Kiri

Nimekirja alusel 11.06.2021 nr 6-3/21/12499-2 Seisukoha küsimine Osaühing Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande kohta Osaühing Järve Biopuhastus esitas 02.06.2021 Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 201 kohase menetluse läbiviimiseks Osaühing Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande2. KeHJS § 201 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu osas kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomased asutused on asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu (KeHJS § 23 lõige 1). KeHJS § 201 lõike 1, § 151 lõigete 1 ja 4 alusel palub Keskkonnaamet Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates seisukohad Osaühing Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Järve Biopuhastus KMH aruanne Camilla Kastein 5694 0905 [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.06.2021 nr 6-3/21/12499 all. 2 OÜ Alkranel, 2019-2021. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise aruanne (eelnõu 28.05.2021) Töö tellija: OÜ Järve Biopuhastus Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee (KMH0098) 2019 - 2021 1  2 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 5 1 Üldosa (sh tegevusalternatiivide täpsustamine) ............................................................ 7 1.1 KMH programmi tegevusalternatiivide täiendav sisustamine (sh täpsustamine), kaalutlemine, valik, lisanduvad alternatiivid ning reaalsete alternatiivide põhiteave ............ 7 1.1.1 KMH programmi tegevusalternatiivide täiendav sisustamine (sh täpsustamine), kaalutlemine, valik ja lisanduvad alternatiivid .................................................................. 7 1.1.2 KMH aruande protsessi reaalsete alternatiivide põhiteabe määratlemine ....... 11 1.2 Seosed strateegiliste dokumentidega ......................................................................... 12 2 Olemasoleva olukorra ülevaade ning mõjutatava keskkonna ja selle seisundi kirjeldus................................................................................................................................... 16 2.1 Veestik ja sellega seotud geoloogiline teave ............................................................. 16 2.1.1 Põhjavesi (sh geoloogia) .................................................................................... 16 2.1.2 Pinnavesi ............................................................................................................ 19 2.2 Loodusväärtused ja kliima ......................................................................................... 24 2.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ja jäätmed ................................................................ 28 3 Kavandatava ja selle alternatiivide ehk reaalsete alternatiivide koondkirjeldused 33 3.1. Baasalternatiiv (kavandatav tegevus) ............................................................................ 33 3.2. Alternatiiv 2................................................................................................................... 34 3.3. Alternatiiv 3................................................................................................................... 37 3.4. Alternatiiv 5................................................................................................................... 38 4 Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) asjakohane hindamine ning reaalsete alternatiivide valiku täpsustamine ........................................................................................ 41 4.1. Üldteave ........................................................................................................................ 41 4.2. Tegevuse lühiiseloomustus, mõjuala ja -tegurite määratlemine ning piiritlemine (sh ulatus) ................................................................................................................................... 42 4.3. Kurtna loodusala elupaigatüüpide ja liikide kirjeldused ning asjakohane taustteave ... 47 4.4. Tegevuse seos Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) kaitse korraldamisega ning ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise hinnangu andmise põhimõtted ................. 54 4.5. Mõju Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ....................................................................................................................... 55 4.6. Kokkuvõte - mõju Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) terviklikkuse ja kaitse- eesmärkide saavutamisele ning täiendav taust teave ............................................................ 73 5 Natura 2000 ala hindamise järgselt reaalsete alternatiivide keskkonnamõjude analüüs..................................................................................................................................... 75 5.1 Mõju Alutaguse rahvuspargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele ...................................................................................................... 75 5.1.1 Üldteave Alutaguse rahvuspargi (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvate aspektide kohta.................................................................................. 76 5.1.2 Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduvad järved 80 5.1.3 Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduvad metsade elupaigad ............................................................................................................ 83 5.1.4 Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduv maastik ja selle komponendid ning elustik ....................................................................... 86 5.1.5 Mõjude hinnang Alutaguse rahvuspargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele ........................................................................ 88 5.2 Mõju põhjaveele ........................................................................................................ 88 3 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  5.3 Mõju pinnaveele ja pinnasele (sh kaitsealustele liikidele, mida ei ole käsitletud ptk 5.1) 94 5.4 Jäätmekäitluse mõjud (vee puhastamisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed) ............. 97 5.5 Sotsiaalne mõju (sh maakasutus ja müra) ................................................................ 100 6 Analüüsitud reaalsete alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ...... 105 7 Seire suunised ............................................................................................................... 108 8 Avalikkuse kaasamine ning ülevaade hindamise käigus ilmnenud raskustest ....... 111 9 Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte .............................................................. 113 9.1 Käsitletava keskkonna koondülevaade ......................................................................... 114 9.2 Alternatiivide ja hindamistulemuste kokkuvõte ........................................................... 115 9.3. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ja seire ................................. 117 Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 119 KMH LISAD: KMH lisa 1. KMH protsessi algatamise otsus (Keskkonnaamet, 2017). KMH lisa 2. KMH programm (OÜ Maves, 2018). KMH lisa 3. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine (Keskkonnaamet, 2018). KMH lisa 4. KMH aruande protsessi sisendanalüüs – hüdrogeoloogia (OÜ Maavarauuringud, 2019). KMH lisa 5. KMH aruande protsessi sisendanalüüs – limnoloogia (Eesti Maaülikool, 2019). KMH lisa 6. KMH aruande protsessi sisendanalüüs – insener-tehnilised lahendused ja finantsanalüüs (AS Infragate Eesti, 2021). 4 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Sissejuhatus OÜ Järve Biopuhastus (vee-ettevõte) varustab joogiveega elanikkonda (elutähtsat teenust osutatakse ca 45 000 elanikule) ning üheks veevarustuse tagamise allikaks on Kurtna - Vasavere veehaare. Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotlus (2017. a), millega kavandati vee võttu Kukruse, Sompa, Ahtme ja Kurtna – Vasavere veehaaretest. Loa taotlemise ajal on OÜ Järve Biopuhastuse tegevus reguleeritud mh 2012. a väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV/321751. 2017. a Keskkonnaameti poolt menetlusse võetud veeloa taotlusele algatas Keskkonnaamet (otsustaja / tegevusloa ehk siinkohal keskkonnaloa andja) samal aastal KMH protsessi (vt KMH lisa 1), lähtudes mh keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). KMH protsessi algatamispõhjustena saab siinkohal esile tuua eelkõige Kurtna loodusalaga (Natura 2000 ala) seonduvad mõjuaspektid, millele otsustaja eeldab asjakohaseid vastuseid. Kurtna loodusala seondub omakorda Kurtna – Vasavere veehaardest veevõtuga, mistõttu ongi vastava veehaarde tulevikuperspektiiv käesoleva KMH protsessi kandvaks teguriks. KMH protsess, mille teostamist koordineerib tegevusest huvitatud isik ehk arendaja (OÜ Järve Biopuhastus), jaotub tinglikult kahte suuremasse faasi – KMH programmi etapp ja KMH aruande etapp. Kui tavapäraselt teostatakse vastavate etappide tööde teostajate hankimine ühe hankega, siis OÜ Järve Biopuhastus otsustas esmalt tellida KMH programmi koostamise, kuivõrd enne seda faasi ei olnud täpsemalt teada ka nt täiendavate uuringute vajadus (sh maht). 2018. a valmis OÜ Maves (ärinimes asendus AS OÜ-ga 2019. a) poolne KMH programm, mis tunnistati nõuetele vastavaks samal aastal Keskkonnaameti poolt (vt KMH lisad 2 ja 3). KMH aruande koostamisega alustas 2018. a lõpus OÜ Alkranel. KMH aruande koostamisel lähtutakse mh vastavale faasile eelnenud etappidest. Johtuvalt KeHJS on KMH eesmärgiks anda tegevusloa ehk siinkohal keskkonnaloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, võimaldades valida sobivaima lahendusvariandi, millega saab vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolevas KMH protsessis mängib olulist rolli ka Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevusele kohanduv erisus (KeHJS § 29). Arvestades ka KMH lisasid 2 ja 3, siis tegevusloa (KeHJS § 7) ehk keskkonnaloa võib anda, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. KMH protsessi, kus hinnatakse mh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust, ekspertgrupi koosseisu formeerimisel on arvestatud ka KMH programmis (vt KMH lisa 2) sätestatud nõudeid ning tööülesandeid. KMH ekspertgrupp:  KMH juhtekspert – Alar Noorvee (litsents nr KMH0098; OÜ Alkranel).  KMH töögrupp „Juhteksperdi tehniline meeskond“ – Elar Põldvere (koordinaator), Kersti Kuum, Tanel Esperk (litsents nr KMH0157), Kaari Susi ja Terje Liblik (OÜ Alkranel).  KMH töögrupp „Hüdrogeoloogia“ – Katrin Erg (koordinaator), Mati Lelgus ja Nadežda Kivi (OÜ Maavarauuringud). Mh koostasid KMH aruande protsessi sisendanalüüsi, vt KMH lisa 4.  KMH töögrupp „Limnoloogia“ – Arvo Tuvikene (koordinaator) ja Tõnu Feldman (Eesti Maaülikool). Mh koostasid KMH aruande protsessi sisendanalüüsi, vt KMH lisa 5. 5 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   KMH töögrupp „Insenertehnilised lahendused ja majanduskalkulatsioonid (finantsid)“ – Kristo Kärmas (koordinaator), Helen Metspalu, Karin Erimäe ja Nevel Jõgi (AS Infragate Eesti). Mh koostasid KMH aruande protsessi sisendanalüüsi, vt KMH lisa 6. KMH aruande protsessiga seotud tegevused jaotuvad omakorda mitmetesse etappidesse (sh esmased analüüsid järgnevate etappide täpsustamiseks). Etappidesse jaotumine lähtub ka KMH programmi (vt KMH lisa 2) ptk 8 toodud suunisest - kui hindamise käigus selgub, et mõni alternatiiv on teostamatu keskkonnakaitselistel või majanduslikel põhjustel, siis seda detailsemasse hindamisse ei kaasata. Teostatavate tööde sisendiks on lisaks aruande raames koostatud sisendanalüüsidele veel paljud teised, varasemalt ja KMH aruande teostamise ajal, koostatud uuringud, millede peamine nimekiri on esitatud ptk „Kasutatud materjalid“. KMH aruande objektiga seonduvate kaitstavate looduskaitseobjektide osas tuleb täiendavalt välja tuua, et alates 01.01.2021. a on Alutaguse rahvuspargi osaks loetud ka varasem Kurtna maastikukaitseala. Alutaguse rahvuspargis on kehtiv kaitse-eeskiri (17.12.2020. a Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega nr 97). Kuni rahvuspargiga seonduvat kaitsekorralduskava koostatakse, kehtib alal mh Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sätestatu. KMH aruande lisades, mis on koostatud enne 01.01.2021. a ning kajastavad kaitsealasid, on kasutusel vaid varasem ehk Kurtna maastikukaitseala nimetus. 6 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 1 Üldosa (sh tegevusalternatiivide täpsustamine) KMH aruande protsessiga seotud tegevused jaotuvad mitmetesse etappidesse (sh esmased analüüsid järgnevate etappide täpsustamiseks). Seega toimub KMH aruande protsessi raames KMH programmis toodud tegevusalternatiivide täiendav sisustamine (sh täpsustamine), kaalutlemine, valik, lisanduvate alternatiivide ning reaalsete alternatiivide määratlemine. Kuivõrd vastav protseduuriline etapp omab kaalu ka KMH aruande terviklikule ülesehitamisele ja sisustamisele, siis on läbitud protsessi teave esitatud KMH aruande ptk 1.1. Vastavale ptk-le järgneb alamptk (ptk 1.2), mis annavad käesoleva KMH aruande protsessiga seonduva kohta asjakohast ülevaate infot ehk üldteavet. 1.1 KMH programmi tegevusalternatiivide täiendav sisustamine (sh täpsustamine), kaalutlemine, valik, lisanduvad alternatiivid ning reaalsete alternatiivide põhiteave 1.1.1 KMH programmi tegevusalternatiivide täiendav sisustamine (sh täpsustamine), kaalutlemine, valik ja lisanduvad alternatiivid OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmis (vt KMH lisa 2) toodi välja järgnevad võimalikud alternatiivsed arengusuunad:  Kavandatav tegevus ehk baasalternatiiv – veeloa taotlus, mis võeti Keskkonnaameti poolt menetlusse 25.04.2017. a. Kokku taotleti töötlemata vee võttu põhjaveehaaretest 11 860 m3/ööp, millest Kurtna-Vasavere veehaare oleks moodustanud 8000 m3/ööp.  Alternatiiv 1 - Vasavere II veehaarde (Kvaternaari põhjaveekogumisse) rajamine Kurtna järvestiku ida-serva Kirjakjärve lähedusse. Veehaare ei asenda Vasavere I, vaid vähendab veevõtu sellest (jaotus töötatakse välja peale KMH programmi koostamist).  Alternatiiv 2 - veevõttu lõpetamine Kurtna-Vasavere veehaardest. Veevõtt ainult Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve Lõuna ja Kukruse veehaaretest. Veetöötlus lisandub Jõhvi, Kukruse ja Kohtla-Järve Lõuna veehaardesse. Kukruse ja Jõhvi veehaarded vajavad renoveerimist või täiendavaid puurkaeve. Analüüsida Jõhvi põhjaveevarude piisavust. Veevõtu optimaalne jaotus töötatakse välja peale KMH programmi koostamist.  Alternatiiv 3 – kogu taotletava põhjaveevaru asendamine pinnaveega ehk veevarustuse tagamine Mustajõe veehaarde juurest (rajada magistraaltorustik, veetöötlus, veehaare jne), Narva jõest.  Alternatiiv 4 - kogu taotletava põhjaveevaru asendamine pinnaveega ehk veevarustuse tagamine Peipsi järve baasil (rajada magistraaltorustik, veetöötlus, veehaare jne). KMH aruande koostamise ettevalmistamisel ehk juba 2018. a novembris selgus, et KMH programmis määratud arengusuund (alternatiiv 1) ei võta arvesse OÜ EGK (2005. a) dokumenti Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. a, milles eelistati potentsiaalse Vasavere II asukohana ala, mis jääb hoopis Konnajärve ja Liivjärve vahele (põhjustades samas Liivjärve (Kurtna loodusalal asuv ja kaitse eesmärgiks olev Natura elupaik) veetaseme alanemist kuni 0,5 m). KMH programmis on välja pakutud Vasavere II uue veehaarde asukohaks Kurtna järvestiku idaserva - Kirjakjärve lähedusse. KMH ekspertgrupp otsustas läbi töötada vastava alternatiivi (Vasavere II maksimaalne veevõtt 1500–4000 m3/ööp) erinevad asupaigavariandid (ei olnud reaalseks peetud TLÜ jt, 2019. a töös), mis olid järgnevad:  Asukohavariant I - 6 puurkaevust ridaveehaare (Liiv- ja Konnajärve vaheline ala), KMH programmi väline variant. 7 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Asukohavariant II - 4 puurkaevust ridaveehaare (Liiv- ja Konnajärve vaheline ala), KMH programmi väline variant..  Asukohavariant III – 3…4 puurkaevust ridaveehaare (Kirjakjärve läheduses). OÜ Maavarauuringud hüdrogeoloogid andsid läbitöötatud andmete alusel eelistuse alternatiiv 1 asukohavariandile II (maksimaalne võimalik veevõtt kuni 2000 m3/ööp). Samas paikneks vastava veehaarde asukohavariandid I ja II mh Alutaguse rahvuspargi (enne 01.01.2021. a Kurtna maastikukaitsealale kavandatud metsavajakute looduskaitseala) Kurtna sihtkaitsevööndis ja selle vahetus läheduses. Toetudes Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjale (Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 a määrus nr 97) on vastavas sihtkaitsevööndis keelatud mh majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Samuti ei näitasid juba 2005. a (EGK OÜ) prognoosid, et Vasavere II veehaarde asukohavariandid I ja II põhjustavad Liivjärve (Kurtna loodusalal asuv ja kaitse eesmärgiks olev Natura elupaik) veetaseme alanemist kuni 0,5 m, mida ei saa aga Natura 2000 alal reaalseks ehk lubatavaks pidada. Täiendavalt tuleb lisada, et kuni rahvuspargiga seonduvat kaitsekorralduskava koostatakse, kehtib alal mh Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sätestatu. Seega ei ole asukohavariant I ja II reaalsed juba teadaolevate looduskaitseliste piirangute (mh Natura 2000 ala kooseisu kuuluv Liivjärv ja selle veetase) tõttu. Asukohavariant III osas piiravad selle perspektiivikust mh TLÜ jt 2019. a töö alusel järgmised asjaolud:  kvaternaarisetete veejuhtivus ja paksus väheneb lõuna suunas.  oht, et Raudi kanalisüsteemist jõuavad veehaardesse kaevandusvetega seotud reoained. Vastavalt Maavarauuringud OÜ hinnangule on vee kvaliteet asukohavariandis III halvem kui Kurtna-Vasavere veehaardes. Eelkõige seetõttu, et Estonia kaevandusest vee suunamisel Raudi kanalisse ja Kirjakjärvedesse on suurendanud vee karedust ja sulfaatide sisaldust ning raba läheduses paiknevates puurkaevudes võib olla NH4 sisaldus oluliselt kõrgem lubatust. Asukohavarianti III on võimalik kasutada täiendava veetöötluse rakendamisel näiteks veevarustust toetava leevendava meetmena, kui mõne teise alternatiivi juures selgub selline vajadus, kuid see ei ole eraldiseisev reaalne alternatiiv. Võimalikuks veevarustust toetavaks leevendusmeetmeks sobiva asukohavariandi III puurkaevude koordinaadid (L-EST; vt ka KMH lisa 6, kus toodud ka perspektiivne torustiku lahendus): X – 6573904,1, Y – 704908,3; X – 6573753,3; Y – 704895,1; X – 6573601,2; Y – 794885,8. KMH programmis nimetatud alternatiiv 3 ja 4 võimaldaksid mõlemad kasutada pinnaveehaarete vett. Seega võttis KMH aruande ekspertgrupp esmaseks ülesandeks välja selgitada, kumb pinnaveehaare oleks eelistatum. Valikukriteeriumiteks olid mh magistraalveetorustiku trassikoridoridele jäävad objektid (nii looduslikud kui ka sotsiaalsed) või nendega piirnemine, hüdrobioloogilised eelistused ning investeeringute eeldatav maht. Alternatiiv 3 (vesi Narva jõest) puhul paikneks veevõtt Vaivara metskond 25 (85101:012:0015) kinnistul (lõuna osas) ning alternatiiv 4 (vesi Peipsi järvest) korral Permisküla metskond 42 (12201:002:0270) maaüksusel (ida osas). Antud juhul sai eelistuse alternatiiv 3 ehk veevõtt Narva jõest. Alternatiiv 3 eelistuse kujunemisel mängisid peamist rolli järgmised asjaolud:  veetorustiku trassile või selle äärde jäävad objektid - Narva jõe pinnaveehaarde torustiku trassikoridoril puuduvad, erinevalt Peipsi järve pinnaveehaarde torustiku trassikoridoriga, potentsiaalseid negatiivseid mõju eeldusi või kitsendusi põhjustada võivad objektid (mh muinsusväärtused ja kaitstavad loodusobjektid, millega tuvastati potentsiaalsel trassikoridoril kattuvusi või piirnemist).  hüdrobioloogilsed parameetrid (vt KMH lisa 5) - Narva jõe veekogumi vastupanuvõime ja seisund on võrreldes Peipsi järvega kavandatava veevõtu suhtes eelistatum. 8 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   investeeringute eeldatav maht – nt veevarustuse rajamine Peipsi järve pinnaveehaardest oleks ~3 miljonit eurot kallim (vt tabel 1.1), kui Narva jõe pinnaveehaardest. KMH aruande koostamise esimeses faasis teostas Infragate Eesti AS esmased kalkulatsioonid investeeringute mahtude kohta (vt tabel 1.1), võttes arvesse alternatiividega seotud objektide rajamise peamisi kulusid. Tabelis 1.1 esitatud teave oli sisendiks KMH aruandes tehtavatele edasistele valikutele ning täpsemale analüüsile. Reaalsete alternatiivide täpsemad finantsaandmed on esitatud ptk 5.5. ning KMH lisas 6. Tabel 1.1. Infragate Eesti AS kalkulatsioonid investeeringute mahtude osas (KMH programmi järgselt pinnaveehaarded – Narva jõest või Peipsi järvest), sisendiks edasiseks (vt ka ptk 1.1.2 ja 3) analüüsiks (vt ka ptk 5.5 ning KMH lisa 6). Algsed alternatiivid (pinnaveehaarete lõikes) Rajamismaksumuse hinnang (EUR) Alternatiiv 3 – kogu vee erikasutuse veehulga 19 359 300 asendamine Narva jõest Alternatiiv 4 – kogu vee erikasutuse veehulga 22 568 695 asendamine Peipsi järvest Kavandatav tegevus (baasalternatiiv) – veeloa taotlus (mh Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 8000 m3/ööp) võeti Keskkonnaameti poolt menetlusse 25.04.2017. a. Toetudes reaalsele viimase 10 aasta veevõtule, on KMH aruande protsessi raames selgunud, et OÜ Järve Biopuhastus minimaalne veevajadus Kurtna-Vasavere veehaardest on varasema 8000 m3/ööp asemel 6500 m3/ööp, mis teeb kogu veeloas taotletavaks töötlemata (arvestades ka nt tulekustutusvee erakorralist tarbimisvajadust) vee hulgaks 10 360 m3/ööp. Seega on ka loa taotleja ümber hinnanud ehk täpsustanud oma veevajadusi, tulenevalt mh järjest paremini hallatavast (ökonoomsem ja säästlikum) veeteenuste iseloomust. Sellises olukorras sõnastatakse kavandatav tegevus ehk baasalternatiiv ümber järgmiselt:  põhjavee taotletav veevõtt (kuni 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni)) Kurtna- Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp. Veeloa menetluses jääb erinevate põhjaveehaarete summaarseks taotletavaks ja joogiveeks töötlemata (VeeS § 17; edaspidi nimetatud ka kui „töötlemata“) vee hulgaks 10 360 m3/ööp. Eelnevalt kirjeldatud ja minimaalse veevajaduse fikseerimisel, Kurtna-Vasavere veehaardest, on arvestatud, et erakorraliste tarbimisvajaduste tarbeks on varasemalt Kurtna-Vasavere veehaarde veehulga (senini 8000 m3/a ning baasalternatiivis 6500 m3/a) asemel vajadusel võimalik kasutada Ahtme veehaarde vett. Varasemalt eelistati Kurtna-Vasavere veehaarde vett, eelkõige selle kvaliteedi eeliste tõttu, kuid KMH protsessi raames (vt ka KMH aruande lisad 1-3) läbitud Natura hindamise asjakohase hindamise ettevalmistava etapi raames ilmnenu alusel tehti korrektuurid senisesse veevõtu praktikasse. KMH protsessi raames väljakujunenud reaalsete alternatiivide Natura 2000 alade asjakohase hindamise etapi tulemusi iseloomustab omakorda KMH aruande ptk 4. Natura asjakohase hindamise tulemused (vt ptk 4) kinnitasid Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtul mõjusid kaitse- eesmärkides toodud elupaikadele, kui veevõtt säiliks vahemikus 6500 – 8000 m3/ööp. Eelneva ja järgnevate keskmiste veehulkade ööpäeva arvestus tuleneb kvartali veetarbest (keskkonnaministri 23.10.2019. a määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 10 lg 1 p 1). Veekoguste teisendamisel arvestada 365 päevaga aastas (neli kvartalit). Vastava lõiguda seonduvalt tuleb rõhutada, et KMH protsessi raames väljakujunenud reaalsete alternatiivide Natura 2000 alade asjakohase hindamise etapi tulemusi iseloomustab KMH aruande ptk 4. 9 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Tulenevalt eelpooltoodust, siis saab täpsustada KMH programmis sätestatud alternatiivide osas nende reaalsust ja sisu järgnevalt:  Kavandatav tegevus – 2017. a taotletu ei ole reaalne. Kavandatav tegevus ehk baasalternatiiv sõnastati ümber – veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp ning kogu veeloaga taotletav töötlemata vee hulk kokku 10 360 m3/ööp (Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest, vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Oluline on juhtida tähelepanu, et Sompas on autonoomne veehaare ja –võrk, vaid vastava linnaosa tarbeks ehk Sompa veehaardest võetavat vett ei kasutata Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkondade veega varustamisel ning ei seostu ka Vasavere veehaardega. Vastava baasalternatiiv loetakse reaalseks alternatiiviks.  Alternatiiv 1 - Vasavere II veehaarde rajamine. Olemasolevate andmete alusel ei ole reaalne alternatiiv. Kirjakjärve lähedust (asukohavariant III) võib kasutada täiendava veetöötluse rakendamisel näiteks veevarustust toetava leevendava meetmena, kui mõne teise alternatiivi juures selgub selline vajadus.  Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest. Töötlemata vett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp (tulenevalt baasalternatiivist), millest 3860 m3/ööp on tagatud Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest. Reaalne alternatiiv.  Alternatiiv 3 – veevarustuse tagamine Narva jõest. Pinnavett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp (tulenevalt baasalternatiivist). Reaalne alternatiiv.  Alternatiiv 4 - veevarustuse tagatakse Peipsi järvest (pinnavett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp, lähtudes baasalternatiivist). Fikseeritud andmete alusel ei ole reaalne alternatiiv. Seega jätkatakse KMH aruande protsessis ümbersõnastatud baasalternatiivi (kavandatud tegevus) ning alternatiiv 2 ja alternatiiv 3 käsitlemisega. Täiendavalt toome siinkohal välja, et alternatiiv 2 ja alternatiiv 3 puhul eelneb veevarustuse ümberkorraldamisele administratiivne periood (kestvus kuni 2035. aastani). Vastava perioodi sees toimub nt finantsplaanide täpsustamine, projekteerimine (sh detailuuringute jms vajaduse määratlemine ja teostamine), uute veehaarete ehitamine ja/või testimine, senise Kurtna-Vasavere veehaarde mõjude jätkuv jälgimine (mh Kurtna loodusalal) ning Kurtna järvede kallaste puhastamine jm ettevalmistamine võimalikuks veetaseme tõusuks (koordineerib Keskkonnaamet). Eelneva alusel tagatakse seni Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 6500 m3/ööp. Seejärel asutakse kasutama uusi lahendusi, viies mh Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu sisuliselt nulli (alternatiivide 2 ja 3 puhul). Asendatud veehaare või osa sellest jäetakse reservi, et oleks võimalik tagada vesi avariisituatsioonide (sh Narva veehoidlaga seonduvad, vt KMH lisa 2) ilmnemisel. KMH aruande protsessis kaalutakse mh täiendavate alternatiivide võimalikkust. Täiendavaks alternatiiviks võiks pidada TLÜ jt 2019. a töös nimetatud Kurtna-Vasavere veehaarde tipukoormuste puurkaevude (3 tk; senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusel) rajamise ideed (5 kuni 10 a veevõtt 1500 m3/ööp ning hiljem 1000 m3/ööp, jättes senise veehaarde mahud vastavalt 5000 m3/ööp ja 3500 m3/ööp peale). KMH aruande protsessis koondatud teabe alusel sõnastatakse vastava ideelahendi esmane osa alternatiiviks 5 (loa taotlus ehk tegevusperiood kuni 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni)). Alternatiivis arvestatakse tipukoormuste puurkaevude veevõtumahuks 1500 m3/ööp, jättes senise Kurtna-Vasavere veehaarde mahu 5000 m3/ööp peale (tipukoormuse kaevude rajamise järgselt). 10 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Alternatiiv 5 tegevusperiood 0 - 10 a - Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 6500 m3/ööp, finantsplaanide täpsustamine, senise veehaarde veevõtu jaotusvõimaluste (kolm lõiku) analüüs, projekteeritakse (sh detailuuringute jms vajaduse määratlemine ja teostamine) ja ehitatakse (sh testimine) tipukoormuste puurkaevud, senise Kurtna-Vasavere veehaarde mõjude jätkuv jälgimine (mh Kurtna loodusalal) ning Kurtna järvede kallaste jm ettevalmistamine (koordineerib Keskkonnaamet) võimalikuks veetaseme tõusuks. Tegevusperiood 11 - 13 a - Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 5000 m3/ööp ning tipukoormuse kaevudest 1500 m3/ööp (kokku 6500 m3/ööp). Toimub perspektiivsete veevajaduste prognoosimine ja jätkub Kurtna- Vasavere veehaarde mõjude jälgimine ning koondatud andmete alusel täiendatakse ka asjakohaseid (nt TLÜ jt 2019) hüdrogeoloogiliste modelleerimiste andmeid (sh jätkuvalt arvestatakse ka kliima aspekte ning muutusi kaevandustegevuses). Alustatakse alternatiivsete põhjaveehaarete otsimisega (täpsustamisega), juhul kui järgnevasse tegevusperioodi jääv otsustusprotsess määrab senistest veevõtuparameetritest väiksemad veehulgad. Tegevusperioodi viimasel aastal, seire alusel tehakse otsus (Keskkonnaameti poolt), kas tegevusperioodi järgselt võib jätkata senise veevõtu põhimõtetega või veehulkasid suurendada/vähendada. Tegevusperioodidega seonduva loa kehtivusperioodi lõpufaasiks oleks seega uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. 1.1.2 KMH aruande protsessi reaalsete alternatiivide põhiteabe määratlemine Ptk 1.1.1 tulemusi kokkuvõtvalt jätkatakse KMH aruande protsessis järgnevate reaalsete alternatiivide käsitlemisega:  Kavandatav tegevus ehk baasalternatiiv (alternatiiv, kus veevõtt senisest Kurtna- Vasavere veehaardest ning seetõttu baasalternatiiv) – veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp ning kogu veeloa taotletav töötlemata põhjaveehulk 10 360 m3/ööp (Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest, vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Loa kehtivusperioodi (kuni 2035. a ehk põhjaveevarude ümberhindamiseni) lõpufaasiks oleks uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. Vt täpsemalt ptk 3.1.  Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest. Töötlemata põhjavett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp, millest 3860 m3/ööp on tagatud Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest. Veeloa periood 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni), lõpufaasiks uus loa menetlus, mille juurde võib kuuluda mh seiretulemuste analüüs. Vt täpsemalt ptk 3.2.  Alternatiiv 3 – veevarustus Narva jõest. Töötlemata pinnavett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp. Tähtajatu luba. Vt täpsemalt ptk 3.3.  Alternatiiv 5 – Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine (sh piirkondlikult), kavandades juurde tipukoormuse puurkaevud (3 tk; senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusel). Kokku vaja töötlemata põhjavett 10 360 m3/ööp. Kuivõrd tipukoormuse puurkaevud asetsevad senise veehaarde vahetus läheduses, siis ei ole tegemist ajaloolise Kurtna – Vasavere II veehaarete kontseptsiooniga. Loa kehtivusperioodi (2035. a ehk põhjaveevarude ümberhindamiseni) lõpufaasiks oleks seega uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. Vt täpsemalt ptk 3.4. Loetelule järgnev ja vastavate alternatiivide pikem kirjelduste osa on esitatud ptk 3. Eelnevalt nimetatud ja reaalsete alternatiividega (baasalternatiiv ning alternatiivid 2, 3 ja 5) jätkatakse seega KMH protsessi. KMH töögrupp „Insenertehnilised lahendused ja majanduskalkulatsioonid (finantsid)“ (vt ptk „Sissejuhatus“) jätkab täpsemate lahenduste väljatöötamise ja finantsarvutustega alternatiivide 2, 3 ja 5 osas. 11 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 1.2 Seosed strateegiliste dokumentidega Reaalsete alternatiividega seonduvad järgnevad asupaigad (vt ka joonis 1.1 ja joonis 1.2):  Baasalternatiiv (vt ptk 3.1) põhjaveevõtt olemasolevatest veehaaretest (puurkaevude katastrinumbrid koondatud KMH programmi (vt KMH aruande lisa 2)), asukohateave; o Kurtna-Vasavere veehaare (14 puurkaevu) - Alutaguse vald, Vasavere ja Kurtna külad, kinnistu Ahtme metskond 25 (22901:001:0239, 1818,8 ha; maatulundus). o Ahtme veehaare (6 puurkaevu) - Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas kinnistutel Ahtme mnt 75, 75a, 75b, 77, 77c, 75c (katastriüksuste tunnused 32205:003:0033, 32205:003:0034, 32205:003:0037, 32205:003:0035, 32205:003:0039 ja 32205:003:0036 (tootmismaad, iga kinnistu 400 m2)). o Kukruse veehaare (1 puurkaev) - Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosas Lehe tn 12b kinnistul (32221:002:0007, 717 m2 elamumaa). o Sompa veehaare (2 puurkaevu) - Kohtla-Järve linna Sompa linnaosas Ülase tn 23a kinnistul (32101:001:0181, 5005 m2 tootmismaa).  Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest (mh Jõhvi põhjaveevarude piisavust arvestades), vt täpsemalt ptk 3.2. Veehaarete teadaolev asukohateave; o Ahtme, Kukruse ja Sompa veehaarete asukohateave on toodud baasalternatiivi kirjelduses. o Jõhvi veehaare – reservpuurkaevud, millega on võimalik arvestada - Jõhvis, kinnistutel Tartu mnt 11 a (25301:007:0065, 2956 m2 tootmismaa; puurkaevu katastrinumber 2266), Sompa tn 46e (25301:001:0083, 2236 m2 tootmismaa; puurkaevu katastrinumber 2263), Malmi tn 8 (25301:013:0140, 12,6 ha tootmismaa; puurkaevu katastrinumber 2267). Ülejäänud puurkaevud on amortiseerunud ja/või ei ole ühisveevarustusega seotud ning on perspektiivis likvideeritavad. o Kohtla-Järve Lõuna veehaare (4 puurkaevu) - Kohtla-Järve linna Järve linnaosas kinnistutel Outokumpu tn 28, 29, 30 ja 31 (vastavalt 32213:001:0062, 32213:002:0062, 32213:001:0061 ja 32213:002:0061 (tootmismaad, iga ala 400 m2)). Puurkaevude katastrite numbrid - 50855, 50869, 50868 ja 50867.  Alternatiiv 3 – veevõtt Narva jõest - Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn (Vaivara metskond 25 (85101:012:0015, 7,24 ha maatulundusmaa) kinnistul (lõuna osas)). Narva jõest (vt ptk 3.3) veevõtul läbib võimalik veetorustik (umbes 35 km pikkune; alus KMH lisa 6) Alutaguse vallas Rausvere ja Vasavere külasid, Jõhvi vallas Kose küla, Toila valla Konju küla ning Narva-Jõesuu linnas Mustanina ja Viivkonna külasid.  Alternatiiv 5 – Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine tipukoormus puurkaevudega (vt ptk 3.4). Veehaarete teadaolev asukohateave; o Kurtna-Vasavere, Ahtme, Sompa ja Kukruse veehaarde asukohad on toodud käesoleva loetelu jaotises - baasalternatiiv. o Tipukoormuse (perspektiivsed) puurkaevude asukoht – samal kinnistul, kus Kurtna-Vasavere veehaare. Kavandatava tegevusega seotud alternatiivid hõlmavad viite erinevat kohalikku omavalitsust (joonis 1.2 ja tabel 1.2). Alljärgnevalt on loeteluna kirjeldatud hõlmatud kohalikes omavalitsustes kehtivates üldplaneeringutes (ÜP) sätestatud asjakohaseid asjaolusid, mis seonduvad hinnatavate tegevusega. Kehtivatest ÜP-st nähtub: 12 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Kohtla-Järve linna linnaosade ÜP-s (mh Järve (2007), Sompa (2011), Ahtme (2011) ja Kukruse (2010)) on välja toodud, et ette ei nähta olulisi muudatusi vee- ja kanalisatsioonivõrgu toimimises.  Alutaguse valla üldplaneering (2020), näitab Kurtna-Vasavere veehaarde piirkonda mh rohevõrgustiku alana, sarndaselt varem alale kehtinud Illuka valla ÜP (2010; alates 2017. a Alutaguse valla koosseisus). Kehtiva ÜP seletuskirjas veehaarde osas täpsustavaid tingimusi seatud ei ole. 2010. a dokumentatsioonist nähtus, et veehaardeid ja nendega seotud infrastruktuuri ei peetud aspektideks, mis piiraksid rohevõrgustiku toimimist.  Jõhvi valla ÜP (2013) - Narva jõest veevõtul jääks veetorustik rohelise võrgustiku tuumalale (T1). Täiendavaid tingimusi rohevõrgustiku toimimiseks ei ole, seega juhindudes Ida-Viru maakonnaplaneeringus (2016) toodust – veevarustusega seotud infrastruktuuri kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu rohevõrgustiku toimimisele.  Toila valla ÜP (2005) - Narva jõest veevõtul jääks veetorustik rohelise võrgustiku alale. Veevarustusega seotud infrastruktuuri kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu rohevõrgustiku toimimisele.  Vaivara valla ÜP (2010; alates 2017. a Narva-Jõesuu linna koosseisus) - Narva jõest veevõtul jääks veetorustik rohevõrgustiku alale. Veevarustusega seotud infrastruktuuri kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu rohevõrgustiku toimimisele. Joonis 1.1 Reaalsete alternatiividega seostatavate (vt ka ptk 1.1.2 ja 3) objektide asukohad. Alus: Maa- amet, 2020. Lisaks juhinduvad mh vee-ettevõtjad ka valdade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavadest (edaspidi ÜVK-d). Alljärgnevalt on loeteluna kirjeldatud hõlmatud kohalikes omavalitsustes kehtivates ÜVK-des sätestatud asjakohaseid asjaolusid, mis seonduvad hinnatavate tegevusega. Kehtivatest ÜVK-st nähtub (seisuga 10.05.21. a):  Kohtla-Järve linna ÜVK 2015-2026 (Infragate Eesti AS, 2014) ja Jõhvi valla ÜVK 2015-2026 (Infragate Eesti AS, 2015) - Kurtna-Vasavere Kvaternaari põhjaveehaare on Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna oluliseks veeallikaks, võimaldades tagada sobivate 13 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  proportsioonidega lahjendusvee sügavate (kõrge kloriidide (CL-) sisaldus) puurkaevude vee lahjendamiseks. Arvestati veevõtu jätkumisega olemasolevatest veehaaretest.  Alutaguse valla ÜVK 2020-2032 (AS Kobras, 2019). Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevud asuvad Alutaguse vallas, kuid ÜVK ei sätesta täiendavaid aspekte, seni teadaolevale.  Toila valla ÜVK 2019-2031 (Ruum ja Keskkond OÜ, 2018) ja Vaivara valla ÜVK 2016- 2028 (Alkranel OÜ, 2016). Vaivara on alates 2017. a Narva-Jõesuu linna koosseisus. Kohalike omavalitsuste territooriumitele rajatakse alternatiiv 3 puhul veetorustik, juhindudes mh ÜVK-s sätestatud parameetritest. Alternatiiv 3 veevõtt Narva jõest (Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn). Joonis 1.2 OÜ Järve Biopuhastus klientide veetarbe tagamiseks käsitletavad kohalike omavalitsuste piirkonnad, seonduvalt selleks vajalike tegevustega (vt ka ptk 1.1.2 ja 3), üldvaates. Alus: Maa-amet, 2020. Tabel 1.2 Alternatiividega seonduvad kohalikud omavalitsused, asustusüksused ning seotus veehaaretega või potentsiaalse veevõtu taristuga. Kohalik Asustusüksus Veehaare või Alternatiivid (hinnatav vee erikasutus) omavalitsus potentsiaalne* Baas 2 3 5 veevõtu taristu Kohtla- Järve linnaosa Lõuna veehaare - (1) Veevõtt - - (1) Järve linn Sompa linnaosa Sompa veehaare Veevõtt Veevõtt - Veevõtt Ahtme linnaosa Ahtme veehaare Veevõtt Veevõtt - Veevõtt Kukruse linnaosa Kukruse veehaare Veevõtt Veevõtt - Veevõtt Jõhvi vald Jõhvi linn Jõhvi veehaare - Veevõtt - - Kose küla Veetrass Narva - - Veetrass - jõest* Alutaguse Rausvere küla Veetrass Narva - - Veetrass - vald jõest* Vasavere ja Kurtna-Vasavere Veevõtt - Veetrass Veevõtt Kurtna küla veehaare 14 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Vasavere ja Kurtna-Vasavere - - - Veevõtt Kurtna küla tipukoormuse puurkaevud* Toila vald Konju küla Veetrass Narva - - Veetrass - jõest* Narva- Mustanina küla Veevõtt ja vee- - - Veevõtt ja - Jõesuu linn trass Narva jõest* veetrass Viivikonna küla Veetrass Narva - - Veetrass - jõest* (1) – Lõuna veehaarde vesi on kasutuses ühisveevarustuses (haldab OÜ Järve Biopuhastus), sõltumatult käeseloeva veeloa alternatiivide menetlusest. Muud kõrgemad ja asjakohased strateegilised dokumendid (seisuga 10.05.21. a):  Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus 2030+ (2016) on välja toodud, et tuleb tagada kvaliteetse joogivee olemasolu. Uute joonehitiste (sh torustiku) projekteerimisel tuleb tagada olemasolevate väärtuste säilimine ning maastikuarhitektuuriline sobivus väärtusliku maastiku taustaga.  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (2016) - annab ülevaate pinna- ja põhjaveekogumite seisundist, neile avalduvatest koormustest, tuues välja meetmed seisundi parandamiseks ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Vt ka ptk 2.1.  Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (2019) - üheks üldeesmärgiks on vähendada radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemisega seotud ohte. Sh koostati arengukava raames radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on pakkuda otsustajatele ja jäätmete käitajatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks. Tegevuskavas on rõhutatud, et tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed. 15 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 2 Olemasoleva olukorra ülevaade ning mõjutatava keskkonna ja selle seisundi kirjeldus 2017. a Keskkonnaameti poolt menetlusse võetud veeloa taotlusele algatas Keskkonnaamet (otsustaja / tegevusloa ehk siinkohal keskkonnaloa andja) samal aastal KMH protsessi (vt KMH lisa 1). KMH protsessi algatamispõhjustena saab esile tuua eelkõige Kurtna loodusalaga (Natura 2000 ala) seonduvad mõjuaspektid, millele otsustaja eeldab asjakohaseid vastuseid. Kurtna loodusala seondub omakorda Kurtna–Vasavere veehaardes toimuvaga, mistõttu ongi vastava veehaarde tulevikuperspektiiv käesoleva KMH protsessi (sh sisend veeloa menetluse jätkamiseks) kandvaks teguriks. Alljärgnevad ptk-d lähtuvad juba käesoleva KMH ptk „Sissejuhatus“ ja ptk 1 esitatud teabest. KMH aruande koostamisel kasutati alusmaterjalina nt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (seisuga 12.07, 21.12.2019; 30.04.2020; 05.06.2020 a)) andmeid. Asjakohaste taustallikate defineerimisel ja kasutamisel juhinduti mh KMH programmis esitatud teabest (vt KMH lisa 2). Kasutatud kirjanduse ning allikate ülevaatlikum loetelu on toodud ptk „Kasutatud materjalid“ ning vajadusel ka KMH aruande lisades. KMH aruande protsessi raames, kui toimusid ka KMH-ga seotud paikkondade välivaatlused, valmisid ka järgnevad sisendanalüüsid (hangitud paralleelselt KMH aruande koostamise töövõtu tellimisega): 1. hüdrogeoloogia (vt KMH lisa 4). 2. limnoloogia (vt KMH lisa 5). 3. insener-tehnilised lahendused ja finantsanalüüs (vt KMH lisa 6). 2.1 Veestik ja sellega seotud geoloogiline teave Alljärgnevalt on antud ülevaade alternatiividega seotud vee ja geoloogia teemadel. Põhjaveega on peamiselt seotud baasalternatiiv, alternatiiv 2 ja 5. Pinnavee temaatikaga seonduvad eelkõige baasalternatiiv, alternatiiv 3 ja 5. Seega on käsitletud alljärgnevatest ptk-des alternatiive (vt ptk 3), mis on konkreetselt antud temaatikatega seotud. 2.1.1 Põhjavesi (sh geoloogia) Alternatiivid, mis põhinevad veevarustuse tagamisel põhjaveest (baasalternatiiv, alternatiiv 2 ja 5) jäävad Kambriumi-Vendi ja Kvaternaari põhjaveekihti. Kambrium-Vendi veekihi põhjavesi on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Põhjavesi on surveline. Vesi liigub vettandva liivakivi ja aleuroliidi poorides ja kohati ka lõhedes. Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo–, tuule–, jõe–, mere–, jääjärve–, liustikujõe– ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides (Põhjaveekomisjon, 2004). Kambrium-Vendi ja Kvaternaari veekihi gruppi jäävaid põhjaveekogumeid, mida kasutatakse veevarustuse tagamisel on iseloomustatud järgnevates alamptk-des. Maa-ameti (2020) kaardirakendusest leitava põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt jääb Ida- Virumaa suures osas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale. Suhteliselt kaitstud ja kaitstud põhjavee alale jäävad ainult Kurtna-Vasavere veehaare ning perspektiivsed tipukoormuse puurkaevud, ülejäänud reaalsete alternatiividega seotud veehaarded (Ahtme, 16 Kukruse, Sompa, Kohla-Järve Lõuna ja Jõhvi) jäävad nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alale. Põhjaveekaitstuse kaart iseloomustab maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavee looduslikku kaitstust. Baasalternatiiviga (vt ptk 3.1) taotletav põhjaveevõtt toimub veehaaretest, mis asuvad Alutaguse madalikul, lisaks jääb madalikule ka alternatiiv 3 veetrass. Alutaguse madalik on naaberaladest valdavalt madalam ning oli jääaja lõpul üle ujutatud jääpaisjärvedega. Seetõttu domineerivad pinnamoes nõrgalt lainjad liiva- ja viirsavitasandikud, mis on suures osas kaetud turbaga. Madalikul on ka esile kerkivad servakuhjatised: oosiahelikud, mõhnastikud, otsamoreenid ning voored (Estonica, 2019). Alternatiiv 2 puhul jäävad veehaarded ka Viru lavamaale. Maastikuliselt on Viru lavamaa tasane paeplatoo, kus esineb üksikuid oose ning ka karstialasid. Viru lavamaa madaldub läänest itta. Lavamaa kõrgeimad osad on Jõhvi kõrgustik (81 m) ja Sinimäed (82 m; Eesti Entsüklopeedia, 2011). 2.1.1.1 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum Baasalternatiivi ja alternatiiv 5 (vt täpsemalt ptk 3.1 ja 3.4) puhul jäävad Kurtna-Vasavere veehaare ning tipukoormuse (alternatiiv 5) puurkaevud Kvaternaari põhjaveekogumile. Kurtna- Vasavere veehaarde (sh ka rajatavad tipukoormuse puurkaevud) aluspõhja moodustavad Kesk- Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe lubjakivid (Maa-amet, 2020). Pinnakattes on esindatud glatsiofluviaalsed setted. Veehaarde ümbruses toimub aktiivne maavarade kasutamine. Veehaare seondub ka looduskaitseliselt oluliste objektidega, sh Kurtna järvestik (detailsemalt vt ptk 2.1.2.1, 4 ja 5.1). Veehaare asub ürgorus, mis on kuni 80 m sügavune Kvaternaari ajastu liiva ja kruusaga täitunud vagumus Ordoviitsiumi settekivimites. Ürgoru suure veejuhtivusega setetes asub vabapinnaline Kvaternaari Vasavere põhjaveekiht, mida osaliselt eraldab sügavamal paiknevast Ordoviitsiumi veekihist madala veejuhtivusega katkendlik moreenikiht (Erg 1987, Perens et al. 2012). Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum haarab põhja–lõunasuunaliselt väljavenitatud kontuuridega ning valdavalt muutliku paksusega glatsiofluviaalsete setete veekihid Kurtna mõhnastikus ja Vasavere mattunud ürgorus. Põhjaveekogumi pindala on 73,26 km2, maksimaalne ulatus läänest itta on 6,2 km ja põhjast lõunasse 21,5 km (OÜ EGK, 2017). Kvaternaarisetted on üldise levikuga ja esindatud Ülem-Pleistotseeni ja Holotseeni setetega. Kvaternaarisetete paksus on kõige suurem mattunud orus – 77 m, ülejäänud alal on setete paksus 5–7 m. Vasavere mattunud oru piires levivad soo-, jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht (OÜ Maavarauuringud (2019), vt KMH lisa 4). Kvaternaari põhjaveekiht toitub veehaarde piirkonnas sademetest ning on ürgoru kaudu seotud põlevkivi kaevandamise mõju all olevate lubjakivi veekihtidega. Ürgorg ulatub ka Pannjärve karjääri põhjaosa all samuti Lasnamäe-Kunda veekihtidesse, milles veetase on põlevkivikaevanduste tõttu Kvaternaari veekihist madalamal. Pannjärve tehisjärv on Vasavere veehaarde piirkonnas põhjaveekogumi toitumis-tingimusi oluliselt muutnud, selle võimalik laienemine (geoloogilise uuringu luba L.MU/332719 (Keskkonnaamet, 2019) muudab tehisjärve mõju veelgi domineerivamaks. Sealhulgas veehaarde põhjaveevaru kaitse seisukohalt ei ole karjääri laiendamine soovitatav (Maves OÜ 2020). 2004–2005 a selgitati välja, et veevarustuse tarbeks on kasutatav vaid ürgoru keskosa, kus lasuvad jäme- ja keskmiseteralised fluvioglatsiaalsed liivad, mis on eriti veerikkad. Ülejäänud ürgoru alal lasuvad limnoglatsiaalsed pisi- ja peeneteralised liivad ja aleuriidid, mis on väikese veeandvusega (OÜ Maavarauuringud (2019), vt KMH lisa 4). Vastavalt Ida-Eesti 17 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. veemajanduskavale (2016) on Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi koguseline seisundiklass hea, kuid see on ohustatud. Veevõtu edasine intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja muu vee sissetungi ohtu, halvendada veevarustuse olukorda ning põhjustada põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide seisundi halvenemist. Veemajanduskava näeb ette uurimusliku seire põhjaveekogumi ja pinnaveekogumite ning maismaaökosüsteemide omavaheliste seoste kindlakstegemiseks. Vastavalt veemajanduskavale on Kvaternaari Vasavere kogumile avalduvad koormused järgnevad:  veevõtt ühisveevärgi tarbeks ning veevõtt kaevandustest ja karjääridest;  kaevanduste ja karjääride veega täitumine ning soolase vee sissetung. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi kui sellise keemiline seisundiklass on veemajanduskava järgi halb. Naftasaaduste ja ühealuseliste fenoolide keskmised sisaldused ületavad läviväärtusi kõigis seirekaevudes. Kasvusuundumused olid veemajanduskava koostamise ajal PHT, nitraatide ja ammooniumi osas ning ühest seirekaevust leiti ftalaate. Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisundiklass loeti enamuses halvaks ka 2016. a põhjavee seire järgi (OÜ EGK, 2017). 2020. a koostati Vasavere veehaarde toiteala projekt. Joogiveehaarde toiteala on piirkonnaks, millelt põhjavesi liigub veehaardesse. Joogiveehaarde toitealal tuleb vältida pinna- ja põhjavee kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib kaasa tuua joogivee tootmisel veetöötluse kulude olulise suurenemise. Põhjaveehaarde toiteala määramine seadustati 01.10.2019. a jõustunud veeseadusega (lühend VeeS). Vasavere põhjaveehaarde toiteala määramine on ka üks tegevusi kehtiva veemajanduskava meetmekavas (Maves OÜ, 2020). VeeS § 153 lg 1 alusel saab Keskkonnaamet joogiveehaarde kaitseks kaaluda nüüd toiteala määramist, vastavalt Maves OÜ (2020) toodud dokumentatsioonile (vt sh toiteala piir - https://fond.egt.ee/fond/egf/9430). Toiteala sisse jääb ka Pannjärve karjäärijärv ning lisaks hõlmab põhjaosas ka vajaliku puhvertsooni tehisjärve põhjaosa võimaliku laienemise arvel kuni 2025. aastani kehtiva maavara kaevandamise loa KMIN-072 alusel. Toiteala piiri kaalutlemisel lähtuti praegustest veetasemetest veehaardes ja selle ümbruses ning varasemates varude uuringutes tehtud kaitsevööndite kehtestamise põhjendustest. Veehaarde toiteala kõige parem seisund oleks looduslähedane maakasutus veehaarde kuni kilomeetri ulatuses veehaarde kaevudest. Toiteala looduslikul metsaaladel tuleb võimalikult säilitada senine maakasutus. Kuna piirkonna veebilanss on pingeline tuleb liiva kaevandamist Pannjärve maardlas piirata. Lubatud ei ole karjäärijärve veepeegli suurendamine. Samuti pole soovitav läänepoolsetelt märgaladelt ja soodest pruuni vee dreenimine karjäärijärve. Vältida tuleb karjääri süvendamist seni lubatust sügavamale (liiva kaevandamist vahetult lubjakivini; Maves OÜ, 2020). 2.1.1.2 Kambriumi-Vendi põhjaveekogum Baasalternatiivi, alternatiiv 2 ja 5 (vt täpsemalt ptk 3.1, 3.2 ja 3.4) puhul jäävad Ahtme, Sompa, Kukruse, Kohtla-Järve Lõuna ja Jõhvi veehaare Kambriumi-Vendi põhjaveekogumile. Kohtla-Järve Lõuna ja Jõhvi veehaardeid rakendataks täiendavalt alternatiiv 2 korral, samas Lõuna veehaarde vett kasutatakse ühisveevarustuses juba praegu (sõltumatult käesoleva veeloa menetlusest). Maa-ameti geoloogilise aluspõhja kaardi alusel moodustavad Sompa ja Ahtme veehaarde aluspõhja Ülem-Ordoviitsiumi Haljala lademe savikad lubjakivid. Pinnakattes on esindatud moreen. Kukruse veehaarde aluspõhja moodustav Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe savikad lubjakivid. Pinnakattes on esindatud jääjarvelised setted ning moreen. Jõhvi veehaarde puurkaevude aluspõhja moodustavad Ülem-ordoviitsiumi Haljala ja Kukruse lademe savikas 18 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. lubjakivi. Kohtla-Järve Lõuna veehaarde aluspõhja moodustavad Ülem-ordoviitsiumi Haljala lademe savikas lubjakivi. Kambrium-Vendi põhjaveekogumis on ülemine veekiht Kambriumi-Vendi Voronka ning alumine veekiht Kambriumi-Vendi Gdovi. Kambriumi–Vendi veekihtide ülemise (Voronka veekiht) ja alumise osa (Gdovi veekiht) vee keemilises koostises on märkimisväärseid erinevusi. Veekihtide ülemises osas on kloriidide sisaldus ja mineraalsus oluliselt väiksemad, mistõttu väiksema veevajadusega uued puurkaevud rajatakse Voronka veekihti. See aga põhjustab olukorra, kus on võimalik Gdovi veekihi vee tõus ülal olevasse Voronka veekihti (Põhjaveekomisjon, 2004). Kambriumi–Vendi veekompleks on Ida-Virumaa linnade ja asulate põhiliseks ühisveevarustuse allikaks, millele on langenud 76,2% kogu maakonna veevõtust (Savitski, L., Vallner, L. 1999). Uuritud põhjaveevarust Ida-Virumaal on 88,2% Kambriumi– Vendi veekompleksi põhjavesi ja 11,8% Kvaternaari Vasavere veekompleksi põhjavesi (Kivit, N., Savitski, L., Savva, V. 1992.). Kambriumi-Vendi Voronka - põhjaveekogumi pindala 4954,9 km2 ning see on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Voronka veekihist, mis on hüdrauliliselt seotud Gdovi põhjaveekogumiga. Põhjaveekogum ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale (2016) on Kambriumi– Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline seisundiklass hea, kuid ohustatud. Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase püsivalt tõusnud või stabiilne ning tarbimise vähendamise jätkumist soodustab looduslikult põhjavees olevate radionukliidide kõrgenenud sisaldus ja kohati ka vee ülemäärane soolsus. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea ning kogumi koondseisund 2013. a loeti heaks. Ka 2018. aasta põhjavee seireandmete järgi oli Kambriumi–Vendi Voronka koguseline ja keemiline seisundiklass hea (OÜ Maavarauuringud (2019), vt KMH lisa 4). Veekogumiga seotud Ahtme, Jõhvi ja Kohtla-Järve Lõuna veehaare. Käesoleva töö ptk 1.2 nähtub mh, et Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027 (2019) – dokumentatsioonis on rõhutatud olulise aspektina – tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult väikesed. Kambriumi-Vendi Gdovi - põhjaveekogumi pindala 3 187,7 km2. Veemajanduskava (2016) järgi on põhjaveekogum moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Gdovi põhjaveekihist, olles hüdrauliliselt seotud Voronka põhjaveekogumiga ning külgmine magedama vee sissevool toimub Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist. Tõenäoliselt on põhjaveekogum tihedalt seotud ka lamava kristalse aluskorra põhjaveega (OÜ Maavarauuringud (2019), vt KMH lisa 4). Põhjaveekogum ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega. Vastavalt Ida- Eesti veemajanduskavale (2016) on põhjaveekogumi koguseline seisund hea, kuid see on ohustatud. Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass oli veemajanduskava järgi samuti hea, kuid ohustatud (OÜ Maavarauuringud (2019), vt KMH lisa 4). Veekogumiga seotud Sompa, Kukruse, Kohtla-Järve Lõuna ja Jõhvi veehaare. 2.1.2 Pinnavesi Alljärgnevates ptk on kirjeldatud pinnaveekogumid, mis on seotud reaalsete alternatiividega. Kurtna järvestikus asuvate pinnaveekogumitega on eelkõige seotud baasalternatiiv ja alternatiiv 5. Alternatiiv 2 puhul jäetakse Kurtna järvestiku juures asuv põhjaveehaare tavakasutusest 19 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. välja. Alternatiiv 3-ga tehakse sama ning selle lahendusega on seotud eelkõige Narva jõgi, kuid ka veekogumid, mida kavandatav veetrass läbib. 2.1.2.1 Kurtna järvestik Kurtna järvestikuga on seotud eelkõige baasalternatiiv ja alternatiiv 5 (vt ptk 3.1 ja 3.4). Kurtna järvestik asub Alutaguse madalikul, Kurtna mõhnastikus ja seda ümbritsevatel tasandikel. Mõhnad koosnevad limno- ja fluvioglatsiaalsetest liivadest ja kruusadest. Nendevahelised sulglohud ehk söllid on tekkinud glatsiokarstiliselt ehk kujunesid osaliselt mattunud jääpangaste aeglasel sulamisel. Mõhnastiku küngaste ja seljandike ning nendevaheliste sulglohkude kõrgused varieeruvad vahemikus 40–70 m ümp (Kont & Arold, 1987). Põhjaveetaseme tõustes täitusid madalama absoluutkõrgusega sulglohud veega ning kujunesid arvukad järvesilmad. Taimkattes domineerivad enamikul alast kuivad palu- ja nõmmemännikud. Järvede kallastel ja kuivade söllide põhjades esineb ka kase ülekaaluga metsatukki. Kurtna mõhnastiku puhul on tegemist Eesti kõige järverikkaima piirkonnaga ning ala unikaalsus seisneb ka järvetüüpides, mis seal asuvad või on lähiminevikus asunud. Osa järvestiku järvedest on ilma pinnavee sisse- või väljavooluta umbjärved. Enamik praeguseid läbivoolu- või lähtejärvigi on oma looduslikus seisus olnud umbjärved ning nende veerežiim on ümberkorraldatud inimeste poolt (TLÜ jt, 2019). Kurtna järvestik koosneb umbes 40 järvest, suurusega 0,2-36 hektarit. Järvede ja nendega seotud kaitsealade kohta on täiendavat teavet esitatud eelkõige KMH aruande ptk 2.2, 4 ja 5.1 ning lisas 5. Kuni 1946. aastani valitses Kurtna mõhnastikus (sh Kurtna järvestikus) praktiliselt looduslik veerežiim (Vallner, 1987). Seda hakkas mõjutama kaitsealal ja selle ümbruses toimuv suuremahuline majandustegevus, mis põhjustas 1980-ndate lõpuks järvede veetaseme olulise languse. Näiteks Martiska, Kuradi- ja Ahnejärvel ulatus langus 3-4 m-ni ning tõi kaasa järvede veekoostises muutusi. Seoses veehaarde veevõtukoguste vähenemise ja maavarade ammutamise keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga on veetasemed kohati tõusnud, kuid pole saavutanud 60 a taguseid tasemeid (Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava, 2015). Tulenevalt majandustegevusest Kurtna järvestiku piirkonnas hakati järvedes regulaarselt veetaset mõõtma 2012. a. Veetasemeid mõõdetakse regulaarselt 14 järves: Ahne-, Kuradi-, Martiska, Nõmme-, Saare-, Jaala-, Kirjak-, Lina-, Pann-, Akna-, Liiv-, Noot-, Valge- ja Kurtna Suurjärve. Periooditi on järvede veetasemed alanenud ja tõusnud. Tabel 2.1 iseloomustab erinevate perioodide veetaseme muutusi järvedes lähtudes sademete defitsiidist või üleküllusest ja keskmisest veevõtust Vasavere veehaardest (Maavarauuringud OÜ (2019), vt KMH lisa 4). Tabelis 2.1 esitatud seitse üldistava perioodi kohta saab sätestada mh järgnevat:  Esimesel perioodil (1946–1971) võis järvede veetasemetele mõju avaldada peale sademete ka Ahtme kaevanduse vee-eemaldus. 1964. a rajati Pannjärve liivakarjäär ja Estonia kaevandus.  Teisel perioodil (1973–1975) veehaare oli töötanud kolm aastat ja vett võeti 5 puurkaevust. Sademeid oli kliimanormist vähem. Töötas Ahtme kaevandus, mis lähenes Vasavere ürgorule ning töötas ka Estonia kaevandus.  Kolmandal perioodil (1982–1987) on järvedes peaaegu kõigis veetase alanenud, Vasavere veehaardes võeti vett 11 puurkaevust, töötasid kaevandused ja karjäärid, sademeid oli kliimanormist vähem. 20 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Neljandal perioodil (1987–1990) võeti Vasavere veehaardes vett 13 puurkaevust, maksimaalne veevõtt oli sel ajal 10061 m3/ööp (1990. a). Järvede veetasemete muutused ei olnud märkimisväärsed. Aastad olid sademeterikkad.  Viiendal perioodil (1990–2009) oli sademeid piisavalt, veevõtt Vasavere veehaardest oli muutlik. Maksimaalne – 10 590 m3/ööp (1994. a) ja minimaalne – 4369,6 m3/ööp (2000. a). Veehaardele lähimates järvedes - Ahne, Kuradi- ja Martiska, veetase tõusis vastavalt 0,83 m, 2,29 m ja 1,91 m. Perioodi keskmine veevõtt seejuures oli 6953 m3/ööp. Seejuures oli keskmine veevõtt perioodil 1990-1999 keskmiselt 8781 m3/ööp. Perioodi 2000-2009 keskmine veevõtt oli 5126 m3/ööp. TLÜ jt (2019) töö kohaselt võis Kuradijärve ja Martsika järve veetase hakata põhjavee seirekaevu nr 5077 andmete alusel tõusma alates 1996. a lõpust, tõustes kuni 2002. aastani. 1996-1998 oli seejuures veevõtt Vasavere veehaardest üle 8000 m3/ööp. Seejärel 2003. a veetasemed oletatavasti langesid ja tõusid taas 2003. a lõpust kuni 2005. aastani. 2006. a järvede veetasemed langesid ning tegid tõusu 2007. a ja seejärel alates 2008-2009 tõusid. Seega toimus perioodil järvede veetasemete tõus vaatamata suurele veevõtule. Oluline on siinkohal ka välja tuua, et alates 2002. a algusest ei toimunud enam Ahtme kaevandusest vee väljajuhtimist ning alates 2004. a lakkas Ahtme kaevandus olemast dreeniks.  Kuuendal perioodil (2009–2014) veetase enamustes järvedes alanes, sademeid oli alla kliimanormi ja veevõtt Vasavere veehaardest oli 5263 m3/ööp. Ürgorule lähenes Estonia kaevandus ja karjäärid.  Seitsmendal perioodil (2015–2019) oli peaaegu pooleaastane sademete defitsiit, Vasavere veehaardes oli aastate keskmine veevõtt 5749 m3/ööp. Järvede veetasemed tõusid. Tabel 2.1 Veetasemete muutused erinevatel ajaperioodidel (allikas: Maavarauuringud OÜ (2019), KMH lisa 4). Info täiendatud perioodis VI ning perioodiga 2015-2019. Järv või Veetaseme muutus, m Vee- muu 1946- 1973- 1982- 1987- 1990- 2009- 2015- taseme muutuja 1971, I 1975, II 1987, III 1990, IV 2009, V 2014, VI 2019, VII muutus periood periood periood periood periood periood periood 1973- 2019 Ahnejärv -2,5 0,18 -0,70 0,16 0,83 -0,63 0,09 -0,40 Aknajärv 0,5 -0,73 -0,08 -0,02 0,26 -0,31 0,24 -0,28 Kuradijärv -1,8 -0,29 -1,09 0,10 2,29 -1,46 0,19 -0,67 Martsika -2,2 -0,74 -0,84 -0,06 1,91 -0,91 0,25 -0,11 järv Jaala järv -0,9 0,45 -0,11 0,19 -0,01 0,11 0,11 0,38 Valgejärv 0,3 -0,51 -0,13 -0,15 -0,20 0,00 0,13 -0,89 Kirjakjärv -1,8 0,49 0,26 -0,30 0,11 -0,11 0,25 0,25 Liivjärv -1,2 -0,91 -0,20 -0,02 -0,45 -0,78 0,12 -0,84 Sademete -2551 -326 -326 +83 +188 -261 +303 -339 defitsiit või üleküllus Vasaverest Veehaaret 3 aasta 6. aasta 4. aasa 20. aasta 6. aasta 5. aasta veevõtt ei olnud keskmine keskmine keskmine keskmine keskmine keskmine m3/ööp 5460 6587 7678 6742 5263 5749,4 21 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 2.1.2.2 Narva jõgi ja veekogud, mida läbiks potentsiaalne veetrass Veevarustuse tagamise üheks võimaluseks (alternatiiv 3, vt ptk 3.3) on vett ammutada Narva jõest. Veevõtuks Narva jõest tuleb rajada ca 35 km pikkune veetorustik. Alljärgnevalt on kirjeldatud vooluveekogusid (vt ka joonis 2.1 ja tabel 2.2), mis on seotud võimaliku veevõtuga Narva jõest (rajatav veetorustik lõikub Vasavere jõe, Metsküla oja ja Mustajõega). Narva jõgi (VEE1062200; 123,9 km koos lisaharudega) - tegemist on Eesti suurima valgala ja vooluhulgaga jõega, mis suubub merre. Jõe suudmes on vooluhulk ligikaudu 400 m3/s. Jõel on paljusid kasutusvaldkondi ning mh on rajatud sellele 1950ndatel hüdroelektrijaam (Narva linna juures; Keskkonnaamet, 2010). Lisaks võib välja tuua, et Narva jõega seonduvaid aspekte reguleerib mh keskkonnaministri 15.06.2004. a määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“. Narva jõe vesi on suhteliselt selge, keskmine heljumi sisaldus on 4 mg/l. Aastane keskmine veetemperatuur on 16-18˚C. Jõeelustiku liigilist koosseisu ja arvukust mõjutab ülemjooksul suuresti Peipsi järv, alamjooksul Narva veehoidla. Narva veehoidla hüdrokeemilised näitajad on mõjutatud paljuski Narva jõe ja Peipsi järve poolt, siis näitajad veehoidlast ülesvoolu on sarnased veehoidla omadega. Täpsemalt on Narva jõge ja selle elustikku Eesti Maaülikooli poolt iseloomustatud KMH aruande lisas 5. Kavandatava veevõtu kohas esinevad kaitstavad liigid ning nende võimalikud ohutegurid toodud tabelis 2.2. Kavandatava veevõtu lähistel asub ka AS Narva Vesi veevõtukoht, mille varasemaks arendamiseks on läbi viidud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (Mustanina küla Pumbajaamade maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (Alkranel OÜ, 2011 - 2012)). Jõega seotud seired näitavad, et nt perioodil 2014-2016 olid Narva jõe füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seisundiklassid koondmäärangute alusel väga head (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2015-2017). 2013. a hüdrobioloogilise seire ajal seirati suurselgrootute, suurtaimede, fütobentose ja fütoplanktoni kvaliteedinäitajaid. Jõe seisund oli esimeses veekogumis (Narva jõgi veehoidlani) hea. Teises veekogumis (veehoidlast suudmeni) osutus seisund nt põhjaloomastiku indeksite järgi aga väga halvaks. Ka fütobentos andis kesise seisunditulemi. Teatavasti on teise veekogumi hüdroloogiline režiim häiritud hüdroelektrijaama tööst. 2013. a oli veetase erakordselt madal ja see võis olla üks väga halva seisundi põhjustest. Arvestades Narva jõe vooluhulkasid moodustaks alternatiiv 3 soovitav veevõtt 10 360 m3/ööp Narva jõe keskmisest vooluhulgast 0,071%, minimaalsest vooluhulgast 0,45% (juhul, kui Narva jõe veevool Vasknarvas oli rüsijääga takistatud) ja maksimaalsest vooluhulgast 0,009% (Eesti Maaülikool (2019), vt ka KMH lisa 5). Narva jõe vett kasutatakse joogivee tootmiseks või muul otstarbel (nt soojuselektrijaamade jahutusveeks või hüdroenergia tootmiseks, vt ka tabel 2.3 ja 2.4). 22 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joonis 2.1 Võimaliku veetorustikuga (joonisel mustaga) lõikuvad veekogud (joonisel helesinisega). Narva jõgi märgitud tumesinisega. Alus. Maa-amet ja EELIS, 2020. Tabel 2.2 Kavandatavas veevõtukohas Narva jões kaitstavad liigid ning nende võimalikud ohutegurid. Liik Keskkonnaregistrikood Võimalikud ohutegurid Euroopa harjus KLO9102043 Hüdromorfoloogilise kvaliteedi ning vee (Thymallus thymallus) kvaliteedi halvenemine, paisutamine, koprad, looduslikud vaenlased, klimaatilised tingimused (Keskkonnaamet, 2019). Vingerjas (Misgurnus KLO9102657 Elupaikade hävimine (veekogude süvendamise fossiilis) tõttu) ning veetaseme kõikumine (Keskkonnaamet, 2015). Hink (Cobitis taenia) KLO9102656 Hüdromorfoloogilise seisundi halvenemine (paisutamine, veerežiimi muutmine, loodusliku jõeoru muutmine jt) ning veekvaliteedi langus (Keskkonnaamet, 2015). Tõugjas (Aspius KLO9102655 Jõgede hüdromorfoloogilise ja füüsilise aspius) kvaliteedi halvenemine, kobraste tegevus (Keskkonnaamet, 2018). Tabel 2.3. Senised veevõtjad Narva jõest (alus sh infosüsteem Keskkonnaregister, 2020). Loa nr Veevõtja Veehaarde nimetus Kehtivus Veevõtt Veevõtt a (koordinaadid) ööp (m3) (m3) L.VV/325553 Narva Vesi Mustajõe (X: 6572856; 31.12.2020 28 000 10 512 000 AS Y: 722289) L.VV/326386 Aiandusühistu Progress Plus (X: Tähtajatu 40 6000 Progress Plus 6593224; Y: 736259) L.VV/326677 Aiandusühistu Energeetik-2 AÜ (X: Tähtajatu 107 16 100 Energeetik-2 6594711.1; Y: 734453) L.VV/328630* Aiandusühistu Energeetik (X: Tähtajatu 49 9000 Energetik-1 6593178,4; Y:736176) Kokku: 28 177 10 543 100 *Keskkonnaloas ei ole lubatud päevast veevõttu määratud, arvutatud kahe kvartali põhjalt. Vasavere jõgi (VEE1067700) - koos lisaharudega 15,7 km ning valgala 51,6 km2. Vasavere jõgi saab alguse Suurjärvest ning suubub Pühajõkke. Võimaliku veetrassi ristumine kinnistutel Ahtme-Viivikonna raudtee 23 (25201:008:0363) ja Ahtme-Viivikonna 24 (80201:002:0056). Metsküla oja (VEE1064700; tugevasti muudetud veekogu) - koos lisaharudega 12,5 km ning suubub Mustajõkke. Võimaliku veetrassi ristumine kinnistul Toori tee (85101:011:0065). 23 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Mustajõgi (VEE1063800; tugevasti muudetud veekogu) - koos lisaharudega 32,6 km. Veekogu saab alguse Peen-Kirjakjärvest ning suubub Narva jõkke. Võimaliku veetrassi ristumine kinnistul Pääsu (51401:001:0085). Tabel 2.4 Ida-Eesti veemajanduskavas (2016) toodud seisundiandmed, eesmärgid ja meetmed. Veekogum Eesmärk Koormuse selgitus Meetme eesmärk 2021 Narva jõgi Halb Alla 2000 ie Punktkoormuse mõju vähendamine vee- reoveepuhastid; muu (reoveepuhastid alla 2000 ie); veekogumiga hoidlani suublasse juhitav heitvesi seotud üldine keskkonnajärelevalve. Narva jõgi Halb Üle 2000 ie reoveepuhastid; Punktkoormuse mõju ohjamine vee- hajukoormus sademeveest; reoveepuhastist (> 2000 ie); hajukoormuste hoidlast vooluhulga muutmine või vähendamine sademevetest; veekogu suudmeni* hüdromorf. kõrvalekalle hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine. Narva jõgi, Halb Vee kõrvale juhtimine. Veekogu hüdromorfoloogiliste tingimuste kuiv säng* parandamine Vasavere Kesine Alla 2000 ie Punktkoormuse mõju vähendamine jõgi reoveepuhastid; (reoveepuhastid alla 2000 ie); hajukoormus haritavalt hajukoormuse vähendamine haritavalt maalt; muud paisud ja maalt; vee vooluhulga muutustest ja tõkestusrajatised hüdromorfoloogilistest kõrvalkalletest tingitud koormuse vähendamine paisutatud jõelõikudel. Mustajõgi* Hea - Koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine (kehtib ka Metsaküla ojale, mis suubub jõkke). * TMV ehk tugevalt muundatud veekogum. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ja eelnevalt tabelis 2.4. nimetatud pinnaveekogumite seisundite iga-aastaste vahehinnangute tulemused on toodud tabelis 2.5. Tabel 2.5 Veekogumite (tabel 2.4) koondseisundiinfo aastatel 2015-2019 (allikas: Keskkonnaagentuur, 2020). Veekogumi nimi 2015 2016 2017 2018 2019 Narva jõgi vee-hoidlani Halb Halb Halb Halb Halb Narva jõgi vee-hoidlast Väga halb Väga halb Väga halb Väga halb Väga halb suudmeni Narva jõgi, kuiv säng Halb Halb Halb Halb Halb Vasavere jõgi Halb Halb Halb Halb Halb Mustajõgi Kesine Kesine Kesine Kesine Hea 2.2 Loodusväärtused ja kliima Alljärgnevates ptk on kirjeldatud reaalsete alternatiividega seotud loodusväärtusi. Vastavalt EELIS (2020) andmetele ei jää Sompa, Ahtme ja Kukruse veehaarete (seotud baasalternatiiviga, alternatiiv 2 ja 5-ga) lähedale looduskaitselisi objekte. Kurtna-Vasavere veehaardega ning tipukoormuse puurkaevude piirkonnaga seonduvaid loodusväärtusi ehk Kurtna loodusala ja Alutaguse rahvuspark (enne 01.01.2021. a Kurtna maastikukaitseala; vt joonis 2.2) on detailsemalt kirjeldatud ptk 4 ja 5.1. Lisaks võib siinkohal välja tuua, et Kurtna- Vasavere puurkaevudest veevõtu mõju lähedal asuvatele maismaaliikidele peeti KMH programmi (vt KMH lisa 2) alusel ebaoluliseks. 24 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Alternatiiv 3-ga on seotud loodusväärtused Narva jões (vt ptk 2.1.2.2) ning kavandatava veetorustiku trassi kontaktvööndis. Narva jõest veevõtu puhul ei jää kavandatud veetrass ühegi kaitse-, hoiu-, loodus- ega linnuala territooriumile ega ka nende vahetusse (50 m) lähedusse. Võimaliku veetrassi vahetus läheduses (50 m raadiuses) asuvad kaitsealused liigid on toodud tabelis 2.6. Lähim Natura 2000 ala jääb võimalikust veetrassist vähemalt 100 m kaugusele – tegemist on Viivikonna loodusalaga (RAH0000650; kaitse eesmärgid - vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)), millele tegevusel mõju eeldusi ei ole. Võimalikust veevõtu kohast Narva jõest jääb lähim Natura 2000 ala 6,2 km kaugusele ülesvoolu – Puhatu loodus (RAH0000545)- ja linnuala (RAH0000115), samas ülesvoolu jäävate aladega tegevusel seoseid ei ole. Lähim Natura 2000 ala allavoolu (alternatiiv 3 veevõtukoht) jääb ligikaudu 25 km kaugusele – Struuga loodusala (RAH0000602), millesse kuulub Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089; Keskkonnaregister, 2020), vt tabel 2.7. Joonis 2.2 Baasalternatiivi ja alternatiiv 5-ga seonduvad loodusväärtused (vt ka ptk 4 ja ptk 5.1). Alus: Maa-amet ja EELIS, 2020 (alates 01.01.2021. a Alutaguse rahvuspargi osaks ka Kurtna endine maastikukaitseala ning Metsavajakute kaitseala (joonise legendis tähistatud *) nüüdseks rahvuspargi Kurtna sihtkaitsevööndi osa). Alternatiiv 3 realiseerumisel ei kavandata tegevusi, mis ohustaksid elupaigatüüpe ning kaitstavaid liike (tabel 2.7), vastavast tegevusest allavoolu jääval Narva jõe alamjooksu hoiualal. Vastava järelduseni on jõutud mh tegevuse asupaigast, tabelis 2.7 nimetatud ohuteguritest ja KMH lisas 5 (Eesti Maaülikool, 2019) esitatud teabest johtuvalt. Alternatiiviga 25 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 3 kavandatav tegevus jääb lähimatest Natura 2000 aladest piisavalt kaugele ning tegevuse ebasoodsat mõju ei ole põhjust, kogutud info valguses, eeldada. Tabel 2.6 Alternatiiv 3-ga seonduvad kaitsealused liigid – potentsiaalse veetrassi ümbruses (EELIS, 2020). Nimi, keskkonna- Koordinaadid Kaugus trassist Ohutegurid registri kood veetrassil Pruunikas pesajuur X – 6 581 216,7 13 m ja 40 m Metsamajandus – uuendusraied, (III kategooria, Y – 702 532,9 raiejäätmete ja metsamaterjali kokku- Neottia nidus-avis; ja väljavedu külmumata pinnasel ning KLO9334554 ja raiejäätmete jätmine kasvukohtadele KLO9334555) (Kull, T jt, 2012). Ida-võsalill (II X – 6 573 347,3 50 m (kasvukoht Teehooldus ja –rekonstureerimine kategooria, Y – 722 343,7 Narva jõe ääres) (kui kasvavad vahetult tee ääres), Moehringia tallamine (kasvab nt puhkekohtade lateriflora, lähedal), valgustingimuste KLO9341781) muutumine, jõgede veerežiimi muutmine ja kuivendamine (Keskkonnaamet, 2015). Tabel 2.7 Narva jõe alamjooksul kaitstavad elupaigatüübid ja liigid ning nende ohutegurid (alus: sh Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2015)). Elupaigatüüp/liik Ohutegurid Narva jõe alamjooksu hoiualal Jõed ja ojad (3260) Rändetõkked (Narva veehoidla pais, jääb hoiualast umbes 2 km ülesvoolu) ning veerežiimi muutmine (põhjustab HEJ tsükliline töö, mis jääb alamjooksu hoiualast umbes 130 m kaugusele ülesvoolu). Samuti on ohuteguriteks heitvesi (Narva jõe alamjooksu piires juhitakse jõkke vett kolmest väljalasust). Narva veehoidlas ujuvsaarte kontrollimatu suunamine allavoolu, mis põhjustab Narva jõe alamjooksu hoiualal settereostust ja elupaikade risustumist. Harilik võldas (Cottus Ohuteguriks on Narva HEJ, paisu ja veehoidlaga seonduv (sh gobio) potentsiaalse elupaiga (kanjonis asuva jõelõigu) jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised, ujuvsaarte juhtimine allavoolu). Tõugjas (Aspius Ohuteguriks on Narva HEJ, paisu ja veehoidlaga seonduv (alamjooksul aspius) osa potentsiaalse kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena ning vooluhulga ja veetaseme kõikumine). Hink (Cobitis taenia) Ohuteguriks on Narva HEJ, paisu ja veehoidlaga seonduv (vooluhulga ja veetaseme kõikumine). Vingerjas (Misgurnus Vingerjat võib ohustada eelkõige veekogude süvendamisega kaasnev fossilis) elupaikade hävitamine. Ohuteguriks on Narva HEJ, paisu ja veehoidlaga seonduv (veetaseme kõikumine). Merisutt (Petromyzon Merisutt on Narva jões juhukülaline. marinus) Jõesilm (Lampetra Ohuteguriks on Narva HEJ, paisu ja veehoidlaga seonduv (potentsiaalse fluviatilis); kudeala jätkuv blokeerimine vee kõrvalejuhtimise tulemusena, vooluhulga ja veetaseme kõikumised ja ujuvsaarte jõkke juhtimisega). Vinträim (Alosa fallax) Arvukus Narva jões väga madal ning käsitletakse ka juhukülalisena. Ohuteguriteks vesiehitised ja veereostus. Lõhe (Salmo salar) Ohuteguriks on Narva HEJ, paisu ja veehoidlaga seonduv (rändeteede tõkestamine, jõgede paisutamine, vooluhulga ja veetaseme muutused). 26 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Kliima - sademete hulgast üldiselt ca 10% toidab põhjavett, kui keskkond on rikkumata. Kaevanduste piirkondades on põhjavee toitumismäär ca 40–50% sademete hulgast. Põhjaveekihtide toitumine on intensiivsem kevadisel lumesulamis- ja sügisesel vihmaperioodil. Võrreldes Eesti keskmisega on Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel kevad hiline, suvi lühike, sügis omakorda soe ja suhteliselt pikk, talv mõõdukalt jahe. Aasta keskmine õhutemperatuur on Jõhvis +4,4 oC. Madalaim keskmine temperatuur on veebruaris – -7,0 – -7,5 oC, kõige kõrgem aga juulis – +21,1 oC. Sajupäevade arv aastas on 180. Lumikatte keskmine paksus lumerohkel dekaadil on 30 cm, lumikatte kestus 110 päeva. Pikaajaline (1960–2000) keskmine sademete hulk Jõhvi ilmajaamas on olnud 720 mm, aurumine 400 mm (56%). Tabelis 2.8 on toodud sademete hulk kuude kaupa ning nende võrdlus pikaajaliste keskmiste näitajatega Jõhvi meteoroloogiajaama andmete põhjal. Pikaajaline (1981–2010) aastane sademete hulk Jõhvi meteoroloogiajaamas oli 736 mm (OÜ Maavarauuringud (2019), vt KMH lisa 4). Ajavahemikul 2011–2016 olid sademete rohkemad kuud mai, juuni, juuli, august ja oktoober ning sademetevaesemad veebruar, märts, aprill ja mai. Sademeterikkamad aastad olid: 2012, mil sademete hulk oli 806 mm, 2016 – sademete hulk 851 mm, ja 2017 – sademete hulk 813 mm. Sademetevaesemad aastad on olnud 2011, 2013, 2014, 2015, 2018 ja 2019, mil sademete hulk oli vastavalt 705 mm, 593 mm, 588 mm, 469 mm, 434 mm ja 681 mm. Tabel 2.8 Sademete hulk Jõhvi meteoroloogiajaama andmete põhjal (alus – sh KMH lisa 4; pikaajaline (1981–2010) sademete hulk Jõhvi meteoroloogiajaamas 736 mm/a). Aasta Kuude sademete hulk, mm Aasta I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII summa , mm 2011 52,1 17,2 17,1 23,1 38,2 62,6 129,8 72,5 89,7 79,5 39,5 83,2 705 % keskmisest 116 52 44 72 78 75 160 70 121 97 61 166 96 2012 52,1 22,5 52,4 39,6 103,2 117,7 55,5 74,9 71,4 92,4 84 40,6 806 % keskmisest 116 68 134 124 211 142 69 73 96 113 129 81 110 2013 30 32,1 9,7 30,8 18,6 66 76,6 75,9 76,4 48,5 76,3 52,4 593 % keskmisest 67 97 25 96 38 80 95 74 103 59 117 105 81 2014 37 28,8 38,3 6,2 95,2 81,9 36,8 121,17 31,5 21,9 34,9 54,8 588 % keskmisest 82 85 98 19 194 99 45 118 43 27 54 110 80 2015 43,9 21,6 23,1 46,8 31,3 40,2 39 28,8 79,2 21,2 64,3 29,1 469 % keskmisest 98 65 59 146 64 48 48 28 107 26 99 58 64 2016 76,4 69,1 24,7 48,8 3,0 127 113,4 175,3 20,7 73 88,6 30,9 851 % keskmisest 170 209 63 153 6 153 140 170 28 89 136 62 116 2017 33 30,4 23,7 60,7 16,1 75,4 106,6 133,7 83,7 127,6 50,9 70,7 813 % keskmisest 73 92 61 190 33 91 132 130 113 156 78 141 110 2018 32,6 15,4 18,9 52,6 7,2 29,0 32,0 66,7 66,9 71,2 12,3 28,9 434 % keskmisest 72 47 48 164 15 35 40 65 90 87 19 58 59 2019 33,8 37,4 41,6 7,7 50,6 22,5 104,7 57,7 82,5 141,5 36 65 681 % keskmisest 106 113 41,6 24 103 27 129 56 112 141 173 130 93 1981-2010 45 33 39 32 49 83 81 103 74 82 65 50 736 keskmine Keskmine -5,1 -6 -2 4,4 10,2 14,2 17 15,5 10,6 5,6 0 -3,6 5,1 õhutempe- ratuur, oC Viimaste aastate aurumise summad Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel olid 2018. a 507 mm, 2019. a 501 mm ning 2020 a (andmed kuni septembrini) 506 mm. Lisaks mõjutavad aurumist piirkonnas ka veekogud, millelt on aurumine suurem kui maapinnalt. Arvestades Kurtna piirkonnas veekogudelt keskmiseks aurumiskihiks 650 mm/a ja nt Pannjärve karjäärijärve pindalaks 45 ha siis aurub selle pinnalt aastakeskmisena 800 m3/ööp. Sama suurelt maismaa- alalt auruks hinnanguliselt 500 m3/ööp. Seega ilma Pannjärve karjäärita oleks sademevee 27 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. infiltratsioon ülemisse põhjaveekihti aastakeskmisena ca 300 m3/ööp suurem kui praegu (Vainu, 2015). Aurumisega ja kliimatingimustega on arvestatud ka erinevates uuringutes (sh TLÜ jt 2019. a ja Maves OÜ, 2020 tööd ning KMH aruande lisad 4 – 6) ning neis on esitatud vastavatest aspektidest tulenevaid prognoose ja seisukohti (nii looduskaitseliste väärtuste kaitse eesmärgil kui ka joogivee tagamise (Kurtna - Vasavere veehaardest) vajadusest lähtuvalt. 2.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ja jäätmed Alljärgnevalt on kirjeldatud sotsiaalset keskkonda aspektist, mis on otseselt mõjutatud kavandatavast tegevusest. Seega käsitletakse piirkonda, mida kavandatav tegevus peamiselt mõjutab ehk käesoleva KMH objektiks oleva veeloa alusel veega varustavaid piirkondi. Käesoleva KMH objektiks oleva loaga varustatakse elanikke joogiveega Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosasid ning Jõhvi linna (vallasisene linn). Seega pole alljärgnevalt kirjeldatud sotsiaalset keskkonda alternatiivide põhiselt, kuivõrd kõigi väljatöötatud alternatiivide eesmärk on ühtne ehk samale piirkonnale veevarustuse tagamine. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaa üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga piirkond Eestis. 2000. a kuni 2018. a lõpuni on rahvaarv Ida-Virumaal vähenenud 43 244 inimese võrra. Joonisel 2.3 on koostatud elanikkonna muutuse graafik kuni aastani 2035 kui keskmiselt lahkuks Ida-Virumaalt aastas 2120 inimest (alates 2018. a). Sellise muutuse korral elaks Ida- Virumaal aastal 2035 üle 102 000 inimese (Maavarauuringud OÜ (2019) ehk KMH lisa 4). Joonis 2.3 Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus aastatel 2000-2035 (alus: KMH lisa 4). Vastavalt statistikaameti andmetele elas 2017. a Kohtla-Järve linnas 35 056 inimest. Samas 2012. a oli Kohtla-Järve elanike arv 38 737 ehk elanike arv antud perioodil vähenes 3550 inimese võrra. Tabelis 2.9 on toodud elanike arv linnaosade kaupa (2017. a seisuga). Statistikaameti andmetel on 2020. aasta 1. jaanuariks Kohtla-Järve elanike arv kahenenud 33 197 inimeseni Jõhvi linnas elas 2017. a seisuga 10 051 inimest. Kuivõrd 2012. a elas Jõhvi linnas 11 078 inimest, siis seega vähenes antud perioodil Jõhvi elanike arv 1027 inimese võrra. 2020. a andmed näitavad veelgi elanikkonna vähenemist Jõhvi linna näitel, mil linna elanike arv on kahanenud 10321 elanikuni (Statistikaamet 01.01.2020 seisuga). Veeteenuste hindasid saab näitlikustada Kohtla-Järve ÜVK (Infragate Eesti AS, 2014) kohaselt, kus on majapidamiste veeteenuse hind Järve Biopuhastus OÜ teeninduspiirkonnas prognoositud 2021. a 1,69 €/m3 ja 2024. a 1,88 €/m3. Teenuse kulukuse tase prognoosi järgi on 28 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. nii 2021. ja 2024. a eeldatavalt 1,8% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. OÜ Järve Biopuhastuse kodulehel oleva hinnakirja alusel oli alates 02.07.2019. a Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosas tasu vee eest 1,22 €/m3. Tabel 2.9 Elanike arv Kohtla-Järve linnaosades 2017. a seis (Statistikaamet, 2019). Muutujad Ahtme Järve Kukruse Oru Sompa Mehed 7235 7047 265 515 416 Naised 8905 8905 264 602 454 Kokku 16140 15952 529 1117 870 Kurtna-Vasavere veehaarde põhjavees ei vasta üldraua sisaldus, põhjavee kui joogiveeallika I kvaliteediklassi nõuetele, püsivalt enamikes puurkaevudes. Samuti on põhjavees täheldatud ka kõrgemat mangaanisisaldust ning kõrgendatud mikroorganismide kolooniate esinemist. Ahtme veehaarde puurkaevude vees on probleemiks kloriidide, elektrijuhtivuse, naatriumi, üldraua, mangaani ja radionukliidide sisaldus. Üleliigne raua ja mangaani sisaldus mõjutab omakorda toorvee organoleptilisi näitajaid. Ahtme veetöötlusjaam on rajatud 2012. a eesmärgiga kasutada veevõtul maksimaalselt Kurtna-Vasavere veehaarde taastuva veeallika madala radionukliidide ja kloriidide sisaldusega põhjavett. Vastava veehaarde kasutust soodustab ka asjaolu, et seda ei ole tühjaks dreeninud ümbruskonna põlevkivikarjäärid ja kaevandused. Kurtna-Vasavere kvaternaari kaevude veele võetakse lisavett Ahtme veehaardes asuvatest puurkaevudest. Ahtme veetöötlusjaamast, millest väljuv vesi vastab kõikidele kehtestatud nõuetele, varustatakse veega Kohta-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse, Oru linnaosasid ja Jõhvi linna ning Jõhvi valla külasid (sh Tammiku, Pauliku, Kahula, Linna). 2013. a süvaanalüüside tulemustest lähtus, et tarbijatele juhitava vee kvaliteet oli hea (AS Infragate Eesti, 2014). Keskkonnaministri 01.10.2019. a määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ § 10 lg 1 on sätestatud põhjavett ohustavate saasteainete ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel kasutatavad nendes saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa. Vastavalt määruse nr 47 § 7 lg 3 ei võeta põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on seotud hüdrogeoloogiliste tingimustega. Põhjaveekogumitega on seotud alternatiivid, kus on planeeritud veevõtt põhjaveehaaretest ehk baasalternatiiv, alternatiiv 2 ja 5. Põhjaveekogumitele sätestatud saasteainete läviväärtused on toodud tabelis 2.10. Vastavalt keskkonnaministri 01.10.2019. a määruse nr 48 § 7 on põhjaveekogumi keemiline seisundiklass hea, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab 80% või enam määruse §-des 9 ja 10 (toodud tabelis 2.10) sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele ning § 7 lg 1 toodud kvaliteedinäitajate väärtustele. Põhjaveekogumite analüüsitulemusi arvesse võttes on ainult Ahtme põhjaveehaare seisundiklass halb, kuivõrd kloriidide sisaldus vees on kuni 762 mg/l. Teiste põhjaveehaarete analüüsitulemused jäävad alla kehtestatud läviväärtusi ning seega võib lugeda põhjaveehaarete seisundiklassid selles suhtes heaks. 29 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joogivee kvaliteedinõuded on sätestatud sotsiaalministri 01.10.2019.a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“. Vastavalt nimetatud määruse § 3 kohaselt loetakse joogivesi tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa nimetatud määruse §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi. Joogivee käitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ja muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on tarbijale kättesaadav. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama tarbijale teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta. Vee käitleja peab tähelepanu pöörama sellele, et veeallikatest või veetöötlusjaamast pärineva joogivee kvaliteet ei halveneks selle jõudmiseni tarbijani, samuti et oleks välditud puhastatud vee taasreostumine jaotusvõrgus. Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum (seotud baasalternatiivi, alternatiiv 2 ja 5-ga) on kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega. Vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019.a määruses nr 61 on sätestatud ka joogivee radioloogilised kvaliteedinäitajad. Vastavalt määruse § 7 on indiktiivdoos 0,1 mSv (millisiivert). Indiktiivdoos on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, va triitium, kaalium-40 ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. Kambrium-Vendiga seotud veehaarete puurkaevude efektiivdoosid on toodud tabelis 2.11, millest nähtuva tõttu ehk teadaoleva info põhjal ka varasemalt seda veekihti sisuliselt pole ka joogiveena kasutatud. Tabel 2.10 Keskkonnaministri 01.10.19.a määruses sätestatud saasteainete läviväärtus põhjavees. Põhjavee- Põhjavee- Saasteaine (ühik) Läviväärtus 2018. a tulemuste kogum haare põhjavees vahemik Kvaternaari Kurtna- Sulfaadid (mg/l) 100 11-21,5 Vasavere Vasavere Ühealuselised fenoolid 1 - (µg/l) Naftasaadused (µg/l) 20 - Benseen(µg/l) 1 - Summa PAH(µg/l) 0,1 - Kambrium- Kukruse ja Kloriidid (mg/l) 500 355 Vendi Gdovi Sompa Kambrium- Ahtme Kloriidid (mg/l) 250 275-762 Vendi Voronka Kambrium- Jõhvi Kloriidid (mg/l) 500 - Vendi Gdovi Kambrium- Kohtla-Järve Kloriidid (mg/l) 500 305-332 Vendi Gdovi Lõuna Tabel 2.11 Efektiivdoosi väärtused Kambrium-Vendiga seotud puurkaevudes (alus: EELIS, VEKA veebileht, 2020). Veehaare Efektiivdoosi vahemikud (m/Sv) Ületamine (m/Sv), lubatud 0,1 m/Sv Ahtme 0,209-0,358 0,109-0,258 Sompa 0,17-0,233 0,07-0,133 Kukruse 0,25 0,15 Kohtla-Järve Lõuna 0,198-0,24 0,098-0,14 Jõhvi 0,172 0,072 Jäätmed - Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum (seotud baasalternatiivi, alternatiiv 2 ja 5-ga) on kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega ning põhjavee puhastamise tulemusel võib 30 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. vees sisalduv radioaktiivne materjal kuhjuda suurel hulgal veetöötlusjaamadesse. Põhjavee viimiseks seadusega kehtestatud kvaliteedinäitajate tasemele tuleb vett puhastada, mille tulemusel võivad tekkida radioaktiivsed jäätmed (TÜ Füüsika Instituut ja Katsekoja tuumaspektroskoopia labor, 2015). Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik arengukava (2018) kohaselt käsitletakse radioaktiivsete jäätmetena radioaktiivseid aineid sisaldavaid või nendega saastunud aineid või esemeid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Keskkonnaministri 04.10.2016 määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad” kohaselt on NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)- jäätmed: looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse § 62 lg 3 alusel kehtestatud vabastamistasemed. Kambrium-Vendi põhjavee puhastamisel võivad tekkida NORM-jäätmed. Muud ja käesoleval juhul asjakohased tegevused käsitletavas piirkonnas - Ida-Viru maakonda jääb 6 üksteise kohal lasuvat põhjaveekogumit, millest 3 ülemist (Ordoviitsiumi kogumid ja Kvaternaari Vasavere) on ohustatud seisundis. Põhjavee kvaliteeti mõjutavad jääkreostusalad, põlevkivikaevandustegevus, mis on põhjustanud veereostust naftasaaduste, fenoolide, benseeni, PAH (polüaromaatsed süsivesinikud) ja sulfaatidega. Kaevandustest väljapumbatava suure veehulga tõttu alaneb osades kaevudes põhjaveetase. Sügavamal asuvate põhjaveekogumite head seisundit ohustab rannikuäärsetes piirkondades veetarbimise kasvades merevee sissetung ja kloriidide sisalduse suurenemine (Keskkonnaagentuur, 2015). Veevarustuse tagamisega seotud alternatiivide lähipiirkonnas olevad maardlad on toodud joonisel 2.4. Joonis 2.4 Maardlad kavandatavate alternatiivide piirkonnas. Alus: Maa-amet, 2020 31 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Lisaks eeltoodule tuleb siinkohal esile tuua Konsu järvega seonduv temaatika. Nimelt esitas Keskkonnaamet 21.10.2020. a kirjaga nr 14-3/20/16075-2 arvamuse, et VKG Energia OÜ peab Konsu järvest võetava vee kasutamist ümber vaatama ning üle hindama. Ühtlasi palus Keskkonnaamet esitada meetmetega plaan veevõtu vähendamiseks Konsu järvest ning võimalusel kaaluda sellist alternatiivi, et loobuda veevõtust Konsu järvest keskkonnahäiringu ennetamiseks. VKG Energia OÜ esitas omalt poolt selgituse 01.02.2021. a kirjaga nr ENE.01-01/45. Vastavast kirjast nähtus mh, et peale kopratammide eemaldamist (koostöös RMK-ga) nt Konsu kanalis, on järve veetase tõusnud (kokku ca 60 cm, kirja saatmise ajal esitatud dokumentide alusel). Vastava kirja lõpu osast nähtub, et järve veetaset mõjutavad mitmed tegurid, sh ilmastikutingimused ning kobraste elutegevus. VKG Energia OÜ on omalt poolt teostanud investeeringuid vähendamaks trassikadusid ning järvevee tarvet tootmisprotsessis. Samuti on VKG Energia OÜ panustanud kopratammide likvideerimisse, kuigi see ei ole ettevõtte kohustus. Kirjas on rõhutatud, et Keskkonnaamet koostöös RMK-ga peavad pidevalt hoolitsema veeläbitavuse eest eesvooludes, mis aitaks tagada veetaseme säilimise järves. 32 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 3 Kavandatava ja selle alternatiivide ehk reaalsete alternatiivide koondkirjeldused OÜ Järve Biopuhastus tegevust reguleerib mh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mille § 7 lg 1 sätestab järgnevat - vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega. Seega on OÜ Järve Biopuhastus kohustatud tagama oma klientidele (sh Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade ning Jõhvi linna (vallasisene linn) elanikud) vee. Tulenevalt veeseadusest, siis saab sellist teenust pakkuda vee erikasutuse keskkonnaloa (edaspidi nimetatud ka kui veeloa) omaja. Veeloa taotlemise eesmärgiks on õigusaktides sätestatud kohustuste (st veeteenuse osutamine) täitmise võimaldamine. KMH protsessi raames koostatav KMH aruanne annab sisendi veeloa edasisse menetlusse, tagamaks vee-ettevõtja klientidele veevarustuse jätkumise (elutähtsat teenust osutatakse ca 45 000 elanikule). Üheks Ida-Virumaa elanikkonna ühisveevarustuse tagamise peamiseks ja olulisemaks allikaks on Kurtna - Vasavere veehaare. KMH protsessi algatamise põhjustas loa taotluse menetleja soov välja selgitada Kurtna – Vasavere veehaarde mõju või selle puudumise aspekte Kurtna loodusalale (Natura 2000 ala), kaalutledes erinevaid veehaarde kasutamise võimalusi. KMH aruande ptk 1 alusel on kaalumisel erinevaid võimalusi Kurtna – Vasavere veehaardest veevõtuga jätkamiseks või sellest loobumiseks. Alljärgnevalt avatakse igat võimalust (baasalternatiiv ning alternatiivid 2, 3 ja 5) täpsemalt ptk 3.1 – 3.4, lähtudes mh ptk 1 esitatud teabest. Kõik allpool kirjeldatud lahendused võivad olla jätkuks ehk sisendiks KMH järgse veeloa menetluse jätkamisele, mis peab arvestama ka KMH aruande lõpptulemustega (nt leevendusmeetmed jms). Põhjaveevõttu käsitlevate alternatiivide osas varieerub veevõtu maht Kutrna-Vasevere veehaardest (vt ptk 3.1, 3.2 ja 3.4), kuid baasalternatiivi ja alternatiiv 2 ja 5 ühisosadena saab välja tuua järgnevat (kogu veeloa taotletav töötlemata vee hulk kokku 10 360 m3/ööp):  Kukruse veehaare – 170 m3/ööp, reservis, kasutamine ainult hädaolukorras toimepidevuse eesmärgil;  Ahtme veehaare – 3300 m3/ööp;  Sompa veehaare – 390 m3/ööp, autonoomne veehaare ja –lokaalne veevõrk, ainult Sompa linnaosa tarbeks. Ei ole Ahtme veetöötlusjaama kaudu veevarustusspüsteemiga seotud ning ei ole võimalik kasutata Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkondade veega varustamisel. 3.1. Baasalternatiiv (kavandatav tegevus) Reaalseks loetud kavandatav tegevus ehk baasalternatiiv – veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp ning kogu veeloa taotletav töötlemata vee hulk kokku 10 360 m3/ööp (Kukruse (vaid vastava linnaosa hädaolukorrad (sh toimepidevus)), Sompa (autonoomne veehaare ja –võrk, vaid vastava linnaosa tarbeks) ja Ahtme veehaaretest, vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Sompa - autonoomne veehaare ja –võrk, vaid vastava linnaosa tarbeks ehk ei kasutata Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkondade veega varustamisel ning ei seostu ka Vasavere veehaardega. Tähtajaline vee erikasutuse periood – kuni 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni). Jooksvalt tuleb teostada seiret, mis on vajalik nii vee erikasutajale kui ka Keskkonnaametile, et analüüsida reaalseid mõjusid, enne nt vastava veevõtuga jätkamist. Loa kehtivusperioodi lõpufaasiks oleks seega uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. 33 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Hetkel taotletakse põhjaveevõttu olemasolevatest veehaaretest (vt ka joonis 3.1):  Kurtna-Vasavere veehaare (14 puurkaevu) - Alutaguse vallas, Vasavere ja Kurtna külas, kinnistul Ahtme metskond 25 (22901:001:0239, 1818,8 ha maatulundusmaa).  Ahtme veehaare (6 puurkaevu) - Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosas kinnistutel Ahtme mnt 75, 75a, 75b, 77, 77c, 75c (katastriüksuste tunnused 32205:003:0033, 32205:003:0034, 32205:003:0037, 32205:003:0035, 32205:003:0039 ja 32205:003:0036 (tootmismaad, iga kinnistu 400 m2)).  Kukruse veehaare (1 puurkaev) - Kohtla-Järve linna Kukruse linnaosas Lehe tn 12b kinnistul (32221:002:0007, 717 m2 elamumaa).  Sompa veehaare (2 puurkaevu) - Kohtla-Järve linna Sompa linnaosas Ülase tn 23a kinnistul (32101:001:0181, 5005 m2 tootmismaa). Asjakohane lisainfo (joogivee kvaliteedi tagamise osas):  Kloriidide osas on vee kvaliteet tagatud Kurtna-Vasavere ja Ahtme veehaarete vee segunemisel vahekorras 3,14. Vasavere ja Ahtme veehaarete vete segunemisvahekord tagada vähemalt 3,45 („Joogivee radioloogiliste näitajate eksperthinnang“, 2011. a (OÜ QRPE Merle Lust, kvalifitseeritud kiirgusekspert)), kindlustades, et oodatav efektiivdoos < 0,1 mSv/a.  2011. a dokumendis tuletati Ahtmest kasutatav veekogus (Q) järgnevalt – Kurtna- Vasavere Q jagatud 3,45. Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtul 6500 m3/ööp on segunemisvahekorra 3,45 saavutamiseks (vt eelnev loetelu punkt) võimalik, ilma täiendava veetöötluseta, võtta Ahtme veehaardest vett 1884 m3/ööp. Veehaarete vee segamisel joogiveeks sobilik kokku 8384 m3/ööp. Ülejäänud veekogus Ahtmest, reserveeritud hädaolukordade jm ettenägematute olude tarbeks. Joonis 3.1. Baasalternatiivi veehaarete üldistatud asukohateave (alus: Maa-amet, 2020). 3.2. Alternatiiv 2 Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest. Vett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp, millest 3860 m3/ööp on tagatud Kukruse (vaid vastava linnaosa hädaolukorrad (sh 34 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. toimepidevus)), Sompa (vaid vastav linnaosa) ja Ahtme veehaaretest (vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Täiendav veevõtt nt Jõhvi ja Kohtla-Järve Lõuna veehaaretest. Piisava veeressursi olemasolu (sh selle töötlusest tulenevaid erisusi) analüüsitakse edasise KMH aruande protsessi raames. Veeloa periood 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni). Kuna Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtu lõpetamisega enam Ahtme jaama vett ei segata, lisandub sinna pöördosmoosi vajadus. Pöördosmoosi rakendamisel tekib kontsentraat- ja pesuvett (moodustab tavapäraselt 20% võetavast veest). Seega on Ahtme veehaardest võetavast 3300 m3/ööp veest sellisel juhul hinnanguliselt kasutatav võrku suunatava veena ~2640 m3/ööp. Täiendav veetöötlus on senise alusel teadaolevalt vajalik veel ka Jõhvi, Kukruse ja Kohtla-Järve Lõuna veehaaretes, st võimalused ~20% veekaoks seoses pöördosmoosimisega. Kukruse ja Jõhvi veehaarded vajavad renoveerimist või täiendavaid puurkaeve. Analüüsides mh Jõhvi põhjaveevarude piisavust töötatakse välja veevõtu optimaalne jaotus põhjaveehaarete vahel. Alternatiivis sisaldub ka veevarustuse ümberkorraldamisele administratiivne periood (kuni 2035. a). Vastava perioodi sees toimub nt finantsplaanide täpsustamine, projekteerimine (sh detailuuringute jms vajaduse määratlemine ja teostamine), põhjaveevarude ümberhindamine, uute veehaarete ehitamine ja/või testimine, senise Kurtna-Vasavere veehaarde mõjude jätkuv jälgimine (mh ka Kurtna loodusala) ning Kurtna järvede kallaste puhastamine jm ettevalmistamine (koordineerib Keskkonnaamet) võimalikuks veetaseme tõusuks. Vastava perioodi jooksul tagatakse Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 6500 m3/ööp. Peale vastavat perioodi asutakse kasutama uusi lahendusi, viies mh Kurtna- Vasavere veehaarde veevõtu sisuliselt nulli. Asendatud veehaare või osa sellest jäetakse aga reservi, et oleks võimalik tagada vesi avariisituatsioonide ilmnemisel muudes põhjaveehaaretes. Veehaarete teadaolev asukohateave (vt ka joonis 3.2 ja tabel 3.1):  Ahtme, Kukruse ja Sompa veehaarete asukohateave on toodud baasalternatiivi kirjelduses.  Jõhvi veehaare – reservpuurkaevud, millega on võimalik arvestada - Jõhvis, kinnistutel Tartu mnt 11 a (25301:007:0065, 2956 m2 tootmismaa), Sompa tn 46e (25301:001:0083, 2236 m2 tootmismaa), Malmi tn 8 (25301:013:0140, 12,6 ha tootmismaa). Ülejäänud puurkaevud on amortiseerunud ja/või ei ole ühisveevarustusega seotud ning on perspektiivis likvideeritavad.  Kohtla-Järve Lõuna veehaare (4 puurkaevu) - Kohtla-Järve linna Järve linnaosas kinnistutel Outokumpu tn 28, 29, 30 ja 31 (vastavalt 32213:001:0062, 32213:002:0062, 32213:001:0061 ja 32213:002:0061 (tootmismaad, iga ala 400 m2)). KMH lisa 6 järgselt on hinnatud 2019. a reaalsete tarbimisandmete ning veekadude, jaamade omatarve jms alusel arvutuslikuks vajalikuks minimaalseks vee tootmismahuks 8042 m3/ööp. Kui arvestada ka asjaolu, et Ahtme ja Kohtla-Järve veehaarete puhul on vajalik rakendada pöördosmoosi, siis kujuneb vajalikuks võetava põhjavee koguseks 2019. a tarbimisandmete näitel 9072 m3/ööp. Sellest 3300 m3/ööp võetakse Ahtme veehaardest, 141 m3/ööp Sompa veehaardest ja 2550 m3/ööp Kohtla-Järve Lõuna veehaardest, kokku 5991 m3/ööp. Viimase realiseerimiseks tuleb veehaarde juurde rajada minimaalselt 3 uut puurkaevu. Lisaks on vaja välja ehitada Ahtme VTJ pöördosmoostehnoloogia ja Kohtla-Järve Lõuna veehaarde juurde tuleb rajada VTJ, mis sisaldab vee töötlemist pöördosmoos tehnoloogial. Nimetatud kolme 35 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. veehaarde veevaru realiseerumisel on aga veevajaduse puudujääk endiselt 2019. a tarbimisandmete näitel 3081 m3/ööp (KMH lisa 6). Kui arvestada, et veeloa taotlus arvestab pikema veetarbe andmereaga, kui ainult 2019. a ja et töötlemata vett on vaja vähemalt 10 360 m3/ööp, siis on Kambrium-Vendi veehaaretest veevajaduse puudujääk 4369 m3/ööp. Seega, arvestades ühelt poolt kogu piirkonna kinnitatud põhjaveeressurssi ja teiselt poolt vajalikku tootmismahtu, ei ole Kambrium-Vendi veehaarete baasil võimalik kogu piirkonna veevajadust tagada. Seetõttu ei ole alternatiiv 2 eraldiseisvana reaalne alternatiiv. Puudujääv veevajadus on sisuliselt ainuvõimalik katta Kurtna-Vasavere veehaardest, kuna piirkonnas teisi veeallikaid ei ole. St Kurtna-Vasavere veehaarde osaline töösse jätmine võib osutuda alternatiiv 2 elluviidavuse tarbeks võimalikuks leevendusmeetmeks. Alternatiiv 2 realiseeritavuse tarbeks oleks vajalik seega Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtu jätkamine 4500 m3/ööp. KMH aruande lisas 6 on nimetatud ka puurkaevu 23986, mis asub Järve Biopuhastus OÜ Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti territooriumil, mille tõttu ei saa antud kaevu käsitleda otseselt joogivee ressursina. Samuti ei ole antud puurkaev seotud ühegi ühisveevärgi joogiveetöötlusjaamaga. Suuremas osas on antud puurkaev nr 23986 OÜ Järve Biopuhastus vajadustest planeeritud Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi tarbeks. Perspektiivselt, kehtiva ja käesoleval ajal uuendamisel oleva Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava järgselt on Kohtla-Järve reoveepuhastil kavandatud reoveesette kohtkäitluse võimaluste parendamine ning puhastustehnoloogiate täiendamine, seonduvalt käitisele kohanduva lõhnaainete vähendamise tegevuskava täitmisega (Järve Biopuhastus OÜ, 2021). Antud investeeringutega seoses Kohtla-Järve reoveepuhasti tehnoloogilise vee tarve suureneb ja selle tõttu ei planeerita puurkaevu nr 23986 ressursi kasutamist ühisveevarustuse veeallikana ka käesoleval ajal uuendatavas Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Seetõttu ei ole antud puurkaevule eraldatud veekoguseid arvestatud ühisveevarustuses kasutatavate veekoguste hulka. Joonis 3.2. Alternatiiv 2 veehaarete üldistatud asukohateave (alus: Maa-amet, 2020). 