisalduse määramine tabelis
8 tärniga tähistatud seirepunktidest EKUK-i laboris. Määratavate ravimijääkide
nimekiri on esitatud lisas 4;
- valitud seirepunktides mõõdetakse kogu seireperioodi vältel automaatanduritega
kaevude veetaset;
- võimalusel määratakse sobivates punktides ka allikate vooluhulki.
Tabel 9. Põhjaveeuuringute ajakava.
Aasta 2019 2020 2021 2022
Tegevus/kvartal I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
Põhjaveetasemete seire
x x x x x x x x x x x x
valitud vaatluskohtades
Põhjavee üldanalüüsid;
põhjavees sisalduvate
toitainete analüüsid, üld-N
x x x x x x x x x x
ja üld-P ja põhjavee
isotoopkoostise
määramiseks
Põhjavees sisalduvate
toitainete (NO3, NO2, NH4, x x
PO4, SO4, Cl) analüüsid
Pestitsiidide analüüsid
x
põhjavees
Ravimijääkide analüüsid
x
põhjaveest
Lõpparuande koostamine x x x x
Uuringu eest vastutav(ad) partner(id)
TalTech viib läbi põllumajandusuuringud, EGT põhjaveeuuringud ja EKUK teostab
taimekaitsevahendite laborianalüüsid ning ränivetikate uuringu. Kudealade põhjasette uuringu
viivad läbi KAUR-i kalastiku eksperdid.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Välitööde aja- ja tegevuskava koostatud põllumajanduslike survetegurite uuringuteks
valitud pilootaladel 30.06.2019;
- Alustatakse koolitusprogrammi väljatöötamisega 01.07.2019;
- Esimese aasta uuringu tulemused on analüüsitud 31.05.2020, va ränivetikate uuring,
mille tulemused on analüüsitud aasta hiljem;
- Alustatakse juhendite väljatöötamisega 01.07.2020;
- Uuringud on lõpetatud 31.08.2022;
- Juhendid on valmis 31.12.2022;
- Koolitusprogramm põllumajandustootjatele on väljatöötatud 31.12.2022.
40
C.11 Kalade rändetingimuste parandamine (eelhinnang ja
järelseire)
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Jõgede loodusliku seisundi taastamiseks on oluline taastada jõelised elupaigad. Veekogumi hea
ökoloogilise seisundi saavutamine ei ole võimalik, kui jõel esineb rändetõkkeid ning sellest
tulenevalt ei vasta kalastiku seisund nõuetele. Rändetõkete eemaldamisega aidatakse kaasa
kogu ökosüsteemi ja kõigi sellesse kuuluvate liigirühmade seisundi paranemisele.
Tegevus on seotud 2015–2021 perioodi VMK pinnavee meetmeprogrammi meetmetega (viited
ridadele meetmeprogrammi Lisa 1 Exceli tabelis) 47; 692; 1768; 1769; 2034. Tehnilise
töögrupi 17.04.2020 toimunud koosolekul otsustati jätta välja algselt taotluses mainitud
meetmed 691; 698; 1208; 1457; 1875; 2033.
Tegevuse eest vastutav partner on KAUR, kaasatud on KeA ja KeM.
Uuringu-/seirekohad
KAUR-i kalastiku ekspertide ülevaatuse tulemusena on järgmistel veekogudel välja valitud
esmase, laiema valiku paisud ja tõkestusrajatised, mille eemaldamise või kalastikule läbitavuse
suurendamise võimalusi ja lahendusi hakatakse projekti II faasis kaaluma:
Loobu_1 1077900_1 (Undla pais: PAIS012800)
Võsu_2 (1077100_2) (Võsu (Mere) pais: PAIS026670 ja Võsu (Metsa) pais:
PAIS026680)
Alajõgi_2 1061300_2 (Tamme (Alajõe) pais: PAIS010770)
Purtse_2 1068200_2 (Püssi pais: PAIS010180 ja Lohkuse pais: PAIS016010)
Pada_2 1071900_2 (Unukse pais: PAIS023640 ja Unukse- Mahu maantee truubid)
Selja_2 1074600_2 (Päide I pais: PAIS019850 ja Päide II pais: PAIS019860)
Selja_4 1074600_4 (Varangu pais: PAIS018830)
Kunda_1 1072900_1 (Aravuse pais: PAIS011040)
Kunda_2 1072900_2 (Kunda IV (Kundamõisa) pais: PAIS015940)
Udriku oja 1078200_1 (Udriku (Mäo)_2 pais: PAIS017522 ja pais Mäo külas Jõekääru
talu juures)
Ökoloogilise (ÖSE) ja keemilise seisundi (KESE) hindamiseks vajalikud seired (kalastik,
fütobentos, suurselgrootud, makrofüüdid, kaldaelustik (kahepaiksed, linnud, imetajad),
füüsikalis-keemilised, vesikonnaspetsiifilised (SPETS) ning prioriteetsed ohtlikud ained (OA))
viiakse läbi kõigil nimetatud jõgedele jäävatel veekogumitel (sisend tegevusse C.2). Projekti I
faasis teostati kõigi gruppide puhul baastaseme seire, II faasis jätkub kalastiku seire (vt
täpsemalt lisa 1).
Kalastiku (KALA) seireks valivad sobivad kohad kalastiku eksperdid. Seire toimub kõigil
veekogumitel, millel asuvad ülalpool nimetatud rändetakistused. Rändetakistuste eemaldamise
või läbipääsu rajamise poolt mõjutatud lõigus või lõikudes hinnatakse kalastiku seisundit
(jõgede kalastiku indeks JKI). Ülesvoolu jäävaid jõelõike mõjutavad rändetakistused tavaliselt
ennekõike siirdeliste kalaliikide hävimise läbi neis lõikudes, allavoolu jäävaid lõike
hüdromorfoloogiliste muutuste läbi (temperatuuri, hapniku ja hüdroloogilise režiimi muutused,
koelmute mattumine paisjärvest pärinevate setete alla jne). Seirelõikude asukoht ja hulk
määratakse kohaspetsiifiliselt sõltuvalt negatiivsete mõjude iseloomust ja ulatusest. Kalastiku
seisundi ja kalateede toimimise hindamiseks kogutakse ka täiendavaid andmeid ja võetakse
arvesse muid uuringuid (nt 2020. aasta riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire käigus kogutavad
kalastiku andmed).
41
Seoses veeseaduse § 54 lg 7 ja § 6 lg-te 2 ja 4 alusel kehtestatava keskkonnaministri määruse
nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside
määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate piirväärtused“
(edaspidi pinnaveekogumite määrus) kehtima hakkamisega (redaktsiooni kehtivuse algus
24.04.2020) muutusid projekti kaasatud veekogumite piirid. Võsu (1077100_1) jagati kaheks
kogumiks ja projekti on nüüd kaasatud Võsu_2 (1077100_2) – Laviku paisust suudmeni.
Mõlemad eelvalikus olevad paisud asuvad sellel kogumil ja see on ka ÖST hindamise
nimekirjas. Purtse jõgi on varasema nelja kogumi asemel kaheks jagatud, aga projekti tegevuste
efektiivsuse paremaks hindamiseks käsitletakse seda ka edaspidi nelja kogumina, samuti
toimub ÖST hindamine neljal vanades piirides kogumil.
Seisundihinnangud
Loobu_1 (1077900_1) – lähtest Udriku ojani
VMK seisundihinnang: 2015-2021 VMK alusel on Loobu jõe esimese kogumi HÜMO
seisund kesine, ÖSE kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Peamine
survetegur on paisutus (Undla pais, Pundiveski pais PAIS012330). Kui Pundiveski läbipääsu
vajalikkust on hinnatud väheoluliseks, siis Undla puhul tuleb tagada kalade vaba läbipääs.
VMK kohaselt on vajalik hinnata ka olemasolevate kalapääsude toimimist (Neeruti
PAIS017700, Kadrina PAIS025640 ja Kadrina_1 PAIS025641).
Võsu_2 (1077100_2)
VMK seisundihinnang: 2019. aasta pinnaveekogumite vahehinnangu järgi on Võsu teise
kogumi ÖSE kesine ja koondhinnang kesine. Jõe KESE ja HÜMO seisund on hindamata.
Peamine survetegur on paisutus. Kuigi jõe alamjooksule jääb kaks inimtekkelist paisu (Mere ja
Metsa), siis ei ole neid VMK-s millegipärast välja toodud. 2019. a paisude ülevaatuse käigus
on Võsu Mere pais hinnatud prioriteetseks objektiks, kuna see on esimene ületamatu rändetõke
asudes suudmest 1,8 km kaugusel. Sellest 1,5 km kaugusele jääb Metsa pais, kuhu on kalade
läbipääsuks rajatud ava, kuid mis teatud veehulkade juures võib siiski olla kaladele läbimatu,
seda eriti sõõrsuudele. Ülejäänud paisude läbitavaks muutmine ei ole VMK ega 2019. a
hinnangu põhjal olulise tähtsusega (koondhinnang 4 või 5), kuid ka nende paisude puhul tuleb
survestada paisu omanikke täitma seadusest tulenevaid nõudeid.
Purtse_2 (1068200_2)
Pinnaveekogumite määruse järgi on Purtse jõgi senise nelja kogumi asemel alates Ojamaa jõe
suubumisest Purtse jõkke jagatud kaheks kogumiks (Purtse lähtest Ojamaa jõeni 1068200_1;
Purtse Ojamaa jõest suudmeni 1068200_2). Projekti CleanEST (ja kaasnevate projektide)
tegevuste tulemuste paremaks hindamiseks käsitletakse käesolevas plaanis Purtse jõge jätkuvalt
nelja kogumina.
VMK seisundihinnag: 2019. aasta pinnaveekogumite vahehinnangu järgi on vana kogumi
(Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni 1068200_2) ÖSE halb ja koondseisund halb. KESE on
hindamata. Uue kogumi (Purtse Ojamaa jõest suudmeni 1068200_2) ÖSE ja KESE on halvad
ning koondhinnang halb. Võrreldes 2010. aasta hinnanguga on kogumi seisund halvenenud.
Peamiseks surveteguriks on paisutus (Püssi pais) ning hajukoormus endistest tööstusaladest või
tööstusobjektidest. VMK kohaselt on ületamatuks rändetakistuseks ka Lohkuse pais, kuigi
Lohkuse paisu juures on olemas toimiv möödaviik-kalapääs. Kuigi visuaalselt möödaviik
toimib, siis on plaanis CleanEST-i raames seda põhjalikumalt seirata ning selgitada välja selle
toimimise efektiivsus. Vastavalt tulemustele saab uuendada ka infot VMK-s.
42
Pada_2 (1071900_2) – Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni
VMK seisundihinnang: 2015-2021 VMK alusel on Pada jõe teise kogumi ÖSE kesine, HÜMO
seisund kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). KESE on hindamata.