36 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 3.3. Alternatiiv 3 Kogu senise veevarustuse (põhjavee baasil) tagamine uue pinnaveehaarde baasil (Narva jõgi - veevõtt Vaivara metskond 25 (85101:012:0015) kinnistul (lõuna osas)). Kokku vaja vett vähemalt 10 360 m3/ööp ehk kogu taotletava põhjaveevaru asendamine pinnaveega. Seejuures jääb lisaks Kukruse veehaardele ka Ahtme veehaare kasutusest välja. Veevarustus tagamine toimub Mustajõe veehaarde baasil (Narva jõest)), rajades magistraaltorustiku, veetöötluse, veehaarde jne. Veeloa periood – teadaolevalt tähtajatu. Alternatiivis sisaldub ka veevarustuse ümberkorraldamisele administratiivne periood (kuni 2035 a). Vastava perioodi sees toimub nt finantsplaanide täpsustamine, projekteerimine (sh detailuuringute jms vajaduse määratlemine ja teostamine), uue veehaarde ehitamine ja/või testimine, senise Kurtna-Vasavere veehaarde mõjude jätkuv jälgimine (mh ka Kurtna loodusala) ning Kurtna järvede kallaste jm ettevalmistamisele (koordineerib Keskkonnaamet) võimalikuks veetaseme tõusuks. Vastava perioodi jooksul tagatakse Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 6500 m3/ööp. Peale vastavat perioodi asutakse kasutama uut lahendust, viies mh Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu sisuliselt nulli. Asendatud veehaare või osa sellest jäetakse aga reservi, et oleks võimalik tagada vesi avariisituatsioonide (sh Narva veehoidlaga seonduvad, vt KMH lisa 2) ilmnemisel (ennetuslikud meetmed on samas ressursimahukad). Veevõtt Narva jõest, asukohainfo, täpsemalt - Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn (Vaivara metskond 25 (85101:012:0015, 7,24 ha maatulundusmaa) kinnistul (lõuna osas)), vt ka joonis 3.3. Narva jõest veevõtul läbib võimalik veetorustik (umbes 35 km pikkune; alus KMH lisa 6) Alutaguse vallas Rausvere ja Vasavere külasid, Jõhvi vallas Kose küla, Toila valla Konju küla ning Narva-Jõesuu linnas Mustanina ja Viivkonna külasid (vt ka joonis 3.4). Narva jõe pinnaveehaarde veejaotustorustik ühendatakse olemasoleva veetorustikuga, mis suunab vee Ahtme veetöötlusjaama, mille kaudu suunatakse olemasoleva taristuga vesi tarbijateni. Alternatiivi realiseerimise raames tuleb suuremate investeeringutena teostada seega järgnev (KMH lisa 6 alusel):  Narva jõe äärde kinnistule aadressiga Vaivara metskond 25 (85101:012:0015) rajatakse: o pinnaveehaare toorvee võtmiseks, mis koosneb vee esmaseks puhastamiseks vajalikest võreseadmetest. Pinnaveehaarde vee esmaseks töötluseks rajatakse 3 paralleelset liini võreseadmetega, mille jõudlus on 3x150 m3/h; o pinnavee töötlemise jaam (jõudlus 3x150 m3/h), mis koosneb samuti 3 paralleelsest pinnavee töötluse liinist. Pinnavee töötlemine hõlmab järgmisi veetöötluse etappe:  koagulandi lisamine pinnaveele ja suunamine segamisbasseinidesse veest heljumi eemaldamiseks;  polümeeri lisamine pinnaveele ja suunamine segamisbasseinidesse veest heljumi eemaldamiseks;  vee suunamine selitusbasseinidesse;  vee desinfitseerimine ja seejärel Ahtme veetöötlusjaama suunamine. o pinnaveest töötluse käigus eraldatud sette tihendamise protsess  Kahest paralleeltorust (toimepidevuse tagamiseks) koosneva vee transiittorustiku (DN 400 malm) ehitamine Narva jõe veetöötlusjamas töödeldud vee juhtimiseks Ahtme veetöötlusjaama; 37 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Ahtme veetöötlusjaama liivafiltrite ümberehitus Narva jõe veetöötlusjamas töödeldud vee täiendavaks filtreerimiseks (aeratsioon gravitatsioonilistes liivafiltrites) enne joogivee reservuaaridesse ja võrku suunamist. Joonis 3.3. Alternatiiv 3 veevõtukoht (märgitud tumesinisega, veejaotustrass helesinisega) - üldistatud asukohateave (alus: Maa-amet, 2020). Joonis 3.4. Alternatiiv 3 loodav ja täiendava veejaotustrass (tähistatud helesinisega; olemasolev veejaotustrass tähistatud tumesinisega) – trassikoridori asukohateave (alus: Maa-amet, 2020). 3.4. Alternatiiv 5 Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu tasakaalustamine tipukoormuse puurkaevudega (hetkel teadaolevalt 3 tk; L-EST koordinaadid X ja Y, vastavalt - 6 577 215,0 ja 703 300,0; 38 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 6 576 814,9 ja 703 399,9; 6 576 415,1 ja 703 420,0). Kokku vaja töötlemata vett 10 360 m3/ööp (Kukruse (vaid vastava linnaosa hädaolukorrad (sh toimepidevus)), Sompa (vaid vastav linnaosa) ja Ahtme veehaaretest, vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Kurtna-Vasavere veehaare (ajalooline) jaotada võimalusel kolmeks fikseeritud veevõtuga lõiguks (vähendamaks olulist koormuse ümberjaotumist veehaarde piires (TLÜ jt 2019)). Veeloa periood – kuni 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni). Alternatiivi tegevusetappide perioodid:  Tegevusperiood 0 - 10 a - Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 6500 m3/ööp, finantsplaanide täpsustamine, senise veehaarde veevõtu jaotusvõimaluste (kolm lõiku) analüüs, projekteeritakse (sh detailuuringute jms vajaduse määratlemine ja teostamine) ja ehitatakse (sh testimine) tipukoormuste puurkaevud, senise Kurtna-Vasavere veehaarde mõjude jätkuv jälgimine (mh ka Kurtna loodusala) ning Kurtna järvede kallaste jm ettevalmistamine (koordineerib Keskkonnaamet) võimalikuks veetaseme tõusuks.  Tegevusperiood 11 - 13 a - Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 5000 m3/ööp ning tipukoormuse kaevudest 1500 m3/ööp (kokku 6500 m3/ööp). Toimub perspektiivsete veevajaduste prognoosimine ja jätkub Kurtna-Vasavere veehaarde mõjude jälgimine ning koondatud andmete alusel täiendatakse ka asjakohaseid (nt TLÜ jt 2019) hüdrogeoloogiliste modelleerimiste andmeid (sh jätkuvalt arvestatakse ka kliima aspekte ning muutusi kaevandustegevuses). Alustatakse alternatiivsete põhjaveehaarete otsimisega (täpsustamisega), juhul kui järgnevasse tegevusperioodi jääv otsustusprotsess määrab senistest veevõtuparameetritest väiksemad veehulgad. Tegevusperioodi viimasel aastal, seire alusel tehakse otsus (Keskkonnaameti poolt), kas tegevusperioodil järgselt võib jätkata senise veevõtu põhimõtetega või veehulkasid suurendada / vähendada. Tegevusperioodidega seonduva loa kehtivusperioodi lõpufaasiks oleks seega uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. Asjakohane lisainfo - kuivõrd tegevusperioodil 0 - 15. a on summaarne veevõtt Vasavere- Kurtna veehaardest, koos tipukoormuste puurkaevudega (senise veehaarde vahetus läheduses), 6500 m3/ööp, siis nt vee segamisel on Ahtme veehaardest joogiveena kasutatav sama kogus, mis baasalternatiivil (vastavast lisainfojaotisest, joogivee kvaliteedi tagamise osa, vt ka segunemisvahekordadega seonduvat infot). Seega tulenevalt Ahtme veehaarde vee töötluse vajadusest tekivad ka analoogsed seosed baasalternatiiviga, mille puhul on fikseeritud veetöötlusprotsessis radioaktiivsete jäätmete tekke võimalus (vt täpsemalt ka ptk 5.4). Veehaarete teadaolev asukohateave:  Kurtna-Vasavere, Ahtme, Sompa ja Kukruse veehaarde asukohad on toodud baasalternatiivi ptk 3.1 ja joonis 3.1.  Tipukoormuse puurkaevude asukoht – samal kinnistul, kus Kurtna-Vasavere veehaare (vt ka joonis 3.5). 39 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joonis 3.5. Alternatiiv 5 tipukoormuse puurkaevude (märgitud tumesinisega) teadaolevad asupaigad ning Kurtna-Vasavere veehaare (märgitud helesinisega) (alus: Maa-amet, 2020). 40 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 4 Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) asjakohane hindamine ning reaalsete alternatiivide valiku täpsustamine KMH protsessi käigus kogutud informatsiooni põhjal viidi läbi Natura 2000 alade asjakohane hindamine. Vastav hindamine võimaldab saada selgust, kas ja milliste tegevuste korral ei ole negatiivsed mõjud Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele välistatud, määratledes tegevused, mis võivad mõjutada Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ja terviklikkust. Vastava protsessi tulemusel on fikseeritud reaalsed alternatiivid, mille analüüsimist jätkatakse KMH aruandes (sh ptk 5). Kuivõrd käesolev Natura 2000 ala asjakohane hindamine on osaks KMH protsessist, siis ei korrata alljärgnevates alampeatükkides kõiki andmeid, mida on kirjeldatud KMH aruande teistes peatükkides või lisades, vaid vajadusel viidatakse neile. Natura 2000 alade asjakohase hindamise ptk-de ülesehitust on teataval määral ka kohandatud, võttes arvesse käesoleva KMH aruande struktuuri. KMH aruande objektiga seonduvate kaitstavate looduskaitseobjektide osas tuleb täiendavalt välja tuua, et alates 01.01.2021. a on Alutaguse rahvuspargi osaks loetud ka varasem Kurtna maastikukaitseala. Alutaguse rahvuspargis on kehtiv kaitse-eeskiri (17.12.2020. a Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega nr 97). Kuni rahvuspargiga seonduvat kaitsekorralduskava koostatakse, kehtib alal mh Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sätestatu. KMH aruande lisades, mis on koostatud enne 01.01.2021. a ning kajastavad kaitsealasid, on kasutusel vaid varasem ehk Kurtna maastikukaitseala nimetus. 4.1. Üldteave Alljärgnevate teemade analüüsil on lähtutud mh MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu poolt ja algselt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019. a, R. Kutsari jt poolt). Samuti on järgitud dokumenti Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Kurtna MKKK; Keskkonnaamet, 2015) ning muid asjakohaseid materjale (vt täpsemalt ptk 1 ja 2), nt:  Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal. TLÜ jt 2019.  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid. Maavarauuringud, 2019 (vt ka KMH lisa 4).  Ülevaade Kurtna järvi ja tema elustikku mõjutavatest teguritest. Eesti Maaülikool, 2019 (vt ka KMH lisa 5).  Vasavere joogiveehaarde toiteala projekt (OÜ Maves, 2020). Lisaks on KMH aruande koostamise raames (sh antud peatüki sisustamisel) läbitöötatud ka KMH programmi ptk-s 8 loetletud materjalid (nt töö AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine (OÜ Hendrikson & Ko, 2018) jt). Vajadusel ehk dokumentatsiooni ajakohasusel on antud materjale käesolevas Natura 2000 alade hindamie ptk kasutatud ja vastavalt viidatud (nt töö Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja 41 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. KMIN-087 muutmisega kaasneva KMH aruanne (AS Maves ja OÜ IB Steiger, 2015). Kasutatud kirjanduse ning allikate ülevaatlikum loetelu on toodud ptk „Kasutatud materjalid“. Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Hindamisel tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist ehk tõendada tuleb ebasoodsa mõju puudumist, mitte selle esinemist. Kui ebasoodne mõju Natura võrgustiku alale ei ole välistatud ehk ei tagata Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist, siis ei tohi tegevust lubada (R. Kutsari jt, 2019). Kui leidub alternatiivseid lahendusi, mis tagavad ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise, siis on võimalik teha lubav otsus ainult nende alternatiivide suhtes. Natura hindamise (alates asjakohase hindamise etapp) protsessi põhimõttelise skeemi väljavõtet vt jooniselt 4.1. Joonis 4.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem (asjakohane hindamine jne; R. Kutsari jt 2019). 4.2. Tegevuse lühiiseloomustus, mõjuala ja -tegurite määratlemine ning piiritlemine (sh ulatus) OÜ Järve Biopuhastus (vee-ettevõte) varustab joogiveega elanikkonda (elutähtsat teenust osutatakse ca 45 000 elanikule) ning üheks veevarustuse tagamise allikaks on Kurtna - Vasavere põhjaveehaare (veevõtt hetkel lubatud kuni 8000 m3/ööp). KMH protsessi algatamispõhjustena saab esile tuua eelkõige Kurtna loodusalaga (Natura 2000 ala) seonduvad mõjuaspektid. Käesolev Natura asjakohane hindamine keskendub Kurtna- Vasavere veehaardest veevõtuga seotud Kurtna loodusalale avalduvate mõjude analüüsimisele (lähtudes mh KMH programmist (vt KMH lisa 2), mis avab ka KMH protsessi algatamise tagamaid ehk KMH eelhindamise tulemusi). KMH programmi (vt KMH lisa 2) ptk 7 (Natura eelhinnang) nähtub mh, et 1972. a rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde mõjupiirkonnaks hinnatakse orienteeruvalt 7,44 km2 ja see ulatub põhja-lõuna suunas Mätasjärvest Haugjärveni. Vastavas ptk-s esitatud andmed (sh joonised) kirjeldasid ettevaatusprintsiibist (R. Kutsari jt, 2019) tulenevalt eelnevast nimetatust laiemat maa-ala. 42 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Kurtna loodusalaga seonduvat piirkonda ja seal toimuvaid tegevusi on ajalooliselt erinevates uuringutes käsitletud. Vastavat ajaloolist tausta (mh varasemaid uuringuid) arvestav ulatuslikuim uuring, koos hüdrogeoloogiliste mudelitega, valmis 2019. a. Seega toetudes TLÜ jt 2019. a tööle Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal on Kurtna - Vasavere põhjaveehaarde veevõtu mõjuala piiritletav Natura 2000 alal (Kurtna loodusala ja selle kaitseväärtused (sh metsade elupaigad); RAH0000168) järgnevalt ehk järvedega (vt joonis 4.2):  põhjast - Liivjärv (elupaigatüüp - 3110).  idast - Valgejärv (elupaigatüüp - 3110).  lõunast - Räätsma järv (elupaigatüüp - 3140).  läänest - Niinsaare järv ning Suurjärv ja Peenjärv (elupaigatüübid - 3140). Käesoleva KMH programmi protsessis (vt KMH lisa 2) toodi välja, et Kurtna - Vasavere veehaare võib omada koosmõjusid paikkonnas olevate järgmiste tegevustega:  Konsu veehaare.  Pannjärve liivakarjäärid.  Põlevkivikaevandused ja karjäärid (töötavad - Estonia kaevandus ning Narva (Sirgala ja Sirgala II) karjäärid).  Turbatootmisalad.  Metsakuivendused (rajatud eelmisel sajandil). Vastavalt Maavaruuringud OÜ tööle (KMH lisa 4) Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt Konsu järve veetasemele olulist mõju ei avalda, sest sinna suunatakse pidevalt kaevandusvett. Lisaks on väljatoodud, et Konsu veehaarde mõju ei avaldu Kurtna järvestiku järvede ja põhjavee veetasemes. Konsu veehaardega seonduvaid viimaseid arenguid on kirjeldatud ka käesoleva KMH aruande ptk 2.3 lõpus. Eelnevat toetab ka dokument Projekti „Nõmmejärve enesereostuse uuring“ aruanne (TLÜ, 2018). Viimati nimetatud uuring keskendus peamiselt Nõmme järvele, mis on ohustatud eutrofeerumisest (vt ptk 4.3). Käesolevas Natura 2000 alade edasises hindamises arvestatakse ka vastava töö tulemusi. KMH programmis (KMH lisa 2) toodi välja ka seda, et KMH aruande protsessis tuleb kasutada TLÜ jt 2019. a uuringut, mis mh käsitleb täpsemalt ka veehaardega koosmõjusid omavaid tegevusi. TLÜ jt (2019) töö (eesmärk - selgitada, mis põhjustab Kurtna järvede veetasemete kõikumisi) hõlmas endas mh hüdrogeoloogilist modelleerimist. Modelleeriti Kurtna-Vasavere veehaarde, Estonia kaevanduste ning Sirgala ja Sirgala II karjääride mõjusid (eelnevalt loodi paikkonna taustsüsteem ehk baasmudel). Lisainfona toome siinkohal välja, et koosmõjusid ja ajaloolisi andmeid arvestasid ka KMH aruande protsessis valminud uuringud:  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid. Maavarauuringud, 2019 (KMH lisa 4).  Ülevaade Kurtna järvi ja tema elustikku mõjutavatest teguritest. Eesti Maaülikool, 2019 (KMH lisa 5).  Vasavere joogiveehaarde toiteala projekt (OÜ Maves, 2020). Ptk 2.1.1.1 nähtub, et Kvaternaari põhjaveekiht toitub veehaarde piirkonnas sademetest ning on ürgoru kaudu seotud põlevkivi kaevandamise mõju all olevate lubjakivi veekihtidega. Ürgorg ulatub ka Pannjärve karjääri põhjaosa all samuti Lasnamäe-Kunda veekihtidesse, milles veetase on põlevkivikaevanduste tõttu Kvaternaari veekihist madalamal. Pannjärve tehisjärv on Vasavere veehaarde piirkonnas põhjaveekogumi toitumis-tingimusi oluliselt muutnud, selle 43 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. võimalik laienemine (geoloogilise uuringu luba L.MU/332719 (Keskkonnaamet, 2019) muudab tehisjärve mõju veelgi domineerivamaks. Sealhulgas veehaarde põhjaveevaru kaitse seisukohalt ei ole karjääri laiendamine soovitatav (Maves OÜ 2020). Toetudes mh KMH lisadele 4 ja 5, siis saab seda järeldust tingimusena pidada asjakohaseks ka käesolevas teemaptk-s, lähtudes paikkonna loodusväärtuste olukorrast. Lisaks Eesti Killustik OÜ (geoloogilise uuringu loa taotleja) esitas 03.03.2021. a Alkranel OÜ-le ja Keskkonnaametile e- kirjaga soovi olla kaasatud käesolevasse KMH protsessi. Joonis 4.2. Natura 2000 ala - Kurtna loodusala (piiritleb roheline joon), Kurtna - Vasavere veehaare (sinised ruudud) ning senise veehaarde mõjuala ehk –tsooni ulatust iseloomustavad järved (esitatud nimeliselt), mis aluseks ptk 4.3 esitatud objektidele. Alus: Maa-amet, 2019; KMH programm (KMH lisa 2), EELIS (2020. a) ning TLÜ jt, 2019. Sirgala karjäärid - töös Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva KMH aruanne (AS Maves ja OÜ IB Steiger, 2015) esitati meetmed (maavaravaru kaevandamise võimaldamiseks):  Liivjärv - veetaseme languse edasiseks vältimiseks, endisel Viivikonna kaeveväljal jätkuva kaevandamise ajal, tagada infiltratsioonibasseini kesk- ja põhjaosas maapinnalähedane (<0,5 m ümbritsevast maapinnast) veetase. Filtratsioonitõkkeseina ehitamise jätkamine ja infiltratsioonibasseinis vastav veetase tagab ka Aknajärves praeguse veetaseme, samuti Valgejärves kuni allmaakaevandamise jõudmisel põhjapoole (5 piirkond - vastava KMH joonisel 5.6 (eeldatavalt aastal 2033)). 44 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Hiljemalt 2030 a, kuid soovitavalt ühes Riiasoo kraavi ümbertõstmisega väljapoole mäeeraldist, kanali V-5 põhjaosast rajada loodesse 500 m pikkuses lõigus täiendav infiltratsiooniala. Immutada vett allmaakaevandamise mõju vähendamiseks (vähendab põhjaveetaseme kallet karjääri suunas). TLÜ jt (2019) tööst (ptk 4.8.2) nähtub, Sirgala karjääriga seonduvalt (lisaks AS Maves ja OÜ IB Steiger (2015) tööle), järgnevat:  Negatiivne mõju on uuringus käsitletud järvedest avaldunud Liivjärvele, tõenäoliselt mingil määral Valgejärvele ning avaldub tulevikus ilmselt ka Saarejärvele. Liivjärvele mudeltulemused ökoloogilise veetaseme saavutamist ei näita. Ökoloogilise veetaseme saavutamiseks on vajalik tõsta veetase Sirgala karjääri põhjaosas pärast selle sulgemist kõrgemale kui praegu planeeritav 30 m ümp (üle mere pinna). Kui see ei ole tehniliselt võimalik, siis mõningase veetaseme tõusu järve veetaset otseselt mõjutavas Kvaternaari põhjaveekihis võib kaasa tuua järve ja põlevkivikarjääri vahel olevate, mineraalsesse pinnakattesse ulatuvate, kuivenduskraavide (sh Riiasoo) sulgemine või vee pumpamise säilitamine (pärast karjääri veega täitumist) Riiasoo kraavi põhjaossa ning teiste kraavide sulgemine.  Valge- ja Saarejärve optimaalset veetaset on võimalik tagada vaid juhul kui karjäär lõuna suunas ei laiene ning karjääri põhjaosas tõstetakse veetase kõrgusele vähemalt 30 m ümp. Karjääri lõunapoolse laienemise mõju leevendusmeetmed; o mõistlik kasutada Sirgala II karjääriga analoogilist lahendust pöörates esi (liikuv tööpaik maapõues (TTÜ (Tallinna Tehnika Ülikool, https://taltech.ee), E. Reinsalu, 2014)) enne mäeeraldise piirini jõudmist lääne-ida-suunaliseks, et karjäärist väljapoole jäävat ala dreenitaks ainult ee (püstne töötasand (TTÜ, E. Reinsalu, 2014)) otsaga. Rajada veetõkkesein, mida „laiendatakse“ ümbertõstetud materjaliga. Kui karjääri (koht, kus kasutatakse vaalkaevandamist (TTÜ, E. Reinsalu, 2014)) viisiliselt soovitakse liikuda sama kaugele lõunasse kui on seda tehtud tranšees 4, siis oleks mõistlik teostada ee pööramine juba 1 km kaugusel mäeeraldise piirist, kuna lõunaosas asub põlevkivi sügavamal (~8 m ümp.) kui Sirgala II karjääris. o Valgejärve puhul võib mõningast leevendust pakkuda järve kirdenurgast väljavoolu sulgemine (vt TLÜ jt (2019) joonis 4.6.2). Kraav on madal ja täiskasvanud, väljavoolu ei toimu, kuid järve ümbritsevat soostunud metsa see tõenäoliselt teatud määral siiski kuivendab. Sulgemine aitaks vähendada pinnavee ärajuhtimise kaudu järve valglale avalduvat survet ning nõrgendada kaevandamise mõju. Saarejärve puhul täiendavaid hüdroloogilisi võtteid vee äravoolu takistamiseks ei ole, kuna puudub väljavoolukraav, millega veetaset oleks võimalik reguleerida ning olulist kraavitust ei esine ka järve valglal. TLÜ jt (2019) tööst (ptk 4.8.3) nähtub, kaevandustega seonduvalt, veel:  Estonia kaevanduse lähenemine enamikku uuritud järvedest oluliselt ei mõjuta. Martiska ja Kuradijärvele võib avalduda kaevanduse maksimaalse ulatuse korral kuni 0,5 m veetaset langetav mõju. Samas on kaevandusel oluliselt suurem mõju järvestiku lääneosale (mh Niinsaare järv (keskmine sügavus 1 m), prognoositav 1,2 m veetaseme langus, mis võib selle sisuliselt kuivaks jätta). Mõjude leevendamiseks / minimeerimiseks; o soovitatav kaevandus täita veega võimalikult pärast ammendumist. Tehnilise võimalikkuse korral oleks parim kaevandus jaotada veetõketega väiksemateks osadeks (veetasemed taastuksid kõrgema reljeefiga aladel kaevandamiseelsetele tasemetele lähemal). Varude ammendumisel rajatakse pigem (eelduslikult) 45 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  ülevoolukaevud. Edelaosas on maapind mäeeraldise piires kõige madalam, võimaldades ülevoolukaevud rajada kõrgusele 46 m ümp. o paigaldada andur ka Niinsaare järve, kuna see asub järvestiku järvedest kaevandusele kõige lähemal. Täiendavalt seoseid kaevandustega ning sademete hulgaga – piirkonna jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht toitub sademevee infiltratsioonist ning on vaadeldaval alal ulatusliku levikuga. Veekiht toidab järvi, kust kuivendusvõrgu kaudu juhitakse vett Narva jõkke ning osaliselt voolab veekihi vesi Soome lahte, Narva karjääri ning Vasavere veehaardesse. Kuni Ahtme kaevanduse sulgemise ja veega täitmiseni suundus veevool kaevandusse. 2004. aasta lõpust alates lakkas Ahtme kaevandus olemast dreeniks, enamgi veel, jõudis kätte aeg, mil veevoolu suund muutus vastupidiseks. Pinnasevee seisundi vaatlusi on tehtud alates 1946. a. Nii veetaseme aastasisesed kui ka pikaajalised muutused on tingitud ilmastikutingimustest, millele lisanduvad tehnogeensed tegurid: põlevkivikaevanduste ja -karjääride, liivakarjääri ning turbaväljade dreenid ja veehaare. Trendilist veetaseme alanemist rohkem kui 1 m võrra on täheldatud ainult ilmastikutingimuste mõjul. Nt Savitski (1998) on täheldanud vaatluskaevu 110 pikaajalise vaatlusrea alusel veetaseme muutuste amplituudi 0,48–1,02 m (maksimaalne alanemine 1,7 m, sellest tehnogeensete tegurite toimel 0,7 m). Aastasisene veetaseme muutuste amplituud on 0,5–1,05 m, kusjuures kõige suuremat amplituudi võib täheldada kõrgendatud veeseisuga lokaalsete “kuplite” piirkondades, mis mingil määral peegeldavad maapinna reljeefi (Maavarauuringud OÜ, 2019; vt KMH lisa 4). Maavarauuringud OÜ (2019, vt KMH lisa 4) töö andmestik näitab, et käsitletava paikkonna järvede veetase muutus inimtegevuse tõttu juba enne Kurtna - Vasavere põhjaveehaarde rajamist (rajati 1972. a). Kuni 1946. aastani valitses Kurtna mõhnastikus (sh Kurtna järvestikus) praktiliselt looduslik veerežiim (Vallner, 1987). Ajavahemikul 1946–1971 alanes enamuste Kurtna järvestiku järvede veetase 0,9–2,5 m. Nüüdse Kurtna-Vasavere põhjaveehaarde veevõtu mõjualasse jäävatest järvedest perioodil 1946-1971 langes Liivjärve veetase 1,2 m, Kuradijärve veetase langes 1,8 m, Martsika järve veetase langes 2,2 m, Ahnejärve veetase langes 2,5 m ning Aknajärve veetase tõusis 0,5 m, Valgejärve veetase tõusis 0,3 m. Perioodil 1946-1971 oli sademete defitsiit 2551 mm ehk piltlikult 3,5 aastat. Keskmine sademete hulk perioodil 1973–2018 oli 708 mm, mis on 24 mm võrra väiksem kliimanormist (736 mm). Sademete puudujääk perioodil 1973–2018 on olnud 1040 mm ehk 1,4 aastat (1040 : 736 = 1,4). Toodud näitajate alusel on Kurtna järvestiku järvede üheks veetaseme alanemise põhjuseks olnud sademete defitsiit (Maavarauuringud OÜ, 2019 (KMH lisa 4)). Perioodil 1946–1971 võis järvede veetasemetele mõju avaldada peale sademete ka Ahtme kaevanduse vee-eemaldus. Vastav kaevandus jõudis järvestikust 400 m kaugusele ning suleti 2002. a, misjärel täitusid kaevanduskäigud põhjaveega (TLÜ jt, 2019). 1964. a rajati Pannjärve liivakarjäär. Liiva kaevandamine algas mõhnastiku läänepoolses osas. 1964. a sügisel rajati Estonia kaevandus, mis ei mõjutanud järvede veetaset, vastaval ajajärgul (Maavarauuringud OÜ, 2019). Kurtna järvestiku järvede ja põhjavee taset on läbi ajalooliste perioodide alandanud põlevkivikaevanduste vee-eemaldus nende lähenemisel Vasavere ürgorule. Vasavere ürgoru geoloogilises läbilõikes järgneb fluvioglatsiaalsetele liivadele koheselt Ordoviitsiumi lubjakivi. Ordoviitsiumi põhjaveekihi piesomeetriline tase hoidis järvede veetaseme kõrge. Nendes järvedes, kus geoloogilises läbilõikes on pärast liiva moreen ja siis Ordoviitsiumi lubjakivi, 46 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. alanes veetase 0,3–0,5 m. Kaevanduste avamisel Ordoviitsiumi survetase alanes, mille tagajärjel alanes ka järvede veetase (Maavarauuringud OÜ, 2019 (KMH lisa 4)). Ahtme kaevanduses peatati puuraukude nr 4 ja nr 5 (kat nr 16122 ja 16123) pumbad vastavalt 8. jaanuaril 2002. a ja 21. detsembril 2001. a. Sellest ajast alates on toimunud loodusliku põhjaveetaseme taastumine. Pikaajaline põhjavee looduslik veetase on taastunud puuraukudes alates 2002. aasta algusest ning saavutanud stabiilsema taseme 2005. aasta keskel abs kõrgusel 42,3–43,8 m (BK77; Maavarauuringud OÜ, 2019 (KMH lisa 4)). Vasavere veehaarde mõju oli märgatavaim kui vett võeti üle 10000 m3/ööpäevas (aastatel 1990–1991 ja 1994). Martiska järves alanes veetase täiendavalt põlevkivi kaevandamise mõjust 1 m (kokku 3,2 m) ja Kuradijärves – 1,6 m (kokku 3,4 m). Järvede veetase jäi abs kõrguste vahemikku 42–43 m. Alates 2009. a on veetase mõlemas järves tõusnud abs kõrguste vahemikku 43–44 m, va aasta 2015 ja 2016, kui 2015. a oli pikk põuaperiood (veetaseme abs kõrgus alla 43 m), sademeid 2015. a 469 mm (Maavarauuringud OÜ, 2019 (KMH lisa 4)). 4.3. Kurtna loodusala elupaigatüüpide ja liikide kirjeldused ning asjakohane taustteave Kurtna loodusala kaitse-eesmärgis on järgnevad elupaigatüübid (* - Euroopa Liidu tasandil esmatähtis) ja liik:  liiva-alade vähetoitelised järved (3110);  vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130);  vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140);  soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);  siirdesoo- ja rabametsad (*91D0);  harilik hink (Cobitis taenia). Kurtna loodusalal (RAH0000168, 418,5 ha) kaitstavate ja tegevuse mõjualas olevate elupaikade ning liikide täpsustatud info (alus Keskkonnaregister (2020) ning Kurtna MKKK, 2015) on esitatud alljärgnevalt (alustades järvedega ja nendega seonduvaga ning lõpetades metsade elupaikadega). Elupaigatüübid (järved) - liiva-alade vähetoitelised järved (3110). Negatiivsed tegurid ja kaitsekorralduslikud meetmed (Kurtna MKKK, 2015 (korraldavad riiklikud asutused)):  Eutrofeerumine tulenevalt loodusliku veerežiimi rikutusest. Kaaluda loodusliku veerežiimi osalist taastamist, sulgedes väljavoolukraavid Aknajärvest ja Valgejärvest.  Eutrofeerumine tulenevalt Ahne-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete kõikumistest kaldaalale kasvanud taimestiku vee alla jäämine, rikkudes järvede kaldavee alasid ning elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. Puhastada nende järvede kaldaalad veetasemete kõikumiste tõttu vee alla jäänud maismaataimestikust.  Elupaigatüübile mitteomase kõrgekasvulise kaldataimestiku vohamine Liivjärves, Ahnejärves, Martiska järves ja Aknajärves. Niita ja koristada regulaarselt kõrgekasvulist kaldataimestikku (pilliroog, pajud).  Valgejärve vee kasutamine tuletõrje veevarustusallikana. Vältida veevõttu järvest, eelistada nt Jaala järve.  Suur puhkajate koormus ja sellega kaasnev reostusoht. Külastajatele infotahvlid kaitsealast, selle väärtustest ja haavatavusest ning külastuskorrast. Korraldada järvede külastust nende kaitseväärtust ja vastupanuvõimet arvestades. 47 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Elupaigatüübile omaste isoetiidide kadumine järvedest. Taastada vastavatele järvedele iseloomuliku vesilobeelia kasvukoht Martiska järve kirdenurgas. Elupaigatüübid (järved) - vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Negatiivsed tegurid ja kaitsekorralduslikud meetmed (Kurtna MKKK, 2015 (korraldavad riiklikud asutused)):  Nõmme järve eutrofeerumine, kuna looduslik veerežiim rikutud. Kaaluda loodusliku veerežiimi osalist taastamist, sulgedes Mustjärvest Nõmme järve tulev sissevool ning järve põhjaosast väljavool. Kaldaala taimestiku lagunemise eutrofeeriva mõju vältimiseks puhastada vee alla jääv kaldaosa suurtaimestikust enne kraavide sulgemist.  Haugjärve eutrofeerumine - veetaseme kõikumiste tõttu kaldaalale kasvanud taimestiku vee alla jäämine, rikkudes järve kaldavee alasid ning elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. Puhastada kaldavee alad elupaigatüübile mitteomasest taimestikust, vältimaks toitainete vabanemist järve ning taastamaks põhjataimede elupaigad.  Elupaigatüübile mitteomase kõrgekasvulise kaldataimestiku vohamine. Niita ja koristada regulaarselt kõrgekasvulist kaldataimestikku (pilliroog, pajud) Haugjärves ja Nõmme järves. Elupaigatüübid (järved) - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140). Negatiivne tegur - eutrofeerumine tulenevalt loodusliku veerežiimi rikutusest. Kaitsekorralduslik meede (Kurtna MKKK, 2015 (korraldavad riiklikud asutused)) – kaaluda kraavide sulgemisi (veetaseme tõstmiseks ja säilitamiseks) järgnevalt - Mustjärve sisse- (edelas) ja väljavool (lõunas), Niinsaare järve sisse- (põhjas) ja väljavool (kagus), Räätsma järve väljavool (põhjas) ning Suurjärve väljavoolu (lõunas). Kaaluda Vasavere jõe väljavoolu taastamist Suurjärve, selle veetaseme tõstmiseks ja säilitamiseks. Liik, mille isendite elupaika kaitstakse - harilik hink (Cobitis taenia) - kaitse tagatud elupaiga kaitsega. Nõmme järve registreeritud liigi kaitse eesmärgid (Kurtna MKKK, 2015):  Lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - elupaik VRD kriteeriumite järgi vähemalt hea ökoloogilise seisundiga ning liigi asurkond on vähemalt keskmise (C) seisundiga. Asurkonna seisund ja suurus järves on täpsustatud.  Pikaajaline eesmärk (kuni 2045) - elupaik VRD kriteeriumite järgi vähemalt hea ökoloogilise seisundiga ning liigi asurkond on vähemalt keskmise (C) seisundiga. Tabel 4.1. ja joonis 4.3 annavad ülevaate Kurtna loodusalal kaitstavatest järve elupaikadest, järvede kaupa (sh seisundid Kurtna MKKK (2015) alusel), milledele võib mõju eeldada ja mis on seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidega. Tabel 4.2 avab nende järvedega seonduvaid kaitse-eesmärke ning tabel 4.3 seisunditasemeid. Vastavates tabelites ei kajastu Väike Linajärv, Linajärv (sh Suur Linajärv) ja Saarejärv, kuna vastavate järvede elupaigatüübid on ümber hinnatud 2019. a (asjakohaste ja varasemate inventuuride alusel). Tabel 4.4 pakub veel pikaajalist vaadet loodusala järvede veetaseme muutustest. Tabel 4.1. Ülevaade Kurtna loodusalal kaitstavatest järve elupaikadest, järvede kaupa (sh seisundid Kurtna MKKK (2015) alusel). Elupaiga Pindala LK seis Üld LKS Veehaardest (Kurtna Järve nimi ES(2) tüüp, nr (ha(1)) koond(3) väärtus(4) - Vasavere) Liivjärv 3110 4,5 C/B C/B B ca 3,5 km (põhjas) Aknajärv 3110 8,7 C B C ca 0,8 km (idas) Abne-, Ahnejärv 3110 5 B/C B/C B/C ca 0,3 km (lõunas) 48 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Elupaiga Pindala LK seis Üld LKS Veehaardest (Kurtna Järve nimi ES(2) tüüp, nr (ha(1)) koond(3) väärtus(4) - Vasavere) Kuradijärv 3110 1,1 C C B ca 0,1 km (idas) Martiska järv 3110 2,1 C C B/C ca 0,2 km (kagus) Valgejärv 3110 8,3 A B/A A ca 1,5 km (idas) Haugjärv 3130 1,7 C C C ca 1,5 km (edelas) Nõmme järv 3130 12,6 - - - ca 2,1 km (edelas) Suurjärv ja Peenjärv 3140 33,8 C B B ca 0,8 km (läänes) Niinsaare järv 3140 6,5 C B C ca 1,8 km (edelas) Mustjärv 3140 5,6 - - - ca 1,75 km (edelas) Räätsma järv 3140 16,4 B C B ca 2,3 km (lõunas) (1) - Kurtna MKKK (tabel 6, 2015); (2) - Esinduslikkus - Kurtna MKKK (tabel 6); (3) - Looduskaitseline koondhinnang - Kurtna MKKK (tabel 6); (4) - Üldine looduskaitseline väärtus - Kurtna MKKK (tabel 6). Tabel 4.2. Loodusala elupaikade kaitse-eesmärgid (järvede kaupa), alus sh Kurtna MKKK (2015). Lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - vee- Pikaajaline eesmärk (kuni 2045) - vee- tasemete muutuste põhjused välja selgitatud tasemed piirides, mis ei halvenda seisundit Muutuja Ala LK seis Ala LK seis ES(1) Öko(3) ES(1) Öko(3) (ha) koond(2) (ha) koond(2) Liivjärv 4,5 B B Hinnatud 4,5 B A Ei ole halvem Aknajärv 8,7 C B Hinnatud 8,7 B A Ei ole halvem Abne-, 5 B B Hinnatud 5 A A Ei ole halvem Ahnejärv Kuradi- Vähemalt 1,1 B B 1,1 B A Vähemalt hea järv hea Martiska Vähemalt 2,1 B B 2,1 A A Väga hea järv hea Valgejärv 8,3 A A Väga hea 8,3 A A Väga hea Pole Haugjärv 1,7 B B 1,7 B A Pole eesmärk eesmärk Nõmme Vähemalt Ei ole Ei ole 12,6 Hinnatud Hinnatud 12,6 Vähemalt hea järv hea halvem halvem Suurjärv Pole ja 33,8 C B 33,8 B A Pole eesmärk eesmärk Peenjärv Niinsaare Pole 6,5 B B 6,5 B A Pole eesmärk järv eesmärk Pole Ei ole Ei ole Mustjärv 5,6 Hinnatud Hinnatud 5,6 Pole eesmärk eesmärk halvem halvem Räätsma Pole 16,4 B A 16,4 B A Pole eesmärk järv eesmärk (1) - Esinduslikkus; (2) - Looduskaitseline koondhinnang; (3) - Ökoloogilise seisundi hinnang VRD (Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiv) kriteeriumite järgi. 49 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  A B Joonis 4.3. Ülevaade Kurtna loodusalal (piiritleb roheline joon) kaitstavatest järve elupaikadest. Üleval (A) visualiseering järvede kaupa ning Kurtna - Vasavere veehaare (sinised ruudud); all (B) – järvede veetasemete muutuste illustratsioon, periood 1946 - 2019. Alus: Maa-amet, 2019; EELIS (2019. ja 2020. a), https://gis.ee/kurtna/ ning Kurtna MKKK, 2015. 50 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Tabel 4.3. Kurtna loodusalal kaitstavate järve elupaikade seisunditasemed (järvede kaupa), alus sh Loodusdirektiivi järve-elupaikade inventuur 2016-2018 (Consultare OÜ) ning EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur). Järve-elupaikade inventuur 16-18* ja TLÜ jt 2019 EELIS (12.07.2019 seisuga) Muutuja LK seis Üld LKS Ala Opt Üld LKS Ala (ha) ES(1) ES(1) koond(2) väärtus(3) (ha(4)) (ha(5)) väärtus(3) Liivjärv 4,5 C C B 4,4 - 4,7 5,2 - 5,5 C D Aknajärv 8,6* - 8,7 A A A - - - - Abne-, - - - - 5 B B B Ahnejärv Kuradijärv 1,1 C C B 1,6 - 1,7 1,8 – 1,9 C D Martiska järv 2,1 C C B 2,9 - 3,1 3,4 – 3,6 C C Valgejärv 8,3 A B A 8,2 - 8,5 ≈ 8,5 A B Haugjärv 1,7 C C C - - - - Nõmme järv 12,6 - C - - - - - Suurjärv ja - - - - 33,8 - 33,9* A A A Peenjärv Niinsaare järv 6,5 C B C - - - - Mustjärv 5,5* - 5,6 B B B - - - - Räätsma järv 15,8 -16,4 A B - A* A - - - - (1) - Esinduslikkus; (2) - Looduskaitseline koondhinnang; (3) - Üldine looduskaitseline väärtus; (4) - 2018. a. veetasemete mõõtmiste alusel; (5) - optimaalne pindala lähtuvalt optimaalsest veetasemest. Tabel 4.4. Kurtna loodusalal kaitstavate järve elupaikade (järvede kaupa) - veetasemete (abs m) muutused ajas (alus: nii KMH lisa 4 kui ka https://gis.ee/kurtna/). Muutujad 1947 1960 1975 1982 1987 1990 2004 2009 2012 2017 2018 2019 Liivjärv 45,7 45,75 43,6 43,6 43,4 43,4 42,5 42,95 42,18 42,95 42,85 42,76 Aknajärv 42,2 42,2 42 42,4 42,3 42,3 42,5 42,51 - 42,79 42,67 42,61 Abnejärv või 46,8 45,85 44,5 44,6 43,9 44,1 - 44,93 44,85 44,56 44,63 44,27 Ahnejärv Kuradijärv 46 46,3 43,5 43,3 42,2 42,3 42,2 44,63 44 43,47 43,63 43,03 Martiska 46 45,15 43,4 43,4 42,6 42,5 42,8 44,41 44,28 43,82 43,98 43,44 Valgejärv 44,4 43,95 44,2 44,5 44,4 - 44 - 44,2 44,12 44,16 43,99 Haugjärv 45,2 45,2 45,7 45,1 - 45,1 - 45,3 - - - - Nõmmejärv 46,5 46,15 46,2 46 45,7 - - - 45,7 45,93 45,82 45,71 Suurjärv ja 47,4 47,0 46,2 46,1 46,4 - - - - 46,88 46,65 46,51 Peenjärv Niinsaare 47,2 47,2 46,3 46 46,1 46 - 46,13 45,8 - - - järv Mustjärv 47 47 46,2 46 45,9 45,9 - 45,91 - - - - Räätsma 45,8 45,8 44,6 45,1 45,3 - 45,1 - - - - - järv TLÜ jt (2019) tööst tulenevate nö indikaatorjärvede (põhimõtteliselt ümbritsevad loodusala teisi järvi) optimaalne veetase on TLÜ jt (EH2000 abs kõrgus) dokumentatsiooni alusel - Valgejärv (44,2 - 44,7 m), Martiska järv (44,4 - 44,9 m), Kuradijärv (44,2 - 44,7 m), Liivjärv (44,1 - 44,6 m) ja Saarejärv (44,3 - 44,8 m; vt ka ptk 5.1). TLÜ jt (2019) tööst tulenevat nö indikaatorjärvede soodsa seisundi veetaset ning sellega seonduvaid kaitsekorralduslike meetmeid (nt kaldaalade puhastamine) toetab ka dokument „Ülevaade Kurtna järvi ja tema elustikku mõjutavatest teguritest“ (KMH lisa 5), arvestades 51 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. elupaigatüüpidega. TLÜ jt (2019) tööst (ptk 4.8.4), mida ei vaidlusta ka KMH lisas 5 esitatu, tuleneb veel (kaitsekorralduslikud meetmed - korraldavad riiklikud asutused):  Enne optimaalse veetaseme saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist järvedes, läbi viia tööd, mis suurendaksid veetaseme tõstmise positiivseid ning vähendaksid võimalikke negatiivseid (nt orgaanilise aine kontsentratsiooni tõusu oht vees) mõjusid. Tänapäevalgi asjakohased (varem pakutud ca veerand sajandit tagasi) meetmed; o eemaldada järvetüübile mitteiseloomuliku taimestikuga kaldaaladelt biomass, kamardunud pinnas, muda, kännud jm taoline. o RIPLOX meetodil sette orgaanilise aine oksüdeerimine ja fosfori kinnistamine. o põhjaveetasemega taastada veetase, koos eeltoodud meetmete rakendamisega.  2019. a selgus, et järvede mobiilse fosfori varud on täienenud, kasvanud on vee ja setete orgaanilise aine sisaldus ning järvede sügavamates alades valitseb hapnikupuudus. Seega on nüüd settes olev fosfor, enne veetaseme püsivat tõstmist, vaja paremini siduda ja orgaaniline aine oksüdeerida. Vältimatult vajalik on ka veetaseme tõstmisele eelnev järvede kaldatsoonide puhastamine.  RIPLOX meetod eeldab eeltööna põhjalikumat setteuuringut, kui teostati 2019. a. Lisaks sette erinevate fosfori fraktsioonidele vaja teada ka raua ja kergesti laguneva orgaanika vahekorda, et määratleda sette töötlemiseks vajalikud kemikaalide kogused.  Järvedes, kus ei ole optimaalseid veetasemeid või seisund on halvem kui „hea“, alustada hapniku pidevseirega (segunemisrežiim ja sügavamate kihtide hapnikuga varustatus). Igasse järve, sügavaimasse kohta, automaatjaam (vähemalt aastaks) hapnikusisalduse määramiseks min pinnalähedases, hüppe ning põhjalähedases kihis.  Jätkata ka veetasemete automaatseiret kõigis senistes jälgitavates järvedes. Elupaigatüübid (metsad) - soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Negatiivne tegur - kaitsealal olevate kuivenduskraavide jätkuv kuivendav mõju. Kaitsekorralduslik meede (Kurtna MKKK, 2015 (korraldavad riiklikud asutused)) – järvede elupaikade veerežiimi taastamised. Kurtna loodusala metsa elupaigad, mida kaitstakse (Kurtna MKKK, 2015 (* - esmatähtis elupaik); vt ka joonis 4.4 ja tabel 4.5):  soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) - hõlmavad soostuvaid metsi, madalsoometsi ja lodumetsi. Aladel, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja muutlik: kevaditi kõrge, suvel sügavamal. Iseloomulik turbahorisondi esinemine. Kaitse eesmärgid; o Lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - areneb looduslikult ning on säilinud 31,4 ha alal (sh loodusalal 15,5 ha) esinduslikkusega hea (B) ja looduskaitselise seisundiga keskmine (C). Levik ja seisund kaitsealal on täpsustatud. o Pikaajaline eesmärk (kuni 2045) - areneb looduslikult ning on säilinud 31,4 ha alal (sh loodusalal 15,5 ha), esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud heaks (B) loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi.  siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) - okas- või lehtmetsad niiskel substraadil (nt turvas), veetase püsivalt kõrge (iseloomulik turvas). Kaitse eesmärgid; o Lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - areneb looduslikult ning on säilinud 8 ha alal esinduslikkusega hea (B) ja looduskaitselise seisundiga keskmine (C). Elupaigatüübi levik ja seisund kaitsealal on täpsustatud. o Pikaajaline eesmärk (kuni 2045) - areneb looduslikult ning on säilinud 8 ha alal, esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud heaks (B) loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi. Loodusalale jäävate ja eelnevalt nimetatud metsa elupaikade all levivad Maa-ameti andmetel leetjad gleimullad (https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Mullastiku- kaart/Mullastiku-kaardi-varvikoodide-tabel-p174.html, 2020), madalsoomullad (M'-M''') ja 52 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. siirdesoomullad (S'''). Vastavaid mullatüüpe saab pidada lokaalseteks veepidemeteks. Loodusala piirkondades, kus vastavad elupaigad ka esinevad, ei ole Kurtna MKKK (2015) alusel määratud ka kraavide võrgustike sulgemisi (mh järvede veerežiimide parendamiseks). Sarnaseid lokaalseid veepidemeid, samadel elupaigatüüpidel, fikseeriti nt töös Tarva dolokivikarjääri laiendamise KMH (OÜ Maavarauuringud, 2018). Viimati nimetatud tööst nähtus mh, et vastavad mullad aitasid hoida metsakooslusi maavara kaevandamise veealanduse eest ehk puudus neile avalduv mõju või selle eeldus. Töös Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva KMH aruanne (OÜ Maves ja OÜ IB Steiger, 2015) esitati meetmed (maavaravaru kaevandamise võimaldamiseks) ka Kurtna maastikukaitsealal (alates 01.01.2021. a Alutaguse rahvuspark) kui sellisel paiknevate elupaigatüüpide kaitseks (tuginedes mh vastava töö joonisel 7.4 esitatud graafilisele teabele ning lisas 11 esitatud joonisele nr 2), kuid need jäävad väljapoole Natura 2000 ala piire. Vastavaid meetmeid on kirjeldatud ka käesoleva veeloa KMH aruandes, vt ptk 5.1. Joonis 4.4. Ülevaade Kurtna loodusalal (piiritleb roheline joon) kaitstavatest metsa elupaikadest (*9080 - mustad punktid; *91D0 - hallid punktid (* - esmatähtis)) ning Kurtna - Vasavere veehaare (sinised ruudud). Alus: Maa-amet, 2019; EELIS (2019. ja 2020. a) ning Kurtna MKKK, 2015. Tabel 4.5. Ülevaate Kurtna loodusalal kaitstavatest metsa elupaikadest (EELIS, 2019 – 2020), metsakogumite (vt joonis 4.4) kaupa (* - esmatähtis elupaigatüüp). Elupaiga Metsa- LK seis Üld LKS Veehaardest (Kurtna - Veehaarde võimalikus ES(1) tüüp, nr kogumi nr koond(2) väärtus(3) Vasavere) ca kaugus (vt ptk 4.2) mõjualas(4) *9080 1 - C - 1,2 km jah *9080 2 - C - 1,2 km jah *9080 3 C C B 1,4 km jah *9080 4 C C B 1,4 km jah *9080 5 C C B 1,4 km jah 53 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Elupaiga Metsa- LK seis Üld LKS Veehaardest (Kurtna - Veehaarde võimalikus ES(1) tüüp, nr kogumi nr koond(2) väärtus(3) Vasavere) ca kaugus (vt ptk 4.2) mõjualas(4) *9080 6 - C - 2,3 km jah *9080 7 - C - 2,6 km jah *9080 8 - C - 2,9 km jah *9080 9 C C C 3,2 km jah *9080 10 C C C 3,4 km ei *9080 11 - C - 3,7 km ei *9080 12 - C - 3,8 km ei *91D0 1 - C - 1,3 km jah *91D0 2 - C - 1,6 km jah *91D0 3 - C - 3,0 km jah *91D0 4 - C - 3,2 km jah *91D0 5 - C - 3,7 km ei *91D0 6 - C - 3,5 km ei *91D0 7 - C - 3,8 km ei *91D0 8 - C - 4,0 km ei (1) – Esinduslikkus; (2) - Looduskaitse koondhinnang; (3) - Üldine looduskaitse väärtus; (4) - ala vt joonis 4.2. 4.4. Tegevuse seos Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) kaitse korraldamisega ning ala terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise hinnangu andmise põhimõtted Kavandatav tegevus ei ole seotud Kurtna loodusala kaitse korraldamisega (sh kaitsekorralduslike meetmetega seonduvad tööd). Mõjusid Kurtna loodusalale hinnatakse kaitse-eesmärgist lähtuvalt. Dokumendist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (Peterson, 2006) nähtub järgnevat: - Liigi soodne seisund - kui asurkonna (populatsiooni) arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik või paigad. - Elupaiga soodne seisund - looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus (sh paiga tüüpiliste liikide seisund on soodus). - Ala terviklikkus - ala on terviklik kui kaitse-eesmärgid on saavutatud. Terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogilist (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise (sh ala vajab minimaalset inimese poolset abi väljastpoolt seda süsteemi). - Kaitse-eesmärgid - määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle/mille kaitseks ala on määratud. Võttes aluseks eelpooltoodut, siis viib Natura 2000 ala terviklikkus lähemale ala kaitse- eesmärkide saavutamisele. Kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud / tagatud / saavutatav. Terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis. Järgneva ehk mh eeldatava mõju hindamisel järgitakse Euroopa Komisjoni poolt soovitatud indikaatoreid. Seega, hinnangute andmisel on mh arvestatud alljärgnevate metoodiliste „Kas projekt võib“ küsimustega: - Aeglustada või katkestada ala kaitse-eesmärkide saavutamist / suunas liikumise? - Takistada selliste tegurite toimimist, mis aitavad säilitada ala soodsat seisundit? 54 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  - Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust? - Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? - Muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni määravate seoste (nt pinnase ja vee või taimede ja loomade vaheliste seoste) dünaamikat? - Mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks veedünaamika või keemiline koostis)? - Vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide pindala ning esmatähtsate liikide arvukust? - Muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? - Vähendada ala mitmekesisust või põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust? - Põhjustada killustatust või peamiste tunnuste vähenemist / hävimist? 4.5. Mõju Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamisele Kurtna loodusalale avaldavad mõjusid mitmed tegevused (vt ka ptk 4.2), toetudes mh TLÜ jt 2019. a tööle ning KMH lisadele 4 ja 5 (vastavalt Maavarauuringud OÜ ja Eesti Maaülikooli 2019. a dokumendid). OÜ Järve Biopuhastus (vee-ettevõte) varustab joogiveega elanikkonda ning üheks veevarustuse tagamise allikaks on Kurtna - Vasavere veehaare. Lisaks veehaardele on loodusala vahetus ümbruses tegeletud nt maavaravarude kaevandamisega (mh ka hetkel toimuv - vt ptk 4.2). Käesolevas KMH aruande protsessis keskendutakse Kurtna - Vasavere veehaardega seonduvale, juhindudes ka teadmistest, mis tulenevad mh ka looduskaitseseaduse § 22 p 2 ja nt Euroopa Liidu praktikast, mis annab sisendeid sh riiklike kohustuste teemadel (mh loodusalal koosmõjusid omavate tegevuste osas). Euroopa Kohtu otsuse C-371/98 kohaselt ei ole liikmesriigil õigus Natura 2000 alade määramisel võtta arvesse loodusdirektiivi artikkel 2 lg 3 märgitud majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi või piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Vastavaid põhimõtteid tuleb arvestada ala kaitsemeetmete määramisel, seejuures silmas pidada, et kaitse eesmärgid peavad saama saavutatud. Hetkest, mil ala ühenduse tähtsusega alade loetellu kanti, lasub liikmesriigil kohustus kohaldada sellel loodusdirektiivi artikkel 6 lg-des 2-4 sätestatud kaitsemeetmeid (art ikkel 4 lg 5). Eelneva alusel, mh keskkonnaeesmärke ei saa korrigeerida sotsiaalsete aspektide tõttu. Eesti Riigikohtu lahendist „OÜ Hellenurme Veski kaebus Keskkonnaameti 14. juuni 2017. a otsuse tühistamiseks või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit vaatama ümber keskkonnamõju hindamise ulatus ja maht“ (3-17-1739; 28.01.2021. a) nähtub mh, et tegevuse võib keelata üksnes siis, kui tegevus toob kaasa loodusdirektiivi eesmärgi, ennekõike Natura ala kaitse- eesmärgi olulise riive ohu (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 43; C-404/09: Alto Sil, p 126) ning üksnes juhul, kui leevendavad meetmed olulist mõju ei välista ning tegevusele on alternatiivid. Eesti Riigikohtu 2021. a lahendit avatakse täiendavalt ka ptk 4.6. Euroopa Kohus kaasuses C-258/11 on leitud, et loodusdirektiivi sätete eesmärk on, et liikmesriigid võtavad kohased kaitsemeetmed selleks, et säilitada looduslikke elupaigatüüpe hõlmavate alade keskkonnatunnused. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (R. Kutsar jt 2019. a) kohaselt tuleb sellest järeldada, et selleks, et Natura 2000 võrgustiku ala kui loodusliku elupaiga terviklikkusele ei avaldataks negatiivset mõju loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 tähenduses, on vajalik, et ala kaitsestaatus jääks soodsaks. See tähendab, et säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused, mis on seotud 55 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. teatud loodusliku elupaigatüübi esinemisega, mille kaitse eesmärk õigustas selle ala kandmist ühenduse tähtsusega alade loetellu direktiivi tähenduses. Loodusdirektiivi artikkel 3 lg 1 kirjeldab Natura 2000 võrgustiku olemust, mille järgi võimaldab võrgustik säilitada / taastada asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat kaitsestaatust nende looduslikul levialal. Looduskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas, pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ja tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt sama paragrahvi lg-le 2. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Seega on loodusalade eesmärgiks elupaigatüüpide soodsa kaitsestaatuse säilitamise kõrval ka nende elupaigatüüpide soodsa seisundi taastamine. Eelnevast tulenevast on riigil, selleks volitatud asutuste abil, oluline tähelepanu pöörata, et lisaks Kurtna-Vasavere veehaarde teemadele saaksid lahendatud ka muude mõjuallikatega (vt ptk 4.2 ja 4.3) seostatavad küsimused, tagamaks ala kaitse-eesmärkide lõplikku kinnistamist, eesmärgistatud tasemetel. Vastasel juhul ei ole kaitse-eesmärk ehk nt elupaigatüübi soodne seisund täidetud ning see põhjustab negatiivse ehk olulise mõju Natura 2000 alale, mis ei ole aga tolereeritav (st tegemist ei ole reaalse stsenaariumiga ehk alternatiiviga). Ptk 4.2 on avatud paikkonna karjääride ja kaevandustega seonduvaid aspekte ning loodusala kaitse-eesmärkide lõplikuks saavutamiseks vajalikke kaitsekorralduslike meetmeid ja nende korraldajaid on avatud detailsemalt ptk 4.3. Vastavat ehk eelpool kirjeldatud teavet arvestades on läbi viidud ka edasine Natura 2000 ala asjakohane hindamine. Järve Biopuhastus OÜ poolt osutatavate teenustega seonduvalt on käesolevas KMH aruande protsessis fikseeritud järgevad reaalsed alternatiivid, lühidalt (vt detailsemalt KMH aruande ptk 1.1. ja ptk 3):  Baasalternatiiv – veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp ning kogu veeloa taotletav töötlemata veehulk 10 360 m3/ööp (Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest, vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Periood kuni 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni), tulenevalt analüütilisest tegevusest (sh seire), mis vajalik nii vee erikasutajale kui ka Keskkonnaametile, et kaalutleda reaalseid mõjusid, enne nt vastava veevõtuga jätkamist. Vt täiendavalt ptk 3.1.  Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest. Töötlemata vett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp, millest 3860 m3/ööp on tagatud Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest. Veevarustuse ümberkorraldamisele administratiivne periood ühtib veeloa perioodiga ehk 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni). Vt täiendavalt ptk 3.2.  Alternatiiv 3 – veevarustus Narva jõest. Töötlemata vett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp. Veevarustuse ümberkorraldamisele administratiivne periood kuni 2035 a. Veeloa pikkust ei limiteerita. Vt täiendavalt ptk 3.3.  Alternatiiv 5 – Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine (sh piirkondlikult), kavandades juurde tipukoormuse puurkaevud (hetkel teadaolevalt 3 tk, vt täiendavalt ptk 3.4). Kokku vaja töötlemata vett 10 360 m3/ööp (osa veest Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest (vt baasalternatiiv)). Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 6500 56 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  m3/ööp (periood 0 - 10 a). Periood 11 - 13 a - Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt 5000 m3/ööp ning tipukoormuse kaevudest 1500 m3/ööp (kokku 6500 m3/ööp). Veeloa pikkus, samaväärne baasalternatiiviga. Seire alusel otsus (Keskkonnaameti poolt) edasise osas ehk uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. Kurtna-Vasavere veehaare rajati 1972. a (vt tabel 4.6). Sellele eelnenud ajavahemikul 1946– 1971 alanes enamuste Kurtna järvestiku järvede veetase 0,9–2,5 m. Tänase Kurtna-Vasavere põhjaveehaarde veevõtu mõjualasse jäävatest järvedest perioodil 1946-1971 langes Liivjärve veetase 1,2 m, Kuradijärve veetase langes 1,8 m, Martsika järve veetase langes 2,2 m, Ahnejärve veetase langes 2,5 m ning Aknajärve veetase tõusis 0,5 m, Valgejärve veetase tõusis 0,3 m. Perioodil 1946–1971 võis järvede veetasemetele mõju avaldada peale sademete ka Ahtme kaevanduse vee-eemaldus. Tabel 4.6. Kurtna-Vasavere veehaarde mõjuala järvede veetaseme muutusi illustreerivad näited, alates veehaarde rajamisest (Natura 2000 ala moodustamine 2004. a). Järv Veetaseme abs kõrgus, m (alus mh tabel 4.4 ja selle alusallikad) 1972. a 1990. a 2004. a(1) 2009. a 2019. a Muutus 1972 – 2019. a Martiska järv 44 42,5 42,8 44,41 43,43 -0,56 Kuradijärv 44,4 42,3 42,2 44,63 43,03 -1,37 Ahnejärv 44,7 44,1 - 44,93 44,27 -0,43 (1) - Euroopa Kohus asjas nr C-399/14: Grüne Liga tehtud otsuse p-s 59 selgitanud, et ükski loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel võetud meede ei saa käia aja kohta, mis eelneb ajale, mil ala kanti ühenduse tähtsusega alade loetellu. Riigikohtu 3-17-1739 (28.01.2021. a) lahendis (vt ka käesoleva KMH ptk 4.6) järeldati, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses enne tegevust, kui see tegevus oli legaalne ja toimus enne Natura 2000 ala moodustamist. St., et esmajärjekorras tuleb hoida Natura 2000 ala loomise aegset seisundit. Alates 2002. a algusest ei toimunud enam Ahtme kaevandusest vee väljajuhtimist ning alates 2004. a lakkas Ahtme kaevandus olemast dreeniks. Ahtme kaevanduse mõju iseloomustab ilmekalt Maavarauuringud OÜ (2019; KMH lisa 4) poolt välja toodud periood 1990–2009, mil oli sademeid piisavalt (sademete ülejääk kogu perioodi peale +188 mm) ning veevõtt Vasavere veehaardest oli muutlik: maksimaalne oli 10 590 m3/ööp (1994. a) ja minimaalne oli 4370 m3/ööp (2000. a). Veehaardele lähimates järvedes: Ahne, Kuradi- ja Martiska, veetase tõusis vastavalt 0,83 m, 2,29 m ja 1,91 m. Perioodi keskmine veevõtt seejuures oli 6953 m3/ööp. Sisuliselt tõusis veetase 2009. aastaks nii Kuradijärves, kui ka Martsika järves kõrgemale 1972. a tasemest. Seejuures oli keskmine veevõtt perioodil 1990-1999 keskmiselt 8781 m3/ööp ja sademete keskmine hulk oli 1990-1999 keskmiselt 717 mm/a ehk normi lähedane. TLÜ jt (2019) töö kohaselt võis Kuradijärve ja Martsika järve veetase hakata põhjavee seirekaevu nr 5077 andmete alusel tõusma alates 1997. a märtsist, tõustes kuni 2002. aasta aprilli-maini. 1996-1998 oli seejuures veevõtt Vasavere veehaardest üle 8000 m3/ööp ja 1999-2002 oli veevõtt keskmiselt 5523 m3/ööp. Seega toimus perioodil 1996-2002 järvede veetasemete tõus vaatamata suurele veevõtule. Perioodi 1996-2002, mil järvede veetase tõusis vaatamata suurele veevõtule, oli keskmine sademete hulk 732 mm/a, ehk sisuliselt normi piires, kuid aastatel 1998, 2000 ja 2001 oli sademete hulk üle normi (vastavalt 840, 832 ja 850 mm/a). Perioodi 2000-2009 keskmine veevõtt oli 5126 m3/ööp ja sademete keskmine hulk oli 769 mm, ehk mõnevõrra üle normi. PK5077 alusel (joonis 4.5) 2002. a maist kuni 2003. a aprillini veetasemed oletatavasti langesid (2002 oli sademeid alla normi) ja tõusid taas 2003. a aprilli lõpust kuni 2005. aasta juulini. Sademeid oli nii 2003. a, kui ka 2004. a üle normi (vastavalt 902 ja 821 mm/a) ning veevõtt 57 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 2003. a keskmiselt 6063 m3/ööp ja 2014. a keskmiselt 5773 m3/ööp. 2005. a juulist alates ja 2006. a oletatavasti PK5077 alusel järvede veetasemed langesid (sademeid tunduvalt alla normi ja veevõtt 2005. a 5007 m3/ööp ning 2006. a 4874 m3/a) ning tegid tõusu 2007. a (sademeid alla normi ja veevõtt 5203 m3/a) ja seejärel alates 2008-2009 tõusid (sademeid üle normi, vastavalt 952 ning 853 mm/a ja veevõtt vastavalt 4620 ja 4292 m3/a). PK5077 alusel saavutati veetasemete tipp 2010. a juulis Perioodi 2003-2009 keskmine veevõtt oli 5119 m3/ööp. Tõenäoliselt on 2009.-2010. aastani toimunud suur järvede veetasemete tõus mänginud ka olulist rolli järvede eutrofeerumisel. 2012. a on teada järgmised reaalselt mõõdetud järvede veetasemed, mis on võrreldes 2009. a mõõdetud järvede veetasemete tipust Kuradijärve puhul ~0,6 ja Martsika järve puhul ~0,2 m madalamad. PK5077 alusel toimus veetaseme langus esmalt 2011. a aprillini, seejärel oli kuni 2011. a juunini väike veetaseme tõus ning minimaalne oli veetase puuraugus 2011. a lõpus. Seejuures olid sademed nii 2010. a, kui ka 2011. a mõnevõrra alla normi (vastavalt 712 ja 705 mm/a) ja veevõtt vastavalt 4870 ning 4436 m3/a. 44,5 Veetaseme abs kõrgus, m 44,0 43,5 43,0 42,5 BK77 42,0 41,5 41,0 01.01.1996 01.01.1997 01.01.1998 01.01.1999 01.01.2000 01.01.2001 01.01.2002 01.01.2003 01.01.2004 01.01.2005 01.01.2006 01.01.2007 01.01.2008 01.01.2009 01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012 01.01.2013 01.01.2014 01.01.2015 01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 Joonis 4.5. PK5077 veetaseme muutused 1996-2018 (BK77 kõrgussüsteemis). Ptk 4.3 nähtub, et nö indikaatorjärvede optimaalne veetase on TLÜ jt (EH2000 abs kõrgus) dokumentatsiooni alusel - Valgejärv (44,2 - 44,7 m), Martiska järv (44,4 - 44,9 m), Kuradijärv (44,2 - 44,7 m), Liivjärv (44,1 - 44,6 m) ja Saarejärv (44,3 - 44,8 m; vt ka ptk 5.1). TLÜ jt 2019. a töös nimetatud indikaatorjärvede viimase aja (fikseeritud) veetaset iseloomustab täiendavalt joonis 4.6. Vastava joonise alusel ei olnud optimaalsed veetasemed veel 2019. a saavutatud (enamikel juhtudel), kuid olid ületatud 2009. a (tabel 4.6 alusel, vähemalt Martiska järves ja Kuradijärves). Kuradijärves, Martsika järves, Liivjärves ja Valgejärves on veetaset mõõdetud järjepidevalt alates 2012. a. Alljärgnevalt ehk tabelis 4.7 on esitatud selle perioodi järvede veetasemete erinevus optimaalsete veetasemetega. Tabel 4.7. Veetasemete muutused Kuradijärves, Martsika järves, Liivjärves ja Valgejärves, aastane sademete hulk ning aasta keskmine veevõtt. Aasta Järv Veetase Veetase Aasta Aastakeskmise Sademed Aasta- aasta aasta keskmine veetaseme mm/a, keskmine alguses, lõpus, m mõõdetud erinevus sademeid 736 veevõtt m abs abs veetase, optimaalsest mm (1981- m3/ööp (EH2000) (EH2000) m abs veetasemest, m 2010, kliima- (EH2000) norm) 2012 Kuradijärv 44,25 43,71 44,00 -0,2 806 5250 58 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Aasta Järv Veetase Veetase Aasta Aastakeskmise Sademed Aasta- aasta aasta keskmine veetaseme mm/a, keskmine alguses, lõpus, m mõõdetud erinevus sademeid 736 veevõtt m abs abs veetase, optimaalsest mm (1981- m3/ööp (EH2000) (EH2000) m abs veetasemest, m 2010, kliima- (EH2000) norm) Martsika 44,47 44,03 44,21 -0,19 järv Liivjärv - - - - Valgejärv 44,49 44,35 44,34 0,14 2013 Kuradijärv 43,45 43,43 43,53 -0,67 593 6591 Martsika 43,76 43,70 43,82 -0,58 järv Liivjärv - 42,94 42,94 -1,16 Valgejärv 44,37 33,19 44,30 0,10 2014 Kuradijärv 43,46 43,08 43,34 -0,86 588 6137 Martsika 43,77 43,37 43,61 -0,79 järv Liivjärv 43,11 42,71 42,91 -1,19 Valgejärv 44,3 43,96 44,14 -0,06 2015 Kuradijärv 42,88 42,54 42,81 -1,39 469 6186 Martsika 43,29 42,94 43,17 -1,23 järv Liivjärv 42,88 42,47 42,62 -1,48 Valgejärv 44,05 43,73 43,85 -0,35 2016 Kuradijärv 42,53 43,17 42,83 -1,37 851 5594 Martsika 43,01 43,61 43,27 -1,13 järv Liivjärv 42,38 42,97 42,66 -1,44 Valgejärv 43,7 44,03 43,85 -0,35 2017 Kuradijärv 43,28 43,78 43,47 -0,73 813 5278 Martsika 43,69 44,18 43,82 -0,58 järv Liivjärv 42,93 43,17 42,95 -1,15 Valgejärv 44,07 44,19 44,12 -0,08 2018 Kuradijärv 43,89 43,08 43,64 -0,56 434 5374 Martsika 44,29 43,65 43,98 -0,42 järv Liivjärv 43,15 42,63 42,85 -1,25 Valgejärv 44,37 43,92 44,16 -0,04 2019 Kuradijärv 43,04 42,97 43,03 -1,17 681 6351 Martsika 43,41 43,37 43,43 -0,97 järv Liivjärv 42,65 42,89 42,76 -1,34 Valgejärv 43,97 43,98 44 -0,2 59 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  mm x 100 Järvede veetasemed, veevõtt ja sademete hulk 2012-2019 m m3/ööp 200 45,5 45 150 44,5 44 43,5 100 43 42,5 50 42 41,5 0 41 V VIII XI II V VIII XI II V VIII XI II V VIII XI II V VIII XI II V VIII XI II V VIII XI II V VIII XI 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Sademed, mm Veevõtt x 100 m3/ööp Kuradijärv, m abs Martsika järv, m abs Valgejärv, m abs Liivjärv, m abs Ahnejärv, m abs Joonis 4.6. Kuradijärve, Martsika järve, Valgejärve, Liivjärve ja Ahnejärve veetasemete muutus, sademete hulk ja veevõtt perioodil 2012-2019. Veevõtu graafikul näidatud väärtused tuleb korrutada 100-ga, et saada õige veevõtu tulemus. 2012. a lõpus on veetase järvedes hakanud mõnevõrra langema. 2012. a on kuukeskmiselt veehaardest veevõtt alates septembrist 2012 kasvanud ja jäänud vahemikku 6200-7600 m3/ööp. Samal ajal on sademete hulk olnud suhteliselt suur (septembris 96% kuu normist, oktoobris 113 % kuunormist ning novembris 129 % kuu normist ja detsembris 81% kuu normist) 2012. on ka märtsis, aprillis, mais ja juunis olnud sademete hulk suur (vastavalt 134%, 124%, 211% ja 142% kuu normist). 2013. a on Kurtna-Vasavere veehaardest jätkunud veevõtt kuukeskmisena üle 6000 m3/ööp (va arvatud oktoober ja november, kus veevõtt on olnud 5900 m3/ööp), olles jaanuaris ~8700 m3/ööp, aprillis 8000 m3/ööp, juunis 6000 m3/ööp ning ülejäänud kuudel 6300-6500 m3/ööp. Sademete hulk on samal ajal olnud 2013. a 81% normist. Järvedes on veetaseme langus 2013. a jätkunud. 2014. a on sademete hulk olnud 80% normist, veevõtt on olnud aastakeskmiselt pisut üle 6100 m3/ööp ning jätkunud on veetasemete langus. 2015. a on veevõtt olnud aastakeskmiselt ~6200 m3/ööp, sademete hulk on olnud vaid 64% normist ning järvedes on veetase veelgi langenud. 2015. a perioodil märts kuni juuli on veetase aga järvedes tõusnud, sademete hulk on sellele ajal vaid aprillis ületanud kuunormi (146% kuunormist) ja jaanuaris olnud kuunormi lähedane ning enamikel kuudel oli see 48-65% kuunormist. Samal ajal on perioodil märts kuni mai olnud veevõtt kuukeskmiselt vahemikus 5000-5800 m3/ööp ning juuli kuni september on olnud see 6100-6600 m3/ööp. Alates juulist on hakanud veetase järvedes taas langema. 2016. a on veetase järvedes hakanud tõusma, tõustes kuni 2018. a veebruarini. Sademete hulk on 2016. a olnud 116% aastanormist ning aastakeskmiselt on veevõtt olnud ~5600 m3/ööp. 2017. a oli sademete hulk 110% aastanormist ning veevõtt aastakeskmiselt ~5300 m3/a, veetase järvedes tõusis edasi. 60 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 2018. a veebruaris saavutati taas ligikaudu optimaalsed veetasemed järvedes (Kuradijärves 44,02, Martsika järves 44,41, Valgejärves 44,48 ja Liivjärves 43,15 m abs (EH2000)). 2018. a on sademete hulk olnud väike (va arvatud aprill), moodustades vaid 59% aasta normist, veevõtt on olnud aastakeskmiselt ~5400 m3/ööp ning veetase järvedes on hakanud taas langema alates 2018. a märtsist. Samal ajal on veevõtt olnud perioodil märts kuni juuli Vasavere veehaardest alla 5000 m3/ööp. Sellele eelnevalt septembrist 2017 kuni veebruarini 2018 on veevõtt olnud samuti suhteliselt madal, kõikudes 4800 kuni 5500 m3/ööp vahel (va jaanuar 2018, kus see oli kuukeskmisena 5900 m3/ööp). Seega võib järeldada, et järvede veetase ei ole hakanud langema veevõtust tulenevalt, vaid väikesest sademete hulgast tulenevalt. Veevõtt on olnud lähedane 6500 m3/ööp 2018. a oktoobris (6662 m3/ööp) ning novembris (6477 m3/ööp). 2019. a on sademete hulk olnud 92% aastanormist, veevõtt on kasvanud taas aastakeskmiselt 6300 m3/ööp, kuid järvede veetase on püsinud üsna stabiilne, tõustes korra kevadel, siis taas langedes ning aasta lõpus taas pisut tõusnud. Veevõtt on ületanud 6500 m3/ööp 2019. a märtsis (6539 m3/ööp), aprillis (6845 m3/ööp), mais (6819 m3/ööp) ja juunis (6757 m3/ööp). 2019. a eriti suur koormus avaldus II kvartalis, kus kvartaalne veevõtt oli keskmiselt 6807 m 3/ööp. Peale juulit (joonis 4.6) tekkis järvedes väike veetaseme tõus, mis võis olla mõjutatud ka 2019. a juuli suurest sademete hulgast (129% kuu normist). 2019. a lõpus hakkasid järvede veetasemed jällegi tõusma. Riigi Ilmateenistuse andmetel (https://www.ilmateenistus.ee/kliima/ulevaated/) oli 2018. a sademeid Jõhvi meteoroloogiajaamas 434 mm ja 2019. a sademeid 681 mm (norm 1981-2010 on 736 mm). Vaatamata 2018. a suurele sademete defitsiidile ja 2019. a mõningasele sademete defitsiidile ning taas suurenenud veevõtule Vasavere veehaardest on Kuradijärve veetase 2019. a lõpuks vaid 7 cm madalam, võrreldes 2019. a alguse tasemega, Martsika järve veetase vaid 4 cm madalam, Liivjärve veetase on 24 cm kõrgem ja Valgejärve veetase 1 cm kõrgem. Kuukeskmine veevõtt alates 2018. a oktoobrist kuni 2019. a juulini on olnud üldjuhul 6200 – 6850 m3/ööp (va detsember 2018, mil see oli ~5800 m3/ööp). Samal ajal on sademete hulk olnud ainult 2019. a jaanuaris ja veebruaris vastavalt 106 % ja 113 % normist, kuid 2018. novembris ja detsembris vastavalt 19% ning 58% kuu normist ja 2019. a märtsis ja aprillis vaid 41,6% ja 24% kuu normist. Seega 2018. aastast alates ei tule andmetest välja, et ~6500 m3/ööp suurenenud veevõtt oleks sisuliselt mõjutanud järvede veetasemeid, isegi kui sademete hulk on langenud. Perioodil 2012-2017 joonistub välja seos, et väiksemate sademete hulga korral on veevõtul üle 6000 m3/ööp lisaks sademete defitsiidile mõningane täiendav mõju lähimate järvede veetasemetele. Sademete hulgast tulenevad järvede veetasemete varieeruvused on aga paratamatud, olles looduskeskkonna loomulikuks eripäraks. Kirjeldatud perioodi jäi 2013. a veevarustussüsteemide rekonstrueerimine ja Ahtme veetöötlusjaama käivitamine, milleks kulus tavapärasest ehk ajutiselt enam vett (vt täpsemalt tabel 4.7). Seda, et väikeste sademete hulga korral on veevõtul üle 6000 m3/ööp mõju, kirjeldab joonis 4.7. Kui üldjuhul on Vasavere veehaarde puurkaevude veetase kõrgem Kuradijärve ja Martsika järve veetasemetest, siis väikese sademete hulga ja üle 6000 m3/ööp veevõtu korral võib veetase veehaarde kaevudes langeda allapoole järvede veetaset või järvede veetasemete lähedale ja seeläbi hakata ka mõjutama järvede veetasemeid. 61 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Veevõtt m3/ööp Sademed, mm Kuradijärv Martsika järv Valgejärv Liivjärv 55,00 Kaev 1 Kaev 2 Kaev 3 7000 50902 50862 50906 Kaev 4 Kaev 5 Kaev 6 50904 50903 3235 6000 50,00 5000 45,00 4000 40,00 3000 35,00 2000 30,00 1000 25,00 0 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 4.7. Kurtna-Vasavere põhjaveehaarde puurkaevude veetase, järvede (Kuradijärv, Martiska järv ja Valgejärv) veetase, veevõtt ja sademed 2012-2018. Viimase paari aasta (2018-2019) põhjal võib järeldada, et veevõtt kuni 6500 m3/ööp ei mõjuta järvede veetasemeid oluliselt ka olukorras, kus sademete hulk on väike ning järvede veetasemed on sel juhul mõjutatud eeskätt sademete hulgast. Kuid varasem andmestik pigem näitab, et selline veevõtt võib järvede veetasemeid madalate sademete hulga korral mõjutada. Eelnev näitab siiski, et järvede veetaseme tagamiseks ei tohi ööpäeva keskmine veetarve Kurtna- Vasavere veehaardest ületada 6500 m3/ööp ning vastava arvestuse aluseks peab olema kuu keskmine veetarve, mitte kvartali või aasta keskmine. See tagab pikema perioodilise veevõtu suurenemise ja väikeste sademete hulga kokkulangemise võimaluste ärahoidmise, mis võiks ohustada enim eesmärgiks olevate ökosüsteemide kaitse- eesmärke. Käesoleva KMH koostamisel kogutud teabest nähtub, et 2017. a ja sellele eelneval aastal oli aastakeskmine veevõtt põhjaveehaardest ca 5300 - 5600 m3/ööp. 2017. a olid veetasemed nö indikaatorjärvedes optimaalsest tasemest enamjaolt madalamad (va Valgejärv). Täpsemalt (EH2000 abs kõrgus) Valgejärves (keskmiselt 44,1 m; aasta lõpuks 44,33 m), Martiska järves (keskmiselt 43,8 m, aasta lõpuks 44,18), Kuradijärves (keskmiselt 43,5 m; aasta lõpuks 43,78), Liivjärves (keskmiselt 42,9 m, aasta lõpuks 43,17) ja Saarejärves (44,6 m). Maavarauuringud OÜ (vt KMH lisa 4) on tuvastanud, et Vasavere veehaarde töötamise ajal (1972–2018) on pikaajaline keskmine veetase olnud nt Martiska järves (EH2000 abs) 43,6 m ja Kuradijärves 43,5 m. See tähendab, et optimaalsed veetasemed on pikaajalisest keskmisest määratud Kuradijärves vähemalt 0,7 m kõrgemaks ning Martsika järves vähemalt 0,8 m kõrgemaks. Vasavere põhjaveehaardele eelnenud perioodi lõpus 1972. a 62 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. oli Martsika järve veetase 44,0 m (EH2000) ja Kuradijärve veetase 44,4 m (EH2000). Seega on määratud optimaalsed veetasemed ka veehaarde rajamisele eelnenud ajast kõrgemad. KMH lisa 4 põhjal (vt ka joonis 4.8) tagab optimaalse veetaseme vahemikku jäämise nt Martiska ja Kuradijärves (senisele veehaardele lähimad) veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 5000 m3/ööp (veetasemed järvedes oleksid pikaajaliselt keskmiselt 44,4 m abs (EH2000)), mis tagaks sisuliselt optimaalse veetaseme. Veevõtu 6000 m3/ööp korral oleks pikaajalise keskmisena tagatud Martsika järves ja Kuradijärves veetase 44,0 m (EH2000), mis on optimaalse veetaseme lähedane ning veevõtu 6500 m3/ööp korral Martsika järve 43,8 ja Kuradijärves 43,7 m (EH2000), mis jääb allapoole optimaalsest veetasemest. Niisugune veetaseme tõus kujuneb, kui on täidetud alljärgnevad tingimused: Ahtme kaevanduse veetaseme abs kõrgus on vahemikus 43–44 m; Estonia kaevevälja piir jääb veehaardest kuni 3 km kaugusele; aasta sademete hulk on 720 mm. Võrdluseks TLÜ jt (2019) töös leiti, et veehaardest 6000 m3/ööp veevõtul oleks Martiska järve veetase 43,5 m ja Kuradijärves 43,2 m ning 4000 m3/ööp puhul vastavalt 44,6 m abs ja 44,4 m abs (EH2000). Optimaalsete tasemeteni jõudmist näitas ka veevõtt 4500 m3/ööp. Tuginedes TLÜ töögrupi liikme (Argo Jõeleht) poolsele tagasisidele (e-kirjaga), siis 1000 m3/ööp veevõtu astme täpsuseks on mudelis ca 0,5 m, mis võimaldab kahe kasutatud dokumentatsiooni baasilt omakorda toetada, optimaalse veetaseme saavutamise osas, veevõtu mahtu 5000 m3/ööp. Vastavale veekogusele lisanduksid siis alternatiiv 5 puhul tipukoormuse puurkaevud (1500 m3/ööp), kokku 6500 m3/ööp. KMH aruande protsessis koondatud teabe alusel määratletud alternatiiv 5 lähtub ka TLÜ jt 2019. a töös kirjeldatust - tipukoormuste puurkaevude (3 tk; veevõtukoormuse hajutamiseks) rajamisel veevõtt neist 5 kuni 10 a 1500 m3/ööp (Kurtna - Vasavere veehaardest sellisel juhul 5000 m3/ööp). Eelnev ehk tipukoormuse puurkaevud ja senine Kurtna-Vasavere veehaare kokku 6500 m3/ööp. KMH aruandes käsitletavas alternatiivis sisaldub ka pikaajalise seire kirjeldus (vt ptk 3.4), mis siis võimaldab juba järgnevate veelubade menetluste raames langetada veelgi tõenduspõhisemaid otsuseid mh tulevaste veekoguste määratlemisel. Joonis 4.8. Väljavõte Maavarauuringud OÜ töö joonisest 13 (vt ka KMH lisa 4) – veetaseme tõus (ümardus, peale koma, üks koht) Martiska ja Kuradijärves erineva veehaarde tootlikkuse juures. Kurtna - Vasavere veehaardele lähimate järvede (Martiska ja Kuradijärv) jaoks piisavalt sobiva veetaseme saavutamine / tagamine loob omakorda positiivse aluse ka veehaardest kaugemale jäävate järveliste elupaikade soodsale seisundile. 63 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Kurtna MKKA (2015) sätestatud pikaajalised (kuni 2045. a) eesmärgid (tabel 4.2 alusel):  Martiska ja Kuradijärv - veetasemed piirides, mis ei halvenda seisundit.  Martiska järv - minimaalselt 2,1 ha ala, esinduslikkus „A“, looduskaitseline hinnang „A“, ökoloogiline seisund „väga hea“. TLÜ jt 2019. a töö alusel võis järve pindala olla < 2,3 ha 1990-ndate esimeses pooles, kuid otseselt ei ole sellist pindala või veetaset mõõtmistega fikseeritud.  Kuradijärv - minimaalselt 1,1 ha ala, esinduslikkus „B“, looduskaitseline hinnang „A“, ökoloogiline seisund „vähemalt hea“. TLÜ jt 2019. a töö alusel võis järve pindala olla < 1,4 ha 1990-ndate esimeses pooles, kuid otseselt ei ole sellist pindala või veetaset mõõtmistega fikseeritud.  Kurtna MKKA (2015) kohaselt on järvede seisukohast hea, kui suudetakse säilitada praegune tase või taastada lähimineviku tasemed. Järsu suure veetõusuga kaasnev maismaataimestiku jäämine vee alla aeglustab järvede seisundi taastumist ning mõjub pigem halvasti. Tabelist 4.3 nähtub, et TLÜ jt 2019. a töö raames fikseeriti Martiska järve pindalaks 2,9 - 3,1 ha (optimaalse veetaseme puhul pindala 3,4 – 3,6 ha) ning Kuradijärve puhul 1,6 - 1,7 ha (optimaalse veetaseme puhul pindala 1,8 – 1,9 ha). Mõlema järve esinduslikkus määratleti „C“ ning looduskaitselist väärtust hinnati Martiska järve puhul „C“ ja Kuradijärvel „D“. Martiska järve madalad hinnangud tulenevad peamiselt iseloomulike liikide (lobeelia ja lahnarohi, samblad) puudumisest ja veetaseme jätkuvast suurest kõikumisest. Kuradijärve hinnangud tulenevad peamiselt iseloomulike liikide (lobeelia ja lahnarohi) puudumisest ja järve jätkuvatest suurtest veetaseme kõikumistest. Täiendavalt võib mõlema järve ühiste probleemidena veel välja tuua nt hapnikupuudust ning üldfosfori vabanemist settest. Ebaregulaarsetel veetaseme kõikumistel vegetatsiooniperioodil on reeglina negatiivsed tagajärjed veekogumitele, soodustades eutrofeerumist. Suurimaks ohuks liiva-alade vähetoiteliste järvede seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja langus. Kuradi- ja Martiska järve veetasemete kõikumiste tõttu on järve kaldaaladele vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik jäänud uuesti vee alla, mis on põhjustanud ja põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid ehk takistab järvede looduskaitselise seisundi paranemist (Eesti Maaülikool (2019), vt KMH lisa 5). Martiska järve veetasemest 43,4 m kõrgema ja püsiva veetaseme tagamine eeldab eelnevalt järve kaldaala puhastamist, sest muidu kiireneb veelgi eutrofeerumine. Kuradi järve puhul on selliseks piiriks ca 43,2 m, millest veetaset üleval pool tagades on kalda puhastamine vajalik (Eesti Maaülikool (2019), vt KMH lisa 5). Eelnevast nähtub, et ptk 4.3 sätestatud riiklikud kaitsekorralduslikud tööd omavad olulist rolli elupaikade seisundi parandamisele, kui järvede veetasemete stabiilsust suudetakse võrreldes pikaajaliste ajalooliste oludega (lubatud veevõtt Kurtna - Vasavere veehaardest nt 8000 m3/ööp) edaspidi paremini tagada. Toetudes eelnevale ja Maavarauuringud OÜ (2019, vt KMH lisa 4 ja joonis 4.8) tööle, siis baasalternatiivi korral, kui iga kuu ööpäeva keskmine veetarve jääb 6500 m3/ööp juurde, siis oleks Martiska järve pikaajaline keskmine veetase 43,8 m ja Kuradijärves 43,7 m abs (EH2000). TLÜ jt 2019. a töö järgselt annaks vastav tase järvede pindalade osas tulemuseks ~3,0 ha ja ~1,7 ha. TLÜ jt 2019. a töös toodud optimaalse veetaseme korral oleksid pindalad vastavalt 3,4 – 3,6 ha ja 1,8 – 1,9 ha. Kuigi optimaalse veetasemega seonduvaid pindalasid ei saavutata, siis on tulemus nende lähedane ning ületab Kurtna MKKK (2015) seotud minimaalseid järvede pindalade säilitamise eesmärke (vastavalt 2,1 ja 1,1 ha). Perioodil 2012- 2019 on Kuradijärve keskmine veetase olnud 43,3 m abs ja Martsika järvel 43,6 m abs 64 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. (EH2000). Kogu perioodi sademete defitsiit on samal ajal kokku olnud 653 mm (ehk keskmiselt 82 mm aasta kohta). Hinnanguliselt on Martsika järve veetase sel ajavahemikul taganud keskmise pindala ~2,9 ha ja Kuradijärvel keskmise pindala ~1,6 ha. Seega Kurtna MKKK kavas toodud minimaalsed järvede pindalalised eesmärgid on olnud ületatud keskmiselt kogu 2012- 2019 perioodi jooksul. Kuradijärve veetase on sel perioodil olnud maksimaalselt 1,7 m alla seatud optimaalse taseme, mis tähendab, et Kuradijärve pindala on olnud kogu perioodi minimaalselt ~1,5 ha. Martsika järve minimaalne veetase on perioodil 2012-2019 olnud minimaalselt 1,46 m alla optimaalse taseme, st minimaalselt on Martsika järve pindala sel perioodil olnud ~2,7…2,8 ha. Veetasemed 43,8 m ja 43,7 m (Martiska ja Kuradi järves) eeldavad ka kaldaalade puhastamist (Eesti Maaülikool, 2019 (vt KMH lisa 5)) ehk seega ka riiklike kaitsekorralduslike tööde / meetmete rakendamist (vt ptk 4.3). Viimased on aga ka võtmeteguriteks sellise veetasemega järvede esinduslikkuse, looduskaitselise ja ökoloogilise seisundi hinnangute paranemisele, saavutamaks Kurtna MKKK (2015) seatud pikaajalisi eesmärke. TLÜ jt (2019) töös on mh välja toodud, et optimaalsest veetasemest madalama veetaseme korral kõigis poolemeetristes vahemikes jätkuvad Martsika järves viimastel aastakümnetel jälgitavad protsessid: eutrofeerumine toitainete kontsentreerumise ja jätkuva hapnikupuuduse oludes põhjasetetest fosfori vabanemise tõttu ning suurtaimestiku vohamine ja zooplanktonikoosluse muutumine eutroofsetele järvedele omasemaks. Kuradijärve kohta on järeldused sisuliselt sarnased: madalama veetaseme korral kõigis poolemeetristes vahemikes jätkuvad Kuradijärves viimastel aastakümnetel jälgitavad protsessid: eutrofeerumine toitainete kontsentreerumise ja jätkuva hapnikupuuduse oludes põhjasetetest fosfori vabanemise tõttu, suurtaimestiku jätkuv laienemine ja eutroofsete vete zooplanktonikoosluse püsimine ning tugevnemine. Tõenäoliselt hakkavad suuremat ala hõlmama praegu järve kaldal vaid üksikutes kohtades esinevad pillirookogumikud. Samuti suureneb ujulehtedega taimede katvus. EMÜ (2019) töös on järeldatud, et Ahne-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete kõikumiste tõttu on järve kaldaaladele vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik jäänud uuesti vee alla, mis on põhjustanud ja põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. TLÜ jt (2019) töös on väljapakutud järgmised kaitsekorralduslikud meetmed järvede seisundi parandamiseks. Enne optimaalse veetaseme saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist järvedes, läbi viia tööd, mis suurendaksid veetaseme tõstmise positiivseid ning vähendaksid võimalikke negatiivseid (nt orgaanilise aine kontsentratsiooni tõusu oht vees) mõjusid. Meetmed on vajalikud, et võimalik veetaseme tõus ei tooks kaasa täiendavat kahju järvedele. Pakutud kaitsekorralduslikud meetmed:  eemaldada järvetüübile mitteiseloomuliku taimestikuga kaldaaladelt biomass, kamardunud pinnas, muda, kännud jm taoline. Veetaseme tõstmisele eelnev järvede kaldatsoonide puhastamine on vältimatult vajalik.  RIPLOX meetodil sette orgaanilise aine oksüdeerimine ja fosfori kinnistamine. 2019. a selgus, et järvede mobiilse fosfori varud on täienenud, kasvanud on vee ja setete orgaanilise aine sisaldus ning järvede sügavamates alades valitseb hapnikupuudus. Seega on nüüd settes olev fosfor, enne veetaseme püsivat tõstmist, vaja paremini siduda ja orgaaniline aine oksüdeerida. RIPLOX meetod eeldab eeltööna põhjalikumat setteuuringut, kui teostati 2019. a. Lisaks sette erinevate fosfori fraktsioonidele vaja teada ka raua ja kergesti laguneva orgaanika vahekorda, et määratleda sette töötlemiseks vajalikud kemikaalide kogused. 65 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   järvedes, kus ei ole optimaalseid veetasemeid või seisund on halvem kui „hea“, alustada hapniku pidevseirega (segunemisrežiim ja sügavamate kihtide hapnikuga varustatus). Igasse järve, sügavaimasse kohta, automaatjaam (vähemalt aastaks) hapnikusisalduse määramiseks min pinnalähedases, hüppe ning põhjalähedases kihis.  jätkata ka veetasemete automaatseiret kõigis senistes jälgitavates järvedes. Seega, kui rakendada kuni 2035 aastani baasalternatiivi ning lubada OÜ-l Järve Biopuhastus ööpäevakeskmiselt võtta Kurtna-Vasavere veehaardest vett 6500 m3/ööp, siis jääb üle piisav ajaperiood, et teostada vajalikud eeltööd (sh sette uuringud ja kaldaalade puhastused ning RIPLOX meetodi rakendamine). Sellise veevõtu juures tõenäoliselt optimaalseid veetasemeid ei saavutata, kuid on võimalik muud kaitsekorralduslikud meetmed ellu viia. Baasalternatiivi ning alternatiivide 2 ja 5 (vt ptk 3.1, 3.2 ja 3.4) puhul, kus on kavandatud Kurtna – Vasavere veehaardest veevõtu jätkamine, on arvestatud seega ka järgnevaga:  Baasalternatiiv (ptk 3.1) - tähtajaline vee erikasutuse periood 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni), tulenevalt analüütilisest tegevusest (sh seire), mis siis vajalik nii vee erikasutajale kui ka Keskkonnaametile, et analüüsida reaalseid mõjusid, enne nt vastava veevõtuga jätkamist.  Alternatiiv 2 (ptk 3.2) – alternatiivi kirjelduse järgi võib osutuda vajalikuks Kurtna- Vasavere veehaarde osaline töösse jätmine ulatuses 4500 m3/ööp, veeressursi tagamise leevendusmeetmena.  Alternatiiv 5 (ptk 3.4) - vee erikasutuse periood samuti 2035. a. Seire alusel tehakse otsus (Keskkonnaameti poolt), kas tegevusperioodi järgselt võib jätkata senise veevõtu põhimõtetega või veehulkasid suurendada / vähendada. Baasalternatiivi (ptk 3.1) puhul, lähtuvalt ka olemasolevatest seiretulemustest, peaks veeloa viimase 5 a perioodi sees hindama vähemalt nn tipupuurkaevude rajamise vajadust peale loa kehtivuse perioodi lõppu ning vajadusel ka tipupuurkaevud rajama. Sisuliselt saaks sel juhul jätkata peale 2035. a alternatiiviga 5. Vastava hinnangu raames on soovitav teostada täiendav hüdrogeoloogiline modelleerimine, võttes arvesse ka muutusi seoses kaevanduste ja karjääridega, vastavas ajahetkes. Eelnev näitab, et Kurtna MKKA (2015) sätestatud pikaajalised (kuni 2045. a) eesmärgid ja nende saavutamise parameetrid on pidevalt jälgimise all (vt ka KMH ptk 7). Kui asjakohane ja pidevjälgimise andmestik, mis võtab arvesse ka muid ümbruskonna tegevusi, näitab, et ühe või teise alternatiivi rakendamisel ei jõuta seatud eesmärkideni 100%, siis on tagatud piisav ajavaru ning alusandmestik, et võtta kasutusele meetmeid / lahendusi selleks ajaks fikseeritud puudujääkide täiendavaks likvideerimiseks. Kurtna loodusala elupaigatüüpidele ning liikidele (tabel 4.8), mille isendite elupaiku kaitstakse – baasalternatiivi ning alternatiivide 2, 3 ja 5 mõjusid on hinnatud ja kirjeldatud tabelites 4.9 ja 4.11. Tabelitest järeldub, et teadaolevaid kaitse-eesmärke, mis seonduvad ala soodsa seisundiga, on võimalik saavutada kõigi käsitletud alternatiividega. Samas on kõigi alternatiivide puhul vajalik sisse seada leevendusmeede, et ühegi kuu keskmine veetarve (Kurtna - Vasavere veehaardest) ei ületaks taset 6500 m3/ööp (vt ka tabel 4.10). Baasalternatiivi vastavale meetmele lisandub ka järgnev tingimus - veeloa viimase 5 a perioodi sees hinnata vähemalt nn tipupuurkaevude rajamise vajadust peale loa kehtivuse perioodi lõppu ning vajadusel ka tipupuurkaevud rajada. Sisuliselt saaks sel juhul jätkata peale 2035. a alternatiiviga 5. Vastava hinnangu raames on soovitav teostada täiendav hüdrogeoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh nt muutusi piirkonnas asuvate 66 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. karjääride ja kaevandustega). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale (vt ka 1.1.1, fikseeritud võimaliku leevendusmeetme võimalus) puurkaevude kavandamist. Vastavad puurkaevude L-EST koordinaadid - X - 6573904,1, Y – 704908,3; X – 6573753,3; Y – 704895,1; X – 6573601,2; Y – 794885,8 (vt ka KMH lisa 6, sh võimaliku torustiku asupaik). Vastav lahendus ehk hinnangu andmine rakendub ka alternatiiv 5 korral, peale tipukoormuse puurkaevude rajamist. Tabel 4.8. Loodusala elupaigatüüpide (* - esmatähtis) ja liikide info (soodsa seisundi suunas liikumise ja sellega seonduvate kaitse korraldamise tööde takistustegur ning kaitse-eesmärgid), sh ptk 4.3 põhjal. Elupaigatüüp Takistav tegur soodsa seisundi saavutamise Kaitse–eesmärgid – lühi- (kuni (kood) või liik suunas liikumise ja sellega seonduvate kaitse 2025) ja pikaajalised (kuni 2045), korraldamise tööde tegemisele Kurtna MKKK (2015) Liiva-alade Elupaigatüübi jaoks mitte piisavalt sobiv Eesmärk (kuni 2025) - veetasemete vähetoitelised veetase, mis seondub ka seni lubatud veevõtuga muutuste põhjused välja selgitatud. järved (3110) (maht 8000 m3/ööp) Kurtna - Vasavere Eesmärk (kuni 2045) - veetasemed veehaardest. Ebasoodne mõju. piirides, mis ei halvenda seisundit. Vähe- kuni Elupaigatüübi jaoks mitte piisavalt sobiv Eesmärk (kuni 2025) - veetasemete kesktoitelised veetase, mis seondub ka seni lubatud veevõtuga muutuste põhjused välja selgitatud. mõõdukalt (maht 8000 m3/ööp) Kurtna - Vasavere Eesmärk (kuni 2045) - veetasemed kareda veega veehaardest. Ebasoodne mõju. piirides, mis ei halvenda seisundit. järved (3130) Vähe- kuni Elupaigatüübi jaoks mitte piisavalt sobiv Eesmärk (kuni 2025) - veetasemete kesktoitelised veetase, mis seondub ka seni lubatud veevõtuga muutuste põhjused välja selgitatud. kalgiveelised (maht 8000 m3/ööp) Kurtna - Vasavere Eesmärk (kuni 2045) - veetasemed järved (3140) veehaardest. Ebasoodne mõju. piirides, mis ei halvenda seisundit. Harilik hink Kaitse tagatud elupaiga (3130; Nõmme järv) Eesmärk (kuni 2025) - elupaik VRD kaitsega. kriteeriumite järgi vähemalt hea ökoloogilise seisundiga, liigi asurkond on vähemalt keskmise (C) seisundiga. Asurkonna seisund ja suurus järves on täpsustatud. Eesmärk (kuni 2045) - elupaik VRD kriteeriumite järgi vähemalt hea ökoloogilise seisundiga, liigi asurkond on vähemalt keskmise (C) seisundiga. Soostuvad ja Ei, kuivõrd Kurtna MKKK (2015) nähtuv Eesmärk (kuni 2025) - areneb soo- negatiivne tegur ei seondu Natura 2000 alaga, looduslikult ning on säilinud 31,4 lehtmetsad vaid sellest väljapoole jääva alaga ja ha alal (sh loodusalal 15,5 ha) (*9080) objektidega. Täpsemalt, tegur - kaitsealal esinduslikkusega hea (B) ja olevate kuivenduskraavide jätkuv looduskaitselise seisundiga kuivendav mõju. keskmine (C). Eesmärk (kuni 2045) - areneb looduslikult ning on säilinud 31,4 ha alal (sh loodusalal 15,5 ha), esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud heaks (B) loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi. Siirdesoo- ja Ei, kuivõrd Kurtna MKKK (2015) nähtuv Eesmärk (kuni 2025) - areneb rabametsad negatiivne tegur ei seondu Natura 2000 alaga, looduslikult ning on säilinud 8 ha (*91D0) vaid sellest väljapoole jääva alaga ja alal esinduslikkusega hea (B) ja objektidega. Täpsemalt, tegur - kaitsealal looduskaitselise seisundiga 67 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Elupaigatüüp Takistav tegur soodsa seisundi saavutamise Kaitse–eesmärgid – lühi- (kuni (kood) või liik suunas liikumise ja sellega seonduvate kaitse 2025) ja pikaajalised (kuni 2045), korraldamise tööde tegemisele Kurtna MKKK (2015) olevate kuivenduskraavide jätkuv keskmine (C). Elupaigatüübi levik kuivendav mõju. on täpsustatud. Eesmärk (kuni 2045) - areneb looduslikult ning on säilinud 8 ha alal, esinduslikkus ja looduskaitseline seisund on paranenud heaks (B) loodusliku veerežiimi osalise taastumise läbi. Tabel 4.9. Loodusala elupaigatüüpide (* - esmatähtis elupaik) ja liikide mõjutamine tulenevalt veevõtust Kurtna-Vasavere veehaardest – baasalternatiiv ning alternatiivid 2, 3 ja 5. Elupaiga-tüüp / Takistav tegur likvideeritud ning täidetakse Leevendusvajadus liik eesmärke (mh pikaajalised 2026 – 2045; sh teadaolevale soodne seisund), vt ptk 4.3 ja tabel 4.8 Liiva-alade Baasalternatiiv – jah, kuna veetasemed jäävad Ühegi kuu keskmine veetarve vähetoitelised piiridesse, mis ei halvenda seisundit ning (Kurtna - Vasavere järved (3110) järvede pindalad on suuremad kui Kurtna veehaardest) ei tohi ületada MKKK (2015) seatud eesmärgid nõuavad. kogust 6500 m3/ööp. Veetaseme hoidmine nõuab siiski leevendavat meedet. Veeloa viimase 5 a perioodi sees hinnata (kasutades selleks Veetasemed (nt 43,8 m ja 43,7 m (Martiska ja mh koondunud seireandmeid) Kuradi järvedes) eeldavad ka kaldaalade vähemalt nn tipupuurkaevude puhastamist (Eesti Maaülikool, 2019 (vt KMH rajamise vajadust peale loa lisa 5)) ehk seega ka riiklike kaitsekorralduslike kehtivuse perioodi lõppu ning tööde / meetmete rakendamist (vt ptk 4.3). vajadusel ka tipupuurkaevud Viimased on aga ka võtmeteguriteks sobiva rajada. Vastava hinnangu veetasemega järvede esinduslikkuse, raames on soovitav teostada looduskaitselise ja ökoloogilise seisundi hüdro-geoloogiline hinnangute paranemisele, saavutamaks Kurtna modelleerimine, võttes arvesse MKKK (2015) seatud pikaajalisi eesmärke. piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Ebasoodne mõju puudub, rakendades ka Hinnangu andmisel selgub, kas leevendusmeedet (vt ka tabel 4.10). on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede). Alternatiiv 2 – jah, kuna Kurtna-Vasasvere Ülemineku perioodil (Kurtna - veehaarde vesi asendatakse teistest Vasavere veehaardest veel põhjaveehaaretest, mis ei seondu käsitletava veevõtt) - ühegi kuu keskmine loodusalaga. Loodusalal rakenduvad ka veetarve (Kurtna - Vasavere riiklikud kaitsekorralduslikud tööd / meetmed veehaardest) ei tohi ületada (vt ptk 4.3). kogust 6500 m3/ööp. Ülemineku perioodil, kui Kurtna - Vasavere veehaardest veel vett võetakse, nõutav siiski leevendava meetme kasutamine, tagamaks järvedes sobivat veetaset. 68 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Elupaiga-tüüp / Takistav tegur likvideeritud ning täidetakse Leevendusvajadus liik eesmärke (mh pikaajalised 2026 – 2045; sh teadaolevale soodne seisund), vt ptk 4.3 ja tabel 4.8 Alternatiivi kirjelduse (ptk 3.2) järgi osutub vajalikuks Kurtna-Vasavere veehaarde osaline töösse jätmine (4500 m3/ööp), veeressursi tagamise leevendusmeetmena. Negatiivsed mõju eeldused sellisel lahendused puuduvad. Ebasoodne mõju puudub, rakendades ka leevendusmeedet (vt ka tabel 4.10). Alternatiiv 3 – jah, veevarustus Narva jõest, Ülemineku perioodil (Kurtna - mis ei seondu käsitletava loodusalaga. Vasavere veehaardest veel Loodusalal rakenduvad ka riiklikud veevõtt) - ühegi kuu keskmine kaitsekorralduslikud tööd / meetmed (vt ptk veetarve (Kurtna - Vasavere 4.3). veehaardest) ei tohi ületada kogust 6500 m3/ööp. Ülemineku perioodil, kui Kurtna - Vasavere veehaardest veel vett võetakse, nõutav siiski leevendava meetme kasutamine, tagamaks järvedes sobivat veetaset. Ebasoodne mõju puudub, rakendades ka leevendusmeedet (vt ka tabel 4.10). Alternatiiv 5 – jah, kuna veevõtu koormus Ühegi kuu keskmine veetarve hajutatakse tipupuurkaevude rajamise ja (Kurtna - Vasavere kasutusse võtu (1500 m3/ööp) teel. Kurtna- veehaardest) ei tohi ületada Vasasvere veehaardest siis veevõtu kogus 5000 kogust 6500 m3/ööp. Peale m3/ööp. Tuginetakse ptk 4.5 analüüsile (sh TLÜ tipukoormuse puurkaevude jt 2019. a ning Maavarauuringud OÜ 2019. a rakendamist, mis annavad vett dokumendid). Loodusalal rakenduvad ka kuni 1500 m3/ööp, ei tohi riiklikud kaitsekorralduslikud tööd / meetmed summaarne veevõtt ületada (vt ptk 4.3). eelnevalt sätestatud kogust. Sobiva ja optimaalse (peale tipukoormuse Tipukoormuse puurkaevude puurkaevude kasutusele võttu) veetaseme kasutuselevõtule järgneva 3 a hoidmine nõuab siiski leevendavat meedet. perioodi sees hinnata veevõtu karakteristikat (kasutades Ebasoodne mõju puudu, rakendades ka selleks mh koondunud leevendusmeedet (vt ka tabel 4.10). seireandmeid). Soovitav teostada hüdrogeoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede).. Vähe- kuni Baasalt – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. kesktoitelised Alt 2 – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. mõõdukalt Alt 3 – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. Alt 5 – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. 69 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Elupaiga-tüüp / Takistav tegur likvideeritud ning täidetakse Leevendusvajadus liik eesmärke (mh pikaajalised 2026 – 2045; sh teadaolevale soodne seisund), vt ptk 4.3 ja tabel 4.8 kareda veega järved (3130) Vähe- kuni Baasalt – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. kesktoitelised Alt 2 – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. kalgiveelised Alt 3 – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. järved (3140) Alt 5 – elupaigaga 3110 sama järeldus. sama elupaigaga 3110. Harilik hink Baasalt – elupaika ei mõjutata enam Puudub. negatiivselt. Ebasoodne mõju puudub. Alt 2 – elupaika ei mõjutata enam negatiivselt. Puudub. Ebasoodne mõju puudub. Alt 3 – elupaika ei mõjutata enam negatiivselt. Puudub. Ebasoodne mõju puudub. Alt 5 – elupaika ei mõjutata enam negatiivselt. Puudub. Ebasoodne mõju puudub. Soostuvad ja soo- Baasalt – loodusalal eesmärgid täidetud. Puudub. lehtmetsad Alt 2 – loodusalal eesmärgid täidetud. Puudub. (*9080) Alt 3 – loodusalal eesmärgid täidetud. Puudub. Alt 5 – loodusalal eesmärgid täidetud. Puudub. Siirdesoo- ja Baasalt – täidetakse eesmärke. Puudub. rabametsad Alt 2 – täidetakse eesmärke. Puudub. (*91D0) Alt 3 – täidetakse eesmärke. Puudub. Alt 5 – täidetakse eesmärke. Puudub. Tabel 4.10 Loodusala elupaigatüüpidega (3110, 3130, 3140, vt tabel 4.9) seonduvad leevendusmeetmed (veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest – baasalternatiiv ning alternatiivid 2, 3 ja 5). Alternatiiv Leevendusmeede Rakendusalus / jälgimine Tõhusus Baas - sobiva Ühegi kuu keskmine Väljastatav veeluba. Väga tõhus meede, mille veetaseme veetarve (Kurtna - Veetarbe igapäevane ja kuine väljatöötamisele on hoidmine Vasavere veehaardest) ei jälgimine veeloa omaja poolt aluse andnud ka reaalne järvedes tohi ületada kogust 6500 ning minimaalselt neli korda seire. Meetme edasist m3/ööp. aastas veekoguste (kolme rakendamist ja sellega kuu kaupa) teabe esitamine seotud järelevalvet aitab Veeloa viimase 5 a Keskkonnaametile, mille samuti tõhusalt suunata perioodi sees hinnata teenistujatel on ligipääs ka riiklik seire, kasutades (kasutades selleks mh riikliku seirevõrgu selleks aktuaalseid koondunud andmestikule (tagatud veetarbe andmeid. seireandmeid) vähemalt aktuaalne taustinfo). nn tipupuurkaevude Veeloa viimase 5 a sees rajamise vajadust peale Veeloa viimase 5 a sees antavad hinnangud loa kehtivuse perioodi antavad hinnangud vähemalt tagavad piisava lõppu ning vajadusel ka nn tipupuurkaevude rajamise ajahorisondi, juhul kui tipupuurkaevud rajada. ja/või Kirjakjärve lähedale ilmneb nt tipukoormuse Vastava hinnangu puurkaevude kavandamise ja/või Kirjakjärve raames on soovitav vajaduse osas sätestatavad lähedaste puurkaevude teostada täiendav hüdro- samuti veeloas ja selle rajamise ja rakendamise geoloogiline täidetavuse jälgimine (peale 2035. a) vajadus. modelleerimine, võttes tagatud. arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu 70 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Alternatiiv Leevendusmeede Rakendusalus / jälgimine Tõhusus andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede). 2 - Kurtna - Ühegi kuu keskmine Alternatiivid 2, 3 ja 5 - Alternatiivid 2, 3 ja 5 - Vasavere veetarve (Kurtna - väljastatav veeluba. Veetarbe väga tõhus meede, mille veehaardest Vasavere veehaardest) ei igapäevane ja kuine väljatöötamisele on veevõtu tohi ületada kogust 6500 jälgimine veeloa omaja poolt aluse andnud ka reaalne lõpetamise m3/ööp. ning minimaalselt neli korda seire. Meetme edasist ülemineku aastas veekoguste (kolme rakendamist ja sellega perioodil kuu kaupa) teabe esitamine seotud järelevalvet aitab 3 - Kurtna - Ühegi kuu keskmine Keskkonnaametile, mille samuti tõhusalt suunata Vasavere veetarve (Kurtna - teenistujatel on ligipääs ka riiklik seire, kasutades veehaardest Vasavere veehaardest) ei riikliku seirevõrgu selleks aktuaalseid veevõtu tohi ületada kogust 6500 andmestikule (tagatud veetarbe andmeid. lõpetamise m3/ööp. aktuaalne taustinfo). ülemineku Alternatiiv 5 korral perioodil Alternatiiv 5 – tipukoormuse tagatud ka tipukoormuse 5 - sobiva ja Ühegi kuu keskmine puurkaevude puurkaevude rajamise optimaalse veetarve (Kurtna - kasutuselevõtule järgneva 3 a järgne analüütika (vt (peale Vasavere veehaardest) ei sees antavad hinnangud eelnev veerg), mille tipukoormuse tohi ületada kogust 6500 annavad ülevaate veevõtu kaudu hinnatav tõhusus puurkaevude m3/ööp. Peale karakteristikast ning ja seda vajadusel kasutusele tipukoormuse hinnangu ka Kirjakjärve suurendavad meetmed võttu) puurkaevude lähedale täiendavate (nt täiendavate veetaseme rakendamist, mis puurkaevude kavandamise puurkaevude hoidmine annavad vett kuni 1500 vajaduse osas. Tulemid kavandamine järvedes m3/ööp, ei tohi sätestatavad veeloas ja selle Kirjakjärve lähedale). summaarne veevõtt täidetavuse jälgimine ületada eelnevalt tagatud. sätestatud kogust. Tipukoormuse puur- kaevude kasutuselevõtule järgneva 3 a perioodi sees hinnata veevõtu karakteristikat (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid). Soovitav teostada hüdro- geoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale 71 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Alternatiiv Leevendusmeede Rakendusalus / jälgimine Tõhusus puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede). Tabel 4.11. Kontrollküsimustik hindamaks tegevuste (baasalternatiiv ning alternatiivid 2, 3 ja 5) mõju Natura 2000 ala terviklikkusele - Kurtna loodusala (vt tabel 4.8 - 4.10). Kontrollküsimus - kas projekt Jah / Selgitus või kava võib… Ei Aeglustada ala kaitse - eesmärkide Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning saavutamist? alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi leevendusmeetmega. Katkestada ala kaitse-eesmärkide Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning suunas liikumise? alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi leevendusmeetmega. Takistada selliste tegurite Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning toimimist, mis aitavad säilitada ala alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi soodsat seisundit? leevendusmeetmega. Häirida ala soodsa seisundi Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning indikaatoritena kasutatavate alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi võtmeliikide tasakaalu, levikut ja leevendusmeetmega. asustustihedust? Põhjustada muutusi kriitilise Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning tähtsusega, ala olemust määravates alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi aspektides (nt toitainete tasakaal), leevendusmeetmega. millest sõltub ala toimimine elupaiga või ökosüsteemina? Muuta ala struktuuri ja/või Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning funktsiooni määravate seoste (nt alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi pinnase ja vee või taimede ja leevendusmeetmega. loomade vaheliste seoste) dünaamikat? Mõjutada alal prognooside järgi või Ei Ebasoodne mõju puudub, baasalternatiivi ning eeldatavalt toimuvaid looduslikke alternatiivide 2, 3 ja 5 rakendamisel, koos iga alternatiivi muutusi (nt veedünaamika või leevendusmeetmega. keemiline koostis)? Vähendada esmatähtsate Ei Võrreldes ajaloolise olukorraga, mis on fikseeritud Kurtna elupaigatüüpide pindala? MKKK (2015), ei vähendata elupaigatüüpide pindala, täiendavalt (ükski käsitletav alternatiiv). Mõju puudub. Vähendada esmatähtsate liikide Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (sh arvukust? Keskkonnaregistri alusel). Mõju puudub. Muuta esmatähtsate liikide vahelist Ei Tärniga liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud (sh tasakaalu? Keskkonnaregistri alusel). Mõju puudub. Vähendada ala mitmekesisust? Ei Võrreldes ajaloolise olukorraga ei vähenda ala mitmekesisust otseselt ja täiendavalt ükski käsitletav alternatiiv. Mõju puudub. Põhjustada häirimist, mis võib Ei Võrreldes ajaloolise olukorraga ei põhjustata sellist häirimist mõjutada asurkondade suurust või otseselt ja täiendavalt ükski käsitletav alternatiiv. Tärniga esmatähtsate liikide vahelist liike ei ole vastavas Natura alas fikseeritud. Mõju puudub. tasakaalu või asustustihedust? 72 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Kontrollküsimus - kas projekt Jah / Selgitus või kava võib… Ei Põhjustada killustatust? Ei Võrreldes ajaloolise olukorraga ei põhjustata killustatust, täiendavalt, ükski käsitletav alternatiiv. Mõju puudub. Põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei Võrreldes ajaloolise olukorraga ei põhjustata sellist mõju puistaimkate, loodetele avatus, otseselt ja täiendavalt, ükski käsitletav alternatiiv. igaaastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist? 4.6. Kokkuvõte - mõju Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) terviklikkuse ja kaitse- eesmärkide saavutamisele ning täiendav taust teave Ptk 4.5 hinnati Natura 2000 alade asjakohase hindamise protsessis baasalternatiivi ning alternatiive 2, 3 ja 5. Kõik alternatiivid läbisid positiivselt Natura 2000 alade hindamise etapi (vt tabel 4.11), kuid igale alternatiivile määrati leevendusmeede (vt tabel 4.10), mida tuleb rakendada ja kohustuslikuks pidada KMH ptk 5 toimuvas hindamisprotsessis. Natura 2000 ala ptk hinnatud alternatiivid elimineerivad OÜ Järve Biopuhastus tegevusega seostatavad takistavad tegurid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi saavutamise suunas liikumisel ja võimaldavad riigil (läbi selleks volitatud ametkondade) ala kaitse korraldamisega seonduvate tööde efektiivset tegemist. Seega Natura 2000 ala hindamise tulemusel (hinnati kõiki asjakohaseid tegureid) tuvastati, et Natura 2000 ala seisukohast (mh Natura 2000 ala terviklikkus ja kaitse-eesmärgid) võib edasist hindamist jätkata baasalternatiivi ning alternatiivide 2, 3 ja 5 osas. Natura 2000 ala kaitse-eesmärgid ei ole ohustatud ning negatiivseid keskkonnamõjusid (Natura 2000 ala mõistes) ei esine. Riik saab seega läbi viia ka tööd (kaitsekorralduslikud meetmed - korraldavad riiklikud asutused), mis suurendaksid veetaseme tõstmise positiivseid ning vähendaksid võimalikke negatiivseid (nt orgaanilise aine kontsentratsiooni tõusu oht vees) mõjusid. Esitatud järeldused arvestavad ka Riigikohtu lahendites „OÜ Hellenurme Veski kaebus Keskkonnaameti 14. juuni 2017. a otsuse tühistamiseks või alternatiivselt kohustada Keskkonnaametit vaatama ümber keskkonnamõju hindamise ulatus ja maht“ (3-17-1739; 28.01.2021. a) ja „AS Generaator, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade ning Jurvik OÜ kaebused Keskkonnaameti 15. augusti 2017. a korralduse tühistamiseks ja Keskkonnaameti kohustamiseks jätkama vee erikasutusloa taotluse lahendamisega“ (3- 17-2565: 18.02.2021. a) esile toodut. Muuhulgas saab siinkohal välja tuua, et Euroopa Liiduga ühinedes võis Eesti endale võtta vaid proportsionaalseid ja õigusselgeid kohustusi Natura alade seisundi parandamiseks. Samuti peavad proportsionaalsed olema riigi poolt Natura alade ja veekogude seisundi parandamiseks seatud keskkonnaeesmärgid, kui need toovad kaasa põhiõiguste piiramise. Lisaks sätestati OÜ Hellenurme Veski lahendis, et kui projekti elluviimisega on alustatud enne Natura ala moodustamist, siis ei saa riik hetkel kohustada (välistamata vabatahtlikku algatust) Natura 2000 asjakohase hindamise menetlust läbi viima vee erikasutajat. Kohtulahenditest detailsemalt (asjakohasemad väljavõtted, mis on analoogsed käesolevale juhtumile – Kurtna-Vasavere veehaare on kasutuses olnud alates 1972. a (legaalselt ehk tegevus reguleeritud asjakohaste keskkonnalubadega) enne Natura 2000 ala moodustamist (2004. a)):  Lahendi 3-17-1739 (nö OÜ Hellenurme Veski juhtum) punkt 29 – „Ennekõike on loodusdirektiivi art 6 lg 2 eesmärgiks hoida ära kaitstava elupaiga ja liigi seisundi edasine halvenemine. Tegemist on esmajoones ennetusmeetmetega (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-387/15: Orleans jt, p 33). Euroopa Kohus on siiski korduvalt rõhutanud, et erikaitsealade kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest 73 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  tuleneva välise kahjustamise ja häirimise vältimiseks, vaid peab ka vastavalt olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala seisundi säilitamiseks ja parandamiseks (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-404/09: Alto Sil, p 135; C-535/07: komisjon vs. Austria, p 59; C-418/04: komisjon vs. Iirimaa, p 154). Samas on Euroopa Kohus asjas nr C-399/14: Grüne Liga tehtud otsuse p-s 59 selgitanud, et ükski loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel võetud meede ei saa käia aja kohta, mis eelneb ajale, mil ala kanti ühenduse tähtsusega alade loetellu. Loodusdirektiiv ei saa seega kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale. Kolleegium rõhutab, et Euroopa Liiduga ühinedes võis Eesti endale võtta vaid proportsionaalseid ja õigusselgeid kohustusi Natura alade seisundi parandamiseks. Samuti peavad proportsionaalsed olema riigi poolt Natura alade ja veekogude seisundi parandamiseks seatud keskkonnaeesmärgid, kui need toovad kaasa põhiõiguste piiramise. …“.  Lahendi 3-17-2565 (nö AS Generaator juhtum) punkt 28 – „ … Looduskaitseseadusest ega loodusdirektiivist ei tulene elupaikade ja liikide seisukohast kõige tõhusama meetme võtmise kohustust. Kohustuslik on vältida kaitsestaatuse halvenemist ning saavutada kaitse-eesmärgid. …“. 74 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 5 Natura 2000 ala hindamise järgselt reaalsete alternatiivide keskkonnamõjude analüüs Natura 2000 ala hindamise (ptk 4) järgselt saab edasist hindamist jätkata baasalternatiivi ning alternatiivide 2, 3 ja 5 osas. Edasise hindamise raames tuleb arvestada, et Natura hindamises määratleti ka igale alternatiivile kohustuslik leevendusmeede (vt ptk 4.5, tabel 4.10). Alljärgnevalt on KMH-s analüüsitud kavandatava tegevuse ehk baasalternatiivi ning alternatiivide 2, 3 ja 5 (vt detailsemalt ptk 3.1 – 3.4) elluviimisest lähtuda võivaid keskkonnamõjusid, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust (sh vahetud kui ka kaudsed), kestvust, olulisust (peatükis 6 toodud intervallskaala alusel), kumuleeruvust (sh sünergilisus) ning mõjude leevendusvõimalusi ja -vajalikkust. Vastavate leevendavate meetmete rakendamine aitab võimalikke ebasoodsaid mõjusid vähendada ja/või vältida ning soodsaid mõjusid suurendada. KMH käigus hinnatavad mõjud jaotuvad üldjoontes lühi- ja pikaajalisteks, millest olulisemaks peetakse pikaajalist ehk kestvat mõju. Täiendavalt tuleb välja tuua KMH programmis (vt KMH lisa 2) sätestatu - mõjusid ei hinnata nende aspektide osas, mille puhul on selge, et oluline mõju puudub: välisõhu kvaliteet, jäätmeteke (va veetöötluse käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed), vibratsioon, valgus- soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus, kultuuriväärtused. KMH aruande koostamise protsessi ei ole ilmnenud asjaolusid, mis muudaksid KMH programmis esitatud suuniseid. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KMH programmist ning peatükkides 1-4 esitatud teabest, siis käsitletakse järgnevalt järgmisi valdkondi:  Mõju Alutaguse rahvuspargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele;  Mõju põhjaveele;  Mõju pinnaveele ja pinnasele (sh kaitsealustele liikidele);  Jäätmekäitluse mõjud (vee puhastamisel tekkivad radioaktiivsete jäätmete käitlus);  Mõju sotsiaalsele keskkonnale (sh maakasutus ja müra). 5.1 Mõju Alutaguse rahvuspargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele Alates 01.01.2021. a on Alutaguse rahvuspargi (KLO1000669; Keskkonnaregister, 2020) osaks loetud ka varasem Kurtna maastikukaitseala (KLO1000194, Keskkonnaregister, 2020). Alutaguse rahvuspargis on kehtiv kaitse-eeskiri (17.12.2020. a Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega nr 97). Täiendavalt tuleb lisada, et kuni rahvuspargiga seonduvat kaitsekorralduskava koostatakse, kehtib alal mh Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sätestatu. Käesolevas ptk-s käsitletakse seega Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduvaid aspekte, arvestades siinkohal, et kaitseala sees asuv Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) ja sellega seotud temaatika on lahti kirjutatud juba ptk 4. 75 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 5.1.1 Üldteave Alutaguse rahvuspargi (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvate aspektide kohta Kaitsealal tegutsemist reguleerivad mh:  Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 17.12.2020. a määrus nr 97), mis asendas mh Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskirjas (Vabariigi Valitsuse 19.05.05. a määrus nr 103) sätestatu.  Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Kurtna MKKK; Keskkonnaamet, 2015). Keskkonnaregistri (2020 - 2021) järgi on kaitse-eesmärgid Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste (sh elupaigatüüpide - liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)) kaitse, säilitamine ning puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Kaitse-eeskirja alusel jaguneb kaitseala maa- ja veeala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele 41 sihtkaitsevööndiks (sh Kurtna sihtkaitsevöönd (koondab ka endiseid sihtkaitsevööndeid - Kihljärve, Jaala–Suur- Kirjakjärve ja Konsu-tagune; vt joonis 5.1) ning 14 piiranguvööndiks (sh Kurtna). Kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1. muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2. koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3. kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4. anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; 5. anda projekteerimistingimusi; 6. anda ehitusluba; 7. rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui 5 m2, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8. jahiulukeid lisasööta. Kaitse-eeskirjast nähtub mh, et kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse- eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Õiguspärase ootuse tekke temaatikat avab kaitse-eeskirja § 7 lg 2. Piiranguvööndi kaitse-eesmärkide osas saab siinkohal välja tuua, et tähtis on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndis on lisaks eelnevale loetelule, keelatud: 1. uue maaparandussüsteemi rajamine; 2. uute veekogude rajamine; 3. maavara kaevandamine, va Maapõueseaduse (kehtis kuni 2016 a lõpuni) § 59 lg 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 4. puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 5. biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärgid (seonduvad Kurtna sihtkaitsevööndiga) on:  elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.  metsakoosluste kasvukohatüüpidele iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndites lubatud (refereeritud ülevaade): 1. olemasoleva maaparandussüsteemi eesvoolu hoiutööd, arvestades määruse erisusi; 2. loodusliku veerežiimi taastamine; 76 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  3. koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tegevused; 4. olemasolevate ehitiste hooldustööd; 5. poollooduslike koosluste ilme ja liigikooseisu säilimise tagamiseks vajalik tegevus. Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine. Samuti on sihtkaitsevööndis keelatud ehitiste püstitamine (va kaitseala valitseja nõusolekul), konkreetsel juhul ehk täpsemalt siis asjakohane välja tuua tootmisotstarbeta rajatiste püstitamst kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning kaitsealal paikneva matkaraja teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise ja Poruni matkaraja teenindamiseks vajaliku ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele veekogude ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Kurtna MKKK (Keskkonnaamet, 2015) on antud soovitusi kaitseala piiri korrigeerimiseks. Väljavõte Kurtna MKKK asjakohasest joonisest on antud käesoleva dokumendi joonisel 5.2. Kaitseala sees asuv Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) ja sellega seotud temaatika on lahti kirjutatud ptk 4. 77 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joonis 5.1. Ülevaade Alutaguse rahvuspargi osast (pruun piirjoon, sh Kurtna piiranguvöönd), Kurtna sihtkaitsevöönd (punane ala ning rohelise viirutusega - põhjast lõunasse (enne 01.01.21 nimetatud) - Kihljärve, Jaala-Suur-Kirjakjärve ja Konsu-tagune) ning Kurtna - Vasavere veehaare (sinised ruudud). Alus: Maa-amet, 2019; EELIS (2019. ja 2020. a). 78 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joonis 5.2. Soovitavad piirimuutused kaitsealal - väljavõte Kurtna MKKK (2015). 79 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 5.1.2 Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduvad järved Käesolevas ptk-s ei ole esitatud Natura 2000 alaga seostatavaid järvi – neid on kirjeldatud ptk 4. Muud kaitsealaga (endise Kurtna maastikukaitsala osas) seonduvad järved (vt ka joonis 5.3; andmeallikad – Maa-amet (2019), Keskkonnaregister (2020) ja Kurtna MKKK (2015)):  Kastjärv (Kurtna MKKK (2015) soovitatud laiendusalal) – 2,5 ha.  Rääkjärv (endisel maastikukaitsealal) – 5 ha.  Kulpjärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,6 ha.  Lusikajärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,3 ha.  Järv - Lusikajärvest läänes (endisel maastikukaitsealal) – 0,1 ha.  Mustjärv – Konnajärvest kirdes (endisel maastikukaitsealal) – 0,04 ha.  Konnajärv (endisel maastikukaitsealal) – 2,2 ha.  Pannjärv (Kurtna MKKK (2015) soovitatud laiendusalal) – 1,9 ha.  Mätasjärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,5 ha.  Kihljärv (endisel maastikukaitsealal; Kurtna MKKK (2015) mõju (loodusliku veerežiimi häiritus) meede - veerežiimi taastamise eeluuring ja taastamiskava) – 2,0 ha.  Ratasjärv (Kurtna MKKK (2015) soovitatud laiendusalal) – 0,4 ha.  Vasavere Mustjärv (piirneb endise maastikukaitsealaga) – 41,5 ha.  Nootjärv (endisel maastikukaitsealal) – 5,1 ha.  Allikjärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,1 ha.  Virtsiku järv (endisel maastikukaitsealal; Kurtna MKKK (2015) mõju (loodusliku veerežiimi häiritus) meede - veerežiimi taastamise eeluuring ja taastamiskava) – 2,1 ha.  Piirakajärv (Kurtna MKKK (2015) soovitatud laiendusalal) – 1,3 ha.  Laukesoo laugas (endisel maastikukaitsealal) – 0,06 ha.  Jaala järv (endisel maastikukaitsealal) – 19,3 ha.  Must-Jaala järv (endisel maastikukaitsealal) – 1,1 ha.  Kirjakjärv (endisel maastikukaitsealal) – 13,8 ha.  Peen-Kirjakjärv (endisel maastikukaitsealal) – 9,5 ha.  Väike-Laugasjärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,2 ha.  Väike-Niinsaare järv (endisel maastikukaitsealal) – 0,6 ha.  Punane järv (endisel maastikukaitsealal; Kurtna MKKK (2015) mõju (loodusliku veerežiimi häiritus) meede - veerežiimi taastamise eeluuring ja taastamiskava) – 0,1 ha.  Särgjärv (endisel maastikukaitsealal) – 2,4 ha.  Kurtna Ahvenjärv (endisel maastikukaitsealal) – 2,0 ha.  Sisalikujärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,3 ha.  Saarejärv (endisel maastikukaitsealal) – 6,3 ha.  Kurtna Väike Linajärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,5 ha.  Kurtna Linajärv (endisel maastikukaitsealal) – 0,9 ha.  Konsu järv (piirneb endise maastikukaitsealaga) – 141,2 ha. Endise maastikukaitseala põhijärvi ja nendega seotud elustikku on detailselt kirjeldatud KMH lisas 5. 80 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joonis 5.3. Ülevaade Alutaguse rahvuspargi osast (piiritleb pruun joon) ja selle järvedest (va Kurtna loodusalaga seonduvad järved, vt ptk 4) ning Kurtna - Vasavere veehaare (sinised ruudud). Alus: Maa- amet, 2019; EELIS (2019. ja 2020. a) ning Kurtna MKKK, 2015. 81 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Järvedele määratud elupaigatüübid:  Kastjärv (Kurtna MKKK (2015) soovitatud laiendusalal) – 3140 (vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv), looduskaitseline koondseisund B.  Pannjärv (Kurtna MKKK (2015) soovitatud laiendusalal) – 3140 (vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv), looduskaitseline koondseisund B.  Vasavere Mustjärv (piirneb endise maastikukaitsealaga) – 3140 (vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv), looduskaitseline koondseisund B.  Laukesoo laugas (endisel maastikukaitsealal) – 3160 (huumustoiteline järv ja järvik), looduskaitseline koondseisund C ning üldine looduskaitseline väärtus B.  Saarejärv (endisel maastikukaitsealal) – 3160 (huumustoiteline järv ja järvik), esinduslikkus B, looduskaitseline koondseisund A (järve-elupaikade inventuur 2016-18 määratud B, pindala 6,4 ha) ning üldine looduskaitseline väärtus B.  Kurtna Väike Linajärv (endisel maastikukaitsealal) – 3160 (huumustoiteline järv ja järvik), esinduslikkus A, looduskaitseline koondseisund A ning üldine looduskaitseline väärtus A. Järve-elupaikade inventuur 2016-18 määratud pindala 0,45 ha.  Kurtna Linajärv (endisel maastikukaitsealal) – 3160 (huumustoiteline järv ja järvik), esinduslikkus A, looduskaitseline koondseisund A ning üldine looduskaitseline väärtus A. Järve-elupaikade inventuur 2016-18 määratud pindala 0,81 ha.  Konsu järv (piirneb endise maastikukaitsealaga) – 3140 (vähe- kuni kesktoiteline kalgiveeline järv), looduskaitseline koondseisund B. Väike Linajärv, Linajärv (sh Suur Linajärv) ja Saarejärv osas tuleb välja tuua, et vastavate järvede elupaigatüübid on ümber hinnatud 2019. a (asjakohaste ja varasemate inventuuride alusel) ehk määratud nüüd elupaigatüübi 3160 alla. Vastava elupaigatüübi kaitse on tagatud kaitse-eeskirja korda järgides. Kurtna MKKK (2015) tuuakse eelnevalt nimetatud järvede kaitse-eesmärkidena siinkohal ning seetõttu välja vaid pindaladega ja ökoloogilise seisundi hinnanguga (VRD kriteeriumid) seonduv info. Eesmärgid:  Lühiajaline eesmärk (kuni 2025 - veetasemete muutuste põhjused välja selgitatud); o Väike Linajärv – 0,5 ha (ökoloogilise seisundi hinnang on antud). o Linajärv (sh Suur Linajärv) – 0,9 ha (ökoloogilise seisundi hinnang on antud). o Saarejärv – 6,3 ha (ökoloogilise seisundi hinnang on antud).  Pikaajaline eesmärk (kuni 2045 - veetasemed piirides, mis ei halvenda seisundit); o Väike Linajärv – 0,5 ha (ökoloogiline seisund ei ole halvenenud). o Linajärv (sh Suur Linajärv) – 0,9 ha (ökoloogiline seisund ei ole halvenenud). o Saarejärv – 6,3 ha (ökoloogiline seisund ei ole halvenenud). TLÜ jt (2019) töö järgselt on Saarejärve osas välja toodavad veel järgnevad aspektid:  Esinduslikkus B ning üldine looduskaitseline väärtus B.  2018. a veetasemete alusel pindala – 6,4 ha, mis on mh loetud optimaalseks pindalaks.  Opt ala saavutamiseks on vaja abs veetaset 44,30 m (BK77) ehk 44,49 m (EH2000). Kurtna MKKK-s (2015) järvedele, milledel ei ole määratud elupaigatüüpe, seatud kaitse eesmärgid jagunevad kaheks (lühiajalised – kuni 2025; pikaajalised kuni 2045). Esimese perioodi puhul peab olema tagatud veetasemete muutuste põhjuste välja selgitamine. Teise perioodi korral tuleb hoida veetasemed piirides, mis ei halvenda järvede seisundeid. Mõlema perioodi pindalalised kaitse-eesmärgid kattuvad, mistõttu antakse alljärgnevalt üks loend vastavatest eesmärkidest (peale 01.01.21. a rahvuspark ehk nüüdseks endisel maastikukaitsealal):  Rääkjärv (maastikukaitsealal) – 5 ha. 82 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Kulpjärv (maastikukaitsealal) – 0,6 ha.  Lusikajärv (maastikukaitsealal) – 0,3 ha.  Konnajärv (maastikukaitsealal) – 2,2 ha.  Mätasjärv (maastikukaitsealal) – 0,5 ha.  Kihljärv (maastikukaitsealal) – 2,0 ha.  Nootjärv (maastikukaitsealal) – 5,1 ha.  Allikjärv (maastikukaitsealal) – 0,1 ha.  Virtsiku järv (maastikukaitsealal) – 2,1 ha.  Jaala järv (maastikukaitsealal) – 19,3 ha.  Must-Jaala järv (maastikukaitsealal) – 1,1 ha.  Kirjakjärv (maastikukaitsealal) – 13,8 ha.  Peen-Kirjakjärv (maastikukaitsealal) – 9,5 ha.  Väike-Laugasjärv (maastikukaitsealal) – 0,2 ha.  Väike-Niinsaare järv (maastikukaitsealal) – 0,6 ha.  Punane järv (maastikukaitsealal) – 0,1 ha.  Särgjärv (maastikukaitsealal) – 2,4 ha.  Kurtna Ahvenjärv (maastikukaitsealal) – 2,0 ha.  Sisalikujärv (maastikukaitsealal) – 0,3 ha. 5.1.3 Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduvad metsade elupaigad Käesolevas ptk-s ei ole esitatud Natura 2000 alaga seostatavaid metsi – neid on kirjeldatud ptk 4. Natura 2000 alaga mitteseotud ehk muud kaitsealaga (endise Kurtna maastikukaitsala osas) seonduvad metsade elupaigatüübid (andmeallikad – Maa-amet (2019), EELIS (2019 ja 2020) ja Kurtna MKKK (2015)):  Soosutuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) - Kurtna MKKK (2015) tehtud ettepanek lisada need ka kaitseala kaitse-eesmärkidesse. Lühi- ja pikaajalisi kaitse eesmärke on kajastatud juba Natura 2000 ala (Kurtne loodusala) ptk-s, kuna eesmärgid hõlmasid ehk kirjeldasid ka loodusalast väljapoole jäävat.  Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) - Kurtna MKKK (2015) tehtud ettepanek lisada need ka kaitseala kaitse-eesmärkidesse. Lühi- ja pikaajalisi kaitse eesmärke on kajastatud juba Natura 2000 ala (Kurtne loodusala) ptk-s, kuna eesmärgid hõlmasid ehk kirjeldasid ka loodusalast väljapoole jäävat.  Vanad loodusmetsad (9010*) – esineb väikeste killukestena ning kaitse-eesmärkide seadmine pole otstarbekas. Kaitse tagatud sihtkaitsevööndites kehtiva korraga.  Rohunditerikkad kuusikud (*9050) – sama teave, mis vanade loodusmetsade puhul.  Okasmetsad moreenkõrgendikel (*9060) - esineb kaitsealal keskmise esinduslikkusega. Nimetamine kaitse-eesmärgiks pole otstarbekas. Tulenevalt eelnevast loetelust, kus peamisteks metsade elupaigatüüpideks on 9080* ja 91D0*, esitatakse joonisel 5.4 vaid nende kahe elupaigatüübi paiknemise andmed. Töös Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva KMH aruanne (OÜ Maves ja OÜ IB Steiger, 2015) esitati meetmed (maavaravaru kaevandamise võimaldamiseks) ka kaitsealal kui sellisel paiknevate elupaigatüüpide kaitseks (tuginedes mh vastava töö joonisel 7.4 esitatud graafilisele teabele ning lisas 11 esitatud joonisele nr 2). Eelnevalt nimetatud meetmed täpsemalt:  Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) - mõju ärahoidmiseks on vajalik endisel Viivi- konna kaeveväljal jätkuva kaevandamise ajal tagada infiltratsioonibasseini kesk- ja 83 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  põhjaosas maapinnalähedane veetase ja tõkkeseina rajamine. Lõunaosas olevate elupaigatüüpide alal hoiab veetaseme alanemise ära Riiasoo kraavi ja Mustajõe ümbertõstmine mäeeraldise ja loodusalade vahele (koos maapinnalähedase veetaseme hoidmisega) ning etapiviisilise allmaakaevandamise rakendamine.  Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) - põlevkivivaru ploki 14 kaevandamisel (2015. a pealoleva turbavaru tõttu passiivne) on võimalik mõju jõudmine elupaigatüübini kui kaevandatakse ilma Mustajõe ümbertõstmiseta. Kvaternaari veekihi survetaseme alandamise püsiv mõju kaitstavate elupaikadeni ei ulatu kui tõsta Mustajõgi ümber ja rakendada Sirgala mäeeraldisel KMIN-074 etapiviisilist allmaakaevandamist. Kui seire näitab etapiviisilisel allmaakaevandamisel lühiajaliselt tekkida (alles 10-15 a pärast) võivat mõju, saab seda ära hoida rajades täiendavaid infiltratsioonialasi Mustajõe ümbertõstmisel rajatava kanali V-5 lõunaosasse. Käsitletava kaitseala sees asub Natura 2000 ala. Juba ptk 4.5 esitatud teabest nähtub, et riik peab Natura 2000 alal tagama vastava ala elupaikade soodsa seisundi. Natura 2000 alaga seonduv mõjutab samas otseselt ka kaitsealal toimuvat, mida reguleerib mh ka kaitse-eeskiri. Eeltoodu alusel ei ole potentsiaalselt kuhjuv / kumuleeruv mõju tõenäoliselt negatiivne ehk oluline. Vastavat teavet arvestades on läbi viidud ka edasine hindamine. 84 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Joonis 5.4. Ülevaade Alutaguse rahvuspargi osast (piiritleb pruun joon) ja selles kaitstavatest metsa elupaikadest (*9080 – punased alad; *91D0 - rohelised alad (* - esmatähtis elupaik), va Kurtna loodusalal asuvad elupaigatüübid (vt ptk 4)) ning Kurtna - Vasavere veehaare (sinised ruudud). Alus: Maa-amet, 2019; EELIS (2019. ja 2020. a) ning Kurtna MKKK, 2015. 85 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 5.1.4 Alutaguse rahvuspargiga (endise Kurtna maastikukaitseala osas) seonduv maastik ja selle komponendid ning elustik Käesolevas ptk-s ei ole esitatud Natura 2000 alaga seostatavaid aspekte – neid on kirjeldatud ptk 4. Maastiku kui sellise komponentideks on juba eelnevates ptk-s kirjeldatud järved ja metsad, kuid käesolev ptk võtab kokku maastiku temaatika üldisemalt, keskendudes siis varem nimetamata komponentidele. Kurtna MKKK (2015), mis on siinkohal asjakohaseks infoallikaks, annab maastiku osas järgnevad kaitse-eesmärgid:  Lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - maastiku, sh mõhnastiku pinnavormid on heas seisundis, puistud katavad kaitsealast ligikaudu 82% ning maastikku ilmestavad looduslikud järved kogupindalaga vähemalt 182,9 ha.  Pikaajaline eesmärk (kuni 2045) - maastiku, sh mõhnastiku pinnavormid on heas seisundis, puistud katavad kaitsealast ligikaudu 82% ning maastikku ilmestavad looduslikud järved kogupindalaga vähemalt 182,9 ha. Maastiku ilmestavad veel (toetudes mh Kurtna MKKK (2015)):  Sinihelmikakooslused (6410) - kaitsealal keskmise esinduslikkusega, kaitse-eesmärgiks seadmine pole otstarbekas. Sekundaarsete kooslustena ei vaja niidud meetmeid (elupaiga säilimiseks).  Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) - kaitsealal mittearvestatava esinduslikkusega, kaitse-eesmärgiks seadmine pole otstarbekas. Mõjub hästi märgalade taastamine.  Rabakooslused (rabad 7110*, rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad 7120 ja nokkheinakooslused 7150) - kaitsealal mittearvestatava esinduslikkusega, kaitse- eesmärgiks seadmine pole otstarbekas. Mõjub soodsalt Niinsaare rikutud, kuid taastumisvõimelise, raba taastamine.  Siirde- ja õõtsiksood (7140) - kaitsealal madala esinduslikkusega, kaitse-eesmärgiks seadmine pole otstarbekas. Suur-, Must- ja Nõmme järve lähistele jäävatele aladele mõjuks soodsalt Niinsaare rikutud, kuid taastumisvõimelise, raba taastamine. Kaitseala kaguosas asuvale siirdesoole mõjuks soodsalt Konsu-taguse (peale 01.01.21 Kurtna) skv-s ja Kurtna pv-s kulgeva põhja-lõuna suunalise kraavi paisutamine. Järvede kallastel olevate koosluste seisundit parandaks järvede veerežiimi rikkuvate kraavide sulgemine.  Liigirikkad madalsood (7230) - kaitsealal mittearvestatava esinduslikkusega, kaitse- eesmärgiks seadmine pole otstarbekas. Maastikuilme parandamiseks alustada Suurjärvest läänes ja loodes paikneva soo taastamisega, kus lisaks kraavide sulgemisele, sinihelmikamätaste niitmisele ning puu- ja põõsarinde eemaldamisele tuleks taastada ka Suurjärve mõjutava Vasavere jõe ülemjooksu voolusäng. Kurtna MKKK (2015) järgi on kaitseala rikkalikult looduskaitsealuseid liike. Elustik jaguneb:  Selgrootud loomad (II ja III looduskaitsekategooria) - kaitse-eesmärgiks ei ole seatud. Liikide kaitse tagatud kaitse-eeskirjaga – elupaikade kaitse.  Kalad (selgroogsed; III looduskaitsekategooria) – hink, seonduvaid kaitse-eesmärke on kirjeldatud Natura 2000 ala (Kurtna loodusala) ptk-s.  Kahepaiksed (selgroogsed; III looduskaitsekategooria) - otseseid ohutegureid ei ole. Liikide kaitse tagatud kaitse-eeskirjaga – elupaikade kaitse.  Linnud (selgroogsed; II ja III looduskaitsekategooria) - otseseid ohutegureid ei ole. Liikide kaitse tagatud läbi elupaikade kaitse ja kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekorraga.  Imetajad (selgroogsed; II looduskaitsekategooria) - otseseid ohutegureid ei ole. Liikide kaitse tagatud läbi elupaikade kaitse ja kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekorraga. 86 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Soontaimed (ebatüüpiliste kasvukohtade ning kidurate või kadunud populatsioonidega liike (II ja III looduskaitsekategooria) ei seata kaitse-eesmärgiks (kaitse tagatud elupaikade kaitse ja kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekorraga)) - kaitse-eesmärkideks soovitakse nimetada (I, II ja III looduskaitsekategooria liigid); o Lehitu pisikäpp - piiranguvöönd (pv; raietegevus lubatud). Kaaluda Kulpjärve ja Lusikajärve paikonna kasvukohtade tsoneerimist sihtkaitsevööndisse (skv). o Palu-liivkann – ohud, kasvukohtade kinnikasvamine ja ebasobivad metsamajandamisviisid. Kaaluda tsoneerimist hooldatavasse skv-sse. o Liiv-esparsett - ohuteguriks on kasvukohtade liigne metsastumine. o Kõdu-koralljuur - pv režiim ei taga kaitset (raie lubatud). Kaaluda vähemalt kahe suurema leiukoha kaitseks skv moodustamist (vajalik ka lehitu pisikäpa kaitseks). Kuivendamine leiukohti otseselt ei ohusta. o Vesilobeelia – ohud, eutrofeerumisest tulenev (sh veetasemete kõikumise tõttu) kasvukoha (liiva-alade vähetoitelised järved (3110)) mudastumine (mh orgaanikaga rikastumine). Kasvab Valgejärves ja varem on kasvanud Ahne-, Martiska ja Liivjärves (vt ka ptk 4, sh meetmed). Ettepanek, liigitada I looduskaitsekategooriasse. Paremaks kaitseks vaja alustada Valgejärves riikliku seirega (lähtuda veetaimede kaitse tegevuskava metoodikast). o Lamedalehine jõgitakjas – ohud, eutrofeerumine (sh veetasemete kõikumise tõttu) kasvukohtades (liiva-alade vähetoitelised järved (3110)). Kasvab Liivjärves ja Valgejärves ning varem on kasvanud Ahne-, Konna- ja Martiska järves (vt ka ptk 4). Ettepanek, liigitada I looduskaitsekategooriasse. Leviku- ja seisundi andmeid, kaitseala järvedes, täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. o Järv-lahnarohi - hävitavalt mõjub rohke heljum järvevees (oht eutrofeerumine, sh veetasemete kõikumise tõttu). Kasvab Valgejärves ning varem on kasvanud Ahne-, Liiv- ja Martiska järves (vt ka ptk 4). Ettepanek, liigitada I looduskaitsekategooriasse. Leviku- ja seisundi andmeid kaitseala järvedes täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. o Juurduv kõrkjas - leidub soistel luhtadel, niitudel ja veekogude kallastel, Kurtnas Linajärve kaldal. Leviku- ja seisundi andmete täpsustamiseks on vajalik teha inventuur Kurtna järvede uuringu raames. o Karvane ristmadar - liigi kasvukohad kaitsekorralduslikke meetmeid ei vaja. o Nõmmnelk - leitud kümnes hajusalt paiknevas leiukohas kaitseala keskosa nõmme- ja palumännikutes. o Mets-vareskold - teada kümme kasvukohta kaitseala keskosa nõmme- ja palumetsades ning üks kasvukoht Lusikajärve lähedal. Suurim kasvuala on skv- s Martiska ja Ahnejärve vahel.  Samblad (III looduskaitsekategooria) - otseseid ohutegureid ei ole. Kaitse tagatud elupaikade kaitse ja kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekorraga.  Samblikud (II ja III looduskaitsekategooria) - otseseid ohutegureid ei ole. Kaitse tagatud elupaikade kaitse ja kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekorraga.  Seened (III looduskaitsekategooria) - otseseid ohutegureid ei ole. Kaitse tagatud elupaikade kaitse ja kaitse-eeskirjast tuleneva kaitsekorraga. Kaitseala järvedega seotud elustikku on detailselt kirjeldatud ka KMH lisas 5. 87 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 5.1.5 Mõjude hinnang Alutaguse rahvuspargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele Eelnevalt käsitletud kaitseväärtused võib tinglikult liigitada kolme suuremasse gruppi:  järved (vt ptk 5.1.2);  metsad (vt ptk 5.1.3);  maastik ja selle komponendid ning elustik (vt ptk 5.1.4). Siinkohal tuleb rõhutada, et Natura 2000 alaga seonduv (vt ptk 4) mõjutab otseselt ka kaitsealal toimuvat, mida reguleerib mh ka kaitse-eeskiri (vt ka ptk 5.1.1). Natura 2000 alade hindamistulemuste alusel sai edasist hindamist jätkata baasalternatiivi ning alternatiivide 2, 3 ja 5 osas (vt ka ptk 3.1 – 3.4). Edasise hindamise raames tuleb arvestada, et Natura hindamises määratleti ka igale alternatiivile kohustuslik leevendusmeede (vt ptk 4.5, tabel 4.10). TLÜ jt 2019 a tööst ja KMH lisast 5 nähtub, et kaitseala kaitse väärtuste hoidmise ja edendamise võtmeteguriks on veetase kaitsealal ja selle ümbruses. Üldine ja paikkonna looduslike tingimustega sobivaks loetud veetase (vt eelkõige ptk 4.3, 4.5 ja 5.1.2) ei mängi rolli vaid järvekoosluste kaitsel, vaid toetab ka maismaa kooslusi (metsad ning elustik laiemalt), mille soodsuse ilmingud avalduvad maastikus (sh selle komponentides). Kaitseala ja sellega seonduvatele aspektide mõjude võtmeteguriks on eelneva alusel kaitsealal ja selle kontaktalal valitsev veetase. Kurtna MKKK (2015) järgi on veetasemetega seonduv lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - veetasemete muutuste põhjuste välja selgitamine. Käesoleva KMH aruande protsessi raames koondatud info valguses on selleni jõutud ning seega võib kõikide eelnevalt nimetatud alternatiivide mõjusid lugeda neutraalseteks (lühiajalises võtmes), ilma täiendavate leevendusvajadusteta. Pikaajalised mõjud on hinnatavad jällegi selle järgi, kas täidetakse kaitsekorralduslikke eesmärke. Johtuvalt ptk 4 esitatud järeldustest ja leevendusmeetmest (iga alternatiivi korral) võib tõdeda, et ka kaitsealal, mis on tugevas seoses Natura 2000 alaga, on eesmärgid täidetud. Erisused alternatiivide vahel tekivad siinkohal pigem sellest, kas veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest jääb, kuid on kontrollitum (baasalternatiiv) või on see hajutatum (alternatiiv 5, tipukoormuse puurkaevude rakendamine) või see lõpetatakse (igapäevase veevõtu katkestamine – alternatiivid 2 ja 3), va juhul kui alternatiiv 2 korral rakendatakse ptk 5.2 nimetatud leevendusmeedet (st võib osutuda vajalikuks Kurtna-Vasavere veehaarde osaline töösse jätmine (4500 m3/ööp), veeressursi tagamise leevendusmeetmena). Pikaajalised mõjud (täiendavate leevendusmeetmete seadmist (kaitseala temaatikast lähtuvalt) ei peetud otstarbekaks):  Baasalternatiiv – vähene soodne (positiivne) mõju.  Alternatiiv 2 - mõõdukas soodne (positiivne) mõju.  Alternatiiv 3 – oluline soodne (positiivne) mõju.  Alternatiiv 5 – nõrk soodne (positiivne) mõju. 5.2 Mõju põhjaveele Alljärgnevas ptks hinnatakse, mil määral mõjutab erinevate alternatiividega kavandatav veevõtt põhjaveekogumite keemilist ja koguselist seisundit. 88 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Veeseaduse kohaselt kinnitatakse Eestis põhjaveevarud 10-30 aastaks. Põhjaveevaru on arvutuslik põhjavee hulk, mida on võimalik kasutada nii, et oleks tagatud põhjavee hea seisundi säilimine. Kui veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires on välditud ka põhjavee liigvähendamine ehk tegevus, mille tagajärjel põhjavee tase või surve püsivalt alaneb (Põhjaveekomisjon, 2004). Ida-Viru maakonna põhjaveevaru on kinnitatud 06. aprillil 2006. aastal aastani 2035. Tabelis 5.1 on toodud kinnitatud põhjaveevaru piirkonnas, kinnitamise ajal teadaolnud veetarbijad ning kehtivates ja taotletavates vee erikasutuslubade veevõtt. Tabelis 5.1 esitatud Diamant Mets OÜ (50 m3/ööp) puhul tuleb välja tuua, et ettevõte on 25.06.2008. a Äriregistrist kustutatud, õigusjärglase olemasolu ja andmed sellest tuleneva vee erikasutuse kohta ei ole teada. Sama asjaolu kohandub Lot Wood Trading AS (50 m3/ööp) kohta (registrist kustutatud 25.04.2003. a). Tabeli 5.1 põhjal on näha, et ilma Kurtna-Vasavere veehaarde veevõttu vähendamata on põhjaveevaru ülejääk vee-erikasutuslubadega lubatud/soovitud veevõttu arvestades 3336 m3/ööp. Juhul kui Kurtna-Vasavere veehaarde veevõttu piiratakse 6500 m3/ööp, kujuneb ülejäägiks 1836 m3/ööp. Juhul kui Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt täielikult lõpetada, kujuneb esmaseks ehk teoreetiliseks puudujäägiks 4664 m3/ööp (Infragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). Kirjeldatud veevaru ülejäägi määratlemisel on oluline aspekt, et aastani 2035 kinnitatud põhjaveevaru kohaselt on Kohtla-Järve Järve linnaosale kinnitatud põhjaveevaru 5970 m3/ööp, mis jaguneb järgmiselt:  Kohtla-Järve Lõuna veehaare 3600 m3/ööp, sh Järve Biopuhastus OÜ puurkaev nr 23986, millest veeloaga lubatud veevõtt on 1050 m3/ööp.  Viru Keemia Grupp AS - 1200 m3/ööp;  Nitrofert AS – 900 m3/ööp;  Diamant Mets OÜ – 50 m3/ööp;  Lot Wood Trading AS - 50 m3/ööp;  Kukruse – 170 m3/ööp. Tööstusettevõtetele veeloaga lubatud veevõtt moodustab Järve linnaosale kinnitatud veeressursist 2200 m3/ööp. Ka Järve Biopuhastus OÜ puurkaevu nr 23986, mille veeloaga lubatud veevõtt on 1050 m3/ööp ja mis asub Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti territooriumil, ei saa käsitleda joogivee ressursina. Samuti ei ole antud puurkaev seotud ühegi ühisveevärgi joogiveetöötlusjaamaga. Suuremas osas on antud puurkaev nr 23986 OÜ Järve Biopuhastus vajadustest planeeritud Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi tarbeks. Antud investeeringutega seoses Kohtla-Järve reoveepuhasti tehnoloogilise vee tarve suureneb ja selle tõttu ei planeerita puurkaevu nr 23986 ressursi kasutamist ühisveevarustuse veeallikana ka käesoleval ajal uuendatavas Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Perspektiivse joogiveeressursiga ei saa käsitleda ka Oru linnaosa benseeniga reostusnud puurkaeve, mille kinnitatud põhjaveevaru kuni 2035 aastani on 450 m3/ööp. Jõhvi linnale kinnitatud põhjaveevaru on arvestades kogu piirkonna veevajadust väga väikene ja puurkaevud amortiseerunud (Infragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). 89 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Tabel 5.1 Põhjaveevarude piisavuse analüüs (alus: Ifragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). Ressurss (sh kinnitatud põhjaveevarust lähtuvalt) Üle / Üle / Üle / Vee- Põhjaveevaru Põhjavee Põhja- puudujääk puudujääk puudu- erikasutus- Vasavere -varu vee- ilma Vasavere jääk loaga veevõtu Vasavere Veehaare/linnaosa varu Vasavere veevõtu Vasavere soovitud / vähendamisel veevõtu 2013- veevõtu vähendami- veevõtu lubatud kuni 6500 lõpeta- 2035 vähendami sel kuni lõpeta- veevõtt m3/ööp 3 misel -seta 6500 m /ööp misel m3/ööp m3/ööp m3/ööp m3/ööp m3/ööp m3/ööp m3/ööp 1. Ahtme linnaosa 3 300 3 300 0 3 300 0 3 300 0 2. Sompa 390 390 0 390 0 390 0 linnaosa(1) 3. Järve linnaosa 170 170 0 170 0 170 0 3.1 Lõuna 2 550 810 1 740 2 550 1 740 2 550 1 740 veehaare 3.2 JBP PK 23986 1 050 1 050 0 1 050 0 1 050 0 3.3 VKG AS 1 200 1 096 104 1 200 104 1 200 104 3.4 Nitrofert AS 900 900 0 900 0 900 0 3.5 Diamant Mets 50 50 0 50 0 50 0 OÜ 3.6 Lot Wood 50 50 0 50 0 50 0 Trading AS 3.7 Kukruse 170 170 0 170 0 170 0 4. Vasavere 8 000 6 500 1 500 6 500 0 0 -6 500 5. Jõhvi 250 258 -8 250 -8 250 -8 5.1 PK 2267 115 5.2 PK 16121 133 (Pesulux OÜ) Kokku 17 910 14 574 336 16 410 1 836 9 910 -4 664 (1) Sompa - autonoomne veehaare ja –võrk, vaid vastava linnaosa tarbeks ehk Sompa veehaardest võetavat vett ei kasutata Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkondade veega varustamisel ning Sompa veehaarde ei seostu ka Vasavere veehaardega. Baasalternatiivi korral on veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp ning kinnitatud põhjaveevaru (tabel 5.1) ülejäägis. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum paikneb suletud Ahtme ning tegutsevate Estonia kaevanduse ja Narva karjääride mõjuväljas, kus kaevandusvesi ja põhjavesi on seoses. Peamine survetegur on kaevanduste ja karjääride veekõrvaldus, mis võib mõjutada põhjaveekogumi seisundit. Põhjaveekogumist veevõtu ülemaara suurendamine võib põhjustada kogumiga seotud ökosüsteemide halvenemist (OÜ Hartal Projekt, 2014). Viimast aga ei plaanita. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi koguseline seisund on hea, kuid ohustatud. Põhjaveekogumi looduslik ressurss peab olema suurem kui põhjaveevõtt ja kinnitatud põhjaveevaru. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 5 216 112 m³/aastas (14 291 m³/ööp; OÜ Hartal Projekt, 2014). Põhjaveekogumi kinnitatud põhjaveevaru Vasavere veehaardel on 8000 m³/ööp. Baasalternatiiviga planeeritakse võtta vett kuni 6500 90 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. m3/ööp (arvestades ka ptk 4.5 sätestatud leevendusmeedet). Seega kasutatakse põhjavett umbes 45% looduslikust ressursist. Baasalternatiivi puhul on lubatud veevõtt veehaardest väiksem ning jääb kinnitatud põhjaveevaru piiresse. Vastavalt eelpool toodule ei oma baasalternatiiv põhjavee keemilisele ja koguselisele seisundile mõju (lühi- ja pikaajalises skaalas). Alternatiiv 2 - korral soovitakse piirkonna elanike veevarustus tagada, asendades Kurtna- Vasaverest võetav veehulk (6500 m3/ööp) teistest olemasolevatest veehaaretest. Olemasolevad veehaarded võtavad vett Kambrium-Vendi põhjaveekogumitest Gdov (asub sügavamal) ja Voronka (vt täpsemalt ka ptk 2.1 ja tabel 5.1). Kambriumi–Vendi põhjavee keemiline koostis on puurkaevuti väga erinev. Järve Biopuhastus OÜ kasutuses olevad puurkaevud avavad mõlemat põhjaveekihti. Kambriumi–Vendi puurkaevudest avavad ainult Gdovi põhjaveekihti puurkaev katastri nr 50317 ja ainult Voronka põhjaveekihti puurkaevud katastri nr 54199 ja 51257 (Maavarauuringud OÜ, 2019; vt KMH lisa 4). Olemasolevatest veehaaretest vee võtmise võimalust analüüsiti täpsemalt KMH aruande lisas 6. Alljärgnevalt on tabelis 5.2 tehtud lühikokkuvõte tulemustest. Keskkonnaministri tellitud põhjaveekogumite seisundi hindamise I etapi aruande kohaselt on Kambrium-Vendi Gdovi ja Voronka põhjaveekogumite peamine koormusallikas, mis ohustab põhjaveekogumi keemilist seisundit, suurematest rannikuäärsetest veehaaretest veevõtu tagajärjel tekkiv põhjavee survetaseme alanemine ja sellest tulenev merevee sissetung. Gdovi põhjaveekogumi keemilisele seisundile avaldab lisaks mõju aluskorra soolakam põhjavee kloriidide ja baariumi sisalduse suurenemise näol. Intensiivse veevõtu tingimustes ei ole välistatud suurema mineraalsuse ja radioaktiivse vee sissetõmbamine kristalse aluskorra murenemiskoorikust. Kuigi Voronka põhjaveekogum on Gdovi põhjaveekogumist eraldatud Kotlini veepidemega, võib olukorras, kus intensiivse veevõtu tõttu on Voronka survepind madalamal kui Gdovi survepind, Gdovi põhjaveekogumi soolakam põhjavesi avaldada mõju ka Voronka põhjaveekogumi keemilisele seisundile kloriidide ja naatriumi sisalduse suurenemise näol (OÜ Hartal Projekt, 2014). Ida-Eesti veemajanduskavas (2016) on märgitud, et Kambrium-Vendi põhjaveekogumi veetaseme üldine suundumus on viimase 10 aasta jooksul valdavalt tõusev või stabiilne ja tarbimise vähenemise jätkumist soodustab looduslikult põhjavees olevate radionukliidide kõrgenenud sisaldus ja kohati ka vee ülemäärane soolsus. Kambriumi–Vendi Voronka ja Gdovi veekihi vee keemilises koostises on probleemiks kõrgem kloriidide, naatriumi, raua- ja mangaanisisaldus (Maavarauuringud OÜ, 2019; vt KMH lisa 4). Kambrium-Vendi veehaaretest võetav põhjavesi tuleb täies mahus puhastada ehk joogivee kvaliteedi saavutamiseks on vajalik pöördosmoosi puhastusprotsess. Lisaks on Kambrium- Vendi Voronka ja Gdovi põhjavees radionukliidide kõrgenenud sisaldus. Nõuetele vastava joogivee tagamiseks tuleb veetöötlusjaamades veepuhastuses rakendada seega pöördosmoosi tehnoloogiat, mistõttu kujuneb vajalik veevõtt põhjavee veehaaretest suuremaks, sest antud tehnoloogia puhul on töötlemisele suunatava vee osas saagis keskmiselt 80%. Ülejäänud ja tavapäraselt 20% töötlemisele suunatavast veest jääb üle pöördosmoosi protsessi kontsentraadina. Veehaaretest vajaliku võetava vee mahtu 2019. a tarbimisandmete näitel pöördosmostehnoloogia rakendamisel kirjeldab tabel 5.3 (Infragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). Tabeli 5.3 põhjal kujuneb vajalikuks võetava põhjavee koguseks 9072 m3/ööp. Alternatiiv 2 realiseerimine kirjeldatud kujul – on ebareaalne kui ei lahendata välja kujunevat põhjavee puudujääki. 2019. a tarbimisandmete põhjal on veevajaduse puudujääk Kambrium-Vendi veehaaretest minimaalselt 3082 m3/ööp. Kui arvestada taotletava summaarse veevajadusega 10360 m3/ööp, siis on veevajaduse puudujääk 91 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Kambrium-Vendi veehaaretest minimaalselt 4369 m3/ööp. Puudujääk on võimalik tagada, leevendava meetmena, endiselt Kurtna-Vasavere veehaardest, siis täiendavalt tuleb teostada järgnevad investeeringud:  Ahtme veetöötlusjaama laiendada ja rajada ning lülitada veetöötlusjaama tehnoloogilisse skeemi pöördosmoostehnoloogia jõudlusega 150 m3/h.  Kohtla-Järve Lõuna veehaarde ja survetõstepumpla juurde ehitada veetöötlusjaam, joogivee töötlemise tehnoloogia hõlmaks raua ja mangaani ärastust jõudlusega ca 200 m3/h ning pöördosmoostehnoloogiat (150 m3/h). Samuti juurde rajada täiendavalt 3 puurkaevu sarnase sügavusega ülejäänud veehaarde 4 puurkaevuga (260 m). Iga puurkaevu eeldatav tootlikkus 550 m3/ööp (Infragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). Tabel 5.2 Veehaarete sobivus veevarustuseks (alus sh: Infragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). Veehaare Plussid Miinused Sobivus Ahtme  Puurkaevud suhtelised uued ja  Ammutatava vee Sobilik, veega veehaarde tehniline seisukord hea. täiendav töötlemine varustamiseks. puurkaevud  Veehaare kompaktne; Ahtme VTJ võimalus täiendava tehnoloogia (pöördosmoos) rajamiseks Jõhvi linna  Reservpuurkaevudena säilitada  Paiknevad Ei ole sobilik veehaarde puurkaevud nr 2266, 2267 ja eraldiseisvalt, keerukam veevarustuse puurkaevud 2279. Antud kaevude juures on ja majanduslikult põhirajatise olema ka piisav maa-ala kulukam rajada seisukohast. perspektiivselt veetöötluse veetöötlusjaamasid ja rajamiseks, et tagada jaamast veereservuaare. võrku antav nõuetele vastav  Võib eeldada ka joogivesi. ülenormatiivset radionukliidide sisaldust Kohtla-  Uued puurkaevud.  Nõuab suuremahulisi Sobilik, veega Järve Lõuna  Kompaktselt rajatud. investeerinuid raua-, varustamiseks. veehaare  Ahtme VTJ töödeldud vee ja mangaani ärastus Lõuna veehaardest pumbatud tehnoloogiasse ning töötlemata vee segu vastab ülemäärase kloriidide ja joogivee kvaliteedi nõuetele. naatriumisisalduse vähendamiseks pöördosmoos- tehnoloogiasse. Sellega tagatakse ka joogivees nõuetele vastavad radioloogilised näitajad. Kukruse Puuduvad  Kaevud on vanad ja Ei ole sobilik. veehaare amortiseerunud Sompa  Ei vaja olulist täiendavat Puuduvad Üldjoontes sobilik veehaare(1) investeeringut. (1) Sompa - autonoomne veehaare ja –võrk, vaid vastava linnaosa tarbeks ehk Sompa veehaardest võetavat vett ei kasutata Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkondade veega varustamisel ning Sompa veehaarde ei seostu ka Vasavere veehaardega. 92 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Tabel 5.3 Alternatiiv 2 vee tootmismahud linnaosade lõikes 2019. a tarbimisandmete näitel ja veevõtt veehaaretest pöördosmoosi rakendamisel (alus: Infragate Eesti AS, 2020; vt KMH lisa 6). *Lisamärkused – Sompa linnaosas autonoomne veevõtt ja –töötlus. Oru linnaosa veehaare ei oma tulevikuperspektiive. Piirkond Arvutuslik Veevarustuse tagamine, arvestades võrgukadusid ja vajalik tootmis- omatarvet pöördosmoosi rakendamisel maht, m3/ööp Nimetus m3/ööp Ahtme linnaosa 2591 Ahtme 3109 Järve linnaosa 2562 K-J Lõuna + Ahtme + 3074 Vasavere Sompa linnaosa* 141 Sompa 141 Kukruse linnaosa 62 Vasavere 62 Oru linnaosa* 125 Vasavere 125 Jõhvi linn 2562 Vasavere 2562 Kokku 8042 9072 KMH lisa 6 lõppjäreldustes nähtub, et Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtu täielikku lõpetamist ja selle veehulga ümbermängimist muude seniste ressursside arvelt ei saa lugeda reaalseks lahenduseks, mida teadaolev põhjaveeressurss toetab. Hinnangute andmisel on arvestatud piirkonna veevajadust, Kambrium-Vendi põhjaveeressurssi ja põhjavee kvaliteeti. Põhjaveevarud kinnitatakse, et oleks tagatud põhjaveekogumite seisundi säilimine. Veevõtt peaks toimuma kinnitatud põhjaveevarude piires, et vältida põhjavee liigvähendamist. Ida-Eesti veemajanduskavas on hinnatud nii Kambrium-Vendi Gdovi kui ka Kambrium-Vendi Voronka keemiline ja koguseline seisund heaks, kuid ohustatuks. Valdavas mahus on vee tarbimine Kambrium-Vendi põhjaveekogumitest vähenenud, kuna varasemalt on peamine veehulk võetud Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist. Kambrium-Vendi põhjaveekogumi vett on segatud Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi veega ning seetõttu varasemalt ei olnud vajalik ka puhastusprotsess, kuna kahe põhjaveekogumi vee segamisel vastas vesi kvaliteedinõuetele. Kambriumi–Vendi veekihtide ülemise (Voronka veekiht) ja alumise osa (Gdovi veekiht) vee keemilises koostises on märkimisväärseid erinevusi. Voronka veekihis on kloriidide sisaldus ja mineraalsus oluliselt väiksemad, mistõttu väiksema veevajadusega uued puurkaevud tuleks rajada Voronka veekihti. See aga põhjustab olukorra, kus on võimalik Gdovi veekihi vee tõus ülalolevasse Voronka veekihti. Suurenenud kloriidide sisalduse puhul võib Gdovi veekihi, soolasema veega osa kaevus, kinni tamponeerida. Tuleb arvestada, et põhjaveevaru on seni hinnatud summaarselt mõlema veekihi kohta, mille veerikkamaks osaks on sügavamal lasuv Gdovi veekiht. Seepärast on edaspidi vajadus määrata põhjaveevaru täpsemalt, arvestades erineva tootlikkuse ja keemilise koostisega veekihtide olemasolu (vt KMH lisad 4 ja 6). Seega kinnitatud põhjaveevarude suurendamine ning põhjaveevõtu allikate ümberjaotumine (sh Jõhvi linna ja Järve linnaosades koormuse suurendamine) võib põhjustada mh kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustust. Alternatiiv 2 puhul võib seega avalduda pikaajaliselt kogu põhjaveekogumile oluline ebasoodne mõju, kuivõrd veevõtu suurenemisel on ohustatud põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund. Seetõttu ei ole otstarbekas põhjaveevaru suurendamine Kambrium- Vendi veekihtides ja veevarustuse tarbeks puudujääva veeressursi peab asendama muudest allikatest. Lühiajaliselt ehk veevarustuse ümberkorraldamise perioodil jätkub baasalternatiiviga samastatav olustik ehk mõjusid ei avaldu. Pikaajaliste mõjude eeldatav iseloom muudab vastava alternatiivi sisuliselt ebareaalseks, va juhul kui rakendatakse leevendavat meedet 93 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. (mõjud siiski nõrgalt negatiivsed, peamise põhjaveevõtu ulatusliku ümberkorralduse tõttu): Kurtna-Vasavere veehaarde töösse jätmine 4500 m3/ööp ulatuses. Alternatiiv 3 – pikaajalises võtmes väheneb piirkonnas surve põhjaveevarudele ning seega väheneb oht põhjavee liigvähendamisele. Pikaajaliselt kaasneb alternatiiv 3-ga põhjaveele vähene positiivne mõju, kuna piirkonnas väheneb põhjaveevõtt ning seega surve põhjaveevarudele. Lühiajaliselt ehk veevarustuse ümberkorraldamise perioodil jätkub baasalternatiiviga samastatav olustik ehk mõjusid ei avaldu. Alternatiiv 5 – põhjavee kasutus on sama baasalternatiiviga, olles võrreldes baasalternatiiviga rohkem hajutatum (tipukoormuse puurkaevude rajamise ja kasutusele võtu järgselt). Samas tipukoormuse puurkaevud asetsevad senise veehaarde vahetus läheduses. Seega on mõjud samaväärsed baasalternatiiviga (lühi- ja pikaajalises skaalas). Kokkuvõtvalt (põhjavesi, reaalsed alternatiivid) - kõikide alternatiivide puhul kaasneb lühiajaliselt põhjaveele neutraalne mõju. Pikaajaliselt kaasneb alternatiiv 2 puhul oluline ebasoodne ehk negatiivne mõju, kui ei rakendada leevendusmeedet (vastasel juhul alternatiiv sisuliselt ebareaalne, tulenevalt mõjude iseloomust). Alternatiiv 3 puhul kaasneb pikaajaliselt põhjaveele vähene soodne ehk positiivne mõju. Baasalternatiivi ja alternatiiv 5 puhul kaasneb pikaajaliselt neutraalne mõju. Alternatiiv 2 leevendusmeede:  Kurtna-Vasavere veehaarde töösse jätmine 4500 m3/ööp ulatuses. 5.3 Mõju pinnaveele ja pinnasele (sh kaitsealustele liikidele, mida ei ole käsitletud ptk 5.1) Kurtna - Vasavere veehaardega seotud mõjusid pinnaveele on detailselt avatud Natura hindamise ptk (ptk 4) ning ptk 5.1. Siinkohal võib täiendavalt välja tuua, et Kurtna järved kuuluvad Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaministri 24.04.2020. a määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ kohaselt on loodusliku seisuveekoguna käsitletav Kurtna Valgejärv. Erinevate alternatiivide võimalikke mõjusid järvedele (sh Valgejärvele) on juba analüüsitud Natura hindamise peatükis ehk ptk 4 (sh leevendusmeetmeid, iga alternatiivi osas vt ptk 4.5, tabel 4.10). Lisaks - olulisi ökosüsteeme ja nendega seonduvat on käsitletud ka ptk 5.1. Alljärgnevas peatükis keskendutakse alternatiiv 3-ga seotud teemade lahkamisele. Teiste alternatiividega seotud põhjaveehaarete (Kukruse, Sompa, Ahtme, Jõhvi ja Kohtla-Järve Lõuna) puhul mõjude eeldusi pinnaveele ja pinnasele, ei ole fikseeritud (seega mõjude eeldused neutraalsed). Siinkohal on arvestatud ka ptk 4 ja 5.1 esitatud teavet. Alternatiiv 3 - peamine mõju pinnaveele võib avalduda alternatiiv 3 korral ehk veevõtu korral Narva jõest. Narva jõe vett kasutatakse juba praegu joogivee tootmiseks (Narva linnale) ja hüdroenergia tootmiseks (Narva linna juures). Narva linna joogivesi pärineb veeveehaardest Mustajõe suudme lähedale, ca 25-26 km linnast ülesvoolu. KMH lisa 5 järgselt moodustaks taotletav veevõtt 10360 m3/ööp Narva jõe keskmisest vooluhulgast 0,071%, minimaalsest vooluhulgast 0,45% (juhul, kui Narva jõe veevool Vasknarvas oli rüsijääga takistatud) ja maksimaalsest vooluhulgast 0,009%. Olemasolevate Narva jõest veevõtjate tarve on kokku 28 177 m3/ööp (vt ka ptk 2.1.2.2, tabel 2.3). Alternatiiv 94 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 3 puhul ulatuks Narva jõest veevõtt kokku kuni 38 537 m3/ööp (10360+28177). Veevõtt moodustaks Narva jõe keskmisest vooluhulgast 0,26%, minimaalsest vooluhulgast 1,67% (juhul, kui Narva jõe veevool Vasknarvas oli rüsijääga takistatud) ja maksimaalsest vooluhulgast 0,034%. Veevõtt Narva jõest ei takista saavutamaks Ida-Eesti veemajanduskavas antud veekogumile (Narva jõgi veehoidlani) sätestatud eesmärke (vt ka ptk 2.1.2.2). Narva jõe teiste veekogumite (veehoidlast suudmeni ja kuiv säng) peamiseks mõjutajaks on vee kõrvale juhtimine ning vooluhulga muutmine. Alternatiiv 3 korral moodustab kavandatav veevõtt koosmõjus juba olemasolevate veevõtjatega Narva jõe keskmisest vooluhulgas marginaalse osa ning seega ei mõjutata ka Narva jõe veerežiimi. Võimalike avariisituatsioonide puhul jäetakse reservi Kurtna-Vasavere veehaare, et tagada tarbijatele vajalik vesi. Kavandatava veevõtukohas on Narva jõgi elupaigaks II kaitsekategooria liigile tõugjas (Aspius aspius, KLO9102655) ning III kaitsekategooria liikidele euroopa harjus (Thymallus thymallus, KLO9102043), vingerjas (Misgurnus fossiilis, KLO9102657) ja hink (Cobitis taenia, KLO9102656). Kõikide eelpool nimetatud liikide üheks ohuteguriks on jõe hüdromorfoloogilise kvaliteedi ning vee kvaliteedi halvenemine, samuti ka veetasemete kõikumine. Taotletav veevõtt koosmõjus juba olemasolevate veevõtjatega moodustaks Narva jõe keskmisest vooluhulgast 0,26%, minimaalsest vooluhulgast 1,67% (juhul, kui Narva jõe veevool Vasknarvas oli rüsijääga takistatud) ja maksimaalsest vooluhulgast 0,034%. Seega ei põhjusta veevõtt veetasemete kõikumisi ning hüdromorfoloogilise ja vee kvaliteedi halvenemist. Alternatiiv 3 realiseerumise raames tuleb rajada veevõtu koht Narva jõkke ehk vajalikud on veekogus teostatavad tööd. Eelpool nimetatud kalade kudeperiood jääb vahemikku aprill-juuli. Sel perioodil vältida pinnaveekoguga seotud ehitustegevusi, siis on viidud miinimumi ka võimalikud ehitusaegsed mõjud. Pikaajaliselt mõju kaitsealustele liikidele veevõtukohas puudub. Valdavas mahus rajatakse torustik olemasoleva taristu (nt teede (raudteede) äärde, alla või nende lähedusse (teemaale). Ühisveevarustuse torustike rajamise töid teostatakse nii lahtise kaeviku kui ka kinnise meetodiga. Lahtise kaeviku meetodit kasutatakse eelkõige tööde juures, kus torustikud asuvad haljasalal. Kinnist meetodit kasutatakse, kui torustik jääb maantee, raudtee või jõe alla. Kinnise meetodi puhul paigaldatakse torustik pikki torukaevikuid rajamata. Kui kasutatakse lahtise kaeviku meetodit, siis peale ehitustöid teostatakse kaevetööde aladel pinnase taastamine, mistõttu ei oma ehitustööd pinnasele kestva või pöördumatu iseloomuga mõjutusi. Kinnise meetodi eeliseks on see, et teisaldatud pinnase maht on väiksem ja seega on väiksem ka pinnase ja katete taastamise maht. Tööde lõppemisel taastatakse kasutusel olev pinnas ning seega ei oma ehitustööd pinnasele kestva või pöördumatu iseloomuga mõjutusi. Kinnist meetodit tuleks võimalusel eelistada eelkõige torustiku paigaldamiseks veekogude alt. Kui kinnise meetodi rakendamine antud kohtades ei ole teostatav siis teostada töid ristuvates veekogudes madalveeperioodil. Võimaliku veetrassi lähim kaitsealune objekt on umbes 13 m kaugusel (joonis 5.5) asuv III kaitsekategooria taim pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis, KLO9334554). III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus Eestis langeda. EELISe andmetel toimus viimane leiukoha vaatlus 2013. a, kus antud alalt tuvastati 115 taime. Üle raudtee (vt ka joonis 5.5) asuvas leiukohas (KLO9334555) tuvastati samal ajal 120 taime. Taime peamised ohutegurid on metsamajandus – uuendusraied, raiejäätmete ja metsamaterjali kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel ning raiejäätmete jätmine kasvukohtadele (Kull, T jt, 2012). Vastavalt ortofotole jääb veetrass raudtee kõrvale 95 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. ning peamiselt lagedale alale. Kui raie on kohati vajalik, siis toimub raiejäätmete väljavedu mööda võimalikku veetrassi asukohta ning kaitsealuse taime leiukohta tööd ei ulatu. Võimalikku veetrassi ei ole mõttekas ka viia teisele poole raudteed, kuivõrd siis jääks samuti umbes 10 m kaugusele sama kaitsealune taimeliik (vt ka joonis 5.5). Arvestades kavandatava veetrassi kaugust kaitsealuse liigi leiukohast tuleb tööd läbi viia nii, et kavandatav tegevus leiukoha alale ei ulatu. Nii säilib kooslus elujõulisena ka juhul kui trassi tööd toimuvad elupaiga vahetus naabruses. Ehitustööde läbiviimisel on tegemist lühiajalise ja lokaalse mõjuga, sh arvestataks tööde teostamisel lähima kaitsealuse taimeliigi asukohta. Lühiajaliselt kaasneb pinnasele nõrk ebasoodne mõju, pikaajaliselt mõju pinnasele puudub. Arvestades Narva jõe vooluhulkasid, siis taotletav veehulga võimalik mõju pinnaveele (sh Narva jões asuvatele kaitsealustele liikidele) nii lühi- kui ka pikaajaliselt on neutraalne. Joonis 5.5 Kaitsealused taimed võimaliku veetrassi lähistel (tähistatud sinisega). Alus: Maa-amet, 2020 ja EELIS, 2020. Kokkuvõtvalt (pinnavesi ja pinnas (sh kaitsealuse liigid, mida ei ole käsitletud ptk 5.1), reaalsed alternatiivid) - vastavas ptk keskenduti alternatiiv 3-le (tulenevalt ptk sissejuhatavast osast), mille puhul ehitustööde läbiviimisel on tegemist lühiajalise ja lokaalse mõjuga, sh arvestataks tööde teostamisel lähima kaitsealuse taimeliigi asukohta. Lühiajaliselt kaasneb pinnasele nõrk ebasoodne mõju, pikaajaliselt mõju pinnasele puudub. Arvestades Narva jõe vooluhulkasid, siis taotletav veehulga võimalik mõju pinnaveele nii lühi- kui ka pikaajaliselt on neutraalne. Teiste alternatiivide mõju vastavas teemavaldkonnas on samuti neutraalne (nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis). Leevendavad meetmed alternatiiv 3 korral:  Võimaliku veetrassi rajamisel - kui raie on kohati vajalik lähima kaitsealuse taimeliigi (pruunikas pesajuur) leiukoha lähistel, siis korraldada raiejäätmete väljavedu mööda võimalikku veetrassi asukohta. Tööd läbi viia nii, et tegevus leiukoha alale ei ulatuks.  Ehitustegevust pinnaveekogus (Narva jões) - vältida kalade kudeperioodil (aprill-juuli).  Ehitustegevus pinnaveekogud (veetrassil) - kinnist meetodit võimalusel eelistada eelkõige torustiku paigaldamiseks veekogude alt. Kui kinnise meetodi rakendamine ei ole teostatav, siis teostada töid ristuvates veekogudes madalveeperioodil. 96 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 5.4 Jäätmekäitluse mõjud (vee puhastamisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed) Käesolevas ptk avatakse esmalt alternatiiv 2 seonduvat, kuivõrd radioaktiivsete jäätmete tekke eeldused on vastavas alternatiivi puhul reaalseimad. Alternatiiv 2 korral toimuks pikaajaline (peale Kurtna – Vasavere veehaarde kasutamise lõpetamist) veevõtt ainult Kambrium-Vendi põhjaveekogumist. Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekogum on kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega ning põhjavee puhastamise tulemusel võib vees sisalduv radioaktiivne materjal kuhjuda suurel hulgal veetöötlusjaamadesse. Põhjavee viimiseks seadusega kehtestatud kvaliteedinäitajate tasemele tuleb vett puhastada, mille tulemusel tekivad radioaktiivsed jäätmed (TÜ Füüsika Instituut ja Katsekoja tuumaspektroskoopia labor, 2015). Kiirgusseaduse kohaselt tuleb samas tagada, et tekkivate radioaktiivsete kogused oleksid võimalikud väiksed. Seega peab tegevuse planeerimisel loa taotleja eelistama tehnoloogiat, mis tagab radioaktiivsete jäätmete hulga optimeerimise. Kambrium-Vendi veelademes on kiirguskaitse seisukohalt oluline Ra-226 ning Ra-228 (Kiirguskeskus, 2005). Eestis kasutatakse Kambrium-Vendi põhjavee puhul radooni eraldamiseks nii aeratsiooni kui ka aktiivsüsiniku filtrite abi. Vees leiduv raud ja mangaan eemaldatakse põhjaveest aereerimise ning filtreerimise teel. Aereerimise käigus tekkinud rauaühendid on võimelised kaassadestama ka vees leiduvaid raadiumi katioone. Filteerimise puhul suunatakse vesi läbi filtermaterjali ning toimub vees mittelahustuvate ühendite sorptsioon filtermaterjali pinnale. Filtermaterjalina on peamiselt kasutusel kas kvartsliiv või MnO2 sisaldav katalüütiline materjal. Filtermaterjali efektiivsuse püsimiseks on vajalik perioodiline läbipesu, mis hõlmab endas puhta vee intensiivset vastassuunalist läbipumpamist filtermaterjalist. Läbipesu periood sõltub selle vajadusest, valdavalt toimub läbipesu kord nädalas (Lust, M, 2010). Järve Biopuhastus OÜ-s toimub radionukliidide eraldamine filtermaterjali abil. Põhjavett puhastades kontsentreeruvad radionukliidid filtermaterjali, mida vahetatakse regulaarselt olenevalt läbijuhitavast veekogusest ja toorvee kvaliteedist. Seega võib filtermaterjal muutuda peale kasutuse lõppemist NORM-jäätmeks. Kiirgusseaduse kohaselt eristatakse tekkelt tehislikke radionukliide sisaldavad (nt kasutatud tuumkütus, mõõteseadmed) ja looduslikke radionukliide sisaldavad radioaktiivseid jäätmeid ehk NORM-jäätmeid (tekivad nt mineraalide kaevandamisel ja töötlemisel või veepuhastusprotsessi käigus vms  NORM-jäägid on mingi tegevuse tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel tulevikus kasutada;  NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed, sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Järve Biopuhastus OÜ NORM jäätmeteks oleks raua (sh radionukliidide) eraldamise eesmärgil kasutatav liiv (kvartsliiv). Maria Leieri 2016. a magistritöö „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine ja käitlemisvõimalused Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“ valimis oli NORM jäätmete (filtermaterjaliks) kogus kokku 303 420 kg ehk filtermaterjal olukorras, kus veetöötlusjaamad soovisid oma filtermaterjali ümber vahetada. Antud kogusest peamise osakaalu andis AS Viimsi Vesi (82,8%), kus filtermaterjali kasutusiga oli 2,9 aastat. Sellele järgnes AS Rakvere 97 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. vesi 9,8%-ga ning ülejäänud veetöötlusjaamades (sh Järve Biopuhastus OÜ) jäi osakaal vahemikku 3,0-0,40%. Vastavalt kinnitatud põhjaveevarudele on lubatud Viimsi vallas võtta vett Kambrium-Vendi põhjaveekogumist kuni 4500 m3/ööp. Vastavalt eelpool toodud töö andmetele tekkis peale filtermaterjali väljavahetamist (2,9 aasta jooksul) NORM-jäätmeid (väljaarvamistasemeid ületanud filtermaterjali) Viimsi Vesi AS-l umbes 250 000 kg ning seda veevõtu juures, mis võib maksimaalselt ulatuda 4500 m3/ööp. Alternatiiv 2 puhul on taotletavaks veevõtuks 10 360 m3/ööp, millest Kambrium-Vendi veekihist on võimalik tagada kokku 5 991 m3/ööp. Seega kui arvestada, et puhastamisel kasutatakse sarnast filtermaterjali, mis vahetatakse välja umbes samal ajal, mis Viimsi Vesi AS- l (ehk umbes 3 aasta möödudes), võib antud koguse vee (5 991 m3/ööp) puhastamisel tekkida filtermaterjali välja vahetamisel kuni 332 833 kg NORM-jäätmeid (ehk 332,8 t). Antud juhul suureneks kogu Eesti veepuhastamisest tulenevate NORM-jäätmete hulk võrreldes praegu samal perioodil tekkivate jäätmete hulgaga umbes 109%. Radionukliididega saastunud filtermaterjalide käitlemiseks on Maria Leieri 2016. a magistritöös „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine ja käitlemisvõimalused Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“ välja pakutud erinevaid võimalusi, sh:  Radioaktiivsete jäätmete hajutamine – NORM-jäätmed segatakse eriaktiivsuse väärtuse madalamale viimiseks pinnasega ja/või hajutatakse keskkonda - tegevus seisneb tekkinud NORM-materjali tagasi keskkonda hajutatud kujul juhtimist. Eesti mastaabis on võimalik veetööstuses tekkinud NORM-materjal keskkonda suunata mitte kasutuses olevate kaevanduskäikude täitmise näol ja seda tingimusel, et eelhinnangutega on välistatud kiirgusrisk elanikule. Hajutamine nõuaks küll vähem ressurssi, kuid siingi tuleb pidada silmas asjaolu, et see võib toimuda regulatiivse organi poolt seatud tingimustel ning samuti nõuab see juhtumipõhist lähenemist.  Filtermaterjali välja vahetamine enne määrusega kehtestatud väljaarvamistasemeni jõudmist - Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikus tegevuskavas on ühe võimalusena on välja pakutud, et filtermaterjal vahetada välja enne kiirgusseadusega reguleeritud väljaarvamistasemete ületamist, kuid samas on ka mainitud, et radionukliidide poolestusaja tõttu võib siiski filtermaterjal tulevikus väljaarvamistasemeid ületada. Lisaks oleks välja vahetamise puhul vajalikud eelhinnangud, mille raames selgitataks välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleb ning olukorras, kus filtermaterjali kasutusaeg muutub majanduslikult ebaefektiivseks, siis muutub ka välja pakutud alternatiiv ebamõistlikuks. Teisalt, kui filtermaterjali kasutusaeg ning majanduslik tasuvus on omavahel tasakaalus, on selline käitlusviis võimalik. Sellisel juhul on filtermaterjali näol tegemist tavajäätmega või sekundaarse toorainega. Sellisel juhul peab olema konkreetne ülevaade filtermaterjali välja vahetamise intervallist ning radionukliidide akumuleerumise kiirusest. Võimalike ladestuskohtadena võtab praegu Tallinna prügila (AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus) vastu NORM jäätmeid. Kompleksloa kohaselt on vastu lubatud võtta veepehmendussetteid (jäätmekood 19 09 03). Prügilasse on lubatud kuni selle sulgemiseni vastu võtta radionukliide Ra-226, Ra-228 ja Th-228 sisaldavad veepehmendusetted järgmiselt:  Veepehmendusetete mass kokku – 1000 tonni  Veepehmendussetete maht kokku – 1500 m3  Veepehmendussetete koguaktiivsus kokku – 20 000 MBq. Arvestades, et alternatiiv 2 puhul tekiks radioaktiivseid jäätmeid peale filtermaterjali vahetamist Järve Biopuhastus OÜ-l üksi maksimaalselt 332 833kg iga kolme aasta järel ehk 98 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. aastas keskmiselt 110 944 kg. Siis täidaks üksnes Järve Biopuhastus OÜ NORM-jäätmed Tallinna prügilasse vastuvõetava NORM-jäätmete hulga 9 aastaga. Arvestades, et ka mujal Eestis tekib ligikaudu iga 3 aasta järel umbes 300 tuhat tonni veetöötlusest pärinevaid NORM jäätmeid, siis täituks Tallinna prügilasse vastuvõetav kogus ligikaudu 2 korda kiiremini. Jäätme hierarhia kohaselt peaks olema kõige viimasem variant jäätmete prügilasse ladestamine. Arvestades asjaolu, et NORM-jäätmete käitlemine Eestis on problemaatiline (sh ka ladestamine) juba käesoleval hetkel, siis alternatiiv 2 tegevusest lisanduv NORM-jäätmete kogus muudab probleemi veelgi mastaapsemaks. Samuti ei ole välja töötatud efektiivseid ning jätkusuutlikke lahendusi NORM-jäätmete käitlemiseks (sh ka praeguste koguste juures). NORM-jäätmete teke suurenemine on märgatav, seega tuleb eelnevalt teostada vajalikud hinnangud, mille raames selgitataks välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleks, et tegemist oleks tavajäätmega. Sellisel juhul on filtermaterjali näol tegemist tavajäätmega või sekundaarse toorainega. Arvestades maksimaalset tekkivate NORM-jäätmete hulka omab alternatiiv 2 pikaajaliselt radioaktiivsete jäätmete tekkele olulist ebasoodsat mõju. Baasalternatiiv ja alternatiiv 5 – mõlema alternatiivi puhul segatakse kokku Kurtna-Vasavere veehaardest (Kvaternaari põhjaveekogum) saadud vesi ning Ahtme veehaardest (Kambrium- Vendi põhjaveekogum) saadud vesi ehk jätkub olemasolev olukord. Ahtme veehaardel tehti 2011. aastal „Joogivee radioloogiliste näitajate eksperthinnang“, milles on kirjas: et joogivee kvaliteedinõuetele vastavuse tagamiseks peab Vasavere ja Ahtme veehaarete segunemisvahekord olema vähemasti 3,45. Tagades selle vahekorra, siis on kindlustatud, et joogivee tarbimisest saadav oodatav aastane efektiivdoos jääb alla 0,1 mSv. Peale vee segamist toimub vees rauaärastus. Vees leiduv raud ja mangaan eemaldatakse põhjaveest aereerimise ning filtreerimise teel. Aereerimise käigus tekkinud rauaühendid on võimelised kaassadestama ka vees leiduvaid raadiumi katioone. Mõlema alternatiivi puhul segatakse Kambrium-Vendi põhjaveekogumi vesi Kvaternaari veega ning peale segamist toimub rauaärastusel ka raadiumi katioonide sadestumine filtermaterjalis. Seega võib tekkida ka antud alternatiivide puhul filtermaterjali, mis muutub peale kasutuse lõppemist NORM-jäätmeteks. Baasalternatiivi ja alternatiiv 5 korral on filtermaterjali NORM- jäätmeteks muutumise periood aga pikem kui alternatiiv 2 korral, kuna raadiumi katioone on segatud vees vähem, kuna suurem osa veest tuleb Kurtna-Vasavere veehaardest. Kuivõrd periood on pikem, siis on ka NORM-jäätmete koguste tekkimise mahtude (liivfiltri vahetusvajadus) eeldused väiksemad ning liivfiltrite haldus ka sellevõrra lihtsam. Seega kaasneb baasalternatiivi ja alternatiiv 5 korral nõrk ebasoodne mõju, mida on võimalik leevendada, kui teostatakse sarnane hinnang nagu alternatiiv 2 korral ehk tuleb teostada hinnang, mille raames selgitataks välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleks, et tegemist oleks tavajäätmega. Alternatiiv 3 – kavandatavad tegevused ei too kaasa radioaktiivsete jäätmete tekkimist, seega ebasoodne mõju puudub. Kokkuvõtvalt (jäätmekäitlus (radioaktiivsed jäätmed), reaalsed alternatiivid) - alternatiiv 2 korral lühiajaliselt ebasoodsat mõju radioaktiivsete jäätmete tekkele ei kaasne. Alternatiiv 2 korral kaasneb radioaktiivsete jäätmete tekkele pikaajaliselt oluline ebasoodne mõju. Olulist mõju on võimalik leevendada, kui filtermaterjali kasutusaega (enne radioaktiivseks jäätmeks muutumist) vähendada (samas mitte neutraliseerida). Samas ei leevendu alternatiiv 2 puhul mõju neutraalseks, tulenevalt ka võimalusest, et radioaktiivseid jäätmeid võib siiski tekkida ja vastav risk on suurem kui baasalternatiivil ja alternatiiv 5 korral. Viimaste alternatiivide puhul 99 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. avaldub nõrk ebasoodne mõju, mida on võimalik leevendada neutraalseks. Alternatiiv 3 puhul võimalikud mõjud radioaktiivsete jäätmete tekkele puuduvad. Leevendav meede baasalternatiiv, alternatiiv 2 ja 5 korral:  Liivfiltritest NORM-jäätmete tekke vältimiseks teostada hinnangud, mille raames selgitada välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleb, et tegemist oleks tavajäätmega. Sellisel juhul on filtermaterjali näol tegemist tavajäätmega või sekundaarse toorainega. 5.5 Sotsiaalne mõju (sh maakasutus ja müra) Sotsiaalne mõju avaldub eelkõige kavandatava tegevuse järel kujunevas veehinnas. Kohtla- Järve ÜVK kohaselt on majapidamiste veeteenuse hind Järve Biopuhastus OÜ teeninduspiirkonnas prognoosi alusel 2021. aastal 1,69 €/m3 ja 2024. aastal 1,88 €/m3. Teenuse kulukuse tase prognoosi järgi on nii 2021. ja 2024. aastal eeldatavalt 1,8% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. OÜ Järve Biopuhastuse kodulehel oleva hinnakirja alusel on alates 02.07.2019. a Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosas tasu vee eest 1,22 €/m3, millele lisandub veel käibemaks. OÜ Järve Biopuhastus varustab veega ligikaudu 45 000 klienti. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) teenusmaksumuse laena on Eestis varasemalt kasutatud 4% piiri leibkonna sissetulekust. Leibkonnaks loetakse ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühma, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik. Ida- Virumaa leibkonnaliikme keskmine sissetulek on madalam kui Eestis keskmiselt (Infragate Eesti AS, 2014). Aastal 2018 moodustas Ida-Viru maakonna leibkonna keskmine netosissetulek Eesti keskmisest 79,6%. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Ida-Virumaal on toodud tabelis 5.4. Tabel 5.4 Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Ida-Virumaal (allikas: Statistikaamet, 2020). 2015 2016 2017 2018 Ida-Viru maakond 468,2 479,9 522,3 598,9 Eesti keskmine 585,6 619,9 680,8 752,5 Ida-Viru maakonna näitaja 80% 77,4% 76,7% 79,6% osakaal Eesti keskmisest Maakasutuse peamisteks mõjutajateks võivad olla uued rajatavad objektid. Alternatiiv 2 puhul on vajalik rajada Kohtla-Järve Lõuna veehaarde juurde veetöötlusjaam ning täiendavalt 3 puurkaevu. Alternatiiv 3 korral on vajalik rajada pinnaveehaare toorvee võtmiseks, pinnavee töötlemise jaam ning veetorustik. Alternatiiv 5 korral on vajalik rajada 3 uut tipukoormuse puurkaevu. Kavandatava tegevuse kõikide võimalike alternatiivide puhul ei ole ette näha üle normatiivse mürataseme esinemist nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Müratase piirkonnas võib mõneti suureneda, kui rajatakse uut veetaristut (nt puurkaevud, veetorustik, veetöötlusjaam). Tegemist on lühiajalise mürahäiringuga ning ehitustöödel kasutatakse normatiividele vastavat tehnikat. Samuti teostatakse ehitustöid päevasel ajal. Seega mürast tingitud ebasoodne mõju puudub. Ptk 1.1.2 nähtus, et KMH töögrupp „Insenertehnilised lahendused ja majanduskalkulatsioonid (finantsid)“ (vt ptk „Sissejuhatus“) jätkas täpsemate lahenduste väljatöötamise ja finantsarvutustega alternatiivide 2, 3 ja 5 osas, arvestades mh KMH lisades 4 ja 5 esitatud 100 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. teavet. KMH aruande koostamise lõppfaasis teostaski Infragate Eesti AS lõplikud kalkulatsioonid investeeringute mahtude kohta (vt tabel 5.5 ning KMH lisa 6), võttes arvesse lõplike alternatiivide rajamismaksumusi. Arvestades ka KMH lisas 6 esitatud hinnanguid alternatiivide realiseeritavuse osas (investeeringute tegemise võimekus), siis on baasalternatiivist järgnev soodsaim lahendus alternatiiv 5 (KMH aruande ptk 3.4 kohane), mis lisab tarbija jaoks investeeringu teostamise tulemusena vee hinnale 2,46 euro senti kuupmeetri vee kohta. Tabeli 5.5 juurde tuleb alternatiiv 3 osas lisada, et kui peaks realiseeruma üleminek pinnavee kasutamisele veeallikana, siis võivad selle tegevusega kaasneda olemasoleva infrastruktuuri osas ka erinevad likvideerimistööd. Vastav võib prognoositud investeerimismaksumust kergitada kuni 21 miljoni euroni. Lisaks võib kuludele juurde arvestada erinevate maad omandamise kulud (osakaal ilmselt mitte suurem kui 1% alternatiivi investeeringute kogumaksumus). Eksplutatsioonikulusid võivad täiendavalt suurendada ka veetööluse erinõuded (biotsiidide teke, vt ka KMH lisa 6) ja veevarustuse avariireservidega seonduvad lahendused. Tabel 5.5. Infragate Eesti AS kalkulatsioonid investeeringute mahtude ja ekspluatatsiooni kulu osas (KMH lisa 6). Alternatiiv Investeeringumaksumus (EUR) Ekspluatatsiooni kulu, EUR/a 2 – ptk 3.2 4 617 750 2 682 691,31 3 – ptk 3.3 19 359 300 1 118 761,67 5 – ptk 3.4 324 000,00 11 816,44 Baasalternatiiv – käsitletava teemavaldkonna mõistes jätkub olemasolev olukord. Täiendavaid investeeringuid ning uusi ehitisi/rajatisi ei vajata. Seega ei ole ette näha ka olulist veeteenuse hinnatõusu. Samuti ei oma kavandatav maakasutusele mõju. Baasalternatiivi puhul mõju sotsiaalkeskkonnale ning maakasutusele puudub. Alternatiiv 2 - rakendamisega seotud investeeringud koos lisakuludega on kokku 4 617 750 eurot. Investeeringute tulemusena suureneb veetootmise kulu 2,682 miljoni euro võrra aastas (ekspluatatsioonikulu), arvestades ka rajatiste amortisatsioonikulu. Arvestada, et aastaseks töödeldava vee koguseks on 3 512 651 m3/a, kujuneb veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 0,76 eurot/m3 kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/ööp. Seega tõuseb tarbija jaoks investeeringu tulemusena vee hind tänase veehinnaga võrreldes 1,33 euro võrra kuupmeetri vee kohta. Samuti lisanduvad sellele vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud (Infragate Eesti AS, 2020 (vt ka KMH lisa 6)). Vastavalt eelpool toodud andmetele kujuneks veehind 2,55 eurot/m3 kohta, millele lisanduksid veel käibemaks, halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kulud. Maakasutuse seisukohalt on vajalik alternatiiv 2 puhul rajada Kohtla-Järve Lõuna veehaarde juurde veetöötlusjaam ning täiendavalt 3 puurkaevu. Olemasolevad puurkaevud moodustavad ühtse terviku ning jäävad Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneeringu (Hendrikson & KO, 2008) kohaselt väikeelamumaale. Puurkaevude rajamisel tuleb arvestada mh ka sanitaarkaitsealadega. Kavandatava tegevusega väheneb antud piirkonnas küll väikeelamute maa, kuid arvestades Järve linnaosas planeeritavate väikeelamute maade pindala on vähenemine marginaalne. Puurkaevude läheduses säilib (sh väljaspoolt puurkaevu sanitaarkaitseala) väikeelamute rajamise võimalus, seega arvestades piirkonna kahanevat rahvaarvu, siis oluline mõju maakasutusele puudub. 101 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Alternatiiv 3 - rakendamisega seotud investeeringud koos lisakuludega on 19 359 300 eurot. Investeeringute tulemusena kujuneb veetootmise kuluks 1,079 miljonit eurot aastas (ekspluatatsioonikulud), arvestades ka ehitatavate rajatiste amortisatsioonikulu. Kui aastaseks töödeldava vee koguseks on 2 935 658 m3/a, kujuneb veepuhastuse kogukulu suuruseks 0,38 eurot/m3 kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/ööp. Seega kujuneb tarbija jaoks investeeringu tulemusena vee tootmisega seotud veehinna komponendiks 0,56 eurot/m3 vee kohta. Antud vee tootmise kulule lisanduvad veel vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud (Infragate Eesti AS, 2020 (vt ka KMH lisa 6)). Vastavalt eelpool toodud andmetele kujuneks investeeringute tulemusel veehinnaks 1,78 eurot/m3 kohta, millele lisanduksid veel käibemaks, halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kulud. Alternatiivi realiseerimisega seotud kuludesse ei ole arvestatud olemasolevate rajatiste säilitamise (reservis hoidmine) või lammutamisega seotud kulusid, kuna investeeringumaksumuste analüüsi jaoks puudus konkreetne sisend, missuguse alternatiiviga peaks olemasolevate rajatiste puhul arvestama. Kui peaks realiseeruma üleminek pinnavee kasutamisele veeallikana, ei ole majanduslikult mõistlik hoida paralleelselt reservis töövalmis põhjavee kasutamisega seotud rajatisi ja mõistlikum on need rajatised kohe lammutada ja puurkaevud sulgeda, mis tõstab antud alternatiiviga seotud investeeringumaksumust veelgi, eeldatavalt kuni 21 miljoni euroni. Samuti ei ole alternatiivi rakendamise investeeringute hulka arvestatud võimalikke infrastruktuuri aluse maa omandamisega seotud investeeringuid, kuna täpne torustiku asukoht selgub projekteerimise käigus. Maa omandamisega seotud kulutuste osakaal ei kujune siiski ilmselt suuremaks kui 1% alternatiivi investeeringute kogumaksumusest. Alternatiivselt maa omandamisele on tänases õigusruumis võimalik kasutada ka avalikku teenust pakkuva infrastruktuuri rajamiseks sundvalduse seadmist (Infragate Eesti AS, 2020 (vt ka KMH lisa 6)). Veetorustiku rajamisel seatakse maakasutusele ajutised piirangud ehitustööde ajaks. Peale torustiku rajamist maakasutusele piiranguid ei seata. Vastavalt Veeseaduse § 150 lg 1 p 1 kohaselt on vooluveekogust veevõtmisel sanitaarkaitseala ulatus veevõtukohast 200 m ülesvoolu, 40 m allavoolu ning 50 m mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont. Eeldatav veevõtukoht jääb umbes 300 m Mustajõe veevõtukohast (Narva linna pinnaveehaare) allavoolu. Lähim hoone asub perspektiivsest veevõtukohast umbes 100 m ülesvoolu. Perspektiivsel veevõtukohas on tagatud sanitaarkaitseala nõuded (sh ka Mustajõe veehaarde omad) Pinnaveetöötlemise jaama rajamisel muutub rajatava jaama kinnistul maakasutus, kuid lähiala maakasutusele kitsendusi ei seata. Lisaks eeltoodule on alternatiiv 3 realiseerumise osas 2020 a suvel Terviseamet tuvastanud potentsiaalse veehaarde kõrval asuva Narva Vesi AS veetöötlusjamas pinnavee desinfitseerimisel joogivee protsessis naatriumhüpokloriti ning ammooniumkloriidi kokku segamisel monoklooramiini tekke. Sellisel reaktsioonil saadud desinfitseerivat ainet nimetatakse in situ biotsiidiks. Biotsiidide kasutust reguleerib Eestis biotsiidiseadus, vastu võetud 14.05.2009 ning biotsiidimäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012). Seadusandluse kohaselt peavad kõik biotsiidid inimeste ja keskkonna ohutuse tagamiseks olema registreeritud või peab neile olema taotletud EL luba. Hetkeseisuga on osa biotsiidide toimeaineid Euroopa Liidu tasandil juba hinnatud ja heakskiidetud, nende omadustest on tehtud kokkuvõte ning nende kasutamiseks tuleb taotleda Euroopa Liidu luba, mille väljastab Euroopa Komisjon ja see luba kehtib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Toimeained, mille puhul hindamisprotsessini pole veel jõutud või mille hindamine on pooleli, tuleb registreerida. Registreerimistunnistuse väljastab Terviseamet ja see kehtib ainult Eestis. 102 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Narva Vesi AS poolt pinnavee töötluses kasutatav in situ biotsiid (monokloramiin) on hetkel alles hindamisstaadiumis, ja sellele tuleb taotleda Terviseametilt registreeringut. Kui hindamise tulemusena ei kiideta tehnoloogilist protsessi heaks, siis tuleb sellele leida aktsepteeritavad alterntatiivid (sobivate lahendite otsimine on samas ajamahukas ja ressursikulukas). Alternatiiv 2 ja 3 vajavad täiendavaid investeeringuid OÜ Järve Biopuhastuse poolt. KMH aruande lisas 6 analüüsiti mh ka ettevõtte investeerimisvõimekust. Ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi investeeringute teostamiseks ei ole suure tõenäosusega tulevikus enam võimalik kaasata Euroopa Liidu meetmete raames antavat tagastamatut abi, sest antud meetmed, arvestades Eesti Vabariigi asulate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide üldist seisukorda ja juba viimasel 15 aastal tehtud investeeringuid, on Eesti Vabariigi jaoks sulgunud. Seega on sisuliselt ainukeseks võimaluseks teostada investeeringuid ettevõtte omavahendite ja laenu arvelt. Kokkuvõtvalt ei ole Järve Biopuhastus OÜ käesoleval ajal võimeline iseseisvalt realiseerima täiendavaid mahukaid investeeringuobjekte, kuivõrd vastavalt piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kavadele on vajalik rekonstrueerida Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla olemasolevat veetaristut (vt ka KMH lisa 6). Alternatiiv 5 - rakendamisega seotud investeeringute kulud on 324 000 eurot ja ekspluatatsioonikulud on 11 816,44 eurot aastas. Ekspluatatsioonikulu suurenemine on seotud täiendavalt kolme juurde rajatava puurkaevu amortisatsioonikuluga. Muid kulusid – näiteks elektrienergia - ei lisandu, sest see tasandatakse ära olemasolevate kaevude tehnoloogiliste seadmete elektrienergia tarbimise vähenemisega. Arvestades, aastaseks Ahtme veetöötlusjaamast väljamineva töödeldava vee koguseks 2 935 695 m3/a, kujuneb investeeringu teostamise arvelt veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 0,32 eurot/m3 vee kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/ööp. Seega tõuseb tarbija jaoks investeeringu teostamise tulemusena vee hind 0,58 eurot/m3 vee kohta. Antud kulule lisandub tänane vee pumpamise ja töötluse, vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulu ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud (Infragate Eesti AS, 2020 (vt KMH lisa 6)). Vastavalt eelpool toodud andmetele kujuneks veehind 1,8 eurot/m3 kohta, millele lisanduksid veel käibemaks, halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kulud. Kolm tipupuurkaevu rajatakse olemasolevast Kurtna-Vasavere veehaardest põhjapoole Pannjärve äärde. Puurkaevude rajamisel tuleb arvestada sanitaarkaitsealaga, mis sätestab maakasutusele piiranguid. Kavandatavad tipukoormuse puurkaevud jääksid Ahtme metskond 25 kinnistule ning ala katab peamiselt mets. Vastavalt Veeseaduse § 151 lg 2 on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, va metsa hooldamine. Seega kavandatav tegevus ei kitsenda piirkonna senist maakasutust. Kui ptk 4.5 tabelis 4.10 kirjeldatud veetasemete jälgimise (seire) ja analüütilise tegevuse alusel osutub asjakohaseks ka Kirjakjärve äärde puurkaevude rajamine (loa raames teostatava seire ja analüütika baasil vajadusel kaalutav meede), siis nende maksumuseks (sh taristu) on KMH lisas 6 prognoositud 896 000,00 eurot. Maakasutuse mõjud puuduvad, sarnaselt tipupuurkaevudele (mh kinnistute mõistes). Kokkuvõtvalt (sotsiaalne mõju (sh maakasutus), reaalsed alternatiivid) – vastavalt eelpool esitatud järeldustest ning KMH lisas 6 toodud analüüsist on mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale seotud eelkõige vajalike investeeringutega erinevate alternatiivide lõikes, mis mõjutab veehinna kujunemist tarbijale ning sh on oluline ka vee-ettevõtja finantsvõimekus. Sotsiaalmõju aspekti mõjutavad järgnevad kriteeriumid: mõju vee-ettevõtte finantsvõimekusele, veetöötluse keerukus, veehind ja maakasutus. Alternatiivide 2, 3 ja 5 puhul planeeritakse uusi rajatisi ning planeeritavate rajatiste asukohas maakasutus küll muutub, kuid ebasoodast mõju sellest ette näha ei ole. Samuti puudub mõju ka baasalternatiivi puhul, kuna 103 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. maakasutuslikust aspektist jätkub olemasolev olukord. Pikaajalised mõjud sotsiaalmajandusele (ilma täiendavate leevendusmeetmeteta):  Baasalternatiiv – neutraalne mõju sotsiaalmajandusele (sh kõikide kriteeriumite osas), kuivõrd täiendavate investeeringute ja tegevuste vajadus puudub.  Alternatiiv 2 – veetöötluse keerukus ning vee-ettevõtja finantsvõimekuse (tulenevalt investeeringumaksumusest) tõttu avaldub mõõdukas ebasoodne mõju. Veehinnale (võib tõusta umbes 1,33 euro/m3 vee kohta) avaldub samuti mõõdukas ebasoodne mõju.  Alternatiiv 3 – vajab suures mahus alginvesteeringuid (ulatub umbes 20 miljoni euroni) ehk avaldab olulist ebasoodsat mõju vee-ettevõtja finantsvõimekusele. Veetöötluse keerukuse ja veehinna suhtes avaldub vastavalt nõrk ja vähene ebasoodne mõju.  Alternatiiv 5 – vee-ettevõtte finantsvõimekusele ning veehinnale avaldab vähest ebasoodsat mõju. 104 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 6 Analüüsitud reaalsete alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik Käesolevale ptk-le eelnevalt on läbi viidud Natura 2000 alade asjakohane hindamine (ptk 4) ning selle alusel on edasises KMH protsessis (ptk 5) kaalutud alternatiivid baas, 2, 4 ja 5, koos sellega rakenduvate ja juba teadaolevate meetmete ja piirangutega (reaalsed, rakendatavad ning efektiivsed). Ptk 6 toimus alternatiivide baas, 2, 4 ja 5 (ptk 3.1 – 3.4) mõjude analüüsimine ja hindamine (arvestades ptk 4.5 (tabelis 4.10) seatud iga alternatiivi leevendusmeedet), kasutades mh tabelis 6.1 esitatud skaalat. Tabel 6.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala (ebasoonde ehk negatiivne / soodne ehk positiivne). 0 mõju puudub () Meetmetega vähendatav või ärahoitav ebasoodne mõju; potentsiaalne soodne mõju -1 vähene ebasoodne mõju + 1 vähene soodne mõju - 2 nõrk ebasoodne mõju + 2 nõrk soodne mõju - 3 mõõdukas ebasoodne mõju + 3 mõõdukas soodne mõju - 4 oluline ebasoodne mõju + 4 oluline soodne mõju Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel delphi-meetodit. Delphi-meetod on ekspertide vahelise konsensuse kujundamise viis, kus tõstatatud probleem antakse ekspertidele hindamiseks ja oma seisukohtade esitamiseks. Kõik ekspertgrupi liikmed esitavad KMH koostamise käigus oma hinnangu erinevate mõjuvaldkondade olulisuse kohta kogu mõju hindamise suhtes. Lõplikud kaalud saadakse eri ekspertgrupi liikmete poolt esitatud mõjuvaldkondade olulisuse aritmeetilise keskmise leidmise teel. Kaalud omistatakse mõjuvaldkondadele selliselt, et kõikide valdkondade kaalude summa = 1 (ehk 100 %) ja vastavalt moodustab iga valdkond osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast. Tabelis 6.2 toodud kaalud ilmestavad hinnatud (ptk 5) valdkondade olulisust ekspertgrupi liikmete hinnangul käesoleva keskkonnamõju hindamise situatsioonis. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on ekspertgrupp kõige suuremad kaalud eelkõige omistanud rahvuspargi ehk endise Kurtna MKA ja sellega seonduvatele aspektidele. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse teatava kriteeriumi alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes. Alternatiivide võrdlemisel keskkonnamõju kriteeriumitele omistatud kaalud, kaalkriteeriumite hindepallid ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide lõplik järjestus on esitatud tabelis 6.2. 105 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Tabel 6.2. Alternatiivide võrdlemine (alus: ptk 5; PA –pikaajaline; (PA) – leevendatud mõju; HP – hindepall; KHP – kaalutud HP). Baasalternatiiv Alternatiiv 2 Alternatiiv 3 Alternatiiv 5 PA (PA) PA (PA) PA (PA) PA (PA) Kriteerium Kaal HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP HP KHP Mõju Alutaguse rahvuspargile (Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele (ptk 5.1) 0,16 1 0,16 1 0,16 3 0,47 3 0,47 4 0,63 4 0,63 2 0,31 2 0,31 Mõju põhjaveele (ptk 5.2) 0,15 0 0,00 0 0,00 -4 -0,60 -2 -0,30 1 0,15 1 0,15 0 0,00 0 0,00 Mõju pinnaveele ja pinnasele (sh kaitsealustele liikidele, mida ei ole käsitletud ptk 5.1), ptk 5.3 0,16 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Jäätmekäitluse mõjud (vee puhastamisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed; ptk 5.4) 0,09 -2 -0,17 0 0,00 -4 -0,35 -2 -0,17 0 0,00 0 0,00 -2 -0,17 0 0,00 Sotsiaalne mõju (sh maakasutus, müra; ptk 5.5) - vee- ettevõtte finantsvõimekus 0,13 0 0,00 0 0,00 -3 -0,38 -3 -0,38 -4 -0,51 -4 -0,51 -1 -0,13 -1 -0,13 Sotsiaalne mõju (sh maakasutus, müra; ptk 5.5) - veetöötluse keerukus 0,13 0 0,00 0 0,00 -3 -0,38 -3 -0,38 -2 -0,26 -2 -0,26 0 0,00 0 0,00 Sotsiaalne mõju (sh maakasutus, müra; ptk 5.5) - veehind 0,13 0 0,00 0 0,00 -3 -0,38 -3 -0,38 -1 -0,13 -1 -0,13 -1 -0,13 -1 -0,13 Sotsiaalne mõju (sh maakasutus, müra; ptk 5.5) - maakasutus 0,06 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 KOKKU: 1,00 -0,02 0,16 -1,63 -1,15 -0,12 -0,12 -0,12 0,06 106 Natura 2000 ala ehk ptk 4 hinnatud alternatiivid elimineerisid OÜ Järve Biopuhastus tegevusega seostatavad takistavad tegurid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi saavutamise suunas liikumisel ja võimaldavad riigil (läbi selleks volitatud ametkondade) ala kaitse korraldamisega seonduvate tööde efektiivset tegemist. Käesoleva KMH aruande raames väljatöötatud ja OÜ Järve Biopuhastusele kohalduvate leevendavate meetmete puhul on arvestatud piirkonna eripäradega ning KMH käigus selgunud asjaoludega. Samuti on lähtutud põhimõttest, et meetmed oleksid üheselt arusaadavad ning tagaksid kavandatava tegevuse ellu viimise võimalikult minimaalsete keskkonnamõjudega. Eelnevat arvestades leiab KMH koostaja, et KMHs väljapakutud meetmete rakendamise efektiivsus ebasoodsate mõjude vältimiseks või minimeerimiseks on kõrge ning meetmed on asjakohased ja rakendatavad ega too seejuures kaasa põhjendamatuid majanduslikke kulutusi. Tabelis 6.2 on nähtuvat arvestades on pikaajaliselt eelistatum baasalternatiiv, millega kaasneb soodne koondmõju. Lisaks ei ole baasalternatiivil eeldusi põhjustada olulist negatiivset mõju, mis on aga fikseeritud alternatiivide 2 ja 3 puhul. Eelnevaid asjaolusid arvestades soovitab KMH koostaja ellu viia baasalterantiivi. Seejuures tuleb arvestada KMHs väljapakutud leevendavaid meetmeid (sh alljärgnevalt toodud ka Natura asjakohases hindamises käigus selgunud leevendavad meetmed), mis kohanduvad baasalternatiivile:  Natura 2000 ala leevendusmeede (ptk 4.5, tabel 4.10) - ühegi kuu keskmine veetarve (Kurtna - Vasavere veehaardest) ei tohi ületada kogust 6500 m3/ööp. Veeloa viimase 5 a perioodi sees hinnata (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid) vähemalt nn tipupuurkaevude rajamise vajadust peale loa kehtivuse perioodi lõppu ning vajadusel ka tipupuurkaevud rajada. Vastava hinnangu raames on soovitav teostada täiendav hüdro- geoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede).  Jäätmekäitluse (ptk 5.4) leevendusmeede - liivfiltritest NORM-jäätmete tekke vältimiseks teostada hinnangud, mille raames selgitada välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleb, et tegemist oleks tavajäätmega. Sellisel juhul on filtermaterjali näol tegemist tavajäätmega või sekundaarse toorainega. 107 7 Seire suunised Käesolev peatükk keskendub hinnatud alternatiivide seiremeetmetele. Keskkonnaseire korraldamine on mh vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. Tabelis 7.1 on toodud välja KMH protsessi käigus ning aruande sisendiks olnud dokumentide põhjal olemasolevad riiklikud seired, mille jätkamine on oluline ning seired, mis on edasistes tegevusetes vajalikud. 108 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Tabel 7.1 Olemasolevad ning vajalikud uued seired (lähtudes ka teadaolevatest riiklikest meetmetest või nende prognoosidest). Valdkond Seire nimi Seotus Seire eest Olemasolev/vaja Seire kirjeldus alternatiividega vastutaja teostada Elustik Elupaigatüüpide Kõik alternatiivid Riiklik Vaja teostada Peale järvede (nt Liiv-, Kuradi- Ahnejärv ja Martiska järve) seire asutus kallaste puhastamist (kaitsekorralduslik meede) ning eeldatavalt järvede veetaseme tõusu seirata elupaigatüübi võimalikku muutumist. Seire iga kolme aasta järel. Põhjavesi Põhjaveekogumite Kõikide Riiklik Olemasolev Vaatluskaevude võrgu abil (sh on kaetud ka käesoleva seire alternatiividega asutus (vajalik jätkata) KMH-ga seotud põhjaveekogumid) seiratakse põhjavee tulenevalt veevarustuse koguselist ja keemilist seisundit. ümberkorraldamise perioodist. Kurtna-Vasavere Kõikide OÜ Järve Olemasolev Kurtna-Vasavere puurkaevude veetaseme iga kuine seire. puurkaevude alternatiividega Biopuhastus (vajalik jätkata) veetasemed tulenevalt veevarustuse ümberkorraldamise perioodist Pinnavesi Vooluveekogude Alternatiiv 3 Riiklik Olemasolev Seire - vee kvaliteedi ja ökoloogilise seisundi hindamine seire asutus (vajalik jätkata) hüdroloogiliste, morfoloogiliste, füüsikalis-keemiliste, bioloogiliste, sh kalades ja põhjasetetes määratavate näitajate kaudu, muutuste jälgimine ja prognoosimine (Keskkonnaagentuur, 2019). Pidevseire kohustus Narva jõel ning seiratakse ka potentsiaalse veetorustikuga ristuvaid Vasavere ja Mustjõge.. Eesti väikejärvede Riiklik Olemasolev Hüdroloogiline, hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire. seire asutus (vajalik jätkata) Väikejärvede riiklikus seires kindel intervall puudub, seiret teostatakse valikulistes järvedes vastavalt vajadusele Kõik alternatiivid, (Keskkonnaagentuur, 2019). Seire täiendus tulenevalt tulenevalt veevarustuse KMH protsessi tulemustest - lülitada seirekavva ka ümberkorraldamise endise maastikukaitseala liiv-alade vähetoitelisi järvi perioodist (3110) (sh Liiv-, Kuradijärv, Martiska järv). Seiret teostada regulaarselt, näiteks iga kolme aasta tagant. Valgejärves seiret samuti teostada regulaarselt vähemalt iga kolme aasta tagant. 109 Valdkond Seire nimi Seotus Seire eest Olemasolev/vaja Seire kirjeldus alternatiividega vastutaja teostada Kurtna järvestiku Kurtna järvede (13 tk) veetaseme seire (sh seiratakse ka veetaseme seire Liiv-, Kuradi-, Saarejärve ning Martiska järve) kolmetunnise intervalliga. Hapniku pidev Riiklik Vaja teostada Järvedes, kus ei ole optimaalseid veetasemeid või seisund seire asutus on halvem kui „hea“, alustada hapniku pidevseirega (segunemisrežiim ja sügavamate kihtide hapnikuga varustatus). Igasse järve, sügavaimasse kohta, automaatjaam (vähemalt aastaks) hapnikusisalduse määramiseks pinnalähedases, hüppe ning põhjalähedases kihis (TLÜ jt, 2019). Veetarve Veetarbe Kõik alternatiivid OÜ Järve Olemasolev Veetarbe igapäevane ja kuine jälgimine veeloa omaja poolt jälgimine Biopuhastus (vajalik jätkata) ning minimaalselt neli korda aastas veekoguste (kolme kuu kaupa) teabe esitamine Keskkonnaametile, mille teenistujatel on ligipääs ka riikliku seirevõrgu andmestikule (tagatud aktuaalne taustinfo) (TLÜ jt, 2019). Jäätmed Radioaktiivsete Baasalternatiiv, OÜ Järve Olemasolev Seada üles süsteem joogivee filtermaterjalide jäätmete teke vee alternatiiv 2 ja 5. Biopuhastus (vajalik vähemalt radioaktiivsuse seireks, et vältida NORM-jäätmete teket puhastamisel jätkata) joogivee filtermaterjalist. 110 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 8 Avalikkuse kaasamine ning ülevaade hindamise käigus ilmnenud raskustest Keskkonnaamet (otsustaja) teavitas avalikkust KMH algatamistest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (30.06.2018). KeHJS § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomane asutus esitab otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse osas. Keskkonnaamet edastas 17.07.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-2 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi Rahandusministeeriumile, Kohtla-Järve linnavalitsusele, Alutaguse vallavalitsusele, Enefit kaevandused AS-ile, OÜ-le Silber, Maa- ametile, Terviseametile; Keskkonnainspektsioonile seisukohtade esitamiseks. Seisukohad laekusid Rahandusministeeriumilt, Terviseametilt ja Enefit Kaevandused AS-ilt. Ülejäänud asutused täiendusettepanekuid ei esitanud. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 15.09.-07.10.2018.a. KMH programmi avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest teatati maakondlikus ajalehes Põhjarannik (15.09.2018), Kohtla-Järve linnavalitsuse infostendil, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (14.09.2019) ning 14.09.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-8 KeHJS § 16 lg 3 nimetatud isikuid. KMH programmi eelnõuga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõhvi kontoris ja Keskkonnaameti kodulehel. Programmi avalik arutelu toimus 08.10.2018 algusega kell 11.00 Keskkonnaameti Jõhvi kontoris (Pargi 15, Jõhvi). KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil esitas kirjaliku seisukoha Enefit Kaevandused AS. Avalikule arutelule registreeris 6 inimest. Programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust, KMH programmi sisu ja avalikul väljapanekul laekunud seisukohti. KMH programmi avalikul arutelul ei esitatud täiendavaid ettepanekuid või küsimusi, mis oleks eeldanud hilisemat kirjalikku vastamist. KMH programm (lisa 2) tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 07.11.