Võrreldes 2010. aasta hinnanguga on kogumi seisund halvenenud. Peamiseks surveteguriks on
paisutus, kuid madala hinnangu põhjuseks on ka rikutud elupaigad ja siirdekaladele sobilikud
kudealad. VMK andmetel jääb kogumile mitu raskesti ületatavat rändetõket, kuid 2019. a
välitööde põhjal on raskesti ületatavaks hinnatud üksnes Unukse pais ja Unukse truubid.
Ülejäänud paisud (Kitse PAIS023610, Tuularu PAIS023620 ja Unukse veski pais PAIS023650)
hinnati läbitavaks. Osad paisud on ka lammutatud (nt Adrika PAIS019940).
Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani
VMK seisundihinnang: 2015-2021 VMK alusel on Selja jõe teise kogumi ÖSE kesine, HÜMO
seisund kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel). Võrreldes 2010. aasta
hinnanguga on kogumi seisund parem. Peamised mõjutegurid on reoveepuhastitest jõkke
suunatud puhastatud reovesi (vajalik jätkata loa tingimustele vastavuse kontrollidega),
suublasse juhitud heitvesi, hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus
loomakasvatushoonetest, hajukoormus põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu,
hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest, inimtekkelised paisud (Haljala
PAIS011480, Päide I ja Päide II), koprapaisud ning süvendamisest tulenev koormus veekogu
hüdromorfoloogiale. Päide I ja Päide II on kaladele ületamatud paisud. Haljala pais jääb Selja
jõkke suubuvale Haljala ojale ning seal ei ole kaladele läbipääsu tagamine vajalik.
Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni
VMK seisundihinnang: Veekogum on kaasatud vee-elustiku iga-aastasesse pidevseiresse,
2019. aasta pinnaveekogumite vahehinnangu alusel on Selja_4 veekogumi ÖSE seisund
endiselt kesine, KESE halb ning koondseisund alates 2018. aastast halb. Peamised mõjutegurid
on punktkoormus heitvee väljalasust, hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus
loomakasvatushoonetest, hajukoormus põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu,
hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata piirkondadest, inimtekkelised paisud (Pehka
PAIS018820 ja Varangu PAIS018830), koprapaisud ning süvendamisest tulenev koormus
veekogu hüdromorfoloogiale.
Kunda_1 (1072900_1) – lähtest Anguse (Ädara) jõeni
VMK seisundihinnang: 2015-2021 VMK alusel on Kunda jõe esimese kogumi ÖSE kesine,
HÜMO seisund kesine, KESE hea ja koondhinnang kesine (2013. aasta hinnangu alusel).
Võrreldes 2010. aastaga koondhinnang muutunud ei ole. VMK-s on ainukeseks mõjuteguriks
kogumil Aravuse pais, mis on kaladele ületamatu.
Kunda_2 (1072900_2) – Kunda Anguse jõest Kunda Jaama tn sillani
VMK seisundihinnang: alates 2014. aastast on Kunda jõe teise kogumi ÖSE ja koondhinnang
olnud halvad (eelnevalt oli hinnang kesine), KESE on hindamata. Ainukeseks mõjuteguriks
kogumil on paisutamine. Kogumil asuvale Kunda III paisule (PAIS010070) on rajatud Eestis
ainulaadne kalalift, kuid selle efektiivsus on varasemate uuringute kohaselt küsitav. Ülesvoolu
jääb mitmeid ületamatuid rändetõkkeid.
Udriku oja (1078200_1)
VMK seisundihinnang: Udriku oja ÖSE on kesine ja koondhinnang kesine (2013. aasta
hinnangu alusel). Võrreldes 2010. aastaga on hinnang sama. KESE ega HÜMO seisundit pole
hinnatud. Peamised mõjutegurid kogumil on inimtekkelised paisud ja koprapaisude koormus
veekogude hüdromorfoloogiale. Vajalik on uurida paisude mõju ning töötada välja meetmed
paisude mõju leevendamiseks. Samuti on vajalik likvideerida koprapaisud.
43
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Seire teostati seireplaani alusel. Tehtud on baastaseme seire kaldaelustiku (kahepaiksed,
imetajad, linnud), KALA, MAFÜ, SUSE, FÜBE, FÜKE, KESE ja SPETS ainete osas kõigil
ÖST hindamisega seotud veekogumitel. Paisude likvideerimise eelne veekogumite seisund on
hinnatud ning täpsemad tulemused tuuakse välja 31.12.2021 esitatavas aruandes.
Kaldaelustiku seire viidi läbi seireplaanis kirjeldatud metoodikate alusel. Seirekohtade valikul
tehti eeltöö kasutades MapInfot ja erinevaid kaardikihte. Samuti võeti aluseks juba olemasolev
kaitsealuste liikide andmestik Keskkonnaregistris ja Loodusvaatluste andmebaasis. Erinevus
seireplaanis märgituga esines lindude puhul: ei kasutatud Eesti Ornitoloogiaühingu
jõelinnuseire metoodikat, vaid piirduti kaitsealuste lindude juhuvaatlustega, mis tehti teiste
rühmade seirekohtades või liikudes ühest seirekohast teise. Kirja pandi ainult sellised vaatlused,
kus linnud olid vee peal või toitusid kalda-alal (ülelende ei märgitud). Kahepaiksete puhul
viiakse riiklik seire peamiselt läbi seisuveekogudel, CleanESTi raames aga vooluveekogudel.
Seirekohtadeks püüti siiski leida selliseid kohti, kus voolukiirus on aeglasem, esineb rohkem
seisvat vett (soodid, paisjärved jm), et suurema tõenäosusega leida sigivaid kahepaikseid.
Samuti külastati seirekohti erinevalt riikliku seire metoodikast kahel, mitte ühel korral. Lisaks
riikliku seire metoodikale arvestati kahepaiksete puhul ka vabatahtliku seire juhendis
märgituga.
EMÜ viis ÖST hindamisega seotud vooluveekogumitel läbi MAFÜ ja jõevähi seire, mille
tulemusi on kajastatud vastavates aruannetes14,15. Jõevähi seire toimus kuues veekogumis:
Alajõgi_2, Erra, Selja_4, Võsu_2, Loobu_2 ning Pada_2, ülejäänud kogumite puhul antakse
arvukuse hinnangud muude uuringute, harrastuskalapüügi ja kalastiku katsepüükide andmete
ning teiste kirjalike ja suuliste andmete põhjal.
Metoodika
2021. ja 2022. aastal jätkub kalastiku seire. 2021. aastaks on plaanitud mõnede paisude
eemaldamine ja sel juhul toimub nendes kohtades järelseire 2022. aastal, vt täpsemalt lisa 1.
Elustiku seire on enamjaolt planeeritud selliselt, et see ühtib riikliku seire metoodikatega,
mõnel juhul on metoodikat muudetud või täiendatud. Elustiku baastaseme seire ÖST
pakkumise hindamiseks teostati 2019.–2020. aastal. Vahehindamise (2024) ja lõpphindamise
(2028) tarvis toimuvad seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal.
Kalastiku seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Kvaliteedinäitajad, mida seire käigus
kogutakse/arvutatakse on samad, mis riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire puhul. Erinevalt
riikliku seire metoodikast viiakse LIFE IP CleanEST projekti raames kalastiku seiret läbi
peaaegu kogu aasta vältel. Seda seetõttu, et seireajad on liigiti ja erinevaid metoodikaid
kasutades eesmärgist sõltuvalt erinevad (elektripüügid peamiselt hilissuvel, lisaks vajadusel
sügisese ja kevadise kuderände tuvastamiseks; torbikupüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt
sügisest kevadeni); mõrrapüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt kevadest sügiseni);
võrgupüügid vastavalt konkreetsele eesmärgile (tavaliselt hilissuvel, kuderände
kindlakstegemisel ka kevadel/sügisel; võimalusel jääalune püük); telemeetriaseadmetega seire
aastaringselt).
14
Pall, P., Vilbaste, S., 2020. Virumaa vooluvete seisund makrofüütide alusel 2020. a.. Eesti Maaülikool, Tartu.
15
Hurt, M., 2020. Jõevähi leviku ja arvukuse hindamine Virumaa veekogudes projekti CleanEST raames 2020. a.
Eesti Maaülikool, Tartu.
44
Seire eest vastutav(ad) partner(id)
KAUR vastutab elustiku seire eest, v.a põhjaloomastik ja -taimestik. Jõevähi katsepüüke
teostab EMÜ. EKUK viib väljavalitud kohtades läbi füüsikalis-keemilist, keemilist,
fütobentose ja suurselgrootute seiret.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Uuringuaruanne kalastiku rändetakistuste kohta, ÖST hindamisaruanne ja
rändetakistuste eemaldamiseks valitud objektide nimekiri 31.12.2021;
- Tegevusmeetmete loetelu ja üksikasjalike projektide ettepanekud väljavalitud
objektidele kalapääsude rajamiseks 31.03.2022;
- Välitööde aja- ja tegevuskava valmis 31.05.2020;
- Välitööd on läbi viidud 14 objektil, valik tehtud ja tööprojektid 6 objekti jaoks koostatud
31.12.2021;
- Esimene kalapääs on rajatud Purtse jõel 31.12.2022;
- Viimane (kuues) kalapääs on rajatud 31.12.2025.
45
C.13 Jõeliste elupaikade taastamine (eelhinnang ja järelseire)
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Veekogu hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks tuleb muude kvaliteedielementide kõrval
tagada ka hüdromorfoloogiliste elementide piisavalt hea seisund. Selleks tuleb vastavalt
teostatud uuringutele taastada jõelisi elupaiku, arvestades sealjuures kompleksset lähenemist
(elupaigad, veekaitse, liikide heaolu saavutamine, ÖST kvaliteet). Tegevuste kavandamiseks
ning muudatuste jälgimiseks ja hindamiseks tuleb rakendada sobivat seiremetoodikat.
Rakendatakse 2015–2021 perioodi VMK pinnavee meetmeprogrammi meetmeid (viited
ridadele meetmeprogrammi Lisa 1 Exceli tabelis) 855; 1217; 1710; 1738; 1772. Tehnilise
töögrupi 17.04.2020 toimunud koosolekul otsustati välja jätta algselt taotluses mainitud
meetmed 300 ja 1059.
Lisaks seirab KAUR selle tegevuse raames projekti esimesel kolmel aastal traditsiooniliste
meetoditega Narva jõe kalastikku, samal ajal testides ja täiustades olemasolevat esialgset
ametlikku seiremetoodikat16 ja töötab välja lõpliku metoodika. Seiremetoodikat ja seire
tulemusi tutvustatakse Venemaale, kes samuti mõjutab Narva jõge kui piiriveekogu.
Tegevuse eest vastutavad partnerid on KAUR ja KeA. KAUR viib läbi vajalikud uuringud ja
koostab jõe-elupaikade taastamistöödeks lähteülesanded (projektid või eskiisid). KeA
organiseerib talgud jõe-elupaikade taastamiseks ja KeM osaleb taastamistööde kvaliteedi
hindamisel.
Uuringu-/seirekohad
Eelvalikus olevateks vooluveekogudeks, millel jõelisi elupaiku taastama hakata, on Pada,
Loobu ja Selja jõed. KAUR-i kalastiku ekspertide poolt antakse neil jõgedel asuvate
rändetakistuste ja elupaikade/kudealade osas eelhinnang, mille alusel valitakse välja asukohad
taastamistegevusteks. Lisaks eelvalikus olevatele jõgedele teostatakse töid taastatavate
elupaikade töögrupi poolt paika pandud asukohtades. Taastatavates elupaikades tehakse
vahetult enne tööde algust ning 2–3 aastat peale tööde lõppu SUSE seiret. ÖSE ja KESE (sisend
tegevusse C.2) hindamiseks vajalikud seired (KALA, FÜBE, SUSE, MAFÜ, FÜKE, SPETS,
OA) viiakse läbi kõigil nimetatud jõgedele jäävatel veekogumitel (välja arvatud Selja_1).
Hinnangute andmisel kasutatakse ka 2020. aasta riikliku jõgede hüdrobioloogilise ning riikliku
jõgede hüdrokeemilise ja OA seire käigus kogutud andmeid.
Lisaks viiakse projekti esimesel kolmel aastal läbi Narva jõe kalastiku seire, täpsemad
asukohad on välja toodud tabelis 10, tabelit on täiendatud 2021. aasta seirekohtade näol. 2020.
aastal teostati seire samades punktides, kus 2019. aastal.
Tabel 10. Narva jõe seirekohad (2019–2021 a).
Püügimeetod Koordinaadid (ülesvoolu) Koordinaadid (allavoolu) Aasta
elektripüük 6590917,561 738591,707 6590993,079 738549,962 2019
elektripüük 6592262,185 737343,37 6592270,322 737319,926 2019
elektripüük 6593570,241 735391,498 6593581,455 735374,305 2019
elektripüük 6593122,98 736282,084 6593253,965 736265,011 2019
elektripüük 6595253,02 734161,63 6595283,915 734161,262 2019
elektripüük 6597351,643 731885,986 6597368,751 731849,934 2019
elektripüük 6598311,734 730367,688 6598321,277 730337,339 2019
silmutorbikud 6596969,474 732885,605 2019
16
Järvekülg, R. & Pall, P., 2017. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamismetoodika arendamine ja
ajakohastamine. Eesti Maaülikool, Tartu.
46
Püügimeetod Koordinaadid (ülesvoolu) Koordinaadid (allavoolu) Aasta
mõrrad 6597818,151 731863,468 2019
mõrrad 6597963,338 731356,231 2019
mõrrad 6598185,626 731031,049 2019
elektripüük 6558985 717551 6559217 717552 2021
elektripüük 6560924 717966 2021
elektripüük 6580753 731199 2021
elektripüük 6586763 737725 2021
võrgupüük 6586621 738008 2021
võrgupüük 6579225 728849 2021
mõrrad 6549828 715386 2021
Seisundihinnangud
Pada_1 (1071900_1) – Pada lähtest Iivandojani (Tüükri kraavini) ja Pada_2
(1071900_2) - Iivandojast (Tüükri kraavist) suudmeni
VMK seisundihinnang: Pada jõe ÖSE ja HÜMO seisund on kogu jõe ulatuses kesises
seisundis. Sellest tulenevalt on koondhinnang veekogu seisundile kesine. KESE on hindamata.
Võrreldes 2010. aastaga on jõe seisund hinnatud halvemasse seisundisse.
Peamiseks surveteguriks on paisutus, kuid madala hinnangu põhjuseks on ka rikutud elupaigad
ja siirdekaladele sobilikud kudealad. VMK andmetel jääb kahele kogumile mitu raskesti
ületatavat rändetõket, kuid 2019. a välitööde põhjal on raskesti ületatavaks hinnatud üksnes
Unukse pais ja Unukse truubid. Ülejäänud paisud (Kitse, Tuularu ja Unukse veski pais) hinnati
läbitavaks. Osad paisud on ka lammutatud (nt Adrika). Probleeme põhjustab ka kobraste kõrge
arvukus ning nende tegevusest põhjustatud muutused veekogu hüdromorfoloogias. VMK-ga on
ette nähtud paisutuse, sh kobraste rajatud paisude likvideerimine, kobraste arvukuse piiramine,
rajatud kalapääsude toimimise hindamine ning siirdekalade koelmute rajamine ning jõesängi
kujundamine kividega vastavalt Pada jõe hoiuala kaitsekorralduskavale. Oluliseks liigiks on ka
jõesilm, kelle looduslikku karja on vaja taastada.
Loobu_1 (1077900_1) – Udriku ojani ja Loobu_2 (1077900_2) – Udriku ojast
suudmeni
VMK seisundihinnang: Loobu jõe ÖSE ja HÜMO seisund kogu ulatuses kesises seisundis.
Sellest tulenevalt on koondhinnang veekogu seisundile kesine. KESE on hinnatud üksnes
Loobu 2 kogumil. Võrreldes 2010. aastaga ei ole hinnang jõe seisund osas muutunud.
Peamine survetegur on paisutamine hüdroenergia tootmise (Joaveski) ning vesiviljeluse või
rekreatsiooni (Vohnja I PAIS025470 ja Vohnja II PAIS025480) eesmärgil. Samuti on paise,
millel puudub otstarve (Undla pais, Pundiveski pais). Kui Pundiveski läbipääsu vajalikkust on
hinnatud väheoluliseks, siis Undla puhul tuleb tagada kalade vaba läbipääs. Vohnja I ja II on
rajatud Loobu jõe lisajõele Vohnja ojale ning paisud on seotud ajalooliste mõisatiikidega. Sealt
ülesvoolu on rajatud kolmaski kalapääs, mis on vajalik kalakasvatusele. VMK kohaselt on
vajalik hinnata ka olemasolevate kalapääsude toimimist (Neeruti, Loobu ja Kadrina). Joaveski
kalapääsu juurde rajatud kamberkalapääs on hinnatud raskesti ületatavaks või ületamatuks.
Sellest tulenevalt on tehtud mitmeid soovitusi veevoolu aeglustamiseks pääsust allavoolu
kivide paigaldamisega. Lisaks on Loobu jõe kaitsekorralduskavaga ette nähtud Loobu paisust
allavoolu jõe hüdromorfoloogilise struktuuri täiendavad taastamistööd.
47
Selja_2 (1074600_2) – Veltsi ojast Soolikaojani, Selja_3 (1074600_3) – Soolikaojast
Varagu mnt sillani ja Selja_4 (1074600_4) – Varangu mnt sillast suudmeni
VMK seisundihinnang: Selja jõe teise kogumi ÖSE ja HÜMO seisund on kesine. Sellest
tulenevalt on koondhinnang veekogumi seisundile samuti kesine, mis on parem võrreldes 2010.
a hinnanguga. Peamised mõjutegurid on reoveepuhastitest jõkke suunatud puhastatud reovesi
(vajalik jätkata loa tingimustele vastavuse kontrollidega), suublasse juhitud heitvesi,
hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus loomakasvatushoonetest, hajukoormus
põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata
piirkondadest, inimtekkelised paisud (Haljala, Päide I ja Päide II), koprapaisud ning
süvendamisest tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale. Päide I ja Päide II on kaladele
ületamatud paisud. Haljala pais jääb Selja jõkke suubuvale Haljala ojale (VEE1075100) ning
seal ei ole kaladele läbipääsu tagamine vajalik.
Selja jõe kolmanda kogumi ÖSE on halb ja HÜMO seisund kesine. Kuna üks näitajatest on
halb, siis on ka koondhinnang veekogumi seisundile halb. Halva seisundi põhjuseks on
peamiselt punktkoormus, hajukoormus ja reoveepuhastitest tulev heitvesi, mille näitajad ei
vasta mõnel juhul vee-erikasutusloa nõuetele (pH, heljumi ja üldfosfori sisaldused).
Hüdromorfoloogia kesise seisundi põhjuseks on paisutus ja süvendamisest tulenev koormus
veekogu hüdromorfoloogiale.
Selja jõe neljanda kogumi ÖSE ja HÜMO seisund on kesine. Sellest tulenevalt on
koondhinnang veekogumi seisundile samuti kesine, mis on parem võrreldes 2010. a
hinnanguga. KESE on alates 2018. aastast hinnatud halvaks (teistes kogumites alates 2013.
aastast KESE hinnatud ei ole). Peamised mõjutegurid on punktkoormus heitvee väljalasust,
hajukoormus haritavalt maalt, hajukoormus loomakasvatushoonetest, hajukoormus
põllumajandusmaalt kuivendussüsteemide kaudu, hajukoormus kanalisatsiooniga ühendamata
piirkondadest, inimtekkelised paisud (Pehka ja Varangu), koprapaisud ning süvendamisest
tulenev koormus veekogu hüdromorfoloogiale.
Kokkuvõttes on C.13 tegevuse raames vajalik läbi viia uuring (Selja jõe kogumitel 2, 3 ja 4)
veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamise lahenduste hindamiseks ja elupaikade
taastamiseks ning tulemuste põhjal alustada taastamistöödega. Vajalik on likvideerida
koprapaisud ning piirata kobraste arvukust.
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Elupaikade taastamisele eelneva seisundi hindamiseks on seired suures osas teostatud ja tehtud
on baastaseme seire kaldaelustiku, MAFÜ, SUSE, FÜBE, FÜKE, KESE ja SPETS ainete osas
kõigil ÖST hindamisega seotud veekogumitel (sisend tegevusse C.2). Tehtud kaldaelustiku,
MAFÜ ja jõevähi seiret on täpsemalt kirjeldatud peatüki C.11 all.
Metoodika
2021. ja 2022. aastal viiakse tegevuse raames läbi kalastiku seire lisas 1 välja toodud
veekogumitel ja SUSE seire elupaikade taastamisega seotud kohtades vahetult enne tööde
algust.
Seire hindamaks elupaikade taastamise efektiivsust toimub käimasolevate uuringute põhjal
määratud tegevuste poolt mõjutatud piirkondades enne tegevuste elluviimist. Peale
konkreetsemate tegevuskohtade väljavalimist toimub vajadusel täiendav kalastiku seire
baastaseme määramiseks.
48
Elustiku seire on enamjaolt planeeritud selliselt, et see ühtib riikliku seire metoodikatega,
mõnel juhul on metoodikat muudetud või täiendatud. Elustiku baastaseme seire ÖST
pakkumise hindamiseks teostati 2019.–2020. aastal. Vahehindamise (2024) ja lõpphindamise
(2028) tarvis toimuvad seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal.
Kalastiku seire on osa jõgede hüdrobioloogilisest seirest. Kvaliteedinäitajad, mida seire käigus
kogutakse/arvutatakse on samad, mis riikliku jõgede hüdrobioloogilise seire puhul. Erinevalt
riikliku seire metoodikast, viiakse LIFE IP CleanEST projekti raames kalastiku seiret läbi
peaaegu kogu aasta vältel. Seda seetõttu, et seireajad on liigiti ja erinevaid metoodikaid
kasutades eesmärgist sõltuvalt erinevad (elektripüügid peamiselt hilissuvel, lisaks vajadusel
sügisese ja kevadise kuderände tuvastamiseks; torbikupüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt
sügisest kevadeni); mõrrapüügid kõigil aastaaegadel (peamiselt kevadest sügiseni);
võrgupüügid vastavalt konkreetsele eesmärgile (tavaliselt hilissuvel, kuderände
kindlakstegemisel ka kevadel/sügisel; võimalusel jääalune püük); telemeetriaseadmetega seire
aastaringselt).