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-12 (lisa 2). KMH aruande eelnõu koostamise aeg (algne prognoos KMH lisas 2) pikenes tulenevalt täiendava teabe kogumisest (nt alternatiivide täpsustamisest tulenevalt) jm asjaoludest (eesmärgiga tagada KMH aruande eelnõu piisav vastavus mh Natura 2000 alade hindamise nõuetele). Olulisi raskusi (va ajaline viive, sh KMH protsessi peatamisest (Keskkonnaameti 13.05.2020. a kiri nr 6-3/20/4758-6) tulenevalt) KMH aruande eelnõu koostamisel ei ilmnenud. KMH ekspertgrupi seisukoha järgselt oli informatsioon piisav, et tagada KMH aruande järelduste adekvaatsus ehk võimalik oli anda hinnanguid mõjude osas ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Töö käigus tekkinud küsimused arutati läbi ja lahendati koos tellijaga (Järve Biopuhastus OÜ) vm asjasse puutuva isiku või asutustega (sh täiendavad konsultatsioonid Keskkonnaametiga, erinevatel perioodidel). KMH aruande kvaliteedi seisukohast olid arutelud tulemuslikud. KMH aruande objektiga seonduvate kaitstavate looduskaitseobjektide osas tuleb täiendavalt välja tuua, et alates 01.01.2021. a on Alutaguse rahvuspargi osaks loetud ka varasem Kurtna maastikukaitseala. Alutaguse rahvuspargis on kehtiv kaitse-eeskiri 111 (17.12.2020. a Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega nr 97). Kuni rahvuspargiga seonduvat kaitsekorralduskava koostatakse, kehtib alal mh Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sätestatu. KMH aruande lisades, mis on koostatud enne 01.01.2021. a ning kajastavad kaitsealasid, on kasutusel vaid varasem ehk Kurtna maastikukaitseala nimetus. 112 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. 9 Aruande ja hindamistulemuste lühikokkuvõte KMH objektiks on OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotlus (2017. a), millega kavandati vee võttu Kukruse, Sompa, Ahtme ja Kurtna-Vasavere veehaaretest. Loa taotlemise ajal on OÜ Järve Biopuhastuse tegevus reguleeritud mh 2012. a väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV/321751. KMH protsessi algatamispõhjustena saab esile tuua eelkõige Kurtna loodusalaga (Natura 2000 ala) seonduvad mõjuaspektid, millele otsustaja eeldab asjakohaseid vastuseid. Kurtna loodusala seondub omakorda Kurtna – Vasavere veehaardes toimuvaga, mistõttu ongi vastava veehaarde tulevikuperspektiiv käesoleva KMH protsessi (sh sisend veeloa menetluse jätkamiseks) kandvaks teguriks. Keskkonnaamet algatas keskkonnamõju hindamise OÜ Järve Biopuhastuse vee erikasutusloa loa taotlusele 28.06.2017 kirjaga nr 14- 6/17/5743-6 (KMH lisa 1). Johtuvalt KeHJS oli KMH eesmärgiks anda tegevusloa ehk siinkohal keskkonnaloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, võimaldades valida sobivaima lahendusvariandi, millega saab vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolevas KMH protsessis mängib olulist rolli ka Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevusele kohanduv erisus (KeHJS § 29). Arvestades ka KMH lisasid 2 ja 3, siis tegevusloa (KeHJS § 7) ehk keskkonnaloa võib anda, kui otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 ala terviklikkust ega kaitse-eesmärki. Vee erikasutusloa taotluse KMH raames arvestati ka võimalikku koosmõjusid teiste piirkonnas toimuvate tegevustega. KMH programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti 07.11.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875- 12 (KMH lisa 2). KMH aruande objektiga seonduvate kaitstavate looduskaitseobjektide osas tuleb täiendavalt välja tuua, et alates 01.01.2021. a on Alutaguse rahvuspargi osaks loetud ka varasem Kurtna maastikukaitseala. Alutaguse rahvuspargis on kehtiv kaitse-eeskiri (17.12.2020. a Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrusega nr 97). Kuni rahvuspargiga seonduvat kaitsekorralduskava koostatakse, kehtib alal mh Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavas sätestatu. KMH aruande lisades, mis on koostatud enne 01.01.2021. a ning kajastavad kaitsealasid, on kasutusel vaid varasem ehk Kurtna maastikukaitseala nimetus. KMH aruande protsessi raames käsitleti järgnevaid alternatiive (täpsemalt kirjeldatud ptk 1.1 ja 3):  Kavandatav tegevus ehk baasalternatiiv (alternatiiv, kus veevõtt senisest Kurtna- Vasavere veehaardest ning seetõttu baasalternatiiv) – veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 6500 m3/ööp ning kogu veeloa taotletav töötlemata põhjaveehulk 10 360 m3/ööp (Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest, vastavalt 170, 390 ja 3300 m3/ööp). Loa kehtivusperioodi (kuni 2035. a) lõpufaasiks oleks uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. Vt täpsemalt ptk 3.1.  Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest. Töötlemata põhjavett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp, millest 3860 m3/ööp on tagatud Kukruse, Sompa ja Ahtme veehaaretest. Veeloa periood 2035. a (põhjaveevarude ümberhindamiseni). Vt täpsemalt ptk 3.2.  Alternatiiv 3 – veevarustus Narva jõest. Töötlemata pinnavett vaja vähemalt 10 360 m3/ööp. Tähtajatu luba. Vt täpsemalt ptk 3.3.  Alternatiiv 5 – Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine (sh piirkondlikult), kavandades juurde tipukoormuse puurkaevud (3 tk; senisest veehaardest põhja, 113 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusel). Kokku vaja töötlemata põhjavett 10 360 m3/ööp. Loa kehtivusperioodi (kuni 2035. a) lõpufaasiks oleks seega uus loa menetlus, mille juurde kuulub mh seiretulemuste analüüs. Vt täpsemalt ptk 3.4. Ettepanekud seire teostamiseks on esitatud peatükis 7 ning KMH avalikustamise protsessi on kirjeldatud peatükis 8. 9.1 Käsitletava keskkonna koondülevaade OÜ Järve Biopuhastus tegevust reguleerib mh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mille § 7 lg 1 sätestab sh järgnevat - vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega. Seega on OÜ Järve Biopuhastus kohustatud pakkuma oma klientidele (sh Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade ning Jõhvi linna (vallasisene linn) elanikud) vett. Tulenevalt veeseadusest, siis saab sellist teenust pakkuda veeloa omaja. Vee-erikasutuseks keskkonnaloa ehk veeloa taotlemise eesmärgiks on õigusaktides sätestatud kohustuste (st veeteenuse osutamine) täitmise võimaldamine. KMH aruanne annab sisendi veeloa edasisse menetlusse, tagamaks vee-ettevõtja klientidele vett (elutähtsat teenust osutatakse ca 45 000 elanikule). Kavandatava tegevusega seotud alternatiivid seonduvad viie erineva kohaliku omavalitsusega: Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald, Alutaguse vald, Toila vald ja Narva-Jõesuu linn (vt täpsemalt ptk 1.2, tabel 1.2). Taotletava vee erikasutusloa eesmärgiks on tagada vesi nt Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse, Sompa ja Oru linnaosade ning Jõhvi linna elanikele. Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaa üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga piirkond Eestis. 2000. a kuni 2018. a lõpuni on rahvaarv Ida-Virumaal vähenenud 43 244 inimese võrra. Alternatiivid, mis põhinevad veevarustuse tagamisel põhjaveest (baasalternatiiv, alternatiiv 2 ja 5) jäävad Kambriumi-Vendi ja Kvaternaari põhjaveekihti. Kambrium-Vendi veekihi põhjavesi on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Põhjavesi on surveline. Vesi liigub vettandva liivakivi ja aleuroliidi poorides ja kohati ka lõhedes. Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo–, tuule–, jõe–, mere–, jääjärve–, liustikujõe– ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides (Põhjaveekomisjon, 2004). Veevarustuse tagamise täiendavaks võimaluseks (alternatiiv 3, vt ptk 3.3) on vett ammutada Narva jõest. Veevõtuks Narva jõest tuleb rajada umbes 35 km pikkune veetorustik. Rajatav veetorustik lõikub kolme vooluveekoguga: Vasavere jõgi, Metsküla oja ja Mustajõgi. Vastavalt EELIS (2020) andmetele ei jää Sompa, Ahtme ja Kukruse veehaarete (seotud baasalternatiiviga, alternatiiv 2 ja 5-ga) lähedale looduskaitselisi objekte. Kurtna-Vasavere veehaarde piirkonnaga seonduvad loodusväärtused: Kurtna loodusala (EE0070120) ja Alutaguse rahvuspark (KLO1000669). Alternatiiv 3-ga on seotud loodusväärtused Narva jões (sh lähipiirkonnas) ning kavandatava trassi kontaktvööndis. Narva jõest veevõtu puhul veetrass ei jää ühegi kaitse-, hoiu-, loodus- ega linnuala territooriumile ega ka nende vahetusse (50 m) lähedusse. Ida-Virumaal mõjutab põhjavee kvaliteeti eelkõige jääkreostusalad, põlevkivikaevandustegevus, mis on põhjustanud veereostust naftasaaduste, fenoolide, benseeni, PAH (polüaromaatsed süsivesinikud) ja sulfaatidega. Kavandatava tegevuse piirkonda jäävad mitmed aktiivsed mäeeraldised, sh Pannjärve liivakarjäärid, Estonia 114 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. kaevandus, Sirgala II põlevkivikarjäär, Ahtme II kaevandus jt (vt täpsemalt ptk 2.3). Nimetatud ptk lõpus on kirjeldatud ka Konsu järve veetasemetega seonduvat (2020. a lõpu seisuga). 2020. a koostati Vasavere veehaarde toiteala projekt (Maves OÜ). Kvaternaari põhjaveekiht toitub veehaarde piirkonnas sademetest ning on ürgoru kaudu seotud põlevkivi kaevandamise mõju all olevate lubjakivi veekihtidega. Ürgorg ulatub ka Pannjärve karjääri põhjaosa all samuti Lasnamäe-Kunda veekihtidesse, milles veetase on põlevkivikaevanduste tõttu Kvaternaari veekihist madalamal. Pannjärve tehisjärv on Vasavere veehaarde piirkonnas põhjaveekogumi toitumis-tingimusi oluliselt muutnud, selle võimalik laienemine (geoloogilise uuringu luba L.MU/332719 (Keskkonnaamet, 2019) muudab tehisjärve mõju veelgi domineerivamaks. Kuna piirkonna veebilanss on pingeline tuleb liiva kaevandamist Pannjärve maardlas piirata. Lubatud ei ole karjäärijärve veepeegli suurendamine. Samuti pole soovitav läänepoolsetelt märgaladelt ja soodest pruuni vee dreenimine karjäärijärve. Vältida tuleb karjääri süvendamist seni lubatust sügavamale (liiva kaevandamist vahetult lubjakivini; Maves OÜ, 2020). 9.2 Alternatiivide ja hindamistulemuste kokkuvõte Alternatiivide detailsemad kirjeldused, algsete alternatiivide loetelu ja hindamisest välja jätmise põhjendused on toodud peatükis 1.1. KMH aruande ptk 3 kirjeldatud alternatiivid võeti analüüsimise alla Natura 2000 alade asjakohase hindamise protsessis (ptk 4). Natura 2000 alade asjakohase hindamise ptk on koostatud vastavalt olemasolevatele juhendmaterjalidele ja tavadele. Tegevus seondub Kurtna loodusalaga (Natura 2000 ala; EE0070120). Natura 2000 ala ehk ptk 4 hinnatud alternatiivid elimineerisid OÜ Järve Biopuhastus tegevusega seostatavad takistavad tegurid Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi saavutamise suunas liikumisel ja võimaldavad riigil (läbi selleks volitatud ametkondade) ala kaitse korraldamisega seonduvate tööde efektiivset tegemist. Käesoleva KMH aruande raames väljatöötatud ja OÜ Järve Biopuhastusele kohalduvate leevendavate meetmete puhul on arvestatud piirkonna eripäradega ning KMH käigus selgunud asjaoludega. Samuti on lähtutud põhimõttest, et meetmed oleksid üheselt arusaadavad ning tagaksid kavandatava tegevuse ellu viimise võimalikult minimaalsete keskkonnamõjudega. Eelnevat arvestades leiab KMH koostaja, et KMHs väljapakutud meetmete rakendamise efektiivsus ebasoodsate mõjude vältimiseks või minimeerimiseks on kõrge ning meetmed on asjakohased ja rakendatavad ega too seejuures kaasa põhjendamatuid majanduslikke kulutusi. Natura 2000 ala hindamise (ptk 4) järgselt sai edasist hindamist jätkata baasalternatiivi ning alternatiivide 2, 3 ja 5 osas. Edasise hindamise raames tuli arvestada, et Natura hindamises määratleti ka igale alternatiivile kohustuslik leevendusmeede (vt ptk 4.5, tabel 4.10):  Baasalternatiiv - ühegi kuu keskmine veetarve (Kurtna - Vasavere veehaardest) ei tohi ületada kogust 6500 m3/ööp. Veeloa viimase 5 a perioodi sees hinnata (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid) vähemalt nn tipupuurkaevude rajamise vajadust peale loa kehtivuse perioodi lõppu ning vajadusel ka tipupuurkaevud rajada. Vastava hinnangu raames on soovitav teostada täiendav hüdrogeoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede).  Alternatiivid 2 ja 3 - ühegi kuu keskmine veetarve (Kurtna - Vasavere veehaardest) ei tohi ületada kogust 6500 m3/ööp. 115 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Alternatiiv 5 - ühegi kuu keskmine veetarve (Kurtna - Vasavere veehaardest) ei tohi ületada kogust 6500 m3/ööp. Peale tipukoormuse puurkaevude rakendamist, mis annavad vett kuni 1500 m3/ööp, ei tohi summaarne veevõtt ületada eelnevalt sätestatud kogust. Tipukoormuse puurkaevude kasutuselevõtule järgneva 3 a perioodi sees hinnata veevõtu karakteristikat (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid). Soovitav teostada hüdro-geoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede). Edasi vaadeldi (ptk 5) mõju Alutaguse rahvuspargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas), põhja- ja pinnaveele, jäätmekäitlusele ning hinnati mõju sotsiaal-majanduslikule (sh maakasutusel) keskkonnale. Alljärgnevalt on esitatud ptk 5 käsitletud teemade koondkokkuvõtted. Seejuures KMH käigus väljatöötatud leevendavad meetmed on tekstis väljatoodud ja allajoonitud. Mõju Alutaguse rahvusapargile (endise Kurtna maastikukaitseala osas) ja sellega seonduvatele aspektidele (ptk 5.1) - kaitseala ja sellega seonduvatele aspektide mõjude võtmeteguriks on eelneva alusel kaitsealal ja selle kontaktalal valitsev veetase. Kurtna MKKK (2015) järgi on veetasemetega seonduv lühiajaline eesmärk (kuni 2025) - vee-tasemete muutuste põhjuste välja selgitamine. Käesoleva KMH aruande protsessi raames koondatud info valguses on selleni jõutud (vt ka ptk 4.5 - 4.6) ning seega võib kõikide eelnevalt nimetatud alternatiivide mõjusid lugeda neutraalseteks (lühiajalises võtmes), ilma täiendavate leevendusvajadusteta. Pikaajalised mõjud on hinnatavad jällegi selle järgi, kas täidetakse kaitsekorralduslikke eesmärke. Johtuvalt ptk 4 esitatud järeldustest ja leevendusmeetmest (iga alternatiivi korral) võib tõdeda, et ka kaitsealal, mis on tugevas seoses Natura 2000 alaga, on eesmärgid täidetud. Erisused alternatiivide vahel tekivad siinkohal pigem sellest, kas veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest jääb, kuid on kontrollitum (baasalternatiiv) või on see hajutatum (alternatiiv 5, tipukoormuse puurkaevude rakendamine) või see lõpetatakse (igapäevase veevõtu katkestamine – alternatiivid 2 ja 3), va juhul kui alternatiiv 2 korral rakendatakse ptk 5.2 nimetatud leevendusmeedet (st võib osutuda vajalikuks Kurtna-Vasavere veehaarde osaline töösse jätmine (4500 m3/ööp), veeressursi tagamise leevendusmeetmena). Pikaajalised mõjud (täiendavate leevendusmeetmete seadmist (kaitseala temaatikast lähtuvalt) ei peetud otstarbekaks):  Baasalternatiiv – vähene soodne (positiivne) mõju.  Alternatiiv 2 - mõõdukas soodne (positiivne) mõju.  Alternatiiv 3 – oluline soodne (positiivne) mõju.  Alternatiiv 5 – nõrk soodne (positiivne) mõju. Mõju põhjaveele (ptk 5.2) – kõikide alternatiivide puhul kaasneb lühiajaliselt põhjaveele neutraalne mõju. Pikaajaliselt kaasneb alternatiiv 2 puhul oluline ebasoodne ehk negatiivne mõju, kui ei rakendada leevendusmeedet (vastasel juhul alternatiiv sisuliselt ebareaalne, tulenevalt mõjude iseloomust). Alternatiiv 3 puhul kaasneb pikaajaliselt põhjaveele vähene soodne ehk positiivne mõju. Baasalternatiivi ja alternatiiv 5 puhul kaasneb pikaajaliselt neutraalne mõju. Alternatiiv 2 leevendusmeede:  Kurtna-Vasavere veehaarde töösse jätmine 4500 m3/ööp ulatuses. Mõju pinnaveele ja pinnasele (sh kaitsealuse liigid, mida ei ole käsitletud ptk 5.1), ptk 5.3) - vastavas ptk keskenduti alternatiiv 3-le (tulenevalt ptk sissejuhatavast osast), mille puhul ehitustööde läbiviimisel on tegemist lühiajalise ja lokaalse mõjuga, sh arvestataks tööde teostamisel lähima kaitsealuse taimeliigi asukohta. Lühiajaliselt kaasneb pinnasele nõrk 116 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. ebasoodne mõju, pikaajaliselt mõju pinnasele puudub. Arvestades Narva jõe vooluhulkasid, siis taotletav veehulga võimalik mõju pinnaveele nii lühi- kui ka pikaajaliselt on neutraalne. Teiste alternatiivide mõju vastavas teemavaldkonnas on samuti neutraalne (nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis). Leevendavad meetmed alternatiiv 3 korral:  Võimaliku veetrassi rajamisel - kui raie on kohati vajalik lähima kaitsealuse taimeliigi (pruunikas pesajuur) leiukoha lähistel, siis korraldada raiejäätmete väljavedu mööda võimalikku veetrassi asukohta. Tööd läbi viia nii, et tegevus leiukoha alale ei ulatuks.  Ehitustegevust pinnaveekogus (Narva jões) - vältida kalade kudeperioodil (aprill-juuli).  Ehitustegevus pinnaveekogud (veetrassil) - kinnist meetodit võimalusel eelistada eelkõige torustiku paigaldamiseks veekogude alt. Kui kinnise meetodi rakendamine ei ole teostatav, siis teostada töid ristuvates veekogudes madalveeperioodil. Jäätmekäitluse mõjud (vee puhastamisel tekkivad radioaktiivsed jäätmed; ptk 5.4) - alternatiiv 2 korral lühiajaliselt ebasoodsat mõju radioaktiivsete jäätmete tekkele ei kaasne. Alternatiiv 2 korral kaasneb radioaktiivsete jäätmete tekkele pikaajaliselt oluline ebasoodne mõju. Olulist mõju on võimalik leevendada, kui filtermaterjali kasutusaega (enne radioaktiivseks jäätmeks muutumist) vähendada (samas mitte neutraliseerida). Samas ei leevendu alternatiiv 2 puhul mõju neutraalseks, tulenevalt ka võimalusest, et radioaktiivseid jäätmeid võib siiski tekkida ja vastav risk on suurem kui baasalternatiivil ja alternatiiv 5 korral. Viimaste alternatiivide puhul avaldub nõrk ebasoodne mõju, mida on võimalik leevendada neutraalseks. Alternatiiv 3 puhul võimalikud mõjud radioaktiivsete jäätmete tekkele puuduvad. Leevendav meede baasalternatiiv, alternatiiv 2 ja 5 korral:  Liivfiltritest NORM-jäätmete tekke vältimiseks teostada hinnangud, mille raames selgitada välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleb, et tegemist oleks tavajäätmega. Sellisel juhul on filtermaterjali näol tegemist tavajäätmega või sekundaarse toorainega. Sotsiaalne mõju (sh maakasutusele; ptk 5.5) - mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale on seotud eelkõige vajalike investeeringutega erinevate alternatiivide lõikes, mis mõjutab veehinna kujunemist tarbijale ning sh on oluline ka vee-ettevõtja finantsvõimekus. Sotsiaalmõju aspekti mõjutavad järgnevad kriteeriumid: mõju vee-ettevõtte finantsvõimekusele, veetöötluse keerukus, veehind ja maakasutus. Alternatiivide 2, 3 ja 5 puhul planeeritakse uusi rajatisi ning planeeritavate rajatiste asukohas maakasutus küll muutub, kuid ebasoodast mõju sellest ette näha ei ole. Samuti puudub mõju ka baasalternatiivi puhul, kuna maakasutuslikust aspektist jätkub olemasolev olukord. Pikaajalised mõjud sotsiaalmajandusele (ilma täiendavate leevendusmeetmeteta):  Baasalternatiiv – neutraalne mõju sotsiaalmajandusele (sh kõikide kriteeriumite osas), kuivõrd täiendavate investeeringute ja tegevuste vajadus puudub.  Alternatiiv 2 – veetöötluse keerukus ning vee-ettevõtja finantsvõimekuse (tulenevalt investeeringumaksumusest) tõttu avaldub mõõdukas ebasoodne mõju. Veehinnale (võib tõusta umbes 1,33 euro/m3 vee kohta) avaldub samuti mõõdukas ebasoodne mõju.  Alternatiiv 3 – vajab suures mahus alginvesteeringuid (ulatub umbes 20 miljoni euroni) ehk avaldab olulist ebasoodsat mõju vee-ettevõtja finantsvõimekusele. Veetöötluse keerukuse ja veehinna suhtes avaldub vastavalt nõrk ja vähene ebasoodne mõju.  Alternatiiv 5 – vee-ettevõtte finantsvõimekusele ning veehinnale avaldab vähest ebasoodsat mõju. 9.3. Alternatiivide võrdlemine, sobivaima alternatiivi valik ja seire Pikaajaliselt on eelistatum baasalternatiiv, millega kaasneb soodne koondmõju. Lisaks ei ole baasalternatiivil eeldusi põhjustada olulist negatiivset mõju, mis on aga fikseeritud 117 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. alternatiivide 2 ja 3 puhul. Eelnevaid asjaolusid arvestades soovitab KMH koostaja ellu viia baasalternatiivi. Seejuures tuleb arvestada KMHs väljapakutud leevendavaid meetmeid:  Natura 2000 ala leevendusmeede (ptk 4.5, tabel 4.10) - ühegi kuu keskmine veetarve (Kurtna - Vasavere veehaardest) ei tohi ületada kogust 6500 m3/ööp. Veeloa viimase 5 a perioodi sees hinnata (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid) vähemalt nn tipupuurkaevude rajamise vajadust peale loa kehtivuse perioodi lõppu ning vajadusel ka tipupuurkaevud rajada. Vastava hinnangu raames on soovitav teostada täiendav hüdro- geoloogiline modelleerimine, võttes arvesse piirkonna aktuaalset seisu (sh karjäärid ja kaevandused). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada ka Kirjakjärve lähedale puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv leevendusmeede).  Jäätmekäitluse (ptk 5.4) leevendusmeede - liivfiltritest NORM-jäätmete tekke vältimiseks teostada hinnangud, mille raames selgitada välja, mis intervalliga materjal välja vahetada tuleb, et tegemist oleks tavajäätmega. Sellisel juhul on filtermaterjali näol tegemist tavajäätmega või sekundaarse toorainega. Peatükis 7 on välja toodud seiresuunised. Peatükis 8 on antud ülevaade avalikkuse kaasamise ja hindamise käigus ilmnenud raskustest. Sh on välja toodud, et KMH aruande eelnõu koostamise aeg pikenes tulenevalt täiendava teabe kogumisest (nt alternatiivide täpsustamisest) jm asjaoludest (eesmärgiga tagada KMH aruande eelnõu piisav vastavus mh Natura 2000 alade hindamise nõuetele). 118 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021. Kasutatud materjalid Alljärgnev loend annab ülevaate oluliseimatest läbitöötatud / kasutatud allikatest (KMH protsessi (sh programm) lõikes). Kasutatud materjalid:  Alkranel OÜ, 2016. Vaivara valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioon arendamisekava 2016-2028.  Eesti Entsüklopeedia, 2011. Viru lavamaa. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viru_lavamaa.  Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2005. Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani.  Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2012. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine.  Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. a aastaaaruanne.  Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ, 2013. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.  Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (EELIS) andmebaas (seisuga 22.08.2019, 30.04.2020).  E-Konsult OÜ, 2005. Toila valla üldplaneering.  Erg 1987. Vasavere ürgoru hüdrogeoloogilised tingimused. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng; Perens et al. 2012. Põhja-veekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine.  Estonica, 2019. Entsüklopeedia Eestist. Alutaguse madalik. http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/Alutaguse_madalik/.  Hartal Projekt OÜ, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine, I etapp.  Hartal Projekt OÜ, 2014. Põhjaveekogumite seisundi hindamine. I etapp.  Hendrikon & Ko ja Kohtla-Järve linnavalitsus OÜ, 2011. Kohtla-Järve Ahtme linnaosa üldplaneering.  Hendrikon & Ko ja Kohtla-Järve linnavalitsus OÜ, 2011. Kohtla-Järve Sompa linnaosa üldplaneering.  Hendrikon & Ko OÜ ja Kohtla-Järve linnavalitsus, 2007. Kohtla-Järve Järve linnaosa üldplaneering.  Hendrikon & Ko OÜ ja Kohtla-Järve linnavalitsus, 2010. Kohtla-Järve Kukruse linnaosa üldplaneering.  Hendrikon & Ko OÜ ja Kohtla-Järve linnavalitsus, 2010. Kohtla-Järve Oru linnaosa üldplaneering.  Hendrikson & Ko OÜ, 2018. AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine.  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2016.  Ida-Viru Maavalitsus, OÜ Hendrikon & Ko, 2016. Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+.  Ideoni & Ko AS, 1996. Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile.  Illuka Vallavalitsus, 2016. Illuka valla üldplaneering.  Infragate Eesti AS, 2014. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026.  Infragate Eesti AS, 2014.Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026.  Infragate Eesti AS, 2015. Jõhvi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. 119 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Infragate Eesti AS, 2019. Kurtna-Vasavere veehaarde tehniliste alternatiivide invsteeringumaksumuste analüüs.  Inseneribüroo Steiger OÜ, 2017. Pannjärve liivakarjääris kaevandamise ning Pannjärve ja Pannjärve II liivakarjääride korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne.  Jaanus Paal, Eerik Leibak. ELUS 2017. Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus.  Jõhvi vallavalitsus, ERKAS Pärnu Instituut OÜ, 2010). Jõhvi valla üldplaneering.  Karukäpp, 1987. Mandrijää Kurtna maastike kujundajana. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. I, 21-24.  Keskkonnaagentuur, 2015. Vete seisund ja kasutamine Ida-Virumaal. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veeulevaated.  Keskkonnaagentuur, 2018. Riikliku keskkonnaseire programmi põhjavee seire allprogramm.  Keskkonnaagentuur, 2019. Riikliku keskkonnaseire programmi pinnavee seire allprogramm.  Keskkonnaamet, 2010. Narva jõgi. Hoiualadega jõed Virumaal 2.  Keskkonnaamet, 2015. Ida-võsalille (Moehringia lateriflora) kaitse tegevuskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/kk_404_lisa_2015.pdf.  Keskkonnaamet, 2015. Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/lisa_1_struuga_ loa_kkk_2015_2024.pdf.  Keskkonnaamet, 2018. Tõugja kaitse tegevuskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/tougja_tk_redigeeritud.pdf.  Keskkonnaamet, 2019. Harjuse kaitse tegevuskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/harjuse_lkt.pdf.  Keskkonnaamet. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. 2015.  Keskkonnaministeerium, 2019, Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027.  Kiirguskeskus, 2005. Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/921/1/Kiirguskeskus2005.pdf.  Kivit, N., Savitski, L., Savva, V. 1992. Kohtla-Järve Kambriumi–Vendi veekompleksi ekspluatatsiooniliste varude ümberarvestus. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF4578.  Kobras AS, 2019. Alutaguse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020-2032.  Kull, T jt, 2012. Sugukond käpalised (Orchidaceae) kaitse tegevuskava. Eelnõu.  Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024.  Leier, M, 2016. Magistritöö - Radioaktiivsete jäätmete tekkimine ja käitlemisvõimalused Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades.  Lust, M. 2010. Looduslikke radionukliide sisaldavate ja looduslike radionukliididega saastunud materjalide käitlemise valikud – eksperthinnang.  Maa-ameti kaardirakendused, 2019-2020.  Maavarauuringud OÜ, 2019. Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid.  Maves AS, 2014. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne.  Maves AS, 2016. Narva karjääri mõju Kurtna järvedele „Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne.  Maves AS, OÜ Inseneribüroo Steiger, 2015. Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. 120 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.   Maves OÜ, 2020. Vasavere joogiveehaarde toiteala projekt.  Narva-Jõesuu Linnavalitsus, OÜ Zoroaster, 2018. Narva-Jõesuu linna üldplaneering.  Põhjaveekomisjon, 2004. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf.  Pöyry Entec AS, 2010. Vaivara valla üldplaneering.  Ruum ja Keskkond OÜ, 2018. Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamisekava 2019-2031.  Savitski, L., Vallner, L. 1999. Ida-Virumaa Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru hinnang. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, EGF6352.  Statistikaamet, 2019. https://www.stat.ee/.  Tallinna Ülikool, 2018. Nõmmejärve enesereostuse uuring.  Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus ja Tartu Ülikool, Maateaduste ja ökoloogia instituut, Geolgoogia osakond, 2019. Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal. Lõpparuanne.  TLÜ Ökoloogia Instituut, 2015. Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk.  TTÜ Keskkonnatehnika instituut, 2011-2014; OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2015-2017. Jõgede hüdrokeemiline seire.  Tuvikene, A ja Feldmann, T. 2019. Ülevaade Kurtna järvi ja tema elustikku mõjutavatest teguritest.  TÜ Füüsika Instituut ja Katsekoja tuumaspektroskoopia labor, 2015. Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades.  Vainu, 2015. Kurtna järvestiku keskosa järvede veetaseme kõikumised ja nende põhjused.  Vallner, 1987. Põhjavee bilanss ja selle tehismõjurid Kurtna mõhnastikus. 121 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa (veeloa) taotluse KMH. Aruanne, eelnõu. OÜ Alkranel 2019-2021.  KMH lisa 1. KMH protsessi algatamise otsus (Keskkonnaamet, 2017) Andra Pärnamäe Teie 05.05.2017 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS [email protected] Meie 28.06.2017 nr 14-6/17/5743-6 Vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise algatamine Austatud Andra Pärnamäe Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476; aadress: Sompa tn 3, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41533; edaspidi nimetatud ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse, mis on Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud 05.05.2017 nr 14-6/17/5743 all. Taotletakse vee erikasutusluba põhjaveevõtuks üle 5 m3 ööpäevas Kurtna-Vasavere veehaardest (puurkaevud katastrinumbritega 50902, 50862, 50906, 50904, 50903, 3235, 3234, 3233, 3242, 3261, 3262, 3243, 3244 ja 3245), Ahtme veehaardest (puurkaevud katastrinumbritega 50900, 50847, 50848, 50905, 50901, 50317), Sompa puurkaevudest katastrinumbritega 2350 ja 51257 ning Kukruse puurkaevust katastrinumbriga 2146. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 3 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. KeHJS § 6 lg 2 p 18 ja lg 22, 3 ja 31, § 11 lg 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 8 kohaselt peab otsustaja andma hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 9 lg 5 kohaselt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 22 ja § 6 lg 31 kohaselt KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes KeHJS § 6 lg 3 kohasest eelhinnangu tulemusest ja KeHJS § 6 lg 31 nimetatud asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta). Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 I. EELHINNANG 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Kurtna-Vasavere veehaare asub aadressil Ida-Viru maakond, Illuka vald, Vasavere küla, Ahtme metskond 25 (katastriüksuse tunnus 22901:001:0239). Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Pindala on 1818,8 ha, sh metsamaa – 1530,3 ha ja muu maa – 288,5 ha (sh veealune maa - 129,9 ha). Kurtna-Vasavere veehaare koosneb 14 tarbepuurkaevust, mis moodustavad 1,1 km pikkuse ridaveehaarde. Puurkaevude sügavused on vahemikus 45-62 m. Ahtme veehaare koosneb 6 tarbepuurkaevust ja asub Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa territooriumil aadressil Ahtme mnt 75, 75a, 75b, 77, 77c, 75c (katastriüksuste tunnused 32205:003:0033, 32205:003:0034, 32205:003:0037, 32205:003:0035, 32205:003:0039 ja 32205:003:0036). Iga katastriüksuse pindala on 400 m2. Kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kukruse puurkaev katastrinumbriga 2146 paikneb Kohtla-Järve linna Kukuruse linnaosa territooriumil. 2013.aasta märtsi kuus leidis aset Kukruse linnaosa veevarustuse ümberlülitamine Ahtme veetöötlusjaamas toodetud veele. Kukruse puurkaev on reservis. Sompa linnaosas on kaks töötavat puurkaevu: 2012.aastal rajatud Ülase uus puurkaev katastrinumbriga 51257 ning Ülase vana puurkaev katastrinumbriga 2350, mis on reservis (rekonstrueeritud 2012.aastal). Veehaardel on nõuetekohane sanitaarkaitseala (50 m) tagatud. VeeS § 281 lg 1 alusel on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Arvestades, et olulisi reostusohtlikke objekte puurkaevude sanitaarkaitsealale ja selle lähedusse ei jää ning pidades kinni kehtivatest kitsendustest, on põhjavee reostuse oht minimaalne. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Jõhvi linna ja Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse, Järve ja Oru linnaosade oluliseks veevarustusallikaks on Kurtna-Vasavere veehaare, mis avab Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumit. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum haarab põhja–lõunasuunaliselt väljavenitatud kontuuridega ning valdavalt muutliku paksusega glatsiofluviaalsete setete veekihid Kurtna mõhnastikus ja Vasavere mattunud ürgorus. Administratiivselt paikneb põhjaveekogum Ida- Viru maakonnas Illuka vallas. Põhjaveekogumi pindala on 73,26 m2, maksimaalne ulatus läänest itta on 6,2 km ja põhjast lõunasse 21,5 km. Vastavalt Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016.aasta aruandele (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017; edaspidi 2016.aasta aruanne) Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt ja kinnitatud põhjaveevaru. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 5 216 112 m3 aastas. Põhjaveekogumi kinnitatud põhjaveevaru Vasavere veehaardel on 8 000 m3 ööpäevas. Põhjaveevõtt on ligikaudu 2 040 041 m3 aastas. Seega kasutatakse põhjavett ~39% looduslikust ressursist. 2 (13) Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum on seotud maismaaökosüsteemidega ja pinnaveekogumitega, kuid need seosed vajavad uuringute ja seirega täpsustamist. Veevõtu ülemäärane suurendamine võib põhjustada põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide (NATURA järved) seisundi halvenemist. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamise aluseks on 17 riikliku põhjavee ülevaateseire puurkaevu põhjaveetasemete andmed. Enamuses vaadeldud puurkaevudes on alates 1990.aastast põhjaveetase stabiilne, kuid alates 2013.aastast langustrendiga ja alates 2016.aastast tõusutrendiga. Vastavalt 2016.aasta aruandele võib veevõtu edasine intensiivistamine põhjustada veetaseme alanemist ja muu vee sissetungi ohtu ning halvendada veevarustuse olukorda. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi koguselist seisundit võib lugeda halvaks ning keemilise seisundi kvaliteediklass tuleks lugeda halvaks. Antud põhjaveekogum on kindlasti tundlik reostuse suhtes ja seega ka ohustatud. Ahtme veehaare puurkaevud avavad nii Kambriumi-Vendi Voronka (põhiline põhjaveekogum) kui ka Kambriumi –Vendi Gdovi põhjaveekogumit. Kukruse puurkaev katastrinumbriga 2146 ja Sompa puurkaev katastrinumbriga 2350 avavad Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumit. Sompa puurkaev katastrinumbriga 51257 avab Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumit. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Voronka veekihist ning hüdrauliliselt on seotud Gdovi põhjaveekogumiga. Suuremates veehaaretes (Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel ja Narva-Jõesuus) on veevõtt vähenenud. Selle tulemusena on põhjavee survepind tõusnud, mis tähendab põhjaveevaru taastumist ja veekihtide koguselise seisundi paranemist. Kuigi Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogum on Gdovi põhjaveekogumist eraldatud Kotlini veepidemega, võib olukorras, kus intensiivse veevõtu tõttu on Voronka survepind madalamal kui Gdovi survepind, Gdovi põhjaveekogumi soolakam põhjavesi avaldada mõju ka Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilisele koostisele Cl-- ja Na+-ioonide sisalduse suurenemise näol. Käesoleval ajal koguselise seisundi seire puurkaevudes ei ole veetaseme muutused ja veevõtt põhjustanud soolase või muu vee sissetungi. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi koguselise seisundi võib 2016.aasta aruande alusel lugeda heaks. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilise koostise jälgimiseks võeti vastavalt seireprogrammile veeproove 11 vaatluskaevust. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklassi võib lugeda heaks. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Gdovi põhjaveekihist. Põhjaveekogum on hüdrauliliselt seotud Voronka põhjaveekogumiga ja külgmine magedama vee sissevool toimub Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist. Tõenäoliselt on põhjaveekogum tihedalt seotud ka lamava kristalse aluskorra põhjaveega. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Põhjaveevõtt on üks tähtsamaid koormusallikaid Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumile. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum on ohustatud. Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi– Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguselise seisundi võib lugeda heaks. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumi põhjavee keemilise koostise jälgimiseks võeti 3 (13) vastavalt seire programmile veeproove 8 vaatluskaevust. 2016.aastal võetud veeproovides jäid põhjavett ohustavate ainete sisaldused enamasti alla kehtestatud saasteainete läviväärtusi. Põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklass on hea. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Taotletava põhjaveevõtu Ahtme veehaarde, Kukruse puurkaevu ja Sompa puurkaevude teadaolevas mõjualas kaitstavaid loodusobjekte ja Natura alasid ei asu. Taotletava põhjaveevõtu Kurtna-Vasavere veehaarde üheksa puurkaevu katastrinumbritega 50902, 50903, 50904, 50906, 50862, 3242, 3243, 3261, 3262 asuvad Kurtna maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000194) territooriumil Kurtna piiranguvööndis. Viis puurkaevu katastrinumbritega 3233, 3234, 3235, 3244, 3245 jäävad Kurtna maastikukaitsealast 60-100 m kaugusele. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning elustiku mitmekesisust ja maastikuilmet säilitav osa. Kurtna maastikukaitseala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduses ja Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskirjas. Vabariigi Valitsuse 19.05.2005 määruse nr 103 „Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ kohaselt on Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Kurtna järvestiku 38 järvest asub Kurtna maastikukaitsealal 33 järve. Kurtna maastikukaitseala piires asub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kurtna loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000168, rahvusvaheline kood EE0070120). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-K „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ punktile 150 on Kurtna loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (edaspidi nimetatud loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ja vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse ning loodusdirektiivi II lisa liigi hingu (Cobitis taenia) kaitse. Kurtna loodusala pindala on 418,53 ha ja see koosneb 15-st lahustükist. Loodusala hõlmab kõiki kaitsealale jäävaid loodusdirektiivi elupaigatüüpidena 3110, 3130 ja 3140 inventeeritud järvi (Ahnejärv, Aknajärv, Haugjärv, Kuradijärv, Kurtna Linajärv, Kurtna Väike Linajärv Liivjärv, Martiska järv, Niinsaare järv, Nõmme järv, Mustjärv, Räätsma järv, Saarejärv, Suurjärv, Valgejärv) ning loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata järvi Sisalikujärve, ja Kirjakjärve ja väikeses ulatuses Peen- Kirjakjärve, ning osaliselt kaitseala metsakooslusi ja märgalasid. Maismaaelupaikadest on loodusala kaitse-eesmärgiks soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Kurtna järvestik on seotud Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumiga. Veevõtt Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist põhjustab kvantitatiivsed muutusi veekogumis ja selle kaudu veerežiimi muutusi põhjaveekogumist sõltuvates järvedes. Taotletava põhjaveevõtuga kaasneb Kvaternaari veekihi veetaseme alanduslehtri teke puurkaevude ümbruses. Alanduslehter on seda suurem, mida enam vett veekihist välja pumbatakse. Projekti „Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk“ (tellija Keskkonnaministeerium, koostaja TLÜ Ökoloogia Instituut, 2015) raames on koostatud Kurtna järvestiku kontseptuaalne mudel, mis on aluseks järeldusele, et Vasavere veehaarde mõjupiirkonnas asuvad selgelt Martiska järv, Ahnejärv ja Kuradijärv ning olemasolevate seire- ja veetasemete andmete põhjal ei saa välistada järvede veetaseme languse põhjusena veevõttu Vasavere veehaardest. Enamik teisi järvi langes projektis tehtud analüüsist välja aga andmete puudulikkuse, mitte oletatava mõju puudumise tõttu. 4 (13) Seega on Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Martiska järve, Ahnejärve ja Kuradijärve järvede vastupanuvõime kavandatava tegevuse suhtes tõenäoliselt ebapiisav ja teiste Kurtna loodusala järvede suhtes ebaselge. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse alal ei ole teadaolevalt õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusalade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Maa-ameti geoportaali andmetel ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Ettevõtte põhitegevusalaks on veekogumine, -töötlus ja -varustus ning kanalisatsioon ja heitveekäitlus. Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevudest viis tükki on rajatud asenduspuurkaevudena 2012. aastal Kurtna-Vasavere veevarustussüsteemide rekonstrueerimise projekti käigus, mil teostati ka vanemate puurkaevude seisukorrakontroll ja osaline rekonstrueerimine. Ahtme veehaarde puurkaevud rajati 2012.aastal paralleelselt Ahtme veetöötlusjaama valmimisega ning nende ülesandeks on anda lisavett Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevudest pumbatavale veemahule Kohtla-Järve ja Jõhvi elanike veevajaduse tagamiseks. Kurtna-Vasavere veehaarde ja Ahtme veehaarde puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites, betoonelementidest rajatud süvendites, süvendid on pealt kaetud paneelidega. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi, r/v terasest redeli abil. Puurkaevud on varustatud induktiivkulumõõtja, sulgarmatuuri, mudakoguja, tagasilöögiklapi, manomeetri, rõhuanduri, nivooanduri õhueraldusklapiga ja proovivõtukraaniga. Ahtme veetöötlusjaam on rajatud Jõhvi valla territooriumile ja eesmärgiks on kasutada veevõtul maksimaalselt Kurtna-Vasavere veehaarde taastuva veeallika madala radionukliidide ja kloriidide sisaldusega põhjavett. Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveele võetakse lisavett Ahtme veehaarde puurkaevudest. Pumbatava põhjavee kogus on reguleeritav. Ahtme veetöötlusjaama projekteeritud veetoodang on 11 300 m3/d, 560-570 m3/h. Veetöötlus on jaotatud 5 liiniks, millest üks on pidevalt varus. Ahtme veetöötlusjaama reservuaarid on rajatud mahuga V = 2 x 1500 m3. Reservuaarides hoitakse ka veetöötlusjaamaga varustatavate asulate ühist tuletõrjevee varu 2 x 747 m3. Reservuaarid on rajatud maapealsed, hermeetilised ja soojustatud ning asuvad veetöötlusjaama hoone küljes paiknevas eraldi hoone osas. Sompa puurkaevu põhjaveega varustatakse Ülase tn 21 asuvat 2012.aastal rajatud Sompa veetöötlusjaama koos II astme pumpla ja reservuaaridega, reservuaaride maht 2x150 m3. Veetöötlusjaamas on paigaldatud veetöötlussüsteem EURA AIR 90 Duplex raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks (max tootlikkus 16 m3/h, 280 m3/d) ning pöördosmoosiseade HERCO UO 9500 ND efektiivdoosi ja soolade vähendamiseks. Kukruse linnaosa on ühendatud Ahtme-Jõhvi-Kohtla-Järve magistraaliga ja saab joogivee Ahtme veetöötlusjaamast. 5 (13) 2.1. Loodusvarade kasutamine Taotletakse põhjaveevõttu Kurtna-Vasavere veehaardest (puurkaevud katastrinumbritega 50902, 50862, 50906, 50904, 50903, 3235, 3234, 3233, 3242, 3261, 3262, 3243, 3244 ja 3245) koguses 8 000 m³ ööpäevas, Ahtme veehaardest (puurkaevud katastrinumbritega 50900, 50847, 50848, 50905, 50901 ja 50317) – 3 300 m³ ööpäevas, Kukruse puurkaevust katastrinumbriga 2146 – 170 m³ ööpäevas ning Sompa puurkaevudest (katastrinumbrid 2350 ja 51257) – 390 m³ ööpäevas. Tegelik põhjaveevõtt 2016.aasta veekasutuse aruannete alusel moodustas: - Kurtna-Vasavere veehaare – u 5 589 m³ ööpäevas (2040,041 tuhat m³ aastas); - Ahtme veehaare – u 1 009 m³ ööpäevas (368,425 tuhat m³ aastas); - Kukruse puurkaev – u 0,6 m³ ööpäevas (224 tuhat m³ aastas); - Sompa puurkaevud – u 171 m³ ööpäevas (62,597 tuhat m³ aastas). Ettevõtte on teostanud vastavalt vee erikasutusloa tingimustele ja Terviseametiga kooskõlastatud joogivee kontrollikavale põhjavee seiret ning olulisi füüsikalis-keemiliste parameetrite kõikumisi ja ning lisaks mikrobioloogiliste näitajate tuvastusi vee erikasutusloa kehtivusaja ehk viie aasta jooksul esinenud ei ole. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Veepuhastusjaamades filtritele kogunevat ja tagasipestavat ainest ei loeta jäätmeteks. Ahtme ja Sompa veetöötlusjaamade pesuvesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Energiakasutus on suur, sest kasutatakse erinevaid elektrienergiat tarbivaid seadmeid. Elektrienergia kasutamise mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast neutraalne. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Kurtna-Vasavere veehaardest kirdes töötab Enefit Kaevandused ASi Narva karjäär. Valgejärvest ida pool laiuvatel turbaväljadel toodetakse turvast. Veehaardest läände jääb Pannjärve liivakarjäär, mille tegevuse tulemusena on moodustunud tehisjärv. Ala edelaosas läheneb Estonia kaevandus oma kaevetöödega mattunud orule ja dreenib veevool Ordoviitsiumi veekompleksi. 3. Tegevusega kaasnevad tagajärjed 3.1. Vesi ja pinnas Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustus baseerub peamiselt Kambrium-Vendi veekompleksi ja Kvaternaari veekompleksi põhjaveel. Vastavalt VeeS § 12 lg 4 tuleb põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m3 ööpäevas eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. VeeS § 12 lg 6 kohaselt põhjaveevarude, sealhulgas mineraalveevarude määramiseks, uuringute ja ekspertiisi korraldamiseks moodustatakse põhjaveekomisjon. Põhjaveekomisjoni põhimääruse ja koosseisu kinnitab keskkonnaminister. Põhjaveevarud kantakse riiklikku registrisse keskkonnaministri otsuse alusel. Põhjaveevarud on kinnitatud Kohtla-Järve ja Vasavere põhjaveemaardlates keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“. 6 (13) Kambrium-Vendi ja Kvaternaari veekompleksi põhjaveevarud on kinnitatud lähtuvalt uuringutest „Kohtla-Järve piirkonna Kambriumi–Vendi põhjaveekompleksi tarbevarude ümberhindamine ja keemilise koostise muutlikkus aastani 2035“ ja „Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035.aastani“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2005). Kvaternaari ja Kambrium-Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru ümberhindamine ajavahemikuks 2013-2035 tehti hüdrogeoloogilisel mudelil matemaatilise modelleerimise meetodil Püssi, Kohtla-Järve ja Jõhvi linna ning Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Jõhvi valla jaoks. Ümberhindamise vajadus oli tingitud veevarustussüsteemide rekonstrueerimisest, et saada sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele vastava kvaliteediga joogivett. Vastavalt Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale on Kvaternaali Vasavere põhjaveekogum on halvas seisundis ning Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumid on ohustatud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna ehk vesikonna jaoks koostada veemajanduskava (edaspidi VMK). Eestis kinnitati Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 istungi protokolliga nr 1 kolme vesikonna VMK-d perioodiks 2015-2021. Vastavalt Ida-Eesti vesikonna VMK-le on Kvaternaali Vasavere põhjaveekogum halvas seisundis ning Kambriumi-Vendi Gdovi ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumid on ohustatud. Vastavalt põhjavee meetmeprogrammile 2015-2021 on veevõtul veemajanduse eesmärgiks põhjaveevaru taastumise tagamine. Peamisteks probleemseteks koormusallikateks on põhjaveevõtt joogiveeks asulates ning põhjavee ärajuhtimine kaevandustest. Põhjavee meetmeprogrammis 2015-2021 on ettenähtud järgmised tegevused: 1. Kvatermaari Vasavere põhjaveekogum: - 2018: Vasavere joogiveehaarde toiteala projekti koostamine (vastutaja: veehaarde omanik). - 2016-2021: Vee erikasutajate vee erikasutustingimuste läbivaatamine ja vajadusel nõuete karmistamine vee keemilise koostise seire, veetaseme mõõtmise ja veevõtu määra osas põhjaveekogumi alal (vastutaja: Keskkonnaamet). - 2016-2021: Enne vee erikasutuslubade väljastamist täiendavate tingimuste (veeuuringud, eksperthinnangud, hüdrogeoloogilised uuringud) seadmine loa taotlejatele, kui veehaardes on esinenud läviväärtuste või piirväärtuste ületamisi või kasvusuundumusi (vastutaja: Keskkonnaamet). - 2016-2021: Vee erikasutusloa tingimuste karmistamine veetasemete mõõtmise sageduse (veetasemeid mõõta üks kord aastas) ja vee kvaliteedi nõuete osas (veeproovide iga-aastane võtmine), kuna põhjaveekogum on halvas seisundis (vastutaja: Keskkonnaamet). 2. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum ja Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum: - 2016-2021: Täiendavate keskkonnakaitsenõuete seadmine loa andja poolt vee- kasutajatele, kui kloriidide sisaldus on kasvanud 75%-ni kloriidide läviväärtusest ja kloriidide kasvusuundumus on oluline ja püsiv (vastutaja: Keskkonnaamet). Põhjaveevõtuga ei kaasne pinnase saastust. 1972.aastal rajatud Vasavere veehaarde mõjupiirkonnaks hinnatakse orienteeruvalt 7,44 km2 ja 7 (13) see ulatub põhja-lõuna suunas Mätasjärvest Haugjärveni. Pumplatele kõige lähemal asuvad Kuradijärv, Martiska järv ja Ahnejärv, mille kaugus pumplatest on vastavalt 130 m, 200 m ja 300 m. Seega võib nendele järvedele eeldada veehaarde alanduslehtri suuremat mõju võrreldes kaugemalasuvate järvedega. 3.2. Õhu saastatus Põhjaveevõtuga ei kaasne õhu saastust. 3.3. Jäätmeteke Põhjaveevõtul jäätmeid ei teki. 3.4. Müra Puurkaevudes kasutatakse kaasaegsed süvaveepumpasid, mis ei põhjustata müra, mis võiks häirida ümbritsevat keskkonda. 3.5. Vibratsioon Põhjaveevõtuga ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. 3.6. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust toodud tegevusega ümbruskonnale ei kaasne. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Põhjaveevõtuga seoses on kõige suuremaks riskiteguriks kas maapinnalt leostuvad või puurkaevude manteltoru purunemisel põhjavette sattuvad saasteained, mille korral võib reostuda avatud põhjaveekiht. Avariide vältimiseks tuleb teostada järjepidevalt puurkaevude tehnilist kontrolli, analüüsida pumbatavat põhjavett ning vältida reoainete sattumist puurkaevude sanitaarkaitsealale ja lähemale kui 50 meetrit selle välispiirist. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile Natura 2000 võrgustiku alasid ja kaitstavaid loodusobjekte Kohtla-Järve linna Ahtme, Sompa ja Kukruse linnaosades kavandatava tegevuse alal ei esine, seetõttu puudub eeldatav mõju neile aladele. Kavandatav tegevus ei ole ala kaitsekorraldusega seotud. Kurtna loodusala järved on Keskkonnaregistrisse kantud loodusdirektiivi elupaigatüüpidele 3110, 3130 ja 3140 vastavate järvedena järgmiselt: Järv Elupaiga- Pindala Esinduslikkus tüüp Ahnejärv 3110 5 B Aknajärv 8,7 C Kuradijärv 1,1 C Liivjärv 4,5 C Kurtna Linajärv 0,9 C Martiska 2,1 C 8 (13)  Saarejärv 6,3 B Valgejärv 8,3 A Kurtna Väike Linajärv 0,5 C Haugjärv 3130 1,7 C Nõmme järv 12,6 - Mustjärv 3140 5,6 - Niinsaare 6,5 C Räätsma 16,4 B Suurjärv 33,8 C Sisalikujärv - 0,3 - Kirjakjärv - 13,8 - - Elupaigatüüp 3110 on liiva-alade vähetoitelised järved, millele vastavad Eestis need vähetoitelised (oligotroofsed) või poolhuumustoitelised järved, kus leidub või võib leiduda vesilobeeliat (Lobelia dortmanna), lahnarohte (Isoetes spp) ja vahelduvaõiest vesikuuske (Myriophyllum alteriflorum). - Elupaigatüüp 3130 on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved - Elupaigatüüp 3140 on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. - Nõmme järves elab loodusdirektiivi II lisa liik hink (Cobitis taenia). Kuna elupaigatüübid 3110, 3130 ja 3140 on Kurtna loodusala kaitse-eesmärgiks, ei tohi nendesse elupaigatüüpidesse kuuluvate järvede seisund ja järve asustavate liikide ja koosluste ning ka järvedega seotud, kuid maismaad asustava fauna ja floora mitmekesisus ja elutingimused tegevuse tulemusel halveneda. Esmase ohutegurina kõikide nimetatud elupaigatüüpide järvedele on toodud järvede eutrofeerumine tulenevalt loodusliku veerežiimi rikutusest ja veetaseme kõikumisest. Selle tulemusel jäävad madala veetaseme ajal kaldale kasvanud taimestiku jäänused vee alla, mis lisaks eutrofeerumisele rikub järvede kaldavee alasid ning elupaigatüübile iseloomulikke põhjataimede elupaikasid. 1972.aastal rajatud Vasavere veehaarde mõjupiirkonnaks hinnatakse orienteeruvalt 7,44 km2 ja see ulatub põhja-lõuna suunas Mätasjärvest Haugjärveni. Pumplatele kõige lähemal asuvad Kuradijärv, Martiska järv ja Ahnejärv, mille kaugus pumplatest on vastavalt 130 m, 200 m ja 300 m. Seega võib nendele järvedele eeldada veehaarde alanduslehtri suuremat mõju võrreldes kaugemalasuvate järvedega. Veevõtt on selle algusaastatest täpselt dokumenteerimata, kuid arvatakse, et pärast veehaarde valmimist võis see olla kuni 22 500 m3 ööpäevas, 80-90ndatel oli veevõtt 8 000-10 000 m3 ööpäevas. Käesoleva sajandi alguses oli veevõtt madalseisus (alla 5000 m3 ööpäevas), tõustes alates renoveeritud pumplate kasutuselevõtust 2012.aasta keskpaigas maksimaalse lubatud veevõtu piiresse 8 000 m3 ööpäevas (hinnangud pärinevad Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavast 2015-2024). Tallinna Ülikooli teadlased on põhjalikumalt analüüsinud ja mõõtnud Ahnejärve, Martiska järve ja Kuradijärve veetasemeid. 1980-ndate lõpuks isegi 3-4 m võrra langenud veetasemed olid osaliselt taastunud selle sajandi alguseks, kuid 2012.aasta suvest ilmnes neis kolmes järves 9 (13) eriti järsk veetasemete alanemise trend, kui vähem kui aasta jooksul langes veetase Ahnejärves, Kuradijärves ja Martiska järves vastavalt 42 cm, 80 cm ja 71 cm. Kiire veetasemete langus jätkus isegi sademeterohkel perioodil. Kuigi samal perioodil täheldati mõningast veetasemete langust ka teistes järvedes, oli langus tunduvalt kiirem Martiska järve ja Kuradijärve puhul. See on seletatav Ahnejärve, Kuradijärve ja Martiska järve asumisega Vasevere veehaarde mõjualas ning viitab sellele, et lubatud veevõtt 8 000 m3 ööpäevas võib ületada järvede taluvuspiire. Veetaseme langus ja sellega otseselt seotud veemahu vähenemine on peapõhjuseks, miks selgeveelistest vähetoitelistest järvedest on kujunemas keskmise- kuni rohketoitelised järved ja elupaigatüüp 3110 on lõplikult hävinemas. Selle sajandi alguseks tõusnud veetasemete tõttu on järved osaliselt üle ujutanud vahepealsetel aastatel kaldale kasvanud maismaataimestiku, mis nüüd madalas kaldavees laguneb ning tüübilt vähetoitelisi järvi toitainetega rikastab. TLÜ teadlaste hinnangul oli 2013. aastaks Kuradijärve ja Martiska järve veehulk kahanenud alla 50% algsest looduslikust mahust. Järvede seisundi halvenemise tõttu on kadunud või vähenenud elupaigatüübile iseloomulikud soontaimed. Ahnejärvest ja Martiska järvest on tänaseks lõplikult kadunud II kategooria taimed vesilobeelia (Lobelia dortmanna), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) ja lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium). Kuna on selgunud, et lubatud põhjaveevõtt 8000 m3/ööpäevas, mille määramise aluseks on 2005.aastal koostatud hüdrogeoloogiline mudel (Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevarude hindamine 2035.aastani, Savitski ja Savva) võib siiski mõjutada järvede hüdroloogilist režiimi ja selle kaudu ka Natura 2000 võrgustiku järvede ökoloogilist ja looduskaitselist seisundit, tuleb läbi viia uued uuringud põhjaveevõtu maksimaalse piirnormi ja järvede optimaalse veetaseme ja selle lubatava kõikumise vahemiku määramiseks. Selleks on Keskkonnaamet tellimas uuringut „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine ning hüdrogeoloogilise mudeli koostamine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna MKA-l“, mille tulemused peaksid selguma 2019. aasta alguses. Kuna veevõtul taotletava piirnormi piires on eeldatavalt oluline mõju Natura 2000 võrgustiku Kurtna loodusala järvedele, on vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine, mis muuhulgas võtab arvesse ka Keskkonnaameti tellitava hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu ja hüdrogeoloogilise modelleerimise tulemusi. 6. KeHJS § 6 lõike 3 punktides 1-4 nimetatuga kaasneva mõju suurus, ruumiline ulatus, kestus, sagedus ja pöörduvus, toime, kumulatiivne ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Keskkonnaameti hinnangul on kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuna: - kavandatava tegevuskoha mõjupiirkond hõlmab suures osas Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaitstavate liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele 3110, 3130, 3140, 9080* ja 91D0* ei ole selge; - pole teada mõju vee-elustikule, sh loodusdirektiivi II lisa liigile hingule (Cobitis taenia); - pole teada, kas põhjaveevõtt taotletavates piirides ületab Kurtna loodusala järvede keskkonnataluvust ning millist mõju ja võimalikke muutusi põhjustab see iga järve ökoloogilisele seisundile ja ökosüsteemidele; - pole teada Vasavere veehaarde põhjaveevõtu maksimaalne piirmäär, mis ei mõjutaks 10 (13)  Kurtna loodusala järvede hüdroloogilist režiimi ja loodusväärtusi; - pole teada Kurtna loodusala järvede veetasemete kõikumise ja alanemise põhjused; - pole teada Kurtna loodusala järvede ökosüsteemi jätkusuutlikuks funktsioneerimiseks vajalik lubatud optimaalne veetase ja selle lubatav kõikumiste vahemik; - pole teada tegevuse mõju Kurtna loodusala järvede vee kvaliteedile (põhjaveevõtu mõjul muutunud veerežiimi tulemusel põhjavee võimalik sissekanne järvedesse); - pole teada erinevate hüdroloogiliste mõjutegurite kumulatiivsed mõjud. Lisaks Vasavere veehaardele võivad mõjutada Kurtna loodusala järvi: - Konsu veehaare. VKG Energia OÜ võtab Konsu järvest pinnavee, mis kasutakse tootmis- ja jahutusveena. Lubatud pinnaveevõtt keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV- 204118 – 22 000 m3 ööpäevas (75 000 m3 aastas), tegelik pinnaveevõtt 2016.aastal moodustas 4 491,069 tuhat m3. - Pannjärve liivakarjäärid. Kaevandamine allpool pikaajalist keskmist põhjaveetaset põhjustab põhjaveetaseme alanemise Kvaternaari veekompleksis ja toob kaasa ümbruskonna järvede veetaseme languse. - Põlevkivikaevandused ja karjäärid. Kurtna loodusala lähiümbrusse jäävad suletud Ahtme kaevandus ning töötavad Estonia kaevandus, Sirgala ja Sirgala II karjäär. Kaevandused ja karjäärid on otseselt seotud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumiga ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Kuigi Ordoviitsiumi põhjaveekogumite vesi seniste teadmiste põhjal tõenäoliselt otseselt Kurtna loodusala järvi ei mõjuta, oleks ettevaatusprintsiibist lähtuvalt otstarbekas naabruses asuvate kaevanduste ja karjääride mõju mitte välistada, kuna Ordoviitsiumi põhjaveekogumite survetasemete oluline langus võib kaasa tuua veetaseme languse ka Vasavere veekogumis. Estonia kaevanduse idatiivast väljapumbatav kaevandusvesi läbi Nõmme, Särg- ja Ahvenjärve juhitakse Konsu järve ning ülejääv vesi edasi läbi Kirjak- ja Peen- Kirjakjärve Mustjõe kaudu Narva jõkke. Kaevandusvesi sisaldab suures koguses sulfaate ja heljumit ning jääb sulfaadirikkaks ka peale settebasseini läbimist. Mõju Kurtna loodusala järvedele seisneb eeskätt vee kvaliteedi muutustes. - Turbatootmine. Turbakaevandamine mõjutab Kurtna järvestikku põhiliselt turbaalade kuivendamisega kaasneva pinnasevee langusega. Lähtudes eelnevast on KMH vajalik eelnimetatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. 2005.aastal viidi läbi keskkonnamõju eelhinnang Kohtla-Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimise projektile (AS Eesti Veevärk Konsultatsioon) ja Kurtna-Vasavere veehaarde põhjavee tarbevaru ümberhindamine (OÜ Eesti Geoloogiakeskus). Ümberhindamise käigus täpsustati optimaalset veevõttu, mille juures vee kvaliteet jääb kehtivate nõuete piiridesse ja mõju lähimatele järvedele on minimaalne. 11 (13) Praeguseks näitavad Kurtna järvestiku järvede veetasemete seire tulemused siiski, et veevõtt eelmises lõigus viidatud uuringu tulemuste põhjal kehtestatud piirmääras tõenäoliselt ületab Kurtna järvestiku Natura 2000 võrgustikku kuuluvate järvede loodusliku vastupanuvõimet. Uuringus arvutustega prognoositud veetasemed ei vasta tänasele reaalsusele. Keskkonnaamet on seisukohal, et käesoleval ajal pole läbi viidud kaasaegset uuringut, mis tooks selgelt välja järvi mõjutavad looduslikud ja inimtekkelised mõjurid ning nende ulatuse ja osakaalu kõigi mõjutegurite hulgas, mistõttu puudub üheselt mõistetav hinnang iga konkreetse järve veetaseme kõikumise või alanemise põhjustele. Seega ei ole võimalik praeguste teadmiste baasil teha järeldust optimaalse veevõtu piirmäära kohta, millel ei oleks olulist negatiivset mõju Kurtna loodusala Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpidele. KMH korraldus: KeHJS § 8 lg-te 1 ja 2 järgi KMH-ga seotud kulud kannab Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Osaühingul JÄRVE BIOPUHASTUS koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lg-ga 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni Ametlikes Teadaannetes või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. II. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis 08.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/5743-5 haldusmenetluse seaduse § 40 lg 2 ja KeHJS § 6 lg 31 kohaselt käesoleva eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõu) Osaühingule JÄRVE BIOPUHASTUS ning Illuka Vallavalitsusele ja Kohtla- Järve Linnavalitsusele tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Ettevõte ja kohalikud omavalitsused ei esitanud ettepanekuid ega vastuväiteid nendele saadetud eelnõu kohta. III. OTSUSTUS Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3, § 6 lg 2 p 18 ja lg 22, 3 ja 31, § 9, § 11 lg 2, 4 ja 11, § 12 lg 1, § 18 lg 7 ning veeseaduse § 9 lg 5, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 8, Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 “Regioonide põhimääruste kinnitamine” lisa 3 "Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus" p 2.1 ja 3.5.8 ning käesolevas eelhinnangus esitatud kaalutlustele: 1. Keskkonnaamet algatab vee erikasutusloa taotluse KMH, kuna kavandatava tegevuse vahetus mõjupiirkonnas asub Natura 2000 võrgustiku ala ning tegevusega võib kaasneda oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaitstavate liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele. Seega on kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju. 2. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 12 (13) 3. Osaühingul JÄRVE BIOPUHASTUS esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 05.05.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Osaühingule JÄRVE BIOPUHASTUS. 4. 05.05.2017 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamiseni või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS. Vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Ljudmila Bogdanova 332 4402 [email protected] 13 (13)  KMH lisa 2. KMH programm (OÜ Maves, 2018). MAVES OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm oktoober 2018 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Töö nimetus: OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Töö number: 18062 Tellija: OÜ Järve Biopuhastus KMH juhtekspert: Karl Kupits Koostanud: Tuuli Vreimann Ekspertgrupp: Karl Kupits, Tuuli Vreimann, Madis Metsur Kontrollinud: Madis Metsur Tallinn, 10. oktoober 2018 1 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES SISUKORD 1 MENETLUSKÄIK .....................................................................................................................................3 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ..............................................................4 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...............................................................................................................................................9 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................................... 10 4.1 PÕHJAVESI ...................................................................................................................................... 10 4.1.1 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum ................................................................... 10 4.1.2 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum ........................................................ 12 4.1.3 Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum............................................................. 12 4.2 KAITSEVÄÄRTUSED ......................................................................................................................... 13 4.3 SOTSIAALKESKKOND ...................................................................................................................... 15 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 16 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................................................................................................................... 17 6.1 PÕHJAVESI ...................................................................................................................................... 17 6.2 KAITSEVÄÄRTUSED ......................................................................................................................... 18 6.3 PINNAVESI....................................................................................................................................... 18 6.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS............................ 19 6.5 SOTSIAALNE MÕJU ......................................................................................................................... 19 6.6 KOOSMÕJU ..................................................................................................................................... 19 7 NATURA EELHINNANG ................................................................................................................... 21 7.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJUPIIRKONDA JÄÄVAD NATURA-ALAD .................................... 21 7.2 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU KAITSEVÄÄRTUSTELE ....................................... 25 7.3 NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUSED ............................................................... 26 8 HINDAMISMETOODIKA .................................................................................................................. 27 9 AJAKAVA ............................................................................................................................................... 30 10 OSAPOOLED ........................................................................................................................................ 33 11 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ................................................................................... 35 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE................................................................................................. 36 12.1 AMETLIKUD TEADAANDED 14.09.2018...................................................................................... 37 12.2 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL .................................................................................................... 38 12.3 AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD KIRJALIKUD SEISUKOHAD .......................................................... 40 13 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................................ 41 LISA 1 VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSE KOOPIA LISA 2 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Tallinn, 10. oktoober 2018 2 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 1 MENETLUSKÄIK • OÜ Järve Biopuhastus esitas Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.05.2017 nr 14- 6/17/5743. • Keskkonnaamet palus oma 18.05.2017 kirjaga nr 14-6/17/5743-2 lisaandmeid. • OÜ Järve Biopuhastus täiendas vee erikasutusloa taotlust ning esitas selle Keskkonnaametile oma 24.05.2017 kirjaga nr 1-7/212-3. • Vee erikasutusluba võeti menetlusse Keskkonnaameti 25.05.2017 kirjaga nr 14- 6/17/5743-4. • Keskkonnamõju hindamine algatati Keskkonnaameti 28.06.2017 kirjaga nr 14- 6/17/5743-6. Keskkonnamõju hindamine algatati lähtudes keskkonnamõju hindamise ja 2 keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS, redaktsioon RT I, 04.05.2017, 5) § 6lg 2 ja § 6 lg 31kohaselt, mille järgi otsustatakse KMH vajalikkus KeHJS § 6 lg 3 kohasest eelhinnangu tulemusest ja KeHJS § 6 lg 31 nimetatud asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta). Keskkonnaamet viis läbi keskkonnamõju eelhindamise, mille tulemusel selgus, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju järgnevatel põhjustel: • kavandatava tegevuskoha mõjupiirkond hõlmab suures osas Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kaitstavate liikide elupaikadele ja elupaigatüüpidele 3110, 3130, 3140, 9080* ja 91D0* ei ole selge; • pole teada mõju vee-elustikule, sh loodusdirektiivi II lisa liigile hingule (Cobitis taenia); • pole teada, kas põhjaveevõtt taotletavates piirides ületab Kurtna loodusala järvede keskkonnataluvust ning millist mõju ja võimalikke muutusi põhjustab see iga järve ökoloogilisele seisundile ja ökosüsteemidele; • pole teada Vasavere veehaarde põhjaveevõtu maksimaalne piirmäär, mis ei mõjutaks Kurtna loodusala järvede hüdroloogilist režiimi ja loodusväärtusi; • pole teada Kurtna loodusala järvede veetasemete kõikumise ja alanemise põhjused; • pole teada Kurtna loodusala järvede ökosüsteemi jätkusuutlikuks funktsioneerimiseks vajalik lubatud optimaalne veetase ja selle lubatav kõikumiste vahemik; • pole teada tegevuse mõju Kurtna loodusala järvede vee kvaliteedile (põhjaveevõtu mõjul muutunud veerežiimi tulemusel põhjavee võimalik sissekanne järvedesse); • pole teada erinevate hüdroloogiliste mõjutegurite kumulatiivsed mõjud. Tallinn, 10. oktoober 2018 3 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT OÜ Järve Biopuhastusel on 01.07.2012 kuni 30.06.2019 kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/321751 Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade ning Jõhvi linna elanike joogiveega varustamiseks. Vee erikasutusloaga on lubatud põhjaveevõtt puurkaevudest rohkem kui 5 m³ ööpäevas. Kavandatava tegevuse eesmärk on vee erikasutusloa pikendamine elanike joogiveega varustamiseks. Taotletav põhjaveevõtt toimub Kurtna-Vasavere, Ahtme, Sompa ja Kukruse veehaaretest (Joonis 1). Joonis 1. Veehaarded, vee erikasutusloaga taotletav veevõtt ja põhjaveekiht, millest vett ammutatakse (aluskaart Maa-amet). Vee erikasutusloaga taotletakse põhjaveevõttu kokku 4 325 210 m3/a, mis on väiksem kui kehtivas loas (Tabel 1). Veevõtt on kavandatud olemasolevatest puurkaevudest. Tallinn, 10. oktoober 2018 4 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Tabel 1. Lubatud, taotletav ja tegelik veevõtt Kukruse, Sompa, Ahtme ja Kurtna- Vasavere veehaardest Veehaare Lubatud veevõtt Tegelik veevõtt Taotletav Taotletav 1 kehtiva loa järgi 2016. aastal veevõtt veevõtt 3 3 3 m /a m /a m /a m3/ööp Kukruse 120 450 224 62 050 170 veehaare Sompa 182 500 62 597 141 960 390 veehaare Ahtme 1 204 500 368 425 1 201 200 3 300 veehaare Kurtna- 2 920 000 2 040 041 2 920 000 8 000 Vasavere veehaare Kokku 4 427 450 2 471 287 4 325 210 11 860 Kurtna-Vasavere veehaare asub Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Vasavere külas Ahtme metskond 25 katastriüksusel (kü tunnus 22901:001:0239). KÜ sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Pindala on 1818,8 ha, sh metsamaa – 1530,3 ha ja muu maa – 288,5 ha (sh veealune maa - 129,9 ha). Kurtna-Vasavere veehaare koosneb 14 tarbepuurkaevust katastrinumbritega 50902, 50862, 50906, 50904, 50903, 3235, 3234, 3233, 3242, 3261, 3262, 3243, 3244 ja 3245 (Joonis 2). 1 Keskkonnaameti eelhinnangu aluse Tallinn, 10. oktoober 2018 5 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Joonis 2. Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevud (aluskaart Maa-amet, EELIS). Ahtme veehaare asub Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa territooriumil Ahtme mnt 75, 75a, 75b, 77, 77c, 75c katastriüksustel (kü tunnused 32205:003:0033, 32205:003:0034, 32205:003:0037, 32205:003:0035, 32205:003:0039 ja 32205:003:0036). Veehaare moodustavad kuus tarbepuurkaevu katastrinumbritega 50900, 50847, 50848, 50905, Tallinn, 10. oktoober 2018 6 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 50901, 50317 (Joonis 3). Katastriüksused on suurusega 400 m2 ning 100% tootmismaa sihtotstarbega. Joonis 3. Ahtme veehaarde puurkaevud (aluskaart Maa-amet, EELIS). Sompa veehaarde moodustavad kaks Kohtla-Järve linna Sompa linnaosas riigi reservmaa piiriettepanekuga katastriüksusel (nr AT1801100001) asuvat puurkaevu katastrinumbritega 2350 ja 51257 (Joonis 4). Kukruse puurkaev katastrinumbriga 2146 asub Kohtla-Järve linnas Kukuruse linnaosas Lehe tn 21b katastriüksusel (Joonis 5). Katastriüksuse sihtostarve on 100% elamumaa, selle suurus 717 m2, sealhulgas ehitiste alune maa 128 m2, haritav maa 327 m2 ja õuemaa 128 m2. Vastavalt Kohtla-Järve ÜVK arengukavale2 on puurkaev alates 2013. aastast reservis. 2 Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. AS Infragate Eesti, 2014 Tallinn, 10. oktoober 2018 7 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Joonis 4. Sompa veehaarde puurkaevud (aluskaart Maa-amet, EELIS). Joonis 5. Kukruse veehaarde puurkaev (aluskaart Maa-amet, EELIS). Tallinn, 10. oktoober 2018 8 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Üldjuhul on nullalternatiiviks kavandatavast tegevusest loobumine. Antud juhul on kavandatava tegevuse eesmärgiks jätkata elanike varustamist joogiveega, mistõttu ei saa pidada tegevusest loobumist reaalseks. Kavandatavtegevus on olemasoleva olukorra jätkumine (peatükk 2 „Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht“). Arendaja poolt aktsepteeritud hinnatavad alternatiivid kavandatavale tegevusele on: Alternatiiv 1 on Vasavere II uue veehaarde rajamine Kurtna järvestiku ida-serva Kirjakjärve lähedusse. Veehaarde rajamine näeb ette veevõtu kvaternaari põhjaveekogumist. Vasavere II veehaare ei asenda Vasavere I, vaid vähendab veevõtu Vasavere I veehaardest. Veevõtu optimaalne jaotus mõlema veehaarde vahel töötatakse välja KMH aruande koostamisel. Alternatiiv 2 on veevõttu lõpetamine Vasavere veehaardest. Selle alternatiivi korral säiliks veevõtt ainult Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve Lõuna ja Kukruse veehaaretest. Täiendavalt tuleb rajada veetöötlus Jõhvi, Kukruse ja Kohtla-Järve Lõuna veehaardesse, sest praegusel ajal töödeldakse Ahtme veetöötlusjaamas vaid Ahtme veehaarde vett. Kukruse ja Jõhvi veehaarded vajavad renoveerimist või uute puurkaevude rajamist ning lisaks tuleb selgitada Jõhvi põhjaveevarude piisavus. Veevõtu optimaalne jaotus veehaarete vahel töötatakse välja KMH aruande koostamisel. Alternatiiv 3 on veevarustuse tagamine Mustajõe veehaarde baasil. Alternatiivi elluviimisel tuleb rajada täiendavalt magistraaltorustik, veetöötlus jne. Alternatiiv 4 on veevarustuse tagamine Peipsi järve baasil. Alternatiivi elluviimisel tuleb rajada täiendavalt magistraaltorustik, veetöötlus jne. KMH aruande koostamisel selgitatakse koostöös arendaja ja inseneriga eelnimetatud alternatiivide reaalsed lahendusvariandid täpsusastmega, mis võimaldab hinnata ligikaudseid maksumusi ja kaasnevaid mõjusid. Tallinn, 10. oktoober 2018 9 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Käesolev peatükk on koostatud tuginedes Keskkonnaameti koostatud keskkonnamõju eelhinnangule (Keskkonnaamet 28.06.2017 kiri nr 14-6/17/5743-6). Keskkonna kirjeldamisel keskendutakse vee erikasutusloa taotluses toodud lahendusega mõjutatavale keskkonnale. Ülejäänud alternatiivide eeldatav mõjuala ja mõjutatavad keskkonnaelemendid selguvad KMH aruande käigus üldise tehnilise lahenduse väljatöötamisel. Kavandatav tegevus näeb ette veevõtu olemasolevatest puurkaevudest, mistõttu pole põhjust eeldada mõjusid järgnevatele keskkonnaaspektidele: • maa, maavarad, muld ja pinnas; • välisõhk ja kliima; • maastik ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik Maa-ameti geoportaali andmetel ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas puuduvad. Veevõtt omab otsest mõju põhja- ja pinnaveele ning antud juhul ka põhjaveega seotud ökosüsteemidele (kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad). Tegemist on jätkuva mõjuga. Kui ümbruses keskkonnakasutus ei muutu, siis ka mõjud ei muutu. Kahtlemata on veevõtul oluline mõju ka Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikkonna heaolule ja tervisele ning piirkonna ettevõtetele, kes on ammutatava põhjavee tarbijad. 4.1 Põhjavesi Vee erikasutusloaga on plaanitud põhjaveevõtt Kvaternaari Vasavere, Kambriumi-Vendi Voronka ja Kambriumi –Vendi Gdovi põhjaveekogumitest (Joonis 1). Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga 6 aasta järel veemajanduskava koostamise ajal (viimati 2014). Vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb. Põhjaveekogumite seisundit seiratakse aga igal aastal. 4.1.1 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum haarab põhja–lõunasuunaliselt väljavenitatud kontuuridega ning valdavalt muutliku paksusega glatsiofluviaalsete setete veekihid Kurtna mõhnastikus ja Vasavere mattunud ürgorus. Administratiivselt paikneb põhjaveekogum Ida-Viru maakonnas Illuka vallas. Põhjaveekogumi pindala on 73,26 m2, maksimaalne ulatus läänest itta on 6,2 km ja põhjast lõunasse 21,5 km (1). Tallinn, 10. oktoober 2018 10 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Vastavalt Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. aasta aruandele on Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik ressurss suurem kui põhjaveevõtt ja kinnitatud põhjaveevaru. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 5 216 112 m aastas. Põhjaveevõtt oli ligikaudu 1 474 235 m3 aastas. 3 Seega kasutati põhjavett ligi 28% looduslikust ressursist (1). Andmed veevõtu kohta Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist on leitavad järgnevast tabelist (Tabel 2). Tabel 2. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik ressurss, põhjaveevõtt, kinnitatud tarbevaru Looduslik Kinnitatud Põhjaveevõtt4 Kasutamises olev põhjavee- tarbevaru4 (seisuga (2016. a), vaba põhjaveekogus4, ressurss3, 31.12.2016), m³/ööp m³/ööp m³/ööp m³/ööp 14 291 2 848 8 000 5 152 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum on seotud maismaaökosüsteemidega ja pinnaveekogumitega (Kurtna järved), kuid need seosed vajavad uuringute ja seirega täpsustamist (1). Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi koguseline seisundiklass hea, kuid see on ohustatud. Veevõtu edasine intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja muu vee sissetungi ohtu, halvendada veevarustuse olukorda ning põhjustada põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide seisundi halvenemist. Veemajanduskava näeb ette uurimusliku seire põhjaveekogumi ja pinnaveekogumite ning maismaaökosüsteemide omavaheliste seoste kindlakstegemiseks. (2) Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on aga veemajanduskava järgi halb. Naftasaaduste ja ühealuseliste fenoolide keskmised sisaldused ületavad läviväärtusi kõigis seirekaevudes. Kasvusuundumused olid veemajanduskava koostamise ajal PHT, nitraatide ja ammooniumi osas ning ühest seirekaevust oli leitud ftalaate. Kogumi koondseisund 2013. aastal loeti halvaks (2). Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisundiklass loeti halvaks ka 2016. aastal põhjavee seire aruande järgi (1). Vastavalt veemajanduskavale on Kvaternaari Vasavere kogumile avalduvad koormused järgnevad: • Veevõtt ühisveevärgi tarbeks; • Veevõtt kaevandustest ja karjääridest; • Kaevanduste ja karjääride veega täitumine; 3 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2016 4 2016. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018 Tallinn, 10. oktoober 2018 11 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES • Soolase vee sissetung. 4.1.2 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi pindala on 4 954,9 km2. Põhjaveekogumi maksimaalne ulatus idast läände on 139,7 km ja põhjast lõunasse 68,1 km. Põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Voronka veekihist ning see on hüdrauliliselt seotud Gdovi põhjaveekogumiga. Põhjaveekogum ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega (1). Andmed veevõtu kohta Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumist on leitavad järgnevast tabelist (Tabel 3). Tabel 3. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi looduslik ressurss, põhjaveevõtt, kinnitatud tarbevaru Looduslik Kinnitatud Põhjaveevõtt6 Kasutamises olev põhjavee- tarbevaru4 (seisuga (2016. a), vaba põhjaveekogus4, ressurss5, 31.12.2016), m³/ööp m³/ööp m³/ööp m³/ööp 16 731 3 395 18 950 15 555 Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline seisundiklass hea. Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase püsivalt tõusnud ning veevõtt vähenenud. Soolase vee sissetungi ei peeta tõenäoliseks (2). Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi keemiline seisundiklass hea ning kogumi koondseisund 2013. aastal loeti heaks. Ka 2016. aasta põhjavee seireandmete järgi on Kambriumi-Vendi Voronka koguseline ja keemiline seisundiklass hea. 4.1.3 Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumi pindala on 3 187,7 km2. Maksimaalne ulatus idast läände on 119,9 km ja põhjast lõunasse 55,9 km. Veemajanduskava järgi on põhjaveekogum moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Gdovi põhjaveekihist. Põhjaveekogum on hüdrauliliselt seotud Voronka põhjaveekogumiga ja külgmine magedama vee sissevool toimub Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist. Tõenäoliselt on põhjaveekogum tihedalt seotud ka lamava kristalse aluskorra põhjaveega. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Põhjaveekogum ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega (1). Andmed veevõtu kohta Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumist on leitavad järgnevast tabelist (Tabel 4). 5 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2016 6 2016. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018 Tallinn, 10. oktoober 2018 12 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Tabel 4. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi looduslik ressurss, põhjaveevõtt, kinnitatud tarbevaru Looduslik Kinnitatud Põhjaveevõtt8 Kasutamises olev põhjavee- tarbevaru4 (seisuga (2016. a), vaba põhjaveekogus4, ressurss7, 31.12.2016), m³/ööp m³/ööp m³/ööp m³/ööp 18 201,6 1 590 10 430 8 840 Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguseline seisund hea, kuid see on ohustatud. Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Veemajanduskava järgi on Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi keemiline seisundiklass hea, kuid põhjaveekogum on ohustatud, kuna kloriidide läviväärtus ületati kolmes seirekaevus (2). Kogumi koondseisund 2013. aastal loeti heaks. Kogumi koormusteks on veevõtt ühisveevärgi tarbeks ja soolase vee sissetung. 4.2 Kaitseväärtused Taotletava põhjaveevõtu Ahtme veehaarde, Kukruse puurkaevu ja Sompa puurkaevude teadaolevas mõjualas EELIS andmebaasi järgi kaitstavaid loodusobjekte ja Natura alasid ei asu. Küll aga asub Kurtna-Vasavere veehaarde üheksa puurkaevu EELIS andmebaasi järgi Kurtna maastikukaitseala Kurtna piiranguvööndis (KLO1000194) (Joonis 6). Ülejäänud viis puurkaevu jäävad Kurtna maastikukaitsealast 60-100 m kaugusele. Kurtna maastikukaitseala kaitsekord on sätestatud looduskaitseseaduses ja Kurtna maastiku- kaitseala kaitse-eeskirjas9. Kurtna maastikukaitseala kaitse-eeskirja järgi on Kurtna maastikukaitseala kaitse-eesmärk Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Mõju veevõtu puurkaevude lähedal asuvatele maismaaliikidele on eeldatavalt ebaoluline ja seetõttu neid mõju hindamises ei käsitleta. 7 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2016 8 2016. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018 9 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/902662?leiaKehtiv Tallinn, 10. oktoober 2018 13 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Kurtna-Vasavere veehaare jääb EELIS andmebaasi järgi Kurtna loodusala piirist ligi 200 m kaugusele. Kurtna loodusala ja selle kaitseväärtused on toodud peatükis 7 „Natura eelhinnang“. Joonis 6. Kurtna maastikukaitseala (Maa-amet, EELIS) Tallinn, 10. oktoober 2018 14 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 4.3 Sotsiaalkeskkond Järve Biopuhastus AS andmetel teenindab Ahtme veetöötlusjaam (puhastab Kurtna- Vasavere ja Ahtme veehaarde vee) 01.01.2018. aasta seisuga kokku ligi 44 500 elanikku (s.h. Oru linnaosa, mis ühendati Ahtme veetöötlusjaamaga 2016. aasta oktoobris). Perspektiivis näeb ÜVK arengukava sinna lisandumas Jõhvi vallast Edisest (Aiandi) elanikud. Küll aga prognoositakse piirkonna elanike arvu vähenemist Kohtla-Järve linnas iga-aastaselt ca 1% (3). Majapidamiste veeteenuse hind Järve Biopuhastus OÜ teeninduspiirkonnas on prognoosi alusel 2018. aastal 1,53 €/m3 ja 2024. aastal 1,88 €/m3. Teenuse kulukuse tase prognoosi järgi 2018. aastal 1,7%, aastal 2024 on see eeldatavalt 1,8% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (3). Kurtna-Vasavere veehaarde põhjavees ei vasta üldraua sisaldus põhjavee kui joogiveeallika I kvaliteediklassi nõuetele püsivalt enamikes veehaarde puurkaevudes. Samuti on põhjavees täheldatud ka kõrgem mangaanisisaldus, kõrgendatud mikroorganismide kolooniate esinemist (3). Ahtme veehaarde puurkaevude vees on probleemiks kloriidide, elektrijuhtivuse, naatriumi, üldraua, mangaani ja radionukliidide sisaldus. Üleliigne raua ja mangaani sisaldus mõjutab omakorda toorvee organoleptilisi näitajaid (3). Järve, Ahtme ja Kukruse linnaosasid varustatakse veega Ahtme veetöötlusjaamast, millest väljuv vesi vastab kõikidele kehtestatud nõuetele. Linnaosades märtsis ja oktoobris 2013 võetud süvaanalüüsidest lähtub, et tarbijatele juhitava vee kvaliteet nendes linnaosades on hea (3). Tallinn, 10. oktoober 2018 15 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 Veemajanduskavas antakse ülevaade pinna- ja põhjaveekogumite seisundist, neile avalduvatest koormustest ning tuuakse välja meetmed seisundi parandamiseks ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Veemajanduskava järgi on Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum heas ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum halvas seisundiklassis. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi seisund on küll hea, kuid ohustatud. Nii Kvaternaari Vasavere kui ka Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumile avaldab koormust veevõtt ühisveevärgi tarbeks. Veevõtu intensiivistumine Kvaternaari-Vasavere veehaardest võib põhjustada Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi veetaseme alanemist, sulfaatide sissetungi ohtu, halvendada veevarustuse olukorda ning põhjustada põhjaveekogumiga seotud ökosüsteemide seisundi halvenemist. Veevõtu intensiivistamine Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumist võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Samas aga ei välista Ida-Eesti veemajanduskava veevõttu Kambrium-Vendi Voronka, Kambriumi-Vendi Gdovi ega Kvaternaari-Vasavere põhjaveekogumitest. Vee erikasutuloa taotluse järgi veevõttu nimetatud põhjaveekogumitest võrreldes tänasega ei suurendata. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-202610 Arengukava näeb Kurtna-Vasavere Kvaternaari põhjaveehaaret Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna olulise veeallikana. Veehaare võimaldab oma madalate puurkaevudega tagada piirkonnale sobivate proportsioonidega lahjendusvee linna territooriumil paiknevate sügavate, kõrge kloriidide (CL-) sisaldusega C-V puurkaevude vee lahjendamiseks. Arengukava näeb ette veevõtu jätkamise olemasolevatest veehaaretest. Samad põhimõtted kajastuvad ka Jõhvi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2015-202611. 10 Kinnitatud Kohtla-Järve Linnavolikogu 26.11.2014 määrusega nr 49. Kättesaadav http://www.kohtla-jarve.ee/index.php?area=1&p=static&page=arengukava 11 Vastu võetud Jõhvi Vallavolikogu 17.09.2015 määrusega nr 64. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/402102015001 Tallinn, 10. oktoober 2018 16 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU Kavandatava tegevuse puhul on mõjuallikas veevõtt. Kavandatava tegevuse alternatiivide puhul lisaks veevõtule ka täiendava infrastruktuuri rajamine vee juhtimiseks tarbijateni (veehaare, torustik, veepuhastusjaam). Kavandatava tegevusega kaasneva mõjuala suurus oleneb võetava vee kogusest (alanduslehtri ulatus). Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõjuala ulatus täpsustatakse KMH koostamise käigus. Selle põhjal selgub ka mõju ulatus põhjaveega seotud ökosüsteemidele (Kurtna järved). Kavandatava tegevusega puudub eeldatavalt oluline keskkonnamõju järgnevatele keskkonnaaspektidele: • välisõhule – põhjaveevõtuga ei kaasne õhuheitmete teke; • valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust kavandatava tegevusega ümbruskonnale ei kaasne; • põhjaveevõtul ei teki olulisel määral jäätmeid; • põhjaveevõtuks kasutatavate seadmetega ei kaasne olulist müra; • põhjaveevõtuga ei kaasne vibratsiooni, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas. Samuti puudub kavandataval tegevusel oluline mõju kultuuriväärtustele, sest ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas puuduvad. 6.1 Põhjavesi Kavandatava tegevusega kaasneva mõju osas võib eristada mõju põhjavee kvaliteedile ja kogusele. Mõju kvaliteedile võib avalduda sanitaarkaitseala nõuete mittetäitmisel või liigsel veevõtul, mis tingib soolase vee sissetungi. Veeseaduse § 281 lg 1 alusel on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Kõigil käsitletavatel veehaaretel on nõuetekohane sanitaarkaitseala (50 m) tagatud. Arvestades, et olulisi reostusohtlikke objekte puurkaevude sanitaarkaitsealale ja selle lähedusse ei jää ning pidades kinni kehtivatest kitsendustest, on põhjavee reostuse oht minimaalne. Mõju põhjavee kvaliteedile võib avaldada intensiivne veevõtt piirkondades, kus on oht suurema soolsusega vee sissetungiks. Veemajanduskava järgi on risk suurem Kvaternaari Vasavere ja Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumite puhul. Tallinn, 10. oktoober 2018 17 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Veevõtul on veemajanduse eesmärgiks põhjaveevaru taastumise tagamine. Peamisteks probleemseteks koormusallikateks on põhjaveevõtt joogiveeks asulates ning põhjavee ärajuhtimine kaevandustest (2). Vastavalt VeeS § 12 lg 4 tuleb põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m3 ööpäevas eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru. VeeS § 12 lg 6 kohaselt põhjaveevarude, sealhulgas mineraalveevarude määramiseks, uuringute ja ekspertiisi korraldamiseks moodustatakse põhjaveekomisjon. Põhjaveekomisjoni põhimääruse ja koosseisu kinnitab keskkonnaminister. Põhjaveevarud kantakse riiklikku registrisse keskkonnaministri otsuse alusel. Põhjaveevarud Kohtla-Järve ja Vasavere 12 põhjaveemaardlates on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 „Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine“. 6.2 Kaitseväärtused Kaitseväärtusi, ega Natura 2000 võrgustiku alasid Kohtla-Järve linna Ahtme, Sompa ja Kukruse linnaosades kavandatava tegevuse alal ei esine, seetõttu eeldatav mõju neile aladele puudub. Kurtna-Vasavere veehaarde mõju Kurtna loodusalale ja seeläbi ka Kurtna maastikukaitsealale ning nende kaitseväärtustele käsitletakse peatükis 7 „Natura eelhinnang“. Pole põhjust eeldada, et veevõtt omaks olulist mõju Kurtna-Vasavere veehaarde vahetusse lähedusse jäävate maismaal elutsevatele kaitsealustele liikidele. 6.3 Pinnavesi Veevõtuga Narva veehoidlast või Peipsi järvest kaasneb mõju pinnaveele. KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse alternatiividega kaasnevat kumulatiivset mõju Narva jõe valgalale arvestades ka juba praegu toimuvat pinnaveekasutust (veevõtt Narva veehoidlast). Veevõtt peab toimuma piirides, mis tagaksid pinnaveekogumi hea seisundiklass. Kavandataval tegevusel eeldatavalt puutumust elektrijaamade jahutusveevõtuga ei ole. 12 Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/2006_kk_ida_virumaa.pdf Tallinn, 10. oktoober 2018 18 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 6.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Põhjaveevõtuga seoses on kõige suuremaks riskiteguriks maapinnalt leostuvad või puurkaevude manteltoru purunemisel põhjavette sattuvad saasteained, mille korral võib reostuda avatud põhjaveekiht. Vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule tuleb avariide vältimiseks teostada järjepidevalt puurkaevude tehnilist kontrolli, analüüsida pumbatavat põhjavett ning vältida reoainete sattumist puurkaevude sanitaarkaitsealale ja lähemale kui 50 meetrit selle välispiirist. Avariiolukordade tekke risk põhjaveevõtul on maandatud santaarkaitsealade seadmisega ja sanitaarkaitsealal tegutsemise reeglitest kinni pidamisega. Mõju ei ole oluline. Üheks võimalikuks riskiks ja oluliseks mõjuks kõigile tarbijatele on veetorustiku purunemine või avarii (sh Narva veehoidla allalaskmine), mille korral jääksid tarbijad veeta. Riskide maandamiseks peab olema hädaolukorra plaan. 6.5 Sotsiaalne mõju Kavandatava tegevuse eesmärgiks on nõuetele vastava joogivee tagamine Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikele, mistõttu kaasneb tegevusega oluline sotsiaalne mõju. Veetarbijatele avaldab otsest mõju veeteenuse hind. 6.6 Koosmõju Vasavere põhjaveehaarde, põlevkivi, turba ja liiva kaevandamise ning metsakuivenduse koosmõjul on aset leidnud oluline negatiivne mõju veest sõltuvatele elupaikadele kaitsealadel, mitmed järved on aastakümneid kuivanud (muutunud märgaladeks) või degradeerunud ja sooelupaigad võivad olla mõjutatud põhjaveetaseme alanemisest (4). Pinnavee kasutamise korral kaasneb tegevusega koosmõju pinnaveevõtul teiste pinnavee kasutajatega. Narva jõe vooluhulka arvestades olulist koosmõju pinnavee võtul ette näha ei ole. Kavandatav tegevus võib omada koosmõju põhjaveele ja seeläbi ka Kurtna järvedele järgnevate tegevustega: Konsu veehaare. VKG Energia OÜ võtab Konsu järvest pinnavett, mis kasutakse tootmis- ja jahutusveena. Lubatud pinnaveevõtt on keskkonnakompleksloa13 nr L.KKL.IV204118 13 VKG Energia OÜ on oma 25.05.2018 kirjaga nr ENEk/191 esitanud taotluse keskkonnakompleksloa muutmiseks. Andmed Konsu veehaarde pinnaveevõtu kohta on toodud Tallinn, 10. oktoober 2018 19 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES järgi 22 000 m3 ööpäevas (7 500 000 m3/aastas), tegelik pinnaveevõtt 2016. aastal moodustas 4 491,069 tuhat m3. Pannjärve liivakarjäärid. Kaevandamine allpool pikaajalist keskmist põhjaveetaset põhjustab põhjaveetaseme alanemise Kvaternaari veekompleksis ja toob kaasa ümbruskonna järvede veetaseme languse. Põlevkivikaevandused ja karjäärid. Kurtna loodusala lähiümbrusse jäävad suletud Ahtme kaevandus ning töötavad Estonia kaevandus, Narva (Sirgala ja Sirgala II) karjäär. Kaevandused ja karjäärid on otseselt seotud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumiga ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga. Naabruses asuvate kaevanduste ja karjääride mõju ei saa välistada, kuna Ordoviitsiumi põhjaveekogumite survetasemete oluline langus võib kaasa tuua veetaseme languse ka Vasavere põhjaveeveekogumis. Mäeettevõtete sulgemisel vee väljapumpamine lõpetatakse ning kaevandustes kaeveõõned ja karjäärides veotranšeed ujutatakse üle ning vesi tõuseb kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Estonia kaevanduse idatiivast väljapumbatav kaevandusvesi läbi Nõmme, Särg- ja Ahvenjärve juhitakse Konsu järve ning ülejääv vesi edasi läbi Kirjak- ja Peen-Kirjakjärve Mustjõe kaudu Narva jõkke. Kaevandusvesi sisaldab suures koguses sulfaate ja heljumit ning jääb sulfaadirikkaks ka peale settebasseini läbimist. Mõju Kurtna loodusala järvedele seisneb eeskätt vee kvaliteedi muutustes. Turbatootmine. Turbakaevandamine mõjutab Kurtna järvestikku põhiliselt turbaalade kuivendamisega kaasneva pinnasevee langusega. Metsakuivendus. Eelmisel sajandi jooksul rajati kaitsealale mitmeid kuivenduskraave, millega alandati ka järvede veetaset. Negatiivse keskkonnamõjuga on säilinud kuivendusvõrk turbatootmise aladel ja metsamaal. vastavalt Keskkonnaameti eelhinnangus (Keskkonnaameti 28.06.2017 kiri nr 14-6/17/5743-6.) toodud teabele. Tallinn, 10. oktoober 2018 20 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 7 NATURA EELHINNANG Natura eelhindamine on koostatud vastavalt MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhendile „Juhiseid Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. Kavandatavat tegevust on kirjeldatud peatükis 3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“. Kavandatav tegevus ei ole ala kaitsekorraldusega seotud ega selleks vajalik. 7.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad Natura-alad Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevud jäävad Kurtna loodusala piiridest ligi 200 m kaugusele (Joonis 7). EELIS andmebaasi järgi on Kurtna loodusala pindala 418,5 ha. Loodusala koosneb 15 lahustükist. Kurtna loodusala kaitse-eesmärkideks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele14 nr 615: elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning III kaitsekategooriasse kuuluv loomaliik harilik hink (Cobitis taenia). ELIS andmebaasi järgi leidub III kategooria kaitsealust liiki (Cobitis taenia) vaid Nõmme järves (Natura elupaigatüüp 3130). Kurtna loodusala järved on Keskkonnaregistrisse kantud loodusdirektiivi elupaigatüüpidele 3110, 3130 ja 3140 vastavate järvedena järgmiselt (Tabel 5, Joonis 8): Tabel 5. Kurtna järved kui Natura elupaigad (Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava) Järv Elupaigatüüp Pindala Esinduslikkus Ahnejärv 3110 5 B Aknajärv 3110 8,7 C Kuradijärv 3110 1,1 C Liivjärv 3110 4,5 C 14 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/304032015002?leiaKehtiv Tallinn, 10. oktoober 2018 21 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Kurtna Linajärv 3110 0,9 C Martiska 3110 2,1 C Saarejärv 3110 6,3 B Valgejärv 3110 8,3 A Kurtna Väike Linajärv 3110 0,5 C Haugjärv 3130 1,7 C Nõmme järv 3130 12,6 - Mustjärv 3140 5,6 - Niinsaare 3140 6,5 C Räätsma 3140 16,4 B Suurjärv 3140 33,8 C Tallinn, 10. oktoober 2018 22 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Joonis 7 Kurtna loodusala (EELIS, Maa-amet) Tallinn, 10. oktoober 2018 23 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Joonis 8 Natura elupaigad (EELIS, Maa-amet) Tallinn, 10. oktoober 2018 24 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 7.2 Kavandatava tegevusega kaasnev mõju kaitseväärtustele Kurtna järvestik on seotud Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumiga. Veevõtt Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist põhjustab kvantitatiivsed muutusi veekogumis ja selle kaudu veerežiimi muutusi põhjaveekogumist sõltuvates järvedes. Taotletava põhjaveevõtuga kaasneb Kvaternaari veekihi veetaseme alanduslehtri teke puurkaevude ümbruses. Alanduslehter on seda suurem, mida enam vett veekihist välja pumbatakse. 