Lisaks kalastiku seirele tehakse jõeliste elupaikade ja kudealade taastamistegevustega seotud
kohtades suurselgrootute seiret vahetult enne tööde algust ning 2–3 aastat peale tööde lõppu,
seirekohad täpsustatakse enne taastamistegevusi. Suurselgrootute seire on osa riiklikust seirest
ja toimub vastavalt riikliku keskkonnaseire pinnaveeseire allprogrammi jõgede
hüdrobioloogilise seire metoodikale.
Narva jõel katsetatakse suurte jõgede kalastiku seisundi hindamiseks mõeldud metoodikat11
(esimene seirering) ning viiakse kohandatud metoodika alusel läbi Narva jõe seire (teine
seirering). Esimene seirering toimub aastatel 2019–2021, teine ring aastatel 2022–2024. 2021.
aasta seirekohad on näidatud tabelis 10.
Seire eest vastutav(ad) partner(id)
KAUR vastutab elustiku seire eest, v.a põhjaloomastik ja -taimestik. Jõevähi katsepüüke
teostab EMÜ. EKUK viib väljavalitud kohtades läbi FÜKE, OA, SPETS, FÜBE ja SUSE seiret.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Esimene elupaik/kudeala on taastatud 30.09.2020;
- Esimene vabatahtliku töö üritus on korraldatud 30.11.2020;
- Kolm vabatahtliku töö üritust on korraldatud 30.09.2021;
- Suurte jõgede (Narva jõgi) seiremetoodika on välja töötatud ja seire läbi viidud
31.10.2024;
- Seitse jõelist elupaika on taastatud 31.10.2025;
- Viis vabatahtliku töö üritust on korraldatud 30.06.2027;
- Kümme jõelist elupaika on taastatud 30.06.2027
49
C.14 Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning
loodusliku ilme taastamine (eelhinnang ja järelseire)
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
Tegevuse eesmärgiks on puhastada ca 1,5 km reostatud alasid Erra jõe (VEE1070200) Natura
2000 aladele jäävates lõikudes. Erra jõe ja selle ümbruse taastamiseks tuleb eemaldada 1600
m3 põhjasetteid ja saastunud pinnast. Tegevus viiakse läbi koostöös täiendavate vahendite
kasutamisega Ühtekuuluvusfondist, mille raames puhastatakse teised jääkreostuse alad projekti
piirkonnas. Rakendatakse 2015–2021 perioodi VMK pinnavee meetmeprogrammi meedet
(viide reale meetmeprogrammi Lisa 1 Exceli tabelis) 195.
Jääkreostuse eemaldamise peamiseks eesmärgiks on inimestele ohutu ja elusloodusele soodsa
keskkonna tagamine. Erra jõest jääkreostuse eemaldamisega viiakse pinnase kvaliteet
vastavusse elamumaa jaoks kehtestatud piirmääradega. Ohtlike ainete eemaldamise ja
loodusliku ilme taastamisega parandatakse vooluveekogude keemilist ja ökoloogilist seisundit.
Kohtla jõgi (VEE1070700) ja Erra jõgi on Purtse jõe (VEE1068200) lisajõed ning nendelt
jõgedelt jääkreostuse likvideerimine koos Purtse jõe jääkreostuse likvideerimisega avaldab
sünergilist mõju Purtse jõe kolmanda veekogumi seisundi paranemisele.
Tegevuse elluviimise eest vastutav partner on KeM, järelseiret teostavad tegevuse D.1 raames
EKUK (veekogu keemiline ja ökoloogiline seisund) ja KAUR (veekogu ökoloogiline seisund).
Uuringu-/seirekohad
Proovivõtukohad Erra jõel said paika pandud projekti esimeses faasis. Neis seirejaamades
teostatati seire baastaseme hinnangu andmiseks ja peale puhastustööde lõppemist viiakse läbi
seire järelhinnangu andmiseks. Neid seirekohti silmas pidades valisid vastavad eksperdid välja
sobivad kohad ka kahepaiksete, lindude ja imetajate seireks.
Seisundihinnangud
VMK seisundihinnang: 2015-2021 VMK alusel on Erra jõe ÖSE halb ja sellest tulenevalt ka
koondhinnang halb (2013. aasta hinnangu alusel). Jõe KESE on hinnatud halvaks ning HÜMO
seisund oli varasemalt hinnatud kesiseks. Koondhinnang jõe seisundile võrreldes 2010. aastaga
muutunud ei ole. Peamised survetegurid on hajukoormus endistest tööstusaladest või
tööstusobjektidest (jääkreostus), punktkoormus keskkonnakompleksloa kohuslase käitise
heitvee väljalasust ning muu suublasse juhitav heitvesi (Põhja-Kiviõli karjääri settebassein).
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Seire viidi läbi seireplaani alusel ning esimese faasiga on tehtud baastaseme seire kaldaelustiku,
MAFÜ, SUSE, FÜBE, FÜKE, KESE ja SPETS ainete osas. Samuti on tehtud baastaseme
hindamiseks vajalik põhjasetete ja pinnavee ohtlike ainete seire (2019. aastal), ebaõnnestus kala
püüdmine ohtlike ainete proovivõtuks. Läbi viidud kaldaelustiku ja MAFÜ seiret on täpsemalt
kirjeldatud peatüki C.11 all.
Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti 2019. aastal kahest puurkaevust (read 1 ja 2
tabelis 11). Proovidest määrati järgmised näitajad: NH4, NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca,
Mg, Fe(üld), PHT, üldkaredus, kuivjääk, PO4, Hg, Cd, Pb, As, Ni, Ba, Cu, Cr, Sn, Mo, fenoolid
(1-ja 2-aluselised), naftasaadused, PAH, BTEX, klorofenoolid, GC pestitsiidid, PCB, LC
pestitsiidid, tinaorgaanika, glüfosaat, AMPA.
50
Metoodika
2022. aastaks on plaanitud Erra jõele kalastiku järelseire, kalastiku seiremetoodikat on
täpsemalt kirjeldatud C.11 peatükis. ÖST pakkumise hindamiseks toimub 2024. aastal
vahehindamine ning 2028. aastal lõpphindamine, mille tarvis toimuvad kaldaelustiku, KALA,
MAFÜ, SUSE, FÜBE, FÜKE, KESE ja SPETS ainete seired vastavalt 2023. ning 2027. aastal.
Põhjasetete ja pinnavee ohtlike ainete järelseire toimub alates 2023. aastast kuni projekti lõpuni.
FÜKE näitajaid, ohtlikke aineid ja vooluhulka mõõdetakse neli korda aastas, sette- ja
ökotoksikoloogia proove võetakse 2‒3 aasta tagant.
Puhastustööde järgse seirega alustatakse peale puhastustööde lõppu, eeldatavasti 2023. aastal
(tegevus D.1 alt).
Seire eest vastutav(ad) partner(id)
Tegevuse D.1 raames teostavad järelseiret EKUK (veekogu KESE ja ÖSE, põhjavesi) ja KAUR
(veekogu ÖSE).
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
- Detailne tööprojekt Erra jõe elupaikade taastamiseks on KeM-i poolt kooskõlastatud
31.05.2021;
- Alustatakse puhastus- ja taastamistöödega 31.07.2021;
- Erra jõe elupaikade taastamistööd on lõpetatud 31.12.2023.
51
D.1 Projekti keskkonnamõju jälgimine (D.1.1 – jääkreostus,
kaevandamisalade korrastamine; D.1.2 – kalapääsud, taastatud
jõelised elupaigad)
Tegevuse kirjeldus ja vastutav partner
D-tegevuste käigus analüüsitakse kogutud seireandmeid ning tehakse järeldused C-tegevuste
efektiivsuse, korratavuse ja ülekantavuse kohta ning neid võetakse arvesse veemajanduskava
2021–2027 perioodi kavandamisel või sarnaste surveteguritega toimetulemiseks teistes Eesti
või Euroopa vesikondades.
D-tegevuste raames seiratakse järgnevaid teemasid: veekogumite seisund, kalapopulatsioonid,
jääkreostuse eemaldamisest tingitud muutused veekogumite seisundis, ökosüsteemide
toimimine jne. Tegevuse raames viiakse läbi mitmeaastased seired, mis käsitlevad veekogu ja
selle kaldaelupaiku ühtse ökosüsteemina. Käesolev uuringu- ja seireplaan on koostatud selleks,
et jälgida järgnevate tegevuste efektiivsust: C.6, C.8, C.10, C.11, C.12, C.13, C.14. Tegevuse
käigus rakendatakse 2015–2021 perioodi VMK põhjavee meetmeprogrammi meedet (viide
reale meetmeprogrammi Lisa 2 Exceli tabelis) 257 ja pinnavee meetmeprogrammi meetmeid
(viited ridadele meetmeprogrammi Lisa 1 Exceli tabelis) 693; 849; 850; 851; 854; 1209; 1216;
1456; 1876; 2330.
LIFE IP projekti elluviimisel kogutakse ja analüüsitakse ka olemasolevaid seireandmeid.
Projekti rakendamisel võetakse kõigi asjakohaste meetmete puhul arvesse olemasolevaid
saasteallikaid, mille heitkoguste kohta kogutakse andmeid regulaarselt ettevõtete (nt VKG)
omaseire käigus.
Baastasemeks võetakse varasemalt teostatud uuringute ja seirete tulemused, olemasolevatel
omaseire andmetel põhinev praegune olukord ning LIFE IP raames vajadusel teostatavad
seired.
Pinnase ja põhjavee reostuse vähendamise ja puhastusmeetmete toimimise jälgimiseks
kasutatakse sobivaid pinnase ja põhjavee kvaliteedinäitajaid. Nendes piirkondades, kus
projektimeetmed on suurema mõjuga, hinnatakse ka veeökosüsteemide ja eluslooduse
seisundit. Kalapääsude efektiivsuse ja veekogude ökosüsteemide tervikuna hindamiseks viiakse
läbi mitmeaastased seired. D-tegevuste raames kogutud andmeid kasutatakse
ökosüsteemiteenuste pakkumise kaardistamiseks (C.2).
D.1.2 tegevuse alt teostatav kalapääsude järelseire on suunatud nii kalapääsudele, mis rajatakse
käesoleva projekti tegevuse C.11 raames kui ka varasemalt Viru alamvesikonnas rajatud
kalapääsudele. Viiakse läbi kalapääsude efektiivsuse hindamine, mille käigus vaadatakse
kalapääsud üle nende sobivuse osas erinevate kalaliikide jaoks ning uuritakse kalastiku (jm
elustiku) seisundit ja selle muutusi konkreetsetes veekogudes. Ihtüoloogilisteks uuringuteks
kasutatakse telemeetriat, võimalusel kalaloendureid, kalade märgistamist, teaduslikku
kalapüüki – elektripüük, võrgupüük, mõrrapüük, püük silmutorbikutega. Lisaks kaasatakse
kohalikke harrastuskalureid ja elukutselisi kalureid (märgistatud kalade kohta taaspüügiinfo
saamiseks).
Kogutud andmete analüüsi tulemusena kehtestatakse paisude ja kalapääsude hüdroloogiliste
seiresüsteemide rajamise normid, mis tagavad võimaluse pidevalt vooluhulka jälgida (nii
kalateel, kui ökoloogilist vooluhulka hüdrorajatises) ja kindlustavad sellisel moel kalatee
veevarustuse ning kokkuvõtteks – kalatee ekspluateerimise moel, mis tagab kalatee toimimise.
Neid norme rakendatakse Viru alamvesikonnas, aga kantakse üle ka teistesse
alamvesikondadesse ja vesikondadesse üle Eesti. Projekti käigus paigaldatakse seiresüsteemid
(hapniku- ja veetasemelogerid) käesoleva projekti raames rajatavate aga ka varem rajatud
paisude/kalateede juurde.
52
Keskkonnaagentuur koordineerib projekti raames tehtavat seiret ehk vaatab üle, et planeeritav
seire haakuks riikliku seirega, oleks kooskasutatav teiste seireandmetega ning saaks kantud
infosüsteemi. Lisaks kogub KAUR eelanalüüsitud andmeid erinevatest sektoritest ning
analüüsib neid ja teeb järeldused projekti tegevuste tulemuslikkuse kohta. KAUR hindab
keskkonnaseisundit enne projekti ja projekti tegevustest tulenevaid muutusi tervikuna,
sealhulgas ÖST osas.
Seire puhul kasutatakse optimaalseid kaasaegseid meetodeid. Vastavalt jälgitava tegevuse
mõjule võetakse seire puhul kasutusele riiklikus keskkonnaseireprogrammis kasutatud
standardiseeritud näitajad ja vajadusel täiendavad näitajad.
Uuringu-/seirekohad
Eelhinnangud antakse ja/või tehakse järelseiret järgmistele tegevustele ja objektidele:
C.6 – Kohtla-Nõmme rehviremonditehase (JRA0000121) ja Pahnimäe ABT
(JRA0000021) aladel pinnasetervenduse tõhususe järelhindamine;
C.8 – Veest sõltuvate looduslähedaste elupaikade võrgustiku kujundamine kaevandatud
aladel – baastase ja ja järelseire;
C.10 - Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku
keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s (pinna- ja
põhjaveeuuringute täpsemad seirekohad on toodud peatükis C.10) – baastase ja
järelseire;
C.11 – Kalade rändetingimuste parandamine (projekti käigus käsitletavad rändetõkked
on loetletud peatükis C.11) – baastase ja järelseire, sh olemasolevate ja projekti raames
rajatud kalapääsude efektiivsuse hindamine. Varasemalt rajatud kalapääsude toimimist
uuritakse Purtse, Pada (koos Kongla ojaga), Loobu, Kunda, Toolse, Vainupea, Sõmeru,
Võsu ja Selja jõel ning Mustojal. Kalapääsude hindamiseks koostatakse eraldi
tegevuskava, mis valmib 2021. aasta lõpuks. Seiratakse ka koprapaisude mõju kalade
rändetingimustele ja elupaikade kvaliteedile;
C.12 – Lõhe taasasustamine Purtse jõkke (baastase ja järelseire tegevuse C.11 raames);
C.13 – Jõeliste elupaikade taastamine Pada, Loobu, ja Selja jõgedel (täpsemad kohad
valivad välja Keskkonnaagentuuri kalastiku eksperdid);
C.14 ‒ Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme
taastamine (pinnavee ja setete baastaseme ja järelseire);
Kohtla jõgi, Purtse jõgi, fenoolisoo (pinnavee ja setete baastase ja järelseire;
puhastustöid teostatakse teise projekti raames);
Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu (puhastustööd on tehtud, CleanEST raames
toimus järelhindamine 2020. aastal).
Seisundihinnangud
Tegevuste C.6, C.8, C.10, C.11, C.13 ja C.14 raames käsitletavate objektide kohta on hinnangud
toodud nimetatud peatükkide all.
Kohtla (1070700_1)
VMK seisundihinnang: Kohtla jõe ÖSE on halb, KESE halb ja sellest tulenevalt ka
koondhinnang halb (2013. aasta hinnangu alusel). Jõe HÜMO seisund on hinnatud kesiseks.
Koondhinnang jõe seisundile võrreldes 2010. aastaga muutunud ei ole. Peamised survetegurid
on hajukoormus endistest tööstusaladest või tööstusobjektidest (jääkreostus), reostus alla 2000
53
ie reoveepuhastitest, punktkoormus keskkonnakompleksloa kohuslase käitise heitvee
väljalasust, hajukoormus sademeveest ning muu suublasse juhitav heitvesi.
Purtse_2 (1068200_2) - Purtse Ojamaa jõest Püssi paisuni, Purtse_3 (1068200_3) -
Purtse Püssi paisust Viru HEJ paisuni ja Purtse_4 (1068200_4) - Purtse Viru HEJ
paisust suudmeni
Seoses keskkonnaministri määruse nr 19 kehtima hakkamisega (redaktsiooni kehtivuse algus
24.04.2020) muutusid Purtse jõe veekogumite piirid – uue jaotuse alusel koondati need kolm
kogumit (uus nimetus Purtse_2 - Purtse Ojamaa jõest suudmeni). Projekti tegevuste paremaks
hindamiseks jäetakse kogumid vanadesse piiridesse.
Purtse jõe kolmanda ja neljanda kogumi (vana jaotuse järgi) ÖSE on 2019. aasta vahehinnangu
alusel kesine, KESE hinnang halb, mõlema kogumi puhul on koondseisund hinnatud halvaks.
I faasi (2019–2020) kokkuvõte
Hindamaks, kuidas läbiviidud tegevused ÖST pakkumisele mõju on avaldanud, tehti projekti
esimeses faasis baastaseme seiret (vee-elustik, kaldaelustik, füüsikalis-keemilised näitajad,
ohtlikud ained vees ja setetes) ÖST hindamisega seotud kogumites. Võtmata jäid ohtlike ainete
proovid elustikust ja Alajõel seirejaamas SJA8127000 setetest. Kaldaelustiku, MAFÜ ja
jõevähi seiret on täpsemalt kirjeldatud peatüki C.11 all.
Seireplaani alusel viidi läbi eelhindamised Kohtla ja Purtse jõel ning ka Erral enne reostuse
likvideerimise töid.
I faasiga on tehtud Tõrremäe järelhindamine, 2020. a võeti endise väetise ning kemikaalide lao
alalt neli pinnase proovi, millest analüüsiti raskemetalle (As, Cr, Cu, Hg), fenoole, naftasaadusi,
PAH-e ja pestitsiide. Analüüsitulemuste põhjal reostust ei tuvastatud.
Metoodika
Tegevuste D.1.1 ja D.1.2 raames selgitatakse välja vooluveekogude keemilised ja ökoloogilised
seisundid eesmärgiga hinnata seisundi baastaset (C.4) kas enne taastamistegevusi (Purtse ja
Kohtla jõgede puhastustööd, C.13 ja C.14) või nende planeerimise jaoks (C.11). Esimeses faasis
prooviti dubleerimise vältimiseks jagada uuritavatel vooluveekogudel analüüse erinevate
projekti tegevuste ning riikliku seire vahel. D.1.1 eelhinnangute raames on kaeti ära need
tegevused, mis ei ole eraldi EKUK-i eelarvega kaetud (C.11 ja C.13) või mis on vajalikud
kogumi seisundi hindamiseks (C.4).
Regulaarselt tehakse järelseiret jääkreostusaladel peale seda, kui LIFE IP või mõne täiendava
meetme raames (nt Purtse ja Kohtla jõe ning fenoolisoo jääkreostuse eemaldamise projekt) on
jääkreostus eemaldatud. Selleks luuakse seirevõrk, kust võetakse jääkreostusele iseloomulike
ainete tuvastamiseks pinnase ning pinna- ja põhjavee proove (EKUK). Pinnaseproovid võetakse
peale jääkreostuse eemaldamist, et tuvastada, kas alal on veel reostunud piirkondi. Pinna- ja
põhjavee seiret tehakse regulaarselt projekti lõpuni. Enne projekti lõpetamist teostatakse
integreeritud hindamine (kalad, selgrootud, makrofüüdid jne) nendel veekogumitel, mis on
reostunud alade poolt mõjutatud.
II faasis (2022. a) viiakse läbi Kohtla ja Purtse jõgede ning fenoolisoo reostuse
likvideerimistööde järelseire, mida on täpsemalt kirjeldatud allpool.
2021–2022 jätkub kalastiku seire C.11 ja C.13 tegevustega seotult ning viiakse läbi kalapääsude
hindamine, millele on tehtud eraldi tegevuskava. Järelseire toimub kohtades, kus on projekti
konkreetseid tegevusi ellu viidud, näiteks Pada jõel Unukse paisust ülesvoolu, Altja ojal Silla
paisust ülesvoolu ning Kohtla jõel (vt täpsemalt lisa 1).
54
C.6 - Kohtla-Nõmme rehviremonditehase ja Pahnimäe ABT pinnasetervenduse tõhususe
hindamine
Järelseire algab peale jääkreostuse likvideerimist, täpsemalt vt käesoleva dokumendi peatükist
C.6. Seirekohad ja sagedus kooskõlastatakse KeM-iga enne järelseire algust. Mõlemal objektil
teostatakse põhjaveeseiret ja pinnase puhastustööde järelkontroll.
C.8 ‒ Kaevandatud alade veest sõltuvate elupaikade uuring
Baastaseme hindamiseks viidi 2020. aastal kaevanduste isevoolsete väljavooludes läbi seitse
proovivõtu ja veekoguse mõõtmise seireseeriat ning teostati maismaaelupaikade ja märgalade
uuring ja hüdrobioloogiline uuring. 2021. a viiakse läbi täiendav uuring raskemetallide
sisalduste hindamiseks Aidu pinnaveesüsteemi veekogudes ja selle eesvooluks olevates
pinnaveekogudes ning jätkub elustiku seire tegevuse C.2 raames, mida on täpsemalt kirjeldatud
C.8 peatükis. Kaevandatud alade järelseire plaan täpsustatakse 2024. a peale uuringute
lõpetamist.
C.10 - Põllumajandusettevõtete (põllumajandustootjate) kaasamine põllumajandusliku
keskkonnaalase nõustamise meetmete rakendamiseks VMK-s
Põllumajanduse nõustamismeetmete tõhususe hindamine viiakse läbi samades punktides ning
sarnase sagedusega nagu tegevuse C.10 baastaseme hinnang. Kuigi tegevus C.10 lõpetatakse
aastal 2022, on mõistlik järelseiret teha aastatel 2024–2026, sest sellisel juhul on võimalik
hinnata, kas pilootalade põllumajandusettevõtted on jõudnud hakata rakendama uusi praktikaid.