1972. aastal rajatud Vasavere veehaarde mõjupiirkonnaks hinnatakse orienteeruvalt 7,44 km2 ja see ulatub põhja-lõuna suunas Mätasjärvest Haugjärveni (5). Pumplatele kõige lähemal asuvad elupaigatüübina 3110 määratletud Kuradijärv, Martiska järv ja Ahnejärv, mille kaugused pumplatest on vastavalt 130 m, 200 m ja 300 m. Projekti15 „Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk“ raames on koostatud Kurtna järvestiku kontseptuaalne mudel, mis on aluseks järeldusele, et eelnimetatud järved asuvad selgelt Vasavere veehaarde mõjupiirkonnas. Olemasolevate seire- ja veetasemete andmete põhjal ei saa välistada järvede veetaseme languse ühe põhjusena veevõttu Vasavere veehaardest. Enamik teisi järvi langes tehtud analüüsist välja aga andmete puudulikkuse tõttu. Natura 2000 võrgustikku lülitatud Martiska järve, Ahnejärve ja Kuradijärve on veetaseme alandamise tõttu tugevasti mõjutatud juba pikka aega enne Natura ala moodustamist. Veehaarde mõju teistele Kurtna loodusala järvedele on ebaselge. Veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest tingib järvede veetaseme kõikumise ning seeläbi rikutakse looduslik veerežiim ja kaasneb eutrofeerumine. Madala veetaseme ajal kaldale kasvanud taimestiku jäänused jäävad vee tõusmisel vee alla. Lisaks eutrofeerumisele rikub see järvede kaldavee alasid ning elupaigatüübile iseloomulikke põhjataimede elupaikasid. Seetõttu on ka selgeveelistest vähetoitelistest järvedest kujunemas keskmise- kuni rohketoitelised järved. Järvede seisundi halvenemine mõjutab ka elupaikadele iseloomuliku elustiku vähenemist või hävimist. Näiteks elupaigatüübi 3110 puhul on vähenenud soontaimede hulk (5). Siinkohal peab silmas pidama, et järvede toitelisuse suurenemine toimub ka looduslähedases olukorras ning protsessi tagasipööramine on enamasti võimatu. Keskkonnamõju selgitamiseks on koostamisel uuring „Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine ning hüdrogeoloogilise mudeli koostamine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“. Uuringu eesmärgiks on selgitada Kurtna MKA järvede veetasemete kõikumise põhjused, määrata toodud Kurtna MKA loodusdirektiivi järve ja selle elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik 15 Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveest_soltuvad_okosusteemid.pdf Tallinn, 10. oktoober 2018 25 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES ning selgitada välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks. Töö eeldatav valmimise tähtaeg on 2019. aasta juunis. Kavandatava tegevuse mõju III kategooria kaitsealusele liigile hink võib avalduda eelkõige läbi muutuste liigi elupaigaks oleva Nõmme järve vee kvaliteedis. 7.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldused Kavandatava tegevusega kaasneva mõju selgitamiseks Kurtna loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele elupaikadele ja loodusalale laiemalt viiakse KMH aruande koostamise käigus läbi Natura asjakohane hindamine. Sealjuures analüüsitakse ka Natura ala määramise sotsiaalmajanduslikke aspekte. Sellist loodusdirektiivi artikkel 3 punkt 3 kohast analüüsi Natura ala määramisel teadaolevalt ei tehtud. Analüüsitakse, kas on teostatav ja sotsiaalmajanduslikult otstarbekas kõigi Natura järvede elupaigatüüpide soodsa seisundi taastamise taotlemine või on otstarbekas Natura järvede nimekirja ja keskkonnaeesmärke korrigeerida. Tallinn, 10. oktoober 2018 26 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 8 HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte (peamised veeseadus ja looduskaitseseadus), strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid. KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist mõju omavatele keskkonnaaspektidele: • mõju põhjaveele - Hinnatakse, mil määral mõjutab kavandatav põhjaveevõtt põhjaveekogumite keemilist ja koguselist seisundit. • mõju kaitseväärtustele - Hinnatakse, mil määral ja millistele Natura elupaikadena kirjeldatud järvede kaitse-eesmärkidele omab kavandatav tegevus olulist mõju. Viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. • sotsiaalsele keskkonnale - Kavandatava tegevuse sotsiaalne mõju väljendub eelkõige vee hinnas lõpptarbijale. Mõjusid ei hinnata nende aspektide osas, mille puhul on selge, et oluline mõju puudub: välisõhu kvaliteet, jäätmeteke, müra ja vibratsiooni teke, valgus- soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus, kultuuriväärtused. Küll aga antakse KMH aruandes kvalitatiivne hinnang võimalike häiringute (müra) ja veetöötluse käigus tekkivate (radioaktiivsete) jäätmete käitlemise osas kavandatava tegevuse alternatiivide lõikes. Peatükis 3 „Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus“ toodud kavandatava tegevuse alternatiivide osas tuuakse välja nende insener-tehniliselt teostatavad ja optimaalsed skemaatilised lahendusvariandid ning nende lahenduste ligikaudne maksumus. Kõikide alternatiivide (kavandatav tegevus ja alternatiivid) maksumusse arvestatakse ka looduskaitseliste leevendusmeetmete rakendamiseks tehtavad kulutused. Lahendusvariandi maksumus väljendatakse veehinnas lõpptarbijale järgneva 15-aasta jooksul. Kui hindamise käigus selgub, et kavandatav tegevus ei ole NATURA kaitse-eesmärkidega vastuolu tõttu teostatav antakse ülevaade kas ja millistel tingimustel on kaitse-eesmärgid üldse saavutatavad. Sellega välditakse olukorda, kus kavandatav tegevus välistatakse vastuolu tõttu kaitse-eesmärkidega aga reaalselt ei ole kaitse-eesmärgid ikka saavutatavad. Kui hindamise käigus selgub, et mõni alternatiiv on teostamatu keskkonnakaitselistel või majanduslikel põhjustel, siis seda hindamisse ei kaasata. Alternatiivide teostatavus selgitatakse esmalt selle põhjal, kas need on rakendatavad olulist negatiivset keskkonnamõju põhjustamata (ühes leevendusmeetmetega). Looduskaitseliselt teostatavad alternatiivid järjestatakse maksumuse põhjal. Koostöös Tallinn, 10. oktoober 2018 27 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES arendajaga selekteeritakse välja sellised alternatiivid, mille maksumus ei ole vastuvõetav. Valik põhjendatakse. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) teenusmaksumuse laena on Eestis varasemalt kasutatud 4% piiri leibkonna sissetulekust. Samas on teada, et Eestis keskmine ÜVK teenuse hind jääb märkimisväärselt alla selle. Selle tõttu on üks võimalus kriteeriumina kasutada Eesti keskmist ÜVK maksumust või selle mingit tuletist. Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus, mis on sotsiaalmajanduslikult otstarbekas, kuid arvestab ühtlasi ka igakülgselt kaalutletud looduskaitseliste eesmärkidega. Eelistatud tegevuslahendus on selline, mis väldib olulise negatiivse mõju keskkonnamõju suurenemist ning tagab sotsiaalmajanduslikult reaalsete Natura eesmärkide täitmise. KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku mõju seirekava. Täiendavaid uuringuid keskkonnamõju hindamise käigus läbi ei viida. Küll aga selgitatakse KMH aruande koostamise käigus, millised varasemate töödega ette nähtud meetmed on rakendatud. Teostatakse piirkonna ülevaatus, millega tuvastatakse olemasolev olukord ja varasemalt planeeritud keskkonnameetmete rakendamine. Aruande koostamisel ja mõjude hindamisel kasutatakse varasemalt koostatud ja valmivaid uuringuid. Alljärgnevalt on loetletud viimase aja olulisemad uuringud: • Põhjaveekogumite seisundi hindamine. I etapp. Hartal Projekt OÜ, 2014 • Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise aruandes (Maves 2014). • Põlevkivi kaevandamine ja elusloodus. Jaanus Paal, Eerik Leibak. ELUS 2017 • Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. AS Ideoni & Ko, 1996. • Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk. TLÜ Ökoloogia Instituut, 2015. • Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine ja põhjaveekogumite hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2012. • Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 • Kurtna-Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2005. • Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“. Tallinna Ülikool, valmib eeldatavalt juunis 2019. • Põlevkivi riiklik arengukava. • kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. • AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. 2018. Töö nr 2596/16. OÜ Hendrikson&Ko. • AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-0,54, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja Tallinn, 10. oktoober 2018 28 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. 2018. Töö nr 2787/17. OÜ Hendrikson&Ko (valmimisel). • Nõmmejärve enesereostuse uuring. 2018. Tallinna Ülikool. • Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN- 074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. 2015. Töö nr 15/1416. AS Maves, OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn, 10. oktoober 2018 29 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 9 AJAKAVA Maksimaalne menetlusaeg Etapp Kuu seaduse järgi KMH algatamine 28.06.2017 KMH algatamisest teatamine 14 päeva Ekspertgrupp koostab programmi aprill-juuni 2018 Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse 14 päeva juuli 2018 kontroll Seisukohtade küsimine asjaomastelt august 30 päeva asutustelt 2017 Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja september 14 päeva hindab programmi asjakohasust ja piisavust 2018 Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab esitatud september seisukohtadega 2018 arvestamist/mittearvestamist Otsustaja kontrollib täiendatud programmi oktoober 14 päeva korraldab avaliku väljapaneku 2018 Programmi avalik väljapanek oktoober 14 päeva 2018 Programmi avalikustamine oktoober 1 päev 2018 Programmi täiendamine, kirjadele vastamine oktoober- lähtudes avalikustamisel laekunust 30 päeva november 2018 Programmi nõuetele vastavuse kontroll november (vastavalt seadusele tuleb esitada hiljemalt 30 päeva 2018 18 kuud pärast algatamist) Tallinn, 10. oktoober 2018 30 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest detsember 14 päeva teavitamine 2018 KMH aruande koostamine Aruande koostamisel tuleb käsitleda ka jaanuar- Kurtna MKA hüdrogeoloogilise ja november limnoloogilise uuringu tulemusi (uuringu 2019 eeldatav valmimisaeg on juuni 2019) Ekspertgrupp esitab KMH aruande november otsustajale 2019 Otsustaja kontrollib aruande vastavust november sisunõuetele ja edastab selle asjaomastele 14 päeva 2019 asutustele Seisukohtade küsimine asjaomastelt november- asutustelt 30 päeva detsember 2019 Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja jaanuar annab hinnangu aruande asjakohasuse ja 21 päeva 2020 piisavuse kohta Ekspertgrupp täiendab aruannet veebruar 2020 Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet ja 14 päeva märts 2020 korraldab avalikustamise KMH aruande avalik väljapanek märts-aprill 21 päeva 2020 KMH aruande avalikustamine 1 päev aprill 2020 Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul esitatud seisukohtadele ja 30 päeva mai 2020 täiendab aruannet Otsustaja kontrollib aruande nõetele vastavust ja edastab KMH aruande 14 päeva juuni 2020 asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks Tallinn, 10. oktoober 2018 31 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES KMH kooskõlastamine asjaomastele juuni-juuli 30 päeva asutuste poolt 2020 Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust august lähtudes kooskõlastustest ja tunnistab 30 päeva 2020 aruande nõuetele vastavaks KMH aruande nõuetele vastavaks september 14 päeva tunnistamise otsusest teavitamine 2020 Tallinn, 10. oktoober 2018 32 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 10 OSAPOOLED Tabel 6 Osapooled ja kontaktisikud Järve Biopuhastus OÜ ARENDAJA Keskkonnaspetsialist Julia Nestor; [email protected]; 332 0931, 5124738 Keskkonnaamet Põhja regioon OTSUSTAJA (VEE ERKASUTUSLOA ANDJA) keskkonnakorralduse spetsialist Irina Sõtšova; 3572614, 56934801; [email protected] AS Maves Marja 4D, 10617 Tallinn KMH EKSPERT (programmi koostaja) Juhtekspert Karl Kupits, [email protected], 5093437 Keskkonnaspetsialist Tuuli Vreimann; [email protected]; 6513544 Ekspertgrupp: KMH juhtekspert – kes vastab KeHJS nõuetele. Juhteksperdi ülesanne on KMH protsessi ja meeskonna juhtimine ning erialekspertide seisukohtade sidumine terviklikuks. Hüdrogeoloog -kellel on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute alal. Eksperdi ülesanne on anda hinnang varasematele töödele ja hinnang alternatiivide mõjust põhjavee koguselisele ja keemilisele seisundile ning põhjavee muutuse mõjust pinnasele ja pinnaveekogude veerežiimile. Limnoloog – kellel on kõrgharidus bioloogias (või muu järvede elustikuga seotud erialal), varasem järvede hüdrobioloogilise riikliku seire kogemus (vähemalt kolm tööd) ning NATURA järveliste elupaikade seisundi hindamise kogemus (vähemalt üks töö). Eksperdi ülesanne on anda hinnang varasematele töödele ja hinnang alternatiivide mõjust pinnaveekogumitele kaitse-eesmärkidele ja nende saavutamise eeldustele. Insener – kellele on veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener kutse 7. või 8. tase spetsialiseerumisega välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni erialale. Eksperdi ülesanne on koostada alternatiivsete variantide (mitte kavandatav tegevus) skemaatiline lahendus veehaardest olemasolevate seadmeteni (sh vajalikud veetöötluslahendused, amortisatsioon jm) ning nende orienteeruv maksumus. Tallinn, 10. oktoober 2018 33 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Finantsist – kellele on majandusalane kõrgharidus ja kellel on töös käsitletavate sarnaste investeeringute ning lõpptarbija pikaajalise hinna arvutamise kogemus (vähemalt 2 tööd). Eksperdi ülesanne on arvutada kõikide alternatiivide (sh kavandatav tegevus) maksumus lõpptarbijale ning osaleda optimaalse veehinnapiiri selgitamises. Tallinn, 10. oktoober 2018 34 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 11 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD Keskkonnaamet edastas 17.07.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-2 KMH programmi eelnõu vastavalt KeHJS § 151 seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. Alljärgnevasse tabelisse (Tabel 7) on koondatud ülevaade asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohtade ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Asjakohaste asutuste seisukohad on koondatud Lisas 2. Tabel 7. Asjaomaste asutuste seisukohad. Ettepanekuga Asutus Kiri nr Ettepanek arvestamine Lisada peatükki 6.6 põlevkivikaevanduste lõiku: mäeettevõtete 23.07.2018 nr sulgemisel vee väljapumpamine lõpetatakse ning kaevandustes Arvestatud. Peatükki Enefit Kaevandused AS EP-KES- kaeveõõned ja karjäärides veotranšeed ujutatakse üle ning vesi 6.6 on täiendatud. 1.01/508-2 tõuseb kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Terviseamet juhib tähelepanu, et kavandatava tegevuse Võetud teadmiseks. 16.08.2018 nr alternatiivide korral tuleks KMH aruandes hinnata ka võimalike Terviseamet Peatükki 8 on 9.3-4/5657 häiringute (müra) ja veetöötluse käigus tekkivate (radioaktiivsete) täiendatud. jäätmete käitlemist. 25.07.2018 nr Rahandusministeerium Täiendavad ettepanekud puuduvad Võetud teadmiseks. 14-13/5843-2 Tallinn, 10. oktoober 2018 35 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE KMH programmi avalikustamisest teavitati osapooli Keskkonnaameti 14.09.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-8 Avalikustamise teated avaldati väljaannetes Põhjarannik 15.09.2018 ja Ametlike Teadaannete veebilehel 14.09.2018. Tallinn, 10. oktoober 2018 36 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 12.1 Ametlikud teadaanded 14.09.2018 Tallinn, 10. oktoober 2018 37 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 12.2 Avaliku arutelu protokoll OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu 8.10.2018 11.00–12.00 Keskkonnaameti Jõhvi kontor (Pargi 15) Osalejate nimekiri on lisatud protokolli lõpus. Karl Kupits avab avaliku arutelu. Tuuli Vreimann tutvustab KMH programmi Avaliku arutelu käigus laekus ettepanek Enefit Kaevandused AS -lt: aruande koostamisel arvestada KOV üldplaneeringutega, põlevkivi kaevandamislubade pikendamise KMH- dega, Nõmmejärve enesereostuse uuringuga ning kaevandamislubade muutmise aruannetega. Vastavad viited viidi programmi sisse. Rohkem ettepanekuid ei laekunud. Arutelu. Korrigeerida sõnastust alternatiivi 3 osas nii, et oleks selgelt aru saada, et veevõtu koht selgub alternatiivi tehnilisel väljatöötamisel. Protokollis Karl Kupits Tallinn, 10. oktoober 2018 38 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES Tallinn, 10. oktoober 2018 39 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 12.3 Avalikustamisel laekunud kirjalikud seisukohad Programmi avalikustamisel laekus vaid üks seisukoht, mille esitas Enefit Kaevandused AS. Ettepanekutega on arvestatud ning programmi on täiendatud (peatükk 8 „Hindamismetoodika“). Tallinn, 10. oktoober 2018 40 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm MAVES 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. a aastaaaruanne. 2017. 2. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2015. 3. AS Infragate Eesti. Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. 2014. 4. AS Maves. Narva karjääri mõju Kurtna järvedele „Eesti Energia Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046 KMIN-074 ja KMIN-087 muutmisega kaasneva keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne. 2016. 5. Keskkonnaamet. Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. 2015. Tallinn, 10. oktoober 2018 41  OÜ Järve Biopuhastus VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUS Kohtla-Järve linna ja Illuka valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni tegevuspiirkond ALATES 01.07.2017 Jõhvi 2017 1 VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSE MATERJALID SISUKORD LOA TAOTLEJA ANDMED ETTEVÕTTE TEGEVUSALA ISELOOMUSTUS VEE ERIKASUTUSE ASUKOHA SKEEM JA KAART lisatud eraldi; TEAVE VEE ERIKASUTUSEGA SEOTUD TEHNOLOOGIA JA TEHNIKA KOHTA VEE ERIKASUTUSEGA SEOTUD TÖÖDE TEOSTAMISE PROJEKTIST SELLE OLEMASOLU KORRAL, TEHNIKA VASTAVUS PARIMALE VÕIMALIKULE TEHNIKALE (PVT-le) VEE ERIKASUTUSE AEG KOHALIKU OMAVALITSUSE NÕUSOLEK – lisatud eraldi; VEE ERIKASUTUSE ASUKOHA VEEKOGU, MAA VÕI EHITISE ÕIGUSPÄRAST VALDUST TÕENDAVATEST DOKUMENDID VEEVAJADUSE ISELOOMUSTUS VEEHAARETE JA PÕHJAVEEKIHTIDE KAUPA AASTAS, KVARTALIS JA ÖÖPÄEVAS (M3) PÕHJAVEEVÕTU ISELOOMUSTUS PÕHJAVEEKIHIST VEEVÕTU KORRAL NING MAKSIMAALNE VEEHAARETE JA PÕHJAVEEKIHTIDE KAUPA AASTAS, KVARTALIS, JA ÖÖPÄEVAS VEEHAARDE NIMETUS, PUURKAEVU PASSI KOOPIA, VEEHAARDE ASUKOHA KIRJELDUS JA KOORDINAADID) VEEHAARDE JA VEEVÕTUSEADMETE ISELOOMUSTUS. VÕETAVA VEE KOGUSE MÄÄRAMISE VIIS JA MÕÕTMISVAHENDID VÕETAVA VEE JA KASUTAMISEKS VAJALIKU VEE KVALITEEDI VÕRDLEV HINNANG JA VÕETAVA VEE TÖÖTLEMISE KIRJELDUS LISAD 2 Loa taotleja andmed Ärinimi: OÜ Järve Biopuhastus Registrikood: 10854476 Aadress: Sompa tn 3, 41533 Jõhvi Vastutava isiku nimi: Andra Pärnamäe, tootmisdirektor Aadress: Sompa tn 3, 41533 Jõhvi Kontaktinfo: Telefoni nr 33 64 683 Faksi nr 33 70 241 Elektronposti aadress [email protected] Vee erikasutuse piirkond Ida-Virumaa, Kohtla-Järve linna Ahtme, Oru, Kukruse ja Sompa linnaosad, Jõhvi vald, sh Jõhvi vallasisene linn, Illuka vald Veevõtt ja veevarustus: Ahtme linnaosa: Ahtme veehaare: veevõtt puurkaevust nr 50900; 50847; 50848; 50905; 50901; 50317 asukoht Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Ahtme mnt 75, 75a, 75b, 77, 77c, 75c; Kurtna-Vasavere veehaare: veevõtt puurkaevust nr 50902; 50862; 50906; 50904; 50903; 3235; 3234; 3233; 3242; 3261; 3262; 3243; 3244; 3245; asukoht Illuka vald, Vasavere Kukruse linnaosa: Kukruse veehaare: veevõtt puurkaevust nr 2146; asukoht Kohtla- Järve linn, Kukruse; Sompa linnaosa: Sompa veehaare: veevõtt puurkaevust nr 2350; 51257 asukoht Kohtla Järve linn, Sompa; Tegevusala kood EMTAK 36001 Veekogumine, -töötlus ja –varustus 37001 kanalisatsioon ja heitvee käitlus Ettevõtte tegevusala iseloomustus Põhjavee ammutamine; Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa elanike joogiveega varustamine; 3  Kohtla-Järve linna Oru linnaosa elanike joogiveega varustamine; Kohtla-Järve linna Kukruse ja Sompa linnaosade elanike joogiveega varustamine; Jõhvi valla ning Jõhvi vallasisese linna elanike joogiveega varustamine; Illuka valla elanike joogiveega varustamine Reovee käitlus, reovee juhtimine regionaalpuhastusseadmetele; Taotletav vee erikasutuse aeg: Alates 01.07.2017 (kuni põhjaveevaru kinnitatud kasutusaja lõpuni); Vee erikasutuse asukoha skeemid Veehaarde ning puurkaevude asukoha skeemid on lisatud (lisa 1a, 1b, 1c, 1d) Kohaliku omavalitsuse nõusolek: Kohaliku omavalitsuse nõusolek vee erikasutusloa saamiseks on taotlusmaterjalidele lisatud. Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavatest dokumendid: Järve Biopuhastus OÜ on määratud Kohtla-Järve linna territooriumil vee-ettevõtjaks Kohtla- Järve Linnavolikogu otsusega 19.12.2007 nr 245(Lisa 2) OÜ Järve Biopuhastus on määratud Jõhvi valla ja Jõhvi vallasisese linna territooriumil vee- ettevõtjaks Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 otsusega nr 258 (Lisa 3) OÜ Järve Biopuhastus on määratudIlluka valla territooriumil vee- ettevõtjaks Illuka Vallavolikogu 24.011.2014 otsusega nr 70 (Lisa 4) Vee erikasutusega seotud tööde teostamise projektist selle olemasolu korral; Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta, vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika vastavus parimale võimalikule tehnikale (PVT-le) Ahtme Veetöötlusjaama jõuab 1 toorveeliin Kurtna-Vasavere II-astme pumplast, kus asuvad kaks puhta veere servaari 2x500 m3 (Q=8000 m3/d, mis on ühendatud magistraaltoruga. Ahtme veetöötlusjaamas on 5 gravitatsioonifiltrit, kus toimub ülemäärase raua ja mangaani ärastamine, veetöötlusjaamas on 2 puhta vee reservuaari 2x1000 m3 (Q=11300 m3/d) ning 3 surveliini, 4 mille kaudu juhitakse töödeldud joogivesi Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Vana-Ahtme, Kukruse, Oru linnaossa ning Jõhvi valla ja Jõhvi vallasisese linna tarbijateni. Põhjaveevõtu iseloomustus põhjaveekihist veevõtu korral ning maksimaalne veevajaduse iseloomustus veehaarete ja põhjaveekihtide kaupa aastas, kvartalis ja ööpäevas: Põhjaveevõttu iseloomustus Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevudest: Taotlev veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde nimetus Kurtna- Vasavere veehaare (puurkaevud nr 28, nr 29, nr30, nr 31, nr 32, nr 49, nr 50 , nr 51, nr 52, nr 53, nr 62, nr 63, nr 66 ja nr 67 Puurkaevu katastri number 50902, 50862, 50906, 50904, 50903, 3235, 3234, 3233, 3261, 3262, 3243, 3242, 3244, 3245 Puurkaevu passi nr 4609/6, 4609/7, 4609/8,4866/9, 4866/10, 5457/11, 5457/12, 5822, 5823 Põhjaveekihi nimetus ja kood Kvaternaar Q 2. Põhjaveekogumi kood 2 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum 3. Geograafilised koordinaadid X: 6575525; Y: 703393 X: 6575357; Y: 703385 X: 6575228; Y: 703353 X: 6575080; Y: 703296 X: 6574929; Y: 703224 X: 6575710; Y: 703405 X: 6575847; Y: 703393 X: 6576014; Y: 703393 X: 6575454; Y: 703404 X: 6575294; Y: 703375 X: 6575140; Y: 703320 X: 6574978; Y: 703303 X: 6575933; Y: 703405 X: 6575927; Y: 703399 Taotlev veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis (l/s) 2017- 2920000 730000 730000 730000 730000 8000 92,59 Taotlev veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde nimetus Ahtme veehaare (puurkaevud nr 1, nr 2, nr3, nr 4, nr 5, ja nr 6 Puurkaevu katastri number 50900, 50848, 50847, 50905, 50901, 50317 Puurkaevu keskkonnaregistri kood PRK0050900 PRK0050848 PRK0050847 PRK0050905 PRK0050901 PRK0050317 5 Põhjaveekihi nimetus ja kood V2vr+gd Põhjaveekogumi kood 2 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum Geograafilised koordinaadid X: 6580503; Y: 695635; X: 6580609; Y: 695550 X: 6580702; Y: 695434 X: 6580783; Y: 695283 X: 6580855; Y: 695158; X: 6580973; Y: 695050 Taotlev veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis (l/s) 2017- 1201200 300300 300300 300300 300300 3300 0,038 Taotlev veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Veehaarde nimetus puurkaev nr 15 (Kukruse veehaare) Põhjaveekihtide kood 2 Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum Geograafilised koordinaadid X: 6588882; Y: 690068 Puurkaevu passi number 4 6265 Puurkaevu katastri number 5 2146 taotlev veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3 2017- 4.2. taotlev veevõtt 62050 15512,5 15512,5 15512,5 15512,5 170 0,002 põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 taotlev veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Veehaarde nimetus puurkaev nr 33 (Sompa veehaare) Põhjaveekihtide kood 2 Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum Geograafilised koordinaadid X: 6582190,6; Y: 687603,6 Puurkaevu passi number 4 5897/2 Puurkaevu katastri number 5 2350 taotlev veevõtt (m 3 ) 2017- Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3 taotlev veevõtt 32760 8190 8190 8190 8190 90 0,001 põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 6  taotlev veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Veehaarde nimetus puurkaev nr 51257 (Sompa veehaare) Põhjaveekihtide kood 2 Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum Geograafilised koordinaadid X: 6582212; Y: 687791 Puurkaevu keskkonnaregistri kood PRK0051257 Puurkaevu katastri number 5 51257 taotlev veevõtt (m 3 ) 2017- Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3 taotlev veevõtt 109200 27300 27300 27300 27300 300 0,004 põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 1 Puurkaevude arvestuskaardid on kättesaadavad VEKA andmebaasis: HTTP://LOODUS.KESKKONNAINFO.EE/WEBEELIS/VEKA.ASPX?TYPE=ARTIKKEL&ID =-2046057717 Veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus. Võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid Pumplate ning veemõõturite andmed on koondatud allolevasse tabelisse OÜ Järve Biopuhastus töös olevate puurkaevude pumpade ning veemõõturite andmed Puurkae Asukoht Puurkaevu Pumpadevõi vu Pumpade mark Uputus veemõõtur vee-haare kat nr msus number Kukruse Endress+Hauser PROMAG W 15 veehaare 2146 Lowara Z622 14-L6W 15kw 121,6 DN100 Sompa 51257 veehaare 51257 SAER NR151-E/13 30kw 184,5 Eura Air 90 Duplex Sompa 33 veehaare 2350 SAER NR151-E/13 30 kw 270 Eura Air 90 Duplex Q=25 m3/h Ahtme H=155 m ABB FEX300 veehaare 1 50900 SAER NR151-E/13 N=18,5 kW 102 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Ahtme Q=25 m3/h veehaare H=155 m ABB FEX300 2 50848 SAER NR151-E/13 N=18,5 kW 102 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Ahtme Q=25 m3/h veehaare H=155 m ABB FEX300 3 50847 SAER NR151-E/13 N=18,5 kW 102 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Ahtme Q=25 m3/h veehaare H=155 m ABB FEX300 4 50905 SAER NR151-E/13 N=18,5 kW 102 ELEKTROMAGNETILINE DN80 7 Ahtme Q=25 m3/h veehaare H=155 m ABB FEX300 5 50901 SAER NR151-E/13 N=18,5 kW 102 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Ahtme Q=25 m3/h veehaare H=155 m ABB FEX300 6 50317 SAER NR151-E/13 N=18,5 kW 102 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Q=40 m3/h Kurtna- H=35 m N=5,5 ABB FEX300 Vasavere 28 50902 SAER S151-A/3 kW 30 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Q=40 m3/h Kurtna- H=35 m N=5,5 ABB FEX300 Vasavere 30 50906 SAER S151-A/3 kW 30 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Q=40 m3/h Kurtna- H=35 m N=5,5 ABB FEX300 Vasavere 31 50904 SAER S151-A/3 kW 30 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Q=40 m3/h Kurtna- H=35 m N=5,5 ABB FEX300 Vasavere 32 50903 SAER S151-A/3 kW 30 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Q=40 m3/h Kurtna- H=35 m N=5,5 ABB FEX300 Vasavere 29 50902 SAER S151-A/3 kW 30 ELEKTROMAGNETILINE DN80 Kurtna- 49 Vasavere 3235 Lowara Z631 04-4 5,5kw 25 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Kurtna- 50 Vasavere 3234 Lowara Z631 04-4 5,5kw 23 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Kurtna- 51 Vasavere 3233 Lowara Z631 04-4 5,5kw 25 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Kurtna- 52 Vasavere 3261 Grundfos SP 30-6 5,5kw 22 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Kurtna- Prema.H-Meinecke WP 80 53 Vasavere 3262 Saer RP-151 E/A 4kw 23 DN80 Kurtna- 62 Vasavere 3243 Lowara Z631 04-4 5,5kw 30 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Kurtna- ei tööta, mõõtur 63 Vasavere 3242 ETSV 6-16-75 5,5kw 31,5 demonteeritud Kurtna- 66 Vasavere 3244 Saer NR151/3A 4kw 26,5 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Kurtna- 67 Vasavere 3245 Lowara Z631 04-L4C 5,5kw 26,6 Sensus WP-Dynamic 80 DN80 Võetava vee ja kasutamiseks vajaliku vee kvaliteedi võrdlev hinnang ja võetava vee töötlemise kirjeldus Ahtme VTJ Töötlemist vajav toorvesi jõuab Ahtme veetöötlusjaama Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevust (kokku 14) ja Ahtme veehaarde puurkaevust (kokku 6). Puurkaevude põhjavesi suunatakse Ahtme veetöötlusjaama magistraaltorustiku kaudu. Seetõttu veetöötlusjaama jõuab 8 kahe veehaarde seguvesi. Kahe veehaarde põhjavee segamine on vajalik kuna parema kvaliteediga Kurtna-Vasavere veehaardest ei piisa piirkonna veega varustamiseks. Lähtudes Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirja nr 409 kinnitatud põhjaveevarudest tohib Kurtna-Vasavere veehaardest ammutada põhjavett maksimaalselt 8000 m3/d ning 3300 m3/d Ahtme veehaardest, kokku Ahtme veetöötlusjaama maksimaalse ööpäevase kogutootlikkuse Qdmax= 11 300 m3/d Veetöötlusjaama pumbatava kahe veehaarde seguvesi ei vasta nõuetele raua- ja mangaanisisalduse osas. Seetõttu toimub veetöötluse käigus toorvee vabastamisest ülemäärasest gaasidest (CO2, H2S jt.), vee stabiliseerimine ja rikastamine hapnikuga, et eraldada veest ülemäärane raud ja mangaan, mis eraldatakse gravitatsioonifiltrites. Selleks on ehitatud tehniliselt lihtne ja ekspluatatsiooniliselt väiksemaid kulutusi ja hooldust nõudev veetöötlussüsteem, mis koosneb aeratsioonikolonnidest ja lahtistest gravitatsioonfiltritest. Vee erikasutusega seotud tööde teostamise projektist selle olemasolu korral, vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika vastavus parimale võimalikule tehnikale (PVT-le) Sompa VTJ Põhjavett saab pumbata kahest puurkaevust: uuest puurkaevust (kat.nr. 51257) ja rekonstrueeritud puurkaevust nr 33 (kat.nr 2350) Puurkaevudest väljapumbatud toorvesi juhitakse veetöötlusjaama. Enne rauafiltreid paikneb aeratsioonipaak, mille sisendile juhtitakse aeratsiooniklapi kaudu toorvette suruõhku. Õhku saadakse õlivaba kompressori abil. Aeratsioonipaagis rikastatakse vett õhuhapnikuga, mille tulemusena muudetakse vees lahustunud kahevalentsed rauaioonid mehhaaliliselt filtreeritavateks kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis püütakse kinni aeratsioonipaagile järgnevas kahes galvaniseeritud terasest korpusega valmistatud surve-liivafiltris. Filtrimaterjalina kasutatakse tavalist filtriliiva ja- kruusa. Töödeldav vesi liigub filtripaakides ülevalt alla suunas läbides kihtidena (fraktsiooni suurenendes ülevalt alla) asetatud filtermaterjalid Viimasena liigub vesi läbi põhjas asuva kruusa kihi ja kogutakse kokku paagi põhjas olevate pilutorude abil. Filtreerimise tulemusena eraldadatakse veest mangaan, raud ja väävelvesinik. Filtrimaterjali pestakse perioodiliselt, eemaldamaks sinna jäänud raua- ja mangaaniosakesed. Filtrite läbipesuks kasutatakse pesupumpa (Grundfos NB32-160) ning pesuvesi võetakse puhta vee reservuaaridest. Edasi juhitakse vesi osaliselt otse puhta vee reservuaaridesse, mahuga 2 x 150 m³, kus säilitatakse tarbe- ja joogivee varu ning osaliselt pöördosmoosseadmesse, vähendamaks efektiivdoosi ning eemaldamaks vees lahustunud soolasid, kloriide. Pöördosmoosseadmest väljunud vesi juhitakse samuti puhta vee reservuaaridesse. II astme pumpadega (3tk, Grundfos CR10-6, 12m³/h), mida juhitakse sagendusmuunduriga vastavalt rõhuandurile, pumbatakse vesi reservuaaridest veevõrku. Rõhulanguse korral lülitatakse sisse teised pumbad, tagamaks ühtlane veesurve tarbijatele vastavalt etteantud seadeväärtusele. Avarii korral on võimalik juhtida vesi puurkaevudest otse reservuaaridesse või veevõrku. Pumplas asub ka sujuvkäivitiga varustatud tuletõrjevee pump (Grundfos NB40- 160). Olemas on doseerimissüsteem naatriumhüpokloriti doseerimiseks mikrobioloogilise reostuse korral kas toorveetorustikule enne rauaeraldusfiltreid ja mahutisse minevale torustikule. Joogivee puhastamise erinevate etappide järel on paigaldatud proovivõtukraanid. Veevarustuse käigus tekkiv reovesi suunatakse Kohtla-Järve regionaalsete puhastusseadmetele. 9 Vee erikasutuse, veehaarete ja heitvee formeerumise skeem Kurtna- Vasavere veehaare Puurkaev nr 50902 Puurkaev nr 50862 Puurkaev nr 50906 Puurkaev nr 50904 Puurkaev nr 50903 Puurkaev nr 3235 Puurkaev nr 3234 Puurkaev nr 3233 Puurkaev nr 3261 Puurkaev nr 3262 Puurkaev nr 3243 Puurkaev nr 3242 Puurkaev nr 3244 Puurkaev nr 3245 Kurtna- Vasavere- Ahtme magistraal + Ahtme veehaare Puurkaev nr 50901 Puurkaev nr 50900 Puurkaev nr 50848 Puurkaev nr 50317 Puurkaev nr 50847 Puurkaev nr 50905 Ahtme VTJ Kohtla- Järve, Oru Ahtme Jõhvi vald, Jõhvi linn 10  Sompa veehaare Puurkaev nr 33 Puurkaev nr 51257 Sompa VTJ Tarbija LISAD Lisa 1 Veehaarete ning puurkaevude asukoha skeemid m 1:20000; M 1:5000; (lisa 1a; lisa 1b; lisa 1c; lisa 1d) Lisa 2 Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.12.2007 otsuse nr 245 Vee –ettevõtja määramine Kohtla-Järve linna Järve, Ahtme, Kukruse, Oru ja Sompa linnaosade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni tegevuspiirkonnas koopia; Lisa 3 Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 otsus nr 258 Jõhvi linnas vee-ettevõtja määramine ja tegevuspiirkonna kehtestamine koopia Lisa 4 Illuka Vallavolikogu 24.11.2014 otsus nr 70 Vee-ettevõtja ja tegevuspiirkondade määramine koopia Taotluse esitaja: Taotluse koostaja: Andra Pärnamäe Reele Peepmaa OÜ Järve Biopuhastus OÜ Järve Biopuhastus Tootmisdirektor keskkonnaspetsialist 22.05.2017 11 12 Julia Nestor Teie 12.07.2018 nr 2-2/3048 OÜ Järve Biopuhastus [email protected] Meie 23.08.2018 nr 6-3/18/11875-6 Seisukohad OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta Austatud Julia Nestor OÜ Järve Biopuhastus esitas 12.07.2018 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.07.2018 nr 6-3/18/11875 all) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja AS Maves). KeHJS §15¹ lg 1 sätestab, et otsustaja (Keskkonnaamet) peab enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab). Keskkonnaamet kontrollis KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastas 17.07.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-2 KMH programmi seisukoha andmiseks asjaomastele asutustele ‒ Rahandusministeeriumile, Kohtla-Järve Linnavalitsusele, Alutaguse Vallavalitsusele, Maa-ametile, Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile, Enefit Kaevandused AS-le ja OÜ-le Silbet. KeHJS §15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH programmi eelnõu saamisest alates seisukohad KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti paluti hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Seisukohad KMH programmi eelnõu kohta laekusid Rahandusministeeriumilt, Terviseametilt ja Enefit Kaevandused AS-lt (vt kirja lisad). Vastavalt KeHJS § 15¹ lõikele 5 vaatab otsustaja 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Rahandusministeerium teavitas 25.07.2018 kirjaga nr 14-13/5843-2 Keskkonnaametit, et nende hinnangul on esitatud KMH programm koostatud piisavalt põhjalikult, mistõttu täiendavaid ettepanekuid ei esitata. Terviseamet teavitas 16.08.2018 vastuskirjas nr 9.3-4/5657 Keskkonnaametit, et Terviseametil täiendavad ettepanekud või vastuväited KMH programmi sisu osas puuduvad. Samas juhtis Terviseamet tähelepanu, et kavandatava tegevuse alternatiivide korral tuleks KMH läbiviimisel hinnata ka võimalike häiringute (müra) ja veetöötluse käigus tekkivate (radioaktiivsete) jäätmete käitlemist. Keskkonnaamet on seisukohal, et Terviseameti ettepanekud on asjakohased ning nende alusel tuleb KMH programmi täiendada. Enefit Kaevandused AS tegi 23.07.2018 vastuskirjas nr EP-KES-1.01/508-2 ettepaneku lisada KMH programmi p.6.6 põlevkivikaevanduste lõiku: „Mäeettevõtete sulgemisel vee väljapumpamine lõpetatakse ning kaevandustes kaeveõõned ja karjäärides veotranšeed ujutatakse üle ning vesi tõuseb kaevandamiseelsele lähedasele tasemele“. Keskkonnaamet on seisukohal, et Enefit Kaevandused AS ettepanek on asjakohane ning selle alusel tuleb KMH programmi täiendada. Keskkonnaamet palub vastavalt KeHJS § 15¹ lg 6 sätestatule teha KMH programmis parandused ja täiendused, selgitada seisukohtade arvestamist või põhjendada arvestamata jätmist ning esitada täiendatud KMH programm otsustajale edasiseks menetlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Pärtma keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Rahandusministeeriumi 25.07.2018 kiri nr 14-13/5843-2 2. Terviseameti 16.08.2018 kiri nr 9.3-4/5657 3. Enefit Kaevandused AS 23.07.2018 kiri nr EP-KES-1.01/508-2 Teadmiseks: [email protected] Irina Sõtšova 5693 4801 [email protected] 2 (2) Hr Jaak Jürgenson Teie 17.07.2018 nr 6-3/18/11875-2 Keskkonnaamet Meie 25.07.2018 nr 14-13/5843-2 [email protected] [email protected] Arvamuse andmine keskkonnamõju hindamise programmi kohta Esitasite keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ alusel arvamuse andmiseks OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Tutvunud esitatud KMH programmiga, teatame et meie seisukohalt on esitatud dokument koostatud piisavalt põhjalikult, mistõttu me ei esita täiendavaid ettepanekuid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Oidjärv planeeringute osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Tiit Toos 715 5813 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Keskkonnaamet Teie: 17.07.2018 nr 6-3/18/11875-2 [email protected] Meie: 16.08.2018 nr 9.3-4/5657 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programm Küsisite Terviseameti seisukohta OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. OÜ Järve Biopuhastusel on 01.07.2012 kuni 30.06.2019 kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/321751 Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade ning Jõhvi linna elanike joogiveega varustamiseks. Vee erikasutusloaga on lubatud põhjaveevõtt puurkaevudest rohkem kui 5 m³ ööpäevas. Kavandatava tegevuse eesmärk on vee erikasutusloa pikendamine elanike joogiveega varustamiseks. Taotletav põhjaveevõtt toimub Kurtna-Vasavere, Ahtme, Sompa ja Kukruse veehaaretest. Vee erikasutusloaga taotletakse põhjaveevõttu kokku 4 325 210 m³/a, mis on väiksem kui kehtivas loas. Veevõtt on kavandatud olemasolevatest puurkaevudest. Vee erikasutusloaga on plaanitud põhjaveevõtt Kvaternaari Vasavere, Kambriumi-Vendi Voronka ja Kambriumi –Vendi Gdovi põhjaveekogumitest. Veemajanduskava järgi on Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogum heas ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum halvas seisundiklassis. Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi seisund on küll hea, kuid ohustatud. Kavandatava tegevuse puhul on mõjuallikas veevõtt. Kavandatava tegevuse alternatiivide puhul lisaks veevõtule ka täiendava infrastruktuuri rajamine vee juhtimiseks tarbijateni (veehaare, torustik, veepuhastusjaam). Hinnatavad alternatiivid on Vasavere II uue veehaarde rajamine; veevõtu lõpetamine Vasavere veehaardest; veevarustuse tagamine Narva veehoidla baasil või Peipsi järve baasil. KMH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasnevat eeldatavalt olulist mõju omavatele keskkonnaaspektidele. Veevõtt omab otsest mõju põhja- ja pinnaveele ning põhjaveega seotud ökosüsteemidele (kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad). Samuti on veevõtul oluline mõju ka Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikkonna heaolule ja tervisele ning piirkonna ettevõtetele, kes on ammutatava põhjavee tarbijad. Terviseamet on tutvunud OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmiga ning teatame, et täiendavaid ettepanekuid või vastuväiteid programmi sisu osas ei ole. Kuid juhime tähelepanu, et kavandatava tegevuse alternatiivide korral, tuleks KMH aruandes hinnata ka võimalike häiringute (müra) ja veetöötluse käigus tekkivate (radioaktiivsete) jäätmete käitlemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mihhail Muzõtšin järelevalveosakonna juhataja Arvo Sirel 50 53 776 Kristel Kallaste 56 293 251 Paldiski mnt 81 / 10617 Tallinn / 794 3500 / [email protected] / www.terviseamet.ee / Registrikood 70008799 hr Jaak Jürgenson juhataja Keskkonnaameti Põhja regioon Teie 17.07.2018 nr 6-3/18/11875-2 [email protected] Meie 23.07.2018 nr EP-KES-1.01/508-2 Arvamus KMH programmi kohta Lugupeetud härra Jürgenson Enefit Kaevandused AS teeb ettepaneku lisada OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi p.6.6 põlevkivikaevanduste lõiku: mäeettevõtete sulgemisel vee väljapumpamine lõpetatakse ning kaevandustes kaeveõõned ja karjäärides veotranšeed ujutatakse üle ning vesi tõuseb kaevandamiseelsele lähedasele tasemele. Oleme seisukohal, et ülalnimetatud keskkonnamõju hindamise programm on asjakohane ja piisav. Hindame KMH ekspertrühma koosseisu piisavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Oleg Nikitin Juhatuse liige Toomas Nestor, tel. 5263766 [email protected] ENEFIT KAEVANDUSED AS Jaama 10, 41533 Jõhvi Reg. kood 10032389 Tel 336 4801 [email protected] Faks 336 4803 www.energia.ee  KMH lisa 3. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine (Keskkonnaamet, 2018). Julia Nestor Teie 18.10.2018 nr 2-2/3048-5 Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS [email protected] Meie 07.11.2018 nr 6-3/18/11875-12 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Austatud Julia Nestor Olete esitanud 18.10.2018 kirjaga nr 2-2/3048-5 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.10.2018 nr 6-3/18/11875-11 all) Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 18 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi koos lisadega. I. ASJAOLUD Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS (registrikood 10854476; aadress Uus-Tehase 3, Kohtla-Järve) esitas 05.05.2017 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 05.05.2017 nr 14-6/17/5743 all). Keskkonnaamet teavitas vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest 25.05.2017 kirjaga nr 14-6/17/5743-4 Osaühingut JÄRVE BIOPUHASTUS ja 25.05.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet algatas 28.06.2017 kirjaga nr 14-6/17/5743-6 KeHJS § 6 lg 22 ja § 6 lg 3¹ alusel OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH. Keskkonnaamet teavitas OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest 30.06.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS esitas 12.07.2018 kirjaga nr 2-2/3048 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.07.2018 nr 6-3/18/11875 all) Keskkonnaametile OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. Keskkonnaamet edastas 17.07.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-2 OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi Rahandusministeeriumile, Kohtla-Järve Linnavalitsusele, Alutaguse Vallavalitsusele, Enefit Kaevandused AS-ile, OÜ-le Silbet, Maa-ametile, Terviseametile, Keskkonnainspektsioonile seisukoha esitamiseks, kontrollides eelnevalt OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Asjaomased asutused esitasid Keskkonnaametile lähtudes oma pädevusvaldkonnast seisukoha OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi kohta – Rahandusministeerium 25.07.2018 kirjaga nr 14-13/5843-2, Terviseamet 16.08.2018 kirjaga nr 9.3-4/5657, Enefit Kaevandused AS 23.07.2018 kirjaga nr EP-KES-1.01/508-2. Eelnimetatud kirjad on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.07.2018 nr 6-3/18/11875-3, 16.08.2018 nr 6-3/18/11875-5 ja 25.07.2018 nr 6-3/18/11875-4 all. Kohtla-Järve Linnavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, OÜ Silbet, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioon pidasid KMH programmi piisavaks ning asjakohaseks ja täiendusettepanekuid ei esitanud. Keskkonnaamet edastas 23.08.2017 kirjaga nr 6-3/18/11875-6 asjaomaste asutuste seisukohad koos omapoolse seisukohaga KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta Osaühingule JÄRVE BIOPUHASTUS ning KMH juhteksperdile Karl Kupitsale (KMH litsents nr KMH0105, kehtib kuni 07.10.2019) aktsiaseltsist Maves (registrikood 10097377). Osaühing JÄRVE BIOPUHASTUS saatis 04.09.2018 kirjaga nr 2-2/3048-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.09.2018 nr 6-3/18/11875-7 all) täiendatud KMH programmi koos asjaomaste asutuste kirjade koopiate ning KMH programmi kohta esitatud seisukohtadega arvestamise selgitustega Keskkonnaametile kontrollimiseks ja avalikustamise korraldamiseks. Keskkonnaameti hinnangul oli OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi korrigeeritud vastavalt Keskkonnaameti ja asjaomaste asutuste ettepanekutele ning Keskkonnaamet leidis, et KMH programm on asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. Keskkonnaamet teavitas OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (14.09.2018), maakondlikus ajalehes Põhjarannik (15.09.2018), Kohtla Linnavalitsuse infostendil ning 14.09.2018 kirjaga nr 6-3/18/11875-8 KeHJS § 16 lg-s 3 nimetatud isikuid. Teated on leitavad OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi p-st 12. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi avalik väljapanek toimus 15.09.2018‒07.10.2018, kokku 23 päeva. Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUSOÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti Jõhvi kontoris ja Keskkonnaameti kodulehel. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult kuni 07.10.2018. KMH programmi avaliku väljapaneku ajal esitas oma seisukohad programmi osas Enefit Kaevandused AS (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.10.2018 nr 6-3/18/11875-9 all). Keskkonnaamet edastas 02.10.2018 kirjaga 6-3/18/11875-10 Enefit Kaevandused AS-i ettepanekud KMH programmi kohta kavandatava tegevuse arendajale ja KMH eksperdile. Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS korraldas koostöös Keskkonnaametiga OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi avaliku arutelu 08.10.2018 kell 11.00 Keskkonnaameti Jõhvi kontoris aadressil Pargi 15, Jõhvi. Avalikul arutelul osales kuus inimest. Programmi avalikul arutelul tutvustati kavandatavat tegevust ning KMH programmi sisu ja avalikul väljapanekul laekunud seisukohti. KMH programmi avalikul arutelul suuliselt esitatud küsimustele vastati kohapeal suuliselt. Enefit Kaevandused AS ettepanekutele vastati kohapeal suuliselt ja ettepanekutega on arvestatud ning programmi on vastavalt täiendatud (peatükk 8). OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi avaliku arutelu protokoll koos registreerimislehega on esitatud KMH programmi peatükis 12. 2 (5) Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS esitas 18.10.2018 kirjaga nr 2-2/3048-5 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.10.2018 nr 6-3/18/11875-11 all) Keskkonnaametile KeHJS § 18 lg 1 alusel OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi koos lisadega nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohaselt otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates KMH programmi vastavust nõuetele. Keskkonnaamet on KeHJS § 9 ja veeseaduse § 9 lõike 5 järgi otsustajaks ehk vee erikasutusloa andjaks, mistõttu KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohane KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. II. KAALUTLUSED KeHJS § 18 lg 1 kohaselt arendaja esitab pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lg 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS esitas 18.10.2018 kirjaga nr 2-2/3048-5 Keskkonnaametile kõik nõutud dokumendid. Keskkonnaamet peab KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 alusel tuginedes KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse KMH-ks ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. 2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmis on nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja selle asukoht (KMH programmi ptk 2), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus (ptk 3) ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 4). Esitatud on kavandatava tegevuse seos strateegilise planeerimisdokumentidega (ptk 5) ning teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 6). OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse programmis on antud KMH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus (sh teave vajalike uuringute kohta, ptk 8), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 9), andmed arendaja, juhteksperdi, eksperdirühma kooseisu kohta (sh nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama, ptk 10). Lähtudes eelnevast on OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. Terviseamet ja Enefit Kaevandused AS esitasid Keskkonnaametile ettepanekuid ja märkuseid KMH programmile. KMH programmi parandamisel ja täiendamisel on arvestatud esitatud ettepanekutega ja seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele täiendatud. Keskkonnaamet nõustub OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega. 2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks Osaühingul JÄRVE BIOPUHASTUS on kuni 30.06.2019 kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/321751 Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade ning Jõhvi linna elanike joogiveega varustamiseks. Vee erikasutusloaga on lubatud põhjaveevõtt puurkaevudest 3 (5) rohkem kui 5 m³ ööpäevas. Kavandatava tegevuse eesmärk on vee erikasutusloa pikendamine elanike joogiveega varustamiseks. Taotletav põhjaveevõtt toimub Kurtna-Vasavere, Ahtme, Sompa ja Kukruse veehaaretest. Keskkonnaameti hinnangul on OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse KMH-ks, mis loob eeldused vee erikasutusloa nr L.VV/321751 pikendamiseks tulenevalt ettevõtte taotlusest. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi ptk-s 7 on läbi viidud ka Natura-eelhindamine, mille kohaselt OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kuna kavandatava tegevuse mõjualale jääb Kurtna loodusala (keskkonnaregistri kood EE0070120), millele kavandatava tegevuse ebasoodne mõju ei ole välistatud. Natura-eelhindamine on tehtud vastavalt juhendi „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013) ptk-le 2. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi ptk 7 kohaselt on KMH juhteksperdiks Karl Kupits (KMH litsents nr KMH0105, kehtib kuni 07.10.2019) aktsiaseltsist Maves. Lisaks juhteksperdile kuuluvad KMH eksperdirühma Tuuli Vreimann ja Madis Metsur. Programmis on välja toodud ekspertide iseloomustus ning ettepanek, millistele tingimustele eksperdid peavad vastama. KMH juhteksperdil on kehtiv KMH litsents. Arvestades KMH juhteksperdi pädevust ja pakutud eksperdirühma koosseisu, on Keskkonnaameti hinnangul eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindama. Terviseamet esitas asjaomase asutusena Keskkonnaametile ettepanekuid OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi kohta (KMH programmi sisu osas, eksperdirühma koosseisu pädevuse ning piisavuse osas vastuväiteid ei esitatud). KMH programmi avalikul väljapaneku ajal esitas oma seisukohad programmi osas Enefit Kaevandused AS. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi parandamisel ja täiendamisel on arvestatud esitatud ettepanekutega ja seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele täiendatud. Keskkonnaamet nõustub OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega. 2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine KeHJS § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS § 151 lg-st 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta. Kohtla-Järve Linnavalitsus, Alutaguse Vallavalitsus, OÜ Silbet, Maa-amet ja Keskkonnainspektsioon sisulisi märkuseid KMH programmi sisu sh asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta ei esitanud. Terviseamet ja Enefit Kaevandused AS esitasid Keskkonnaametile ettepanekuid ja märkuseid KMH programmi sisu osas, kuid ei vaidlustanud programmi asjakohasust või piisavust. KeHJS § 16 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu jooksul esitas oma seisukohad programmi osas Enefit Kaevandused AS (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.10.2018 nr 6-3/18/11875-9 all). 4 (5) Keskkonnaamet on käesoleva otsuse p-des 2.1 ja 2.2 analüüsinud esitatud ettepanekutega arvestamist või arvestamata jätmist ning et OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi on ettepanekute alusel parandatud ja täiendatud. Keskkonnaamet nõustub OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmis tehtud muudatuste ja parandustega. 2.4. KMH aruande esitamise tähtaeg KeHJS § 18 lg 8 kohaselt, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning KMH-ks peab koostama uue programmi. Lähtudes eelnevast, Osaühingul JÄRVE BIOPUHASTUS tuleb esitada OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS §-le 9, § 18 lg-tele 2-4 ja 8, veeseaduse § 9 lg-le 5, Keskkonnaameti peadirektori 18.07.2016 käskkirja nr 1-1/16/287 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 5 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ p-dele 2.1 ja 3.5.8 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid: 1. Keskkonnaamet tunnistab OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi nõuetele vastavaks. 2. Osaühingul JÄRVE BIOPUHASTUS esitada OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm. OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa taotluse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Teadmiseks: [email protected] Irina Sõtšova 569 34801 [email protected] 5 (5)  Vasavere KMH lisa 4.jaKMH Vasavere II veehaare: aruande alternatiivid protsessi sisendanalüüs – hüdrogeoloogia (OÜ Maavarauuringud, 2019). Martiska järv. Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, 1977 VASAVERE JA VASAVERE II VEEHAARE: ALTERNATIIVID Maavarauuringud OÜ e-post: [email protected] Tel +372 5104753 www.maavarauuringud.ee Liiva 41 Tartu 50303 Iva 12 Tallinn 12618 Maavarauuringud OÜ 1 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Töö nimetus: Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Töö autorid: Katrin Erg Mati Lelgus Nadežda Kivit Tegevusluba: Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000053 Töö tellija: OÜ Alkranel Riia 15b, 51010 Tartu linn Lepingu nr: H-30 Töö valmimisaeg: 27.09.2019 Maavarauuringud OÜ 2 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 7 1. TAUST ..................................................................................................................................... 7 1.1. VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 8 1.1.1. Vasavere ürgorus ....................................................................................................... 8 1.1.2. Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveevaru ......................................................... 9 1.2. ELANIKKOND..................................................................................................................... 9 1.3. ILMASTIK ......................................................................................................................... 11 1.4. KURTNA JÄRVESTIKU JÄRVEDE VEETASE, AHTME KAEVANDUS JA VASAVERE VEEHAARE .................................................................................................................................. 16 1.4.1. Kurtna järvestiku järvede veetase ............................................................................ 16 1.4.2. Ahtme kaevanduse veetase ....................................................................................... 20 1.4.3. Vasavere veehaare ................................................................................................... 21 1.4.3.1. Vasavere veehaarde ning Martiska ja Kuradijärve veetasemed ........................... 23 1.4.3.2. Vasavere veehaardest kaugemal asuvad järved .................................................... 29 1.4.4. Järvede veetaseme tõstmine ..................................................................................... 30 2. PÕHJAVEEKIHID............................................................................................................... 31 2.1. KVATERNAARI VEEKOMPLEKS ....................................................................................... 31 2.2. ORDOVIITSIUMI VEEKOMPLEKS ..................................................................................... 38 2.2.1. Keila–Kukruse veekiht.............................................................................................. 38 2.2.2. Lasnamäe–Kunda veekiht ........................................................................................ 38 3. 2005. A MUDELI VÕRDLUS REAALAJAGA ................................................................. 39 4. VASAVERE II VEEHAARDE VÕIMALIKUD ASUKOHAD ....................................... 46 5. ALTERNATIIVID ................................................................................................................ 48 5.1. ALTERNATIIV .................................................................................................................. 48 5.2. ALTERNATIIV I ................................................................................................................ 58 5.3. ALTERNATIIV II .............................................................................................................. 60 5.3.1. Kambriumi–Vendi Voronka põhjvesi ....................................................................... 60 5.3.2. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum ............................................................... 60 6. VEEHAARETE PÕHJAVEE KEEMILINE KOOSTIS .................................................. 62 6.1. VASAVERE VEEHAARE .................................................................................................... 62 6.2. JÄRVE BIOPUHASTUS OÜ KAMBRIUMI–VENDI VEEHAARDED ...................................... 66 KOKKUVÕTE ............................................................................................................................. 69 KIRJANDUS................................................................................................................................. 72 Tabelid Tabel 1. Sademete hulk Jõhvi meteoroloogiajaama andmete põhjal ............................................. 12 Maavarauuringud OÜ 3 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 2. Veetasemete muutused erinevatel ajaperioodidel ............................................................ 17 Tabel 3. Avalikku kasutusse jäävate veekogude nimekiri ............................................................. 19 Tabel 4. Kolme Kurtna järvestiku järve veetaseme muutus, aastane veetaseme amplituud ja ökoloogiline seisund ....................................................................................................................... 21 Tabel 5. Vasavere veehaarde puurkaevude veetaseme abs kõrgus ja veevõtt, järvede veetaseme abs kõrgus ja sademed .................................................................................................................... 26 Tabel 6. Ahtme kaevanduse vaatluskaevu 16122 ja Vasavere veehaarde puurkaevu 3234 veetasemete erinevus ...................................................................................................................... 27 Tabel 7. Veetaseme muutus Martiska ja Kuradijärves ajavahemikul 2016–2018 ......................... 28 Tabel 8. Vasavere veehaarde veevõtu, sademete ning Kuradi- ja Martiska järve veetaseme seos erinevatel perioodidel ..................................................................................................................... 28 Tabel 9. Vasavere ürgoru hüdrostratigraafia .................................................................................. 31 Tabel 10.Kvaternaarisetete põhjavee tasemed puuraukudes, järvede aasta keskmine veetase ja veevõtt Vasavere veehaardest ........................................................................................................ 42 Tabel 11. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik ressurss, põhjaveevõtt, kinnitatud põhjaveevaru .................................................................................................................................. 48 Tabel 12. Veevõtu protsent Kurtna–Vasavere veehaarde puurkaevudest aastatel 2010–2018 ...... 48 Tabel 13. Etteantud veevõtt puurkaevudest vastavalt protsentuaalsele puurkaevude kasutusele 2018. aastal ..................................................................................................................................... 50 Tabel 14. Etteantud veevõtu tingimustes (1000…8000 m3/ööp) puurkaevude veevõtt ja veetaseme muutus (ööpäevane veevõtt vastavalt tabeli 9 andmetele) ........................................... 50 Tabel 15. Puurkaevude mõjuraadiused etteantud veevõtu (1000…8000 m3/ööp) tingimustes ..... 51 Tabel 16. Veevõtt Vasavere veehaarde puurkaevudest m3/ööpäevas ............................................ 55 Tabel 17. Veetaseme alanemine vastavalt mõjuraadiusele ............................................................ 56 Tabel 18. Pinnaveevõtu kogus Konsu veehaardest aastatel 2006–2017 ........................................ 59 Tabel 19. Veehaaretest võetud, võrku antud ja müüdud veekogused (kuus m3) ........................... 61 Tabel 20. Vasavere veehaarde põhjavee keemiline koostis ........................................................... 63 Tabel 21. Järve Biopuhastus OÜ veehaarete Kambriumi–Vendi põhjavee keemiline koostis ...... 67 Joonised Joonis 1. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus aastatel 2000–2018 (statistikaameti kodulehelt: 03.05.2019)..................................................................................................................................... 10 Joonis 2. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus aastatel 2000–2035 (andmed 2000–2018 on võetud statistikaameti kodulehelt: 03.05.2019).............................................................................. 10 Joonis 3. Rahvaarvu muutuse, veetarbimise ja sademete seos aastatel 2000–2018. ...................... 11 Joonis 4. Aasta sademete hulk võrdluses kliimanormiga. 2019. a andmed on graafikul kuni maikuuni ......................................................................................................................................... 14 Joonis 5. Aasta sademete hulk võrdluses ööpäevase veetarbimisega ............................................ 14 Joonis 6. Aasta sademete hulgast moodustuv põhjaveetoide ......................................................... 15 Joonis 7. Kurtna järvestiku järvede ja survemõjurite paiknemine ................................................. 16 Joonis 8. Pikaajaline põhjavee tase suletud Ahtme kaevanduse puuraukudes nr 4 (kat nr 16122) ja nr 5 (kat nr 16123). Nr 4 – veega täitunud kaevanduse O3kl–kk põhjaveekiht. Nr 5 – puuraugus avatud O2ls–kn põhjaveekiht. ......................................................................................................... 20 Maavarauuringud OÜ 4 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 9. Vaatluskaevu 128 ja Martiska järve veetaseme võrdlud sademetega ............................. 22 Joonis 10. Vaatluskaevu 127 (kat nr 5077) ja Kuradijärve veetaseme võrdlud sademetega ja veevõtuga Vasavere veehaardest .................................................................................................... 23 Joonis 11. Vasavere veehaarde ja lähijärvede: Martiska, Kuradi ja Pannjärve karjääri veekogu veetaseme muutused: lillaga – puurkaevudes ja järvedes 1987. a veetase, punasega – keskmised veetasemed perioodil 2015–2018 ja sinisega 2018. a keskmised veetasemed ............................... 24 Joonis 12.Vasavere veehaarde puurkaevude, ning Kuradi-, Pann- ja Martiska järve keskmised veetasemed: 1. - ajavahemikul 2015–2018; 2. – 2015. a; 3. – 2016. a; ......................................... 25 Joonis 13. Veetaseme tõus Martiska ja Kuradijärves erineva veehaarde tootlikkuse juures ......... 27 Joonis 14. Vasavere veehaarde veevõtu, sademete ning Kuradi- ja Martiska järve veetaseme seos erinevatel perioodidel ..................................................................................................................... 29 Joonis 15. Vaatluskaevude (132, 8074, 110) ja järvede (Akna-, Räätsma, Punane) veetaseme võrdlus sademetega ........................................................................................................................ 29 Joonis 16. Vaatluskaevu 98 ja Kirjakjärve veetaseme võrdlud sademetega ja veevõtuga Vasavere veehaardest ..................................................................................................................................... 30 Joonis 17. Vasavere ürgoru geoloogiline läbilõige I – I ................................................................ 33 Joonis 18. Vasavere ürgoru geoloogiline läbilõige II – II .............................................................. 34 Joonis 19. Vasavere ürgoru geoloogiline läbilõige III – III .......................................................... 35 Joonis 20. Moreeni levila Vasavere ürgorus, 1 – moreen; 2 – lubjakivi; 3 – ürgoru piir; 4 – järv 36 Joonis 21. Veevõtt, sademed ja Kvaternaari setete põhjavee veetaseme muutused Vasavere veehaardel....................................................................................................................................... 37 Joonis 22. 2004. a hüdroisohüpsid ................................................................................................. 40 Joonis 23. 2010. a mudeli (A) ja tegelikud (B) hüdroisohüpsid .................................................... 41 Joonis 24. Vasavere Kvaternaari setete puuraukude veetasemete, Vasavere veehaarde veetarbimise ja sademete võrdlus ................................................................................................... 41 Joonis 25. Vasavere veehaarde puurkaevude ja veehaarde läheduses paiknevate järvede veetase ning veevõtt .................................................................................................................................... 43 Joonis 26. Veevõtt, sademed ja Kvaternaari setete põhjavee veetaseme muutused Vasavere veehaardel....................................................................................................................................... 44 Joonis 27. Veevõtt, sademed ja Kvaternaari setete põhjavee veetaseme muutused Vasavere veehaardel....................................................................................................................................... 45 Joonis 28. Vasavere ja Vasavere II veehaarde asukohad ............................................................... 47 Joonis 29. Puurkaevude mõjuraadius 1000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 51 Joonis 30. Puurkaevude mõjuraadius 2000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 51 Joonis 31. Puurkaevude mõjuraadius 3000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 52 Joonis 32. Puurkaevude mõjuraadius 4000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 52 Joonis 33. Puurkaevude mõjuraadius 5000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 53 Maavarauuringud OÜ 5 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 34. Puurkaevude mõjuraadius 6000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 53 Joonis 35. Puurkaevude mõjuraadius 7000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 54 Joonis 36. Puurkaevude mõjuraadius 8000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. .......................................................................................... 54 Joonis 37. Skemaatiline kujutus veetaseme alandusest Vasavere veehaarde puurkaevudes, selle mõju ulatusest ja järvede veetasemest 2018. a andmete alusel ...................................................... 56 Joonis 38. Vasavere veehaarde puurkaevudega Kvaternaari põhjaveekihi avatud osa ja vahemik, millest enim vett võetakse .............................................................................................................. 57 Joonis 39. Puurkaevu mõju- ja toiteala paiknemine. Joonise alus võetud EPAst ja arvestatud Vasavere veehaarde puurauguga 50862 ........................................................................................ 58 Maavarauuringud OÜ 6 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid SISSEJUHATUS OÜ Järve Biopuhastusel on 01.07.2012 kuni 30.06.2019 kehtiv vee erikasutusluba nr L.VV/321751 Kohtla-Järve linna Ahtme, Kukruse ja Sompa linnaosade ning Jõhvi linna elanike joogiveega varustamiseks. Loa kehtivust pikendati kuni 31.12.2020. a. Vee erikasutusloaga on lubatud põhjaveevõtt puurkaevudest rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Käesoleva uuringu eesmärk on uue vee erikasutusloa taotlemine elanike joogiveega varustamiseks. Taotletav põhjaveevõtt toimub Kurtna–Vasavere, Ahtme, Sompa ja Kukruse veehaardest. Vee erikasutusloaga taotletakse põhjaveevõttu kokku 4 325 210 m3/aastas. Veevõtt on kavandatud olemasolevatest puurkaevudest. Kurtna–Vasavere veehaare asub aadressil Ida-Viru maakond, Illuka vald, Vasavere küla, Ahtme metskond 25 (katastriüksuse tunnus 22901:001:0239). Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Pindala on 1818,8 ha, sh metsamaa – 1530,3 ha ja muu maa – 288,5 ha (sh veealune maa – 129,9 ha). Kurtna–Vasavere veehaare koosneb 14 tarbepuurkaevust, mis moodustavad 1,1 km pikkuse ridaveehaarde. Puurkaevude sügavused on vahemikus 45–62 m (kõik absoluutkõrgused aruandes on antud kõrgussüsteemis BK77). Ahtme veehaare koosneb 6 tarbepuurkaevust ja asub Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa territooriumil aadressil Ahtme mnt 75, 75a, 75b, 77, 77c, 75c (katastriüksuste tunnused 32205:003:0033, 32205:003:0034, 32205:003:0037, 32205:003:0035, 32205:003:0039 ja 32205:003:0036). Iga katastriüksuse pindala on 400 m2. Kinnistute sihtotstarve on 100% tootmismaa. Kukruse puurkaev katastrinumbriga 2146 paikneb Kohtla-Järve linna Kukuruse linnaosa territooriumil. 2013. aasta märtsis leidis aset Kukruse linnaosa veevarustuse ümberlülitamine Ahtme veetöötlusjaamas toodetud veele. Kukruse puurkaev on reservis. Sompa linnaosas on kaks töötavat puurkaevu: 2012. aastal rajatud Ülase uus puurkaev katastrinumbriga 51257 ning Ülase vana puurkaev katastrinumbriga 2350, mis on reservis (rekonstrueeritud 2012.aastal). Veehaardel on nõuetekohane sanitaarkaitseala (50 m) tagatud. OÜ Järve Biopuhastuse tegevuspiirkonnad on Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn (Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse, Oru linnaosa), Lüganuse vald, Alutaguse vald (Kurtna, Kuremäe küla) ja Toila vald (Kohtla-Nõmme alevik, Kohtla vald). Vasavere ja Kambriumi–Vendi veehaarete veevõtu, veetasemete ja vee keemilise koostise andmed on saadud Järve Biopuhastus OÜlt. 1. TAUST Ajavahemikul 1946–1971 alanesid Kurtna järvestiku veetasemed oluliselt. Järvestikust läände jäävad 1946. a avatud ja 2001.–2002. a suletud Ahtme ning 1972. a avatud ja seni töötav Estonia põlevkivikaevandus, itta 1962. a avatud Sirgala karjäär ja 1964. a kasutusele võetud Oru Maavarauuringud OÜ 7 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid turbaväli, kaitseala keskel vahetult kaitseala piiri ääres tegutseb 1964. a avatud Pannjärve liivakarjäär ning kaitsealale jääb 1972. a avatud Vasavere veehaare. Ajavahemikus 1972–1992 muutus Vasavere veehaarde tehnogeenne koormus seoses Pannjärve karjääri (põhjaveetasemest sügavamalt algas kaevandamine 1987. a), Oru turbaväljade, Viivikonna ja Sirgala karjääri läbitöötatud alade piiride nihkumisega veehaarde suunas, aga ka veehaarde enda tööst tingitud põhjaveetaseme alanemisega. Muutusid ka alale esitatavad looduskaitsealased nõuded – 1987. a moodustati Kurtna Riiklik Maastikukaitseala, mis haaras nii põhjaveevaru piirkonna kui ka selle ümbruse. Kaitseala moodustati ENSV Ministrite Nõukogu 8. juuni 1987. a määrusega nr 319 „Vilsandi Riikliku Looduskaitseala kaitsetsooni ja Kurtna maastikukaitseala moodustamine“ kaitse alla võetud ala baasil.1 Kurtna loodusala (EE0070120) kaitse-eesmärkideks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele 14 nr 615: elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning III kaitsekategooriasse kuuluv loomaliik harilik hink (Cobitis taenia). Kurtna loodusala maismaa pindala on 291,2 ha.2 19.05.2005. a võeti vastu Vabariigi Valitsuse määrus nr 103 „Kurtna maastikukaitseala kaitse- eeskiri“. Kurtna mastikukaitseala (KLO1000194) maismaa pindala on 2631,9 ha.3 Arvestades tekkinud geoökoloogilist olukorda 2000ndatel aastatel tekkis vajadus arvutada ümber Vasavere veehaarde põhjaveevaru. 2005. aastal Eesti Geoloogiakeskuses hinnati Kurtna– Vasavere veehaarde põhjaveevaru kuni 2035. aastani. 1.1. Veevarustus 1.1.1. Vasavere ürgorus Vasavere ürgoru uurimisega 2004.–2005. a selgitati, et veevarustuse tarbeks on kasutatav vaid ürgoru keskosa, kus lasuvad jäme- ja keskmiseteralised fluvioglatsiaalsed liivad, mis on eriti veerikkad. Ülejäänud ürgoru alal lasuvad limnoglatsiaalsed pisi- ja peeneteralised liivad ja aleuriidid, mis on väikese veeandvusega.4 Kohtla-Järve linna majandus-joogiveega kindlustamiseks tehtavaid põhjaveeuuringuid alustati juba 1959. aastal, detailuuringud tehti ajavahemikus 1963–1964. Nende tulemusel hinnati Kvaternaari veekihi põhjaveevaru Vasavere piirkonnas ning kinnitati koguses 25 tuh m3/ööp. Sellise põhjaveehulga väljapumpamise tagajärjeks prognoositi: 1. Veetaseme alanemist esialgsest tasemest kuni 8,8 m. 1 Eelis infoleht: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ – vaadatud 01.10.2019 2 Ib. 3 Ib. 4 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF Maavarauuringud OÜ 8 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 2. Arvestati Ahtme äravoolu mõju – 12,3 m. 3. Kokku veetaseme alanemine 21,1 m. 4. Martiska ja Kuradijärve täielik kuivaksjäämine. Vasavere veehaarde rajamisest 1972. a alates võeti vett 2,5 korda vähem (10 tuh m3/ööp) kui oli kinnitatud varu. Aastal 2012 oli OÜ Järve Biopuhastusel Vasavere veehaardes kasutusel 14 puurkaevu, mis renoveeriti 2012. aastal, lubatud veevõtt nendest puurkaevudest kuni aastani 2035 on 8000 m3/ööpäevas (Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 409). 1.1.2. Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveevaru Põhjaveevaru regionaalne hindamine tehti üldprogrammi „Ordoviitsiumi–Kambriumi ja Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveevaru hindamise programm Ida-Virumaal 1999.– 2001. aastaks“ raames. Kambriumi–Vendi veekompleks on Ida-Virumaa linnade ja asulate põhiliseks ühisveevarustuse allikaks, millele langeb 76.2% kogu maakonna veevõtust.5 Uuritud põhjaveevarust Ida-Virumaal on 88,2% Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavesi ja 11,8% Vasavere mattunud oru Kvaternaari veekompleksi põhjavesi.6 Veehaarete koormuse määramisel tuleb aluseks võtta praegune veetarbimine ja perspektiivne veevajadus, arvestades sealjuures elanike arvu. Veehaaretel, kus põhjavesi kloriidide sisalduse poolest ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele (Jõhvi, Ahtme), on ainuke võimalus põhjaveevaru määramisel segada sügava põhjaveekihi vesi Vasavere veehaarde veega. 1.2. Elanikkond Statistikaameti andmetel on Ida-Virumaa üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga piirkond Eestis (joonis 1). Vaatamata elanikkonna kiirele vähenemisele oli seisuga 01.01.2019 Ida-Virumaa rahvaarv (138 266 inimest). 5 Savitski, L., Vallner, L. 1999. Ida-Virumaa Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru hinnang. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, EGF6352 6 Kivit, N., Savitski, L., Savva, V. 1992. Kohtla-Järve Kambriumi–Vendi veekompleksi ekspluatatsiooniliste varude ümberarvestus. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF4578 Maavarauuringud OÜ 9 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 1. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus aastatel 2000–2018 (statistikaameti kodulehelt: 03.05.2019) 2000. aastast kuni 2018. aasta lõpuni on rahvaarv Ida-Virumaal vähenenud 43 244 inimese võrra. Aastas keskmiselt samal perioodil on lahkunud Ida-Virumaalt ca 2300 inimest. Joonisel 2 on koostatud elanikkonna muutuse graafik kuni aastani 2035 kui keskmiselt alates 2018. a lahkuks Ida-Virumaalt aastas 2120 inimest. Sellise muutuse korral elaks Ida-Virumaal 2035. a üle 102 tuhande inimese. Joonis 2. Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus aastatel 2000–2035 (andmed 2000–2018 on võetud statistikaameti kodulehelt: 03.05.2019) Vastavalt rahvaarvu vähenemisele väheneb ka veetarbimine (joonis 3). Nagu jooniselt näha on ajavahemiku 2000–2018 veetarbimine Vasavere veehaardest langeva trendiga. Kui sademeid on vähe (2013–2015 ja 2018), siis veetarbimine on suurenenud. Vasavere ja tõenäoliselt veevõrku suunatud vett on kasutatud suures osas ka kastmisveena. Maavarauuringud OÜ 10 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 3. Rahvaarvu muutuse, veetarbimise ja sademete seos aastatel 2000–2018. 1.3. Ilmastik Võrreldes Eesti keskmisega on Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel kevad hiline, suvi lühike, sügis omakorda soe ja suhteliselt pikk, talv mõõdukalt jahe. Aasta keskmine õhutemperatuur on Jõhvi meteoroloogiajaama andmetel +4,4 oC. Madalaim keskmine temperatuur on veebruaris – -7,0 – -7,5 oC, kõige kõrgem aga juulis – +21,1 oC.7,8,9,10 Sajupäevade arv aastas on 180. Lumikatte keskmine paksus lumerohkel dekaadil on 30 cm, lumikatte kestus 110 päeva. Maapinnalähedase põhjavee looduslikku seisundit mõjutavad oluliselt ilmastikutingimused. Pikaajaline (1981–2010) keskmine sademete hulk Jõhvi ilmajaamas on olnud 736 mm, aurumine 400 mm (54%). Üldäravoolust moodustab vähemalt 110 mm infiltratsioon (14,9%), mis liivpinnase ja tugevalt liigestatud reljeefi tõttu oli ligikaudu 1.5 korda intensiivsem kui Eestis keskmiselt.11 Aasta keskmine aurumine (E) on ligikaudu 400 mm. Auruvus ehk maksimaalne võimalik aurumine (Eo) võrdub 520 mm. Seega sademete (X) ja auruvuse vahe X-Eo on umbes 216 mm, aurumise defitsiit ehk klimaatiline niisutusnorm Eo-E on 120 mm ning suhteline aurumine E/Eo=0,76.12 2018. aasta keskmine aurumine (E) oli ligikaudu 243 mm, mis moodustab umbes 60% sademetest (434 mm). Auruvus ehk maksimaalne võimalik aurumine (Eo) võrdub 313 mm. Seega sademete (X) ja auruvuse vahe X-Eo on umbes 121 mm, aurumise defitsiit ehk klimaatiline niisutusnorm Eo-E on 70 mm ning suhteline aurumine E/Eo=0,78. 7 Liblik, V., Kundel, H. 1995. Ida-Virumaa atmosfääriõhu seisund. Ülevaade saasteallikatest, emissioonikoguste ja õhukvaliteedi muutustest aastatel 1991-1995. – Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, Ida-Viru Maavalitsuse Keskkonnaamet. Jõhvi, 102 lk. 8 Liblik, V., Punning, J.-M. (toim.) 1999. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde-Eestis. TPÜ Ökoloogia Instituudi publikatsioonid 6, Tallinn, 223 lk. 9 Naan, G. (toim.) 1978. Nõukogude Eesti: Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn, Valgus, 480 lk. 10 Kaljumäe, H. 1996. Kliima – Saaber, K. (koostaja). Koguteos Virumaa. Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, 872 lk. 11 Vallner, L. 1987. Põhjavee bilanss ja selle tehismõjurid Kurtna mõhnastikus. – Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Ilomets, M. (koostaja). Tallinn, 72-78. 12 Jaagus, J. 1987. Kirde-Eesti sademeterežiimist. – Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Ilomets, M. (koostaja), Tallinn, 68-71. Maavarauuringud OÜ 11 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Kohalikku kliimat mõjutavad veel lokaalsed, aluspinna erinevustest tingitud mõjurid (reljeef), samuti mere lähedus jt. faktorid. Kuna auruvus (Eo) muutub aastate viisi suhteliselt vähe ja pindmine äravool sõltub otseselt sademete hulgast, siis moodustavad sademed veebilansi ühe osa. Sademetele on iseloomulik märkimisväärne ajaline ja ruumiline muutlikkus. Viimaste suur kõikumine aastast aastasse esineb mistahes kuu või aastaaja puhul. Sademetehulga suurenemist soodustavad suurem absoluutne kõrgus, liigestatum reljeef, metsa- ja rabamassiivid.13 Ajas muutuvatest looduslikest teguritest avaldavad põhjavee seisundile määravat mõju ilmastikutingimused, esmajärjekorras sademed ja nende aastasisene jaotumine. Tabelis 1 on toodud sademete hulk kuude kaupa ning nende võrdlus pikaajaliste keskmiste näitajatega Jõhvi meteoroloogiajaama andmete põhjal. Pikaajaline (1981–2010, kliimanorm) aastane sademete hulk Jõhvi meteoroloogiajaamas oli 736 mm. Tabel 1. Sademete hulk Jõhvi meteoroloogiajaama andmete põhjal Kuude sademete hulk, mm Aasta Aasta summa, I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII mm 2011 52,1 17,2 17,1 23,1 38,2 62,6 129,8 72,5 89,7 79,5 39,5 83,2 705 % keskmisest 116 52 44 72 78 75 160 70 121 97 61 166 96 2012 52,1 22,5 52,4 39,6 103,2 117,7 55,5 74,9 71,4 92,4 84 40,6 806 % keskmisest 116 68 134 124 211 142 69 73 96 113 129 81 110 2013 30 32,1 9,7 30,8 18,6 66 76,6 75,9 76,4 48,5 76,3 52,4 593 % keskmisest 67 97 25 96 38 80 95 74 103 59 117 105 81 2014 37 28,2 38,3 6,2 95,2 81,9 36,8 121,17 31,5 21,9 34,9 54,8 588 % keskmisest 82 85 98 19 194 99 45 118 43 27 54 110 80 2015 43,9 21,6 23,1 46,8 31,3 40,2 39 28,8 79,2 21,2 64,3 29,1 469 % keskmisest 98 65 59 146 64 48 48 28 107 26 99 58 64 2016 76,4 69,1 24,7 48,8 3,0 127 113,4 175,3 20,7 73 88,6 30,9 851 % keskmisest 170 209 63 153 6 153 140 170 28 89 136 62 116 2017 33 30,4 23,7 60,7 16,1 75,4 106,6 133,7 83,7 127,6 50,9 70,7 813 % keskmisest 73 92 61 190 33 91 132 130 113 156 78 141 110 2018 32,6 15,4 18,9 52,6 7,2 29,0 32,0 66,7 66,9 71,2 12,3 28,9 434 % keskmisest 72 47 48 164 15 35 40 65 90 87 19 58 59 2019 47,7 37,4 41,6 7,7 50,6 22,5 104,8 57,7 % keskmisest 106 113 107 24 103 27 129 56 1981–2010 45 33 39 32 49 83 81 103 74 82 65 50 736 keskmine Keskmine õhutempe- -5,1 -6 -2 4,4 10,2 14,2 17 15,5 10,6 5,6 0 -3,6 5,1 ratuur, oC Jõhvi meteoroloogiajaama andmed ja kliimanormid14 on võetud Riigi Ilmateenistuse kodulehelt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/sademete-kuu-summad/ Ajavahemikul 2011–2016 olid sademeterohkemad kuud mai, juuni, juuli, august ja oktoober ning sademetevaesemad olid veebruar, märts, aprill ja mai (tabel 1). Sademeterikkamad aastad olid: 2012, mil sademete hulk oli 806 mm, 2016 – sademete hulk 851 mm, ja 2017 – sademete hulk 13 Jaagus, J. 1987. Kirde-Eesti sademeterežiimist. – Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Ilomets, M. (koostaja), Tallinn, 68-71. 14 kliimanorm ehk pikaajaline keskmine. Arvutatakse konkreetsete vaatlusjaamade teatud pikkusega andmerea põhjal. Andmerea ajaline pikkus on kokkuleppeline; ülemaailmselt on standardiks kujunenud kolmekümne aasta pikkused andmeread. Maavarauuringud OÜ 12 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 813 mm. Sademetevaesemad aastad on olnud 2011, 2013, 2014, 2015 ja 2018, mil sademete hulk oli vastavalt 705 mm, 593 mm, 588 mm, 469 mm ja 434 mm (joonis 4). 2018. aasta kuude sademete võrdlemisel pikaajaliste näitajatega võime konstateerida, et talveperioodil (jaanuar–märts) moodustas see 44,0%, kevadel (aprill–juuni) 54,1%, suvel (juuli– september) 64,2% ja sügisel (oktoober–detsember) 57,1%. 2018. a sademeterikkam kuu oli aprill (52,6 mm) ja sademetevaesem kuu oli mai (7,2 mm) (tabel 1). Pikaajaline temperatuur piirkonnas oli 5,1 oC. Külmem kuu oli veebruar (-6 oC) ja soojem kuu oli juuli (+17 oC). Pikaajalise sademete kuunormi ületamist märgiti 2018. a vaid aprillis. 2018. a sademed ei soodustanud põhja- ja pinnavee toitumist, kuid vaatamata sellele veetaseme mõõtmisandmetel mitmete järvede (Ahne-, Akna-, Kuradi- ja Liivjärv) keskmine veetase tõusis või jäi samale tasemele (Martiska järv), võrreldes eelmise aastaga. 2019. a ületas sademete hulk pikaajalist normi jaanuarist kuni märtsini. Aastatel 1980, 1982 ja 1990–1997 ületas ööpäevane veevõtt Vasavere veehaardes sademete hulka (joonis 5). Ülejäänud aastatel on ööpäevane veevõtt aastas olnud aasta sademete hulgast väiksem. Sademete hulgast üldiselt ca 10% toidab põhjavett, kui keskkond on rikkumata. Kaevanduste piirkonnas on põhjavee toitumismäär ca 40–50% sademete hulgast. Karjäärivee kujunemisel on kõige olulisemaks faktoriks sademed, mis võivad karjääri sattuda kas otselangemise teel, põhjaveevooluga või äravooluna maapinnalt. Põhjaveekihtide toitumine on intensiivsem kevadisel lumesulamis- ja sügisesel vihmaperioodil. 90ndatel aastatel kasutati Kurtna järvestiku järvede uuringus lüsimeetreid. Mitmeaastase keskmise summaarse sademetehulga – 736 mm juures – filtreerus lüsimeetritesse 205–223 mm aastas, so. 28–30% sademetest metsaaladel. Liivaaladel oli see kõrgem – 40–45 % (joonis 6). Maavarauuringud OÜ 13 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 4. Aasta sademete hulk võrdluses kliimanormiga. 2019. a andmed on graafikul kuni maikuuni Joonis 5. Aasta sademete hulk võrdluses ööpäevase veetarbimisega Maavarauuringud OÜ 14 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 6. Aasta sademete hulgast moodustuv põhjaveetoide Maavarauuringud OÜ 15 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 1.4. Kurtna järvestiku järvede veetase, Ahtme kaevandus ja Vasavere veehaare 1.4.1. Kurtna järvestiku järvede veetase Käesoleval ajal mõõdetakse veetasemeid regulaarselt 14 järves (joonis 7): Ahne-, Kuradi-, Martiska, Nõmme-, Saare-, Jaala-, Kirjak-, Lina-, Pann-, Akna-, Liiv-, Noot-, Valge- ja Kurtna Suurjärve. Hüdroloogiliste tingimuste järgi võib Vasavere ürgoru järved jaotada veetaseme muutumise järgi (1946–2018) 5 gruppi: A grupp: Kuradi-, Martiska ja Ahnejärv paiknevad Vasavere veehaarde vahetus läheduses ning nende veetasemed on 70 aasta vältel alanenud kuni 2,7–3,6 m. B grupp: Rääk-, Kast- ja Liivjärv paiknevad idast lähenevale mäetööde piirile. Nende järvede veetase on sama aja vältel alanenud kuni 2,3 m. C grupp: Kihl-, Virtsiku- ja Aknajärv. Oma asendi tõttu on kaks viimatinimetatud järve mäetööde piirist kaugemal ning omavad head hüdraulilist sidet põhjaveega. Veetase on sama aja vältel tõusnud kuni 0,3 m. D grupp: Suur-Kirjaku, Väike-Kirjaku ja Konsu süsteemi järved. Veetase on alanenud kuni 1,8 m. E grupp: Noot- ja Jaala järv. Veetase on alanenud kuni 0,4 m. Need järved sõltuvad karjääridest kõige vähem. Joonis 7. Kurtna järvestiku järvede ja survemõjurite paiknemine15 15 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF Maavarauuringud OÜ 16 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Ajavahemikul 1946–1971 alanes enamuste Kurtna järvestiku järvede veetase 0,9–2,5 m. Põlevkivi hakati tootma Ahtme kaevanduses 1948. aastal. Estonia kaevandus rajati 1964. aastal ja 1972. a alustati Estonia kaevanduses põlevkivi tootmisega (5,4 milj t aastas). 1972. a rajati Vasavere veehaare. Pannjärve liivakarjääri ja Kurtna-Vasavere veehaarde mõjupiirkonda jäävad Ahne-, Martiska ja Kuradijärv, Sirgala kaevevälja mõjupiirkonda jäävad Akna-, Liiv-, Valge-, Kirjak-, Noot-, Konna-, Virtsiku, Kihl-, Kulp- ja Lusikajärv, Estonia kaevanduse mõjupiirkonda jäävad Lina-, Väike Lina-, Haug-, Nõmme, Must-, Niinsaare, Väike-Niinsaare, Räätsma ja Suurjärv ning Konsu veehaare mõjupiirkonda jäävad Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärve, Kirjakjärv ja Peen- Kirjakjärv. Limno- ja fluvioglatsiaalsete setete ning Ordoviitsiumi Keila–Kukruse veekihi veetasemed on hüdrauliliselt seotud. Kui Keila–Kukruse veekihi veetaset alandada oluliselt kaob surve limno- ja fluvioglatsiaalsete setete põhjaveele ning nende setete veetase alaneb. Periooditi on järvede veetasemed alanenud ja tõusnud. Tabel 2 iseloomustab erinevate perioodide veetaseme muutusi järvedes lähtudes sademete defitsiidist või üleküllusest ja keskmisest veevõtust Vasavere veehaardest. Tabel 2. Veetasemete muutused erinevatel ajaperioodidel Veetaseme muutus, m Veetaseme 1946- 1972- 1982- 1987- 1990- 2009- 2015- muutus Järve nimi 1971, 1975, 1987, 1990, 2009, 2014, 2018, ajavahemikul I periood II periood III periood IV periood V periood VI periood VII periood 1973–2018 Ahnejärv -2,5 0,18 -0,70 0,16 0,83 -0,63 0,59 0,18 Aknajärv 0,5 -0,73 -0,08 -0,02 0,26 -0,31 0,27 -0,19 Kuradijärv -1,8 -0,29 -1,09 0,10 2,29 -1,46 1,07 -0,29 Martiska järv -2,2 -0,74 -0,84 -0,06 1,91 -0,91 0,55 -0,66 Jaala järv -0,9 0,45 -0,11 0,19 -0,01 0,11 0,07 0,47 Valgejärv 0,3 -0,51 -0,13 -0,15 -0,20 0,00 0,53 -0,70 Kirjakjärv -1,8 0,49 0,26 -0,30 0,11 -0,11 0,02 0,02 Liivjärv -1,2 -0,91 -0,20 -0,02 -0,45 -0,78 0,53 -1,81 Sademete defitsiit või -2551 -326 -326 +83 +188 -261 -398 -1040 üleküllus, mm Vasavere 4. aasta 6. aasta 4. aasta 20. aasta 5. aasta 6. aasta Veehaaret veehaarde keskmine keskmine keskmine keskmine keskmine keskmine ei olnud veevõtt, m3/ööp 5460 6587 7678 6742 5262 5601 Keskmine sademete hulk perioodil 1973–2018 oli 708 mm, mis on 24 mm võrra väiksem kliimanormist (736 mm). Sademete puudujääk perioodil 1973–2018 on olnud 1040 : 736 = 1,4 aastat. Tabelist toodud näitajate alusel on Kurtna järvestiku järvede üheks veetaseme alanemise põhjuseks sademete defitsiit. Esimesel perioodil (1946–1971) võis järvede veetasemetele mõju avaldada peale sademete ka Ahtme kaevanduse vee-eemaldus. 1964. a rajati Pannjärve liivakarjäär. Liiva kaevandamine algas mõhnastiku läänepoolses osas. 1964. a sügisel rajati Estonia kaevandus, mis ei mõjutanud järvede veetaset. Maavarauuringud OÜ 17 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Teisel perioodil (1972–1975) veehaare oli töötanud neli aastat ja vett võeti 5 puurkaevust. Sademeid oli kliimanormist vähem. Töötas Ahtme kaevandus, mis lähenes Vasavere ürgorule. Töötas Estonia kaevandus. Kolmandal perioodil (1982–1987) on tabelis 2 toodud järvedes peaaegu kõigis veetase alanenud, Vasavere veehaardes võeti vett 11 puurkaevust, töötasid kaevandused ja karjäärid, sademeid oli kliimanormist vähem. Neljandal perioodil (1987–1990) võeti Vasavere veehaardes vett 13 puurkaevust, maksimaalne veevõtt oli sel ajal 10061 m3/ööp (1990. a). Järvede veetasemete muutused ei olnud märkimisväärsed. Aastad olid sademeterikkad. Viiendal perioodil (1990–2009) on sademeid olnud piisavalt, veevõtt Vasavere veehaardest oli muutlik: maksimaalne – 10 590 m3/ööp (1994. a) ja minimaalne – 4369,6 m3/ööp (2000. a). Veehaardele lähimates järvedes: Ahne, Kuradi- ja Martiska, veetase tõusis vastavalt 0,83 m, 2,29 m ja 1,91 m. Kuuendal perioodil (2009–2014) on veetase enamus järvedes alanenud, sademeid oli alla kliimanormi ja Vasavere veehaardest oli keskmine veevõtt 5262 m3/ööp. Ürgorule on lähenenud Estonia kaevandus ja karjäärid. Seitsmendal perioodil (2015–2018) oli peaaegu pooleaastane sademete defitsiit, Vasavere veehaardes oli aastate keskmine veevõtt 5601 m3/ööp. Sel perioodil järvede veetasemed tõusid. Kurtna järvestiku järvede üldparameetrid koos veetasemetega on toodud tabelis 3. Maavarauuringud OÜ 18  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 3. Avalikku kasutusse jäävate veekogude nimekiri16 Setete tüüp Setete Sügavus, m Pind- Veetase, abs. k., m (BK77) Na- Läbivoolu 2009 2012 2014 2015 2016 2017 2018 Järve nimi tur- pak- maksi- kesk- ala, tura tüüp fgl lgl 1946 1960 1973 1975 1982 1987 1990 2004 vas sus, m mum mine ha https://gis.ee/kurtna/ TLÜ andmed Ahnejärv N + 7,4 2,15 5,0 46,8 45,85 44,3 44,48 44,64 43,94 44,1 44,93 44,85 44,3 43,89 44,01 44,35 44,48 Ahvenjärv - reguleeritud + + 0,7 44,4 44,2 43,4 43,48 43,46 43,59 43,6 43,5 Aknajärv N vähene + + 1 4,2 8,8 42,2 42,2 42,7 41,97 42,35 42,27 42,25 42,5 42,51 42,2 42,24 42,37 42,43 42,51 Allikajärv - vähene + 6 0,1 44,2 44,2 43,68 43,45 42,78 42,8 Haugjärv - + 4 4,25 2,13 1,7 45,2 45,2 45,3 45,74 45,06 45,1 45,3 45,21 Vasavere jõgi Isandjärv - voolab läbi + 4,5 42,6 42,6 42,6 järve Jaala - vähene + + 6,4 4,8 19,5 43,1 42,9 42,2 42,65 42,62 42,51 42,7 42,6 42,69 42,8 42,60 42,72 42,72 42,67 Kastjärv - kuivendatud + + 5 2,8 45,5 45,3 44,14 43,76 43,34 43,35 44,1 43,42 Kihljärv - vähene + + 4 1,9 41,2 40,95 41,38 41,18 41,45 41,45 41,27 Kirjakjärv 13,2 43,0 41,85 41,2 41,69 41,34 41,6 41,3 41,41 41,68 41,3 41,20 41,35 41,34 41,22 Konnajärv - vähene + 6 2,1 45,5 45,35 44,44 44,45 44,26 44,25 44,17 Kulpjärv - kuivendatus + + 5 0,6 45,65 44,4 Kuradijärv N + 6,35 2,05 1,1 46 46,3 43,8 43,51 43,33 42,24 42,34 42,2 44,63 44,0 42,44 42,61 43,27 43,51 Kurtna N reguleeritud + + + 6,9 4,4 33,9 47,4 47 47,4 46,2 46,08 46,4 46,09 46,59 46,69 46,41 Suurjärv Liivjärv N kuivendatud + + 1,32 4,5 45,7 45,75 44,5 43,59 43,62 43,42 43,4 42,5 42,95 42,18 42,17 42,16 42,26 42,38 42,69 Linajärv N + 5 7,2 3,8 0,5 49,5 49,45 49,3 49,4 49,5 48,78 49,01 49,20 49,08 Martiska N + 6,5 1,62 2,1 46 45,15 44,1 43,36 43,4 42,56 42,5 42,8 44,41 44,28 43,5 42,89 43,05 43,58 43,44 Mustjärv N 5,6 47 47 45,9 46,22 45,98 45,92 45,9 45,91 Must-Jaala + 1,1 44,1 44,2 43,72 43,57 43,5 44,37 Mätasjärv + 0,5 46,1 46,15 45,24 45,22 44,85 44,9 Niinsaare N reguleeritud + + 6,5 47,2 47,2 45,9 46,34 45,99 46,1 46,0 46,13 45,8 45,7 Nootjärv - vähene + + 5,1 41,7 41,4 41,33 41,33 41,37 41,35 41,58 41,36 41,43 41,45 41,45 Nõmmejärv N reguleeritud + + 7,5 3,1 12,6 46,5 46,15 46,23 45,98 45,7 45,7 45,9 45,50 45,70 45,74 45,59 Pannjärv - reguleeritud + + 2 2 45,2 45,3 42,68 42,82 43,45 43,69 Peen- reguleeritud + + 3,3 2,3 8,2 43,1 41,7 41,5 41,2 41,5 41,3 Kirjakjärv Piirakjärv vähene + + 1,2 47 46,9 46,32 46,34 46,7 Punane vähene + 0,2 45 44,7 43,72 44,26 44,05 44,1 Ratasjärv + + 0,4 46,7 46,7 45,28 45,54 45,75 Rääkjärv reguleeritud + + 4,9 45,8 45,1 43,86 44,01 44,54 Räätsma N vähene + + 20 10,8 3,9 16,4 45,8 45,8 44,6 45,1 45,3 45,1 Saarejärv vähene + + 1 5 6,3 44,3 44,3 44,3 44,4 44,5 44,13 44,32 44,41 44,42 Sisalikujärv N vähene + 1 0,3 Suur- reguleeritud + + + 3,7 2,4 17,8 43 41,65 41,6 Kirjakjärv Särgjärv reguleeritud + + 2,4 44,6 44,6 43,65 43,54 43,64 43,7 43,7 43,6 Valgejärv N vähene + 3 10,2 3,5 8,3 44,4 43,95 44,7 44,19 44,48 44,35 44,0 44,2 44,0 43,47 43,65 43,92 44,00 Virtsiku järv vähene + + 2,1 41,6 41,8 41,34 41,49 42 Väike- N 6,5 4,2 0,56 49,5 Linajärv 16 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF Maavarauuringud OÜ 19 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 1.4.2. Ahtme kaevanduse veetase Ahtme kaevanduses peatati puuraukude nr 4 ja nr 5 (kat nr 16122 ja 16123) pumbad vastavalt 8. jaanuaril 2002. a ja 21. detsembril 2001. a. Sellest ajast alates on toimunud loodusliku põhjaveetaseme taastumine. Pikaajaline põhjavee looduslik veetase on taastunud puuraukudes alates 2002. aasta algusest ning saavutanud stabiilsema taseme 2005. aasta keskel abs kõrgusel 42,3–43,8 m (joonis 8).17 Puuraugus nr 4, mis suubub vanasse kaeveõõnde, jälgitakse veega täitunud kaevanduse veetaset. Puuraugus on avatud Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk). Veetaset on järjepidevalt jälgitud alates 1. jaanuarist 2002. a. Ajavahemikul 01.01.2011–02.11.2017 on puuraugus nr 4 mõõdetud keskmiseks veetaseme abs kõrguseks 42,16 m, maksimaalne kõikumise amplituud on 1,71 m.18 Puuraugu nr 4 (kat nr 16122) pikaajaline (2002–2017) keskmine veetaseme abs kõrgus oli 35,64 m, sama perioodi minimaalne veetaseme abs kõrgus oli 11,55 m (01.01.2002) ja maksimaalne – 46,78 m (18.01.2005). Puuraugus nr 5 on avatud Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–kn). Veetaset on järjepidevalt jälgitud alates 18. jaanuarist 2005. a. Viimase seitsme (01.01.2011–02.11.2017) aasta jooksul on puuraugus nr 5 mõõdetud keskmiseks veetaseme abs kõrguseks 39,90 m, maksimaalne kõikumise amplituud on 3,89 m.19 Joonis 8. Pikaajaline põhjavee tase suletud Ahtme kaevanduse puuraukudes nr 4 (kat nr 16122) ja nr 5 (kat nr 16123). Nr 4 – veega täitunud kaevanduse O3kl–kk põhjaveekiht. Nr 5 – puuraugus avatud O2ls–kn põhjaveekiht.20 17 Tarros, S., Erg, K., 2017. Suletud kaevanduste 2017. aasta seire aruanne. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Tallinn. 36 lk. 18 Ib. 19 Ib. 20 Ib. Maavarauuringud OÜ 20 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 1.4.3. Vasavere veehaare Vasavere veehaarde mõju lähimate järvede (Martiska, Kuradi- ja Ahnejärv) veetasemele viimasel perioodil (2014–2018) praktiliselt puudub. Nimetatud järvede veetase kas jäi samaks (Martiska järv) või tõusis 0,18–0,34 m. Järvistu mitmete järvede veetaseme alanemises 90ndatel oli oma osa ka põlevkivi kaevandamisel Sirgala ja Viivikonna karjääris. Vasavere veehaarde rajamise eelsel perioodil alanes veetase järvedes oluliselt (1,8–2,3 m) Martiska, Kuradi- ja Ahnejärves jt (tabel 4, joonised 9–10). Kurtna järvestiku järvede ja põhjavee taset alandasid põlevkivikaevanduste vee-eemaldus nende lähenemisel Vasavere ürgorule. Vasavere ürgoru geoloogilises läbilõikes järgneb fluvioglatsiaalsetele liivadele koheselt Ordoviitsiumi lubjakivi. Ordoviitsiumi põhjaveekihi piesomeetriline tase hoidis järvede veetaseme kõrge. Nendes järvedes, kus geoloogilises läbilõikes on pärast liiva moreen ja siis Ordoviitsiumi lubjakivi, alanes veetase 0,3–0,5 m. Kaevanduste avamisel Ordoviitsiumi survetase alanes, mille tagajärjel alanes ka järvede veetase. Esialgse järvede veetaseme alanemise põhjustajaks oli põlevkivi kaevandamine. Järvede praegune veetase on 46 aasta vältel püsinud abs kõrguste vahemikus ± 41–44 m. Selle aja vältel on järvede tervis kas paranenud või halvenenud, kuid järvede ökoloogiline seisund on hea (tabel 4), muud näitajad on halb või kesine. Kurtna maastikukaitseala Kuradi-, Martiska jt järved on Ida-Virumaa elanike meelispuhkepaigad, mistõttu tuleks tõsiselt mõelda, kuidas neile inimkoormusest avaldatavat mõju vähendada. Suur külastajatekoormus mõjutab liigirikkust kasvukohatüüpides negatiivselt. Nii Kuradi- kui Martiska järv on hakanud eutrofeeruma ehk veekogud rikastuvad toitainetega. Inimkoormusest tingitud eutrofeerumine erineb looduslikust eutrofeerumisest protsessi kiiruse poolest. Põhilised veekogu eutrofeerivad toitained on lämmastikku ja fosforit sisaldavad ühendid. Eutrofeerumine avaldub veetaimede vohamises, orgaanilise aine lagunemisel tekkivas hapnikupuuduses, osaliselt lagunenud orgaanilise aine ladestumises muda ja turbana ning väikeste järvede puhul lõpuks veekogu kinnikasvamises. Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Tabel 4. Kolme Kurtna järvestiku järve veetaseme muutus, aastane veetaseme amplituud ja ökoloogiline seisund Järv 1947. a 1972. a Veetaseme 2018. a Aastane Ökoloogiline veetaseme veetaseme alanemine enne veetaseme veetaseme seisund (ÖSE) / abs kõrgus, abs kõrgus, veehaarde tööd, abs kõrgus, amplituud, koondhinnang m m m m m 201821 Martiska järv 46,0 43,8 2,2 43,44 0,62 Hea/kesine Kuradijärv 46,0 44,2 1,8 43,51 0,88 Hea/kesine Ahnejärv 46,8 44,5 2,3 44,48 0,68 Ei uuritud Vasavere veehaarde mõju oli olemas kui vett võeti üle 10000 m3/ööpäevas (aastatel 1990–1991 ja 1994). Martiska järves alanes veetase täiendavalt põlevkivi kaevndamise mõjust 1 m (kokku 3,2 m) ja Kuradijärves – 1,6 m (kokku 3,4 m). Järvede veetase jäi abs kõrguste vahemikku 42–43 m. Alates 2009. a on veetase mõlemas järves tõusnud abs kõrguste vahemikku 43–44 m, v.a aasta 2015 kui oli pikk põuaperiood (veetaseme abs kõrgus alla 43 m), veetarbimine 6175 m3/ööp ja sademeid 471 mm ehk vaatamata vähestele sademetele ja suurele veetarbimisele järvede veetase tõusis meetri jagu. 21 Terasmaa, J., Vainu, M., Vandel, M., Puusepp, L., Kapanen G., Vaasma, T., Koit, O., Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M. 2019. Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal“. Projekti lõpparuanne. TLÜ ja TÜ töörühma töö. 300 lk. Maavarauuringud OÜ 21 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonistel 9–10 on näha, et vaatluskaevu ja järve veetase muutub sarnaselt. Perioodil (1989– 1991), mil Vasavere veehaardes võeti vett üle 10 000 m3/ööp, oli Martiska ja Kuradijärve veetase tõusva trendiga, s.t veevõtt veehaardest ei olnud järvede veetaseme peamine ja suurim mõjur. Vasavere veehaare alustas tööd 1972 2,2 m Joonis 9. Vaatluskaevu 128 ja Martiska järve veetaseme võrdlud sademetega Maavarauuringud OÜ 22 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 1,8 m Joonis 10. Vaatluskaevu 127 (kat nr 5077) ja Kuradijärve veetaseme võrdlud sademetega ja veevõtuga Vasavere veehaardest 1.4.3.1. Vasavere veehaarde ning Martiska ja Kuradijärve veetasemed Kui võrrelda Vasavere veehaarde ning Kuradi-, Pannjärve liivakarjääri veekogu ja Martiska järve keskmist veetaset aastatel 2015–2018, siis on näha, et karjääri veetase on peaaegu sama, mis veehaarde puurkaevude veetase. Kuradi järve puhul on veehaarde puurkaevude vesi on 0,75–2,05 m järve veetasemest kõrgem. Martiska järve puhul on järve veetase 2,38 m madalamal Vasavere veehaarde puurkaevu veetasemest (joonis 11). Maavarauuringud OÜ 23 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Vasavere veehaarde puurkaevude veetase on Kuradi- ja Martiska järve veetasemest kõrgem ka erinevatel aastatel (joonis 12, tabel 5). Joonis 11. Vasavere veehaarde ja lähijärvede: Martiska, Kuradi ja Pannjärve karjääri veekogu veetaseme muutused: lillaga – puurkaevudes ja järvedes 1987. a veetase, punasega – keskmised veetasemed perioodil 2015–2018 ja sinisega 2018. a keskmised veetasemed Maavarauuringud OÜ 24 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 1 2 3 4 5 Joonis 12.Vasavere veehaarde puurkaevude, ning Kuradi-, Pann- ja Martiska järve keskmised veetasemed: 1. - ajavahemikul 2015–2018; 2. – 2015. a; 3. – 2016. a; 4. – 2017. a; 5. – 2018. a Maavarauuringud OÜ 25 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 5. Vasavere veehaarde puurkaevude veetaseme abs kõrgus ja veevõtt, järvede veetaseme abs kõrgus ja sademed Veetaseme abs kõrgus, m/ Veetaseme abs kõrgus, m Veevõtt, m3/ööp Sade- Aasta Pann- med, 28/ 29/ 30/ 31/ 32/ 51/ 50/ 49/ 63/ 62/ 67/ 66/ 52/ 53/ Martiska Kuradi- mm järve 3228 3229 3230 3231 3232 3233 3234 3235 3242 3243 3244 3245 3261 3262 järv järv karjäär 45,7/ 44,6/ 46,0 47,3/ 46,86/ 45,65/ 46,75/ 47,06/ 46,49/ 45,73/ 45,04/ 46,92/ 46.95/ 44,67 704,5 2011 483 81 263 505 395 615 0 550 507 338 634 66 45,9/ 44,7/ 46,0/ 47,6/ 47,06/ 45,85/ 46,85/ 47,26/ 46,49/ 45.63/ 44,94/ 46,42/ 46,65/ 44,28 44,81 758,4 2012 472 381 313 366 240 518 338 495 163 498 462 439 479 85 44,5/ 44,6/ 40,5/ 45,11/ 44,8/ 45,11/ 44,85/ 45.65/ 46,13/ 45,31/ 45,33/ 44,19/ 45,31/ 45,45/ 44,46 651,4 2013 686 395 475 463 567 584 601 442 127 585 600 419 478 167 44,2/ 44,7/ 44,6/ 45,1/ 42,1/ 44,66/ 43,05/ 43,25/ 38,76/ 43,19/ 29,63/ 41,84/ 40,22/ 45,15/ 43,5 44,19 592,3 2014 696 283 343 538 462 462 653 515 218 548 474 440 294 211 43,5/ 44,0/ 43,9/ 44,3/ 43,4/ 44,26/ 44,45/ 45,2/ 45,06/ 44,69/ 43,83/ 43,04/ 44,72/ 44,95/ 42,89 42,44 43,74 471,0 2015 628 439 634 511 471 345 490 342 209 456 394 512 533 211 43,9/ 44,0/ 43,9/ 44,4/ 44,1/ 45,96/ 44,15/ 44,75/ 45,56/ 44,59/ 43,73/ 43,59/ 44,62/ 44,85/ 43,05 42,61 43,97 850,9 2016 657 293 684 603 496 400 48 457 191 507 313 489 282 170 44,5/ 44,5/ 44,5/ 45,1/ 44,8/ 45,16/ 44,75/ 45,55/ 46,16/ 45,29/ 44,13/ 44,04/ 45,22/ 45,35/ 43,58* 43,27 44,49 789,5 2017 677 304 541 85 371 178 674 478 31 445 356 350 580 207 41,3/ 43,6/ 43/ 44,5/ 40,4/ 44,06/ 42,35/ 46,35/ 45,76 41,49/ 41,63/ 37,99/ 36,52/ 45,35/ 43,44** 43,51 44,64 433,7 2018 664 295 493 554 500 269 681 112 316 311 354 593 219 *2017. a andmete aegrida: 01.01.2017–31.08.2017; **2018. a andmete aegrida: 11.10.2018–07.12.2018 Maavarauuringud OÜ 26 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Enne Vasavere veehaarde avamist alanes veetase Martiska järves 2,2 m (abs kõrgus 43,8 m) ja Kuradijärves 1,8 m (abs kõrgus 44,2 m). Saadud absoluutkõrgused on järvede veetaseme maksimumtasemed. Veetaseme tõusu hindamise aluseks võetakse tavaliselt pikaajaline keskmine veetaseme tulemus. Andmerea ajaline pikkus on kokkuleppeline, ülemaailmselt on standardiks kujunenud kolmekümne aasta pikkused andmeread. Käesoleva uuringu puhul on võimalik kasutada 46 aasta järvede veetasemete andmeid. Vasavere veehaarde töötamise ajal (1972–2018) on pikaajaline keskmine veetase Martiska järves abs kõrgusel 43,4 m ja Kuradijärves – 43,3 m. Need abs kõrgused on võetud joonisel 13 mõlema järve 0-tasemeks. Joonisel on näha mõlema järve veetaseme tõus kui Vasavere veehaardest veevõttu vähendada 8000lt m3/ööp 1000le m3/ööpäevas. Niisugune veetaseme tõus kujuneb kui on täidetud alljärgnevad tingimused: − Ahtme kaevanduse veetaseme abs kõrgus on vahemikus 43–44 m; − Estonia kaevevälja piir jääb veehaardest kuni 3 km kaugusele; − aasta sademete hulk on 720 mm. 3,0 Veetaseme muutus pikaajalisest 2,5 2,0 keskmisest, m 1,5 1,0 0,5 0,0 -0,5 -1,0 8000 7000 6500 6000 5000 4000 3000 2000 1000 Martiska järv -0,4 0,0 0,2 0,4 0,8 1,2 1,6 2,0 2,4 Kuradijärv -0,4 0,0 0,2 0,5 0,9 1,3 1,7 2,1 2,5 Joonis 13. Veetaseme tõus Martiska ja Kuradijärves erineva veehaarde tootlikkuse juures Ahtme kaevanduse sulgemisel 2002. aastal oli Keila–Kukruse veekihi veetase maapinnast 59,26 m sügavusel (abs kõrgus 11,55 m), samal ajal oli Vasavere veehaarde puurkaevus 3234 Kvaternaari setete veetase maapinnast 11,2 m (abs kõrgus 44,15 m), mis tähendab, et survetase oli kvaternaari kihile erinev sellest, mis 2017. aastal kui kahe erineva veekihi veetasemete vahe oli 2 m (tabel 6). Tabel 6. Ahtme kaevanduse vaatluskaevu 16122 ja Vasavere veehaarde puurkaevu 3234 veetasemete erinevus Koordinaadid Mõõtmise aeg X Y 01.01.2002 01.01.2017 Ahtme kaevanduse vaatluskaev maap abs kõrgus, m 70,81 16122 (nr 4) Keila–Kukruse 6574692 695638 veetase maapinnast, m 59,26 28,06 veekiht (O3kl–kk) veetaseme abs kõrgus, m 11,55 42,75 maap abs kõrgus, m 55,35 Vasavere veehaarde puurkaev 6575847 703393 veetase maapinnast, m 11,20 10,60 3234 (Q) veetaseme abs kõrgus, m 44,15 44,75 Kvaternaari ja Ordoviitsiumi Keila–Kukruse veekihi veetasemete vahe 32,60 2,00 Maavarauuringud OÜ 27 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Martiska ja Kuradijärve veetaseme aastane amplituud (veetaseme miinimumi ja maksimumi vahe) on vastavalt 0,62 m ja 0,88 m, mis tähendab, et Vasavere veehaarde tootlikkuse juures 5000–7000 m3/ööpäevas ei oma tähtsust niivõrd veehaarde tootlikkus kui sademete hulk. Martiska järve veetase on viimasel viiel aastal olnud 0,34 m kõrgem kui Kuradijärvel, st, et 2017. a võis Martiska järve veetaseme keskmine abs kõrgus olla 43,61 m ja 2018. aastal – 43,85 m. Samamoodi võis ajavahemikul 2016–2018 Martiska järve veetase tõusta 0,9 m, mitte 0,39 m (tabel 7). Tabel 7. Veetaseme muutus Martiska ja Kuradijärves ajavahemikul 2016–2018 Martiska järve Kuradi järve Aastad Veevõtt, m3/ööp Sademed, mm veetaseme abs veetaseme abs kõrgused, m kõrgused, m 1987 7165 792,0 42,56 42,24 2014 6136 592,3 43,50 43,36 2015 6175 471,0 42,89 42,44 2016 5589 850,9 43,05 42,61 2017 5278 789,5 43,58* 43,27 2018 5361 433,7 43,44** 43,51 *2017. a andmete aegrida: 01.01.2017–31.08.2017; Veetaseme muutus **2018. a andmete aegrida: 11.10.2018–07.12.2018 2016–2018 +0,39 +0,9 Kui vaadelda Kuradijärve ja Martiska järve veetaseme muutusi periooditi koos sademete defitsiidiga kliimanormist ja veevõtuga Vasavere veehaardest on näha, et nende järvede veetasemed ei muutu ühtemoodi (tabel 8, joonis 14). Tabelist on näha, et sademeterikkal ajal suure veevõtu ja sademetevaesel vähese veevõtu tingimustes on järvede veetase abs kõrguste vahemikus 42–43 m. Perioodil 2004–2009. a kui vett võeti veehaardest keskmiselt 4902 m3/ööpäevas ja sademed ületasid kliimanormi tõusis mõlema järve veetase hüppeliselt. Selle põhjuseks peale sademeterikkuse perioodil 1987–2004 on tõenäoliselt ka veetaseme tõus Ahtme kaevanduses. Väikese intensiivsusega sademed infiltreeruvad pinnasesse ja suurendavad selle niiskust. Sademevesi võib infiltreerudes jõuda pinnasevette ning toita selle äravooluga järve. Intensiivsete sademete korral langeb maapinnale rohkem vett kui pinnas jõuab sisse imada. Sellised sademed kannavad järve valglalt pindmise veevooluga toitaineid järve. Tabel 8. Vasavere veehaarde veevõtu, sademete ning Kuradi- ja Martiska järve veetaseme seos erinevatel perioodidel Sademed, mm Kuradijärv Martiska järv Perioodi perioodi perioodi perioodi keskmine perioodi erinevus perioodi perioodi Perioodid sademete veetaseme veetaseme veevõtt, kliimanormist veetase, veetase, hulk, muutus, muutus, m3/ööp (736 mm), mm m m mm m m 1973 43,80 44,10 1973–1975 5817 627 -109 43,51 -0,29 43,36 -0,74 1975–1982 5215 678 -58 43,33 -0,18 43,40 0,04 1982–1987 6587 682 -54 42,24 -1,09 42,56 -0,84 1987–1990 7678 757 21 42,34 0,10 42,50 -0,06 1990–2004 7387 746 10 42,20 -0,14 42,80 0,30 2004–2009 4902 765 29 44,63 2,43 44,41 1,61 2009–2012 4712 757 21 44,00 -0,63 44,28 -0,13 2012–2014 5992 667 -69 43,35 -0,65 43,50 -0,78 2014–2015 6156 532 -204 42,44 -0,91 42,89 -0,61 2015–2016 5882 661 -75 42,61 0,17 43,05 0,16 2016–2017 5433 820 84 43,27 0,66 43,58 0,53 2017–2018 5319 612 -124 43,51 0,24 43,44 -0,14 Maavarauuringud OÜ 28 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 14. Vasavere veehaarde veevõtu, sademete ning Kuradi- ja Martiska järve veetaseme seos erinevatel perioodidel 1.4.3.2. Vasavere veehaardest kaugemal asuvad järved Vasavere veehaardest kaugemal asuvates järvedes: Räätsma- ja Punane järv, alanes veetase vastavalt -0,5 ja -1,2 m. Seevastu Aknajärves sel perioodil veetase tõusis 0,5 m (joonis 15). Vasavere veehaardest olulisemalt kaugemale jäävate järvede: Akna, Räätsma ja Punane, veetaseme muutus on seotud kaevandamise mõjudega. Kirjakjärve veetaseme muutus ei ole seotud veevõtuga Vasavere veehaardest (joon 16). Joonis 15. Vaatluskaevude (132, 8074, 110) ja järvede (Akna-, Räätsma, Punane) veetaseme võrdlus sademetega Maavarauuringud OÜ 29 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 16. Vaatluskaevu 98 ja Kirjakjärve veetaseme võrdlud sademetega ja veevõtuga Vasavere veehaardest 1.4.4. Järvede veetaseme tõstmine Järvede veetaseme tõstmiseks on mitmeid võimalusi: 1. Sulgeda kaevandused ja lasta veetasemel tõusta kaevandamiseelse veetasemeni. Veetaseme tõstmine kaevandamiseelsele tasemele põhjustab mitmetes piirkondades üleujutusi. 2. Veehaardest veevõtu vähendamine. Ainult veehaardest veevõtu vähendamisega ei saavutata veetaseme tõusu järvedes kaevandamis- ja veevõtueelsele tasemele. Maavarauuringud OÜ 30 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 3. Kui järvedes veetaset tõsta 1 m või enam, siis nende ökoloogiline seisund halveneb, sest järved on juba hakanud eutrofeeruma. Selleks, et eutrofeerumist vähendada tuleb järvede kaldapealsed puhastada kamardunud pinnasest, taimestikust, mudast, kändudest jne. 4. Veetarbimine veehaardest 7000 m3/ööpäevas ja Ahtme kaevanduse veetaseme hoidmine abs kõrgusete vahemikus 43–44 m hoiab Vasavere ürgoru veebilansi tasakaalus ja järvede seisund püsib stabiilsena. 2. PÕHJAVEEKIHID Hüdrogeoloogiline ehitus Vasavere ürgorus on keeruline. Siin on eraldatud 12 hüdrostratigraafilist ühikut (7 põhjaveeladestut ja –ladet ning 5 veepidet) (tabel 4), millele on iseloomulik anisotroopsus nii horisontaal- kui ka vertikaallõikes ning erinev seotus naaberühikutega.22 Olulisim on maapinnalähedane põhjavesi, mis on hüdrauliliselt seotud järvede ja jõgede veega. Tähtis on ka Keila–Kukruse põhjaveelademe vesi, mis on otsene kaevanduste ja karjääride veestaja. Tabel 9. Vasavere ürgoru hüdrostratigraafia23 Hüdrostratigraafiline ühik Litoloogiline iseloomustus Paksus, m Kvaternaari põhjaveeladestu liiv, turvas 70 Suhteline veepide moreen 6 Ordoviitsiumi põhjaveeladestu lubjakivi, dolomiit, mergel, põlevkivi 95 Oandu suhteline põhjaveepide mergel 3 Keila–Kukruse põhjaveelade lubjakivi, dolomiit, mergel, põlevkivi 45 Uhaku suhteline põhjaveepide mergel, lubjakivi, dolomiit 18 Lasnamäe–Kunda põhjaveelade lubjakivi, dolomiit, mergel 19 Alamordoviitsiumi põhjaveepide mergel, dolomiit, bituminoosne argilliit 5 Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveelade liivakivi, aleuroliit 20 Kambriumi põhjaveepide savi, aleuroliit 80 Vendi põhjaveeladestu liivakivi, aleuroliit, savi 100 Looduslik regionaalne põhjaveevool kulgeb vastavalt reljeefile edelast kirdesse. Kuna Vasavere veehaare kasutab Kvaternaari veekompleksi põhjavett, piirdub hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldus Kvaternaari veekompleksi ja sellega seotud Ordoviitsiumi veekompleksiga. 2.1. Kvaternaari veekompleks Kvaternaarisetted on üldise levikuga ja esindatud Ülem-Pleistotseeni ja Holotseeni setetega. Kvaternaarisetete paksus on kõige suurem mattunud orus – 77 m, ülejäänud alal on setete paksus 5–7 m. Vasavere mattunud oru piires levivad soo-, jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht. Soosetete veekiht (bQIV) on ulatusliku levikuga ja esineb ribana piki Vasavere jõge ning vaadeldava ala idaosas. Soosetete vesi levib turbakihis, mille paksus on kuni 7 m, enamasti 2,5–4,0 m. Soomassiivide all lasuvad jääjärvelised ja glatsiofluviaalsed setted (aleuriit, liiv), mille vesi on seotud soosetete veega. Looduslikus seisundis turbamassiivis lasub veetase 0,1– 22 Riet, K. 1996. Keskkonnaekspertiisi Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile lühikokkuvõte. Helm, K., Randmer, A. (koost.). Tallinn, 28 lk. 23 Ib. Maavarauuringud OÜ 31 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 0,9 m maapinnast. Karjääridega piirnevatel aladel on turbakiht kuivendatud. Turba erideebit on 0,016–0,39 l/s·m, filtratsioonikoefitsient muutub 0,035–1,52 m/ööpäevas, veejuhtivus – 0,11–4,4 m2/ööpäevas. Turbakihi veevaru on märkimisväärne, kuid veeand on väga madal – veeandmiskoefitsient 0,06–0,07.24 Veekiht toitub sademetest ja voolab välja dreenikraavidesse ja osaliselt alumisse, jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekihti. Soosetete vee mineraalsus on 0,04–0,2 g/l, keemiline koostis enamasti SO4-HCO3-Mg-Ca- tüüpi, iseloomulik on suur oksüdeeritavus – 20–60 mg/l O2. NH4+-sisaldus on 1,0–6,0 mg/l, vesi on happeline (pH = 3–5). Jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht on vaadeldaval alal ulatusliku levikuga. Kõige suurema paksuse saavutab veekiht Vasavere mattunud orus, mille hüdrogeoloogiline läbilõige on toodud joonistel 17–19. Vasavere mattunud oru laius on keskmiselt 2–3 km, Konsu järve piirkonnas maksimaalne – ligikaudu 6,5 km. Lõikumus aluspõhjakivimitesse on mõnest meetrist lõunaosas kuni 180 meetrini Soome lahe ääres. Veekihi vettandvateks kivimiteks on Balti jääjärvesetted ja glatsiofluviaalsed setted. Viimased esinevad mattunud oru keskosas, kiilduvad välja juba Isandjärve ligidal ning asenduvad jääjärveliste setetega. Jääjärvelistest setetest levivad peeneteraline liiv, aleuroliit ning liivakas-aleuroliidikas savi kruusa ja veeristega. Glatsiofluviaalsed setted koosnevad suureteralisest materjalist: keskmise- ja jämedateralisest liivast ning kruusast. Glatsiofluviaalsete ja jääjärveliste setete vahel ei ole vettpidavaid kihte ja seetõttu võib neid lugeda ühtseks veekihiks.25 Veekihi vettandvad kivimid lasuvad moreenil või on sellest eraldatud 2–5 m paksuse vett vähe läbilaskva moreenikihiga (joonis 20). Vesi on enamasti surveta või nõrgalt surveline, veetaseme lasumussügavus on 1–14 m ja oleneb reljeefist. Üksikjuhtudel kordab veetase maapinna reljeefi, moodustades omapäraseid kuplikujulisi nn lokaalseid toitealasid, kus veetase on 1–2 m võrra veekihi veetasemest kõrgem. Üks sellistest “kuplitest” asub Kuradijärve piirkonnas ja püsib pärast veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri rajamist. Vettandvate kivimite filtratsiooniomadused on mattunud oru keskosas üsna muutlikud ja sõltuvad kivimite granulomeetrilisest koostisest. Puurkaevude erideebit muutub 1,6– 11,4 l/s·m, filtratsioonikoefitsient 26–60 m/ööpäevas, veejuhtivus 1000–3000 m2/ööpäevas. Tasemejuhtivus – 2·102÷104 m2/ööpäevas26,27. Liiva all lamava moreeni veejuhtivust hinnatakse järgmiste näitajatega: filtratsioonikoefitsient k = 0,003–1,05 m/ööpäevas, veejuhtivus kuni 2 m²/ööpäevas28. 24 Radik jt., 1983 – Радик Э.А., Радик М.М., Данченко В.Я., Кирин Я.Э., Зудина Т.В., 1983. Отчет по комплексному геолого-гидрогеологическому картированию Вазавереской погребенной долины в промышленном районе Северо-Восточной Эстонии. М 1:25 000. EGF 4015. 25 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF 26 Radik jt., 1976 – Радик Э.А., Доманова Н.И., Каттай В.А., Данченко В.Я., 1976. Оценка влияния горных работ на водные ресурсы центральной части Вазавереской погребенной долины Эстонского месторождения горючих сланцев 27 Radik jt., 1983 – Радик Э.А., Радик М.М., Данченко В.Я., Кирин Я.Э., Зудина Т.В., 1983. Отчет по комплексному геолого-гидрогеологическому картированию Вазавереской погребенной долины в промышленном районе Северо-Восточной Эстонии. М 1:25 000. EGF 4015. 28 Ib. Maavarauuringud OÜ 32 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 17. Vasavere ürgoru geoloogiline läbilõige I – I29 29 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF Maavarauuringud OÜ 33 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 18. Vasavere ürgoru geoloogiline läbilõige II – II30 30 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF Maavarauuringud OÜ 34 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 19. Vasavere ürgoru geoloogiline läbilõige III – III31 31 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF Maavarauuringud OÜ 35 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 20. Moreeni levila Vasavere ürgorus, 1 – moreen; 2 – lubjakivi; 3 – ürgoru piir; 4 – järv Jääjärveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht toitub sademevee infiltratsioonist. Väljavool toidab järvi, kust kuivendusvõrgu kaudu juhitakse vett Narva jõkke; osaliselt voolab veekihi vesi Soome lahte, Narva karjääri ning Vasavere veehaardesse, mille põhjaveevaru on 10 000 m3 ööpäevas.32 Kuni Ahtme kaevanduse sulgemise ja veega täitmiseni suundus veevool kaevandusse. 2004. aasta lõpust alates lakkas Ahtme kaevandus olemast dreeniks, enamgi veel, jõudis kätte aeg, mil veevoolu suund muutus vastupidiseks. Pinnasevee seisundi vaatlusi on tehtud alates 1946. aastast. Nii veetaseme aastasisesed kui ka pikaajalised muutused on tingitud ilmastikutingimustest, millele lisanduvad tehnogeensed tegurid: põlevkivikaevanduste ja -karjääride, liivakarjääri ning turbaväljade dreenid ja veehaare. Trendilist veetaseme alanemist rohkem kui 1 m võrra on täheldatud ainult ilmastikutingimuste mõjul. Seda näitab vk. 110 veetaseme pikaajaline vaatlusrida (joonis 21): veetaseme muutuste amplituud oli 0,48–1,02 m, maksimaalne alanemine 1,7 m, sellest tehnogeensete tegurite toimel 0,7 m võrra.33. Aastasisene veetaseme muutuste amplituud on 0,5–1,05 m, kusjuures kõige suuremat amplituudi võib täheldada kõrgendatud veeseisuga lokaalsete “kuplite” piirkondades, mis mingil määral peegeldavad maapinna reljeefi. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3- või HCO3-SO4-Ca-Mg-tüüpi, kuivjäägiga 0,08–0,2 g/l. 32 Savitski, L. 1998. Põhjaveetaseme vaatlused Vasavere ja Kohtla-Järve veehaardel 1998. aastal. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, EGF6069 33 Ib. Maavarauuringud OÜ 36 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 21. Veevõtt, sademed ja Kvaternaari setete põhjavee veetaseme muutused Vasavere veehaardel Maavarauuringud OÜ 37 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 2.2. Ordoviitsiumi veekompleks Ordoviitsiumi veekompleks levib kogu vaadeldaval alal, kuid mattunud oru keskosas ei ole kogu läbilõige esindatud. Suuremal osal alast väljuvad veekompleksi kivimid kvaternaarisetete alla, vaid kaguosas on lasumiks Devoni setted. Toiteala langeb põhiliselt kokku levialaga. Kivimite veerikkus on väga muutlik nii pindalaliselt kui ka läbilõikes. Hüdrogeoloogilises läbilõikes eristatakse kolme veekihti, millest Nabala–Rakvere veekiht vaadeldaval alal puudub. 2.2.1. Keila–Kukruse veekiht Keila–Kukruse veekiht (O3kl–kk) levib kõikjal, v.a mattunud oru keskosa, kus vettandvad kivimid puuduvad. Veekiht levib ebaühtlaselt lõhelistes ja karstunud kivimites alates Keila lademe alumise osa kohati savikast lubjakivist kuni Kukruse lademeni kaasaarvatult. Veekihi kogupaksus lõunaosas ulatub 40 meetrini ja väheneb kirde suunas kuni põlevkivi väljakiildumise jooneni. Alumiseks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas lubjakivi paksusega ligikaudu 15 m, filtratsioonikoefitsiendiga 0,014–0,52 m/ööpäevas ja veejuhtivusega 0,16–8,7 m2/ööpäevas.34 Pärast Ahtme kaevanduse veega täitumist on vaadeldava ala lääneosas Keila–Kukruse veekiht surveline, idaosas on põlevkivikarjääride veeärastus veetaset alandanud. Filtratsiooniomadused ei ole ühesugused: filtratsioonikoefitsient muutub 1–165 m/ööpäevas, iseloomulik on 2–16 m/ööpäevas; veejuhtivus 28–185 m2/ööpäevas, piesojuhtivuskoefitsient 105–3·106 m2/ööpäevas, erideebit 0,1–8,3 l/s·m.35 Mattunud oru servadel on liivsavimoreeni tõttu veekihi seosed kvaternaarisetete veega nõrgenenud (joonised 17–19). Ala lääneosas moodustub veekihi põhjavee seisund Ahtme üleujutatud kaevanduse mõju all, edelaosas on märgata Estonia kaevanduse mõju. Kaevetööde lähenemisel idapiiri poole hakkab see mõju tugevnema. Idas mõjutavad põhjavee seisundit Narva karjääri kaevetööd. Põhjavee mineraalsus looduslike tingimuste vööndis on 0,1–0,3 g/l, keemiliselt koostiselt HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Üleujutatud kaevandustes suureneb, eriti veega täitumise 1. ja 2. aastal, vee sulfaatide sisaldus, karedus ja mineraalsus. Nii ulatus Ahtme kaevanduses vk. 16122 andmete põhjal sulfaatide sisaldus 1492,5 mg/l ja karedus 34,6 mg-ekv/l, kuivjääk 2536 mg/l. 2004. aastal oli sama vaatluskaevu põhjavees vastavad näitajad 165,8 mg/l, 9,75 mg-ekv/l ja 622,4 mg/l. Naftasaaduste ja benso(a)püreeni sisaldust põhjaveest ei leitud. Kaevanduse veega täitumise ajal toimub läbitöötatud alal vee ja kivimi aktiivne vastastikune mõjutamine (vee mineraalsus suureneb), kuid pärast täielikku veega täitumist hakkab vee mineraalsus vähenema. Analoogset situatsiooni on võimalik jälgida ka kaevanduse põhjaosas, mis täitus veega 2004. aasta lõpus. Seal täheldati samuti vee sulfaatide sisalduse suurenemist kuni 800 mg/l, karedust 22,5 mg-ekv/l ning kuivjääki 1652 mg/l. Tõenäoselt olid 2018. aastal need näitajad juba tunduvalt väiksemad. 2.2.2. Lasnamäe–Kunda veekiht Lasnamäe–Kunda veekiht (O2ls–O1kn) moodustub Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe ja Aseri lademe ning Alam-Ordoviitsiumi Kunda lademe kivimites. Veekiht levib vaadeldaval alal 34 Savitski, L., Savva, V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2005. 46 lk. EGF 35 Ib. Maavarauuringud OÜ 38 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid kõikjal ja mattunud oru keskosas väljub kitsa ribana kvaternaarisetete alla. Vettandvateks kivimiteks on ebaühtlase lõhelisusega lubjakivi ja dolomiit, kohati savikas lubjakivi, kogupaksusega 18–20 m. Lasuvaks suhteliseks veepidemeks on Uhaku lademe savikas lubjakivi. Alumise veepideme moodustavad lamamis esinevad savikad glaukoniitlubjakivi, dolomiit ja diktüoneemakilt. Vettpidava kihi parameetrid on järgmised: erideebit q = 0,01 l/s·m, filtratsioonikoefitsient k = 0,14 m/ööp. ja veejuhtivus km = 0,4 m²/ööp.36 Põhjavesi on surveline. Kaevetööde tõttu on veetase alandatud, kuid üleujutatud kaevanduste piirkonnas taastunud. Puurkaevude erideebit muutub 0,02–1,4 l/s·m, filtratsioonikoefitsient k = 0,14–9,0 m/ööp, keskmine veejuhtivus km = 20–30 m²/ööp ja piesojuhtivus a = 104– 106 m2/ööp.37 Lasnamäe–Kunda veekihi põhjavesi on HCO3-Ca-tüüpi, mineraalsusega 0,2–0,3 g/l. 3. 2005. A MUDELI VÕRDLUS REAALAJAGA38 2005. a koostatud mudel haaras Vasavere mattunud oru keskosa, Ahtme üleujutatud kaevandust, töötavat Estonia kaevandust, Narva karjääre, turbavälju, Pannjärve liivakarjääri ja töötavat veehaaret. Mudeli põhiülesandeks oli hinnata mattunud oru põhjaveevaru kuni aastani 2035. Mudel moodustas viiekihilise süsteemi: turbasetted, järved ja jääjärvelised setted, järveliste ja glatsiofluviaalsete setete veekiht, liustikusetete vett vähe läbilaskvast moreenist koosnev veepide, Keila–Kukruse veekiht ja Ordoviitsiumi Uhaku lademe vett vähe läbilaskvatest savikatest lubjakividest veepide. Mudelivõrk ei olnud ühtlane, vaid muutus vastavalt ülesandes nõutud täpsusele 200 meetrilt kuni 50 meetrini. Põhjaveevaru ja tehnogeense koormuse mõju hindamiseks lahendati mitmeid hüdrodünaamilisi ülesandeid: 1. Vasavere veehaare töötab tootlikkusega 8000 m³ ööpäevas kuni 2010. aastani. Selleks ajaks lõpetatakse kaevandamine Viivikonna jaoskonnas ning rajatakse filtratsioonivastane tõke. Ahtme üleujutatud kaevanduses hoitakse veetaseme absoluutkõrgust püsivalt 45–46 m juures. Kaevandamine Estonia kaevanduses on plaanipäraselt 2010. a. tasemel. Turbatootmine lõpetatakse ja veetaset on alandatud 2– 3 m võrra. 2. Vasavere veehaarde töötamist tootlikkusega 8000 m³ ööpäevas hinnatakse tingimustes, kus põlevkivikaevandamine Viivikonnas ja turbatootmine on lõpetatud. Põlevkivikaevandamine Estonia kaevanduses on võetud 2035. a. seisuga. Ahtme kaevanduses hoitakse veetaset 45–46 m absoluutkõrgust. 3. Lisaks 2. variandile antakse aastatel 2010–2035 käiku uus Vasavere-2 ridaveehaare, tootlikkusega Q2 = 4000 m3 ööpäevas, mis on 750 m pikk ja koosneb 6 tarbepuurkaevust. 36 Savitski, L., Savva. V. 2001. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi põhjaveevaru regionaalne hindamine Ida-Virumaal kuni 2020. aastani. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF7269 37 Ib. 38 Ib. Maavarauuringud OÜ 39 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 4. Hinnati kaevandusvee liikumist veehaarde suunas. Mudelieelne periood iseloomustas veetasemete algseisu 2004. a, mida võrreldi põhjaveeseire andmetega (joonis 22). Mudelieelse perioodi veetasemete võrdlemisel põhjaveeseire faktilise materjaliga saadi suur kokkulangevus. Joonis 22. 2004. a hüdroisohüpsid Joonisel 23 on näidatud modelleeritud prognoosne põhjaveetase 2010. aasta seisuga ja Vasavere veehaarde tootlikkusega 8000 m3 ööpäevas. 2010. a tegelik veetarbimine Vasavere veehaardest oli 4870 m3 ööpäevas. Erinevus mudeliga on vaid Valgejärve piirkonnas. Üldjoontes on 2005. a tehtud mudel ja 2005. a tegelik olukord sarnane. Maavarauuringud OÜ 40 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid A B Joonis 23. 2010. a mudeli (A) ja tegelikud (B) hüdroisohüpsid Vasavere ürgoru Kvaternaari setete puuraukude veetasemed aastatel 2010–2018 näitavad, et veetase puuraukudes 3263, 3264, 3266, 5077, 3400, 3372 ja 13733 tõusis 0,51–1,40 m alates 2016. aastast kuni 2019. aastani. Kvaternaari setete puurkaevude veetase alanes samal perioodil Pannjärve äärses vaatluskaevus (vk) 5070, Pannjärve liivakarjääri vk 3265 ja Peen- Kirjakjärve vk 3367 vastavalt 10, 18 ja 6 cm (joonis 24, tabel 10). Joonisel 25 on toodud Vasavere veehaarde puurkaevude veetasemed ja ööpäevane veevõtt. Nende andmetega on võrreldud lähimate järvede veetasemeid. Vasavere veehaarde puurkaevude veetase maapinnast on 9,9–19,1 m. Põhjaveetaseme muutuste tagajärjed Vasavere mattunud orus on veekihtide kaupa näidatud joonisel 26 ja 27. Põhjaveetaseme muutuste pikaajalises vaatlusreas on näha, et 1982. aastal on põlevkivikarjääride mõju kutsunud esile esmase veetaseme alanemise Keila–Kukruse veekihis, millega moodustus 1 meetrine vahe Kvaternaari veekihi põhjaveetasemega. Teine veetaseme alanemine toimus 1992. aastal, kuid siis alanes samaaegselt ka Kvaternaari veekihi põhjaveetase (vk. 8115). Analoogne oli veetaseme alanemine ka Lasnamäe–Kunda veekihis. Turbatootmisega on seotud ka Liivjärve veetaseme alanemine. Joonis 24. Vasavere Kvaternaari setete puuraukude veetasemete, Vasavere veehaarde veetarbimise ja sademete võrdlus Maavarauuringud OÜ 41 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 10.Kvaternaarisetete põhjavee tasemed puuraukudes, järvede aasta keskmine veetase ja veevõtt Vasavere veehaardest Kat nr / seire nr Koordinaadid Aasta keskmise veetaseme absoluutkõrgus, m Veetaseme muutus, x y 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 m (2016–2018) 5070 / 115 6577764,4 702372,7 45,57 45,46 45,61 45,49 45,02 44,92 45,26 45,47 45,16 -0,10 3263 / 160 6576973,9 702786,4 43,86 43,79 43,96 43,68 43,34 42,97 43,32 43,76 44,72 +1,40 3264 / 162 6576899,2 702823,1 44,69 44,67 44,81 44,46 44,19 43,74 43,97 44,49 44,65 +0,68 3265 / 163 6576970,2 702755,9 44,25 44,13 44,29 43,98 43,68 43,29 44,34 44,84 44,16 -0,18 3266 / 164 6576848,0 702876,4 44,78 44,68 44,66 44,48 44,17 43,77 44,23 44,67 44,88 +0.65 5077 / 127 6575251,6 703759,9 44,04 43,91 43,84 43,39 43,16 42,65 42,64 43,26 43,62 +0,98 3400 / 8115 6575131,2 705404,6 43,46 42,37 42,27 42,20 42,04 41,71 41,89 42,36 42,72 +0,83 3367 / 98 6573059,0 704413,9 41,89 41,87 41,91 41,91 41,85 41,85 41,90 41,87 41,84 -0,06 3372 / 110 6573737,0 703089,0 44,42 44,34 44,37 44,17 44,00 43,73 43,83 44,15 44,34 + 0,51 13733 / 132 6574566,2 702798,4 45,28 45,24 45,53 45,03 44,51 43,90 43,91 44,61 45,15 +1,24 Martiska järv, abs kõrgus, m (BKK) 43,51 43,50 42,89 43,05 43,58 43,44 +0,39 Kuradijärv, abs kõrgus, m (BKK) 43,24 43,00 42,44 42,61 43,27 43,51 +0,90 Ahne järv, abs kõrgus, m (BKK) 44,39 44,30 43,89 44,01 44,35 44,48 +0,47 Aastane veetarbimine, m3/ööpäevas 4870 4436 5250 6591 6136 6175 5589 5278 5361 Sademed, mm 711,9 704,5 758,4 651,4 592,3 471,0 850,9 789,5 433,7 Maavarauuringud OÜ 42 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 25. Vasavere veehaarde puurkaevude ja veehaarde läheduses paiknevate järvede veetase ning veevõtt Maavarauuringud OÜ 43 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 26. Veevõtt, sademed ja Kvaternaari setete põhjavee veetaseme muutused Vasavere veehaardel Maavarauuringud OÜ 44 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 27. Veevõtt, sademed ja Kvaternaari setete põhjavee veetaseme muutused Vasavere veehaardel Maavarauuringud OÜ 45 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Mattunud oru keskosas töötas alates 1979. aastast veehaarde piiri ääres Pannjärve ehitusliivakarjäär aastatoodanguga 1,1 mln m3, sellest kaevandati altpool veetaset 0,7 mln m3/aastas. 1979. a. oktoobris tehtud mõõtmiste põhjal oli karjäärisüvendis veetase abs kõrgusel 44,44 m ning 05.11.1980 oli veetase alanenud abs kõrgusele kuni 41,36 m. Samal ajal püsis Vasavere veehaarde keskmes veetase 42,60 m absoluutkõrgust (vk. 7318) (joonis 21). Liivatootmine oli kõige intensiivsem aastatel 1981–1990. Veetase karjääris püsis ühekordsete mõõtmiste andmete põhjal abs kõrgusel 42,5 m. 2000. aastaks oli karjääri liivavaru ammendatud. Karjäärist jäänud tehisjärve pindala oli 390 ha, sügavus 7–8 m. Pannjärve karjääri töötamisest on tingitud pinnaseveetaseme alanemine kuni 0,5 m. Vasavere veehaare töötab alates 1972. aastast, kehtiv kinnitatud põhjaveevaru oli 10 000 m3 ööpäevas. Kuni septembrini 1980. a. suundus veevool Pannjärve karjäärialalt veehaarde poole, misjärel voolusuund muutus vastupidiseks. Edasi, lähtudes karjääri veetaseme üksikmõõtmistest, johtus, et veehaarde dünaamiline veetase oli 0,7 m võrra madalamal kui karjääri veekogus. Üldine veetaseme alanemine aastatel 1972–1996, mis oli tingitud juba veehaarde, liivakarjääri ja ilmastikutingimuste koosmõjust, oli 3 m, millest selle perioodi ilmastikutingimustele langes 0,8–1,0 m. Veevõtu vähenemine koos samaaegse sademete hulga suurenemisega aastatel 1997–2004 soodustas veetaseme tõus abs kõrgusele kuni 43,5 m (vk. 7318 joonisel 21). Viru Keemia Grupi veevõtt Konsu järvest koos samaaegse Viru ja Estonia kaevandusvee juurdevooluga moodustasid Nõmme-, Kirjak- ja Konsu järves tehislikult reguleeritud tingimused. Tunduvalt suurenes järvevee karedus (kuni 8–9 mg-ekv/l), sulfaatide sisaldus (170–220 mg/l) ja kuivjääk (kuni 700 mg/l). Veevõtt Konsu järvest veetasemele olulist mõju ei avalda, sest sinna suunatakse pidevalt kaevandusvett. Liigne vesi juhitakse aga Kirjakjärve või Konsu järve kanalisse. 4. Vasavere II veehaarde võimalikud asukohad Vasavere ürgoru veebilansi määravad kahe põhjaveekihi, kvaternaari limno- ja fluvioglatsiaalse (maapinnalähedane põhjavesi) ning ordoviitsiumi Keila-Kukruse põhjaveelademe (aluspõhja põhjavesi) vee toitumine ja vee-eemaldus. Limno- ja fluvioglatsiaalsete setete ning Keila-Kukruse veelademe veetasemed on hüdrauliliselt seotud. Ürgoru keskosas on veetasemed praktiliselt samal kõrgusel, nõlvaaladel on aga veetasemete erinevus 1,0–2,0 m. Ahtme kõrgustikult tulev idasuunaline transiitne põhjaveevool ja infiltratsioon läbi pinnakatte moodustavad ligikaudu võrdse osa järvestiku veebilansist. Aluspõhja põhjaveele on iseloomulik survelise põhjavee esinemine. Surve on tingitud suhtelisest veepidemest – moreenist, aga ka vettpidavatest vahekihtidest vettsisaldavates kivimites. Suurima veejuhtivusega piirkonnaks on Vasavere ürgoru keskosa, kus setetes toimub intensiivne vee liikumine. Setete veejuhtivus väheneb Vasavere ürgoru keskosast külgede suunas: 2500–2700 m2/ööp (keskosas) – 10–50 m2/ööp külgedel. Vasavere II veehaarde asukohad võivad paikneda ürgoru piirkondades, kus vettandvate kivimite paksus on üle 30 m ja filtratsioonimoodul 33-107 m/ööpäevas. Vasavere II veehaarde võimalikud asukohad (joonis 28): Maavarauuringud OÜ 46 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 1. Liivjärve lõunapoolne ala. Sealsete hüdrogeoloogiliste puuraukude andmete põhjal on võimalikul veehaardealal vettandvate kivimite paksus üle 30 m ja filtratsioonikoefitsient 33–107 m/ööpäevas. Läbilõikes on jämedateraline liiv, alumises osas – kruus ja veeris. Soovitatav 6 puurkaevust koosneva ridaveehaarde rajamine. Puurkaevude vahekaugus 150 m, summaarse tootlikkusega kuni 4000 m3 ööpäevas ning veetaseme alandusega veehaarde keskmes 3,13 m ja otsmistes puurkaevudes 2,17 m. Arvutuste tegemisel on võetud a = 5,3·103 m2/ööp.; k = 33 m/ööp., m = 30 m, 2L = 750 m. Koguseliselt on varu täiesti reaalne. Vee kvaliteet on uuringuandmete põhjal analoogne töötava veehaarde vee kvaliteediga, kuid raba läheduses paiknevates puurkaevudes oli NH4 = 2,4 mg/l (kat nr 3207). Ahtme üleujutatud kaevanduse poolt võib vesi voolata ürgoru poole ja tõenäoselt suureneb veehaarde töötamise käigus vee karedus ja sulfaatide sisaldus. 2. Esimese variandi lõunapoolsest puurkaevust joonelt lõuna suunas kuni Konnajärveni. Hüdrogeoloogiliste parameetrite poolest sarnaneb see koht põhjapoolsega, kuid eelisteks on vee kvaliteet ja kaugus Liivjärvest, mis on kantud Natura 2000 nimekirja. Puuduseks võib aga pidada Vasavere veehaarde lähedust. Konnajärvest Liivjärve poole tuleks veehaarde tootlikkust vähendada kuni 2000 m3 ööpäevas, et mõju järvele oleks väiksem või puuduks. 3. Kirjakjärve läheduses. Sealse hüdrogeoloogilise puuraugu andmete põhjal on võimalikul veehaardealal vettandvate kivimite paksus üle 15 m ja filtratsioonikoefitsient 10 m/ööpäevas. Läbilõikes on jämedateraline liiv, alumises osas – kruus ja veeris. Soovitatav 3–4 puurkaevust koosneva ridaveehaarde rajamine. Puurkaevude vahekaugus ca 100 m, summaarse tootlikkusega kuni 1500 m3 ööpäevas ning veetaseme alandusega veehaarde keskmes 1,2 m ja otsmistes puurkaevudes ca 1,0 m. Koguseliselt on varu reaalne. Vee kvaliteet on töötava veehaarde vee kvaliteedist halvem: Estonia kaevandusest vee suunamisel Raudi kanalisse ja Kirjakjärvedesse on suurendanud vee karedust ja sulfaatide sisaldust ning raba läheduses paiknevates puurkaevudes võib olla NH4 sisaldus oluliselt kõrgem lubatust (joogivee kvaliteediklass III – NH4 sisaldus 2 mg/l). Joonis 28. Vasavere ja Vasavere II veehaarde asukohad Maavarauuringud OÜ 47 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 5. ALTERNATIIVID 5.1. Alternatiiv Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt ja kinnitatud põhjaveevaru. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik põhjaveeressurss on 5 216 112 m3 aastas. Põhjaveevõtt oli 2018. a 1 956 765 m3 aastas. Seega kasutati põhjavett ligi 38% looduslikust ressursist. Andmed veevõtu kohta Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist on esitatud tabelis 11. Tabel 11. Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi looduslik ressurss, põhjaveevõtt, kinnitatud põhjaveevaru Looduslik põhjavee- Põhjaveevõtt Kinnitatud põhjavee- Kasutamises olev vaba ressurss39, m3/ööp (2018)40, m3/ööp varu (seisuga põhjaveekogus42, 31.12.2016)41, m3/ööp m3/ööp 14 291 5 361 8 000 2 639 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum on seotud maismaaökosüsteemidega ja pinnaveekogumitega (Kurtna järved), kuid need seosed vajavad uuringute ja seirega täpsustamist. 43 Vasavere veehaardes on 14 puurkaevu. Alates 1972.–2018. aastani ei ole vett võetud kõigist puurkaevudest. Ajavahemikul 1972–1978 oli kasutuses 5 puurkaevu, ajavahemikul 1997– 2010 ja 2018. a oli kasutuses 13 puurkaevu. Alternatiivis on vaadeldud veevõttu Kurtna–Vasavere veehaardest vahemikus 1000 m3/ööpäevas (vastavalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 6000, 7000, 8000 m3/ööp). Tabelis 12 on toodud veevõtu protsent aastatel 2010–2018 iga Vasavere veehaarde puurkaevu kohta. Edasistes arvutustes on kasutatud 2018. a veevõtu protsentuaalset jaotust. Tabel 12. Veevõtu protsent Kurtna–Vasavere veehaarde puurkaevudest aastatel 2010–2018 PA nr 28 29 30 31 32 51 50 49 63 62 67 66 52 53 Kat nr 3228 3229 3230 3231 3232 3233 3234 3235 3242 3243 3244 3245 3261 3262 Kat nr 50902 50862 50906 50904 50903 2012. a uued katastri numbrid 2010 9 1 4 8 0 8 7 14 0 15 10 4 11 9 2011 11 2 0 6 0 11 9 14 0 12 11 8 14 1 2012 9 7 6 7 5 10 6 9 3 9 9 8 9 2 2013 10 6 7 7 9 9 9 7 2 9 9 6 7 3 2014 11 5 6 9 8 8 11 8 4 9 8 7 5 3 2015 10 7 10 8 8 6 8 6 3 7 6 8 9 3 2016 12 5 12 11 9 7 1 8 3 9 6 9 5 3 2017 13 6 10 2 7 3 13 9 1 8 7 7 11 4 2018 13 4 9 10 9 5 13 2 0 5 6 6 11 4 Tabelis 13 on arvestatud etteantud (1000…8000 m3/ööp) veevõtt protsentuaalselt vastavalt 2018. a veevõtule. 39 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Keskkonnaministeerium, 2016 40 2018. aasta põhjaveevaru bilanss 41 2016. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur, 2018 42 2018. aasta põhjaveevaru bilanss 43 OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. a aruanne. 2017 Maavarauuringud OÜ 48 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabelis 14 on toodud etteantud veevõtu tingimustes põhjavee veetaseme muutus Vasavere veehaarde puurkaevude kaupa. Tabel 15 ja joonised 29–36 iseloomustavad Vasavere veehaardes etteantud veevõtu tingimustes puurkaevude mõjuraadiuseid. Veevõtu mõjuraadiuse hindamiseks kasutatakse mitmeid valemeid. Käesoleva uuringu puurkaevude mõjuraadiused on arvutatud Põhjaveevaru hindamise juhendis toodud Kerkise44 valemiga: kus Q – puurkaevu tootlikkus (uuringus etteantud kogused 1000...8000 m3/ööp); w – infiltratsioon, m/ööp. Tulemused on toodud tabelis 15. 44 Кepкис, E.E. 1975. Ϻетоды изучения фильтрационных свойств горных пород. Недра 1975. Maavarauuringud OÜ 49  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 13. Etteantud veevõtt puurkaevudest vastavalt protsentuaalsele puurkaevude kasutusele 2018. aastal Vee- Veehaarde puurkaevude nr/katastri number Veevõtt võtt, 28/3228 29/3229 30/3230 31/3231 32/3232 51/3233 50/3234 49/3235 63/ 62/3243 67/3244 66/3245 52/3261 53/3262 aastas, m3/ööp 3242 m3 1000 46989,6 15770,4 33988,4 36929,7 34436,1 18292,6 48108,8 9106,0 0 18717,4 22175,8 23097,3 41965,6 15422,4 365000 2000 93979,2 31540,8 67976,8 73859,3 68872,1 36585,2 96217,7 18212,0 0 37434,9 44351,5 46194,5 83931,2 30844,8 730000 3000 140968,8 47311,2 101965,2 110788,9 103308,2 54877,9 144326,5 27318,1 0 56152,3 66527,3 69291,8 125896,9 46267,2 1095000 4000 187958,4 63081,6 135953,6 147718,6 137744,2 73170,5 192435,3 36424,1 0 74869,7 88703,0 92389,0 167862,5 61689,6 1460000 5000 234948,0 78852,0 169942,0 184648,2 172180,3 91463,1 240544,1 45530,1 0 93587,1 110878,8 115486,2 209828,1 771121,0 1825000 6000 281937,5 94622,4 203930,4 221577,9 206616,3 109755,7 288652,9 54636,1 0 112304,5 133054,6 138583,5 251793,7 92534,3 2190000 7000 328927,1 110392,8 237918,8 258507,5 241052,4 128048,3 336761,8 63742,1 0 131022,0 155230,3 161680,7 293759,3 107956,7 2555000 8000 375916,7 126163,3 271907,2 295437,2 275488,4 146340,9 384870,6 72848,1 0 149739,4 177406,1 184778,0 335725,0 123379,1 2920000 Tabel 14. Etteantud veevõtu tingimustes (1000…8000 m3/ööp) puurkaevude veevõtt ja veetaseme muutus (ööpäevane veevõtt vastavalt tabeli 9 andmetele) 28 29 30 31 32 51 50 Aastane 3228 3229 3230 3231 3232 3233 3234 veevõtt Ööpäevane Vee- Ööpäevane Vee- Ööpäevane Vee- Ööpäevane Vee- Ööpäevane Vee- Ööpäevane Vee- Ööpäevane Vee- (Q), veevõtt, tase, veevõtt, tase, veevõtt, tase, veevõtt, tase, veevõtt, tase, veevõtt, tase, veevõtt, tase, m3/ööp m3/ööp m m3/ööp m m3/ööp m m3/ööp m m3/ööp m m3/ööp m m3/ööp m 1000 128,7 45,2 43,2 46,5 93,1 46,7 101,2 48,2 94,3 44,1 50,1 47,8 131,8 46,2 2000 257,5 43,2 86,4 45,0 186,2 44,9 202,4 46,3 188,7 42,3 100,2 45,9 263,6 44,3 3000 386,2 42,6 129,6 42,6 279,4 44,2 303,5 45,7 283,0 41,6 150,4 45,3 395,4 43,6 4000 515,0 40,3 172,8 42,9 372,5 42,1 404,7 43,6 377,4 39,5 200,5 43,1 527,2 41,4 5000 643,7 40,5 216,0 43,0 465,6 42,3 505,9 43,8 471,7 39,7 250,6 43,3 659,0 41,6 6000 772,4 40,7 259,2 43,1 558,7 42,4 607,1 43,9 566,1 39,8 300,7 43,4 790,8 41,7 7000 901,2 40,7 302,4 43,2 651,8 42,5 708,2 44,0 660,4 39,9 350,8 43,5 922,6 41,8 8000 1029,9 40,8 345,7 43,2 745,0 42,5 809,4 44,0 754,8 39,9 400,9 43,6 1054,4 41,9 49 63 62 67 66 52 53 3235 3242 3243 3244 3245 3261 3262 1000 24,9 50,8 0,0 45,8 51,3 45,4 60,8 45,6 63,3 41,6 115,0 40,4 42,3 49,2 2000 49,9 48,6 0,0 45,8 102,6 43,4 121,5 43,6 126,6 39,8 229,9 38,4 84,5 47,3 3000 74,8 47,8 0,0 45,8 153,8 42,8 182,3 42,9 189,8 39,2 344,9 37,8 126,8 46,6 4000 99,8 47,5 0,0 45,8 205,1 40,5 243,0 40,6 253,1 37,1 459,9 35,6 169,0 44,4 5000 124,7 45,5 0,0 45,8 256,4 40,7 303,8 40,8 316,4 37,3 574,9 37,3 211,3 44,6 6000 149,7 45,6 0,0 45,8 307,7 40,8 364,5 41,0 379,7 37,4 689,8 37,2 253,5 44,7 7000 174,6 45,7 0,0 45,8 359,0 40,9 425,3 41,1 443,0 37,5 804,8 37,1 295,8 44,8 8000 199,6 45,8 0,0 45,8 410,2 41,0 486,0 41,1 506,2 37,5 919,8 37,0 338,0 44,9 Maavarauuringud OÜ 50 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 15. Puurkaevude mõjuraadiused etteantud veevõtu (1000…8000 m3/ööp) tingimustes Aastane Puurkaevude mõjuraadiused, m veevõtt 28 29 30 31 32 51 50 49 63 62 67 66 52 53 (Q), 3228 3229 3230 3231 3232 3233 3234 3235 3242 3243 3244 3245 3261 3262 m3/ööp 50902 50862 50906 50904 50903 Puurkaevude uued katastri numbrid alates 2012. aastast 1000 99 58 85 88 85 62 101 44 0 63 68 70 94 57 2000 141 81 120 125 120 88 142 62 0 89 97 99 133 81 3000 172 100 146 153 147 107 174 76 0 109 118 121 163 99 4000 199 115 169 176 170 124 201 87 0 125 137 139 188 114 5000 222 129 189 197 190 139 225 98 0 140 153 156 210 127 6000 243 141 207 216 208 152 246 107 0 154 167 171 230 139 7000 263 152 224 233 225 164 266 116 0 166 181 184 248 151 8000 281 163 239 249 241 175 284 124 0 177 193 197 266 161 Alljärgnevalt on toodud joonised, mis iseloomustavad Vasavere veehaarde mõjuraadiust etteantud veevõtu tingimustes. Joonis 29. Puurkaevude mõjuraadius 1000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Joonis 30. Puurkaevude mõjuraadius 2000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Maavarauuringud OÜ 51 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 31. Puurkaevude mõjuraadius 3000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Joonis 32. Puurkaevude mõjuraadius 4000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Maavarauuringud OÜ 52 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 33. Puurkaevude mõjuraadius 5000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Joonis 34. Puurkaevude mõjuraadius 6000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Maavarauuringud OÜ 53 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonis 35. Puurkaevude mõjuraadius 7000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Joonis 36. Puurkaevude mõjuraadius 8000 m3/ööp veevõtu korral Vasavere veehaardest. Maaameti kitsenduste kaardirakendus. Maavarauuringud OÜ 54 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Joonistel 29–36 on näha, et veevõtul Vasavere veehaardest 1000–2000 m3/ööpäevas ehk aastas 365 000–730 000 m3 ei avalda mõju Kurtna järvestiku keskosa järvedele. Veevõtul Vasavere veehaardest 3000–8000 m3/ööpäevas ehk aastas 1 095 000–2 920 000 m3 võib olla mõningane mõju Kuradijärvele. Martiska järvele sellistes tingimustes mõju puudub. Need tulemused põhinevad sademetevaese (434 mm) 2018. aasta andmestikule. Aastast 2014 kuni 2017. a võeti vett Vasavere veehaardes 9 puurkaevust aastas keskmiselt 2 114 992,5 m3 ehk 5794,5 m3/ööpäevas. Sellel ajavahemikul võis mõningane mõju olla Kuradijärve veetasemele, kuid kindlasti mitte Martiska järvele. Kurtna järvestiku järvede ja põhjavee tasemele avaldab mõju Pannjärve liivakarjäär, Estonia kaevanduse vee väljapumpamine. Turbatootmise ja Konsu veehaarde mõju ei avaldu Kurtna järvestiku järvede ja põhjavee veetasemes. Vasavere veehaardele on kinnitatud veevõtt 8000 m3/ööpäevas. Tegelikkuses on aastatel 2000–2018 võetud Vasavere veehaardest 1,3–2,8 korda vähem vett ööpäevas (tabel 16). Tabel 16. Veevõtt Vasavere veehaarde puurkaevudest m3/ööpäevas Ettevõtte Vasavere veehaarde puurkaevud pk nr 28 29 30 31 32 51 50 49 63 62 67 66 52 53 Aastane Pk kat nr 3228 3229 3230 3231 3232 3233 3234 3235 3242 3243 3244 3245 3261 3262 veevõtt, Uus pk m3/ööp 50902 50862 50906 50904 50903 kat nr 1972 1186 1131 873 1499 333 5023 1973 1496 980 1236 1341 701 5755 1974 1240 1002 986 1082 1233 5543 1975 1072 1029 983 992 1007 5082 1976 921 871 823 895 845 4355 1977 859 913 772 812 691 4046 1978 756 720 685 705 738 3604 1979 914 760 728 694 660 69 67 117 4009 1980 1014 735 789 719 670 748 980 848 692 7195 1981 757 888 548 586 148 957 924 702 629 749 6888 1982 918 854 340 595 243 821 803 873 937 686 7069 1983 628 670 697 625 657 378 508 719 730 551 6163 1984 492 602 627 600 719 399 572 731 683 591 6015 1985 539 752 625 643 558 557 568 660 181 589 637 6309 1986 604 611 649 626 612 637 574 632 632 627 659 6862 1987 664 706 712 498 488 721 694 632 698 643 647 7103 1988 659 724 487 484 484 738 700 633 648 617 586 6760 1989 653 648 514 525 577 598 518 598 527 506 574 797 7035 1990 794 794 437 799 792 791 899 789 795 795 783 797 796 10061 1991 766 766 666 766 866 776 876 766 910 810 710 766 739 10186 1992 739 739 739 739 739 739 739 739 739 739 739 717 8845 1993 723 714 233 717 373 717 717 717 538 717 717 717 731 8329 1994 761 731 785 831 851 731 931 863 731 831 942 731 678 10397 1995 678 678 678 678 610 678 678 678 678 678 672 678 649 8708 1996 649 649 649 649 649 649 649 649 649 649 600 649 653 8389 1997 592 616 659 629 670 648 654 185 657 604 656 662 793 8027 1998 514 504 582 507 640 931 394 664 542 358 1012 864 689 8202 1999 648 383 520 622 409 428 100 534 625 477 626 840 458 6670 2000 38 362 373 560 143 301 79 496 706 343 2 563 404 4370 2001 540 179 155 382 534 656 366 324 486 234 817 209 488 5371 2002 424 168 243 634 618 392 523 155 530 428 783 233 551 5682 2003 313 350 134 492 732 505 584 608 454 398 689 380 425 6063 2004 334 271 217 544 538 582 343 178 893 490 457 511 415 5773 2005 267 82 202 521 495 210 498 731 818 81 402 312 388 5007 2006 311 101 234 329 628 167 616 678 658 165 238 440 309 4874 2007 380 159 273 251 677 347 515 649 436 364 323 438 391 5203 2008 318 281 269 405 323 365 405 561 560 403 476 444 312 5122 2009 249 151 164 452 266 327 586 35 434 249 521 582 429 4443 2010 422 33 196 366 0 398 362 702 0 747 495 182 537 429 4870 Maavarauuringud OÜ 55  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Ettevõtte Vasavere veehaarde puurkaevud pk nr 28 29 30 31 32 51 50 49 63 62 67 66 52 53 Aastane Pk kat nr 3228 3229 3230 3231 3232 3233 3234 3235 3242 3243 3244 3245 3261 3262 veevõtt, Uus pk m3/ööp 50902 50862 50906 50904 50903 kat nr 2011 483 81 0 263 0 505 395 615 0 550 507 338 634 66 4436 2012 472 381 313 366 240 518 338 495 163 498 462 439 479 85 5250 2013 686 395 475 463 567 584 601 442 127 585 600 419 478 167 6591 2014 696 283 343 538 462 462 653 515 218 548 474 440 294 211 6136 2015 628 439 634 511 471 345 490 342 209 456 394 512 533 211 6175 2016 657 293 684 603 496 400 48 457 191 507 313 489 282 170 5589 2017 677 304 541 85 371 178 674 478 31 445 356 350 580 207 5278 2018 664 295 493 554 500 269 681 112 0 316 311 354 593 219 5361 Joonisel 37 on skemaatiliselt kujutatud Vasavere veehaarde ööpäevase veevõtu mõju ulatust seoses Kuradi- ja Martiska järvega. Veevõtu mõju ulatuse ja veetaseme muutuse andmed on toodud tabelis 17. Joonis 37. Skemaatiline kujutus veetaseme alandusest Vasavere veehaarde puurkaevudes, selle mõju ulatusest ja järvede veetasemest 2018. a andmete alusel Tabel 17. Veetaseme alanemine vastavalt mõjuraadiusele Ettevõtte nr 32 63 31 62 30 53 29 52 28 49 50 66 67 51 Vanad kat nr 3232 3231 3230 3229 3228 Uued kat nr 50903 3242 50904 3243 50906 3262 50862 3261 50902 3235 3234 3245 3244 3233 Alanemise Veetaseme alanemine ööpäevase veetarbimise korral, m raadius, m 1 2,1 0,7 0,8 0,12 2,8 0,62 0,38 0,73 3,5 0,08 0,25 0,83 0,04 5 1,1 0,4 0,5 0,08 1,4 0,36 0,23 0,43 1,8 0,06 0,17 0,47 0,03 10 0,7 0,3 0,33 0,06 0,83 0,25 0,17 0,29 1,1 0,05 0,13 0,32 0,02 15 0,5 0,2 0,25 0,05 0,48 0,19 0,13 0,22 0,64 0,04 0,11 0,23 0,018 20 0,3 0,19 0,2 0,041 0,23 0,14 0,10 0,16 0,33 0,033 0,096 0,16 0,016 25 0,2 0,16 0,16 0,035 0,03 0,11 0,08 0,12 0,1 0,029 0,084 0,11 0,014 27 0,1 0,14 0,14 0,033 0,09 0,075 0,10 0,0002 0,028 0,0795 0,09 0,013 30 0,03 0,13 0,13 0,031 0,08 0,067 0,09 0,026 0,075 0,07 0,012 40 0,08 0,08 0,024 0,03 0,04 0,03 0,021 0,06 0,01 0,01 45 0,06 0,05 0,021 0,01 0,03 0,01 0,019 0,053 0,009 48 0,05 0,04 0,02 0,001 0,023 0,018 0,05 0,0082 49 0,048 0,038 0,018 0,022 0,0177 0,049 0,0080 Maavarauuringud OÜ 56  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Ettevõtte nr 32 63 31 62 30 53 29 52 28 49 50 66 67 51 Vanad kat nr 3232 3231 3230 3229 3228 Uued kat nr 50903 3242 50904 3243 50906 3262 50862 3261 50902 3235 3234 3245 3244 3233 Alanemise Veetaseme alanemine ööpäevase veetarbimise korral, m raadius, m 50 0,045 0,034 0,0179 0,020 0,017 0,048 0,0079 60 0,02 0,0004 0,013 0,003 0,014 0,038 0,006 70 0,01 0,012 0,03 0,005 80 0,0060 0,009 0,02 0,004 90 0,003 0,007 0,017 0,003 100 0,001 0,005 0,012 0,002 110 0,004 0,007 0,001 120 0,002 0,002 0,0003 1947. a oli Kuradi- ja Martiska järve veetase abs kõrgusel 46 m (tabel 3). Enne Vasavere veehaarde rajamist oli veetase kogu Ida-Virumaal alanenud keskmiselt ca 1,0 m. Kuradi- ja Martiska järve veetase oli enne Vasavere veehaarde rajamist alanenud vastavalt 1,8 ja 2,2 m (abs kõrgused vastavalt 44,2 ja 43,8 m). Pärast Vasavere veehaarde rajamist on mõlema järve veetasemed kõikunud abs kõrguste 42,2–44,6 m vahemikus. 2018. a oli Kuradijärve veetaseme abs kõrgus 43,51 m ja Martiska järve veetaseme abs kõrgus 43,44 m. Vasavere veehaarde puurkaevud avavad Kvaternaari setete põhjaveekihti abs kõrguste 0– 37 m vahemikus. Joonisel 38 on näha, et intensiivsem veevõtt Vasavere veehaardes toimub abs kõrguste 10–37 m vahemikus. Üldine põhjavee voolusuund on edelast kirdesse. Suurem veekogus puurkaevude poole tuleb edela poolt. Joonis 38. Vasavere veehaarde puurkaevudega Kvaternaari põhjaveekihi avatud osa ja vahemik, millest enim vett võetakse Joonisel 39 on skemaatiliselt kujutatud põhjavee edela–kirde suunalisele vooluteele rajatud Vasavere veehaarde puurkaevu 50862 voolusuuna muutumisega seotud puurkaevu mõju- ja toiteala. Puurkaevu toiteala asub edelaosas. Puurkaevu mõjuala jääb alati puurkaevu toitealasse. Joonisel siniste joontega on näidatud, millisest suunast tuleb puurkaevu suurem kogus põhjavett. Roosa ala on osa puurkaevu 50862 mõjualast kui veehaarde veevõtt ööpäevas oleks 7000 m3. See mõjuala on ülehinnatud, sest arvutatud raadiusega mõjuala võib olla ebatäpne, kuna võrrandid ei arvesta mitmeid parameetreid, mis mõjutavad põhjavee Maavarauuringud OÜ 57 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid voolu. Piiritletud ümmargune ala oleks täpne vaid ühesuguse veetaseme jaoks, mida looduses esineb harva. Puurkaevu 50862 ja Kuradijärve veetase erineb 0,9 m (2018. a). 2018. a oli puurkaevu 50862 keskmine veetaseme abs kõrgus 43,6 m ja Kuradijärve keskmine veetaseme abs kõrgus – 43,51 m, ehk puurkaevu põhjavesi suundus Kuradijärve poole. Kuradijärvele lähimad Vasavere puurkaevud on peale 50862 (põhjapoolsem) veel 3262 ja 50906 (lõuna- poolsem). Veetaseme abs kõrgused puurkaevudes 3262 ja 50906 on vastavalt 45,35 m ja 43 m, mis tähendab, et ka puurkaevu 3262 tuleb vesi suundub järve poole. Joonis 39. Puurkaevu mõju- ja toiteala paiknemine. Joonise alus võetud EPAst ja arvestatud Vasavere veehaarde puurauguga 50862 45 5.2. Alternatiiv I Vasavere II veehaarde maksimaalne veevõtt võib olla vahemikus 1500–4000 m3/ööpäevas: 1. Liivjärvest lõuna poole – 6 puurkaevust koosnev ridaveehaare. Puurkaevude vahekaugus 150 m, summaarse tootlikkusega kuni 4000 m3 ööpäevas ning veetaseme alandusega veehaarde keskmes 3,13 m ja otsmistes puurkaevudes 2,17 m. Vee kvaliteet on uuringuandmete põhjal analoogne töötava veehaarde vee kvaliteediga, kuid raba läheduses paiknevates puurkaevudes oli NH4 = 2,4 mg/l (kat nr 3207). Ahtme üleujutatud kaevanduse poolt võib vesi voolata ürgoru poole ja tõenäoselt suureneb veehaarde töötamise käigus vee karedus ja sulfaatide sisaldus. 2. Konnajärvest Liivjärve poole – 4 puurkaevust koosnev ridaveehaare. Veehaarde tootlikkus kuni 2000 m3 ööpäevas, et mõju järvele oleks väiksem või puuduks. Raba läheduse tõttu võib NH4-sisaldus olla lubatust kõrgem (joogivee kvaliteediklass III – NH4 sisaldus 2 mg/l). 3. Kirjakjärve läheduses – 3 puurkaevust koosnev ridaveehaare. Puurkaevude vahekaugus ca 100 m, summaarse tootlikkusega kuni 1500 m3 ööpäevas ning veetaseme alandusega veehaarde keskmes 1,2 m ja otsmistes puurkaevudes ca 1,0 m. Estonia kaevandusest vee suunamisel Raudi kanalisse ja Kirjakjärvedesse on suurendanud vee karedust ja sulfaatide sisaldust ning raba läheduses paiknevates puurkaevudes võib olla NH4 sisaldus oluliselt kõrgem lubatust (joogivee kvaliteediklass III – NH4 sisaldus 2 mg/l). Kui Liivjärve ja Konnajärve piirkonda veehaarde rajamiseks on mõningane andmestik olemas, siis Kirjakjärve lähedusse veehaarde rajamine nõuab eraldi uuringuid. US EPA Offce of Ground Water Protection (1987). Guidelines for Delineation of Wellhead Protection Areas, 45 Washington, DC. EPA 440/6-87-010 Maavarauuringud OÜ 58  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Kui aga arvestada, et tegelikkuses võetakse vett kinnitatud varust (8000 m3/ööp) ligikaudu 50%. Üheksa aasta (2010–2018) keskmine veevõtt Vasavere veehaardest oli 5521 m3/ööp. Otsene veevõtu mõju Vasavere ürgoru keskosa järvedele on väike. Võimalused on uue Vasavere II veehaarde rajamiseks, kuid arvestama peab, et sealne põhjavesi on keemiliselt koostiselt halvem kui praeguses Vasavere veehaardes. Selleks, et kasutada Vasavere II veehaarde vett tuleb seda segada Vasavere veehaarde veega või eraldi puhastada. Samas kui elanikkond väheneb, siis väheneb ka veetarbimine ja tõenäoliselt Vasavere veehaarde põhjaveekogus on piisav. Kui on sademetevaene aasta nagu seda oli 2018, siis on veetarbimine suurem, seda on näha ka tabelis 16. Tulevikus on oluline ka kaevanduste sulgemisjärgse veetaseme tõusu mõju. Siis võib osutuda vajalikuks üleujutuste vältimiseks suurendada veevõttu mille tulemuseks järvede seisund paraneb, kuna väheneb toitainete sattumine järvedesse. Vasavere veehaare renoveeriti 2012. a suvel. Vasavere veehaarde vett segatakse Ahtme veehaarde Gdovi puurkaevude veega. Ahtme veehaaredel tehti 2011. aastal „Joogivee radioloogiliste näitajate eksperthinnang“, milles on kirjas: et joogivee kvaliteedinõuetele vastavuse tagamiseks peab Vasavere ja Ahtme veehaarete segunemisvahekord olema vähemasti 3,45. Tagades selle vahekorra, siis on kindlustatud, et joogivee tarbimisest saadav oodatav aastane efektiivdoos jääb alla 0,1 mSv. Oluline ei ole mitte ainult efektiivdoos vaid ka see, et seoses kaevanduste ja veeallikate piirangutega on võetud viimasel ajal rohkem kasutusele Gdovi puurkaeve, kus küll joogivee nõuetekohasus saavutatakse segamisega, kuid tekitatakse radioloogilisi jäätmeid, mis on keskkonnaalaselt lubamatu tegevus. Pannjärve liivakarjäär rajati 1964. a, põhjaveetasemest sügavamalt algas kaevandamine 1987. a. Veetaseme lasumussügavus Vasavere veehaarde piirkonnas oli 1–14 m ja see oleneb reljeefist. Üksikjuhtudel kordab veetase maapinna reljeefi, moodustades omapäraseid kuplikujulisi nn lokaalseid toitealasid, kus veetase on 1–2 m võrra veekihi veetasemest kõrgem. Üks sellistest “kuplitest” asub asub ka Rääk-, Liiv- ja Konnajärve vahelisel alal. Rääk-, Liiv- ja Konnajärve vahelisel alal võib ilmneda mõju Narva karjääri poolt kui tööd on lõppenud ja veetase tõuseb pea samale tasemele kui oli enne kaevandamist. Ahtme kaevanduses hoitakse veetaset abs kõrgusel 45–46 m (BKK). Karjääridega piirnevatel aladel on turbakiht kuivendatud. Turbakihi veevaru on märkimisväärne, kuid veeand on väga madal. Konsu veehaardest võtab vett Viru Keemia Grupp AS. Veevõtu andmed on toodud tabelis 13 ja andmestik on võetud http://register.keskkonnainfo.ee/ (vaadatud 17.05.2019). Tabel 18. Pinnaveevõtu kogus Konsu veehaardest aastatel 2006–2017 Kuu veevõtt, m3 Aastane Aasta veevõtt, I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII m3 2017 357 233 316 540 384 987 455 372 409 022 462 098 534 195 542 557 430 123 342 084 383 869 403 605 5 021 685 2016 426 147 300 659 341 830 297 826 328 072 355 512 376 489 444 353 398 305 402 148 401 435 418 283 4 491 059 2015 337 801 344 505 422 003 333 242 452 546 432 989 437 799 491 267 473 165 426 576 446 282 394 414 4 992 589 2014 307 197 353 651 430 573 319 379 427 311 347 986 392 348 375 648 377 795 437 999 392 293 358 708 4 520 888 2013 444 791 346 910 439 284 423 759 487 967 546 695 541 045 344 572 376 097 318 072 313 004 324 277 4 906 473 2012 270 131 238 050 277 099 319 357 327 381 313 139 365 587 306 880 294 055 330 171 366 505 405 400 3 813 755 2011 333 117 279 067 403 338 353 790 366 835 349 963 242 336 271 591 291 555 244 447 232 801 220 611 3 589 451 2010 233 656 221 157 261 895 205 415 257 552 255 147 276 803 361 884 377 207 388 138 301 075 337 470 3 477 399 2009 342 222 221 772 175 354 254 739 272 531 270 234 271 387 278 388 254 644 242 265 237 867 219 476 3 040 879 2008 596 208 448 829 517 243 446 944 433 722 499 498 443 094 489 738 446 745 500 027 379 977 350 038 5 552 063 2007 445 936 440 831 513 293 499 970 511 900 518 295 480 200 456 310 413 558 534 934 379 020 478 883 5 673 130 2006 467 151 436 433 460 800 505 534 450 475 517 680 559 254 611 962 525 495 541 461 486 507 379 182 5 941 934 Maavarauuringud OÜ 59 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabelis on näha, et 2017. a on veevõtt (5 021 685 m3) suurenenud. Ööpäevas võetakse keskmiselt 13 758 m3. Konsu veehaare mõjupiirkonda jäävad Nõmme järv, Särgjärv, Ahvenjärve, Kirjakjärv ja Peen-Kirjakjärv Konsu järve vett juhitakse torustiku kaudu AS VKG tehasesse Kohtla-Järvel. Järve veevarusid täiendab Konsu veehaare, mis hõlmab endas Raudi ja Raudi–Konsu kanaleid. Kanalitega juhitakse Estonia kaevandusest väljapumbatav vesi pärast settebasseinis puhastamist läbi Nõmme, Särg- ja Ahvenjärve Konsu järve ning ülejääv vesi edasi läbi Kirjak- ja Peen- Kirjakjärve Mustjõe kaudu Narva jõkke. Kaevandusvesi sisaldab suures koguses sulfaate ja heljumit ning jääb sulfaadirikkaks ka peale settebaseini läbimist. Kirjakjärve läbiv kare ja sulfaatiderikas kaevandusvesi võib mõjutada Kirjakjärve lähedusse rajatava Vasavere II veehaarde vee keemilist koostist. 5.3. Alternatiiv II 5.3.1. Kambriumi–Vendi Voronka põhjvesi Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi pindala on 4 954,9 km2. Põhjaveekogumi maksimaalne ulatus idast läände on 139,7 km ja põhjast lõunasse 68,1 km. Põhjaveekogum on moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Voronka veekihist ning see on hüdrauliliselt seotud Gdovi põhjaveekogumiga. Põhjaveekogum ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline seisundiklass hea. Enamikus puurkaevudes on põhjaveetase püsivalt tõusnud ning veevõtt vähenenud. Kambriumi–Vendi Voronka põhjaveekogumi keemiline seisundiklass hea ning kogumi koondseisund 2013. aastal loeti heaks. Ka 2018. aasta põhjavee seireandmete järgi on Kambriumi–Vendi Voronka koguseline ja keemiline seisundiklass hea. 5.3.2. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumi pindala on 3 187,7 km2. Maksimaalne ulatus idast läände on 119,9 km ja põhjast lõunasse 55,9 km. Veemajanduskava järgi on põhjaveekogum moodustatud Kambriumi–Vendi veekompleksi Gdovi põhjaveekihist. Põhjaveekogum on hüdrauliliselt seotud Voronka põhjaveekogumiga ja külgmine magedama vee sissevool toimub Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumist. Tõenäoliselt on põhjaveekogum tihedalt seotud ka lamava kristalse aluskorra põhjaveega. Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Põhjaveekogum ei ole seotud pinnaveekogumite ega maismaaökosüsteemidega. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale on Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumi koguseline seisund hea, kuid see on ohustatud. Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada veevarustuse olukorda. Veemajanduskava järgi on Kambriumi–Vendi Gdovi põhjaveekogumi keemiline seisundiklass hea, kuid põhjavee- kogum on ohustatud. Tabelis 19 on näidatud veehaaretest võetud veekogused ning vee müük ja tarbimisse suunatud veekogus. Maavarauuringud OÜ 60 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 19. Veehaaretest võetud, võrku antud ja müüdud veekogused (kuus m3) Tegevuspiirkond Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kokku 2018 Kurtna- Vasavere 177 129 140 050 149 586 147 996 138 791 144 806 206 528 171 091 156 109 206 528 194 319 179 089 2 012 022 AHTME VTJ veehaare Ahtme 42 524 33 393 44 085 47 121 51 083 45 108 39 239 46 941 31 964 0 832 1 820 384 110 veehaare Võrku antud 74 621 59 356 68 241 72 983 69 285 65 791 66 051 70 663 62 298 75 663 68 062 62 295 815 309 Ahtme Müük (ÜVVK) 50 983 50 662 52 027 53 501 53 613 65 494 35 823 54 579 49 340 54 034 53 831 50 749 624 636 Vana-Ahtme Müük (ÜVVK) 1 366 1 396 1 566 1 559 1 523 1 652 1 276 1 849 1 766 1 368 1 662 1 137 18 120 s.h.Lõuna 13 109 9 712 12 262 12 131 12 114 8 778 7 763 9 596 10 990 13 552 9 848 5 375 125 230 Järve sh Käva veehaare Müük (ÜVVK) 58 724 51 650 54 452 55 848 59 833 50 714 51 859 53 802 56 785 52 179 56 234 51 458 653 538 Toila (endine Müük (ÜVVK) 1 754 1 588 2 120 1 920 2 063 1 874 1 824 1 992 1 785 2 279 1 624 1 706 22 529 Kohtla) vald Jõhvi linn Müük (ÜVVK) 50 659 44 742 46 009 48 233 50 079 47 052 51 654 51 573 53 738 50 770 47 094 46 820 588 423 Jõhvi vald Tammiku + Müük (ÜVVK) 1 449 1 077 1 280 3 331 786 1 545 2 126 2 102 3 399 2 201 1 182 1 198 21 676 Puru küla + Pajualuse Kohtla-Järve Kukruse Müük (ÜVVK) 1 320 1 132 911 1 737 1 602 1 553 1 662 1 593 1 359 1 383 1 538 1 130 16 920 linnaosa Maavarauuringud OÜ 61 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 6. VEEHAARETE PÕHJAVEE KEEMILINE KOOSTIS 6.1. Vasavere veehaare Vasavere veehaarde vee kvaliteedi määravad suures osas selle moodustumistingimused. Suurem osa territooriumist langeb kokku mattunud oru keskosa küngastega, mille piires aeratsioonivöö paksus muutub reljeefist sõltuvalt 3–13 meetrini. Seal moodustubki sademevee arvel hea kvaliteediga mage vesi. Vasavere jõe soostunud orus moodustuv pinnasevesi on seotud soosetetega, mille tõttu sealne vesi võib sisaldada orgaanikat, ammooniumi ja rauda. Pärast Ahtme kaevanduse sulgemist ja veevoolu suundumist itta võib soostunud vööndis moodustuv pinnasevesi hakata suuresti mõjutama Vasavere veehaarde vee kvaliteeti. Üleujutatud Ahtme kaevanduse vee mõju vähendamiseks tuleb organiseerida selle ärajuhtimine ja hoida veetaset Ahtme kaevanduses abs kõrgusel 45–46 m. Veetaset veehaardel on soovitav hoida abs kõrgusel 40–42 m. Veetaseme alandamist alla 40 m absoluutkõrgust on lubatud ainult veevaestel aastatel, sest sellisel juhul alaneb veetase ka kaevanduses. Liivavööndis moodustunud vee hulgast piisab täiesti veehaarde töötamiseks tootlikkusega 8000 m3 ööpäevas. Natura 2000 süsteemi lülitatud Martiska ja Kuradijärve veetaseme alanemise minimeerimiseks oleks otstarbekas hinnata optimaalne veevõtt ja nihutada veevõtu raskuskese põhja poole. Töötava veehaarde mõjupiirkonda jäävate järvede vee kvaliteet on rahuldav, kuigi 1937. aasta näitajatega võrreldes on sulfaatide sisalduse osas, mis antud juhul on indikaatoriks, toimunud loodusliku fooni suured muutused. Vasavere veehaarde põhjavesi vastab põhiliste näitajate osas sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 nõuetele, v.a ülemäära suur raua- ja mangaanisisaldus (tabel 15). Mikrobioloogiliste näitajate osas vastab veehaarde vesi joogivee kvaliteedinõuetele (Sotsiaalministri…, 2001). Vastavalt sotsiaalministri 02.01.2003. aasta määrusele nr 1 kuulub vesi joogivee II kvaliteediklassi. Veehaarde töötamise käigus on jälgitav vee mineraalsuse suurenemise trend põhiliselt sulfaatide sisalduse ja vee kareduse arvel. Veehaarde töötamise käigus ei ole võimalik vältida vee kvaliteedi muutusi, kuna vett haaratakse väga suurelt alalt, kus see on moodustunud teistes tingimustes. Sulfaatide sisaldus suureneb ka pinnaveekogude vees, kaasa arvatud need veekogud, kuhu kaevandusvett ei juhita. Vee kareduse suurenemine kaltsiumi- ja magneesiumisisalduse suurenemise arvel on tingitud vee juurdevoolust Ordoviitsiumi põhjaveekihi karbonaatkivimitest. Ahtme kaevanduse sulgemine ja veega täitumine suurendab lääne poolt vee juurdevoolu veehaardesse, s.t et tulevikus on võimalik kaevandusvee jõudmine veehaardesse. See asjaolu nõuab Ahtme kaevanduse vee kvaliteedi ja selle ajaliste muutuste hindamist. Ahtme kaevanduse vee vaatlusi teeb Eesti Põlevkivi. Vee keemilise koostise andmete põhjal võib öelda, et vahetult pärast üleujutamist suurenes kaevanduse vees järsult sulfaatide sisaldus (1492 mg/l) ja vee karedus (34,6 mg-ekv/l), kuid juba aasta pärast oli sulfaatide sisaldus vähenenud 9 korda ja vee karedus 3,5 korda. Maavarauuringud OÜ 62 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 20. Vasavere veehaarde põhjavee keemiline koostis Proovivõtu Puurkaevu Lõhn, Hägusus, Värvus, NH4+, Feüld, Mn, Cl-, El. juhtivus, SO42-, NO3-, NO2-, F+, Na+, KHTMn, Vaba CO2, pH kuupäev kat nr palli NTU palli mg/l µg/l µg/l mg/l µS/cm 20o C mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mgO2/l mg/l 2009 26.05.2009 3228 0 1,56 20 7,7 0,037 1600 <20 4 260 24 0,86 <0,01 0,49 1,2 03.06.2009 3229 0 0,96 20 7,7 0,143 430 23 3,9 245 20 <0,2 <0,01 0,33 0,8 03.06.2009 3230 0 0,94 20 7,7 0,079 460 34 3,7 245 20 <0,2 <0,01 0,34 0,8 03.06.2009 3131 0 0,9 20 7,7 0,078 380 44 3,9 240 20 <0,2 <0,01 0,36 1 13.07.2009 3233 0 <0,6 10 7,7 0,059 380 <20 8,3 320 39 <0,2 <0,01 0,38 3 1,3 03.06.2009 3234 0 2,09 25 7,7 0,04 890 42 3,9 246 26 <0,2 <0,01 0,54 1,1 03.06.2009 3235 0 1,75 25 7,7 0,036 470 48 3,7 260 26 0,2 <0,01 0,56 1,1 13.07.2009 3261 0 1,1 10 7,75 0,12 430 <20 3,5 270 30 <0,2 <0,01 0,42 2,6 1,5 13.07.2009 3262 0 <0,6 10 8,15 0,087 320 <20 4,6 280 12 0,2 <0,01 0,44 3,1 1,5 2010 08.06.2010 3131 0 1,2 10 7,75 0,051 570 26 3,8 230 22 <0,2 <0,01 0,45 2,6 0,96 29.07.2010 3233 0 0,97 20 8,11 0,059 322 22 6,9 280 13 <0,2 <0,01 0,41 3,4 1,1 08.06.2010 3234 0 2,46 20 7,9 0,083 200 43 4,2 300 32 <0,2 <0,01 0,44 2,4 1,11 08.06.2010 3235 0 1,57 20 7,8 0,024 750 51 3,8 250 28 <0,2 <0,01 0,45 2 1 30.07.2010 3243 0 1,47 20 7,4 0,082 390 26 5,2 260 17 <0,2 <0,01 0,28 2,1 1,7 30.07.2010 3244 0 2,48 20 7,6 0,09 580 37 4,4 290 20 <0,2 <0,01 0,43 2,6 1,5 30.07.2010 3245 0 2,1 20 7,8 0,091 550 47 4 270 22 <0,2 <0,01 0,4 2,5 1,4 29.07.2010 3261 0 1,5 20 7,95 0,185 620 98 <3,5 250 9 <0,2 <0,01 0,34 2,6 1,2 29.07.2010 3262 0 0,64 20 8 0,022 270 65 3,5 190 5 <0,2 <0,01 0,4 2,5 0,95 2011 09.08.2011 3233 0 4,96 20 7,9 0,026 670 4,9 0,29 1 09.08.2011 3234 0 2,6 15 7,85 0,025 620 3,8 0,26 1,1 09.08.2011 3235 0 5,17 20 7,85 0,031 790 5,4 0,38 1,3 09.08.2011 3243 0 2,18 10 7,75 0,07 440 3,7 0,23 1,2 09.08.2011 3244 0 2,9 10 7,9 <0,01 1200 3,8 0,39 <1,0 09.08.2011 3245 0 1,15 10 7,8 <0,01 370 4 0,35 1,1 09.08.2011 3261 0 5,17 20 7,7 0,14 1200 <3,5 0,27 1,5 2012 05.06.2012 3228 0 1,41 20 7,9 0,091 509 30 3,6 235 21 <0,18 <0,007 0,38 3,5 1,2 05.06.2012 3229 0 <1 10 8,1 0,037 140 21 <3,5 229 14 <0,18 <0,007 0,35 3,7 <1 05.06.2012 3230 0 4,88 20 8,1 0,046 580 21 <3,5 214 24 <0,18 <0,007 0,32 3,8 1,3 05.06.2012 3131 0 1,1 10 7,8 0,103 340 25 3,8 246 24 <0,18 <0,007 0,26 4,3 1,1 05.06.2012 3232 0 3,38 30 7,8 0,149 640 26 4,4 290 20 <0,18 <0,007 0,36 3,1 1,1 22.11.2012 3233 0 1,55 20 7,9 0,056 460 <20 4,2 304 23 <0,18 <0,007 0,33 5,8 1,8 22.11.2012 3234 0 8,36 30 8 0,056 1020 <20 4 318 18 <0,18 0,01 0,34 7,3 1,7 22.11.2012 3235 0 3,86 20 8 0,019 590 <20 7,5 287 21 0,31 <0,007 0,36 5,3 1,4 22.11.2012 3242 0 3,38 20 7,9 0,015 530 <20 8,1 345 18 <0,18 <0,007 0,49 5,1 1,3 Maavarauuringud OÜ 63 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Proovivõtu Puurkaevu Lõhn, Hägusus, Värvus, NH4+, Feüld, Mn, Cl-, El. juhtivus, SO42-, NO3-, NO2-, F+, Na+, KHTMn, Vaba CO2, pH kuupäev kat nr palli NTU palli mg/l µg/l µg/l mg/l µS/cm 20o C mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mgO2/l mg/l 05.06.2012 3243 0 2,24 20 7,8 0,117 390 <20 4,2 256 20 <0,18 <0,007 0,32 2,8 <1 22.11.2012 3244 0 4,02 30 7,8 0,049 560 <20 3,8 284 19 <0,18 <0,007 0,4 3,2 2,1 22.11.2012 3245 0 1,95 20 8,2 0,119 309 <20 5,6 496 <5 <0,18 <0,007 0,39 13 1,9 05.06.2012 3261 0 2,04 20 7,9 0,215 420 <20 <3,5 251 18 <0,18 <0,007 0,33 3,3 1,2 2015 10.06.2015 3233 3 <0,5 12,3 7,65 <0,08 199,6 30,1 10,9 304 34,9 <1 <0,004 0,48 3,1 1,47 10.06.2015 3234 1 0,73 16,1 7,61 <0,08 449 34,6 8,1 286 31 <1 0,004 0,44 2,7 1,47 10.06.2015 3235 2 1,87 16,9 7,66 <0,08 487 77,5 8,1 288 31,8 <1 0,01 0,52 3 1,79 13.10.2015 3242 1 0,95 10,2 7,94 <0,08 449 <30 8,2 294 20 1 <0,004 0,54 3,7 1,2 13.10.2015 3243 1 1,3 15 7,7 <0,08 485 <30 8,2 259 21,6 1,64 0,006 0,35 4 1,3 10.06.2015 3244 2 1,41 19,6 7,64 <0,08 549 <30 8,1 294 29,4 <1 0,006 0,48 2,3 1,79 04.06.2015 3245 4 0,62 11,3 7,73 <0,08 334 78,7 8,1 294 35,7 <1 0,006 0,44 3,1 1,41 10.06.2015 3261 2 0,78 28,4 7,59 0,19 596 176 8,1 255 26,3 <1 0,004 0,46 3 1,79 10.06.2015 3262 1 <0,5 12,5 7,7 <0,08 311 111 10,9 284 23,2 <1 <0,004 0,53 4,3 1,28 10.06.2015 50862 2 <0,5 38,7 7,86 <0,08 <100 <30 7,86 237 29,4 <1 <0,004 0,35 3,3 1,34 10.06.2015 50902 3 <0,5 13,3 7,67 <0,08 335 185 8,1 263 38 <1 0,004 0,4 3,3 1,09 13.10.2015 50903 1 <0,5 15,3 7,65 <0,08 379 <30 8,2 253 26,3 <1 0,004 0,2 3,6 2,2 13.10.2015 50904 1 0,51 9,7 7,56 <0,08 291 <30 8,2 234 16,9 1,08 <0,004 0,3 3 0,8 13.10.2015 50906 1 0,7 11,5 7,65 <0,08 350 <30 11 259 12,2 <1 <0,004 0,41 3,3 1,92 2016 14.12.2016 3261 2 1,54 27,8 7,42 0,18 650 31,7 5,6 244 18,2 <1 0,006 0,44 4,9 1,2 1,2 14.12.2016 3262 1 0,92 12,6 7,53 <0,08 350 58,8 8,5 291 12,9 <1 0,008 0,54 3,5 1,53 1,53 14.12.2016 50902 1 2,3 11,1 7,5 <0,08 551 111 2,3 278 22,9 <1 0,006 0,46 4,5 0,6 0,6 2017 11.04.2017 50902 1 1,24 3,8 7,48 0,08 486 179 7 267 22,5 1 0,01 0,61 1,25 2018 31.10.2018 3233 3 0,5 3,8 7,67 0,08 166,4 55,9 4,1 265 17,2 1 0,006 0,43 5,2 1,31 31.10.2018 3234 1 1,38 3,9 7,59 0,08 423 99,8 3,3 254 18,2 1 0,009 0,5 4,7 1,25 06.11.2018 3235 2 2,16 6,6 7,78 0,08 531 129 2,7 274 21,5 1 0,011 0,47 4,8 1,06 20.12.2018 3242 1 0,5 5,1 7,71 0,08 220 136 5,5 269 16,2 1 0,004 0,48 4,1 0,93 01.11.2018 3243 1 1,78 13,3 7,39 0,08 471 258 3,3 239 12,4 1 0,01 0,37 5,2 0,96 31.10.2018 3244 1 1,59 4,4 7,58 0,08 531 177 4,1 260 16,2 1 0,01 0,53 5,4 0,83 31.10.2018 3245 1 0,54 3,1 7,65 0,08 226 95 4,1 264 15,5 1 0,008 0,44 5,3 1,12 31.10.2018 50862 1 0,59 3,4 7,77 0,08 93,9 78,6 2 218 12,4 1 0,007 0,4 4,9 0,83 31.10.2018 50902 1 1,46 4,8 7,57 0,08 454 128 3 246 14,8 1 0,011 0,46 4,4 1,09 06.11.2018 50903 1 1,08 6,3 7,47 0,08 297 79,6 2,7 228 12,9 1 0,008 0,26 4,8 0,58 06.11.2018 50904 1 1,08 5,2 7,65 0,08 315 118 5,5 222 11 1 0,0087 0,34 4,8 0,58 01.11.2018 50906 1 1,73 12,7 7,39 0,08 459 531 2,5 227 11,5 1 0,01 0,49 4,6 0,99 Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 2 Maavarauuringud OÜ 64 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Proovivõtu Puurkaevu Lõhn, Hägusus, Värvus, NH4+, Feüld, Mn, Cl-, El. juhtivus, SO42-, NO3-, NO2-, F+, Na+, KHTMn, Vaba CO2, pH kuupäev kat nr palli NTU palli mg/l µg/l µg/l mg/l µS/cm 20o C mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mgO2/l mg/l >1,2 Kvaliteediklass I 2 1,5 5 0,5 200 50 250 2500 250 50 0,5 – 200 5 ≤1,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥1,5 Kvaliteediklass II 2 2,0 5 1,5 1000 100 250 2500 250 50 ≤0,5 – 200 5 ≤1,7 ≥1,5 Kvaliteediklass III 2 3,0 5 2,0 10 000 200 350 2500 350 50 ≤1,0 – 350 5 ≤4,0 Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ≥6,5 Tarbijale vastuvõetav, Piirsisaldus ja 0,5 200 50 250 2500 250 50 0,5 1,5 200 5 ebaloomulike muutusteta ≤9,5 Maavarauuringud OÜ 65 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid 6.2. Järve Biopuhastus OÜ Kambriumi–Vendi veehaarded Kambriumi–Vendi veekihid on rannikuäärsel alal sageli ainsaks ühisveevarustuses kasutatavaks joogiveeallikaks. Viimastel aastatel on veevõtt vähenenud ja veekihtide survepind on selle tagajärjel tõusnud. Nii on põhjaveeseire andmetel veetase Kohtla–Järvel tõusnud 16 m ja Jõhvis – 17 m võrra. Muutunud joogivee kvaliteedinõuded, eelkõige kloriidide lubatud piirsisalduse vähendamine ja radioloogiliste nõuete kehtestamine, on tinginud vajaduse ümber hinnata Kambriumi– Vendi põhjaveekihtide põhjaveevaru kasutusvõimalused. Paljudes puurkaevudes tuleks loobuda Gdovi veekihi vee kasutamisest üldse või kasutada seda ainult segatuna muu veega. Gdovi veekihi suurimaks probleemiks, lisaks kallimatele ammutamise ja töötluskuludele, on keskkonnaohtlike radioloogiliste jäätmete tekkimine. Kambriumi–Vendi põhjavee keemiline koostis on puurkaevuti väga erinev. Puurkaevud avavad mõlemat põhjaveekihti. Järve Biopuhastus OÜ kasutuses olevatest Kambriumi–Vendi puurkaevudest avavad ainult Gdovi põhjaveekihti puurkaev kat numbriga 50317 ja ainult Voronka põhjaveekihti puurkaevud kat numbriga 54199 ja 51257 (tabel 21). Kambriumi–Vendi veekihtide ülemise (Voronka veekiht) ja alumise osa (Gdovi veekiht) vee keemilises koostises on märkimisväärseid erinevusi. Voronka veekihis on kloriidide sisaldus ja mineraalsus oluliselt väiksemad, mistõttu väiksema veevajadusega uued puurkaevud tuleks rajada Voronka veekihti. See aga põhjustab olukorra, kus on võimalik Gdovi veekihi vee tõus ülalolevasse Voronka veekihti. Suurenenud kloriidide sisalduse puhul võib Gdovi veekihi, soolasema veega osa kaevus kinni tamponeerida. Tuleb arvestada, et põhjaveevaru on seni hinnatud summaarselt mõlema veekihi kohta, mille veerikkamaks osaks on sügavamal lasuv Gdovi veekiht. Seepärast on edaspidi vajadus määrata põhjaveevaru täpsemalt, arvestades erineva tootlikkuse ja keemilise koostisega veekihtide olemasolu. Voronka veekihi põhjavesi on mineraalsusega 0,19–0,25 g/l, kloriidide sisaldusega enamasti kuni 300 mg/l, siis puurkaevus 51257 oli 13.06.2017 kloriidide sisaldus 404 mg/l ja 18.04.2018 – 355 mg/l. Kloriidide sisaldus mõlemal korral ületab piirsisaldust (250 mg/l) 1,4– 1,6 korda. Gdovi veekihi põhjavees suureneb kloriidide sisaldus koos sügavuse suurenemisega, mida kinnitab puurkaevu 50317 veest tehtud analüüsi tulemus (tabel 21). Puurkaevu vees oli 05.04.2017 kloriidide sisaldus 587 mg/l, mis ületab piirsisaldust (250 mg/l) ca 2,4 korda. Puurkaevudes, kus on avatud nii Voronka kui Gdovi veekiht, ületavad kloriidide sisaldused lubatud piirväärtust 1,1–3,1 korda. Kuna kloriidide sisaldus põhjavees on kõrge, siis on ka naatriumi sisaldus piirsisaldusest (200 mg/l) puurkaevudes: 50317, 50847, 50848, 50900 ja 50901 aastal 2017 ning samades puurkaevudes ka 2018. aastal, kõrgem 1,4–1,9 korda. Probleeme on olnud ka kõrgendatud raua- ja mangaanisisaldusega. Mõlemad keemilised näitajad ületavad kordades piirsisaldust, vastavalt 200 µg/l ja 50 µg/l (tabel 21) Maavarauuringud OÜ 66  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Tabel 21. Järve Biopuhastus OÜ veehaarete Kambriumi–Vendi põhjavee keemiline koostis Puur- El juhtivus, Vaba Proovivõtu Lõhn, Hägusus, Värvus, NH4+, Feüld, Mn, Cl-, SO42-, NO3-, NO2-, F+, Na+, kaevu kat Aadress Asukoht pH µS/cm 20o CO2 kuupäev palli NTU palli mg/l µg/l µg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l nr C mg/l 2017 03.04.2017 50855 Lõuna Kohtla-Järve 1 1,33 5,80 7,68 0,21 373 66,5 336 1284 2,9 1 0,008 0,97 1,79 03.04.2017 50867 Lõuna Kohtla-Järve 2 1,19 4,10 7,63 0,20 442 101,0 332 1313 2,8 1 0,009 0,95 1,44 03.04.2017 50868 Lõuna Kohtla-Järve 1 1,16 3,80 7,62 0,18 394 72,7 319 1244 2,8 1 0,008 0,95 1,47 03.04.2017 50869 Lõuna Kohtla-Järve 3 1,00 4,50 7,69 0,19 410 69,4 339 1276 2,8 1 0,006 0,92 1,41 05.04.2017 50317gd Ahtme mnt 75 Ahtme 8 1,11 3,80 7,71 0,18 278 101,0 587 2070 2,8 1 0,008 0,64 2,05 05.04.2017 50847 Ahtme mnt 75C Ahtme 3 1,33 3,50 7,62 0,22 280 74,6 785 2640 2,8 1 0,008 0,66 1,73 05.04.2017 50848 Ahtme mnt 77 Ahtme 4 1,73 3,40 7,60 0,20 338 118,0 660 2550 2,8 1 0,008 0,66 1,38 05.04.2017 50905 Ahtme mnt 75B Ahtme 8 1,57 3,20 7,69 0,20 345 134,0 751 2320 2,8 1 0,010 0,66 1,34 11.04.2017 50317 Ahtme mnt 75 Ahtme 275,0 11.04.2017 50847 Ahtme mnt 75C Ahtme 375,1 11.04.2017 50848 Ahtme mnt 77 Ahtme 274,2 11.04.2017 50855 Lõuna Kohtla-Järve 162,6 11.04.2017 50867 Lõuna Kohtla-Järve 160,8 11.04.2017 50868 Lõuna Kohtla-Järve 158,8 11.04.2017 50869 Lõuna Kohtla-Järve 158,6 11.04.2017 50905 Ahtme mnt 75B Ahtme 370,0 12.04.2017 50900 Ahtme mnt 77c Ahtme 1 0,62 5,80 7,67 0,18 325 61,0 612 2120 2,8 1 0,008 0,58 1,09 12.04.2017 50901 Ahtme mnt 75a Ahtme 3 0,72 5,60 7,62 0,22 329 34,1 720 2420 3,8 1 0,008 0,58 1,79 18.04.2018 54199vr Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 9 0,80 3,00 7,54 0,16 433 128,0 263 1197 4,3 1 0,005 0,86 0,64 24.04.2018 54199 Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 102,0 04.05.2017 50900 Ahtme mnt 77c Ahtme 288,6 04.05.2017 50901 Ahtme mnt 75a Ahtme 366,2 13.06.2017 51257vr Ülase 21 Sompa 8 1,22 4,90 7,60 0,23 386 36,0 404 1444 2,8 1 0,008 0,81 1,44 16.06.2017 51257 Ülase 21 Sompa 185,9 16.06.2017 4787 Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 118,5 07.08.2017 54199 Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 1 1,05 6,60 7,55 0,14 461 37,8 301 1155 4,78 <1 0,006 0,92 0,58 15.08.2017 54199 Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 128,1 2018 26.06.2018 50847 Ahtme mnt 75C Ahtme 1 1,21 3,00 7,68 0,18 311 179,0 762 2630 4,3 1 0,007 0,48 2,18 26.06.2018 50900 Ahtme mnt 77c Ahtme 1 0,50 4,50 7,79 0,08 186,5 70,8 275 1132 2,9 1 0,004 0,42 1,18 26.06.2018 50901 Ahtme mnt 75a Ahtme 4 0,78 3,00 7,80 0,19 317 188,0 707 2450 3,6 1 0,005 0,62 1,81 26.06.2018 50905 Ahtme mnt 75B Ahtme 1 1,19 3,00 7,73 0,20 352 192,0 710 2500 3,3 1 0,007 0,55 1,63 27.06.2018 50848 Ahtme mnt 77 Ahtme 4 0,50 5,80 7,78 0,16 288 94,4 569 2020 5,7 1 0,004 0,71 1,41 02.07.2018 50905 Ahtme mnt 75B Ahtme 301,8 02.07.2018 50901 Ahtme mnt 75a Ahtme 363,9 02.07.2018 50900 Ahtme mnt 77c Ahtme 184,7 Maavarauuringud OÜ 67  Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Puur- El juhtivus, Vaba Proovivõtu Lõhn, Hägusus, Värvus, NH4+, Feüld, Mn, Cl-, SO42-, NO3-, NO2-, F+, Na+, kaevu kat Aadress Asukoht pH µS/cm 20o CO2 kuupäev palli NTU palli mg/l µg/l µg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l nr C mg/l 02.07.2018 50847 Ahtme mnt 75C Ahtme 355,3 02.07.2018 50848 Ahtme mnt 77 Ahtme 359,7 06.09.2018 4787 Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 1 0,50 3,00 7,58 0,14 260 53,0 284 1115 6,7 1 0,008 0,96 0,99 07.09.2018 4787 Kreegi 9a Kohtla-Nõmme 99,6 04.10.2018 50855 Lõuna Kohtla-Järve 1 1,08 9,70 7,83 0,18 392 122,0 319 1268 3,8 1 0,009 1,05 1,02 04.10.2018 50867 Lõuna Kohtla- Järve 2 1,41 14,4 7,79 0,19 445 134,0 318 1303 4,3 1 0,009 1,07 1,02 04.10.2018 50868 Lõuna Kohtla-Järve 2 1,19 12,2 7,72 0,18 362 121,0 305 1218 4,8 1 0,008 1,05 1,02 04.10.2018 50869 Lõuna Kohtla-Järve 1 1,54 14,3 7,84 0,18 408 110,0 332 1302 4,8 1 0,009 1,07 0,58 12.10.2018 50855 Lõuna Kohtla-Järve 154,8 12.10.2018 50867 Lõuna Kohtla- Järve 159,5 12.10.2018 50868 Lõuna Kohtla-Järve 150,8 12.10.2018 50869 Lõuna Kohtla-Järve 160,2 18.04.2018 51257 Ülase 21 Sompa 10 1,60 3,00 7,54 0,17 336 105,0 355 1394 2,8 1 0,006 0,84 0,64 24.04.2018 51257 Ülase 21 Sompa 186,2 Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 2 >1,2 Kvaliteediklass I 2 1,5 5 0,5 200 50 250 2500 250 50 0,5 – 200 ≤1,5 ≥6,5 ja ≤9,5 ≥1,5 Kvaliteediklass II 2 2,0 5 1,5 1000 100 250 2500 250 50 ≤0,5 – 200 ≤1,7 ≥1,5 Kvaliteediklass III 2 3,0 5 2,0 10 000 200 350 2500 350 50 ≤1,0 – 350 ≤4,0 Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ≥6,5 Tarbijale vastuvõetav, Piirsisaldus ja 0,5 200 50 250 2500 250 50 0,5 1,5 200 ebaloomulike muutusteta ≤9,5 Maavarauuringud OÜ 68 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid KOKKUVÕTE Kaitseala järvedest omavad kõige suuremat looduskaitselist väärtust liivaalade vähetoitelised järved (3110). Kuni 1946. a valitses Kurtna mõhnastikus praktiliselt looduslik veerežiim, mida hakkas rikkuma kaitsealal ja selle ümbruses toimuv suuremahuline majandustegevus. Järvestikust läände jäävad 1946. a avatud ja 2001.–2002. a suletud Ahtme ning 1972. a avatud ja seni töötav Estonia põlevkivikaevandus, itta 1962. a avatud Sirgala karjäär ja 1964. a kasutusele võetud Oru turbaväli, kaitseala keskel vahetult kaitseala piiri ääres tegutseb 1964. a avatud Pannjärve liivakarjäär ning kaitsealale jäävast 1972. a avatud Vasavere veehaardest ammutatakse Jõhvi ja Kohtla-Järve elanikele joogivett; lõunaosas paikneva 1953. a rajatud Konsu veehaarde Raudi kanali kaudu juhitakse läbi Nõmme, Niinsaare, Must-, Särg-, Ahven- ja Konsu järve looduslikest vetest erineva koostisega kaevandusveed Mustajõe ja Narva jõkke. Kõik see põhjustas 1980-ndate lõpuks järvede veetaseme olulise languse, mis Martiska, Kuradi- ja Ahnejärvel ulatus 3-4 m-ni ning on kaasa toonud järvede vee keemilises koostises muutusi. Ajas muutuvatest looduslikest teguritest avaldavad põhjavee seisundile määravat mõju ilmastikutingimused, esmajärjekorras sademed ja nende aastasisene jaotumine. Veevarustuse tarbeks on kasutatav vaid Vasavere ürgoru keskosa, kus lasuvad eriti veerikkad jäme- ja keskmiseteralised fluvioglatsiaalsed liivad. Ülejäänud ürgoru alal lasuvad limnoglatsiaalsed pisi- ja peeneteralised liivad ja aleuriidid, mis on väikese veeandvusega. Erinevatest alternatiividest sobivaim on jätkata veevõttu Vasavere veehaardest 7000 m3/ööpäevas. Üldine veetaseme alanemine aastatel 1946–1971 oli tingitud Vasavere ürgoru ümbruses toimuvast suuremahulisest majandustegevusest. Sel perioodil Vasavere veehaare ei olnud veel rajatud. Kaevanduste avamisel Ordoviitsiumi survetase alanes, mille tagajärjel alanes ka järvede veetase. Esialgse järvede veetaseme alanemise põhjustajaks oli põlevkivi kaevandamine. Vasavere veehaarde mõju oli olemas kui vett võeti üle 10000 m3/ööpäevas (aastatel 1990–1991 ja 1994). Järvede veetase jäi abs kõrguste vahemikku 42–43 m. Alates 2009. a on veetase mõlemas järves tõusnud abs kõrguste vahemikku 43–44 m, v.a aasta 2015 kui oli pikk põuaperiood (veetaseme abs kõrgus alla 43 m), veetarbimine 6175 m3/ööp ja sademeid 471 mm ehk vaatamata vähestele sademetele ja suuremale veetarbimisele järvede veetase tõusis. Vasavere veehaarde, liivakarjääri ja ilmastikutingimuste koosmõju tagajärjel alanes Kurtna järvestiku keskosa järvedes veetase ajavahemikul 1947.–2018. a kuni 2,5 m, millest ilmastikutingimustele langes kuni 1,0 m. Veevõtu vähenemine koos samaaegse sademete Maavarauuringud OÜ 69 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid hulga suurenemisega aastatel 1997–2004 soodustas veetaseme tõusu abs kõrgusele kuni 43– 44 m. Mõjuala Kuradijärvele on ülehinnatud, sest võrrandid ei arvesta mitmeid parameetreid, mis mõjutavad põhjavee voolu. Järvele lähimates puurkaevudes: 50862, 3262 ja 50906 olid veetasemete abs kõrgused 2018. a vastavalt 43,6 m, 45,35 m ja 43 m. Kuradijärve veetaseme abs kõrgus oli amal ajal oli 43,51 m. Nende andmete põhjal saab väita, et puurkaevudesse tulev põhjavesi toidab Kuradijärve. Seega Vasavere veehaarde mõjuala on väiksem arvutatust. Kuradijärv otseselt veehaardest ei ole mõjutatud, vaid sõltub sademete muutlikkusest. Võimalikud Vasavere II veehaarde asukohad võivad olla: Liivjärve lõunaosa, Liivjärve lõunaosast kuni Konnajärveni või Kirjakjärve lähiala. Kõigi Vasavere II asukohtade puhul tuleb arvestada sellega, et vee keemiline koostis vajab töötlemist või segamist Vasavere veehaarde veega. Vasavere II veehaardel või praegusest veehaardest põhja poole rajatavatel puurkaevudel ei ole pikemas perspektiivis mõtet: 1. vee keemiline koostis ei vasta joogivee kvaliteedi nõuetele ja vajab töötlemist; 2. põhjaveevaru ei pruugi olla piisav; 3. kaevanduste sulgemisjärgsel veetaseme tõusul võib tekkida vajadus praegusest Vasavere veehaardest võtta suurem kogus vett, et järvede seisund püsiks stabiilsena. Vasavere veehaardest võetakse tegelikkuses vett kinnitatud varust (8000 m3/ööp) ca 50%. Üheksa aasta (2010–2018) keskmine veevõtt Vasavere veehaardest oli 5521 m3/ööp. Vasavere veehaarde veevõtt – 8000 m3/ööp on maksimaalne kogus, mida veehaardest võib võtta. Veevõtust Kuradijärvele tekkida võiva mõju leevendamiseks on soovitav kinnitatud varu vähendada 1000 m3/ööpäevas (7000 m3/ööp) võrra. Vasavere veehaarde põhjavesi vastab põhiliste näitajate osas sotsiaalministri 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 nõuetele, v.a ülemäära suur raua- ja mangaanisisaldus. Kambriumi–Vendi põhjavett avavates puurkaevudes on põhjaveetase püsivalt tõusnud ning veevõtt vähenenud. Kambriumi–Vendi Voronka põhjavee keemiline seisundiklass hea. Kambriumi–Vendi Gdovi veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist, radioloogiliste jäätmete tekkimist ja halvendada veevarustuse olukorda. Kambriumi–Vendi veekihtide ülemise (Voronka veekiht) ja alumise osa (Gdovi veekiht) vee keemilises koostises on märkimisväärseid erinevusi. Voronka veekihis on kloriidide sisaldus ja mineraalsus oluliselt väiksemad, mistõttu väiksema veevajadusega uued puurkaevud tuleks rajada Voronka veekihti. See aga põhjustab olukorra, kus on võimalik Gdovi veekihi vee tõus ülalolevasse Voronka veekihti. Suurenenud kloriidide sisalduse puhul võib Gdovi veekihi, soolasema veega osa kaevus kinni tamponeerida. Tuleb arvestada, et põhjaveevaru on seni hinnatud summaarselt mõlema veekihi kohta, mille veerikkamaks osaks on sügavamal lasuv Maavarauuringud OÜ 70 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid Gdovi veekiht. Seepärast on edaspidi vajadus määrata põhjaveevaru täpsemalt, arvestades erineva tootlikkuse ja keemilise koostisega veekihtide olemasolu. Kambriumi–Vendi Voronka ja Gdovi veekihi vee keemilises koostises on probleemiks kõrgem kloriidide, naatriumi, raua- ja mangaanisisaldus. Veehaarete koormuse määramisel tuleb aluseks võtta praegune veetarbimine ja perspektiivne veevajadus, arvestades sealjuures elanike arvu. Veehaaretel, kus põhjavesi kloriidide sisalduse poolest ei vasta joogiveestandardi nõuetele (Jõhvi, Ahtme), on ainuke võimalus põhjaveevaru määramisel segada sügava põhjaveekihi vesi Vasavere veehaarde veega. Maavarauuringud OÜ 71 Vasavere ja Vasavere II veehaare: alternatiivid KIRJANDUS 1. Jaagus, J. 1987. Kirde-Eesti sademeterežiimist. – Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Ilomets, M. (koostaja), Tallinn, 68–71. 2. Kivit, N., Savitski, L., Savva, V. 1992. Kohtla-Järve Kambriumi–Vendi veekompleksi ekspluatatsiooniliste varude ümberarvestus. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF4578 3. Кepкис, E.E. 1975. Ϻетоды изучения фильтрационных свойств горных пород. Недра 1975. 4. Liblik, V., Kundel, H. 1995. Ida-Virumaa atmosfääriõhu seisund. Ülevaade saasteallikatest, emissioonikoguste ja õhukvaliteedi muutustest aastatel 1991–1995. – Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, Ida-Viru Maavalitsuse Keskkonnaamet. Jõhvi, 102 lk. 5. Liblik, V., Punning, J.-M. (toim.) 1999. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde-Eestis. TPÜ Ökoloogia Instituudi publikatsioonid 6, Tallinn, 223 lk. 6. Naan, G. (toim.) 1978. Nõukogude Eesti: Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn, Valgus, 480 lk. 7. Radik jt., 1983 – Радик Э.А., Радик М.М., Данченко В.Я., Кирин Я.Э., Зудина Т.В., 1983. Отчет по комплексному геолого-гидрогеологическому картированию Вазавереской погребенной долины в промышленном районе Северо-Восточной Эстонии. М 1:25 000. EGF 4015. 8. Radik jt., 1976 – Радик Э.А., Доманова Н.И., Каттай В.А., Данченко В.Я., 1976. Оценка влияния горных работ на водные ресурсы центральной части Вазавереской погребенной долины Эстонского месторождения горючих сланцев 9. Riet, K. 1996. Keskkonnaekspertiisi Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile lühikokkuvõte. Helm, K., Randmer, A. (koost.). Tallinn, 28 lk. 10. Savitski, L. 1998. Põhjaveetaseme vaatlused Vasavere ja Kohtla-Järve veehaardel 1998. aastal. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, EGF6069 11. Savitski, L., Savva. V. 2005. Kurtna–Vasavere veehaarde põhjaveevaru hindamine 2035. aastani. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 46 lk. EGF7660 12. Savitski, L., Savva. V. 2001. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi põhjaveevaru regionaalne hindamine Ida-Virumaal kuni 2020. aastani. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF7269 13. Savitski, L., Savva. V. 2000. Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru hinnang Jõhvi, Kohtla-Järve, Kohtla-Nõmme ja Kiviõli veehaaretel. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. EGF6769 14. Savitski, L., Vallner, L. 1999. Ida-Virumaa Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee tarbevaru hinnang. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, EGF6352 15. Tarros, S., Erg, K., 2017. Suletud kaevanduste 2017. aasta seire aruanne. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Tallinn. 36 lk. 16. US EPA Offce of Ground Water Protection. 1987. Guidelines for Delineation of Wellhead Protection Areas, Washington, DC. EPA 440/6-87-010 17. Vallner, L. 1987. Põhjavee bilanss ja selle tehismõjurid Kurtna mõhnastikus. – Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Ilomets, M. (koostaja). Tallinn, 72–78. 18. EELIS infoleht: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ – vaadatud 01.10.2019 Maavarauuringud OÜ 72  KMH lisa 5. KMH aruande protsessi sisendanalüüs - limnoloogia (Eesti Maaülikool, 2019). Ülevaade Kurtna järvi ja tema elustikku mõjutavatest teguritest Arvo Tuvikene, Tõnu Feldmann Limnoloogiakeskus , Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Eesti Maaülikool Tartu 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 5 2. Kurtna looduskaitseala ja maastikukaitseala väärtused ja kaitse-eesmärgid.......................... 5 2.1. Selgrootud ........................................................................................................................ 5 2.2. Selgroogsed ..................................................................................................................... 6 2.2.1 Kalad .......................................................................................................................... 6 2.2.2. Kahepaiksed .............................................................................................................. 6 2.3. Taimed ............................................................................................................................. 7 2.3.1. Järv-lahnarohi - Isoetes lacustris L. .......................................................................... 8 2.3.2. Vesilobeelia - Lobelia dortmanna L. ........................................................................ 8 2.3.3. Lamedalehine jõgitakjas - Sparganium angustifolium Michx. ................................. 9 3. Ülevaade järvedes veetaimestikku mõjuvatest teguritest ..................................................... 10 3.1. Füüsikalised tegurid ....................................................................................................... 11 3.2. Keemilised tegurid ......................................................................................................... 12 3.3. Bioloogilised tegurid ..................................................................................................... 13 4. Kaitseala järvede uuritus ...................................................................................................... 13 5. Kaitsealused järveelupaigad ................................................................................................. 15 5.1. Liiva-alade vähetoitelised järved (elupaigatüüp 3110) ................................................. 16 5.1.1. Ahnejärv .................................................................................................................. 16 5.1.2. Aknajärv .................................................................................................................. 17 5.1.3. Kuradijärv ............................................................................................................... 17 5.1.4. Liivjärv .................................................................................................................... 19 5.1.5. Martiska järv ........................................................................................................... 20 5.1.6. Valgejärv ................................................................................................................. 23 5.2. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (elupaigatüüp 3130) .......... 26 5.2.1. Haugjärv .................................................................................................................. 27 5.2.2. Nõmme järv ............................................................................................................ 27 5.3. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (elupaigatüüp 3140) ............................ 28 5.3.1. Mustjärv .................................................................................................................. 29 5.3.2. Niinsaare järv .......................................................................................................... 29 5.3.3. Räätsma järv ............................................................................................................ 30 5.3.4. Kurtna Suurjärv ....................................................................................................... 31 5.4. Huumustoitelised järved ja järvikud (elupaigatüüp 3160) ............................................ 33 5.4.1 Laukesoo laugas ....................................................................................................... 33  5.4.2. Saarejärv ................................................................................................................. 33 5.4.3. Kurtna Väike Linajärv ............................................................................................ 33 5.4.4. Kurtna Suur Linajärv .............................................................................................. 33 5.5. Loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata järved ................................................ 34 5.5.1 Kirjakjärv ................................................................................................................. 34 5.5.2. Peen-Kirjakjärv ....................................................................................................... 34 5.5.3. Nootjärv .................................................................................................................. 35 5.5.4. Rääkjärv .................................................................................................................. 35 5.5.5. Särgjärv ................................................................................................................... 35 5.5.6. Konnajärv ................................................................................................................ 36 5.5.7. Kurtna Mätasjärv .................................................................................................... 36 5.5.8. Jaala järv ................................................................................................................. 36 5.5.9. Ahvenjärv ................................................................................................................ 36 5.5.10. Virtsiku järv .......................................................................................................... 37 5.5.11. Kihljärv ................................................................................................................. 37 5.5.12. Must-Jaala järv ...................................................................................................... 37 5.5.13. Kulpjärv ................................................................................................................ 37 5.5.14. Väike-Niinsaare järv ............................................................................................. 37 5.5.15. Lusikajärv ............................................................................................................. 37 5.5.16. Sisalikujärv ........................................................................................................... 38 5.5.17. Allikjärv ................................................................................................................ 38 5.5.18. Punane järv ............................................................................................................ 38 5.5.19. Väike-Laugasjärv .................................................................................................. 38 6. Järvede seisundit mõjutavad tegurid .................................................................................... 38 6.1. Eutrofeerumine .............................................................................................................. 38 6.2. Eutrofeerumise ja veetaseme kõikumistega kaasnevad muutused ................................ 39 6.3. Oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede eripärad ........................................................ 40 7. Käsitletud jäve elupaigatüüpide mõjutegurid ja meeted. ..................................................... 41 7.1. Liiva-alade vähetoiteliste järvede mõjutegurid ja meetmed .......................................... 41 7.2. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järvede mõjutegurid ja meetmed . 42 7.3. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järvede mõjutegurid ja meetmed ................... 44 7.4. Huumustoiteliste järvede ja järvikute mõjutegurid ja meetmed .................................... 45 7.5. Loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata järvede mõjutegurid ja meetmed ....... 45  7.6. Järvede loodusliku seisundi taastamine ......................................................................... 46 8. Ahne-, Kuradi- ja Martiska järvede seisund minevikus ja tänapäeval ................................. 47 8.1. Kaitsealuste veetaimede levik minevikus ja hetkeseis .................................................. 48 8.2. Veetaimestiku muutused Ahne-, Kuradi- ja Martiska järves......................................... 48 9. Arvamus Tallinna Ülikooli poolt väljapakutavate veetasemete ja nende muutuste mõju kohta Kurtna vähetoitelistele järvedele .................................................................................... 51 10. Alternatiiv: veehaare Narva jõest ....................................................................................... 53 10.1. Narva jõe vooluhulgad ................................................................................................. 54 10.2. Vee kvaliteet ................................................................................................................ 