Lisaks on vaja anda ettevõtetele aega uute praktikate juurutamiseks.
C.11 - Kalade rändetingimuste parandamine
Selleks, et hinnata paisude likvideerimise eelset ja järgset seisundit, viiakse läbi veekogumite
seisundi hindamine Alajõel, Kunda, Loobu, Pada, Purtse, Selja ja Võsu jõgedel ning Udriku
ojal samades kogumites, kus asuvad rändetakistused. Selle tegevuse eel- ja järelseire käigus
antakse hinnang ka tegevuse C.12 (lõhe taasasustamine Purtse jõkke) efektiivsusele.
C.13 - Jõeliste elupaikade taastamine
Selleks, et hinnata elupaikade taastamisele eelnevat ja järgnevat seisundit, viiakse läbi
veekogumite seisundi hindamine Loobu, Pada ja Selja jõgedel. Arvesse on võetud ka C.10
raames teostatavaid uuringuid Pada jõel ning C.7.1 uuringuid Soolikaojal, mille tulemused
omakorda mõjutavad Selja jõe seisundit. 2021. ja 2022. aastal toimuvad seired ning
seiresagedus on välja toodud lisas 1.
C.14 - Erra jõe Natura aladel asuva jõelõigu puhastamine ning loodusliku ilme taastamine
Erra jõe reostuse likvideerimise tööde kavandamisel on aluseks võetud EKUK (2015) aruanne,
käesoleva projekti raames viidi 2019. ja 2020. a seireplaani alusel läbi seire veekogu seisundi
määramiseks enne puhastustööde läbiviimist. Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti
2019. aastal kahest puurkaevust. Puhastustööde järgse seirega alustatakse eeldatavasti 2023.
aastal.
Kohtla jõgi, Purtse jõgi ja fenoolisoo (reostuse likvideerimise töid teostatakse teise
projekti raames)
Kohtla ning Purtse jõgede reostuse likvideerimise tööde kavandamisel on aluseks võetud
EKUK (2015) aruanne, käesoleva projekti raames viidi 2019. ja 2020. a seireplaani alusel läbi
seire veekogu seisundi määramiseks enne puhastustööde läbiviimist. Kohtla, Purtse ning
fenoolisoo puhastustööde järgse seirega alustatakse aastal 2022 (vt ka lisa 1).
Pinnavee seire
Pinnavee seire eesmärk fenoolisoo piirkonnas on tagada Kohtla-Järve tööstusprügila nõrgvee
ja fenoolisoo saastunud vee projektikohane kogumise ja ärapumpamise režiim regionaalsele
55
puhastusseadmele ning avariide tekkimisel nende kohene likvideerimine. Kohtla ja Purtse jõe
jääkreostuse ohutustamisel on pinnavee seire eesmärk pinnavee kvaliteedi muutuste jälgimine.
2022. a viiakse läbi Kohtla ja Purtse jõgede ning fenoolisoo reostuse likvideerimistööde
järelseire pinnavee osas (vt lisa 1), elustiku ning ökotoksikoloogia proovid võetakse 2024.a.
Põhjavee seire
Jääkreostuse ohutustamistööd võivad mõjutada eelkõige Kvaternaari ja Ordoviitsiumi
veekihtide põhjavett. Põhjavee seire eesmärk on ehitustöödest tuleneva põhjavee kvaliteedi
muutuste avastamine, et vältida piirkonna veetarbijate joogivee kvaliteedi langust rakendades
vajadusel negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid ning jälgida puhastustööde järgsel
perioodil muutust põhjavee seisundis.
Põhjaveeproovid baastaseme määramiseks võeti 2019. aastal kaheksast puurkaevust (read 3–
10 tabelis 11). Neid kaeve kasutatakse põhjavee seireks ka edaspidi. Tabelisse on lisatud
ehitustööde aegsed seirekaevud (read 11–13). Proovidest määratakse järgmised näitajad: NH4,
NO2, NO3, Cl, SO4, HCO3, K, Na, Ca, Mg, Fe(üld), PHT, üldkaredus, kuivjääk, PO4, Hg, Cd,
Pb, As, Ni, Ba, Cu, Cr, Sn, Mo, fenoolid (1-ja 2-aluselised), naftasaadused, PAH, BTEX,
klorofenoolid, GC pestitsiidid, PCB, LC pestitsiidid, tinaorgaanika, glüfosaat, AMPA.
Tabel 11. Puurkaevud põhjavee seireks.
Nr KKR kood Täpsustus X Y
1 PRK0057367 puurkaev olmevee saamiseks 6585381 671179
2 PRK0013568 puurkaev olmevee saamiseks 6584986 671985
3 PRK0054844 puurkaev olmevee saamiseks 6584254 679231
4 PRK0057588 puurkaev olmevee saamiseks 6584272 679230
5 PRK0019635 puurkaev olmevee saamiseks 6585064 679720
6 PRK0019542 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589275 682709
7 PRK0019543 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589130 682943
8 PRK0019549 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589258 683678
9 PRK0019548 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6589364 683934
10 PRK0018399 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 6588291 682084
11 PRK0021129 puurkaev olmevee saamiseks 6585654 673124
12 Puudub (Kiku) puurkaev olmevee saamiseks 6585303 681070
13 Puudub (Roodu AÜ puurkaev olmevee saamiseks 6584416 674939
6)
Tõrremäe põllumajandusmürkide ladu (puhastustööd on tehtud, CleanEST raames
järelhindamine)
Järelhindamine viidi läbi 2020. a, mil võeti endise väetise ning kemikaalide lao alalt neli
pinnaseproovi, millest analüüsiti raskemetalle (As, Cr, Cu, Hg), fenoole, naftasaadusi, PAH-e
ja pestitsiide. Analüüsitulemuste põhjal reostust ei tuvastatud.
56
Seire eest vastutav(ad) partner(id)
EKUK viib läbi seire jääkreostusaladel, KAUR viib läbi kalastiku ja kaldaelustiku seired ning
organiseerib makrofüütide seire. KAUR analüüsib seiretulemusi ja hindab iga-aastaselt muutusi
keskkonnas.
Projektist tulenevad tähtajad (aruanded jms)
D.1.1 jääkreostusobjektide järelhinnangud:
- Esimene jääkreostuse järelseire teostatud Rakvere objektil (Tõrremäe endine
pestitsiidide ladu) – 31.10.2020;
- Täpne seirevõrgustik moodustatud jääkreostuse seire teostamiseks (31.10.2021);
- Vahearuanne jääkreostuse objektide järelseire tulemustest 31.12.2025;
- Valitud jääkreostuse objektidel seiretööd lõpetatud ja vajalikud aruanded koostatud
(30.06.2027);
- Lõplik seirearuanne koos järelhinnangutega ning ettepanekutega edaspidisteks
tegevusteks jääkreostusobjektidel 30.06.2028.
D.1.2 kalapääsude efektiivsuse ja taastatud elupaikade/kudealade hindamine:
- Välitööde aja- ja tegevuskava koostatud kalapääsude efektiivsuse hindamiseks Viru
alamvesikonnas (31.12.2019);
- Esimene kalapääsude seire teostatud (31.03.2021);
- Spetsiaalsed seiresüsteemid paigaldatud Viru alamvesikonna kalapääsudele
(30.11.2026);
- Kalapääsude ja taastatud jõeliste elupaikade ning kudealade seiretööd lõpetatud ning
vajalikud aruanded koostatud (30.06.2027);
- Üks kokkuvõtlik seirearuanne tegevuste efektiivsuse ning elupaikade taastamise kohta,
koos hinnanguga asjakohaste veekogude ökoloogilise seisundi kohta 30.06.2028.
57
Lisad
Lisa 1. Projekti LIFE IP CleanEST uuringu- ja seireplaan 2021–2022
Eraldi Exceli fail
Lisa 2. Tegevuse C.7.3 metoodika (19.05.21 seisuga)
Eraldi Wordi fail
Lisa 3. EGT tegevuse C.9 lähteülesanne ja ajakava (26.03.21 seisuga)
Eraldi Exceli fail
Lisa 4. Pinna- ja põhjaveest määratavad ravimijäägid C.10
Eraldi Exceli fail
58
C.7.3 Reoveesüsteemide inventuur pinna- ja põhjaveekogumite
koormusallikate kaardistamiseks
Olemasolev olukord
Kohalikel omavalitsustel on kohustus koostada reovee kohtkäitluse eeskirjad ning need oma
haldusterritooriumil kehtestada. Kohtkäitluse eeskiri peab sisaldama kohaliku omavalitsuse
halduspiirkonnas kehtivaid nõudeid, millest lähtuvalt reoveekäitlussüsteemi ehitamist,
lammutamist või muutmist tuleks planeerida. Samuti peab kohtkäitluse eeskiri sisaldama
purgimisteenuse kasutamise võimalusi ja tingimusi ning nõudeid purgimisteenust osutavale
ettevõttele. Piirkonna reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjas tuleks välja tuua, mis aja jooksul
tuleks purgimisteenuse kasutamist tõendavaid maksedokumente säilitada.
Maksedokumentide alusel on võimalik hinnata, kas purgitav reovee kogus on vastavuses
tarbitava vee kogusega. Lisaks on maksedokumentide põhjal võimalik teostada pistelist
kontrolli purgimisteenuse osutajate üle, et oleks tagatud, et reovesi jõuab nõuetekohaselt
reoveepuhastisse.
Igasugune reoveekäitluse lahendus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada.
Reoveepuhasti ehitamine peab olema kooskõlas KOVi planeeringutega (üld-, detail- ja
eriplaneering). Vajadusel tuleb taotleda vee erikasutusluba Keskkonnaametist. Maaomaniku
kohustus on rajada reovee kohtkäitlussüsteemid või olemasolevad korrastada, et minimeerida
toitainete koormust veekeskkonnale. Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus
põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel.
Tööstuste ja asulate reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et see vastaks
keskkonnaloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele.
Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk jaguneb kaheks:
Pinna- ja põhjavee punktkoormuse vähendamine
o vähendada tööstuste ja asulate heitvee reostuskoormust veekogudesse
Pinna- ja põhjavee hajukoormuse vähendamine
o vähendada koormust piirkondades, mis pole ühendatud
kanalisatsioonisüsteemiga ning tagada reovee nõuetekohane käitlemine
Pinna-ja põhjavee punktkoormus
Pinna- ja põhjavee punktkoormuse kaardistamine
Pinnavee punktkoormus
Pinnaveekogumite punktkoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava pinnavee
meetmeprogrammist välja filtreerida tööstuste ja asulate reoveepuhastitega seotud
meetmed Viru alamvesikonnas, mis on Keskkonnainspektsioonile täitmiseks seoses
järelevalve teostamisega.
LIFE IP CleanEST raames tegeletakse Viru alamvesikonnas järgmiste pinnavee punktkoormuse
meetmetega:
järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle (KKL käitis)
täiendav järelevalve õigusaktide nõuete ja vee-erikasutusloa tingimuste täitmise üle
(heitvee väljalask)
järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle < 2000 ie reoveepuhastil
järelevalve õigusaktide nõuete ja loa tingimuste täitmise üle > 2000 ie reoveepuhastil
Põhjavee punktkoormus
Põhjaveekogumite punktkoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava põhjavee
meetmeprogrammist välja filtreerida põhjaveekogumid Viru alamvesikonnas, kus koormuseks
on tööstuste ja asulate reoveepuhastid.
Viru alamvesikonna alale jäävad:
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Pinna-ja põhjavee punktkoormuse vähendamise metoodika
Punktkoormuse osas on Keskkonnaametile andmed kättesaadavad keskkonnaotsuste
infosüsteemis (KOTKAS) ja keskkonnaregistris. Keskkonnaamet koostab Exceli tabelis
välitööplaani, kuhu valitakse pinna- ja põhjaveemeetmeprogrammist järgmised väljalaskmed:
IV127, IV148, IV054, IV056, IV058, IV079, IV002, IV099, IV124, LV111, IV093, IV090, IV092,
IV149, IV136, IV137, IV117, IV103, IV113, IV106, IV106a, IV106b, IV106c, IV162, IV146, IV008,
IV019, IV020, IV021, IV022, IV059, IV161, LV321, LV652, LV571, LV881, LV318, LV661, LV651,
LV324, LV011, LV281, LV691, LV041, LV151, LV211, LV421, LV262, IV096, IV061, IV038, IV083,
IV001, IV001a, IV006, IV006, IV017, IV018, IV025, IV026, IV027, IV028, IV029, IV030, IV032,
IV032, IV039, IV040, IV042, IV049, IV053, IV055, IV060, IV063, IV064, IV071, IV080, IV081,
IV082, IV085, IV091, IV097, IV104, IV106b, IV116, IV123, IV128, IV130, IV131, IV132, IV134,
IV135, IV136, IV143, IV145, IV148, IV150, IV151, IV153, IV155, IV162 IV164, IV169, IV170,
IV178, IV176, IV182, IV184, IV186, IV187, IV192, IV193, IV198, IV199, IV213, IV216, IV217,
IV223, LV001, LV022, LV023, LV031, LV135, LV171, LV181, LV182, LV183, LV184, LV86, LV187,
LV212, LV221, LV312, LV321, LV323, LV371, LV391, LV401, LV422, LV471, LV491, LV521,
LV561, LV611, LV612, LV613, LV641, LV653, LV654, LV711, LV731, LV741, LV762, LV762,
LV921.
Järelevalve loa tingimuste täitmise üle
Antud nimekirjast selekteeritakse välja väljalaskmed, mille osas ei ole viimase 3 aasta jooksul
teostatud kontrolli või mis ei vasta kahe viimase operatiivseire andmetel nõuetele. Samuti
selekteeritakse välja likvideeritud käitised, kompleksloa või kaevandamisloaga kaetud
käitised. Saadud valimi põhjal teostab Keskkonnainspektsioon kohapealset järelevalvet loa
tingimuste täitmise üle. Kontrollil tuvastatud mittevastavuste korral teeb
Keskkonnainspektsioon kas suulised (kui probleemi on võimalik kiiresti lahendada)
või kirjalikud korraldused ja määrab järelkontrolli, milliseks tähtajaks tuleb puudused
likvideerida. Kui tegemist on oluliste mittevastavustega, alustatakse haldusmenetlust
puuduste likvideerimiseks. Haldusmenetluse käigus tuleb puhasti omanikuga/valdajaga
planeeritav tegevus läbi arutada. Üldjuhul esitab omanik Keskkonnaametile tegevuskava,
milles on paika pandud puuduste kõrvaldamise tegevused ja ajakava.
Puhastite opereerimisel esinevate probleemide kaardistamine
Loa nõuete tingimuste täitmise kohapealse kontrollimise käigus kaardistatakse tööstuste ja
asulate reoveepuhastite opereerimisel esinevad probleemid, millega puhastite valdajad kokku
puutuvad. Reoveepuhastite seas on puhasteid, mis ei vasta veeloa nõuetele ja mille probleemi
olemus on pikemat aega teada (näiteks puhasti ei vasta nõuetele lämmastiku või fosfori osas),
kuid puhasti operaator ei oska pakkuda lahendusi või selgitada välja probleemi põhjuseid.
Kaardistamise tulemusena tekib ülevaade peamistest probleemidest puhastite opereerimisel.
Reoveepuhasti käsiraamatu koostamine
Toetamaks ettevõtteid antud probleemide lahendamisel, eelarve ja investeeringute
planeerimisel, reostuskoormuse vähendamisel, tuleb koostada käsiraamat reoveepuhastite
hooldamiseks, mis ühe osana käsitleks tihedamini esinevaid probleeme ja pakuks ühiselt
mõistetava käitumisjuhendi.
Veemajanduskavade 2015-2021 meetmeprogrammis on kokku loetletud 243 meedet, mis on
seotud punktkoormuse mõju vähendamisega veekogumitele. Käsiraamat aitab kaudselt kaasa
nende meetmete täitmisele ja reoveepuhastitest tuleneva punktkoormuse vähendamisele
tänu teadmiste paranemisele ja tõhusamale puhastusprotsessi juhtimisele.
Käsiraamatu koostamise protsessi koordineerib käsiraamatu töögrupp.
Tehtud tööde kokkuvõte
2020. aastal teostas Keskkonnainspektsioon vastavalt koostatud tööplaanile kohapealset
kontrolli loa tingimuste täitmise üle järgmiste heitvee väljalaskmete puhul: IV032, IV038,
IV039, IV040, IV042, IV058, IV059, IV060, IV061, IV063, IV116, IV117, IV124, IV169, IV176,
LV181, IV186, IV192, IV223, LV011, LV111, LV171, LV187, LV211, LV231, LV521, LV612, LV641,
LV642, LV643, LV651.
2021. aastal jätkab Keskkonnaamet välitööplaaniga ja teostab järelkontrolle, mille eesmärgiks
on kontrollida, mida on ette võetud reoveepuhastite tööde tõhustamisteks.
Ajakava ja tulemus
Planeeritud tegevus jaguneb:
2019. aasta IV kvartalis ja 2020. aasta I kvartalis toimub loa halduritelt ja
Keskkonnainspektsioonilt teabe koondamine
2020. aasta II kvartalis toimub täiendavat kontrolli vajavate objektide kaardistamine
2020. aasta II ja III kvartalis teostab Keskkonnainspektsioon kohapealset järelevalvet
loa tingimuste täitmise üle
2020. aasta IV kvartalis Keskkonnainspektsiooni järelevalve tulemuste kokkuvõte
2021. aasta I ja II kvartalis teostab Keskkonnaamet järelkontrolli, kus käitise tegevus ei
vastanud nõuetele
Tegevuse tulemused:
valimisse selekteeritud lubade tingimuste täitmise üle on teostatud järelevalve ning
leitud lahendused mittevastavuste likvideerimisteks
puhastite opereerimisel esinevad probleemid on kaardistatud
o puhasti omanikule on antud soovitused eksperdi tellimiseks probleemide
lahendamise eesmärgil
o kaardistatud probleemide põhjal on antud sisendid reoveepuhasti hooldamise
käsiraamatu koostamiseks
on kontrollitud, mida on ette võetud reoveepuhasti töö tõhustamiseks
Pinna- ja põhjavee hajukoormus
Pinna- ja põhjavee hajukoormuse kaardistamine
Pinnavee hajukoormus
Pinnaveekogumite hajukoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava pinnavee
meetmeprogrammist välja filtreerida kõik reoveekäitlusega seotud meetmed Viru
alamvesikonnas, mis on kohalikele omavalitsustele, Keskkonnaametile ja
Keskkonnainspektsioonile täitmiseks seoses järelevalve teostamise ja nõustamisega.
LIFE IP CleanEST raames tegeletakse Viru alamvesikonnas järgmiste pinnavee hajukoormuse
meetmetega:
nõustamine nõuetekohaseks reovee käitluseks
reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjade kehtestamine
reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja täitmise järelevalve
nõuetele mittevastavate heitvee väljalaskude kindlakstegemine, loastamise või
likvideerimise nõuete seadmine
järelevalve reovee puhastamise ning heit- ja sadevee suublasse juhtimise nõuete
täitmise üle
Põhjavee hajukoormus
Põhjaveekogumite hajukoormusallikate kaardistamiseks tuleb Veemajanduskava põhjavee
meetmeprogrammist välja filtreerida põhjaveekogumid Viru alamvesikonnas, kus koormuseks
on kanaliseerimata alad ja reoveepuhastid.
Viru alamvesikonna alale jäävad:
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
Pinna- ja põhjavee hajukoormuse vähendamise metoodika
Hajukoormuse kaardistamiseks koostab Keskkonnaamet pinnaveekogumite valgaladele
(Ojamaa_2, Soolikaoja, Selja_2, Selja_3, Selja_4) ja põhjaveekogumitele jäävate
hajaasustusalade nimekirja Virumaa kohalike omavalitsuste kaupa.
Lähtuvalt 2014. aastal Infragate töös valminud valimi moodustamise metoodikale, valitakse
käesoleva projekti raames valimisse reoveekogumisaladest ja perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljaspoole jäävad külad ehk külad elanike arvuga
vähem kuni 50 inimest1. Läbi elanike arvu leitakse majapidamiste arv (elanike arv jagatakse
keskmise leibkonna liikmete arvuga). Saadud arvust omakorda valitakse valimisse igas külas
majapidamiste üldarvust minimaalselt 10%.
Andmete kogumiseks koostatakse eesti- ja venekeelne küsimustik kohalikele elanikele ja
kontroll-leht välitööde jaoks, mõlemad tuginevad Infragate Eesti AS ja EKUK poolt välja
töötatud küsimustikele.
Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon külastavad Virumaa kohalikke omavalitsusi, mille
käigus:
tutvustatakse hajukoormuse vähendamise metoodikat
selgitatakse reovee kohtkäitlussüsteemide kaardistamise eesmärki – hinnata
kinnistute reovee kohtkäitlusrajatiste seisukorda, toimimist ja investeeringute
vajadust süsteemide uuendamiseks
selgitatakse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja vajadust
selgitatakse, kuidas eeskirjas kehtestatuid nõudeid tuleb kontrollida ja millised
võimalused on kohalikel omavalitsustel tagamaks nõuetekohast reovee käitlust oma
haldusalal
tutvustatakse järgmiseid materjale:
o Veeseadus
o Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja koostamise juhend kohalikele
omavalitsustele
o Põhjavee kaitstuse kaart Maa-ameti geoportaalis
o “Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks,
valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks”, 2015
o „Reovee kohtkäitluslahenduste kontrollimine“, 2018
o „Juhend hajaasustuspiirkonnas paiknevate majapidamiste kaevude joogivee
nõuetekohasuse saavutamiseks ja terviseohutuse tagamiseks“, 2020
o „Reovee puhastamine hajaasustusel. MIKS JA KUIDAS?“ 2009.
o „Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuuri aruanne“ 2014/2015,
AS Infragate Eesti
selgitatakse nõuetele vastavate reoveesüsteemide rajamise olulisust
o pinna-ja põhjavee reostamise ennetamine
o puur-või salvkaevu joogivee reostamise ennetamine
Kohtumiste järel saadetakse kohalikele omavalitsustele koondkokkuvõte infomaterjaliga ja
küsimustik. Küsimustiku edastavad KOVid valimisse jäävatele majapidamistele. Küsimustik on
täidetav ka elektrooniliselt.