54 10.3. Narva jõe veekasutus ................................................................................................... 55 10.4. Narva jõe elustik .......................................................................................................... 56 10.5. Kaitstavad alad ............................................................................................................ 58 10.6. Veehaardest planeeritava veevõtu suhe jõe Narva jõe vooluhulkadesse ..................... 59 11. Seire korraldamine Kurtna järvedel ................................................................................... 59 Kirjandus .................................................................................................................................. 60 1. Sissejuhatus Kurtna mõhnastikus asuv Eestis ainulaadne järvestik, mis koosneb 38 looduslikust järvest ning tegemist on piirkonnaga, kus on suurim järvede tihedus ruutkilomeetri kohta Eestis. Maastikukaitsealale jääb Kurtna Looduskaitseala, mis on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni otsusega (12.12.08, 2009/94/EÜ), millega vastavalt nõukogu direktiivile lisati piirkond (92/43/EMÜ) boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetellu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all, ELT L 043, 13.02.2009, lk 245–392). Looduskaitsealale jääb 33 järve ja pindala on 418,53 ha ming see koosneb 15-st lahustükist. Kaitseala järvedest omavad kõige suuremat looduskaitselist väärtust liivaalade vähetoitelised järved (3110). Viimase poolsajandi jooksul on inimtegevus järvestikku oluliselt mõjutanud. Peamiselt on see väljendunud järvede veetasemete ulatuslikes kõikumistes (teadaolevalt kuni 3,8 m). Järvede veetasemete muutusi saab siduda eelkõige mõhnastiku keskossa rajatud Kurtna-Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri ning järvestikust idas paiknevate Oru turbakaevandusaladega (Viru alamvesikonna VMK 2006-2014, Vallner, 1987; Ilomets jt, 1987; Vainu, 2018). Järvede veetaset on mõjutanud ka järvestikust läänes paiknevad 2002. a suletud Ahtme ja seni töötav Estonia kaevandus ning Sirgala karjäär järvestikust idas. Lisaks on mitmed järved muudetud kraavide kaudu umbjärvedest väljavoolujärvedeks. Veetasemete kõikumistega on kaasnenud olulised muutused ka järvede elustikus – oluliselt on vähenenud vähetoiteliste järvede tunnusliikide arvukus. Käesolevas peatükis antakse ülevaade ala uuritusest, kaitse väärtustest ja eesmärkidest. Rohkem pööratakse tähelepanu kaitsealuste veetaimedega seotud probleemistikule. 2. Kurtna looduskaitseala ja maastikukaitseala väärtused ja kaitse- eesmärgid Kurtna Maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on sellele piirkonnale iseloomuliku järvederikka mõhnastikulise maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sh järveelupaigatüüpide - liiva-alade vähetoiteliste (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse ja säilitamine (Keskkonnaregister, 2019). 2.1. Selgrootud Veekogudega seotud kaitsealustest selgrootutest on järvede seire raames Valgejärvel kohatud 2001. a hännak-rabakiili (Leucorrhinia caudalis, LK III, LoD IV, EPN – puudulikuandmestikuga) ja 2006. a valgelaup-rabakiili (Leucorrhinia albifrons, LK III, LoD IV, EPN ohuväline). Juhuslikke teateid on jõevähi (Atacus astacus, LoD V) elutsemise kohta kaitseala järvedes ning tema seiret teostatakse Kurtna Suurjärves. Selgrootute liikide kaitse on tagatud kaitse eeskirjadest tuleneva kaitsekorraga, st. kaitse tagatakse elupaikade kaitsega. 2.2. Selgroogsed 2.2.1 Kalad Natura 2000 võrgustikku kuuluva Kurtna Looduskaitseala üheks kaitse-eesmärgiks on Loodusdirektiivi II lisas nimetatud kalaliigi hariliku hingu (Cobitis taenia, LK III, LoD II – jah; LoA – jah; KE – ei; EPN – puuduliku andmestikuga) ja selle elupaikade kaitse (tabel 1). Üldiselt on Kurtna järvede kalastiku kohta vähe andmeid vähe, võrgupüüke tehti 1985.a. Valge- , Ahne- ja Jaala järves (Ott jt., 1987) ja teada on hariliku hingu elutsemine Nõmme järves. Hingu eelistatumad elupaigad on selgeveelised liivasel või savisel põhjal olevad järved ning eelkõige nende sisse- või väljavoolu piirkonnad. Samas võib teda kohata ka aeglase vooluga jõgedes ning riimveelistes merelahtedes ja soppides. Hingu kudemisaeg on maist kuni juuli alguseni. Toitub ta peamiselt karpvähilistest ja vesikirbulistest ning lagunevatest taime- ja loomajäänustest (Mikelsaar, 1984). Peamisteks ohuteguriteks on röövkalade suur arvukus. Üldine teave hingu leviku kohta Eestis on lünklik, kuna hink on enamasti ööise aktiivsusega ja traditsioonilisete kalaseiremeetoditega raskesti tabatav. Kaitsealal on hinku leitud Nõmme järves ja ainus kinnitatud vaatlus pärineb 2002. aastast ning siis leidus liiki vähesel määral (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Madal elupaiga seisundiväärtus Kurtna Maastikukaitseala kaitsekorrlduskava järgi on tingitud Nõmme järve põhjasetete sulfaatidega reostumisest, mis hapnikupuuduse tingimustes redutseerub mürgiseks väävelvesinikuks (H2S). Pikaajaline kaitse-eesmärk kaitsekorralduskava järgi: Hingu elupaik Nõmme järv on VRD kriteeriumite järgi vähemalt „hea“ ökoloogilise seisundiga ning liigi asurkond Nõmme järves on vähemalt keskmise (C) seisundiga. Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk: Hingu elupaik Nõmme järvs on VRD kriteeriumite järgi vähemalt „hea“ ökoloogilise seisundiga ning liigi asurkond Nõmme järves on vähemalt keskmise (C) seisundiga. Liigi asurkonna seisund ja suurus Nõmme järves vajab täpsustamist. 2.2.2. Kahepaiksed Kokku on kaitsealal kohatud viit liiki kahepaikseid. Eelnevalt oli teada tiigikonna (Rana lessonae, LoD IV, LK III, EPN – hindamata) esinemine. Kahepaiksete inventuuri käigus (Masing, 2008) kohati alal veel kolme liiki kahepaikseid (tabel 1): harilikku kärnkonna (Bufo bufo, LK III, EPN – ohuväline) Nõmme järve, Räätsma järve, Nootjärve, Suurjärve, Valgejärve ja Niinsaare järve lähistel, rohukonna (Rana temporaria, LoD V, LK III, EPN – ohuväline) Nõmme järve, Nootjärve, Kirjakjärve ja Saarejärve lähistel ja rabakonna (Rana arvalis, LoD IV, LK III, EPN – ohuväline) Mätasjärve lähistel. Kaitsekorralduskava koostamisel läbi viidud välitöödel kohati Ahnejärve lähistel ka tähnikvesilikku (Triturus vulgaris, LK III, EPN – ohuväline). Otseseid ohutegureid kaitseala kahepaiksetele ei ole ning liikide kaitse on tagatud KE-st tuleneva kaitsekorraga – kaitse tagatakse elupaikade kaitsega. Tabel 1. Kaitsealal registreeritud kalad ja kahepaiksed. LK – kaitsekategooria; LoD – loodusdirektiivi lisa; EPN – Eesti punase nimestiku kategooria. Nimi ladina keeles Nimi Eesti EPN LK LoD Kommentaar keeles Cobitis taenia Harili hink Andmestik III II Nõmme puudulik järves Bufo bufo Harilik kärnkonn Ohuväline III Nõmme järve, Räätsma järve, Nootjärve, Suurjärve, Valgejärve ja Niinsaare järve lähistel Rana temporaria Rohukonn Ohuväline III V Nõmme järve, Nootjärve, Kirjakjärve ja Saarejärve lähistel Rana arvalis Rabakonn Ohuväline III IV Mätasjärve lähistel Triturus vulgaris Tähnikvesilik Ohuväline III Ahnejärve lähistel 2.3. Taimed Käesolevas peatükis keskendutakse veetaimedele ja eelkõige Natura elupaigatüübile liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110) kaitsealustele liikidele. Nimetatud järved on liiva- aladel valdavalt selge ja heleda (ka sinakasrohelise) veega. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka kollaka või helepruuni veega poolhuumustoitelised (e. semidüstroofsed) järved. Nende järvede vesi on nö. pehme, sisaldades vähe mineraalaineid ning vähe kuni mõõdukalt humiinaineid, madal on ka biogeensete elementide, eelkõige lämmastiku ja fosfori sisaldus. Kallas ja kaldavöönd on liiva-aladele omaselt valdavalt liivane, semidüstroofsetel järvedel kohati turbane. Nende järvede veetaimestikku iseloomustab kõrgekasvuliste kaldaveetaimede puudumine või vähene esinemine. Ka leidub võrreldes teiste järvetüübiga neis enam looduskaitsealusi soontaime liike, näiteks vesilobeeliat (Lobelia dortmanna L., LK II), muda- ja järvlahnarohtu (Isoetes lacustris L., LK II; I. echinospora Durieu, LK I) ja lamedalehist jõgitakjat (Sparganium angustifolium Michx., LK II). Nüüdseks on see järvetüüp mitmetel põhjustel kujunenud vähelevinuks. 2.3.1. Järv-lahnarohi - Isoetes lacustris L. Järv-lahnarohi (tabel 2) kuulub selaginelliliste (Selaginellacea) sugukonda ning tegemist on sõnajalgtaimega. Taim on veesisene, mitmeaastane ning igihaljas ja kasvab ainult oligotroofsetes järvedes (Sand-Jensen & Søndergaard, 1979; Boston & Adams, 1987). Fotosünteesiks vajaliku süsiniku saab settest, mistõttu on taimedel hästi arenenud juurestik (Boston & Adams, 1987; Gacia & Ballesteros, 1994) ning fotosüntees paksulehelistele taimedele iseloomulikul CAM (Crassulacean Acid Metabolism) meetodil (Keeley & Busch, 1984). Liik on valgusnõudlik ning hävitavalt mõjub rohke heljumi sisaldus järvevees. Tegemist on liigiga, kes on tundlik konkurentsi suhtes teiste veetaimedega, samuti eutrofeerumise, hapsestumise ning humifitseerumise suhtes (Vöge, 2003). Taim kasvab madalas kaldavees 1-2 m sügavusel. Eoste idanevus on kõrge, kuid kuivanud taimedelt pärinevad eosed ei idane. Vähesel määral suudab liik paljuneda ka vegetatiivselt. Kuna vähetoitelisi järvi on Eestis vähe ning nad on kõikjal eutrofeerumas, on tegemist väheneva arvukusega haruldase liigiga. EELIS- e andmetel on liigil Eesti erinevates järvedes kokku 26 leiukohta, kuid andmed on vananenud ning leiukohtade tegelik teadaolev arv on väiksem. Kurtnas kasvab järv-lahnarohi teadaolevalt väikeste kogumikena ainult Valgejärves. Varem on liik kasvanud ka Ahne-, Liiv- ja Martiska järves, kuid need leiukohad on käesolevaks ajaks hävinenud. Vastavalt veetaimede kaitse tegevuskavale tuleb järv-lahnarohu parema kaitse tagamiseks ja seniste populatsioonide säilimiseks nimetada liik I kaitsekategooriasse kuuluvaks. Samuti tuleb liik nimetada EPN ohustatud liikide kategooriasse. Liigi leviku- ja seisundi andmed kaitseala järvedes tuleb täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. 2.3.2. Vesilobeelia - Lobelia dortmanna L. Vesilobeelia (tabel 2) kuulub lobeelialiste (Lobeliacea) sugukonda ja tegemist on katteseemnetaimega. Taim on tavaliselt veesisene, kuid õitsemisfaasis ulatub veest välja õisi kandev vars. Taime omapäraks on fotosünteesil toodetud hapniku vabanemine juurte kaudu settesse, mistõttu liik on tundlik kõrgenenud orgaanilise aine sisalduse suhtes settes, sest viimane kulutab lagunemiseks palju hapnikku (Sand-Jensen et al., 2008). Ehkki taimed ise eritavad hapnikku, pole see siiski enam piisav juurestiku normaalseks arenguks ning taimed taanduvad vaatamata suuremale toiteainete sisaldusele orgaanikarohketes setetes. Valgusnõudluse osas on kirjanduse andmetel selle liigi sügavuspiiriks umbes 1/3 läbipaistvusest (Secchi ketta järgi) veepinna valgustatusel 40% (Sand-Jensen et al., 2005). Vesilobeelia eelistab lauge liivapõhjaga selge- ja pehmeveelistes vähetoitelistes järvi ning levib kuni meetri sügavuses vees. Nagu juba eelpool mainitud on vähetoitelisi järvi Eestis vähe ja tegemist on kahaneva arvukusega haruldase liigiga. EELIS-e andmetel on liigil Eesti erinevates järvedes kokku 14 leiukohta, kuid andmed on vananenud ning leiukohtade tegelik teadaolev arv väiksem. Vesilobeelia suurimaks ohuteguriks on eutrofeerumisest tulenev kasvukoha liivase pinnase mudastumine ja orgaanikaga rikastumine. Kurtna maastikukaitsealal põhjustavad järvede eutrofeerumist arvatavasti veetasemete ulatuslikud kõikumised ning kaitsekorrast mitte kinnipidamine puhkaaladel. Kasvab vesilobeelia teadaolevalt ainult Valgejärves, varem on teda leitud ka Ahne-, Martiska ja Liivjärves, kuid leiukohad on suure veetasemete kõikumise tagajärjel tekkinud kasvukoha muutuste tõttu hävinenud. Miljani (1958) andmeil oli 1935. a Martiska järve vesilobeelia asurkonna suurus hinnanguliselt ligi 100 m2. Liigi kaitse tegevuskava vahearuande järgi (Mäemets, 2013) on kord juba muutunud kasvukohtade iseeneslik taastumine kaitsealal ilmselt võimatu. Seetõttu näeb liigi tegevuskava ette taastada osaliselt vesilobeelia kasvukoht Martiska järve kirdenurgas umbes 10 m2 suurusel alal, puhastades eelnevalt kaldaalad puude, pilliroo-, osja- ja penikeelejäänustest ning istutades või külvates sinna vesilobeelia. Kuna nimetatud liigi arvukus on viimasel ajal kiiresti vähenenud, siis vastavalt liigi kaitse tegevuskava vahearuandele tuleb vesilobeelia parema kaitse tagamiseks ja seniste populatsioonidesäilimiseks nimetada liik I kaitsekategooriasse kuuluvaks. Samuti tuleb liik nimetada EPN ohustatud liikide kategooriasse. Liigi leviku- ja seisundi andmed kaitseala järvedes tuleb täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. Vesilobeelia paremaks kaitseks on vaja alustada Valgejärves riikliku seirega iga kolme aasta tagant. Seire läbiviimisel tuleb lähtuda veetaimede kaitse tegevuskavas toodud metoodikast. 2.3.3. Lamedalehine jõgitakjas - Sparganium angustifolium Michx. Lamedalehine jõgitakjas (tabel 2) kuulub jõgitakjaliste (Sparganiaceae) sugukonda ning on samuti katteseemnetaim ning on ujulehtedega, samuti on vars/õisikuraag poolujuv. Õitsemise ajal ulatuvad harunemata liitõisikud õisikud veepinna kohale. Lamedalehine jõgitakjas kasvab peamiselt oligotroofsetes ja semidüstroofsetes järvedes, aga ka väiksemates vooluveekogudes ning tema sügavuspiiriks on tavaliselt 2 m. Põhjasettes (poorivees) eelistab oli kõrgemat raua, CO2 ja HCO3- sisaldust ning madalam redokspotentsiaal. Samuti, nagu teised isoetiidid, suudab C allikana kasutada sette CO2, kuid viimase suurema sisalduse puhul. Kasvustrateegia poolest erineb teistest, kuna ei kasvata mahukat juurestikku ega õhuta seepärast väga setet, vaid kasvatab ujulehti, millede kaudu saab kasutada fotosünteesil atmosfääri CO2 (Lucassen et al., 2009). Liik kasvab peamiselt vähetoitelistes ja semidüstroofsetes järvedes, aga ka väiksemates vooluveekogudes ning tema sügavuspiiriks on tavaliselt 2 m. Jällegi tuleb mainida vähetoiteliste järvede vähesust ning seetõttu on tegemist väheneva arvukusega haruldase liigiga. EELIS-e andmetel on liigil Eesti erinevates järvedes kokku 18 leiukohta, kuid andmed on vananenud ning leiukohtade tegelik teadaolev arv on väiksem. Kurtnas esineb taime teadaolevalt Liiv- ja Valgejärves väikeste kogumikena kuni 1,2 m sügavusel. Varem on taime kasvanud ka Ahne-, Konna- ja Martiska järves, kuid need leiukohad on veetasemete suure kõikumise tõttu hävinenud. Vastavalt veetaimede kaitse tegevuskava vahearuandele tuleb lamedalehise jõgitakja parema kaitse tagamiseks ja seniste populatsioonide säilimiseks nimetada liik I kaitsekategooriasse kuuluvaks. Liigi leviku- ja seisundi andmed kaitseala järvedes tuleb täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. Tabel 2. Kaitsealal registreeritud kaitsealused soontaime liigid. LK – kaitsekategooria; LoD – loodusdirektiivi lisa; EPN – Eesti punase nimestiku kategooria. Nimi ladina keeles Nimi Eesti keeles EPN LK LoD Kommentaar Isoetes lacustris Järv-lahnarohi ohualdis II - 2018. a. seisuga Valgejärves Lobelia dortmanna vesilobeelia ohualdis II 2018. a seisuga Valgejärves Sparganium Lamedalehine ohulähedane II Liivjärv, angustifolium jõgitakjas Valgejärv 3. Ülevaade järvedes veetaimestikku mõjuvatest teguritest Kuna Kurtna järvede loodusväärtustena on eelkõige nimetatud mitmeid taimi, siis järgnevalt antakse ülevaade veetaimestikku mõjutavatest tegurites.Veetaimestiku liigiline koosseis ja levikumuster veekogus on mitmesuguste abiootiliste ja biootiliste tegurite koosmõju tulemus. Tihti on neil veekogu ökosüsteemis võtmeroll, kuna enamik järvi maailmas on väikse pindalaga ja madalad (Downing et al., 2006; Wetzel, 1990) ning veetaimed võivad asustada pea kogu järve mõjutades seeläbi kogu järve ökosüsteemi toimimist (Carpenter & Lodge, 1986; Blindow et al., 1998). Suurtes järvedes on veetaimestikul seevastu aga passiivsem roll, olles eelpoolmainitud tingimuste kontrolli all (Jeppesen et al., 1998). Veetaimestikku mõjutavaid tegureid võib jaotada kolme suurde rühma – füüsikalisteks, keemilisteks ja bioloogilisteks. Füüsikalisteks teguriteks loetakse järve morfomeetria, põhjasetetega, vee dünaamikaga, valgustingimustega ja temperatuuriga seotud näitajad. Keemiliste tegurite alla loetakse toiteainetega seotud ning bioloogiliste alla koosluse struktuur ning selle osade seosed ja mõju veetaimestikule. Tihti on tegurite mõjud komplekssed ning seletatavad läbi mitme teguri koosmõju. Ka on mõju enamasti kahesuunaline, veetaimestik kui passiivne tegurite koosmõju tulemus veekogus ja samas ka kui aktiivne komponent tegurite mõjutajana. 3.1. Füüsikalised tegurid Morfomeetria. Üldiselt on suurtes ja sügavates järvedes vähem veetaimestikku kui väikestes ja madalates (Gasith & Hoyer, 1998). Potentsiaalse levikuala ja biomassi määrab kaldapiirkonna laugus, olles omavahel pöördvõrdelises seoses (Duarte & Kalff, 1986). Järve morfomeetriliste näitajate otsene ja kaudne seos keskkonnatingimustega nagu valgus, toiteained, põhjasette iseloom ning tuule põhjustatud erosiooni mõju, määravad konkreetse piirkonna veetaimestiku tüübi (Gasith & Hoyer, 1998). Käsitledes taimestiku rolli veekogus aktiivsest vaatenurgast võib öelda, et üldiselt taimestiku mõju väheneb veekogu pindala ja sügavuse suurenedes. Kuigi selliste järvede puhul pole taimestikul mõju vee kvaliteedile oluline, on neil siiski oluline roll toitainete ringluses ja orgaanilise aine allikana. Väikeste ja madalate järvede puhul seevastu aga on veetaimestikul oluline mõju kogu järve ökosüsteemile (Gasith & Hoyer, 1998). Põhjasubstraat. Veetaimestikku mõjutavate setete parameetrite alla loetakse enamasti granulomeetrilisi näitajaid ning toiteainete ja orgaanika sisaldust (Lachavanne, 1985; Barko & Smart, 1986; James & Barko, 1990; Barko et al, 1991; Schmieder, 1995; Sand-Jensen, 1998). Mõju on kompleksne ja seotud ka vee dünaamikaga, keemiliste teguritega ja valguskliimaga. Vee dünaamika. Mõju veetaimestikule avaldub vee liikumise kahes aspektis – veetaseme kõikumine (Spence, 1982; Best et al, 1984; Coops et al, 1996) ja mehaaniline stress põhjustatuna lainetusest ja vee voolamisest (Spence, 1982; Idestam-Almquist & Kautsky, 1995; Coops & Velde, 1996; Rea et al, 1998). Lainetuse mõju suureneb vee sügavuse vähenedes (Sand-Jensen, 1989) ja järve pindala suurenedes (Spence, 1982). Lainetuse suhtes on eriti tundlikud ujulehtedega taimed (Spence, 1982), ka veesisesed liigid on lainetuse piirkonnas reeglina lühemad ja vähem harunenud kui lainetuse eest kaitstud piirkondades (Idestam- Almquist & Kautsky, 1995). Käsitledes veetaimi aktiivse komponendina, on põhjasubstraati ja veeliikumist hea vaadelda koos. Veetaimed vähendavad setete resuspensiooni, summutades ja muutes vee liikumist (Fonseca et al., 1982; Gregg & Rose, 1982; Madsen & Wrancke, 1983). Madalates taimestikurohketes järvedes toodavad nad märkimisväärse koguse orgaanilist ainet, suurendades ja tekitades seeläbi settimiseks vajalikke tingimusi (Barko & James, 1998). Valgustingimused. Veetaimestik levib reeglina kahe- kuni kolmekordse läbipaistvuse (Secchi läbipaistvus) sügavuseni (Chambers & Kalff, 1985). Valgustingimuste erinevus on seotud geograafiliste laiuskraadidega, määrates seeläbi vee läbipaistvuse ja veesiseste taimede sügavuspiiri (Duarte & Kalff, l987). Taimede areng omakorda oleneb fotosünteesi aparaadi efektiivsusest ning minimaalsest fotosünteesiks vajalikust valgushulgast (Madsen & Brix, 1997). Enamikes järvedes piiravad taimestiku arengut valgustingimused, eriti eutroofsetes järvedes (Chambers & Kalff, 1987; Sand-Jensen & Madsen, 1991; Scheffer et al., 1992; Scheffer et al., 1993). Teisest küljest võib tihe veetaimestik oluliselt muuta veesisest valgukliimat ning mõjude spekter on lai, alates veekogu põhja katva taimemati negatiivsest mõjust resuspensioonile (Berg et al., 1997; Scheffer, 1998) kuni otsese füüsiliselt varjutava efektini (Binzer & Sand-Jensen, 2006). Temperatuur. Stabiilsed temperatuuritingimused vees, kaasaarvatud jää teke, mis takistab soojuskadu, teevad vee ökosüsteemidest stabiilsemad süsteemid võrreldes maismaa omadega. Temperatuur on põhiline tegur, mis mõjutab ainevahetuse kiirust taimedel (Berry & Bjørkman, 1980; Larcher, 1995). Mageveetaimed on enamasti eürotermsed liigid, kes on võimelised arenema laias temperatuuri vahemikus (Madsen & Brix, 1997; Santamaria et al, 2003). Temperatuuriga on seotud ka jää mõju veetaimestikule läbi varjutuse ja atmosfäärist isoleerimise ning otsese mehaanilise mõju (Wilcox & Meeker 1991; Ormerod et al. 1994; Suren & Ormerod, 1998; Lacoul & Freedman 2006). 3.2. Keemilised tegurid Keemiliste tegurite mõju on enamasti seotud toiteainete ja aluselisusega (Best et al., 1984; Graneli, 1985; Søndergaard, 1990; Rǿrslett, 1991; Kowalczewski & Ozimek, 1993; Scheffer, 1998). Veetaimestiku kasvu limiteerib enamasti setetes oleva lämmastiku kättesaadavus (Anderson & Kalff, 1986; Barko et al., 1988, James & Barko, l990; Rogers et al., 1995), oligotroofsetes järvedes on limiteerivaks toiteaineks veetaimestikul enamasti fosfor. Samuti on potentsiaalselt oluline kaaliumi ja kaltsiumi sisaldus (Barko & James, 1998). Oluliseks aspektiks keemiliste tegurite hulgas on sete orgaanilise aine sisaldus. Viimase kõrge sisaldus võib avaldada toksilist mõju veetaimedele läbi mitmesuguste mehhanismide nagu fütotoksiinide akumuleerumise (Drew & Lynch, 1980), madala hapnikusisalduse, mis pärsib juurtes toimuvaid metaboolseid protsesse (Crawford, 1982; Lachavanne, 1985; Armstrong et al., 1999) ja toiteainete puuduse viimaste seotuse puhul kompleksühenditesse (Sikora & Keeney, 1983). Läbi mõju veekogu setete pH-le, redokstingimustele ja aineringele (Jaynes & Carpenter, 1986) võivad veetaimed oluliselt mõjutada veesamba toiteainetesisaldust, resuspensiooni ja seeläbi vee läbipaistvust (James & Barko, 1990; Sand-Jensen & Borum, 1991; Horppila & Nurminen, 2001). 3.3. Bioloogilised tegurid Veetaimestikku mõjutavad bioloogilised tegurid avalduvad läbi keerulise organismide süsteemi, kuhu kuuluvad epifüütsed organismid, füto- ja zooplankton ning taimtoidulised organismid, ja läbi nendevaheliste suhete. Taimi rikkalikult katvate epifüütoni kooslustega võib kaasneda varjutusefekt, seda eriti veesisese taimestiku puhul, põhjustades ka viimaste kadumist järvest (Silberstein et al., 1986; Brönmark & Weisner, 1992). Eutrofeerumine omakorda halvendab valgustingimusi vees; seeläbi väheneb veesisese taimestiku sügavuslevi ja tiheneb konkurents kasvamiseks vajalike ressursside pärast ning tulemuseks võib olla taimestiku asendumine epifüütsete ja fütoplanktoni kooslustega (Scheffer, 1998). Veetaimestik on oluline ka mitmesuguste selgrootute loomade ja kalade omavahelistes seostes toiduahelas. Reeglina käsitletakse taimi varjupaigana ärasöömise eest; süsteem on keeruline, kuna mõjutatud on ka röövkalade ja nende saagi omavahelised seosed (Jeppesen et al., 1998). Ka on oluline taimestiku füüsiline struktuur, mõjutades konkurentsi ja kisklussuhteid erinevate liikide vahel (Winfield, 1986; Diehl, 1988; Persson, 1991). Veetaimed ja nendega seotud epifüütsed kooslused on ka oluliseks toiduallikaks nii otseselt kui kaudselt läbi erinevate toiduahela lülide (Persson & Crowder, 1998). 4. Kaitseala järvede uuritus Kuni 1946. a-ni valitses Kurtna mõhnastikus praktiliselt looduslik veerežiim (Vallner, 1987), mida hakkas rikkuma kaitsealal ja selle ümbruses toimuv suuremahuline majandustegevus. Kõik see põhjustas 1980-ndate lõpuks järvede veetaseme olulise languse, mis Martiska, Kuradi- ja Ahnejärvel ulatus 3-4 m-ni ning on kaasa toonud järvede veekoostises pöördumatuid muutusi. Praeguseks on seoses veehaarde veevõtukoguste vähenemise ja maavarade ammutamise keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate kasutuselevõtuga veetasemed kohati tõusnud, kuid pole saavutanud 60. a taguseid tasemeid (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015).  Kaitseala kooslusi ja elustikku on aastakümnete jooksul mitmeti uuritud. Kaitseala järvi on H. Riikoja uurinud 1930-ndatel (Riikoja, 1940), A. Mäemets 1950-ndatel, 1960-ndatel ja 1970-ndatel (Mäemets, 1968, 1977) ning S. Pallo samuti 1970-ndatel (Pallo, 1977). 1980-ndate esimeses pooles viidi M. Ilometsa ja J.-M. Punningu juhtimisel läbi kogu ala kompleksuuring (tulemused kahe kogumikuna: Ilomets, 1987, 1989; Punning jt, 1994). Uuring hõlmas nii ala arengut, geoloogiat, geomorfoloogiat, hüdroloogiat, bioloogiat kui ka rekreatsiooni. 1996. a valmis valdavalt selle uuringu andmetel põhinev mahukas keskkonnaekspertiis soovitustega järvede kaitse paremaks korralduseks (Põder jt, 1996), kuid praktikas selle ekspertiisi tulemusi ei rakendatud ja ega ole rakendatud ka mitme teise hilisema uuringu soovitusi. Mis omakorda on kiirendanud eriti just Kurtna oligotroofsete järvede eutrofeerumist. Kaitseala järved (elupaigatüübid 3110, 3130, 3140 ja 3160) on inventeeritud projekti „Natura 2000 võrgustiku moodustamine Eesti magevee- ja riimveeliikide ja nende elupaikade kaitseks” (Natura veeprojekt) raames, mille eesmärgiks oli Loodusdirektiivi veeliikide ja nende elupaigatüüpide kaitseks loodusalade väljavalimine. Inventuuri viisid läbi EMÜ Limnoloogiakeskuse teadurid. Järvede seisundite (v.a Mustjärv ja Nõmme järv, mille seisundid on jäänud hindamata) hindamise aluseks oli ekspertarvamus, mitte kvantitatiivsed andmed ning täiendavaid uuringuid ei tehtud. Ahne-, Liiv-, Valge-, Niinsaare ja Martiska järve hinnanguid täpsustati 2011. Ja 2012. aastal osalise kordusinventuuri käigus Helle Mäemetsa poolt (Mäemets, 2012). Kaitseala elustiku kohta on rohkem kaasaegset informatsiooni, kuna viimase ajal on läbi viidud mitmeid inventuure. Piirkonna haruldaste ja kaitstavate taimeliikide leiukohti on uuritud 2003. aastal (Kukk & Hurt, 2003), samuti Räätsma järve taimestikku. Haruldasi soontaimi on uuritud ka järveelupaikade osalise kordusinventuuri käigus 2011. Ja 2012. aastal Ahne-, Liiv-, Niinsaare ja Valgejärves (Mäemets, 2012). Viimane põhjalik kompleksuuring Kurtna oligotroofsete järvede kohta valmis Tallinna Ülikooli poolt 2019. aastal (Tallinna Ülikool, 2019). Järvede kalastikku on uuritud 1960-ndatel ja 1970-ndatel (Mäemets, 1968; 1977). Riiklik seire Kurtna Looduskaitsealal ja Maastikukaitsealal „Pinnavee, veekogude ja mere seire” programmi alamprogrammi „Siseveekogude seire” allprogrammi „Väikejärvede seire” seirejaamu on kaitsealal viis. Kuradi- ja Nõmme järves on seiret läbi viidud 2006. aastal, Martiska järves 2001. ja 2006. aastal ning Valgejärves aastatel 2001, 2006 ja 2010. Jaala järves seiret läbi viidud ei ole. Väikejärvede riiklikus seires kindel intervall puudub, seiret teostatakse valikulistes järvedes vastavalt vajadusele. Kurtna järved kuuluvad Ida-Eesti vesikonda. Veemajanduskava seireprogramm näeb ette ainult veekogumiteks nimetatud veekogude seiret ning kaitsealale jääb vaid üks veemajanduskavas käsitletav järv – Kurtna Valgejärv. Vahetult kaitsealaga piirneb veekogumina arvel olev Konsu järv. Nimetatud veekogumite seirepunktides toimub kehtiva seireprogrammi lisa 3 järgi ökoloogilise seisundi ülevaateseire, mille käigus hinnati 2010. aastal füüsikalis-keemilisi näitajaid ning kvaliteedielementidest füto- ja zooplanktonit, suurselgroogseid, kalu ja suurtaimi ning 2013. aastal füüsikalis-keemilisi näitajaid, füto- ja zooplanktonit ning suurselgroogseid. Järvede veetasemeid seire käigus ei mõõdeta. Teiste Kurtna järvistu järvede seire pole VMK seireprogrammi järgi ette nähtud. Kurtna järvistu limnoloogilised kompleksuuringud jäävad 1980-ndate lõppu J.-M. Punningu juhitud Kurtna mõhnastiku järvede kompleksuuringuna. Käesoleval sajandil on järvi uuritud vaid mõnel harval korral. Loodusdirektiivi järve-elupaikade inventuuri ajal 2002. aastal on käidud Linajärvedel ja Kurtna Saarejärvel. Taimestiku-uuringuid on teinud H. Mäemets ja E. Vandel Räätsma järvel 2003. aastal. Lisaks on tehtud haruldaste taimeliikide seiret 2011. Ja 2012. aastal Ahne-, Liiv-, Niinsaare ja Valgejärvel (Mäemets, 2012). Riikliku väikejärvede seireprogrammi raames on seiratud vaid Kuradi-, Martiska , Nõmme ja Valgejärve. Valgejärve on seiratud veemajanduskava raames ka 2010. ja 2013. aastal. Samuti ilmus 2019. aastal raamat Eesti järved, milles kajastatakse üldistatult ka mõnede Kurtna järvede seireandmeid (Laarmaa jt., 2019). Hetkel põhjalikeim kompleksne uuring on läbi viidud Tallinna ja Tartu Ülikooli poolt aastatel 2017-2019. Uuringu eesmärgiks oli vastavalt Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavale selgitada välja, järvede veetasemete kõikumise põhjused ning määrata loodusdirektiivi järvede ja selle elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning selgitada välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks. Uuringid hõlmasid Valg-, Martiska, Kuradi-, Liiv- ja Saarjärve. 5. Kaitsealused järveelupaigad Tulenevalt kaitse-eeskirjast on kaitseala kaitse-eesmärgiks unikaalsete järveökosüsteemide, sealhulgas LoD I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse, mis on järgmised: liiva-alade vähetoitelised järved (3110) – Ahne-, Akna-, Kuradi-, Liiv-, Martiska, Valgejärv; vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) – Haug- ja Nõmme järv; vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) – Must-, Niinsaare, Räätsma ja Suurjärv.  Loodusdirektiivi elupaigatüüpidesse kuuluvaid järvi on kaitsealal kokku 15, lisaks leidub kaitseala vahetus ümbruses veel kolm elupaigatüüpi 3140 kuuluvat järve: Kast-, Konsu ning Pannjärv. Kaitsealal on ka neli elupaigatüüpi 3160 (huumustoitelised järved ja järvikud) kuuluvt veekogu – Laukesoo laugas, Saarejärv, Väike ja Suur Linajärv. 5.1. Liiva-alade vähetoitelised järved (elupaigatüüp 3110) 5.1.1. Ahnejärv Tegemist on vähetoitelise umbjärvega (tabel 3), mis paikneb Kurtna järvestiku keskel. Järve pindala on 5,8 ha, suurim sügavus 7 m, keskmine 2,2 m. Järve ümbritsevad metsaga kaetud liivased künkad, kaldad on kõvad ja liivased. Järv toitub sademetest ja pinnase imbveest ja veevahetus on väga nõrk <0,5 korda aastas. Järve põhja katab kuni 3 m paksune mudakiht. Varasematest uuringutest põhjalikeim viidi Ahnejärves läbi 1987. a. Siis oli järve vee läbipaistvus 4,8 m ja värvus heleroheline. 1968. a oli vee läbipaistvus olnud Kurtna järvedest kõige suurem ehk 6,0–6,1 m (Mäemets, 1977). Vesi oli 1987. a nõrgalt aluseline. Mineraalainetekontsentratsioon oli madal, üld-P ja üld-N sisalduse järgi oli järv oligotroofne. Fütoplanktoni ja zooplanktoni biomass oli madal (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku leidus keskmiselt, leiti vähetoiteliste järvede karakterliike vesilobeeliat (LK II), järv-lahnarohtu (LK II) ning lamedalehist jõgitakjat (LK II), kuigi populatsioonide seisundit kirjeldati halvana. Järves olid hakanud levima valge vesiroos (Nymphaea alba L., LK III) ja kollane vesikupp (Nuphar lutea (L.) Sm.), levikut olid laiendamas harilik pilliroog (Phragmites australis (Cav.) Trin.Ex.Steud.), laialehine hundinui (Typha latifolia L.), konnaosi (Equisetum fluviatile L.) ja järvkaisel (Schoenoplectus lacustris (L.) Palla). Veesisesest taimestikust leidus ka nitelle (Nitella sp.), mändvetikaid (Chara sp.) ja penikeeli (Potamogeton sp.) (Mäemets ja Teder, 1987). Karakterliikide leidumisest järves on andmeid veel ka 1990-ndate aastate keskelt (Ott jt, 1995), mil lobeelia ja lahnarohu arvukus oli taandunud kriitilise piirini ning 2011. a (Aruanne keskkonnaministeeriumile 4-1.1/253, 2012) ei leitud järvest ei vesilobeeliat, järv-lahnarohtu ega ka lamedalehist jõgitakjat. Veesisestest taimedest leiti kanada vesikatku (Elodea canadensis Michx.), rusket ja pikka penikeelt (Potamogeton alpinus Balb., P.praelongus Wulfen); vähesel määral ka õrna, rabedat ja okas-mändvetikat (Chara delicatula C.Agardh, C. globularis Thuiller, C. strigosa A.Braun) ning sammalt (pole liigini määratud). Lopsakalt kasvav pilliroog ja suured kalad viitasid troofsuse tõusule, mille põhjuseks võib olla karedama vee infiltratsioon järve. Viimane põhjalik uuring viidi läbi 2018. aastal Tallinna Ülikooli uurimisgrupi poolt (Tallinna Ülikool, 2019). Üldiselt on veetaseme alanemine 1980ndatel rikkunud loodusliku taimestiku. Põhjavee ammutamise tõttu asetleidnud suurest veetaseme langusest on järv pumpamiskoguste vähenemise järel osaliselt taastunud. Uuesti tõusnud veetaseme tõttu on järv aga osaliselt üle ujutanud vahepealsetel aastatel kaldale kasvanud maismaataimestiku, mis nüüd madalas kaldavees laguneb ning järve toitainetega rikastab. Viimase 30 aasta jooksul pole järvest leitud ei vesilobeeliat ega järv-lahnarohtu ning 2011. a läbi viidud Natura kordushindamisel ei leitud järvest enam ühtegi elupaigatüübi 3110 karakterliiki, mis on iseloomulikud A või B esinduslikkuse korral ning seetõttu hinnati esinduslikkus ja looduskaitseline seisund „keskmiseks“ (C). Tabel 3. Ahnejärve hüdrokeemilised ja –bioloogilised näitajad (Laarmaa jt., 2019 järgi) Näitaja Väärtus Hinnang, märkused Läbipaistvus, m 4 pH 7,5 HCO3, mg/l 30 Üld-P, mg/m3 - Madal Üld-N, mg/m3 - Madal KHT, mg O2/l 20 Madal Fütoplanktoni biomass, mg/l 1,1 Väike Fütoplanktoni liikide arv 29 Keskmine. Domineerivad koldvetikad. Zooplanktoni arvukus, tuh is/m3 162 Keskmine Zooplanktoni biomass, g/m3 1,4 Keskmine Taimeliikide arv vees ja veepiiril 26 5.1.2. Aknajärv Aknajärv on inimtekkelise väljavooluga järv, väljavool toimub kirdenurgast algava ning Riiasoo kraavi suubuva umbes 5 m laiuse kraavi kaudu. Järve veetase pole viimasel viiekümnel aastal oluliselt muutunud. Järve pole siiani põhjalikult uuritud. Mõningad andmed pärinevad 1987. a, mille järgi järve vee läbipaistvus oli 2,8 m ja fütoplanktoni biomass madal (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli keskmiselt, ohtramalt esinesid mändvetikad, kollane vesikupp, vesiroosid (Nymphaea sp)., pilliroog ja harilik vesihernes (Utricularia vulgaris L.). Järve põhjast leiti ka sammalt (Reisenbuk jt, 1989). Varasemast uuringust 1968. a on teada, et taimestikku oli järves vähe, järve kaldavöönd oli kohati liivane, enamasti aga mudane või turbane (Mäemets, 1977). 5.1.3. Kuradijärv Kuradijärve on umbjärv, mille pindala on 1,3 ha, suurim sügavus 6,3 m, keskmine 2 m (Laarmaa jt. 2019). Järve ümbritsevad metsaga kaetud liivased künkad. Kaldad on turbased, vesi süveneb järsult ja on täis sinna kukkunud puid. Järv saab oma vee sademetest ja pinnase imbveest ning veevahetus on aeglane, <0,5 korra aastas. Suviti on veesammas tugevalt kihistunud ja aegajalt täheldatakse hapniku kadumist juba hüppekihis (Laarmaa jt., 2019). Taimestik koosneb peamiselt ujuvast penikeelest (Potamogeton natans L.) ja vesi-kirburohust (Polygonum amphibium L.). Kalastikust leidub järves ahvenat (Perca fluviatilis) , teiste kalade esinemise kohta andmed puuduvad. Järve seisundit ja talitlust on mõjutanud veetaseme muutumine põhjavee taseme muutumise tõttu. Samuti on oma mõju avaldanud kaldaala tallamine. Möödunud sajandi keskel oli Kuradijärv Kurtna järvestiku sügavaim (11,5 m). Vee läbipaistvuseks mõõdeti 1980ndate keskel 0,9 m (Ott jt., 1987). Veetaseme tõusmise tõttu on järve kaldavees rohkelt surnud puutüvesid, oksi ja rohukamarat, mis nüüd madalas kaldavees laguneb ning järve toitainetega rikastab (foto 1). Järve seisundit on hinnatud 2006. a väikejärvede seire raames. Seire andmetel on Kuradijärv sügav, kihistunud, pehme ja heleda veega järv. Vee läbipaistvus oli 1,5–2,6 m ja värvus kollane. Vesi oli nõrgalt aluseline, veesamba pH oli 7,1–8,4. Järv oli kihistunud ning hapnikuolud järves olid erakordselt halvad. Juulis oli vesi juba 2 m sügavuselt alates anaeroobne. Üldfosfori sisaldus epi- ja metalimnionis oli keskmine, 0,02 mg P/l (eutroofne tase), hüpolomnionis kõrge, 0,05–0,06 mg P/l. Üldlämmastik oli väga madal epi- ja metalimnionis, 0,29–0,52 mg N/l (mesotroofne tase). Põhja lähedal oli üldlämmastiku kontsentratsioon erakordselt kõrge (mais 2,5 mg N/l, juulis üle 6 mg N/l), mis anaeroobses keskkonnas oli taandunud NH4+ iooniks. Mineraalainete kontsentratsioon vees oli äärmiselt madal epi- ja metalimnionis (HCO3 0,2–0,3 mg-ekv/l), hüpolimnionis kuni keskmine (HCO3 0,85–2,05mg-ekv/l). Vee elektrijuhtivus tõusis pinnast põhjani peaaegu 7 korda, 33-lt 223-ni μS/cm. Järve veekvaliteet lämmastiku järgi oli halb, läbipaistvuse, fosfori ja pH järgi mõõdukas (Ott, 2006). Biokeemiline hapnikutarve oli 2006. a mais eutroofsete järvede tasemel ja juulis tunduvalt madalam, iseloomulik mesotroofsetele järvedele. Kuradijärve fütoplanktonile oli iseloomulik madal kuni keskmine liikide arv ning planktonis domineerisid kold-, rohe- ja vaguviburvetikad (Chrysophyta, Chlorophyta, Dinoflagellata), suvekuudel ka rafidofüüdid (Raphidophyta). Põhjalähedastes kihtides valitsenud anaeroobsete tingimuste tõttu on neist kadunud mitmed oligotroofse nõudlusega liigid, keda leidus seal veel 1980-ndatel. Zooplanktoni näitajate alusel oli Kuradijärv hüpertroofne veekogu. Koorikloomade fauna oli tüüpiliselt hüpertroofsetele veekogudele vaene. Keriloomade hulgas domineerisid tugevalt eutroofsetele tingimustele viitavad liigid ja järves esines ka hüpertroofsete vete indikaatorliiki Keratella tecta. Suurselgrootute arvukus järves oli 2006. a madal, kõige arvukamad olid surusääsklaste (Chironomidae) vastsed (Ott, 2006). Veesisese taimestiku moodustas 1936. a. vaid turbasammal (Sphagnum sp). Suur veetaseme langus (3,8m) 1970.–1980. a vähendas tugevasti varem kuni 10 m sügavuse järve mahtu ja muutis sellega ka veekeemiat. On arvatud, et 20. sajandi teises pooles mõjutas järve ka eriti tugev õhusaaste (Erg ja Ilomets, 1989), kuna järve asusid uute taimeliikidena mändvetikad, penikeeled ja vesikatk. Seire käigus 2006. a oli Kuradijärv väga napi kõrgemakasvulise kaldaveetaimestikuga, veetaimesdest leiti ujuvat penikeelt, vähem vesi- kirburohtu. Põhjas oli mitmel pool surnud sammalt. Ehkki ametlikke andmeid veesiseste taimede esinemisest pole, leidub viide lahnarohu leidumisest järve idakalda ääres S. Pallo 1977. a diplomitöös (Pallo, 1977). Vee raamdirektiivi nõuetest lähtuvalt oli järve seisund taimestiku osas 2006. a. „halb“ (Ott, 2006). Foto 1. Kuradijärv augustis 2019 (foto: A. Tuvikene). 5.1.4. Liivjärv Liivjärv on praeguseks umbjärv. Järve pindala on viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt vähenenud (foto 2), põhjuseks on peetud järvest idas paiknevate Oru turbaväljade kuivenduse ja Sirgala põlevkivikarjääri mõju (Erg & Ilomets, 1989). Varem on idakaldal asuva kraavi kaudutoimunud väljavool Riiasoo kraavi ja sealt Mustajõkke, kuid seoses järve veetaseme langusega on väljavool katkenud.Viimati viidi põhjalikud uuringud järvel läbi 1987. a. Siis oli järve vee läbipaistvus 4,0 m ja värvus pruunikaskollane. Varemalt aastatel 1957. ja1960. aastal oli järve vee läbipaistvus erakordselt suur,ulatudes 6,6 m (Mäemets, 1977). Vesi oli 1987. a nõrgalt aluseline. Mineraalainetekontsentratsioon oli madal, üldfosfori sisalduse järgi oli järv oligotroofne ja üldlämmastiku järgi aga eutroofne. Füto- ja zooplanktoni biomass oli madal (Mäemets jt, 1987).Kui 1968. a oli taimestikku järves vähe (Mäemets, 1977), siis 1987. aastal oli seda juba keskmiselt, veesisestest taimedes valitsesid mändvetikad (Chara sp.), vesikatk, harilik vesihernes ja penikeeled (Potamogeton sp.). Veel 1968. a seal esinenud järv- lahnarohu (LK II) populatsioon oli hävinud, kuid järves leidus lamedalehist jõgitakjat (LK II), samuti kasvas järve põhjas veel sammalt. Lamedalehise jõgitakja väikene asurkond oli säilinud ka 2011. aastal ning vahepealne (1987) vee suurenenud karedust näitav taimestik oli kadunud, järve põhjas oli aga kohati niitrohevetikate kiht. Foto 2. Liivjärv augustis 2019 (foto: A. Tuvikene). 5.1.5. Martiska järv Martiska järve pindala on 2,4 ha, suurim ja keskmine sügavus vastavalt 7 ja 2,1 meetrit (Laarmaa jt., 2019). Madal lõunaosa on ainult 2 m sügavune. Kaldad on kõvad ja liivased, idas turbased. Kaldajoon on vähe liigendatud. Martiska järv on umbjärv, mis toitub peamiselt sademetest ja pinnase imbveest, mistõttu on veevahetus väga nõrk (<0,5 korda/a). Järve põhja katab hinnanguliselt 1 m paksune mudakiht. Suviti järv kihistub ja põhjas on tugev hapnikupuudus. Talvine gaasirežiim on samuti kehv. Järves on tähtsal kohal rohketoiteliste järvede indikaatorliigid, ujuv- ja pikk penikeel. Järve kalastik on esindatud ahvenaga (Laarmaa jt. 2019; A. Tuvikene, avaldamata andmed). Järv on puhkajate seas populaarne ja põhjakaldal asuvad suplus- ja lõkkekoht. Seisundit mõjutab kõige rohkem veetaseme alanemine (Laarmaa jt., 2019) ning järve pindala on viimase 50 aasta jooksul oluliselt vähenenud (Ott jt., 1987). Põhjavee kasutamise vähenemise tõttu on järve veetase osaliselt taastunud. Kuid 2012. a teises pooles langes järve veetase taaskord pool meetrit – tõenäoliselt Vasavere veehaarde uuesti suurenenud pumpamiskoguste tõttu. Veetaseme tõusmise tõttu on järve kaldavees rohkelt surnud puutüvesid, põõsaste oksi ja rohukamarat, mis nüüd madalas kaldavees lagunevad ning järve toitainetega rikastavad. 2006. a seire andmetel on Martiska järv sügav, kihistunud, pehme ja heleda veega järv (tabel 4). Vee värvus oli järves mais ja juulis rohekaskollane, augustis helekollane. Vee läbipaistvus oli 3,5–3,8 m. Varem on olnud vesi järves väga hele ja läbipaistev, 1957. a 5,4 m, 1958. a 4,9 m. Vähem on olnud läbipaistvus 2001. aastal 2–3 m (Ott, 2001). Vesi oli nõrgalt aluseline. Pindmise veekihi pH oli mais ja juulis 8,4–8,5. Sügavuse suunas pH vähenes. Vesi oli kihistunud. Pindmine veekiht oli hapnikuga kergelt üleküllastunud, kuid põhjakihis oli hapniku defitsiit väga suur. Juulis oli põhi anaeroobne. Ka 2001. a olid hapnikuolud järves halvad (Ott, 2001). Fosforiühendite sisaldus oli madal kuni keskmine. Üldfosforit leidus veemassis 0,013–0,017 mg P/l, põhja lähedal mais 0,03 mg P/l. Üldlämmastiku sisaldus oli epi- ja metalimnionis väike, kevadel 0,22–0,25 mg N/l, suvel suurem, 0,46 mg N/l. Põhjalähedases vees oli üld N kontsentratsioon küllaltki kõrge, 1–1,2 mg N/l. Kihistunud oli ka mineraalainete sisaldus. Madal oli see epi- ja metalimnionis (HCO3 0,9– 1,1 mg-ekv/l), keskmine hüpolimnionis (HCO3 1,4–2 mg-ekv/l). Vee elektrijuhtivus oli madal, epi- ja metalimnionis madalam (88–106 μS/cm) kui hüpolimnionis (110–139 μS/cm). Veekvaliteet oli üld-N ja pH järgi mõõdukas, üld-P ja läbipaistvuse järgi hea (Ott, 2006). Fütoplanktoni biomass oli järves 2006. a pidevalt madal, v.a juulis põhjakihis, kus see oli keskmine. Liikide arv oli järves madal kuni keskmine. Domineerisid kold-, räni- ja vaguviburvetikad ning põhjakihtides ka neel- ja sinivetikad. Vee raamdirektiivi järgi oli järv 2006. aastal fütoplanktoni osas „hea“ kuni „väga hea“. Zooplanktoni näitajate alusel, suur arvukus ja madal biomass, oli Martiska järv 2006. a tugevalt eutroofne veekogu. Koorikloomade fauna oli tüüpiline tugevalt eutroofsele veekogule, kus on esindatud keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlikud liigid ning erinevaid liike on suhteliselt vähe. Määrati kolm liiki aerjalgseid ning neli liiki vesikirbulisi. Leiti ka klaasiksääse Chaoborus sp. vastseid. Kuna Chaoborus sp. vastsed on võimelised elama väga madala hapnikusisalduse juures, viitab nende esinemine hapnikupuudusele veekogu põhjakihtides. Suurselgrootute arvukus oli madal, liigirikkus aga suur. Kõige arvukam takson oli harilik keraskarp (Sphaerium corneum), mis seda tüüpi järvedes domineerima ei peaks. Koondhinnang järvele suurselgrootute osas oli „väga hea“ (Ott, 2006). Sarnaselt eelmiste järvedega on veetaimestikus toimunud suured muutused, kuid alates 1990-ndatest on see paranenud. Heaks näitajaks on õrna mändvetika rohkus ja selle kasvusügavuse ulatumine 3,2 meetrini. Samas oligotroofsete järvede tunnusliikide kadumine peegeldab muutuste püsivust ja 2006. aastal hinnati järve seisudiks veetaimestiku järgi „kesiseks“. Miljani (1958) andmeil levis 1935. a Martiska järves lobeelia- lahnarohukoosluse hinnanguliselt 100 m2 alal. Viimaseid jäänuseid põhjataimestiku kunagisest rikkusest leiti veel 1981. aastal. Veetaseme suur alanemine – 3,4 m (1946–1987) (Erg & Ilomets, 1989) võimaldas viimati nende kasvupiirkonnaks olnud idakalda-aluse keskosa asustada pillirool ja ujuval penikeelel ning isegi mändidel. Praeguseks, pärast järve veetaseme osalist taastumist, on surnud männid ja muud taimejäänused muutnud madalaveelise vööndi paraku põhjataimestikule ebasobivaks (foto 3). Kindlasti on muutunud ka kaldaala valgustingimused, sest järve ümbritsev mets varjutab järve kaldaala rohkem kui pool sajandit tagasi selle asemel olnud nõmmekooslus. Tabel 4. Martiska järve hüdrokeemilised ja –bioloogilised näitajad (Laarmaa jt., 2019 järgi) Näitaja Väärtus Hinnang, märkused Läbipaistvus, m 3,2 pH 7,7 HCO3, mg/l 66 Üld-P, mg/m3 19 Selle tüübi kohta keskmine Üld-N, mg/m3 570 Selle tüübi kohta keskmine KHT, O2/l 20 Madal Fütoplanktoni biomass, mg/l 1,5 Väike, on esinenud veeõitsenguid Fütoplanktoni liikide arv 24 Valdavad kold-, räni- ja vaguviburvetikad Zooplanktoni arvukus, tuh is/m3 1,2 Kõrge, liigid iseloomulikud rohketoitelisele järvele Zooplanktoni biomass, g/m3 0,4 Väike. Domineerivad kõrget toitelisust eelistavad keriloomad. Taimeliikide arv vees ja 40 Taimestiku sügavuspiir kuni 3 m, üksikud veepiiril samblad kuni 6 m sügavusel. Foto 3. Martiska järv 2019. a. augustis (foto: A. Tuvikene) 5.1.6. Valgejärv Poolhuumustoiteline Valgejärv asub Kurtna järvestiku idaservas. Järve pindala on 8,5 ha, suurim sügavus 10,5 m, keskmine sügavus 4,6 m (Laarmaa jt., 2019). Kaldajoon on vähe liigestatud. Järve ümbritseb liivase pinnasega mets, läänes ulatub järveni raba. Lõuna- ja idakaldad on liivased. Valgejärv on umbjärv, mis toitub sademe- ja rabaveest. Põhjaosas asub kraav, mis suunab liigvee freesturbavälja piirdekraavi. Järve veevahetus on aeglane, <0,5 korda aastas. Järve põhja katab ca 1 m paksune mudakiht. Järvest on leitud selgrootuid liike – valgelaup-rabakiili ja laia ujurit. Kaladest elab järves ahven. Järvel puudub supelrand ja seetõttu pole järv puhkajate seas väga populaarne, kuid on täheldatud tallamist madalas vees vesilobeelia kasvualal (Laarmaa jt., 2019). 1980ndate keskel oli järve vee läbipaistvus suurem, 4 m. Valgejärv on umbjärv, kuid on olnud varem antropogeense väljavooluga. Järve põhjaosast saab alguse kraav, mis suubub Oru turbaväljade piirdekraavi. 2012. sügisel oli kraavis vett järvest mõnesaja meetri kaugusele ning kaugemal oli kraav kuiv. Järve veetase pole viimase poole sajandi jooksul oluliselt muutunud. Valgejärve vett on kasutatud suurte metsatulekahjude kustutamiseks, viimati aastal 2006. Valgejärv on ainsana MKA järvedest arvatud pinnaveekogumiks ja seal toimub regulaarselt väikejärvede seire. Valgejärv on sügav, kihistunud, pehme ja tumeda veega järv ja 2010. a seireandmetel oli vee värvus järves varieeruv. Mais oli vesi helepruun, juulis pruunikaskollane ja hiljem punakaspruun. Vee läbipaistvus oli keskmiselt 1,78 m, varasematel uuringutel on see olnud 2,5–2,75 m (2006), 2,1–2.5 m (2001), 3 m (1987), 4,4 m (1954). Vee pH oli nõgalt happeline 6,53. Vesi oli hapnikurikas ainult pinnakihis, sügavamate kihtide suunas hapnikusisaldus vähenes. Põhja lähedal oli pidev hapniku defitsiit. Nii fosfori kui ka lämmastikuühendeid, oli vähe; üld-P oli 0,016 mg P/l ja üld-N 0,52 mgN/l, mille järgi võis järve veekvaliteedile anda „väga hea“ hinnangu. Mineraalsetest lämmastiku ühenditest valdasid ammooniumi soolad (NH4+), mille sisaldus vees oli aeg-ajalt suur, isegi 0,1 mg N/l viidates veekogu halvale seisundile. Vesinikkarbonaadi (HCO3-) sisaldus oli madal, <0,1–2 mg-ekv/l, nagu ka elektrijuhtivus – 22– 41 μS/cm. Veekogu seisund oli pH, üldfosfori ja -lämmastiku järgi „väga hea“, läbipaistvuse järgi „halb“ (Ott, 2010). Fütoplanktoni liikide arv varieerus 2006. a maist augustini madalast kõrgeni. Biomass oli pidevalt madal kõigis proovikihtides. Järves domineerivad kold-, neel- ja vaguviburvetikad ning suviti ka tativetikas Gonyostomum semen. Võrreldes 2006. a olid 2010. a juulikuine biomass ja klorofüll-a hulk oluliselt väiksemad, mis on seotud tativetika madala arvukusega. Muude näitajate osas olulisi muutusi märgata ei olnud. Vee raamdirektiivi nõuetest lähtuvalt oli järve seisund fütoplanktoni osas „väga hea“. Zooplanktonit leiti 11 taksonit, sh kaheksa liiki koorikloomi. Zooplanktoni arvukus oli järves kõrge, biomass keskmine ning võrreldes varasemate aastatega püsinud suhteliselt stabiilsena. Zooplanktoni seisundit järves hinnati „väga heaks“. Suurselgrootustest domineeris järves raba-õrnpäevik (Leptophlebia vespertina). Üldhinnang suurselgrootute osas oli hea (Ott, 2010). Järves täheldati 2010. a 32 liiki makrofüüte – 24 liiki kaldavee-, viis liiki ujulehtedega ja kolm liiki veesiseseid taimi. Kaldaveetaimede hulgas domineerisid tarnad (Carex sp), keskmisel hulgal leidus sookastikut (Calamagrostis canescens (Weber) Roth), soopihla (Potentilla palustris (L.) Scop.) ja harilikku pilliroogu. Ujulehtedega taimestikus tõusis esile valge vesiroos (LK III, Nymphaea alba L.). Valgejärves on Kurtna ainuke ja seejuures suur vesilobeelia (LK II) populatsioon, mille taimede ligikaudseks arvuks 2012. a hinnati üle 200 000 (tegemist on väikeste rosettidega). Vähemal määral leidub järv-lahnarohtu (LK II) ja lamedalehist jõgitakjat (LK II) (Aruanne keskkonnaministeeriumile 4-1.1/253, 2012). Kaitsealuste taimede vöönd oli 2006. a võrreldes katkendlikumaks muutunud. 1950-ndatel aastatel kattis kogu järvepõhja ka samblavaip, kuid see oli kadunud juba 1980-ndateks aastateks (Ott jt, 1995). 2010. a esines järves suurel hulgal niitrohevetikaid. Järve dominantliikide hulka oli ilmunud valge vesiroos, esmakordselt leiti väikest vesiroosi (Nymphaea candida C. Presl, mõlemad LK III kategooria). Järve ökoloogiline seisund suurtaimede põhjal oli 2010. a endiselt „hea“, kuid 2006. a võrreldes siiski mõnevõrra halvenenud (Ott, 2010). Selle üheks põhjuseks peetakse järve ökosüsteemile avaldatavat suurt stressi puhkajate poolt, kes langetavad kilesaunade ja purrete rajamiseks järve kaldal puid, pesevad vees pesuvahendiga toidunõusid ja riideid ning prügistavad kaldaid (Ott, 2010). Ka Tallinna Ülikooli kompleksuuringu järgi 2018. aastal on Valgjärve troofsus jätkuvalt tõusnud. Eriti kõrge oli 2018. a. uuringute põhjal üldlämmastiku sisaldus. Järve koondseisund 2018. a. hüdrofüüsikaliste ja – keemiliste näitajate järgi oli „kesine“. Natura elupaikade hinnangu järgi oli 2018. aastal Valgejärve esinduslikkus küll „kõrge“, kuid üldine looduskaitseline väärtus langenud. Kokkuvõtlikult on Valgejärve olulisemateks probleemideks orgaanilise aine sisalduse suurenemine, vegetatsiooniperioodil sügavamates kihtides kujunev hapnikupuudus, pidevalt suurenev üldfosfori sisaldus, veesisesel taimestikul vohav epifüüton, tativetika vohamine ning mõningad muutused zooplanktoni koosluses. Nimetatud probleemid on omavahel seotud: hapnikupuudus, kollase aine sisalduse suurenemine ja vee läbipaistvuse vähenemine on seotud orgaanilise aine sisalduse suurenemisega. Suur orgaanilise aine sisaldus põhjustab hapnikupuudust, kuna selle lagundamiseks kasutavad mikroorganismid ära järve põhjakihtidesse kevadise segunemisega jõudva hapniku. Orgaanilise aine sisalduse tõusu üheks põhjuseks võib olla soovee osatähtsuse kasv järve toites. Soovalglalt pärineva toite suurema osakaalu teooriat toetab ka toimunud järve happelisuse tõus (Tallinna Ülikool, 2019). Teisalt on eelkõige viimasel kümnendil nähtavasti suurenenud ka Valgejärve enda produktsioon. Seda näitab nii järve oksüdeeritavusprotsendi langus kui ka varasemate kümnenditega võrreldes suurem veesamba klorofüllisisaldus. Produktsiooni kasvule on aidanud kaasa kasvutrendi näitav üldfosfori sisaldus. Samuti oli 2018. aasta suvel järves erakordselt suur lämmastikuühendite sisaldus. On näidatud, et kui N:P suhe on üle 16, siis limiteerib fütoplanktoni ja suurtaimede arengut fosfor (Milius & Starast, 1996). Peaaegu kõigis Valgejärve proovides oli 2018. aastal N:P suhe üle 16. Vaid maikuus oli järve pinnakihis N:P suhe 16, seega siis kummagi toitaine puudus produktsiooni ei piiranud. Seega on järve fosforisisalduse suurenemine järve seisundile ohtlikum kui väga suur lämmastikuühendite sisaldus, mis võis olla tingitud erakordselt kuumast suvest.Kollasemaks ja happelisemaks muutunud järvevesi näitab, et turbaalalt pärineva vee osakaal on suurenenud. Seda põhjendatakse Kvaternaari veekihi veetaseme olulise alanemisega Valgejärvest idapool (Tallinna Ülikool, 2019). Turbaalalt pärinev orgaanikarikas ning tume soovesi on vähendanud järve läbipaistvust ja põhjustanud tugevamat kihistumist. Need on nähtused, mida ei esinenud veel 1980ndate lõpus ja mida on järve puhul täheldatud alates selle sajandi algusest. Tabel 5. Valgejärve hüdrokeemilised ja –bioloogilised näitajad (Laarmaa jt., 2019 järgi) Näitaja Väärtus Hinnang, märkused Läbipaistvus, m 2,4 pH 6,8 HCO3, mg/l 6 Üld-P, mg/m3 16 Üld-N, mg/m3 500 KHT, mg O2/l 41 Fütoplanktoni biomass, mg/l 1,9 Väike Fütoplanktoni liikide arv 19 Väike Zooplanktoni arvukus, mln is/m3 1,1 Iseloomulik mõõdukalt rohketoitelisele järvele Zooplanktoni biomass, g/m3 1 Väike. Järves leidub võrdlemisi haruldast vesikirbulist – küürikut (Holopedium gibberum) Taimeliikide arv vees ja veepiiril 48 Põhiline liigirikkus on koondunud veepiirile Foto 4. Valgjärv augustis 2019 (foto: A. Tuvikene). 5.2. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (elupaigatüüp 3130) Seda tüüpi järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane, hea läbipaistvusega, taimestik on liigirikas, kuid hõivab vaid kuni viiendiku järve pinnast (Paal, 2007). Kesktoitelised (või pigem juba endised kesktoitelised) järved on peaaegu kõik tugeva inimmõju all ja kiiresti eutrofeerumas nii olme- kui ka põllumajandusreostuse tõttu, mistõttu järvede kaldad on kiiresti taimestumas. Seetõttu on peamiseks kaitse ja taastumise eelduseks reostuse lõppemine. Ilma selleta ei ole loota suure- ja kiirekasvuliste taimede pealetungi pidurdumist (Mäemets, 2010). Natura standardandmebaasi järgi moodustavad vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved 3,4% ehk 14,2 ha Kurtna loodusala pindalast ning nende esinduslikkus on keskmine (C). Vastavalt elupaikade koondkihile on kaitsealal elupaigatüüp inventeeritud kahe järvena – Haug-, Nõmme järv. Sellesse elupaigatüüpi arvatud nimetatud järved ei eristu taimestiku järgi, vaid nad on elupaigatüüpi arvatud vee omaduste tõttu (H. Mäemetsa suulised andmed). Nõmme järv on pideva kaevandusvete läbivoolu tõttu tugevasti muutunud ning võiks oma mändvetikamasside poolest kuuluda ka vähe. Kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (elupaigatüüp 3140) alla. Mõlemas järves vohab elupaigatüübile mitteomane kõrgekasvuline kaldataimestik. Ala ei ole intensiivne põllumajandus- ega elamupiirkond ning seetõttu pole suurt ohtu, et järvedesse jõuaks Raudi kanali kaudu toitaineterikas põllumajandus- ja olmereostus. Ettevõtetega seotud võimalikeks ohuteguriteks on Estonia kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Haugjärvele, sulfaatiderikka kaevandusvete jõudmine Raudi kanali kaudu Nõmme järve ning Estonia kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Nõmme järvele. Raudi kanali kaudu Nõmme järve suubuva kaevandusvee tõttu on oluline hoida kontrolli all sulfaatide ja heljumi kogust Raudi kanalisse jõudvas kaevandusvees. 5.2.1. Haugjärv Haugjärv on umbjärv ning järve pindala on viimase viiekümne aastaga oluliselt vähenenud. Järve kaasaegse veetaseme kohta andmed puuduvad, kuid ilmselt on see viimastel kümnenditel tõusnud, kuna kaldavööndis on vee alla jäänud taimestikku. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud. Aastast 1987 on täpsemaid andmeid taimestiku kohta (Reisenbuk jt, 1989). Siis oli veetaimestikku oli järves keskmiselt, ohtramalt esinesid tarnad ja penikeeled. Varasemast (1968) on teada, et järv oli väga taimestiku- ning planktonivaene. Oletatud on, et järves on varasemalt linu leotatud (Mäemets, 1977). 5.2.2. Nõmme järv Nõmme järv on läbivoolujärv, lõunast voolab sisse Raudi kanalist kaevandusvett toov kraav, loodest Suurjärvest tulev ning Niinsaare järve ja Mustjärve läbiv kraav. Järve pindala on viimase viiekümne aastaga oluliselt vähenenud. Aastakümneid toimis Nõmme järv sisuliselt Estonia kaevanduse settebasseinina, kuna kaevanduse ja Raudi kanali vahele ei olnud ehitatud settebasseini. Seetõttu kasvas mõnekümne aastaga settekiht järves 25 cm võrra (Kõiv & Ott, 2011). Pärast settebasseinide ehitamist kaevandusvee väljavooludele on probleem vähenendud. Väljavool Nõmme järvest toimub kirdeosast Raudi kanali kaudu, mis viib vee Särg- ja Ahvenjärve kaudu Konsu järve. Kanali süvendamine 1960-ndatel alandas oluliselt (0,5–1 m) Nõmme järve ning ka Niinsaare ja Mustjärve veetaset (Mäemets, 1977). Järve esinduslikkust ega looduskaitselist seisundit ei ole LoD elupaikade kriteeriumite järgi hinnatud. Seireandmete põhjal 2006. Aaastal oli järve seisund „madal“. Vesi oli järves kollakasroheline kuni rohekaskollane. Läbipaistvus oli muutlik, suurenedes alates maist. Mais oli läbipaistvus 2,9 m, juulis 3,8 m, augustis oli vesi väga läbipaistev, 4,6 m. Vesi oli hapnikurikas ka põhja lähedal. Üldfosfori sisaldus vees oli väga madal, 0,007–0,009 mg P/l, samuti õldlämmastik oli madal kuni keskmine, kevadel oluliselt suurem (0,9 mg N/l) kui suvel (0,3–0,4 mg N/l). Mineraalainete kontsentratsioon oli väga kõrge, ilmselt tänu sulfaatide suurele sisaldusele vees. Kõrge SO4 kontsentratsioon on tingitud Raudi kanali kaudu järve jõudvast kaevandusveest. Kui selle sisalduse mõju välistada, võib Nõmme järve veekvaliteeti hinnata üldlämmastiku järgi „heaks“, läbipaistvuse, üldfosfori ja pH järgi „kõrgeks“ (Ott, 2006). Fütoplanktoni biomass oli 2006. aastal pidevalt madal ning selle jaotus veesambas ühtlane. Liikide arv loendusproovis oli keskmine. Arvukuse osas domineerisid ränivetikad ja koldvetikad, rohevetikad ja neelvetikad. Suurima biomassiga olid ränivetikad, koldvetikad, neelvetikad, vaguviburvetikad ja sfäärilised rohevetikad. Vee raamdirektiivi nõuetest lähtuvalt oli järve seisundi fütoplanktoni osas „väga hea“. Zooplanktoni näitajate alusel oli järv tugevalt eutroofne veekogu, arvukus oli suur ja biomass väike. Koorikloomade fauna oli tüüpiline tugevalt eutroofsele veekogule, kus esindatud keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlikud liigid ning erinevaid liike suhteliselt vähe (kokku seitse). Koorikloomade osakaal kogu zooplanktoni arvukusest oli tugevalt eutroofse veekogu kohta suhteliselt kõrge. Koorikloomade osakaal biomassis oli suur, sellest moodustasid olulise osa keskkonna suhtes vähenõudlikud liigid. Keriloomade hulgas domineeris väikesemõõtmeline eutroofsetele tingimustele viitav liik Keratella cochlearis. Suurselgrootute arvukus oli 2006. a väga madal. Kõige arvukam takson oli mudapäeviku (Caenis horaria) vastsed. Koondhinnang järvele suurselgrootute osas oli „hea“ (Ott, 2006). Nõmme järve suurtaimestikku mõjutavad kõige rohkem sissevoolud, neist intensiivseima vooluga on Raudi kanal, kust saabub kaevandusvesi. Selle tõttu on põhjasete aja jooksul küllastunud sulfaatidest (Punning & Punning, 1987) ning sarnaselt rannajärvedega oli vaiksemates järveosades heleda valkjaskollase pinnakirme all must haisev mudakiht (sisaldades H2S). Niisugused piirkonnad olid taimedeta ning viimased asustasid peamiselt järve kirdeosas ja madalveelist loode-lääneservas. Raudi kanali ja väljavoolu joonel paistis tugev vee liikumine taimestikule väga soodus olevat. Eesti sügavusrekord 5 m ujulehtedega taimedele (kollane vesikupp) saadi just 2006. aastal Nõmme järve kaguosast. Veesiseses taimestikus oli suurima kasvusügavusega (3,5 m) kaelus-penikeel (Potamogeton perfoliatus L.) samas piirkonnas. Väga soodus oli liikuva veega järveosa ka harilikule kuuskheinale (Hippuris vulgaris L.), männas-vesikuusele (Myriophyllum verticillatum L.) ja liht-jõgitakjale (Sparganium emersum Rehmann). Suurtaimestiku järgi oli Nõmme järve seisund „hea“ (Ott, 2006). Nõmme järvest on 2002. a leitud vähearvukalt hinku (Cobitis taenia, LK III), olles ainus selline Kurtna järvestiku järv. 5.3. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (elupaigatüüp 3140) Siia rühma kuuluvad nii vähetoitelised selge hele- kuni sinakasrohelise lubjarikka veega järved kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja humiinaineterikkad segatoitelised kalgiveelised järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Osa selle elupaigatüübi järvi on humiinainete või kergesti lagunevate orgaaniliste ühendite reostuse tõttu muutunud segatoitelisteks, sest järves endas tekkivale orgaanilisele ainele lisandub rohkesti orgaanilisi ühendeid valglalt (Paal, 2007). Enamik kalgiveelisi järvi asub viljakate maadega piirkondades, kus asustus on neid pikka aega mõjutanud. Natura standardandmebaasi järgi moodustavad vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved 14,8% ehk 61,9 ha loodusala pindalast ning nende esinduslikkus „hea“ (B) kuni „keskmine“ (C). Vastavalt elupaikade koondkihile on kaitsealal elupaigatüüp inventeeritud nelja järvena – Must-, Niinsaare, Räätsma ja Suurjärv. Peamine probleem nimetatud elupaigatüüpi kuuluvate järvedega Kurtnas on nõukogude perioodil ellu viidud ulatuslikud veerežiimi muutused, mille tagajärjel on järvede veetase langenud ning toonud kaasa nende eutrofeerumise järvesiseste protsesside toimel. Välisallikatest tuleva reostusega Kurtnas probleeme ei ole. Seega tuleb järvede seisundi parandamiseks taastada sellesse elupaigatüüpi kuuluvate järvede loomulik veerežiim osaliselt ning eelnevalt puhastada veerežiimi taastamisel vee alla jäävad kaldaalad sinna vahepealsetel aastakümnetel kasvanud maismaataimestikust. Vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede kaldale ei ole väikese koormusega puhkealade rajamine vastunäidustatud. Ettevõtetega seotud võimalikeks ohuteguriteks on Estonia kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Must-, Niinsaare, Räätsma ning Suurjärves. Oluline on tagada, et ettevõtete tegevus ei tooks kaasa põhjavee taseme langust. Vajalik on jälgida, et Niinsaare järve lõunakaldal ning Räätsma järve läänekaldal asuvatest majapidamistest ei satuks heitvett järvedesse. 5.3.1. Mustjärv Mustjärv on antropogeense läbivooluga järv, läänest voolab sisse Niinsaare järvest tulev kraav ja lõunast välja läbi Nõmme järve Raudi kanalisse suubuv kraav. Kraavide kaevamise järel langes järve veetase rohkem kui pool meetrit. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud. Mõningad andmed pärinevad 1987. a, mille järgi järve vee läbipaistvus oli 2,4 m ja fütoplanktoni biomass madal (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli vähe, ohtramalt esinesid mändvetikad ja harilik vesihernes (Reisenbuk jt, 1989). 5.3.2. Niinsaare järv Niinsaare järv on antropogeense läbivooluga järv, põhjast voolab sisse Suurjärvest tulev kraav ning kagust voolab välja läbi Must- ja Nõmme järve Raudi kanalisse suubuv kraav (foto 5). Järve pindala on viimase viiekümne aastaga oluliselt vähenenud. A. Mäemetsa 1977. a hinnangul rikuti järv 1963. a kraavide kaevamisega täielikult (Mäemets, 1977). Viimati viidi põhjalikud uuringud järvel läbi 1987. Aastal, siis oli järve vee läbipaistvus 2,5 m. Mineraalainete kontsentratsioon oli kõrge, üldfosfori ja -lämmastiku sisalduse järgi oli järv eutroofne. Fütoplanktoni zooplanktoni biomassid olid keskmised (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli palju, ohtramalt esinesid mändvetikad, tarnad, vesiroosid, pilliroog, penikeeled ja harilik vesihernes (Reisenbuk jt, 1989). Foto 5. Niinsaare järv augustis 2019 (Foto: Arvo Tuvikene) 5.3.3. Räätsma järv A. Mäemetsa (1977) järgi on tegemist Eesti ainsa siderotroofse e rauatoitelise järvega, mis asub Kurtna mõhnastiku edelaserval ja pindala on 15,7 ha. Suurim sügavus on 10,5 m, keskmine 4,6 m (tabel 6). Läänekallas on järsk, mujal on kaldad madalad. Kaldavöönd on kohati liivane, täis vette varisenud puid ja kände. Räätsmaa on lähtejärv ja väga nõrga läbivooluga, veehaetus 0,5 korda/aastas. Väljavool toimub kraavi kaudu Ahvenjärve. Järv on tugevasti mudastunud. Põhjaselgrootutest leidub avaveelisel alal surusääsklasi, järve-klaasiksääske leidub kuni 9,5 m sügavusel. Kaldaäärne põhi on mudane, seal valdavad surusääsklased, harilik mudapäevik ja tiigipäevik. Järvest on leitud suurt rabakiili. Jõevähi arvukus on madal ja varasemaga võrreldes vähenenud. Kaladest on teada särje, ahvena, haugi, kiisa, linaski, kogre ja lutsu esinemine. Järvele pääseb ligi läänekaldalt, kus asub Kurtna noortelaager. Järve põhjaotsas on liivane ujumiskoht koos paadisillaga. Varem on järv olnud antropogeense väljavooluga, kuna põhjaosast algava kraavikaudu on toimunud väljavool Ahvenjärve ja sealt edasi Konsu järve. Praegu väljavool pigem puudub, kuna 2012. aasta sügisel oli vett kraavis järvest mõnesaja meetri kaugusele, kaugemal oli kraav kuiv. Madal looduskaitselise seisundi hinnang (C) tuleneb H. Mäemetsa arvamusel ilmselt järve unikaalsusest ja sobimatusest käsitletavasse elupaigatüüpi (3140) ning taimestiku parameetrite järgi tuleks hinnati seisundit 2003. aaasta põhjal „väga heaks“ (A). Viimati viidi põhjalikud uuringud järvel läbi 1987. aastal ning mineraalainete kontsentratsioon oli siis keskmine, üldfosfori sisalduse järgi oli järv oligotroofne, üldlämmastiku järgi aga mesotroofne. Fütoplanktoni ja zooplanktoni biomass olid keskmised (Mäemets jt, 1989). Taimestikku ja vee läbipaistvust uuriti ka 2003. a augustis, mil esimene oli 4,0 m nagu varemgi (1987). Veesisest taimestikku oli endiselt palju järve lõunaosas, ohtramalt esinesid mändvetikad, valge vesiroos, läik- (Potamogeton lucens L.) ja kaelus- penikeel ning männas-vesikuusk. Läik-penikeel kasvas Räätsmas Eesti väikejärvedest kõige sügavamal – 5 m (1954. a samas 5,5 m: H. Tuvikese käsikirjalised andmed). Tabel 6. Räätsma järve hüdrokeemilised ja –bioloogilised näitajad (Laarmaa jt., 2019 järgi) Näitaja Väärtus Hinnang, märkused Läbipaistvus, m 4,5 pH 7,8 HCO3, mg/l 130 Keskmine Üld-P, mg/m3 Madal Üld-N, mg/m3 Keskmine KHT, mg O/l 18 Madal Fütoplanktoni biomass, mg/l 3-4,5 Keskmine Fütoplanktoni liikide arv 19 Väike. Domineerivad vaguvibur- ja koldvetikad. Zooplanktoni arvukus, tuh is/m3 280 Keskmine. Leidub suuri aerjalgseid ja vesikirbulisi. Zooplanktoni biomass, g/m3 1,9 Keskmine Taimeliikide arv vees ja 36 veepiiril 5.3.4. Kurtna Suurjärv Järv on karedaveeline ja segatoiteline, pindalaga 33,3 ha ja suurim sügavus 5,3 m ning keskmine 2,8 m (tabel 7). Kaldajoone pikkus on 3,4 km ja see on keskmiselt liigendatud. Põhjapoolset osa nimetatakse Suurjärveks, lõunapoolset Peenjärveks. Järve ümbritsevad rabastuv mets, raba ja sooniit, kagus ulatuvad järveni metsased seljandikud. Järv saab vee peamiselt sademetest, pinnase imbveest ja ka soost. Järves leidub ka põhjaallikaid. Algne väljavool kulges loodenurgast Vasavere jõe kaudu Pühajõkke, kuid lõunaossa kaevati 1953. a. kanal, mis suubub Niinsaare järve ja sealt edasi Mustajõkke. Veevahetus on keskmine, 2,9 korda aastas. Järve põhja katab kuni 4,5 m paksune mudakiht. Vee värvus on kollalaspruun või pruunikaskollane ja keskmise läbipaistvusega. Kalastikust on järves esindatud särg, roosärg, ahven ja haug. Kirjanduses on mainitud latika ja linaski esinemine. Supluseks sobiv rand puudub. Suurjärv on loodusliku läbivooluga järv, mille sissevool tuleb edelast kraavide ja kraavitatud oja kaudu,väljavool läheb lõunast 1963. a rajatud kanali kaudu Niinsaare järve ning sealt edasi Must- ja Nõmme järve. Kuigi kanali kaevamise tagajärjel järve veetase langes, pole järve pindala viimase viiekümne aasta jooksul oluliselt muutunud. Enne 1960-ndaid toimus väljavool põhjaosast Vasavere jõkke, kuid see suleti paisuga. Viimati viidi põhjalikud uuringud järvel läbi 1987. aastal. Siis oli järve vee läbipaistvus 2,9 m, mineraalainete kontsentratsioon oli kõrge, üldfosfori sisalduse järgi oli järv oligotroofne, üldlämmastiku järgi aga eutroofne. Fütoplanktoni biomass oli keskmine, zooplanktoni biomass kõrge (Mäemets jt, 1989). Veesisesest taimestikku oli keskmiselt (Mäemets, 1987), ohtramalt esinesid mändvetikad, vesikupud, vesiroosid, pilliroog ja penikeeled. 1954. a oli taimestikku järves vähe (Mäemets, 1977). Tabel 7. Kurtna Suurjärve hüdrokeemilised ja –bioloogilised näitajad (Laarmaa jt., 2019 järgi). Näitaja Väärtus Hinnang, märkused Läbipaistvus, m 2,5 pH 8,0 HCO3, mg/l 190 Keskmiselt kare Üld-P, mg/m3 10 Üld-N, mg/m3 800 Madal KHT, mg O/l 30 Keskmine Fütoplanktoni biomass, mg/l 3,1 Keskmine Fütoplanktoni liikide arv 89 Suur Zooplanktoni arvukus, tuh is/m3 179 Zooplanktoni biomass, g/m3 1,9  Taimeliikide arv vees ja 20 Kaldaveetaimede seas valitseb pilliroog ja veepiiril järvekaisel. Veepiiril võib kohata lääne- mõõkrohtu (LK III) 5.4. Huumustoitelised järved ja järvikud (elupaigatüüp 3160) Huumustoitelised järved ja järvikud on turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised looduslikud veekogud, peamiselt rabades või rabastuvates nõmmedes (Paal, 2007). Kaitsealal on inventeeritud neli selle elupaigatüübi veekogu –Laukesoo laugas, Saarejärv, Väike ja Suur Linajärv. 5.4.1 Laukesoo laugas Laukesoo laugas asub Suurjärvest põhjas ning on 0,06 ha suurune. Üldist looduskaitselist väärtust on hinnatud „kõrgeks“. Andmed elustiku kohta puuduvad. 5.4.2. Saarejärv Saarejärv on umbjärv, millel varem oli väljavool kraavi kaudu Sisalikujärve ja sealt Peen-Kirjakjärve. Järve veetase pole viimase poole sajandi jooksul oluliselt muutunud. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud. Mõningad andmed pärinevad 1987. a, mille järgi järve veeläbipaistvus oli 3 m ja fütoplanktoni biomass keskmine (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku esines vähe, ohtramalt esinesid mändvetikad ja kollane vesikupp (Reisenbuk jt, 1989). Taimestik oli vähene ka 1937. a (Mäemets, 1977) ja 2002. a veesisene taimestik puudus (H. Mäemetsa suulised andmed). 5.4.3. Kurtna Väike Linajärv Kurtna Väike Linajärv on umbjärv, selle veetase pole viimase poole sajandi jooksul oluliselt vähenenud. Kuna käesolevaks ajaks on registreeritud järve kaldaõõtsikul sookolla (Lycopodiella inundata (L) Holub) kasvukoht, ei ole veetaseme tõstmine otstarbekas (Kurtna KKK, 2015). Järve pole pikka aega põhjalikult uuritud. Põgus uuring toimus LoD järveelupaikade inventuuri ajal 2002. a, mille andmete põhjal veetaimestik järves praktiliselt puudus, kaldavööndis domineerisid tarnad ja sügavamas vees vesikupud. Kurtna Linajärve poolses osas esines õõtsikul sookolda (Lycopodiella inundata, LK II); samuti kasvas veepiiril harilikku porssa (Myrica gale L., LK III). 5.4.4. Kurtna Suur Linajärv Kurtna Suur Linajärv on umbjärv. Järve veetase pole viimasel viiekümnel aastal oluliselt muutunud. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestiku kohta on andmed 1987. a, siis oli veetaimestikku järves vähe, kaldavööndis domineerisid tarnad ja sügavamas vees vesikupud. Veel 1968. a kaldavee- ja veetaimestik puudus. Taimevaesuse põhjuseks on peetud kunagist linaleotamist järves. Järve põhi oli 1968. a mudane (Mäemets, 1977). Järve kaldalt on 2002. aastal leitud juurduvat kõrkjat (LK II, Scirpus radicans Schkuhr). 5.5. Loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata järved Kaitsealal on 18 keskkonnaregistrisse (KKR) kantud loodusdirektiivi (LoD) elupaigatüüpi mittekuuluvat järve. Need järved moodustavad 2,8 % ehk 67 ha kaitseala pindalast. Lisaks on kaitsealal KKR-sse kandmata Väike-Laugasjärv, mille pindala on 0,2 ha. Need järved koos direktiivi järvedega moodustavad koos kaitse-eesmärgiks oleva järvederikka maastikuilme, mistõttu on oluline ka nendele järvede seada kaitse-eesmärgid. Kuna need järved kuuluvad erinevatesse tüüpidesse ning paljude nende kohta puudub sisuliselt igasugune praegust seisundit kajastav info, on nende puhul raske välja tuua ühiseid nimetajaid probleemide või kaitse korraldamise kohta. Paljude järvede veerežiimi on muudetud. Järvede seisundi parandamiseks tuleb taastada nende järvede veerežiim, mida ei läbi majanduslikult oluline Raudi kanal. Ott jt. (1995) järgi on neist järvedest väärtuslikumad Jaala, Rääk- ja Must- Jaala järv. Andmeid nende järvede kohta on vähe ja lünklikult, kuna neid pole aastakümneid põhjalikult uuritud, mistõttu on soovitatav läbi viia inventuur ning limnoloogiline kompleksuuring. 5.5.1 Kirjakjärv Kirjakjärv on läbivoolujärv, edelast voolab sisse Peen-Kirjakjärvest tulev Raudi kanal ning loodest Jaala järvest tulev oja, kirdeosast voolab välja Mustajõgi. Järve pole põhjalikult uuritud, vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aaastast ning siis oli veetaimestikku järves palju, ohtramalt esinesid mändvetikad, räni-kardhein (Ceratophyllum demersum L.), kollane vesikupp, vesiroosid, penikeeled ja järvkaisel (Reisenbuk jt., 1989). Järv oli taimestikurikas ka 1954. ja 1968. a, mil see hõivas samuti kogu järve (Mäemets, 1977). 5.5.2. Peen-Kirjakjärv Peen-Kirjakjärv on läbivoolujärv, loodest voolab sisse Raudi kanal ning kirdest välja samuti Raudi kanal, mis suubub Kirjakjärve. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestikku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves palju, ohtramalt esinesid mändvetikad, räni-kardhein, kollane vesikupp, vesiroosid, penikeeled ja järvkaisel (Reisenbuk jt., 1989). Taimestikku oli järves väga palju juba ka 1954. a, mil see oli hõivanud peaaegu kogu järve (Mäemets, 1977). 5.5.3. Nootjärv Nootjärv on nõrga loodusliku läbivooluga järv, edelast voolab sisse Allikjärvest tulev oja, kagunurgast väljub läbi Virtsiku järve Riiasoo kraavi suubuv kraavitatud oja. Viimati viidi põhjalikud uuringud järvel läbi 1987. aastal. Siis oli järve vee läbipaistvus 2,0 m. Mineraalainete kontsentratsioon oli madal, üldfosfori ja -lämmastiku sisalduse järgi oli järv mesotroofne. Füto- ja zooplanktoni biomass oli keskmine (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli palju, ohtramalt esinesid tarnad, räni-kardhein, vesikatk, vesiroosid, penikeeled ja järvkaisel (Reisenbuk jt., 1989). Veel 1968. aastal oli järves taimestikku keskmiselt (Mäemets, 1977). 5.5.4. Rääkjärv Rääkjärv on inimtekkelise sissevooluga järv, sissevool edelasoppi toimub kraavi kaudu Vasavere jõest (Põder jt, 1996). Järve pindala ja veetase on viimase viiekümne aastaga oluliselt vähenenud. Veetaseme langust on põhjendatud Ahtme kaevanduse veeärastuse põhjaveetaset alandanud mõjuga (Erg ja Ilomets, 1989). Viimati viidi põhjalikud uuringud järvel läbi 1987. aastal ja siis oli järve vee läbipaistvus 4,0 m. Mineraalainete kontsentratsioon oli keskmine, üldfosfori ja -lämmastiku sisalduse järgi oli järv mesotroofne. Füto- ja zooplanktoni biomass oli keskmine (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli palju, ohtramalt esinesid mändvetikad, vesiroosid, pilliroog ja penikeeled (Reisenbuk jt., 1989). Taimestikku oli palju ka 1968. a (Mäemets, 1977) ning 2011. aastal tehtud uuring (H. Mäemetsa andmed) näitas jätkuvat taimerohkust. Selle koosseisu järgi võiks Rääkjärv kuuluda nii kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised veekogud (3140) kui ka looduslikult rohketoitelised järved (3150) tüüpi: valitsesid keskmine mändvetikas, sügavamal läik-penikeel; sageli leidus harilikku vesihernest ja männas-vesikuuske ning vesiroosi, vähem kanada vesikatku jt. liike. 5.5.5. Särgjärv Särgjärv on läbivoolujärv, läänest voolab sisse Nõmme järve läbiv Raudi kanal ning põhjast Punasest järvest suubuv kraav. Väljavool toimub kagunurgast Raudi kanali kaudu Ahvenjärve. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestikku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves keskmiselt, ohtramalt esinesid harilik konnarohi (Alisma plantago-aquaticaL.), kollane vesikupp, penikeeled, sõõr-särjesilm (Ranunculus circinatus Sibth), jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia L.) ja liht-jõgitakjas (Sparganium emersum Rehmann) (Reisenbuk jt, 1989). Veel 1968. aastal ei olnud järv eriti taimestikurikas (Mäemets, 1977). 5.5.6. Konnajärv Konnajärv on umbjärv, varem olnud antropogeense väljavooluga järv, kuna kirdeosas asuva kraavi kaudu voolas vesi endisesse, nüüd kuivanud Vasavere Mustjärve ja sealt Kihljärve kaudu Riiasoo kraavi. Praeguseks väljavool pigem puudub, kuna 2012. aasta sügisel oli kraav järvest alates kuiv. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, mõningad andmed pärinevad 1987. a, mille järgi järve vee läbipaistvus oli 3,5 m ja fütoplanktoni biomass väga kõrge (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli keskmiselt, ohtramalt esinesid mändvetikad, harilik konnarohi ja tarnad. Järves leiti ka lamedalehist jõgitakjat (LK II) (Reisenbuk jt., 1989). Veel 1968. aastal oli järv taimestiku osas väga vaene (Mäemets, 1977). 5.5.7. Kurtna Mätasjärv Mätasjärv on umbjärv. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud. Mõningad andmed pärinevad 1987. aastast, kui vee läbipaistvus oli 3,0 m ja fütoplanktoni biomass madal (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli väga vähe, kaldavees esines vaid vähesel määral tarnu ja sügavamas vees penikeeli (Reisenbuk jt., 1989). Veel 1968. aastal puudus veetaimestik täielikult (Mäemets, 1977). 5.5.8. Jaala järv Jaala järv on loodusliku väljavooluga järv, lõunaotsast voolab välja Kirjakjärve suubuv oja. Viimati viidi uuringud järvel läbi 1987. a. Siis oli järve vee läbipaistvus 3,4 m ja värvus heleroheline. Vesi oli nõrgalt aluseline. Mineraalainete kontsentratsioon oli madal, üldfosfori ja -lämmastiku sisalduse järgi oli järv oligotroofne. Füto- ja zooplanktoni biomass oli keskmine (Mäemets jt, 1989).Veetaimestikku oli vähe, ohtramalt esinesid kollane vesikupp ja vesikatk (Mäemets, 1987), taimestikku oli vähe ka 1968. a (Mäemets, 1977). 5.5.9. Ahvenjärv Ahvenjärv on läbivoolujärv, loodest voolab sisse Särgjärve läbiv Raudi kanal, väljavool on kaguosa kaudu Raudi kanalisse. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud,vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves palju, ohtramalt esinesid vesikatk, konnaosi, männas-vesikuusk, kollane vesikupp, vesiroosid, pilliroog, penikeeled, jõgikõõlusleht ja harilik vesihernes (Reisenbuk jt., 1989). Järv oli väga taimestikurikas ka juba 1968. a (Mäemets, 1977). 5.5.10. Virtsiku järv Virtsikujärv on antropogeense läbivooluga järv. Põhjaosast voolavad sisse kaks kraavi, millest üks tuleb Nootjärvest, kaguosast voolab välja Riiasoo kraavi suubuv kraav. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, viimased andmed veetaimestiku kohta pärinevad aastast 1976, siis oli veetaimestikku palju, ohtramalt esinesid vesiroosid ja penikeeled (Mäemets, 1987). 5.5.11. Kihljärv Kihljärv on antropogeense väljavooluga järv. Kaguosast voolab välja Nootjärve suubuv kraav. Järve kirdeossa suubub endisest, nüüdseks kuivanud Vasavere Mustjärvest tulev kraav ning loodeosas asub paisuga suletud Riiasoo kraavi suubuv kraav. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud. Mõningad andmed pärinevad 1987. aastast, mille järgi järve vee läbipaistvus oli 2,0 m ja fütoplanktoni biomass kõrge (Mäemets jt, 1989). Veetaimestikku oli palju, ohtramalt esinesid mändvetikad, tarnad, kollane vesikupp, vesiroosid, penikeeled ja laialehine hundinui (Typha latifolia L.) (Reisenbuk jt., 1989). 5.5.12. Must-Jaala järv Must-Jaala järv on umbjärv. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud,vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves keskmiselt, ohtramalt esinesid tarnad ja penikeeled (Reisenbuk jt., 1989). 5.5.13. Kulpjärv Kulpjärv on siirdesoos paiknev umbjärv. Järve pindala on viimase viiekümne aasta jooksul veidi vähenenud. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud. Mõningad andmed pärinevad 1987. aastast, mille järgi järve vee läbipaistvus oli 2,5 m ja fütoplanktoni biomass madal (Mäemets jt.,1989). Veetaimestikku oli vähe, ohtramalt esinesid tarnad, vesiroosid ja pilliroog (Reisenbuk jt., 1989). Ka 1968. aastal oli taimestikku järves vähe (Mäemets, 1977). 5.5.14. Väike-Niinsaare järv Väike-Niinsaare järv on soos paiknev umbjärv, millesse voolab lõunaosast sisse lühike kraav. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves väga vähe, kaldavööndis esines vähesel määral tarnu ja ahtalehelist hundinuia (Typha angustifolia L.) (Reisenbuk jt., 1989). 5.5.15. Lusikajärv Lusikajärv on umbjärv, mis paikneb Oru turbavälja piiril põlenud sooalal. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves vähe, ohtramalt esinesid tarnad ja kollane vesikupp (Reisenbuk jt., 1989) ning 2012. aastal kattis järve kaldavööndit väike vesiroos. 5.5.16. Sisalikujärv Sisalikujärv on umbjärv. Järve pindala on viimase viiekümne aastaga vähenenud. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves keskmiselt, ohtramalt esinesid mändvetikad, tarnad, vesikatk ja penikeeled (Reisenbuk jt., 1989). 5.5.17. Allikjärv Allikjärv on tekkinud tõusuallika ümber. Järv on loodusliku väljavooluga, idaküljest voolab välja Nootjärve suubuv oja. Järve pindala ja veetase on viimase viiekümne aastaga oluliselt vähenenud. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud ning mõningad andmed pärinevad 1987. aastast, mille järgi järve vee läbipaistvus oli 0,2 m ja fütoplanktoni biomass keskmine (Mäemets jt., 1989). Ohtramalt esinesid mändvetikad, tarnad, vesiroosid ja penikeeled (Reisenbuk jt., 1989). 5.5.18. Punane järv Punane järv on antropogeense väljavooluga järv – lõunakaldast voolab välja kraav Särgjärve suunas. Läänekaldal asuv kraav oli 2012. aasta sügisel kuiv. Järve pindala ja veetase on viimase viiekümne aastaga oluliselt vähenenud. Järve pole aastakümneid põhjalikult uuritud, vaid taimestiku kohta on andmed 1987. aastast, siis oli veetaimestikku järves keskmiselt, ohtramalt esinesid tarnad, penikeeled ja laialehine hundinui (Reisenbuk jt, 1989). 5.5.19. Väike-Laugasjärv MKA-l asuv 0,2 ha suurune Väike-Laugasjärv on KKR-i kandmata. Järve keskme koordinaadid on 59,2569ºN ja 27,5486ºE. Rabajärve ilmeline tumeda veega Väike-Laugasjärve juurde viib Kurtna matkaraja laudtee ning järv on tähistatud infotahvliga. Järve pole teadaolevalt uuritud ning täpsemad andmed järve kohta puuduvad. 6. Järvede seisundit mõjutavad tegurid 6.1. Eutrofeerumine Eutrofeerumise põhjuseks on taimede (ja vetikate) kasvuks vajalike toiteelementide (eelkõige C, N ja P) liigne sattumine veesambasse ning akumuleerumine settes. Põhjused on enamasti inimtekkelised ja seotud valgalalt liigsete toiteainete sissekandega, mille põhjused omakorda peituvad intensiivses põllumajanduses, linnastumises ning üldises vee ja õhu saastatuses (Wallsten, 1981; Lougheed et al., 2001; Partanen et al., 2009). Toiteainete lisandumine annab eelise kiirema kasvuga ja suurema biomassiga taimeliikide kasvamisele ning epifüütoni ja fütoplanktoni rikkalikumale arengule (Borman et al., 2009) ehk teisisõnu muutub veetaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis (Sand-Jensen et al., 2000; Hilt et al., 2006; Sondergaard et al., 2010). Mõistmaks eutrofeerumise mõju veetaimestikule on oluline peatuda madalate järvede alternatiivsete seisundite teoorial (Scheffer, 1998). Eristatakse kahte stabiilset seisundit – selgeveeline, veetaimestiku domineerimisega ning sogaseveeline fütoplanktoni domineerimisega, milledest esimest peetakse madalate järvede algseks seisundiks. Mõõdukas eutrofeerumine põhjustab enamasti veetaimestiku vohamist kuni selleni, et nad täidavad kogu veekogu. Veetaimestik kontrollib veel läbi mitmete mehhanismide fütoplanktoni arengut ja seega ka valguskliimat veekogus – setete resuspensiooni vähendamine, toiteainete konkurents, allelopaatia. Edasine nö. intensiivsem eutrofeerumine põhjustab aga fütoplanktoni vohamist ning veetaimestiku kadumist ning järv lülitub ümber stabiilsesse fütoplanktoni domineerimisega ja sogase veega seisundisse. Vastus eutrofeerumisele ei ole aga lineaarne vaid läbi sigmoidaalse hüstereesisilmuse. Läbi mainitud mehhanismide suudab veetaimestik stabiliseerida eutrofeerumise mõju kuni tasemeni, kus need enam ei toimi, misjärel toimubki hüppeline seisundimuutus. Taimestiku kadumine toob omakorda kaasa setete resuspensiooni ja see omakorda toiteainete vabanemise sealt ning seisundi stabiliseerumise. Tagasipööramiseks ei piisa enam toiteainete koormuse vähendamisest endisele tasemele, vaid see tuleb viia palju madalamaks oli enne ümberlülitumist (hüstereesisilmus) (Scheffer, 1998). 6.2. Eutrofeerumise ja veetaseme kõikumistega kaasnevad muutused Oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede arv on viimase sajandiga oluliselt vähenenud ning nn. lahnarohutüüpi veetaimestik on asendunud kiiremakasvuliste elodeiididega. Põhjuseks on enamasti toiteainete kontsentratsiooni tõus antropogeense eutrofeerumise tõttu, oma osa on ka hapestumisel, mille põhjuseks omakorda väävli kontsentratsiooni tõus vees ning lämmastiku sisalduse tõus setetes (Roelofs, 1983; Arts & Leuven, 1988; Roelofs et al., 1995; Brouwere’ et al., 2002; Smolders et al., 2002; Pedersen et al., 2006). Eutrofeerumisega kaasneb aluselisuse/elektrijuhtivuse tõus, mis vähendab süsinikdioksiidi kättesaadavust isoetiididel ja suurendab bikarbonaatide hulka (Madsen et al., 2002), mida elodeiidid ja mändvetiktaimed suudavad kasutada süsiniku allikana. See tihendab konkurentsi nende taimerühmade vahel (Jackson & Charles, 1988; Rørslett, 1991; Vestergaard & Sand-Jensen, 2000). Ühe mehhanismina on kirjeldatud eutrofeerumisega seoses fosfori kontsentratsiooni kasvuga kaasnevat taimse pealiskavu massilist arengut veetaimedel, mis omakorda kiirendab tüübiomase taimestiku väljasuremist ja vahetumist eutroofsemate liikidega (Roelofs et al., 1984). Toiteainete hulga kasv vees põhjustab ka muutusi setete koostises, enamasti orgaanilise aine sisalduse kasvu ja hapnikutingimuste halvenemist (Barko & Smart, 1986), mis jällegi sobi elodeiididele, kuid halvendab isoetiidide konkurentivõimet, kuna viimased tekitavad setetes juurte abil hapniku transportides nn. oligotroofse tsooni (Smolders et al., 2002). Looduslikus seisundis järvedele on üldiselt omane regulaarne veetaseme kõikumine, mis laias laastus kordub aastast aastasse. See protsess kujundab veetaimestiku liikide ja ökoloogiliste vööndite paiknemise ja sügavuslevi litoraalis (Quennerstedt, 1958). Veetaseme kõikumisel on lisaks otsesele mõjule läbi fotosünteesiks vajaliku valguskliima ka kaudsed mõjud, alates settetingimuste, vee läbipaistvuse muutustest ning tuule mõjust tingitud vee liikumisest (Scheffer, 1998). Ebaregulaarsetel veetaseme kõikumistel vegetatsiooniperioodil on reeglina negatiivsed tagajärjed. Veetaseme alanemine põhjustab isoetiididel intensiivsest päikesekiirgusest tingitud taimsete kudede kahjustusi, mis võivad viia taimestiku taandumiseni sellest piirkonnast (Rørslett & Johansen, 1995). Ka veetaseme tõus pärsib taimede arengut läbi valguskliima muutuse ja sellega fotosünteesi tingimuste halvenemise veesambas (Rørslett, 1988). 6.3. Oligotroofsete ehk vähetoiteliste järvede eripärad Vähetoitelised ja reeglina pehmeveelised järved on sagedaseks järve tüübiks räni sisaldavatel aluspõhjakivimitel või kaltsiumivaestel liivadel boreaalses ja parasvöötme piirkonnas (Gacia et al., 1994; Murphy, 2002). Oma vee saavad need järved enamasti sademetest või põhjaveest, mis on tavaliselt toitainete vaene ja madala lahustunud anorgaanilist süsinikku (dissolved inorganic carbon – DIC=CO2 + HCO-3 + CO-3) sisaldusega. Seega on nendes järvedes sete oluline toiteainete allikas (Carignan & Kalff, 1980; Brouwer et al., 2002) ja veetaimestiku areng on enamasti süsiniku poolt limiteeritud (Murphy, 2002) ning domineerivad liigid, kes on võimelised arenema süsiniku limitatsiooni tingimustes (nt. lahnarohi - Isoetes spp., Lobelia dortmanna L.). Sellistel taimedel on süsinikustressi suhtes rida morfoloogilisi ja füsioloogilisi kohastumusi, alates sette poorivee süsinikdioksiidi kasutamisest kuni paksulehelistele taimedele omase CAM (Crassulacean acid metabolism) fotosünteesi kasutamiseni (Wium‐Andersen, 1971; Søndergaard & Sand‐Jensen, 1979; Richardsonet al., 1984; Keeley, 1998). 7. Käsitletud jäve elupaigatüüpide mõjutegurid ja meeted. 7.1. Liiva-alade vähetoiteliste järvede mõjutegurid ja meetmed Pehmeveelisus ja madal toitainete sisaldus muudavad liiva-alade vähetoitelised järved reostuse mõjudele väga tundlikuks (tabel 8), mistõttu on tegemist kõige kergemini rikutava järvetüübiga, mida tuleb kaitsta maksimaalsel võimalikul määral. Suurimaks ohuks liiva-alade vähetoiteliste järvede seisundile ja elustikule on aastakümneid kestnud veetasemete pidev kõikumine ja langus, mis võib viia järveelupaikade lõpliku hävinemiseni. Ahne-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete kõikumiste tõttu on järve kaldaaladele vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik jäänud uuesti vee alla, mis on põhjustanud ja põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. Lisaks veetasemete langusele on liiva-alade vähetoiteliste järvede seisundile suureks ohuks puhkajate koormus ja sellega kaasnev reostus. Järvede vee omadusi mõjutavaks teguriks võib olla ka puhkealadele veetav kruus, mis tavaliselt sisaldab biogeenseid lisandeid. Oht on suurem eriti ujumiskohtades, kus puudub vett piirav kaldataimestu. Järvede seisundi halvenemise tõttu on kadunud või vähenenud elupaigatüübile iseloomulikud soontaimed. Vastavalt vesilobeelia kaitse tegevuskava eelnõule (Mäemets, 2013) on järvede seisundi paranemisel vesilobeelia populatsioonide iseeneslik taastumine vähetõenäoline. Tabel 8. Liiva-alade vähetoiteliste järvede positiivsed ja negatiivsed mõjutegurid ning meetmed (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Mõjutegurid Meetmed Positiivsed Aknajärve paiknemine suhteliselt kaugel peamistest ala läbivatest teedest, mistõttu ligipääs järvedele ei ole mugav Ahnejärve, Martiksa järve ja Valgejärve paiknemine sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitse-eeskirjaga keelatud Negatiivsed  Järvede eutrofeerumine tulenevalt Kaaluda järvede loodusliku veerežiimi loodusliku veerežiimi rikutusest osalist taastamist, sulgedes väljavoolukraavid Aknajärvest ja Valgejärvest. Ahne-, Kuradi- ja Martiska järve veetasemete Puhastada Ahnejärve, Kuradijärve ja kõikumiste tõttu kaldaalale kasvanud Martiska järve kaldaalad veetasemete taimestiku jäämisest vee alla, mis lisaks kõikumiste tõttu vee alla jäänud eutrofeerumisele rikub järvede kaldavee maismaataimestikus alasid ning elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid Elupaigatüübile mitteomase kõrgekasvulise Niita ja koristada regulaarselt kõrgekasvulist kaldataimestiku vohamine Liivjärves, kaldataimestikku (pilliroog, pajud) Ahnejärves, Martiska järves ja Aknajärves Valgejärve vee kasutamine tuletõrje Vältida veevõttu järvest tulekahjude korral, veevarustusallikana asendusena eelistada näiteks Jaala järve Suur puhkajate koormus ja sellega kaasnev Teavitada külastajaid infotahvlite kaudu reostusoht järvedele kaitsealast, selle väärtustest ja haavatavusest ning külastuskorrast; korraldada järvede külastus ümber nende kaitseväärtust ja vastupanuvõimet arvestades Elupaigatüübile omaste isoetiidide kadumine Taastada liiva-alade vähetoitelistele järvedest järvedele iseloomuliku vesilobeelia kasvukoht Martiska järve kirdenurgas 7.2. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järvede mõjutegurid ja meetmed Elupaigatüüp on säilinud järgmise kahe järvena – Haug- ja Nõmme järv, eeldusel, et veetasemete kõikumised jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit (tabel 9). Esinduslikkuse hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on vähemalt „hea“ (B) Haugjärves ning Nõmme järves ei ole halvem hinnangu andmise hetkel olnust. Looduskaitselise seisundi hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on „väga hea“ (A) Haugjärves ning Nõmme järves ei ole halvem hinnangu andmise hetkel olnust. Ökoloogilise seisundi hinnang VRD kriteeriumite järgi on Nõmme järves „hea“. Tabel 9. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järvede positiivsed ja negatiivsed mõjutegurid ning meetmed (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Mõjutegurid Meetmed Positiivsed Elupaigatüübi järved ei jää intensiivsesse põllumajandus- ega elamupiirkonda Haugjärve kaldale ei vii autoga läbitavat teed Karedaveelisus tagab suurema Rajada Nõmme järve idakaldale puhkeala puhverdusvõime pehmeveeliste järvedega eesmärgiga suunata rahvamassid eemale võrreldes, seega taluvad selle elupaigatüübi kaitseala pehmeveelistest madala järved võimalikku puhkajate koormust puhverdusvõimega järvedest; paremini püstitada lõkkekoha parkimisalale sissesõidu keelumärk, et takistada sõidukitega järve kaldavööndisse sõitmist Negatiivsed Nõmme järve eutrofeerumine tulenevalt Kaaluda järve loodusliku veerežiimi osalist loodusliku veerežiimi rikutusest taastamist, sulgedes Mustjärvest Nõmme järve tulev sissevoolukraav ning järve põhjaosast välja voolav kraav. Kraavide sulgemise järel tõusnud veetasemest tingitud kaldaala taimestiku lagunemise eutrofeeriva mõju vältimiseks puhastada vee alla jääv kaldaosa suurtaimestikust enne kraavide sulgemist Haugjärve eutrofeerumine tulenevalt järve Puhastada Haugjärve kaldavee alad veetaseme kõikumiste tõttu kaldaalale elupaigatüübile mitteomasest taimestikust, kasvanud taimestiku jäämisest vee alla, mis vältimaks toitainete vabanemist järve ning lisaks eutrofeerumisele rikub järve kaldavee taastamaks põhjataimede elupaigad  alasid ning elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid Elupaigatüübile mitteomase kõrgekasvulise Niita ja koristada regulaarselt kõrgekasvulist kaldataimestiku vohamine kaldataimestikku (pilliroog, pajud) Haugjärves ja Nõmme järves 7.3. Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järvede mõjutegurid ja meetmed Elupaigatüüp on säilinud järgmise nelja järvena – Must-, Niinsaare, Räätsma ja Suurjärv. Veetasemete kõikumised jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit (tabel 10). Esinduslikkuse hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on vähemalt „hea“ (B) Räätsma järves, Niinsaare järves ja Suurjärves ning Mustjärves ei ole halvem hinnangu andmise hetkel olnust. Looduskaitselise seisundi hinnang LoD elupaikade kriteeriumite järgi on „väga hea“ (A) Räätsma järves, Niinsaare järves ja Suurjärves ning Mustjärves ei ole halvem hinnangu andmise hetkel olnust. Tabel 10. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järvede positiivsed ja negatiivsed mõjutegurid ning meetmed (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Mõjutegurid Meetmed Positiivsed Karedaveelisus tagab suurema puhverdusvõime pehmeveeliste järvedega võrreldes, seega taluvad selle elupaigatüübi järved võimalikku puhkajate koormust paremini Negatiivsed Järvede eutrofeerumine tulenevalt loodusliku Mustjärve edelaosast sissevoolava ning veerežiimi rikutusest lõunaosast väljavoolava kraavi sulgemist, Niinsaare järve põhjaosast sissevoolava ja kaguosast väljavoolava kraavi sulgemist, Räätsma järve põhjaosast väljavoolava kraavi ning Suurjärve lõunaotsast  väljavoolava kraavi sulgemist veetaseme tõstmiseks ja säilitamiseks; kaaluda Vasavere jõe väljavoolu taastamist Suurjärve veetaseme tõstmiseks ja säilitamiseks 7.4. Huumustoiteliste järvede ja järvikute mõjutegurid ja meetmed Huumustoitelised järved ja järvikud ei ole LoA ega kaitseala kaitse-eesmärgiks. Elupaigatüüp esineb kaitsealal väga väikeses ulatuses ning hetkel pole selle nimetamine kaitse- eesmärgiks otstarbekas ja elupaigatüübi kaitse on tagatud KE-st tuleneva korraga. Tabel 11. Huumustoiteliste järvede ja järvikute positiivsed ja negatiivsed mõjutegurid ning meetmed (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Mõjutegurid Meetmed Positiivsed Väike Linajärve paiknemine suhteliselt kaugel peamistest ala läbivatest teedest, mistõttu ligipääs järvedele ei ole mugav Negatiivsed Järvede eutrofeerumine tulenevalt Kaaluda järvede loodusliku veerežiimi loodusliku veerežiimi rikutusest osalist taastamist 7.5. Loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata järvede mõjutegurid ja meetmed Järveelupaigad on säilinud 19 loodusliku järvena – Kirjak-, Peen-Kirjak-, Noot-, Rääk- , Särg-, Konna-, Mätas-, Jaala, Ahven-, Virtsiku, Kihl-, Must-, Kulp-, Väike-Niinsaare, Lusika- , Sisaliku-, Allik-, Punane ja Väike-Laugasjärv, eeludusel, et veetasemete kõikumised jäävad piiridesse, mis ei halvenda järvede seisundit (tabel 12). Tabel 12. Loodusdirektiivi elupaigatüübina määratlemata järvede positiivsed ja negatiivsed mõjutegurid ning meetmed (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Mõjutegurid Meetmed  Positiivsed Kirjakjärve, Nootjärve, Jaala järve, Kihljärve, Must-Jaala järve asumine skv-s, mis välistab majandustegevuse nende järvede ümbruses Kirjakjärve, Peen-Kirjakjärve, Nootjärve, Konnajärve, Mätasjärve, Virtsiku järve, Kihljärve, Must-Jaala järve, Kulpjärve, Väike-Niinsaare järve, Lusikajärve, Sisalikujärve, Allikjärve, Punase järve ja Väike-Laugasjärve paiknemine suhteliselt kaugel peamistest ala läbivatest teedest, mistõttu ligipääs järvedele ei ole mugav Rääkjärve ja Särgjärve karedaveelisus tagab Laiendada Rääkjärve lõuna- ja põhjakalda suurema puhverdusvõime pehmeveeliste telkimisvõimalusega lõkkekohti järvedega võrreldes, seega taluvad nad eesmärgiga suunata rahvamassid eemale võimalikku puhkajate koormust paremini kaitseala pehmeveelistest madala puhverdusvõimega järvedest Negatiivsed Virtsiku järve, Kihljärve ja Punase järve Kaaluda kraavide sulgemist veetaseme loodusliku veerežiimi häiritus tõstmiseks ja säilitamiseks Rääkjärve lõunakallas on liivane ja väga Rajada puhkekoha laiendamisel trepp, mida järsk, mistõttu võib külastatavuse mööda saab alla randa minna kallast suurenemisega kaasneda erosioonioht kahjustamata 7.6. Järvede loodusliku seisundi taastamine Eelkõige puudutab loodusliku või selle lähedase seisundi ennistamine veerežiimi taastamist, vesilobeelia taasasustamist ja maismaataimestiku eemaldamine kaldavööndist. Loodusliku või selle lähedase veerežiim taastamine on põhiliseks eelduseks Kurtna järvede looduslik või selle lähedase seisundi saavutamiseks. Paljude kaitseala järvede looduslik veerežiim on kraavide ja kanalite kaevamisega rikutud. Tagajärjeks on järvede veetasemete langus, mis on kaasa toonud järvede eutrofeerumise sisekoormuse tõusu tõttu. Järvede seisundi parandamiseks tuleb nende looduslik veerežiim võimaluste piires taastada, sulgedes selleks kraavid ja kanalid ning taastades Vasavere jõe ülemjooksu. Vesilobeelia taasasustamine. Martiska järv on olnud minevikus vesilobeelia kasvukohaks. Viimased andmed selle liigi esinemisest on teada 80-ndatest aastatest (Mäemets 1987). Peamiseks põhjuseks on järve veetaseme kõikumise tõttu sobimatuks muutunud elupaik. Kurtna Maastikukaitseala KKK näeb ette vesilobeelia taasasustamist Martiska järve kirde- või idakaldal umbes 10 m2 suurusel alal. See on ala, kus vesilobeelia varem kasvas. Järvede veetasemete taastumisel 20. saj lõpu miinimumidest on Loodusdirektiivi järvedel Ahne-, Kuradi-, Martiska ja Haugjärvel jäänud vahepealsetel kümnenditel maismaale kasvanud taimestik vee alla ning takistab järvede looduskaitselise seisundi paranemist. Lagunevad ja endiselt vees kasvavad põõsad ja rohttaimed segavad järvede tüübiomaste taimede kasvamist kaldavees ning nende lagunemisel vabanevad toitained tõstavad järvede troofsust (Kõiv & Ott, 2011). Järvede kaldavee maismaataimestikust puhastamistööde eelduseks on taastamiskava olemasolu. Selle põhjal koostatakse tööde tehniline projekt, mis on aluseks taastamistööde elluviimisel. Töö teostatakse peale hüdrogeoloogilise püsimudeli valmimist, misläbi on selgitatud järvede veetasemete kõikumise põhjused ning kavandatud meetmed nende põhjuste likvideerimiseks. Töö teostatakse vahetult enne meetmete kasutusele võtmisega oodatavat veetaseme tõusu, et vältida maismaataimestiku jäämist vee alla. Eelkõige tuleks kaladaalasid puastada Kuradijärvel, Martiska järvel ja Ahnejärvel, võimalusel ka Haugjärvel (Kurtna järvede MKA KKK; 2015). Kurtna maastikukaitseala KKK järgi tuleks Ahne-, Kuradi-, Martiska ja Haugjärve looduskaitselise seisundi säilitamiseks ja/või parandamiseks esialgsel hinnangul järvede kaldajoonest vee poole täies ulatuses ning kaldajoonest maa poole Ahnejärve puhul kõrguseni 46,0 m ü.m.p., Martiska ja Kuradijärve puhul kõrguseni 45,0 m ü.m.p. ja Haugjärve puhul kõrguseni 45,5 m ü.m.p. puhastada puudest, põõsastest (v.a loodukaitsealused liigid) ja kõrgekasvulistest rohttaimedest ning nende juurtest. 