1
Määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“
Samuti on küsimustik saadaval ka projekti kodulehel, mis tagab Ida- ja Lääne-Virumaal
suurema avalikkuse kaasamise.
Täidetud küsimustikud edastab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile.
Kohtkäitlusrajatise seisukorra kontrollide läbiviimine
Välitööplaani jäävate piirkondade valimise kriteeriumiteks:
kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala
alad, mis jäävad väljapoole kehtestatud ja perspektiivset ühiskanalisatsiooni kaetavat
ala
kohalikule omavalitsusele teadaolevalt probleemne piirkond seoses reovee
käitlemisega
haldusala (küla) suurus
küsitlusega seotud informatsiooni täpsus ja maht
Inventariseeritavate reovee kohtkäitlussüsteemide valimisse selekteeritud
reoveekäitlussüsteemide inventariseerimist viib enda haldusalal läbi kohalik omavalitus.
Tõhustamaks kohalike omavalitsuste suutlikkust kontrollida oma haldusalal reovee
kohtkäitlust, viib Keskkonnainspektsioon/Keskkonnaamet kohaliku omavalitsusega soovil läbi
ühiskontrolli (hinnatakse tegeliku olukorra vastavust küsitluslehel oleva informatsiooniga,
täidetakse kontroll-leht). Kontrollkäigud viiakse läbi keskkonnajärelevalve ja
korrakaitseseadusest tulenevaid põhimõtteid järgides.
Kontrollkäik:
majapidamiste kontrollimisel täidetakse „Kinnistu reovee kohtkäitlusrajatise
seisukorra hindamise küsitlusankeet“
küsitakse kinnistu omanikult reovee kogumismahutisse kogutud reovee äravedu
tõendavat dokumentatsiooni
vaadelda reovee kogumismahutit, muud kohtkäitlusrajatist
kontrollitakse mahuti lekkekindlust (lekkiv mahuti sisaldab kas eksfiltratsiooni tõttu
paksemat reovett või infiltratsiooni tõttu suure lahjendusega reovett. Lisaks annab
indikatsiooni mahuti lekkimise kohta selle konstruktsioon)
kontrollitakse kohtkäitluslahenduse hooldamist ( imb- ja filtersüsteemide torustike
perioodilise läbipesu)
Kui eelneva info ja visuaalse kontrolli osas jõutakse järeldusele, et kinnistul paiknev reovee
kohtkäitluse lahendus lekib, siis täiendavat lekkekindluse kontrollimist teostada ei ole vaja.
Kui osapooled on erinevatel seisukohtadel mahuti lekkekindluse osas, on võimalik teostada ka
täiendav kontrollimine kokkulepitud ajal:
reovee kogumismahuti täiendava kontrolli teostamiseks mahuti tühjendamine
purgimismasinaga. Seejärel on võimalik hinnata, kas mahutil on nõuetekohane põhi ja
seinad. Samuti saab vaadata, kas on olemas väljavoolu avasid, mis suunavad reovee
mahutist otse pinnasesse.
reovee kogumismahuti lekkekindluse hindamine mahuti täitmisel veega – algkõrgusel
fikseeritud veetase paari tunni möödumisel kas jääb samaks või langeb. Vastavalt
sellele võib mahuti lugeda kas lekkekindlaks või lekkivaks.
Kohapealse kontrolli käigus kinnistute osas tehtud otsused kohtkäitluslahenduste seisukorra
osas fikseeritakse. Kohtkäitlussüsteemide nõuetele mittevastavuse korral tehakse vastavad
toimingud (esmalt haldusmenetluse toimingud) ja antakse isikule piisav aeg oma tegevus
seadusega kooskõlla viia, tähtaeg fikseeritakse dokumendil. Tähtaja möödumisel teostakse
järelkontroll. Kui määratud tähtajaks ei ole isik puudusi vabatahtlikult kõrvaldanud, tuleb
kohalikul omavalitsusel koostada isikule ettekirjutus uue kindlaks määratud tähtajaga. Kui
määratud tähtajaks ei ole isiku poolt ettekirjutus täidetud (ega esitanud põhjendatud
seisukohti ettekirjutuse mittetäitmine osas), tuleb määrata sunniraha (sunniraha hoiatus ja
suurus peab olema sätestatud ettekirjutuses) vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses
sätestatule. Väärteomenetluse korras karistamine ei ole siiski antud teemaga tegeledes
primaarne, eesmärgiks on see, et piirkonnas luuakse nõuetele vastavad kohtkäitlussüsteemid.
Tehtud tööde kokkuvõte
2020 aastal kohtusid Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon Virumaa kohalike
omavalitsuste esindajatega eesmärgiga tutvustada üksikmajapidamiste reoveesüsteemide
kaardistamise metoodikat. Lääne-Virumaal külastati kõiki ehk seitset kohalikku omavalitsust,
Ida-Virumaal külastati kolme kohalikku omavalitsust.
Kohtumistel selgitati reovee kohtkäitlussüsteemide kaardistamise eesmärki – hinnata
kinnistute reovee kohtkäitlusrajatiste seisukorda, toimimist ja investeeringute vajadust
süsteemide uuendamiseks. Keskkonnainspektsioon andis juhiseid järelevalve teostamiseks ja
pakkus välja ühiskontrollide teostamise võimalust. Samuti kaardistati KOVide murekohad
seoses reoveekohtkäitluse teemadega. Enamlevinud murekohaks on madal riigi hajaasustuse
programmi toetus.
Pärast kohtumisi saadeti kohalikele omavalitsustele koondkokkuvõte infomaterjaliga ja
küsitluslehed kohalikele elanikele jagamiseks.
Ajakava ja tulemus
Planeeritud tegevus jaguneb:
2020. aasta I kvartalis toimub projekti piirkonnas kohalike omavalitsuste ühisveevärgi
ja kanalisatsiooni arengukavade (ÜVK) ja reovee kohtkäitluseeskirjade läbi vaatamine
ja analüüs – hinnatakse sisu aja- ja asjakohasust
2020. aasta II kvartalis toimub hajaasustuse piirkondade reoveekäitlussüsteemide
kaardistamine küsitluslehe põhjal
2020. aasta II ja III kvartalis teostatakse välitöid, et kohapeal olukord kaardistada;
2020. aasta IV kvartalis ja 2021. aasta I kvartalis toimub materjali koondamine ja
ettepanekute tegemine KOV-idele edasisteks tegevusteks ning inventuuri tulemuste
tutvustamine KOV-dele ja kohalikele elanikele
2021. aastal ja 2022. aastal jätkub hajaasustuse piirkondade reoveekäitlussüsteemide
kaardistamine küsitluslehe põhjal
Tegevuse tulemus:
reoveekäitlussüsteemide kontrollimise praktiline kogemus kohalikele omavalitsustele
kohaliku omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine kohtkäitlussüsteemide
inventariseerimise üle
saadakse ülevaade reoveekäitlussüsteemide seisukorrast, süsteemide toimimisest ja
investeerimisvajadustest
kohalikule omavalitsusele on antud informatsioon võimalikest toetusmeetmetest
kohtkäitlust puudutavate küsimuste lahendamiseks, et tagada nõuetekohane
kohtkäitlus ja seeläbi vältida ohu tekkimist keskkonnale ja inimese tervisele
saadakse ülevaade kohalike omavalitsuse valmidusest (teadmised ja kehtivad
eeskirjad) inventariseerida reoveekäitlussüsteeme
on selgitatud nõuetele vastavate reoveesüsteemide rajamise vajalikkust
pakutakse välja rakendatavad meetmed järgmise perioodi Veemajanduskava
meetmeprogrammi.
Tegevuse elluviimise eest vastutab Keskkonnaamet, kaasatud on Keskkonnainspektsioon ja
projekti piirkonna kohalikud omavalitsused.
Varasem uuritus
Infragate Eesti AS viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013.-2014. a. läbi uuringu
„Hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemide inventuur 2“, mille tulemusena inventariseeriti
kohapealse ülevaatuse käigus töö raames 2611 reovee kohtkäitlussüsteemi üle Eesti. Uuringu
tulemusena tuvastati:
16% reovee kohtkäitlussüsteemi puhul toimus hinnanguliselt reovee juhtimine
põhjavette, arvestades kriteeriumitena asukoha põhjavee kaitstust ja süsteemi
tehnilist seisukorda või tehnoloogilist lahendust;
2
https://www.envir.ee/sites/default/files/hajaasustuste_reovee_kohtkaitlussusteemide_inventuuri_aruanne.pd
f
48,6% ehk peaaegu pooled inventariseeritud reovee kohtkäitlussüsteemid ohustavad
avarii korral põhjavett ehk asuvad kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal;
Reovee kohtkäitlussüsteemidest, mis peavad veeseadusest tulenevalt heitvee
juhtimiseks veekogusse omama vee-erikasutusluba, omavad luba 57%;
Vee erikasutusloas sätestatud nõuetele vastab veekogusse juhitav heitvesi 69% reovee
kohtkäitlussüsteemide korral;
4,6% inventariseeritud reovee kohtkäitlussüsteemidest asub ranna ja kalda
ehituskeeluvööndis looduskaitseseaduse § 38 tähenduses.
Projektist tulenevad tähtajad
Välitööde plaan valmis 30.09.2019
Üksikmajapidamiste reovee puhastamise süsteemide andmebaas (31.12.2022)
Aruanne üksikmajapidamiste reovee puhastamise süsteemide olukorra kohta
(31.12.2022)
Tegevuskava kohalikele omavalitsustele hajaasustusega piirkondades reoveekogumis-
ja käitlemissüsteemide nõuetele vastavuse saavutamiseks (31.12.2022)
Järgmise perioodi veemajanduskava meetmeprogrammi üksikasjalik tegevuskava, mis
sisaldab meetmeid reovee saastekoormuse vähendamiseks (sh inimeste tarbevee
puhastusjaamad ja sademevee kogumissüsteemid) (31.08.2022)
Reovee käitlemise ja reovee puhastamise suunised hajaasustuses (31.12.2022)
Tegevuskava KOV-idele on koostatud ja seda tutvustatakse ühisseminaridel
(31.05.2022)
Valmib „Reoveepuhastite käsiraamat reoveepuhastite operaatoritele puhasti
hooldamiseks“ Juhendi koostavad EKUK ja EMU (2022).
C.7 tegevuste eelarve (see ja järgmine periood)
2019-2020
Partner Personal Tarbekaubad Väline abi Muud kulud Kogueelarve
EKUK 57 114 21 349 0 8896 87 359
2021-2022
EKUK 19 028 12 157 0 2965 34 150
KKI 2000 20 000 22 000