8. Ahne-, Kuradi- ja Martiska järvede seisund minevikus ja tänapäeval Kuni aastani 1946 võib Kurtna järvede piirkonna veerežiimi lugeda praktiliselt looduslikuks (Vallner, 1987). Muutusi veerežiimis ja sellega järvede seisundit on muutnud mitmed piirkonnas ja selle lähiümbruses toimunud ja toimuvad suuremahulised majandustegevused: * järvestikust läände jääb 1946. a avatud ja 2001.-2002. a suletud Ahtme ning 1972. a avatud ja seni töötav Estonia põlevkivikaevandus; * itta jääb 1962. a avatud Sirgala karjäär ja 1964. a kasutusele võetud Oru turbaväli; * kaitseala keskel vahetult kaitseala piiri ääres tegutseb 1964. a avatud Pannjärve liivakarjäär; * piirkonda jääb 1972. a avatud Vasavere veehaare, kust ammutatakse joogivett Jõhvi ja Kohtla- Järve elanikele; * lõunaosas paikneb 1953. a rajatud Konsu veehaarde Raudi kanal, mille kaudu juhitakse läbi Nõmme, Niinsaare, Must-, Särg-, Ahven- ja Konsu järve looduslikest vetest erineva koostisega kaevandusveed Mustajõe ja Narva jõkke (Ilomets jt, 1987). Need on peamised põhjused, mis on põhjustanud järvede veetaseme olulise languse, ulatudes Ahne, Kuradi- ja Martiska järves 3-4 meetrini (tabel 12). See on omakorda toonud kaasa järvede seisundi kiire halvenemise ning sellega kaasneva järvetüübile omase elustiku vaesumise või kadumise (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). 8.1. Kaitsealuste veetaimede levik minevikus ja hetkeseis Liikide levikuandmed pärinevad Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskavast aastateks 2015-2024 (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Selle andmetel kasvab vesilobeelia ainult Valgejärve põhja-, ida- ja lõunakalda madalas, kuni 1 m sügavuses vees, ning asurkonda hinnatakse üheks elujõulisemaks Eestis. Varem on vesilobeelia kasvanud ka Ahne-, Martiska ja Liivjärves, kuid praeguseks pole nendest järvedest taimi enam leitud. Lamedalehist jõgitakjat leidub praegu teadaolevalt Liivjärve põhjatipus ja Valgejärve idaosas, väikeste kogumikena kuni 1,2 m sügavusel. Varem on taimi leitud ka Ahne-, Konna- ja Martiska järvest. Kuid jällegi pole praeguseks nendest järvedest taimi enam leitud. Järv- lahnarohtu on praeguseks leitud vaid Valgejärve idakaldalt väikeste kogumikena 1-2 m sügavusest veest. Varem on liik kasvanud ka Ahne-, Liiv- ja Martiska järves, milledest jällegi liiki enam leitud pole. 8.2. Veetaimestiku muutused Ahne-, Kuradi- ja Martiska järves Püüdes hinnata kõnealuste järvede kaitsealuste liikide kadumise põhjusi, peab kõigepealt toonitama, et ei saa siin ega ka üldiselt välja tuua ühte konkreetset põhjust ega nimetada ka selle parameetri vahemikku, kus need liigid kaovad või tulevad tagasi. Nagu eelpool kirjeldatud, mõjub veetaimestikule tegurite kompleks, mis kujundab konkreetse järve taimestiku liigilise ja ruumilise pildi. Kui selles kompleksis muutub üks või ka mitu tegurit, siis muutuvad sellega seoses ka ülejäänud levikutegurid ja kokkuvõttes muutub kogu levikutegurite kompleks ning tulemuseks on teistsugune veetaimestiku liigiline koosseis ja levikumustrid. Küll aga saab nende kolme järve kohta päris kindlasti väita, et veetaimestikus muutuste käivitavaks teguriks on olnud veetaseme langus ja ka selle kõikumine. Veetaseme langusega käib kaasas järve pindala vähenemine ning olenevalt kaldapiirkonna laugusest on see siis kas suurem või väiksem ja peab veel märkima, et väikeste järvede puhul võib see muutus olla looduses küllaltki drastiline. Kui võrrelda nüüd 60ndate aastate pindalasid tänapäevase seisuga (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015), siis on keskmise pindala (tabel 13) järgi järvede suurus muutunud Ahne-, Kuradi ja Martiska järves vastavalt 28, 31 ja 42%. Ehk siis pindala vähenemine kõikide järvede puhul on märkimisväärne. Looduses tähendab see seda, et nimetatud kaitsealuste liikide kasvupiirkond järves kaob, jäädes kuivale, sest nimetatud liigid kasvavad 1-2 meetri sügavuses kaldalähedases vees. Seda kinnitavad ka veetaseme andmete (tabel 13) võrdlus 40ndate aastate seisuga ning kõigis järvedes on veetase langenud vahemikus keskmiselt 2,4-3 meetrit. Tabel 13. Ahne-, Kuradi- ja Martiska järve morfomeetriliste näitajate muutus 1946-2012 (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Parameeter/Järv Ahnejärv Kuradijärv Martiska järv Pindala, ha 1968 7,5 1,9 4,4 Keskkonnaregistris 5,8 1,5 3 Elupaikade koondkihil 5 1,1 2,1 Keskmine muutus - 2,1 - 0,6 - 1,85 (vahemik), ha (1,7-2,5) (0,4-0,8) (1,4-2,3) Veetase, m/üle merepinna 1946 46,8 46 46 1960 - - - 1987 43,9 42,2 42,2 1990 - - - 2012 44,9 44 43,8 Keskmine muutus - 2,4 - 2,9 -3 (vahemik), m (1,9-2,9) (2-3,8) (2,2-3,8)  Kas olukorda on võimalik tagasi pöörata? Kui lähtuda taaskord kaitsekorralduskavas (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015) toodud esinduslikkusest ja looduskaitselistest aspektidest (tabel 14), siis võiks see võimalik olla küll. Nende järvede kui elupaigatüübi esinduslikkust on hinnatud „esinduslikust“ kuni „keskmise arvestatava esinduslikkuseni“; struktuuri säilimist „hästi säilinust“ kuni „keskmise või osalise degradeerumiseni“; funktsioneerimist „keskmise võimalusega säilimiseks“ ja taastamist on hinnatud „keskmise jõupingutusega“ kuni „raske või võimatuga“. Koondhinnang looduskaitselisele seisundile on „hea“ kuni „keskmine“ ning üldine looduskaitseline väärtus ka „hea“ kuni „keskmine“. Ehk potentsiaalselt oleks võimalik taastada sellele järvetüübile omane taimestik, kuid esmaseks ja tähtsaimaks eelduseks on veetaseme stabiliseerimine ning sellele omase loodusliku kõikumise tagamine. See on üldse eelduseks veetaimestiku arenguks sobivate piirkondade stabiilsuse taassaavutamiseks. Edasise taimestiku taastekitamisel ja meetodite puhul ei tohi unustada hüstereesisilmust ehk mõju omava parameetrite väärtus peab olema veel väiksem kui ta oli enne taimede kadumist. Tabel 14. Elupaigatüübi: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), parameetrid Ahne-, Kuradi- ja Martiska järves (Kurtna Maastikukaitseala KKK, 2015). Esinduslikkus: A – väga esinduslik; B – esinduslik; C – keskmine, arvestatav esinduslikkus; D – potentsiaalne esinduslikkus. Struktuuri säilimine: I – väga hästi säilinud, inimmõju on minimaalne või puudub hoopis; II – hästi säilinud, inimmõju jäljed on vähesed; III – keskmine või osaliselt degradeerunud. Fuktsioneerimine: I – väga head võimalused säilimiseks; II – head võimalused säilimiseks; III – keskmised võimalused säilimiseks; IV – ebasoodsad võimalused säilimiseks. Taastamise võimalused: I – kerge taastada; II – võimalik taastada keskmise jõupingutusega; III – raske või võimatu taastada; IV – taastada pole otstarbekas. Koondhinnang looduskaitselisele seisundile: A – väga hea; B – hea; C – keskmine; D – halb. Üldine looduskaitseline väärtus: A – väga kõrge; B – kõrge; C – keskmine; D – madal. Parameeter/Järv Ahnejärv Kuradijärv Martiska järv Esinduslikkus B/C C C Struktuuri säilimine II/III III III/II Funktsioneerimine III III III Taastamisvõimalused II/III II III/II  Koondhinnang B/C C C Üldine looduskaitseline väärtus B/C B B/C 9. Arvamus Tallinna Ülikooli poolt väljapakutavate veetasemete ja nende muutuste mõju kohta Kurtna vähetoitelistele järvedele Valgejärv. Valgejärv on ainus Kurtna järv, kus on säilinud vesilobeelia ja järv- lahnarohi. Vesilobeelia kasvab Valgejärves praegu enamasti kuni 1 m sügavusel ja järv- lahnarohi 1-2 m sõgavuses vees. Mõlemad taimed on väga valgusnõudlikud ja kirjanduse andmetel (Sand-Jensen et al., 2005; Borowiak et al., 2017) on vesilobeelia leviku sügavuspiiriks kolmandik vee läbipaistvusest. Valgejärve vee läbipaistvus on 2010 – 2018 kõikunud 1,6-1,8m. Sellise vee läbipaistvuse korral oleksid vesilobeeliale sobivad kasvupiirkonnad Valgejärves kuni 0,5-0,6 m sügavuses vees. Kuigi praegu kasvab vesilobeelia kuni 1 m sügavusel ning elujõuline ja massiline levikusügavus jääbki eelpool toodud vahemikku. Siit järelduba, et juba 0,5 m veetaseme langus jätaks enamuse kõige sobivamatest Valgejärve vesilobeelia kasvukohtadest kuivale. Seega Tallinna Ülikooli poolt pakutud baasveetase (44,2 m) Valgjärvele on põhjendatud ja veetaseme langus võrreldes baasveetasemega 0,5 m võrra omab negatiivset mõju ja eelkõige vesilobeeliale ja tema kasvukohale. Kõik suuremad veetaseme langused omavad palju suuremat negatiivset mõju Valgjärvele kui Natura elupaigale. Veetaseme langus 1 m võrra on negatiivse mõjuga, kuna jätab vesilobeelia kasvukohad täiesti kuivale ja samuti jäävad kuivale osaliselt järv-lahnarohu kasvukohad. Kuivalejäämine toob kaasa vesilobeelia täieliku ja lahnarohu osalise hukkumise. Samuti suurendab veetaseme langus rabavee sissevoolu, mis omakorda mõjub oligotroofse järve elustikule negatiivselt. Veetaseme tõstmine 0,5 m võrreldes baastasemega mõjub negatiivselt järve ökosüsteemile, kuna ujutatakse üle kaldaalad. See omakorda kutsub esile täiendava troofsuse tõusu, mis mõjub negatiivselt Valgejärve elustikule ja eelkõige vesilobeeliale ja järv-lahnarohule. Lühiajalises perspektiivis pärsib veetaseme tõus taimede arengut läbi valguskliima muutuse ja sellega fotosünteesi tingimuste halvenemise veesambas. Pikas perspektiivis veetaseme tõus omab positiivset mõju, kuna võib endaga kaasa tuua troofsuse vähenemise ja sellega kaasneb vee läbipaistvuse suurenemine ja vesilobeelia ja järv-lahnarohu sügavusleviku suurenemise. Martiska järv. Martiska järve baasveetasemeks pakutakse 44,4 m. 2018. aasta andmetel kõigub Martiska järve veetase sellest 1 m allpool. Veetaseme tõus baasveetasemeni omab järvele negatiivset mõju, kuna ujutatakse üle taimestikuga kaetud ja kamardunud ulatuslikud kaldaalad. See kutsub esile järve troofsuse tõusu, mis omakorda halvendab järve seisundit. Enne baastasemeni vee tõstmisele peab eelnema kaldaalade puhastamine mitteomastest taimedest ja kamardunud pinnase koorimine – sellisel juhul on veetaseme tõstmine positiivse mõjuga. Martiska järves on plaanitud ka taastada vesilobeelia asurkond. Martiska järve vee läbipaistvus on kõikunud 2006-2018. a, vahemikus 3,1-3,6. Valgusrežiimi seisukohast on Martiska järves vesilobeeliale paremad olud, kui Valgejärves, kuna siin sobib vesilobeeliale kasvukohaks suurem sügavusvahemik (2018. aasta läbipaistvuse järgi on kolmandik sellest 1,02 m). Vee langetamine baastasemest 0,5 m (praegune olukord) on võrreldes varasemate kõrgemate veetasemetega negatiivse mõjuga, kuna järvel on väiksem veemaht, mis omakorda kutsub esile järve toitelisuse kiirema kasvu võrreldes suurema vee mahuga. Vee tõstmine võrreldes baastasemega 0,5 m mõjub negatiivselt juhul, kui eelnevalt ei puhastata kaldaalasid oligotroofsetele järvedele omastest kaldataimedest ja võsast, ning kooritakse kamardunud piinas kuni mineraalse liivkihini välja. Ilma kalda-ala puhastamata kiirendab vee alla jäänud taimed järve eutrofeerumist. Kuradijärv. Kuradijärve baasveetasemeks pakutakse 44,2 m. 2018. aasta andmetel kõigub veetase järves ca 1 m madalamal. Vee tõstmine baastasemeni omab negatiivset mõju järvele juhul, kui ei puhastata üleujutatavat kaldaala kamardunud pinnasest ja sinna kasvanud taimedest. Kui baasveetasemeni tõusmisele eelneb kaldaala puhastamine, siis on veetaseme tõstmisel baastasemeni positiivne mõju järve ökosüsteemile. Veetaseme langetamine 0,5 m võrra võrreldes baastasemega (praegune tase) omab negatiivset mõju, kui seda võrrelda varasemate (enne 1975. a.) veetasemetega, kuna järve maht on väiksem ja see soodustab eutrofeerumist võrreldes suuremate veemahtudega. Vee tõstmine baastasemest 0,5, 1, või 1,5 m omab negatiivset mõju järvele juhul, kui ei puhastata üleujutatavat kaldaala kamardunud pinnasest ja sinna kasvanud taimedest. Kui veetaseme tõusmisele eelneb kaldaala puhastamine, siis on veetaseme tõstmisel positiivne mõju järve ökosüsteemile. Liivjärv. Liivjärve veetase on kunagise loodusliku veetasemega võrreldes olulisel määral langenud. Praeguseks Liivjärve baasveetasemeks on pakutud 43,09 m. Veetaseme langus on avaldanud järve seisundile olulist mõju. Selgeveelisest vähetoitelisest järvest on tänaseks saanud tumedaveeline suurenenud troofsusega järv. Oluliselt on vaesunud järve suurtaimestik, mis oma liikidevähesusega meenutab pigem huumustoitelist rabajärve, sh. on kadunud järv-lahnarohi. Parim lahendus oleks kunagise veetaseme taastumine, kuna sel juhul oleks järve veemass suurim. Liivjärv asub suhteliselt järsunõlvalises nõos ja seetõttu ei tekita olulisi probleeme üleujutatavalt kaldaalalt taimestiku eemaldamine. Tallinna Ülikool pakub järve ökosüsteemi jätkusuutlikuks funktsioneerimiseks vajalik optimaalne veetase olla 43,9– 44,4 m ü.m.p (BK77) ehk 44,1–44,6 m ü.m.p. (EH2000) ehk 1,3–1,8 m kunagisest looduslikust eetasemest madalam, kuid kõrgem kui 1970ndatel-1980ndatel. Järve veetaseme langemine 0,5 m või rohkem võrreldes baasveetasemega on negatiivse mõjuga, kuna halveneb niigi kehv olukord. Samuti suurendab veetaseme langus niigi suurt rabavee sissevoolu. Veetaseme tõstmine 0,5; 1 või 1,5 m on järvele kasulik eeldusel, et üleujutatud kaldaalad puhastatakse sinna kasvanud taimedest ja kamardunud pinnasest. Saarjärv. Saarjärve baasveetasemeks on toodud 44,3 m. Saarjärve veetase kõigub vähe ja jääb kogu uurimisperioodil sellesse vahemikku. Veetaseme langemisel 0,5 m võrra võrreldes baastasemega on negatiivne mõju seoses järve väiksemast veemahust tingitud eutrofeerumise kiirenemisega. Samas pole Saarjärve veetase kunagi nii madal olnud. Veetaseme tõstmine baastasemest 0,5 m kõrgemale omab järvele negatiivset mõju, kuna ujutatakse üle ulatuslikud kaldaalad ja järvest hakkab vesi välja voolama. Samas peab nentima, et veetase pole nii kõrge mõõtmisperioodil kunagi olnud. Kui veetase tõuseb baastasemest 0,5 m kõrgemale, siis tuleb kaldaalad eelnevalt taimestikust ja kamarast puhastada. 10. Alternatiiv: veehaare Narva jõest Ühe alternatiivina on välja pakutud vee võtmist Narva jõest. Narva jõe eelistamisele ehk valikule eelnes ka Peipsi järve kaalumine veehaarde asupaigana. Narva jõgi jäi edasisse analüüsi ainsa variandina, kuna vastav veekogum on mh veekeskkonna vastupanuvõime ja seisundi tõttu reaalselt kaalutletav ehk eelistatud pinnaveehaarde asupaik. Narva jõgi on Eesti ning Venemaa Leningradi oblasti piirijõgi; pikkus Eesti baaskaardi põhjal 72,5 km (varasemail andmeil 77 km), Peipsi järve – Narva jõe valgala 56 200 km2 (sellest Eestis 17 100 km2) (Eesti Entsüklopeedia). Venemaale jääb 50% valglast, Eestisse 33%, Lätisse ja Valgevenesse vähem (Rivers of Europe, 2009). Keskmine vooluhulk Narva jões on 400 m3/s. Narva jõgi saab alguse Peipsi järvest, mille ruumala on 25 km3 ja mis on ligikaudu kaks korda suurem Narva jõe aastasest väljavoolust (Lake Peipsi, 2001). Narva jõe sügavus on enamasti kuni 5 m, kuid Narva linna lähedal kuni 16 m. Jõe veevoolu kiirus on 1-3 m/s ja alamjooksul langeb kiirus 0,5 m/s (Loopmann, 1979; Jaani, 2000). 10.1. Narva jõe vooluhulgad Keskmine vooluhulk (aastael 1902-2005) jõe suudmes on 391 m3/s, ehk aasta 12,3 km3. Vooluhulgast 30% langeb kevadele, 28% suvel, 22% sügisel ja 20% talvel (Rivers of Europe, 2009). Narva jõe vooluhulka Vasknarvas mõõdetakse alates 1902. aastast ning keskmine vooluhulk oli seal (1902-2005) 331m3/s (Rivers of Europe, 2009). Keskmine vooluhulk lähtel on 331m3/s ja suudmes ligikaudu 400 331m3/s. Aastane äravool on 12,5 km3, mis moodustab umbes poole Peipsi järve veemahust. Narva jõe kõige suurema äravooluga ajavahemik oli aastatel 1923–1932 ning suurim vooluhulk Vasknarvas oli 1323 331m3/s mõõdetuna mais 1924. aastal. Väikseim vooluhulk – 26 m3 /s mõõdeti 1971. aasta novembri lõpus, põhjuseks üksteist päeva kestnud lobjakaummistus jõe lähtes (Narva jõgi, 2010). 10.2. Vee kvaliteet Narva jõe vesi on suhteliselt selge, keskmine heljumi sisaldus on 4mg/l. Aastane keskmine veetemperatuur on 16-18˚C. Hüdrokeemilised näitajad Narva linna lähedal on järgmised: pH: 8, HCO3: 153 mg/l, SO4: 21 mg/l, Cl: 13 mg/l, Ca:41 mg/l, Mg: 9.6 mg/l, Fe: 0.17 mg/l, NO3–N: 0.20 mgN/l, NO2–N: 0.006 mgN/l, NH4–N: 0.075 mg/l, üldlämmastik:0.61 mgN/l, PO4–P: 0.029 mgP/l, üldfosfor: 0.055 mgP/l, BOD7:2.18 mgO/l, CODMn: 11.1 mg/l, üldkaredus: 2.61 meq./l, hapniku küllastus: 83%, konduktiivsus: 292 mS/cm (Rivers of Europe, 2009). Viimase 20 aasta jooksul ei täheldata toitainete suurenemist: üldfosfori kontsentratsioon jääb enamasti alla 0,08 mg/l, mis väljendab vee head või väga head kvaliteeti. Üldlämmastiku kontsentratsioon jääb alla 1 mg/l ja see näitab samuti vee head kvaliteeti (Leisk & Loigu, 2004). Narva veehoidla hüdrokeemilised näitajad (tabel 15) on mõjutatud paljuski Narva jõe ja Peipsi järve poolt, siis näitajad veehoidlast ülesvoolu on sarnased veehoidla omadega. Veemajanduskavas on Narva jõe keemiline seisund hinnatud „heaks“, kuid ökoloogiline seisund on lõiguti erinev. Ülemjooksult kuni veehoidlani, looduslikus sängis voolava jõe seisund on „hea“, veehoidla ja alamjooksu osas aga „halb“ (Narva jõgi, 2010). Selle üheks põhjuseks on Narva kose alla jäävate lõhe ja meriforelli koelmute kuivale jäämine. Narva jõe vee toitainesisaldust mõjutab tugevalt Peipsi järv, seisund püsib üldiselt „hea“. Tabel 15. Narva veehoidla hüdrokeemiliste näitajate geomeetrilised keskmised koos usalduspiiridega (sulgudes) uurimisperioodi 2003–2018 augustikuu andmetel (Narva veehoidla hõdrobioloogiline seire ja uuringud, 2018). Näitaja 2003-2017 2018 Secchi, m 1,304 (1,22-1,38) 1,24 (1,029-1,451)  HCO3, mmol l-1 2,643 (2,608-2,679) 2,759 (2,68-2,84) SO4, mg l-1 18,725 (17,433-20,113) 13,746 (10,832-17,444) Cl, mg l-1 6,584 (6,292-6,89) 6,1 (6,038-6,162) Ca, mmol l-1 43,879 (43,221-44,546) 41,331 (39,04-43,758) Mg, mmol l-1 10,31 (10,036-10,591) 11,193 (10,818-11,581) Ptot, mg P l-1 0,044 (0,042-0,047) 0,05 (0,036-0,07) PO4P, mg P l-1 0,01 (0,009-0,011) 0,013 (0,009-0,019) Ntot, mg N l-1 0,634 (0,605-0,665) 0,634 (0,618-0,65) NO3N, mg N l-1 0,047 (0,041-0,053) 0,03 (0,03-0,03) NO2N, mg N l-1 0,003 (0,003-0,003) 0,002 (0,002-0,003) NH4N, mg N l-1 0,028 (0,025-0,03) 0,015 (0,015-0,015) Ntot : Ptot 14,293 (13,462-15,176) 12,659 (9,237-17,349) Si, mg Si l-1 1,044 (0,931-1,171) 0,208 (0,12-0,359) Fe, mg l-1 0,175 (0,15-0,206) 0,154 (0,093-0,254) CODCr, mg O l-1 27,688 (25,803-29,711) 32,709 (26,692-40,082) O2, mg l-1 8,301 (8,084-8,523) 8,21 (7,832-8,608) O2 , % 90,329 (88,194-92,515) 91,114 (87,227-95,175) pH 8,181 (8,138-8,223) 7,82 (7,676-7,964) Heljum, mg l-1 8,269 (7,337-9,32) 13,816 (10,189-18,734) Värvus, kraadi 39,696 (36,186-43,547) 34,994 (34,38-35,62) El.juhtivus, μS cm-1 300,081 (294,421-305,849) 299,58 (284,488-315,472) K, mg l-1 3,071 (2,729-3,455) 2,218 (2,126-2,314) Na, mg l-1 4,755 (4,646-4,866) 4,519 (4,406-4,634) Temperatuur, Cº 19,399 (18,733-20,065) 20,44 (17,953-22,927) 10.3. Narva jõe veekasutus Narva jõe vett kasutatakse soojuselektrijaamade jahutusveeks, joogivee tootmiseks ja hüdroenergia tootmiseks. 1990. aastatel oli Eesti veetarbimisest Narva osakaal suurim – 30 protsenti, millest omakorda 92 protsenti kasutas Balti soojuselektrijaam. Narva Elektrijaamade AS võttis 2007. aastal jõest poolteist miljardit kuupmeetrit vett. 2009. aastaks oli soojuselektrijaamade aastane tarbitud veekogus langenud miljardi kuupmeetrini. Kui vee keemiline koostis ei ole muutunud ja puhastamist ei vaja, lastakse see veehoidlasse tagasi. Narva linn saab joogivee Narva jõest. Kuni 1960. aastate lõpuni võeti toorvett linna serval asuvast Kulgu lahest Narva veehoidlas. Soojuselektrijaamadest tuleneva reostusohu tõttu rajati uus veevõtukoht Mustajõe suudme lähedale, 26 kilomeetrit linnast ülesvoolu. Veepuhastusjaam töötab 1973. aastast (Narva jõgi, 2010). 10.4. Narva jõe elustik Jõeelustiku liigilist koosseisu ja arvukust mõjutab ülemjooksul suuresti Peipsi järv, alamjooksul Narva veehoidla. Fütoplankton. Liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi mõjutab Peipsi järv, veehoidla mõju alamjooksu fütoplanktonile on üsna väike. Kevadel ja hilissügisel on kõige arvukam ränivetikas Aulacoseira islandica, sageli ka viburvetikad perekonnast Rhodomonas. Kesksuvel valdavad ränivetikad perekondadest Stephanodiscusja Astrionella. Sinivetikad, eriti perekonna Microcystis esindajad, on rohkem või vähem esindatud kogu kasvuperioodil. Narva veehoidla on fütoplanktonivaene mitmel põhjusel: vähene toitelisus, madal sügavus, mis soodustab suurtaimestiku vohamist, ning kiire veevahetus, mis muudab veekogu sarnaseks jõgedega. Vetikatest domineerivad Narva jões kevadel väiksed flagellaadid (Tuvikene jt., 2005). Narva veehoidla fütoplanktonis on sinivetikate osakaal ja liigiline mitmekesisus suurem, mis toob endaga kaasa veekogu õitsemise kuumematel suvedel. Vooluveekogu põhjas elavad ränivetikad on head ökoloogilise seisundi indikaatorid.2006. aastal märgati piki Narva jõge ränivetikaid uurides veekvaliteedi mõningast langust, võrreldes 2004. aastaga oli olukord halvenenud Mustoja lõigus. Ränivetikaindeksite järgi otsustades oli Narva jõe seisund 2006. aastal Vasknarva ja Kulgu lõigus „väga hea“ ning Mustajõe, Riigiküla ja Narva-Jõesuu lõigus „hea“. Kaks aastat hiljem (2008) näitas ränivetikate indeks märgatavat seisundi halvenemist Vasknarvas. Klorofüll a järgi võib Narva jõe alamjooksu pidada mesotroofseks (Rivers of Europe, 2009). Suurtaimestik. Narva jõel, nagu teistelgi suurtel jõgedel, esineb suurtaimestik suhteliselt kitsa kaldaid ääristava ribana. Suurem osa jõesängist on taimedeta, sest sügaval ja kehvades valgustingimustes ei saa nad kasvada. Narva jões on valdavad Eestis laialt levinud siseveekogude suurtaimeliigid – harilik pilliroog, suur parthein (Glytseria maxima (Hartm.) Holmb.), kollane vesikupp, kamm- (Potamogeton pectinatus L.) ja kaeluspenikeel. Toitainete rohkusele viitavad jões kollane vesikupp, hulgajuurine vesilääts (Spirodela polyshiza (L.) Schleid,), ristlemmel (Lemna trisulca L.), räni-kardhein (Ceratophyllum demersum L.), konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae L.) ning kammpenikeel. Neid liike on palju just tihedama asustusega kesk- ja alamjooksul. Vasknarva piirkonna liigirikkus tuleneb Peipsi järve mõjust, jõe kesk- ja alamjooksul aga kaldaasustuse reovetest pärinevate toitainete jõudmisest jõkke. 2008. aastal leiti jõest 40 liiki õistaimi, sealhulgas II kategooria kaitsealune liik juurduv kõrkjas. 2006. aastal leiti Vasknarva lõigus järgmised harvaesinevad liigid: väike konnarohi (Alisma gramineum Lej.), väike penikeel (Potamogetn pusillus L.) ja harilik hanehein (Zannichellia balustris L.) ning Omuti kärestikulises lõigus süstlehine konnarohi (Alisma lanceolatum With.), mis olid 2008. aastal kadunud. Kaitsealused selgrootud. Narva jões on leitud II kategooria kaitsealune paksukojaline jõekarpja III kategooria nimestikku kuuluv rohe-vesihobu. Paksukojalist jõekarpi (Unio crassus) leidub eelkõige selgetes, liivase või kruusase põhjaga, keskmise või kiire vooluga veekogudes. Ida-Virumaal esinevad selle liigi suuremaarvulised asurkonnad Narva jõe kärestikulistes ja kiirema vooluga piirkondades. Paksukojalise jõekarbi rengutsüklis on olulisel kohal kalad, kellel karbi vastsed parasiteerivad. Narva jõe ülemjooksul on ka rohevesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaik. Selle kuni seitsme sentimeetri pikkuse kiili vastsed eelistavad elupaigana puhast vooluvett, kus on hõre taimestik ja kruusane või õhukese mudakihiga kaetud põhi. Rohe-vesihobu on nii Eestis kui ka mujal Euroopas üsna haruldane: kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse (liigi elupaika tuleb kaitsta) Kalad. Arvukamateks liikideks 2008. aastal olid särg (Rutilus rutilus), viidikas (Alburnus alburnus) ja nurg (Blicca bjoerkna); Punamäe püügipiirkonnas särg ja viidikas, Riigikülas nurg ja ahven. 2009. aastal tabati alamjooksul Kanuissaare piirkonnas mõrraga 20 liiki, kellest osa esines püügipiirkonnas pidevalt – särg, roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), nurg, latikas (Abramis brahma), ahven, teatud perioodil lisandusid luts (Lota lota), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla) ja koha (Sander lucioperca). Lisaks kohati jões haruldasi liike: lesta (Platichthys flesus) ja siiga (Coregonus lavaretus). Ülemjooksul on kümnekilomeetrine jõelõik Permisküla ja Gorodenka vahel III kaitsekategooriasse kuuluva harjuse (Thymallus thymallus) põhiline elupaik. Kaitsealune hink on ülemjooksul arvukas, Narva jõe kaldavööndis Jaama struuga suudmealal on tema asustustihedus Eesti oludes lausa erakordselt kõrge (Narva jõgi, 2010). Saarmas. Raamatu Narva jõgi (2010) andmetel on saarmas (Lutra lutra) siinsete alade püsiv asukas. Liik oli Narva jõel suure arvukusega ka oma madala arvukuse perioodil 1970– 1980. Saarmale sobib jõgi aasta ringi elamiseks kiirevooluliste jõelõikude piirkonnas, kus jõgi püsib jäävaba ka talvel. Samas pakuvad kärestike piirkonnad piisavalt toitu seal talvituvate konnade ja kalade näol. Saarma üheks meelispiirkonnaks on hüdroelektrijaama-alused kärestikud, kus ta toitub meelsasti sinna kudemiseks kogunenud jõesilmudest. Suure tähtsusega on sellele liigile ka Narva jõkke suubuvad ojad ja kraavid. Üksnes Eesti-poolses jõeosas elab üle viiekümne saarma (Narva jõgi, 2010). Kaitsealused liigid Narva jões kokkuvõtvalt. Kaitsealune taim: juurduv kõrkjas (Scirpus radicans,). Kaitsealused selgrootud: paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe- vesihobu (Ophiogomphus cecilia). Kaitstavad kalad: tõugjas (Aspius aspius), hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), harjus (Thymallus thymallus), ojasilm (Lampetra planeri), lõhi (Salmo salar), kuid see alamjooksul. Euroopa looduskaitsedirektiiv kaitseb ka jõesilmu (Lampetra fluviatilis) (jõe alamjooksul). Kalu ja sõõrsuid on Narva jõest leitud 35 liiki. Ülemjooksul elab ka jõevähk (Astacus astacus). Kaitsealune imetaja: saarmas (Lutra lutra). 10.5. Kaitstavad alad Narva jõgi Karoli oja suudmest Gorodenka oja suudmeni ja Narva veehoidla paisust suubumiseni Narva lahte on vääriskalade kudemis- ja elupaikade nimistus; Struuga maastikukaitseala (1244,3 ha) on loodud Narva vanajõgede ja luhtade elustiku kaitseks 2007. aastal. Ligi kolmandiku kaitseala pindalast võtavad enda alla luhad, kolmandiku vanajõgede veepeeglid ja ülejäänu on kaetud põõsastike ja soostuvate ning soometsadega. Kaitseala vetes elavad II kategooria kaitsealused liigid: paksukojaline jõekarp, harilik tõugjas, hink, võldas ja vingerjas. Lisaks elab kaitsealal ojasilm, kes ei kuulu kaitsealuste liikide hulka, kuid kelle tarvis luuakse Euroopas, sealhulgas Eestis, hoiualasid. 2003–2004 inventeeriti struuga veetaimestikku. Veest ja kaldavöötmest leiti 75 taimeliiki ning seitsmesse perekonda kuuluvaid vetika- ja samblaliike. Uuritud on ka struuga piirkonna kiile ja ujureid. Kiile leiti 21 liiki, kellest huvipakkuvamad on III kategooria alused rohe-tondihobu ja hännak-rabakiil. Struuga maastikukaitseala rohetondihobu asurkond on teadaolevalt suurim Eestis. Ujurlasi leiti üheksa liiki, nende seas lai-tõmmuujur ja uue liigina Eestis Cyphon kongsbergensis. Struugade piirkonna kalastik on sesoonselt väga varieeruv, liigirikkam ja arvukam on see paljude kalaliikide (särg, haug, säinas, latikas jt) kudemise perioodil kevadel ja suvel. Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitseb Euroopa looduskaitsedirektiivi kohaselt jõgede-ojade elupaigatüüpi ja võldase, tõugja, hingi, vingerja ning paksukojalise jõekarbi elupaiku. Lisaks elab hoiualal kaitsealune liik harjus. Narva jõe alamjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi elupaigatüübi (jõed ja ojad) ning direktiivi II lisas nimetatud liikide – võldas, tõugjas, hink, vingerjas, merisutt, jõesilm, vinträim ja lõhe – elupaikade kaitse. Lisaks elavad hoiualal III kategooria kaitsealused liigid lai-tõmmuujur ja harjus. 10.6. Veehaardest planeeritava veevõtu suhe jõe Narva jõe vooluhulkadesse Ühe alternatiivina on välja pakutud teha veehaare Narva jõest. Võttes arvesse Narva jõe vooluhulgad, siis planeeritav 10360 m3/ööpäevas moodustaks Narva jõe keskmisest vooluhulgast 0,071%, minimaalsest vooluhulgast 0,45% (juhul, kui Narva jõe veevool Vasknarvas oli rüsijääga takistatud) ja maksimaalsest vooluhulgast 0,009%. Veehaarde torude suureks probleemiks võib osutuda sellel tekkiv pealiskas. Üheks kõige sagedasemaks probleemiks võib olla sinna kasvav sammalloom (Plumatell fungosa) (foto 6). Torude ummistumise probleeme sammalloomaga on olnud ka Tallinna Veel. Sammallooma kolooniate kasv on kõige soodsam vee voolukiiruse juures 0,2 m/s. Kiirusel 0,6 m/s hakkab kasv juba pidurduma ja 0,9 m/s juures lasevad kolooniad ennast substraadi küljest lahti. Kirjeldatud tähelepanekud on saadud veetorude kohta (APROSI 1988). Seega sammaloomast hoidumiseks tuleks veetorud dimensioneerida nii, et selle veevoolu kiirus oleks rohkem kui 0,9 m/s. Foto 6. Sammalloom mõrralinal (Foto: Arvo Tuvikene) 11. Seire korraldamine Kurtna järvedel  Olenevalt konkreetse aasta kliimatingimustest võivad aastataevahelised erinevused olla väga suured, mis omakorda peegeldub veeelustiku parameetrite erinevustes. Seetõttu on ühe aasta andmestiku põhjal raske anda konkreetse veekogu seisundihinnangut ning see ei pruugi olla piisavalt objektiivne. Olukorra parandamiseks tuleks vähemalt kaitseala liiva-alade vähetoitelised järved (3110) osa lülitada väikejärvede püsiseirekavva, eelistatumalt oleksid need järved, kus on veel alles või alles hiljuti leiti kaitsealuseid veetaimi. Vastavalt veetaimede kaitse tegevuskavale tuleb järv-lahnarohu parema kaitse tagamiseks ja seniste populatsioonide säilimiseks nimetada liik I kaitsekategooriasse kuuluvaks. Samuti tuleb liik nimetada EPN ohustatud liikide kategooriasse. Liigi leviku- ja seisundi andmed kaitseala järvedes tuleb täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. Samuti vesilobeelia, kuna ka selle liigi arvukus on viimasel ajal kiiresti vähenenud, siis vastavalt liigi kaitse tegevuskava vahearuandele tuleb vesilobeelia samuti parema kaitse tagamiseks ja seniste populatsioonidesäilimiseks nimetada liik I kaitsekategooriasse kuuluvaks. Ka tuleb liik nimetada EPN ohustatud liikide kategooriasse. Liigi leviku- ja seisundi andmed kaitseala järvedes tuleb täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. Vesilobeelia paremaks kaitseks on vaja alustada Valgejärves riikliku seirega iga kolme aasta tagant. Seire läbiviimisel tuleb lähtuda veetaimede kaitse tegevuskavas toodud metoodikast. Vastavalt veetaimede kaitse tegevuskava vahearuandele tuleb lamedalehise jõgitakja parema kaitse tagamiseks ja seniste populatsioonide säilimiseks nimetada liik I kaitsekategooriasse kuuluvaks. Liigi leviku- ja seisundi andmed kaitseala järvedes tuleb täpsustada liiva-alade vähetoiteliste järvede kompleksuuringu raames. Kirjandus *Anderson, M.R. & Kalff, J. 1986. Regulation of submerged aquatic plant distribution in a uniform area of a weedbed. Journal of Ecology, 74: 953-961. *Armstrong, J., Afreen-Zobayed, F., Blyth, S. & Armstrong, W. 1999. Phragmites australis: effects and survival and radial oxygen loss from roots. Aquatic Botany, 64: 275-289. *Arts G.H.P. & Leuven R.S.E.W. 1988. Floristic changes in shallow soft waters in relation to underlying environmental factors. Freshwater Biology, 20, 97–111. *Barko, J. W., Gunnison, D. & Carpenter, S., R. 1991. Sediment interactions with submersed macrophyte growth and community dynamics. Aquatic Botany, 41: 41-65. *Barko, J.W. & James, W.F. 1998.The effects of submerged macrophytes on nutrient dynamics, sedimentation and resuspension. Jeppesen, E., Søndergaard, M., Søndergaard, M. and Christoffersen, K. (eds.). The structuring role of submerged macrophytes in lakes. Ecological Studies, 131: 197-216. *Barko, J. W. & Smart, R. M., 1986. Sediment-related mechanisms of growth limitation in submerged macrophytes. Ecology, 67(5): 1328-1340. *Barko, J.W., Smart, R.M., Chen R.L. & McFarland, D.G. 1988. Interrelationships between the growth of Hydrilla verticillata (L. f.) Royle and sediment nutrient availability. Aquatic Botany, 32: 205–216. *Berg, M.S., Coops, H. van den., Meijer, M., Scheffer, M. & Simons, J. 1997. Clear water associated with a dense Chara vegetation in the shallow and turbid lake Veluwemeer, The Netherlands. In: Jeppesen, E., Søndergaard, M., Søndergaard, M., Christoffersen, K. (Eds.). The Structuring Role of Submerged Macrophytes in Lakes. Ecological Studies, 131: 339–352. *Berry, J. & Bjørkman, O. 1980. Photosynthetic response and adaptation to temperature in higher plants. Annu. Rev. Plant Physio., l31:491-543. *Best, E. P. H., Vries, D. De. & Reins, A., 1984. The macrophytes in Loosdrecht Lakes. A story of their decline in the course of eutrophication. Verh. Internat. Verein. Limnol., 22: 868- 875. *Binzer, T & Sand-Jensen, K. 2006. Community photosynthesis of aquatic macrophytes. Limnol. Oceanogr., 51: 2722-2733. *Blindow, I., Hargeby, A. & Andersson, G., 1998. Alternative stable states in shallow lakes: What causes a shift? In: Jeppesen, E., Søndergaard, M., Søndergaard, M., Christoffersen, K. (Eds.). The Structuring Role of Submerged Macrophytes in Lakes. Springer, 353–360. *Borowiak, D., Bociag, K., Nowiński & K., Borowiak, M. 2017. Light requirements of water lobelia (Lobelia dortmanna L.). Limnol. Rev. 17, 4: 171–182 *Borman, S. C, Galatowitsch, S. M & Newman, R. M. 2009. The effects of species immigrations and changing conditions on isoetid communities. Aquatic Botany, 91, 143–150. *Boston, H. L. & Adams, M.S. 1987. Productivity, Growth and Photosynthesis of Two Small Isoetid Plants, Littorella Uniflora and Isoetes Macrospora. The Journal of Ecology, 75: 333- 350. Susan C. Borman, S. C, Susan M. Galatowitsch, S. M & Newman, R. M. 2009. The effects of species immigrations and changing conditions on isoetid communities. Aquatic Botany, 91, 143–150. *Brouwer E., Bobbink R. & Roelofs J.G.M. 2002. Restoration of aquatic macrophyte vegetation in acidified and eutrophied softwater lakes: an overview. Aquatic Botany, 73, 405– 431. *Brönmark, C. & Weisner, S.E.B. 1992. Indirect effects of fish community structure on submerged vegetation in shallow, eutrophic lakes: an alternative mechanism. Hydrobiologia, 243/244: 293-301. *Carignan R. & Kalff J. 1980. Phosphorus sources for aquatic weeds: water or sediments? Science, 207, 987–989. *Carpenter, S.R. & Lodge, D.M. 1986. Effects of submerged macrophytes on ecosystem processes. Aquatic Botany 26: 341-370. *Chambers, P.A & Kalff, J. 1985. The influence of sediment composition and irradiance on the growth and morphology of Myriophyllum spicatum L. Aquatic Botany, 22: 253-263. *Chambers, P.A. & J. Kalff, J. 1987. Light and nutrients in the control of aquatic plantcommunity structure. I. In situ experiments. J. Ecol., 75: 611–619. *Coops, H., Brink, F.W.B. van den, & Velde, G. van der. 1996. Growth and morphological responses of four helophyte species in an experimental water-depht gradient. Aquatic Botany, 54: 11-24. *Crawford, R.M.M. 1982. Physiological responses to flooding. In O.L., P.S. Nobel, C.B. Osmond & Ziegler, H. (Eds). Physiological plant ecology. II: Water relations and carbon assimilation. Springer-Verlag, New York, 453-477. *Diehl, S. 1988. Foraging efficiency of three freshwater fish: effects of structural complexity and light. Oikos, 53: 207-214. *Downing, J.A., Prairie, Y.T., Cole, J.J., Duarte, C.M., Tranvik, L.J., Striegl, R.G., McDowell, W.H., Kortelainen, P., Caraco, N.F., Melack, J.M. & Middelburg, J.J. 2006. The global abundance and size distribution of lakes, ponds, and impoundments. Limnology and Oceanography, 51: 2388–2397. *Duarte, C.M & Kalff, J. 1986. Littoral slope as a predictor of the maximum biomass of submerged macrophyte communities. Limnology and Oceanography, 31: 1072-1080. *Duarte. C. M & Kalff, J. 1987. Weight-density relationship in submerged macrophytes. The importance of light and plant geometry. Oecologia, 72: 612-617. *Drew, M. C. & Lynch, J. M., 1980. Soil anaerobiosis, microorganisms, and root function. Annual Review of Phytopathology, 18: 37-66. *Erg, K. ja Ilomets, M. 1989. Mäetööde mõju Kurtna järvede veetasemele – seisund ja prognoos. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng II. Valgus, Tallinn, lk. 47–54. *Fonseca, M.S., Fisher, J.S., Zieman, J.C. & Thayer, G.W. 1982. Influence of the seagrass, Zostera marina L., on current flow. Estuarine, Coastal and Shelf Science, 15: 351-358. *Gacia E., Ballesteros E., Camarero L.,Delgado O., Palau A., Riera J.L. & Catalan, J.1994. Macrophytes from lakes in the eastern Pyrenees – community composition and ordination in relation to environmental‐factors. Freshwater Biology, 32, 73–81. *Gacia, E. & Ballesteros, E. 1994. Production of Isoetes lacustris in a Pyrenean lake: seasonality and ecological factors involved in the growing periood. Aquatic Botany, 48: 77- 89. *Gasith, A & Hoyer, M.V, 1998. Structuring role of macrophytes in lakes: Changing influence along lake size and depth gradient. Jeppesen, E., Søndergaard, M., Søndergaard, M. and Christoffersen, K. (eds.). The structuring role of submerged macrophytes in lakes. Springer, Ecological Studies, 131: 381-392. *Graneli, W., 1985. Biomass response after nutrient addition to natural stands of reed, Phragmites australis. Verh. Internat. Verein. Limnol., 22: 2956-2961. *Gregg, W. W. & Rose, F. L. 1982. The effects of aquatic macrophytes on stream micro- environment. - Aquatic Botany, 14: 309-324. *Hilt S., Gross E.M., Hupfer M., Morscheid, H., Mählmann, J., Melzer, A., Poltz, J., Sandrock, S., Scharf, E-M., Schneider, S. & Weyer, K. van de. 2006. Restoration of submerged vegetation in shallow eutrophic lakes – a guideline and state of the art in Germany. Limnologica, 36: 155–171. *Horppila, J. & Nurminen, L. 2001. Effects of an emergent macrophyte (Typha angustifolia) on sediment resuspension in a shallow north temperate lake. Freshw. Biol., 46: 1447-1455. *Idestam-Almquist, J. & Kautsky, L., 1995. Plastic responses in morphology of Potamogeton pectinatus L. to sediment and above-sediment conditions at two sites in the northern Baltic proper. Aquatic Botany, 52: 205-216. *Ilomets, M., Paalme, G. ja Punning, J.-M. 1987. Kurtna järvestiku seisund – uurimise eesmärk, strateegia ja võimalused. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Tallinn. *Ilomets, M. 1989. Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. 7. ja 8. Aprillil 1988. a. toimunud II ametkondadevahelise nõupidamise ettekannete kogumik. M. Ilomets (toim.) Valgus, Tallinn. *Jaani, A. 2000. The Narva River and Narva Reservoir. Piiriülese Koostöö Keskus CTC (in Estonian). *Jackson, S.T. & Charles, D.F., 1988. Aquatic macrophytes in Adirondack (New York) Lakes: patterns of species composition in relation to environment. Can. J. Bot. *Rørslett, B., 1991. Principal determinants of aquatic macrophyte species richness in northern European lakes. Aquatic Botany. 39, 173–193., 1449–1460. *James, W. F. & Barko, J. W. 1990. Macrophyte influences on the zonation of sediment accretion and composition in a north-temperate reservoir. Arch. Hydrobiol., 2: 129-142. *Jaynes M.L. & S.R. Carpenter. 1986. Effects of vascular and nonvascular macrophytes on sediment redox and solute dynamics. Ecology, 67: 875–882. *Jeppesen, E., Lauridsen, T.L., Kairesalo, T. & Perrow, M.R., 1998. Impact of submerged macrophytes on fish-zooplankton interactions in lakes. Jeppesen, E., Søndergaard, M., Søndergaard, M. and Christoffersen, K. (eds.). The structuring role of submerged macrophytes in lakes. Springer, Ecological Studies, 131: 91-114. *Keeley J.E. 1998. CAM photosynthesis in submerged aquatic plants. Botanical Review, 64, 121–175. *Keeley, J.E & Busch, G. 1984. Carbon assimilation characteristics of the aquatic CAM plant, Isoetes howellii.Plant Physiology, Am Soc Plant Biol. *Kowalczewski, A. & Ozimek, T. 1993. Further long-term changes in submerged macrophyte vegetation of the eutrophic Lake Mikolajskie (North Poland). Aquatic Botany, 46: 341-345. *Kukk, Ü. ja Hurt, E. 2003. Haruldaste ja kaitstavate taimeliikide leiukohtade inventuur II. Lepingulise töö aruanne. Tartu, Käsikiri Keskkonnaametis. *Kurtna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet. 2015. *Kõiv, T. ja Ott, I. 2011. Sissejuhatus järveteaduse alustesse ja järvede tervendamisse. Rmt: Kogumik. Järvede tervendamine. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, Tartu. *Laarmaa, R.; Ott, I.; Timm, H., Maileht, K.; Sepp, M.; Mäemets, H.; Palm, A.; Krause, T. ja Saar. K. (2019). Eesti järved. Varrak. 256 lk. *Lachavanne, J.B. 1985. The influence of accelerated eutrophication on the macrophytes of Swiss lakes: Abundance and distribution. Verh. Internat. Verein. Limnol., 22: 2950-2955. *Lacoul, P. & Freedman, B. 2006. Relationships between aquatic plants and environmental factors along a steep Himalayan altitudinal gradient. Aquatic Botany, 84: 3–16. *Larcher, W. 1995. Photosynthesis as a tool for indicating temperature stress events. In: Schulze E-D, Caldwell MM (eds) Ecophysiology of photosynthesis. Springer, Berlin Heidelberg New York, 261-277. *Lake Peipsi. 2001. Meteorology, Hydrology and Hydrochemistry. Nõges, T. (ed.). Sulemees Publishers, Tartu. *Leisk, U., Loigu, E. 2004. The typology of Estonian rivers for assessment of water quality. In: XXIII Nordic Hydrological Conference, Tallinn, Estonia, 8–12 August 2004. Selected Articles. Vol. I, 293–299. *Loopmann, A. 1979. A list of rivers of the Estonian S.S.R. “Valgus”, Tallinn (in Estonian). *Lougheed, V.L., Crosbie, B. & Chow-Fraser, P. 2001. Primary determinants of macrophyte community structure in 62 marshes across the Great Lakes basin: latitude, land use, and water quality effects. Can. J. Fish. Aquat. Sci., 58: 1603–1612. *Lucassen, E.C.H.E.T., Spierenburg, P., Fraaije, R.G.A., Smolders, A.J.P. & Roelofs, J.G.M. 2009. Alkalinity generation and sediment CO2 uptake influence establishment of Sparganium angustifolium in softwater lakes. Freshwat. Biol., 54: 2300-2314. *Madsen, T.V. & Brix, H. 1997. Growth, photosynthesis and acclimation by two submerged macrophytes in relation to temperature. Oecologia, 110: 320-327. *Madsen, T. V, & Wrancke, E. 1983. Velocities of currents around and within submerged aquatic vegetation. Arch. Hydrobiol., 97: 389-394. *Madsen, T.V., Olesen, B. & Bagger, J. 2002. Carbon acquisition and carbon dynamics by aquatic isoetids. Aquatic Botany. 73, 351–371. *Masing, M. 2008. Kahepaiksed ja nahkhiired Kurtna maastikukaitsealal 2006. ja 2007. Aastas uvel (looduskaitselise uurimistöö kokkuvõte). Tartu. Käsikiri Keskkonnaametis. *Mikelsaar, N. 1984. Eesti NSV kalad. Tallinn, 432 lk. *Milius, A. ja Starast, H., 1996: Response of chlorophyll a concentration to total phosphorus decrease in SE Estonian small lakes. Proc. Estonian Acad. Sci., Ecol., 6,½, 79-88. *Miljan, A. 1958. Toitainetevaeste järvede vegetatsioonist Eesti NSV-s. TRÜ Toimetised, 64, Botaanika-alased tööd, 1, lk. 119–137. *Murphy, K.J. 2002. Plant communities and plant diversity in softwater lakes of northern Europe. Aquatic Botany, 73, 287–324. *Mäemets, A. 1968. Eesti järved. A. Mäemets (koostaja). Tallinn, Valgus. *Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn. *Mäemets, A. ja Teder, A. 1987. Kurtna vähetoiteliste järvede suurtaimestiku (makrofloora) muutustest viimastel aastakümnetel. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Valgus, Tallinn, lk. 127–132. *Mäemets, A., Mäemets, A., Laugaste, R, Lokk, S., Timm, M. ja Reisenbuk, E. 1989. Kurtna järvede hüdrobioloogilisest seisundist 1987. a. suviste uurimisandmete alusel. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Valgus, Tallinn, lk. 102–109. *Mäemets, H. 2010. Loodusdirektiivi järve-elupaigatüüpide inventeerimise juhised. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. *Mäemets, H. (koostaja). 2012. Aruanne Keskkonnaministeeriumile 4-1.1/253. 2012. Euroopa Liidule esitatud aruandeks antud hinnang. H. Mäemetsa käsikiri. *Mäemets, H. 2013. Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise juhised. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. *Narva jõgi. 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 2. Keskkonnaamet. *Narva veehoidla hüdrobioloogiline seire ja uuringud. 2018. Leping nr. 4-1/18/95. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. *Ormerod, S.J., Rundle, S.D., Wilkinson, S.M., Daly, G.P., Dale, K.M. & Jüttner, I. 1994. Altitudinal trendsin the diatoms, bryophytes, macroinvertebrates and fish of a Nepalese river system. Freshw. Biol., 32: 309–322. *Ott, I., Nõges, T., Nõges, P., Järvalt, A., Tuvikene, A., Krause, T. ja Kruus, U. 1987. Kurtna vähetoiteliste järvede seisundist. Ilomets, M. (toim). Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng I, 172–177. Valgus, Tallinn. *Ott, I., Laugaste, R., Mäemets, A., Mäemets, A, Kaup, E., Künnis, K., Heinsalu, A., Toom, A., Lokk, S. ja Põder, T. 1995. Kurtna järvestiku limnoloogiline ekspertiis. (Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudis). *Ott, I. 2001. Eesti väikejärvede seire 2001. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. *Ott, I. 2006. Eesti väikejärvede seire 2006. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. *Ott, I. 2010. Eesti väikejärvede seire 2010. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. *Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. 2. trükk. Tallinn: Auratrükk, 308lk. *Partanen, S., Luoto, M. & Hellsten, S. 2009. Habitat level determinants of emergent macrophyte occurrence, extension and change in two large boreal lakes in Finland. Aquatic Botany, 90: 261–268. *Pallo, S. 1977. Kurtna järvestik. Diplomitöö, Tartu Riiklik Ülikool, Füüsilise geograafia kateeder. *Persson, L. 1991. Behavioural response to predators reverses the outcome of competition between prey species. Behav. Ecol. Sociobiol., 28: 101-105. *Persson, R. & Crowder, L.B. 1998. Fish-habitat interactions mediated via ontogenetic niche shifts. In: Jeppesen, E., Søndergaard, M., Søndergaard, M., Christoffersen, K. (Eds.). The Structuring Role of Submerged Macrophytes in Lakes. Ecol. Studies, 131: 3-23. *Pedersen O., Andersen T., Ikejima K.,Hossain M.Z. & Andersen F.Ø. 2006. A multidisciplinary approach to understanding the recent and historical occurrence of the freshwater plant, Littorella uniflora. Freshwater Biology, 51, 865–877. *Punning, J.-M. ja Punning, K. 1987. Anioonide sisaldus Kurtna järvedes. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Valgus, Tallinn, lk. 154–159. *Punning, J.-M. (ed.) 1994. The influence of natural and anthropogenic factors on the development of landscapes: the results of a comprehensive study in NE Estonia. Eesti TA Ökoloogia Instituut, Tallinn. *Põder, T., Riet, K., Savitski, L., Domanova, N., Metsur, M., Ideon, T., Krapiva, A., Ott, I., Laugaste, R., Mäemets, A., Mäemets, A., Toom, A., Lokk, S., Heinsalu, A., Kaup, E., Künnis, K. ja Jagomägi, J. 1996. Mõjutatav keskkond. Rmt: Ideon, T. ja Põder, T. (toim-d), Keskkonnaekspertiis Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. AS Ideon & Ko, Tallinn, lk. 16–48. Käsikiri TLÜ Ökoloogia Instituudis. *Quennerstedt, N. 1958. Effect of water level fluctuation on lake vegetation. Verh. Internat. Ver. Limnol., 13: 901-906. *Rea, T. E., Karapatakis, D. J, Guy, K. K., Pinder III, J. E. & Mackey Jr., H. E. 1998. The relative effects of water depth, fetch and other physical factors on the development of macrophytes in small southeastern US pond. Aquatic Botany, 61: 289-299. *Reisenbuk, E., Mäemets, A. ja Jõgeva, A. 1989. Täiendavaid andmeid Kurtna järvede suurtaimestiku monitooringuks. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng II. Valgus, Tallinn , lk. 97–101. *Richardson K., Griffiths H., Reed M.L.,Raven J.A. & Griffiths N.M. 1984. Inorganic carbon assimilation in the Isoetids, Isoetes lacustris L. and Lobelia dortmanna L. Oecologia, 61, 115– 121. *Riikoja, H. 1940. Zur Kenntnis einiger Seen Ost-Eestis, insbesondere ihrer Wasserchemie. Eesti Teaduste Akadeemia juures oleva Loodusuurijate seltsi aruanded, XLVI, Tartu, 1–167. * Rivers of Europe. 2009. First edition. K Tockner, U Uehlinger, CT Robinson (eds.), *Roelofs, J.G.M. 1983. Impact of acidification and eutrophication on macrophyte communities in soft waters in the Netherlands I. field observations.Aquatic Botany, 17, 139– 155. *Roelofs, J.G.M., Schuurkes, J.A.A.R. & Smits A.J.M. 1984. Impact of acidification and eutrophication on macrophyte communities in soft waters. II. Experimental studies. Aquatic Botany, 18, 389–411. *Roelofs J.G.M., Smolders A.J.P., Brandrud T.E. & Bobbink R. 1995. The effect of acidification, liming and reacidification on macrophyte development, water quality and sediment characteristics of soft‐water lakes. Water Air and Soil Pollution, 85, 967–972. *Rogers, S.J., McFarland, D.G. & Barko, J.W. 1995. Evaluation of the growth of Vallisneria americana Michx. in relation to sediment nutrient availability. Lake Reserv. Manage., 11:57- 66. *Rørslett, B., 1988. An integrated approach to hydropower impact assessment. I. Environmental features of some Norwegian hydro-electric lakes. Hydrobiologia, 164: 39–66. *Rørslett, B., 1991. Principal determinants of aquatic macrophyte richness in northern European lakes. Aquatic Botany, 39: 173-193. *Rørslett, B. & Johansen, S.W. 1995. Dynamic response of the submerged macrophyte, Isoëtes lacustris, to alternating light levels under field conditions. Aquatic Botany, 51: 3-4. *Sand-Jensen, K. 1989. Environmental variables and their effect on photosynthesis of aquatic plant communities. Aquatic Botany, 34: 5-26. *Sand-Jensen, K. 1998. Influence of submerged macrophytes on sediments composition and near-bed flow in lowland streams. Freshwat. Biol., 39: 663-679. *Sand-Jensen, K. & Borum, J. 1991. Interaction among phytoplankton, periphyton and macrophytes in temperate freshwaters and estuaries. Aquatic Botany, 41: 137-175. *Sand-Jensen, K. & Madsen, T.V. 1991. Minimum light requirements of submerged freshwater macrophytes in laboratory growth experiments. Journal of Ecology, 79: 749-764. *Sand-Jensen K., Riis T., Vestergaard O. & Larsen S.E. 2000. Macrophyte decline in Danish lakes and streams over the past 100 years. Journal of Ecology, 88: 1030–1040. *Sand-Jensen K. & Søndergaard, M. 1979. Distribution and quantitative development of aquatic macrophytes in relation to sediment characteristics in oligotrophic Lake Kalgaard, Denmark. Freshwater Biology, 9: 1-11. *Sand-Jensen, K. Borum, J. & Binzet, T. 2005. Oxygen stress and reduced growth of Lobelia dortmanna in sandy lake sediments subject to organic enrichment. Freshwat. Biol., 50: 1034- 1048. *Sand-Jensen, K., Pedersen, N.L., Thorsgaard, I., Moeslund, B., Boru, J. & Brodersen, K.P. 2008. 100 years of vegetation decline and recovery in Lake Fure, Denmark. Journal of Ecology, 96: 260–271. *Santamaria, L., Figuerola, J., Pilon, J. J., Mjelde, M., Green, A. J., Boer, T. De, King, R. A. & Gornall, R. J. 2003. Plant performance across latitude: The role of plasticiry and local adaptattion in an aquatic palnt. Ecology, 84: 2454–2461. *Scheffer, M., de Redelijkheid, M.R. & Noppert, F. 1992. Distribution and dynamics of submerged vegetation in a chain of shallow eutrophic lakes. Aquatic Botany, 42: 199–216. *Scheffer, M., Hosper, S.H., Meijer, M.-L., Moss, B. & Jeppesen, E. 1993. Alternative equilibria in shallow lakes. Trends Ecol. Evol., 8: 275–279. *Scheffer, M. 1998. Ecology of Shallow Lakes. Chapman and Hall, London, 356 pp. *Schmieder, K., 1995. Submerses macrophytes of two habitats in Lake Constance (Untersee) and their relations to chemical composition of surface and sediment interstitial water. Acta bot. Gallica, 142: 651-657. *Sikora, L. J. & Keeney, D. R. 1983. Further aspects of soil chemistry under anaerobic conditions. In A. J. P. Gore, editor. Mires: swamp, bog, fen, and moor. Elsevier, Amsterdam, Netherlands, 247-256. *Silberstein, K., Chiffings, A.W. & McComb. A.J. 1986. The loss of seagrass in Cockburn Sound, Western Australia, III. The effect of epiphytes on the productivity of Posidonia australis Hook. F. Aquatic Botany, 24: 355-371. *Smolders A.J.P., Lucassen E.C.H.E.T. &Roelofs J.G.M. 2002. The isoetid environment: biogeochemistry and threats. Aquatic Botany, 73, 325–350. *Spence, D. H. N. 1982. The zonation of freshwater plants. Adv. Ecol. Res., 12: 37-125. *Suren, A.M. & Ormerod, S.J. 1998. Aquatic bryophytes in Himalayan streams: testing a distribution modelin a highly heterogeneous environment. Freshw. Biol., 40: 697–716. *Søndergaard M. & Sand‐Jensen K. 1979. Carbon uptake by leaves and roots of Littorella uniflora (L.) Aschers. Aquatic Botany, 6, 1–12. *Søndergaard, M. 1990. Pore water dynamics in the sediment of a shallow and hypertrophic lake. Hydrobiologia, 192: 247-258. *Søndergaard, M., Johansson, L.S., Lauridsen, T.L., Jørgensen, T.B., Liboriussen, L. & Jeppesen, E. 2010. Submerged macrophytes as indicators of the ecological quality of lakes. Freshwater Biology, 55: 893–908. *Tallinna ülikool. 2019. Hüdrogeoloogilise ja limnoloogilise läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitseala. Keskkonnaamet (hange nr 186535). *Tuvikene, A., Piirsoo, K., Pall, P., Ellington, J.J., Viik, M., Tuvikene, L. & Thurston, R.V. 2005. River Narva drainage area – Estonia. Effect of nutrient load on the planktonic biota in the River Narva drainage area. In: NATO/CCMS Pilot study. Modelling nutrient loads and repsonse in river and estuary systems. Final report. June, 2005, Report No. 271,159–174. North Atlantic Treaty Organization *Vainu, M. 2018. Groundwater–Surface Water Interactions in Closed-Basin Lakes: Example From Kurtna Lake District. PhD thesis, Tallinn University. *Vallner, L. 1987. Põhjavee bilanss ja selle tehismõjurid Kurtna mõhnastikus. Rmt: Ilomets, M. (toim.), Kurtna järvestiku looduslik seisund ja selle areng. Tallinn. *Vestergaard, O. & Sand-Jensen, K., 2000. Alkalinity and trophic state regulate aquatic plant distribution in Danish Lakes. Aquatic Botany. 67, 85–107 *Vöge, M. 2003. Demography of Isoetes lacustris in Europe. S. Chandra & M. Srivastava (eds.), Pteridology in The New Millennium, 233-260. *Wallsten, M. 1981. Changes of lakes in Uppland Central Sweden during 40 years. Symb. Bot. Ups., 23: 1–84. *Wetzel, R.G. 1990. Land-water interfaces: metabolic and limnological regulators. Verh. lnt. Verein. Limnol., 24: 6-24. *Wilcox, D.A. & Meeker. J.E. 1991. Disturbance effects on aquatic vegetation in regulated lakes in northern Minnesota. Can. J. Bot., 69: 1542–1551. *Winfield, I.J. 1986. The influence of simulated aquatic macrophytes on the zooplankton consumption rate of juvenile roach, Rutilus rutilus, rudd, Scardinius erythrophtalmus, and perch, Perca fluviatilis. J. Fish Biol., 29: 37-48. *Wium‐Andersen S. 1971. Photosynthetic uptake of free CO2, by the roots of Lobelia dortmanna. Physiologia Plantarum, 25, 245–248.  KMH lisa 6. KMH aruande protsessi sisendanalüüs - insener-tehnilised lahendused ja finantsanalüüs (AS Infragate Eesti, 2021). KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tellija: OÜ Alkranel Töö nr: JB28/8-19 Projektijuht: K. Kärmas Koostajad: K. Erimäe, K. Kärmas Tallinn, mai 2021 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS SISUKORD 1 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................................. 2 2 KÄSITLETAVAD ALTERNATIIVID ............................................................................................................................... 3 3 VEERESSURSS, VEEVÕTT JA TARBIMINE ............................................................................................................... 5 3.1 VEEVÕTT JA VEERESSURSS ...................................................................................................... 5 3.2 VEE TARBIMINE ...................................................................................................................... 7 4 ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS ......................................................................................................................................... 9 4.1 ALTERNATIIV 2 ....................................................................................................................... 9 4.1.1 OLEMASOLEVATE VEEHAARETE KIRJELDUS........................................................................... 9 4.1.2 ALTERNATIIV 2 PERSPEKTIIVSED VEEHAARDED .................................................................. 15 4.1.3 ALTERNATIIV 2 INVESTEERINGU- JA EKSPLUATATSIOONIKULU............................................. 19 4.2 ALTERNATIIV 3 ..................................................................................................................... 20 4.2.1 ALTERNATIIV 3 INVESTEERINGU- JA EKSPLUATATSIOONIKULU............................................. 20 4.3 ALTERNATIIV 5 ..................................................................................................................... 22 4.3.1 ALTERNATIIV 5-1 INVESTEERINGU- JA EKSPLUATATSIOONIKULU PÖÖRDOSMOOS- TEHNOLOOGIA RAKENDAMISETA ....................................................................................... 24 4.3.2 ALTERNATIIV 5-2 INVESTEERINGU- JA EKSPLUATATSIOONIKULU PÖÖRDOSMOOS- TEHNOLOOGIA RAKENDUMISEL ......................................................................................... 24 4.3.3 ALTERNATIIV 5-3 INVESTEERINGU- JA EKSPLUATATSIOONIKULU PÖÖRDOSMOOS- TEHNOLOOGIA RAKENDAMISETA ....................................................................................... 25 4.3.4 ALTERNATIIV 5-4 INVESTEERINGU- JA EKSPLUATATSIOONIKULU PÖÖRDOSMOOS- TEHNOLOOGIA RAKENDUMISEL ......................................................................................... 26 5 OÜ JÄRVE BIOPUHATSUS INVESTEERIMISVÕIMEKUS ............................................................ 28 6 SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK .......................................................................................... 30 LISA 1 JOONIS VK-01 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISED ALTERNATIIVID Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 1 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 1 SISSEJUHATUS Käesolev töö „KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE ANALÜÜS“ on koostatud OÜ Järve Biopuhastus vee erikasutusloa ehk veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise raames. OÜ Järve Biopuhastus on Ida-Viru maakonnas tegutsev regionaalne vee-ettevõte, kes osutab ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenust Kohtla-Järve (Ahtme, Järve, Sompa, Kukruse, Oru linnaosad) linnas, Jõhvi-, Kohtla- ja Lüganuse vallas. Veeteenuse osutamiseks omab ettevõte mitmeid keskkonnalubasid, korraldamaks oma tegevusega seotud vee erikasutust. Ühisveevärki suunatav joogivesi ammutatakse täna peamiselt kahest allikast, milleks on: 1) Kurtna järvistu piirkonnas asuv Vasavere kvaternaari veekihi põhjaveehaare; 2) Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi puurkaevud Ahtme, Kohtla-Järve Lõuna, ja Sompa veehaaretes. Seejuures 2019 aasta andmete põhjal 94,62% veest ammutatakse Kurtna-Vasavere veehaarde puurkaevudest ja 5,38% Ahtme veehaarde puurkaevudest. Ka varasematel aastatel on veevõtu proportsioon veehaaretest olnud sarnane. Nii Kurtna-Vasavere veehaardest võetud põhjavesi kui ka Ahtme veehaarde puurkaevudest võetud põhjavesi pumbatakse Ahtme joogiveetöötlusjaama, kus toimub vee õhustamine ja seejärel gravitatsiooniliste liivafiltrite vahendusel joogivee raua- ja mangaaniärastusprotsess. Töödeldud joogivee hoiustamiseks ja tarbimise tipptundide ühtlustamiseks on Ahtme veetöötlusjamas kaks 1500 m3 mahuga joogivee mahutit. Mahutites hoiustatud joogivesi antakse võrku III-astme võrgupumpadega erinevate pumbagruppide poolt Kohtla-Järve linna, Jõhvi linna ja Kohtla-Järve Ahtme linnaosa suunal. Põhjavee võtmiseks on OÜ-le Järve Biopuhastus väljastatud vee erikasutusluba L.VV/321751, mille kehtivus lõppes 30.06.2017, kuid mida on täna keskkonnamõju hindamise protsessile tuginevalt pikendatud kuni tähtajani 31.12.2022. Nimetatud keskkonnamõju hindamise eesmärk on selgitada välja võimalikud alternatiivid Vasavere veehaardest tarbevee veevõtu vähendamiseks või võimalusel lõpetamiseks, kuna Keskkonnaameti eelduste kohaselt on ühisveevärgi veevõtul mõju Kurtna järvistu järvede veetaseme kõikumisele ja seeläbi järvedega seotud ökosüsteemidele. Järvede elustikuga seotud küsimusi, samuti järvede veetasemete muutustega seotud küsimusi on põhjalikult käsitletud keskkonnamõju hindamise protseduuri käigus eelnevate keskkonnakaitseliste uuringute raames, mille tulemusena on veeloa taotleja (OÜ Järve Biopuhastus) ja KMH töögrupi poolt määratletud nn tõenäoliselt, see tähendab päriseluliselt, realiseeritavad alternatiivid, mille osas kirjeldatakse käesoleva töö raames veevarustuse alternatiivide insenertehnilisi kirjeldusi, investeeringute maksumusi ja ekspluatatsioonikulu. Samuti on käesoleva töö raames kirjeldatud OÜ Järve Biopuhastus investeerimisvõimekust seoses võimalike investeeringutega uutesse ühisveevarustuse rajatistesse. Analüüsi eesmärk on anda sisend lõpliku reaalse alternatiivi määratlemiseks keskkonnamõju hindamise protseduuri raames. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 2 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 2 KÄSITLETAVAD ALTERNATIIVID OÜ Järve Biopuhastus taotletavad põhjaveest ammutatavad veekogused veehaarete lõikes on järgnevad:  Kukruse veehaare 170 m3/d;  Sompa veehaare 390 m3/d;  Ahtme veehaare 3300 m3/d;  Kurtna-Vasavere veehaare 6500 m3/d.  KOKKU 10 360 m3/d Käesolevas töös käsitletavate alternatiividena on määratletud kolm alternatiivi, sealhulgas Alternatiiv 5 osas neli erinevat insener-tehnilist lahendust. Alternatiivide numeratsioon baseerub KMH aruande raames algselt määratletud alternatiivide numeratsioonil ja kogu protseduuri jälgitavuse huvides numeratsiooni muutust teostatud ei ole. Käsitletavad alternatiivid on järgmised: Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest piirkonnas olemasolevatest põhjaveehaaretest. Töötlemata põhjavett vaja vähemalt 10 360 m3/d. Alternatiiv 3 – veevarustus Narva jõest. Töötlemata pinnavett vaja vähemalt 10 360 m3/d. Teisi piirkonna olemasolevaid veehaardeid, millele veeluba taotletakse ressursina antud alternatiivi puhul ei arvestata. Alternatiiv 5 – Alternatiiv 5 – Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu vähendamine ja hajutamine piirkondlikult, millele lisandub veevõtt vajaliku veekoguse tagamiseks piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa põhjaveehaardest. Alternatiiv 5 jaguneb sõltuvalt võetava põhjavee koguselisest jaotusest ja sellest tulenevast vee töötlemise tehnoloogilisest vajadusest neljaks insener-tehnilisks lahenduseks, mis on järgmised:  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 1 (alternatiiv 5-1) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Planeeritud veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 5000 m3/d ja tipupuurkaevudest 1500 m3/d. Lisandub veevõtt vajaliku veekoguse tagamiseks piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaardest. Summaarne võetava põhjavee kogus ei ületa 10 360 m3/d, mille tõttu veetöötluseks ei ole vaja kasutada pöördosmoostehnoloogiat.  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 2 (alternatiiv 5-2) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Planeeritud veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 5000 m3/d ja tipupuurkaevudest 1500 m3/d. Lisandub veevõtt vajaliku veekoguse tagamiseks piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaardest. Summaarne võetava põhjavee kogus võib ületada 10 360 m3/d (st kasutatakse ära kogu Ahtme veehaardest taotletav põhjavee kogus 3300 m3/d), mille tõttu veetöötluseks on vajalik kasutada pöördosmoostehnoloogiat.  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 3 (alternatiiv 5-3) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 3 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS kaugusele. Tipukoormuse puurkaevude kasutuselevõtule järgneva 3 a perioodi sees hinnatakse veevõtu karakteristikat (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada täiendavalt Kirjakjärve lähedale (järvest kagu-lõunasuunaliselt) puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv meede). Kui Kirjakärve lähistele peetakse puurkaevude rajamist vajalikuks, siis jaotub teadaolev veevõtt järgnevalt – Vasavere veehaare 3500 m3/d, tipukoormuse puurkaevud 1500 m3/d ja Kirjakjärve puurkaevud 1500 m3/d. Kokku jääb planeeritud veevõtt Kurtna- Vasavere piirkonnast endiselt 6500 m3/d. Kurtna-Vasavere piirkonna veevõtt tagab osa veeloaga taotletavast summaarsest veemahust (tagatakse teistest veehaaretest ehk piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaarded). Summaarne võetava põhjavee kogus ei ületa 10 360 m3/d, mille tõttu veetöötluseks ei ole vaja kasutada pöördosmoostehnoloogiat.  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 4 (alternatiiv 5-4) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Tipukoormuse puurkaevude kasutuselevõtule järgneva 3 a perioodi sees hinnatakse veevõtu karakteristikat (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada täiendavalt Kirjakjärve lähedale (järvest kagu-lõunasuunaliselt) puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv meede). Kui Kirjakärve lähistele peetakse puurkaevude rajamist vajalikuks, siis jaotub teadaolev veevõtt järgnevalt – Vasavere veehaare 3500 m3/d, tipukoormuse puurkaevud 1500 m3/d ja Kirjakjärve puurkaevud 1500 m3/d. Kokku jääb planeeritud veevõtt Kurtna- Vasavere piirkonnast endiselt 6500 m3/d. Kurtna-Vasavere piirkonna veevõtt tagab osa veeloaga taotletavast summaarsest veemahust (tagatakse teistest veehaaretest ehk piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaarded). Summaarne võetava põhjavee kogus võib ületada 10 360 m3/d (st kasutatakse ära kogu Ahtme veehaardest taotletav põhjavee kogus 3300 m3/d), mille tõttu veetöötluseks on vajalik kasutada pöördosmoostehnoloogiat. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 4 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 3 VEERESSURSS, VEEVÕTT JA TARBIMINE 3.1 VEEVÕTT JA VEERESSURSS OÜ Järve Biopuhastus veevõttu Kurtna-Vasavere veehaardest ja Ahtme veehaardest aastatel 2015-2019 iseloomustab Tabel 3.1. Tabel 3.1 Veevõtt Ahtme ja Kurtna-Vasavere veehaaretest 2015-2019 Veehaare 2015 2016 2017 2018 2019 Vasavere (m3/a) 2 253 921 2 040 041 1 926 352 2 012 022 2 323 206 Vasavere (m3/d) 6 175 5 589 5 278 5 512 6 365 Ahtme (m3/a) 337 681 368 424 396 994 384 110 130 659 Ahtme (m3/d) 925 1 009 1 088 1 052 358 KOKKU (m3/a) 2 591 602 2 408 465 2 323 346 2 396 132 2 453 865 KOKKU (m3/d) 7 100 6 599 6 365 6 565 6 723 Taotletava uue veeloaga ja teiste veehaarete osas kehtivate vee-erikasutuslubadega lubatud veevõtt, samuti 2035. aastani kinnitatud põhjaveevaru veehaarete lõikes on kirjeldatud Tabel 3.2. Tabeli põhjal on näha, et tänasel päeval, ilma Kurtna-Vasavere veehaarde veevõttu vähendamata on põhjaveevaru ülejääk vee-erikasutuslubadega lubatud/soovitud veevõttu arvestades 3336 m3/d. Juhul kui Kurtna-Vasavere veehaarde veevõttu piiratakse 6500 m3/d, kujuneb ülejäägiks 1836 m3/d. Juhul kui Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtt täielikult lõpetada, kujuneb veeressursi puudujäägiks 4664 m3/d. Kirjeldatud veevaru ülejäägi määratlemisel on oluline aspekt, et aastani 2035 kinnitatud põhjaveevaru kohaselt on Kohtla-Järve Järve linnaosale kinnitatud põhjaveevaru 5970 m3/d, mis jaguneb järgmiselt:  Kohtla-Järve Lõuna veehaare 3600 m3/d, sealhulgas Järve Biopuhastus OÜ puurkaev nr 23986, millest veeloaga lubatud veevõtt on 1050 m3/d.  Viru Keemia Grupp AS - 1200 m3/d;  Nitrofert AS – 900 m3/d;  Diamant Mets OÜ – 50 m3/d;  Lot Wood Trading AS - 50 m3/d;  Kukruse – 170 m3/d. Tööstusetteveõtete veeloaga lubatud veevõtt moodustab Järve linnaosale kinnitatud veeressursist 2200 m3/d. Antud ressurss ei ole käsitletv joogivee varuna. Ka Järve Biopuhastus OÜ puurkaevu nr 23986, mille veeloaga lubatud veevõtt on 1050 m3/d ja mis asub Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti territooriumil, ei saa käsitleda joogivee ressursina, kuna leiab kasutust täna ja perspektiivselt peamiselt Kohtla-Järve reoveepuhasti tehnoloogilisest vajadusest lähtuvalt. Antud puurkaev ei ole seotud ka ühegi ühisveevärgi joogiveetöötlusjaamaga. Suuremas osas on antud puurkaev nr 23986 OÜ Järve Biopuhastus vajadustest planeeritud Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti tehnoloogilise protsessi tarbeks. Antud investeeringutega seoses Kohtla-Järve reoveepuhasti tehnoloogilise vee tarve suureneb ja selle tõttu ei planeerita puurkaevu nr 23986 ressursi kasutamist ühisveevarustuse veeallikana ka käesoleval ajal uuendatavas Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. Perspektiivse joogiveeressursina ei saa käsitleda ka Oru linnaosa benseeniga reostusnud puurkave, mille kinnitatud põhjaveevaru kuni 2035 aastani on 450 m3/d. Jõhvi linnale kinnitatud põhjaveevaru on arvestades kogu piirkonna veevajadust väga väikene ja puurkaevud amortiseerunud, mille tõttu ei vaadelda käesolevas analüüsi ka Jõhvi linnale kinnitatud põhjaveevaru kogu piirkonna veevarustuse seisukohast perspektiivsena. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 5 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 3.2 Perspektiivne, kasutatav põhjaveevaru ja vee-erikasutuslubadega ehk keskkonnalubadega lubatud/taotletav veevõtt Ressurss Kinnitatud Vee- Üle/Puudujääk Üle/Puudujääk Kinnitatud Kinnitatud põhjaveevaru Üle/Puudujääk erikasutusloaga ilma Vasavere Vasavere veevõtu põhjaveevaru Veehaare/linnaosa põhjaveevaru Vasavere veevõtu Vasavere veevõtu soovitud/lubatud veevõtu vähendmisel kuni Vasavere veevõtu 2013-2035 vähendamisel kuni lõpetamisel veevõtt vähendamiseta 6500 m3/d lõpetamisel 6500 m3/d m3/d m3/d m3/d m3/d m3/d m3/d m3/d 1. Ahtme linnaosa 3 300 3 300 0 3 300 0 3 300 0 2. Sompa linnaosa * 390 390 0 390 0 390 0 3. Järve linnaosa 5 970 4 126 1 844 5 970 1 844 5 970 1 844 3.1. sh Lõuna veehaare 2 550 810 1 740 2 550 1 740 2 550 1 740 3.2. sh JBP puurkaev 23986 1 050 1 050 0 1 050 0 1 050 0 3.3. Viru Keemia Grupp AS 1 200 1 096 104 1 200 104 1 200 104 3.4. Nitrofert AS 900 900 0 900 0 900 0 3.5. Diamant Mets OÜ ** 50 50 0 50 0 50 0 3.6. Lot Wood Trading AS *** 50 50 0 50 0 50 0 3.7. Kukruse 170 170 0 170 0 170 0 4. Vasavere I 8 000 6 500 1 500 6 500 0 0 -6 500 5. Jõhvi 250 258 -8 250 -8 250 -8 5.1. PK 2267 115 5.2. PK 16121 (Pesulux OÜ) 143 6. Kokku 17 910 14 574 3 336 16 410 1 836 9 910 -4 664 * Sompa autonoomne veehaare ja veevõrk varustab veega vaid Sompa linnaosa ja ei ole käsitletav kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna asendusveehaardena Vasavere veehaarde ressursi asendamisel. **ettevõte on seisuga 25.06.2008 äriregistrist kustutatud, õigusjärglase olemasolu ja andmed sellest tuleneva vee-erikasutuse kohta ei ole teada. ***ettevõte on seisuga 25.04.2003 äriregistrist kustutatud, õigusjärglase olemasolu ja andmed sellest tuleneva vee-erikasutuse kohta ei ole teada. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 6 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 3.2 VEE TARBIMINE Ahtme ja Kurtna-Vaasavere veehaaretel baseeruvate Kohtla-Järve linnaosade ja Jõhvi linna veetarbimine ja tootmismaht 2019. aasta näitel on kirjeldatud Tabel 3.3. Antud tabelis esitatud andmed on kogu aasta lõikes keskmistatud andmed. Ahtme ja Kurtna-Vasavere veehaaretest väljapumbatud veekogused kuude kaupa on esitatud Tabel 3.4. Tabeli põhjal on näha, et kuupõhisel arvestusel ühe ööpäeva peale tagasi arvutatud ööpäevased tarbimised ulatuvad maksimaalselt kuni 7494 m3/d (jaanuari kuu 2019). Just maksimaalne tarbimine on oluline veeallikate ja tootmisvõimsuste planeerimisel. Antud asjaoluga on arvestatud ka käesolevas alternatiivide analüüsis, kus arvutuslikuks keskmiseks vee tootmisvõimsuseks (jaamadest võrku antav joogivesi) on arvestatud 8 042 m3/d ja maksimaalne lühiajaline, mitte üle ühe ööpäeva kestev, tootmisvõimsus veel ca 20% suurem ehk kuni 9650 m3/d. Järve Biopuhastus OÜ poolt vee-erikasutusloaga taotletav põhjaveevõtu kogus 10 360 m3/d ületab kirjeldatud maksimaalset vajalikku tootmismahtu 710 m3/d võrra ja protsendiliselt 7,4% võrra. Seega saab OÜ Järve Bipuhastus poolt taotletavat põhjaveevõttu 10 360 m3/d lugeda lähtuvalt tarbimisest ja veetöötluse tehnoloogiast igati põhjendatuks, sest põhjavee ressurss ja samuti tehnoloogiline tootmisvõimsus peab olema tagatud ka üksikute maksimaalse tarbimisega päevade korral. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 7 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 3.3 Vee tarbimine ja tootmine 2019 aastal 2019 keskmine Piirkond Arvutuslik Ühendatud Vesi Veekadu, jaamade Vesi eratarbimine Tarbimine kokku Vesi tootmismaht vajalik elanikke tööstustarbimine omatarve jms tootmismaht inimest m3/a m3/d m3/a m3/d m3/a m3/d m3/a m3/d m3/a % m3/d Ahtme linnaosa 15 716 567 903 1 556 79 587 218 647 490 1 774 822 276 2 253 174 786 21,26% 2 591 Järve linnaosa 15 449 564 624 1 547 89 072 244 653 696 1 791 813 097 2 228 159 401 19,60% 2 562 Sompa linnaosa* 826 21 808 60 1 350 4 23 158 63 44 601 122 21 443 48,08% 141 Kukruse linnaosa 516 14 604 40 828 2 15 432 42 19 598 54 4 166 21,26% 62 Oru linnaosa 1 047 28 992 79 2 271 6 31 263 86 39 702 109 8 439 21,26% 125 Jõhvi linn 11 074 426 787 1 169 215 722 591 642 509 1 760 813 124 2 228 170 615 20,98% 2 562 KOKKU 44 628 1 624 718 4 451 388 830 1 065 2 013 548 5 517 2 552 398 6 993 538 850 25,41% 8 042 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ * Sompa autonoomne veehaare ja veevõrk varustab veega vaid Sompa linnaosa ja ei ole käsitletav kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna asendusveehaardena Vasavere veehaarde ressursi asendamisel. Tabel 3.4 Põhjavee võtmine 2019 aastal kuude lõikes 2019 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember Kokku Kurtna-Vasavere veehaare 212 561 166 874 195 230 211 593 212 907 194 772 202 883 170 877 202 434 194 998 174 078 183 999 2 323 206 Ahtme veehaare 12 258 7 623 2 509 3 673 3 331 6 191 16 049 21 142 8 330 11 840 21 241 16 472 130 659 Kokku kuus (m3/kuus) 224 819 174 497 197 739 215 266 216 238 200 963 218 932 192 019 210 764 206 838 195 319 200 471 2 453 865 Kokku ööpäevas (m3/d) 7 494 5 817 6 591 7 176 7 208 6 699 7 298 6 401 7 025 6 895 6 511 6 682 6 723 Allikas: Järve Biopuhastus OÜ Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 8 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 4 ALTERNATIIVIDE ANALÜÜS 4.1 ALTERNATIIV 2 Alternatiiv 2 – Kurtna-Vasavere veehaarde vee asendamine teistest põhjaveehaaretest. Töötlemata põhjavett vaja vähemalt 10 360 m3/d, millest 5850 m3/d on tagatud Ahtme Kohtla-Järve Lõuna ja Sompa veehaardest. Kohtla-Järve Lõuna veehaarde (Järve linnaosa) kinnitatud veevaru on 3600 m3/d, millest Kohtla-Järve reoveepuhasti territooriumil oleva puurkavu nr 23986 lubatud veevõtt veeloaga L.VV/329102 on 1050 m3/d. Seega Lõuna veehaardest ülejääv põhjavee ressurss on 2550 m3/d, millest täna on lubatud veeloaga L.VV/329102 Lõuna veehaarde nelja puurkaevuga võtta vett 810 m3/d. Puurkaevu nr 23986 veevaru kasutamine perspektiivselt ühisveevärgi veena on aga küsitav, sest kaev asub Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti territooriumil ja on ette nähtud Kohtla-Järve reoveepuhasti tehnoloogilise veevajaduse katmiseks. Tehnoloogilise vee vajadus Kohtla-Järve reoveepuhastil seoses lähiperspektiivis reoveepuhastil kavandatavate uuenduste (reoveesette kohtkäitluse võimaluste parendamine ning puhastustehnoloogiate täiendamine, seonduvalt käitisele kohanduva lõhnaainete vähendamise tegevuskava täitmisega (Järve Biopuhastus OÜ, 2021)) väljaarendamisega aga suureneb. 4.1.1 Olemasolevate veehaarete kirjeldus Ahtme veehaare Jõhvi linna piirile, Ahtme mnt äärde, on rajatud kuuest Kambrium-Vendi Gdovi veekihti avavast puurkaevust (puurkaevude sügavus 260 m) koosnev veehaare. Puurkaevud rajati 2012. aastal paralleelselt Ahtme veetöötlusjaama valmimisega ning nende ülesandeks on anda lisavett Kurtna-Vasavere puurkaevudest pumbatavale veemahule Kohtla-Järve ja Jõhvi elanike veevajaduse tagamiseks. Puurkaevude katastrinumbrid on 50900 (PK-1), 50848 (PK-2), 50847 (PK-3), 50905 (PK- 4), 50901 (PK-5) ja 50317 (PK-6). Puurkaevudest pumbatava põhjavee keskmised keemilised ja radioloogilised näitajad, mis ei vasta joogiveeallika I kvaliteediklassi joogivee nõuetele näitajate piirväärtuste alusel:  üldraud 0,14-0,38 mg/l;  mangaan 0,3-0,5 mg/l;  kloriidid 215-710 mg/l;  värvus 8,4-17,2 kraadi;  naatrium 266 -340 mg/l;  radionukliidide sisaldus, efektiivdoos 0,21-0,36 mSv/aastas 2 m. Ahtme veetöötlusjaam on rajatud Jõhvi valla territooriumile ja eesmärgiks on kasutada veevõtul maksimaalselt Kurtna-Vasavere veehaarde taastuva veeallika madala radionukliidide ja kloriidide sisaldusega põhjavett (maksimaalne lubatud veevõtt käesoleval hetkel veel kuni 8000 m3/d). Kurtna-Vasavere kvaternaari kaevude veele võetakse lisavett Ahtme veehaardes asuvatest puurkaevudest, pumbatava veekogus on reguleeritav. Ahtme veetöötlusjaama projekteeritud veetoodang on 11300 m3/d, 560-570 m3/h. Veetöötlus on jaotatud 5 liiniks, millest üks on pidevalt varus. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 9 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Arvestades, et Ahtme veehaarde puurkaevud on suhteliselt uued ja kaevude tehniline seisukord on hea ning veehaare on rajatud kompaktselt, saab Ahtme veehaaret käsitleda perspektiivse veeallikana Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla veevarustussüsteemis. Veehaardest ammutatava põhjavee täiendavaks töötluseks – lisaks tänasele Ahtme veetöötlusjaama tehnoloogiale – on Ahtme veetöötlusjaama juures olemas võimalus täiendava tehnoloogia (pöördosmoos) rajamiseks. Jõhvi veehaare Jõhvi linna ühisveevõrku varustatakse veega Ahtme veetöölusjaamast. Jõhvi linnas paikneb 6 reservpuurkaevu-pumplat, millest kolm olid töös enne Ahtme VTJ käivitamist. Käesoleval ajal koostatava JÕHVI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2021-2032 on ette nähtud jätta tööle 3 resrvpuurkaevu ja pumplat ning 2 reservpuurkaevu ja pumplat amortiseerumise tõttu likvideerida. Üks puurkaev ja pumplahoone kuuluvad eraettevõttele. Jõhvi linna reservpuurkaevud: 1) Reservpuurkaevpumpla nr 2263 (PK-45) - Puurkaev on rajatud 1948. a sügavusega 270 m. Kaev avab C-V Gdovi veekihti. Kaevu päiseosa on mustast metallist, kaevu on paigaldatud sügavveepump ETSV 8-40-150 (Q= 40 m3/h, H=150 mVs, P=27 kW). Puurkaevu staatiline veetase on 108 m. Pumpla torustik ja toruarmatuur on osaliselt rekonstrueeritud. Puurkaevpumpla hoone, tehnoloogia ning elektri- ja automaatikasüsteem on rahuldavas seisukorras, kuid vajab täiendavaid renoveerimistöid. Optimaalne on rajatise säilitamine Jõhvi linna reservpuurkaevuna ning pumpla rekonstrueerimine reservkaevule vajalikus mahus. 2) Reservpuurkaevpumpla nr 2276 (PK-46) - Puurkaev on rajatud 1979. a EKE Ehitus- ja Monataaživalitsuse poolt sügavusega 270 m. Kaev avab C-V veekompleksi Gdovi veekihti. Kaevu on paigaldatud sügavveepump ETSV 8-40-150 (Q= 40 m3/h, H=150 mVs, P=27 kW). Puurkaevu päiseosa on mustast metallist, torustik ja armatuur on pumplas osaliselt vahetatud, sulgarmatuur on uus. Torustik on korratult soojustatud. Elektrikilp on vahetatud. Puurkaev ja puurkaevpumpla kuuluvad eraettevõttele ja ei ole seetõttu perspektiivsed kasutamiseks ühisveevärgi veeallikana. 3) Reservpuurkaevpumpla nr 2266 (PK-42) - Puurkaev on rajatud 1964. a poolt sügavusega 280 m. Kaev avab C-V veekompleksi Gdovi veekihti. Pumpla oli enne Ahtme veetöötlusjaama töölerakendamist üks kolmest Jõhvi linnas töös olnud puurkaevpumplast. Puurkaevu päiseosa on mustast metallist, kaevu on paigaldatud sügavveepump ETSV 8-40-150 (Q= 40 m3/h, H=150 mVs, P=27 kW). Puurkaevu staatiline veetase on 92,5 m. Puurkaev nr 2266 avab C-V Voronka veekihti ja toorvee kvaliteet ei vasta nõuetele naatriumi ja kloriidide osas. Optimaalne on rajatise säilitamine Jõhvi linna reservpuurkaevuna ning pumpla rekonstrueerimine reservkaevule vajalikus mahus. 4) Reservpuurkaevpumpla nr 2267 (PK-48) - Puurkaev on rajatud 1956.a sügavusega 277,5 m. Kaev avab C-V veekompleksi. Puurkaevu päiseosa on mustast metallist, värvitud, kaevu on paigaldatud sügavveepump ETSV 8-40-150 (Q= 40 m3/h, H=150 mVs, P=27 kW). Puurkaevpumpla torustik on mustast metallist ja värvitud, osaliste roostekahjustustega. Elektri- ja automaatikasüsteem on rekonstrueeritud, puurkaevupumbale on paigaldatud sagedusmuundur. Pumpla Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 10 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS kaablid vajavad korrastamist. Kaev avab C-V horisondi ülemist Voronka veekihti ja on hea kvaliteediga, mistõttu tuleb pumpla säilitada reservpuurkaevpumplana. Puurkaevu päis, torustik ning pumpla hoone vajavad rekonstrueerimist. Optimaalne on rajatise säilitamine Jõhvi linna reservpuurkaevuna ning pumpla rekonstrueerimine reservkaevule vajalikus mahus. 5) Reservpuurkaevpumpla nr 2269 (PK-24) - Puurkaevpumpla on täielikult amortiseerunud ja viimastel aastatel ka enne Ahtme VTJ valmimist kasutuses ei olnud. Puurkaevu pumpla paigaldatud ei ole, pumplasisene torustik ja elektrisüsteemid on rekonstrueerimata. Pumpla asub planeeringualal, mistõttu on vajalik pumpla likvideerimine ning puurkaevu likvideerimine tamponeerimise teel. Puurkaevpumpla on planeeritud likvideerida ja puurkaev tamponeerida. 6) Reservpuurkaevpumpla nr 2279 (PK-61) - Puurkaev on rajatud 1983. a sügavusega 265 m. Puurkaev avab Kambrium-Vendi veekomplaksi Gdovi veekihti, vesi on kõrge mineraalsusega (Na, Cl sisaldus) ja vesi vajab töötlemist soolade eraldamiseks. Sügavveepump on kaevust eemaldatud, toruarmatuur pumplas lahti ühendatud. Puurkaevpumpla on planeeritud likvideerida ja puurkaev tamponeerida. Jõhvi linna reservpuurkaevude veekvaliteeti iseloomustab kõrge kloriidide ja naatriumi (Cl- ja Na+) sisaldus, eriti kõrge on antud näitaja Gdovi veekihti avavate puurkaevude nr 2278 ja 2279 toorvees (vastavalt 570 ja 540 mg/l), toodud kaevude puhul on täheldatav ka kõrgeimad mõõdetud naatriumi sisaldused (291 ja 281 mg/l). Vähemal määral ületavad piirnormi kloriidide ja naatriumi sisaldus ka kaevude nr 2263 ja 2266 vees. Tarbevarude hinnangu poolest on veerikkamaks osaks sügavamal asuv Gdovi veekiht, mistõttu ei saa puurkaevude vett kasutada ilma lahjendamata või kasutades pöördosmoosil põhinevat tehnoloogiat vee soolsuse vähendamiseks. Lisaks iseloomustab kaevude nr 2278 ja 2279 vett ülenormatiivne raua sisaldus (310, 400 g/l), teiste kaevude puhul jäävad üldraud ja mangaan normi piiridesse. Ainuke puurkaev Jõhvi linnas, mille vett võib tarbijale juhtida ilma veetöötlustehnoloogiat rakendamata on kaev nr 2267. Radioloogiliste näitajate poolest ei vasta Kambrium-Vendi veekihtide põhjavesi joogiveele vastava efektiivdoosi nõuetele. Puurkaevudest pumbatava põhjavee keskmised kvaliteedinäitajad, mis ei vasta joogiveeallika I kvaliteediklassi joogivee nõuetele (kaevud 2263, 2266, 2278 ja 2279):  kloriidid 260-570 mg/l;  naatrium 201-291 mg/l;  üldraud 310-400 [g/l; (kaevud 2278, 2279) Arvestades kasutatavat veekihti võib eeldada ka ülenormatiivset radionukliidide sisaldust, kuid efektiivdoosi osas Jõhvi linna puurkaevude vee osas täpsemad andmed puuduvad. Lähtuvalt asjaolust, et Jõhvi linna veehaarde puurkaevud paiknevad eraldiseisvalt – see tähendab ei moodusta puurkaevude grupist koosnevat veehaaret – on tehnilisest seisukohast lähtuvalt keerukam ja majanduslikult kindlasti kulukam antud kaevude juurde rajada eraldiseisvaid veetöötlusjaamasid ja veereservuaare. Nimetatud rajatiste ehitamine vajab ka ehituslaust pinda, mida ei pruugi olla kõikide kaevude juures piisavalt. Lähtuvalt eelnevast ei käsitleta käesolevas töös Jõhvi veehaarde puurkaeve kogu piirkonna veevarustuse põhirajatiste seisukohast perspektiivsetena. Jõhvi veehaarde puurkaevudest on perspektiivselt – arvestades põhjavee kvaliteeti ja puurkaevu seisukorda – mõistlik reservpuurkaevudena säilitada puurkaevud nr 2266, 2267 ja 2279. Antud kaevude juures Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 11 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS on olema ka piisav maa-ala perspektiivselt veetöötluse rajamiseks, et tagada jaamast võrku antav nõuetele vastav joogivesi. Kohtla-Järve Lõuna veehaare Kohtla-Järve Järve linnaosa varustatakse töödeldud veega Ahtme veetöötlusjaamast, millest on tagatud töödeldud vee pealevool tootlikkusega 150 m3/h. Vesi juhitakse Järve linnaosas Sinivoore ja Outokumpu tänavatel paikneva Lõuna veehaarde IV astme survetõstepumpla reservuaaridesse, mille kõrval paikneb neljast uuest (rajatud 2011.a asendus-puurkaevudena, vanad puurkaevud tamponeeriti) puurkaevust-pumplast koosnev Lõuna veehaare. Puurkaevude katastri numbrid 50867 (PK-1), 50869 (PK-2), 50855 (PK-3) ja 50868 (PK-4). Puurkaevud avavad Kambrium-Vendi veekompleksi ning on põhiliselt reservis, puurkaevud lülitatakse automaatikasüsteemi poolt töösse 1 kord kuus, et vältida vee roiskumist süsteemis ja tagada puurkaevude töö avariiolukordade jaoks. Ahtme veetöötlusjaamas töödeldud vee ja Lõuna veehaardest pumbatud töötlemata vee segu vastab joogivee kvaliteedinõuetele. Lõuna veehaarde puurkaevud on rajatud Järve linnaosa veevarustuse tagamiseks kui esinevad tõrked Lõuna veehaarde survetõstepumpla veega varustamisel Ahtme veetöötlusjaamast, st kui veenivoo Lõuna veehaarde survetõstepumpla reservuaarides langeb liiga madalale. Puurkaevud asuvad maa-alustes kambrites. Sissepääs pumplatesse on tagatud läbi maa peale avaneva luugi, r/v terasest redeli abil. Puurkaevpumplate torustikud, pumbad, armatuur ja elektri-automaatikaseadmed on uued. Puurkaevud on varustatud induktiivkulumõõtja, sulgarmatuuri, mudakoguja, tagasilöögiklapi, manomeetri, rõhuanduri, õhueraldusklapiga, nivooanduri ja proovivõtukraaniga. Pumplate põrandal on andur veelekke avastamiseks. Lõuna veehaarde pumpla reservuaarid on rajatud mahuga 2 x 1000 m3, ning rekonstrueeritud 2012. a. Rekonstrueerimistööde käigus rajati ka uus pumpla hoone, vana veehaarde survetõstepumpla lammutati. IV astme pumplas on paigaldatud kaheastmeline NaOCl (naatriumhüpokloriti) doseerimissüsteem, mis töötab ainult vajaduse korral ehk mikrobioloogilise reostuse esinemisel. Lõuna veehaarde puurkaevud avavad Kambrium Vendi veekompleksi Voronka ning Gdovi veekihti. 2012.a teostatud põhjalikele ühisveevarustuse puurkaevude veekvaliteedi analüüsidele tuginedes võib esile tuua Kohtla-Järve Lõuna veehaarde puurkaevude vee kõrge mineraalsuse (Cl-sisaldus), mille käitlemiseks puuduvad mõistlikud alternatiivid peale vee segamise. Samuti on olulisemaks probleemiks rauasisaldus, mis ületab kõikides puurkaevudes määruses kehtestatud piirnormid, Lõuna uutest puurkaevudest pumbatavas põhjavees on probleemideks ka mangaani sisaldus. Puurkaevudest pumbatava põhjavee keskmised keemilised ja radioloogilised näitajad (põhiliselt Ra-226, Ra-228), mis ei vasta joogiveeallika I kvaliteediklassi joogivee nõuetele näitajate piirväärtuste alusel:  üldraud 373-1380 µg/l;  mangaan 39-73,6 µg/l;  kloriidid 302-329 mg/l; Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 12 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS  värvus 8,4-10,9 kraadi;  radionukliidide sisaldus, efektiivdoos 0,20-0,24 mSv/aastas. Kohtla-Järve Lõuna veehaarde puurkaeve käsitletakse antud töös perspektiivse veevarustuse allikana kogu piirkonna jaoks. Antud kaevude vee kasutamine suuremas mahus nõuab aga suuremahulisi investeeringuid raua-, mangaani ärastuse tehnoloogiasse ning ülemäärase kloriidide ja naatriumisisalduse vähendamiseks pöördosmoos- tehnoloogiasse. Viimane tagab joogivees ka nõuetele vastavad radioloogilised näitajad. Kukruse veehaare Kukruse linnaosa varustatakse alates 2013. aasta märtsikuust Ahtme veetöötlusjaamas toodetud veega. Ühisveevarustussüsteemis on lisaks ka kaks puurkaevu, millest kaev nr 2146 (PK-15, passi nr 6165) oli töös kuni 2013.a veebruari lõpuni. Kaev on rajatud 1950.a sügavusega 269 m ja avab Kambrium-Vendi veekompleksi Gdovi veekihti, puurkaevu staatiline veetase on 91,6 m (märts 2014). Käesoleval ajal on kaev reservis. Antud kaevu kohal paikneb ka amortiseerunud puurkaevpumpla. Puurkaevpumplas veetöötlusseadmed puuduvad, paigaldatud on sügavveepump Lowara Z622 14-L6W (nimivõimsus 13 kW). Puurkaevu päis on rekonstrueerimata, mustast metallist ja korrodeerunud. Hoonesisesed torustikud on osaliselt rekonstrueeritud ning rajatud PE-plastist, osaliselt on säilinud ka mustast metallist torustik ja armatuur. Vahetatud on rõhuandur ning osaliselt on paigaldatud uus toruarmatuur. Pumplaga on ühendatud harutoru Ahtme-Jõhvi-Kohtla-Järve magistraalist ning käesoleval ajal juhitaksegi linnaosa veevõrku Ahtme Veetöötlusjaamas töödeldud vesi. Tarbijatele nõuetekohase surve hoidmiseks on pumplasse paigaldatud survetõstepump. Pumpla hoone on rajatud vundamendiplokkidest ja silikaattellistest, kaetud paneelidega, millel on rullmaterjalist katusekate. Paigaldatud on metalluks, hoonel aknad puuduvad. Elektri- ja automaatikasüsteem on rekonstrueeritud minimaalses mahus pumpla töös hoidmiseks ja vajab renoveerimist. (PK-16). Puurkaev on rajatud 1979.a sügavusega 262 m. Puurkaev avab Kambrium-Vendi veehorisonti. Pumpla on täielikult amortiseerunud ja kuulub likvideerimisele. Puurkaev tuleb likvideerida tamponeerimise teel. Kukruse veehaarde puurkaeve ei käsitleta käesolevas töös piirkonna veevarustuse tagamise seisukohalt perspektiivsetena, kuna kaevud on vanad ja amortiseerunud. Sompa veehaare Sompa linnaosas on kaks töötavat puurkaevu: Ülase uus puurkaev (katastri nr 51257) ning Ülase vana puurkaev (katastri nr 2350). Ülase vana puurkaevpumpla on reservis. Ülase puurkaev nr 51257 rajati aastal 2012, puurkaevu sügavus on 184,5 m ja kaev avab C-V Voronka veekihti. Vana puurkaev (katastri nr 2350) rajati 1949. aastal sügavusega 270 m, ning avab Kambrium-Vendi veekompleksi, kaev rekonstrueeriti aastal 2012. Ülase uue puurkaevu veega varustatakse Ülase tn 21 asuvat Sompa uut veetöötlusjaama koos II astme pumpla ja reservuaaridega, reservuaaride maht 2x150 m3. Veehaardel on nõuetekohane sanitaarkaitsetsoon (50 m) tagatud ning pumpa on ümbritsetud aiaga. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 13 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Veetöötlusjaamas on paigaldatud veetöötlussüsteem EURA AIR 90 Duplex raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks (max tootlikkus 16 m3/h, 280 m3/d) ning pöördosmoosiseade HERCO UO 9500 ND kloriidide vähendamiseks. Veetöötlusjaam rajati aastal 2012, 2013.a leidis aset pöördosmoosiseadme tööle lülitamine. Sompa autonoomne veehaare ja veevõrk varustab veega vaid Sompa linnaosa ja ei ole käsitletav kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna asendusveehaardena Vasavere veehaarde ressursi asendamisel. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 14 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 4.1.2 Alternatiiv 2 perspektiivsed veehaarded Alternatiiv 2 perspektiivsete veevarude ja vee tarbimise ning vee tootmise vajaduse analüüsist lähtuvalt selgub tõsiasi, et perspektiivselt joogivee tootmiseks kasutatavate veehaarete veevarudest ei jätku kogu piikonna veevajaduse rahuldamiseks ja Alternatiiv 2 puhtakujuliselt Vasavere veehaarest veevõtu ärajätmisel ei ole teostatav. Tabel 4.1. kirjeldab arvutusliku vajaliku vee tootmismahu linnaosade kaupa, arvestades elanike vee tarbimist, veetootmise omatarvet ja võrkude kadu. Samuti kirjeldab tabel, millistest veehaaretest tinglikult linnaosade kaupa veevajadus kaetakse, samuti on tabelis kirjeldatud kokkuvõtvalt veetöötlusjaamade juures vajalikud investeeringud antud alternatiivi realiseerimiseks, et tagada nõuetele vastav joogivesi. Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi puurkaevude vee puhul ületavad piirnorme peamiselt üldraua, mangaani, kloriidide ja naatriumi sisaldus, mille tõttu tuleb Ahtme ja Järve linnaosa veehaarete vee kasutamisel joogiveeks rakendada pöördosmoosi tehnoloogiat. Täpsed andmed veehaarete puurkaevude vee kvaliteedi kohta on esitatud Tabel 4.2 ja Tabel 4.3. Pöördosmoostehnoloogia rakendamisel vajalikku veevõtu koguseid kirjeldab Tabel 4.4. Tabel 4.1 Alternatiiv 2 vee tootmismahud linnaosade lõikes ja veevõtt veehaaretest Arvutuslik Veehaare veevarustuse tagamiseks Piirkond vajalik arvestades võrgukadusid ja omatarvet tootmismaht täna Märkus m3/d Veehaarde nimetus m3/d Vajalik Ahtme VTJ-s pöördosmoosi tehnoloogia Ahtme linnaosa 2 591 Ahtme 2591 väljaehitamine Vajalik K-J Lõuna veehaardele 3 puurkaevu juurde rajamine, samuti rauaärastusel ja Järve linnaosa 2 562 K-J Lõuna+Ahtme 2550+12=2562 pöördosmoosi tehnoloogial veetöötlusjaama väljaehitamine. Ei vaja olulisi investeeringuid (rauaärastus ja Sompa linnaosa* 141 Sompa 141 pöördosmoos olemas) Suures plaanis vajalik torustik teistpidi tööle Kukruse linnaosa 62 Ahtme 62 panna. Ei vaja olulisi investeeringuid. Olulisi investeeringuid Oru linnaosas ei ole Oru linnaosa 125 Ahtme 125 vaja teha, sest veevarustus baseerub juba täna Ahtme VTJ-l. Kokku on K-J Lõuna (ilma puurkaevuta 23986) ja Ahtme veehaarde kinnitatud põhjaveevaru (3300m3/d + 2550 m3/d). Nimetatud veevarust Järve, Oru, Kukruse ja Ahtme linnaosa tootmismahu lahutamisel on jääk - Ahtme+K-J Lõuna Jõhvi linn 2 562 510+2051*=2562 511 m3/d. Arvesatdes, et tagada tuleb veel ka täiendav+Vasavere* Jõhvi linna veevajadus 2562 m3/d, kujuneb puudujäägiks 2051 m3/d. Puudu olev vee kogus, arvestades, et piirkonnas sisuliselt muu kavliteetne põhjaveeressurss puudub, on ainuvõimalik võtta Vasavere veehaardest. KOKKU 8 042 8042 * Sompa autonoomne veehaare ja veevõrk varustab veega vaid Sompa linnaosa ja ei ole käsitletav kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna asendusveehaardena Vasavere veehaarde ressursi asendamisel. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 15 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 4.2 Kohtla-Järve linna puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad Lõuna PK- Lõuna PK- Lõuna PK- Lõuna PK- Sompa PK- Oru PK- Kvaliteediklass Näitaja 50867 50868 50869 50855 51257 2484 I klass II klass III klass okt.18 okt.18 okt.18 okt.18 apr.18 aug.18 Coli-laadsed (PMÜ/ 0 0 ≤10 0 0 0 0 0 0 100 ml) Enterokokid (PMÜ/ 0 0 ≤10 0 0 0 0 0 0 100 ml) Escherichia coli (PMÜ/ 0 0 ≤10 0 0 0 0 0 0 100 ml) Kolooniate arv (PMÜ/ 100 100 ≤300 0 0 0 4 0 27 100 ml) Lõhn 2 2 1 1 10 3 Hägusus (NHÜ) 1,5 2 3 1,41 1,19 1,54 1,08 1,6 0,99 Värvus mg/l Pt 5 5 10 14,4 12,2 14,3 9,7 3 3 pH ≥6,5≤9,5 ≥6,5≤9,5 ≥6,5≤9,5 7,79 7,72 7,84 7,83 7,54 7,94 Ammoonium (mg/l) 0,5 1,5 2 0,19 0,18 0,18 0,18 0,17 0,17 Üldraud (µg/l) 200 1000 1000 445 362 408 392 336 276 Mangaan (µg/l) 50 100 200 134 121 110 122 105 68,9 Kloriidid (mg/l) 250 250 250 318 305 332 319 355 499 El juhtivus (μS cm- 2500 2500 2500 1303 1218 1302 1268 1394 1844 1 /20oC) Sulfaadid (mg/l) 250 250 350 4,3 4,8 4,8 3,8 2,8 6 Nitraadid (mg/l) 50 50 50 1 1 1 1 1 1 Nitritid (mg/l) 0,5 0,5 1 0,009 0,008 0,009 0,009 0,006 0,008 Fluoriid (mg/l) ˃1,2≤1,5 ≥1,5≤1,7 ≥1,5≤4 1,07 1,05 1,07 1,05 0,84 0,74 Naatrium (mg/l) 200 200 350 159,5 150,8 160,2 154,8 186,2 261,4 Oksüdeeritavus mgO2/l 5 5 5 1,02 1,02 0,58 1,02 0,64 1,74 Allikas: http://www.idavesi.ee/?sisu=tekst&mid=34&lang=est Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 16 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 4.3 Kohtla-Järve linna puurkaevude põhjavee kvaliteedi näitajad Ahtme PK- Ahtme PK- Ahtme PK- Ahtme PK- Ahtme PK- Kurtna-Vasavere Kurtna-Vasavere Kvaliteediklass Näitaja 50901 50905 50905 50848 50905 PK-50902 PK-50902 I klass II klass III klass jun - jul. 18 jun - jul. 18 jun - jul. 18 jun - jul. 18 jun - jul. 18 apr. - mai 18 apr. - mai 18 Coli-laadsed 0 0 ≤10 0 0 0 0 0 0 - (PMÜ/ 100 ml) Enterokokid 0 0 ≤10 0 0 0 0 0 0 - (PMÜ/ 100 ml) Escherichia coli 0 0 ≤10 0 0 0 0 0 0 - (PMÜ/ 100 ml) Kolooniate arv 100 100 ≤300 4 4 4 0 4 0 - (PMÜ/ 100 ml) Lõhn 4 1 1 4 1 1 3 Hägusus (NHÜ) 1,5 2 3 0,78 1,19 1,21 0,5 0,5 1,24 8,5 Värvus mg/l Pt 5 5 10 3 3 3 5,8 4,5 3,8 3,3 pH ≥6,5≤9,5 ≥6,5≤9,5 ≥6,5≤9,5 7,8 7,73 7,68 7,78 7,79 7,48 7,36 Ammoonium 0,5 1,5 2 0,19 0,2 0,18 0,16 0,08 0,08 0,24 (mg/l) Üldraud (µg/l) 200 1000 1000 317 352 311 288 186,5 486 1189 Mangaan (µg/l) 50 100 200 188 192 179 94,4 70,8 179 30 Kloriidid (mg/l) 250 250 250 707 710 762 569 275 7 14 El juhtivus (μS 2500 2500 2500 2450 2500 2630 2020 1132 267 608 cm-1/20oC) Sulfaadid (mg/l) 250 250 350 3,6 3,34 4,3 5,7 2,87 22,5 19 Nitraadid (mg/l) 50 50 50 1 1 1 1 1 1 1 Nitritid (mg/l) 0,5 0,5 1 0,005 0,007 0,007 0,004 0,004 0,01 0,043 Fluoriid (mg/l) ˃1,2≤1,5 ≥1,5≤1,7 ≥1,5≤4 0,62 0,55 0,48 0,71 0,42 0,61 0,68 Naatrium (mg/l) 200 200 350 363,9 301,8 355,3 359,7 184,7 3,2 40,1 Oksüdeeritavus 5 5 5 1,81 1,63 2,18 1,41 1,18 1,25 0,96 mgO2/l Allikas: http://www.idavesi.ee/?sisu=tekst&mid=34&lang=est Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 17 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Arvestades, et nõuetele vastava joogivee tagamiseks tuleb veetöötlusjaamades veepuhastuses rakendada pöördosmoostehnoloogiat, kujuneb vajalik veevõtt põhjavee veehaaretest suuremaks, sest antud tehnoloogia puhul on töötlemisele suunatava vee osas puhastatud vee saagis keskmiselt 80%. Ülejäänud ja tavapäraselt ca 20% töötlemisele suunatavast veest jääb üle pöördosmoosi protsessi kontsentraadina. Veehaaretest vajaliku võetava vee mahtu pöördosmoostehnoloogia rakendamisel kirjeldab Tabel 4.4. Tabeli põhjal kujuneb vajalikuks võetava põhjavee koguseks 9072 m3/d. Sellest 3300 m3/d võetakse Ahtme veehaardest, 141 m3/d Sompa veehaardest ja 2550 m3/d Kohtla-Järve Lõuna veehaardest. Viimase realiseerimiseks tuleb veehaarde juurde rajada minimaalselt 3 uut puurkaevu. Nimetatud kolme veehaarde veevaru realiseerumisel on aga veevajaduse puudujääk endiselt 3082 m3/d, mis on sisuliselt ainuvõimalik katta Kurtna-Vasavere veehaardest, kuna piirkonnas teisi veeallikaid ei ole. Tabel 4.4 Alternatiiv 2 vee tootmismahud linnaosade lõikes ja veevõtt veehaaretest pöördosmoostehnoloogia rakendamise järgselt Maksimaalne vajalik tootmismaht lähtuvalt Arvutuslik pöördosmoosi lisamisest (arvutuslik) ja veehaare Piirkond vajalik veevarustuse tagamiseks arvestades tootmismaht Märkus võrgukadusid ja omatarvet täna Veehaarde m3/d m3/d m3/d nimetus Ahtme linnaosa 2 591 Ahtme linnaosa 3109 3109 Arvestades ühelt poolt kogu piirkonna kinnitatud põhjaveeressurssi ja teiselt K-J poolt vajalikku tootmismahtu, ei ole 2550+191+ Järve linnaosa 2 562 Lõuna+Ahtme+ 3074 võimalik tagada piirkonna 333*=3074 Vasavere* veevarustust täielikult ilma Vasavere veehaardest põhjavett võtmata. Arvutuslik vajaminev Vasavere Sompa linnaosa* 141 Sompa linnaosa 141 141 veehaardest võetava vee kogus on minimaalselt 3082 m3/d. Antud alternatiivi juures on arvestatud, et Kukruse linnaosa 62 Vasavere* 62* 62 Lõuna-Veehaarde juurde rajatakse kogu ressursi (2550 m3/d) kasutuselevõtuks 3 täiendavat puurkaevu ning rajatakse vee rauaärastusel ja Oru linnaosa 125 Vasavere* 125* 125 pöördosmoostehnoloogial baseeruv veetöötlusjaam. Ahtme veetöötlusjaama juures ehitatakse välja samuti pöördosmoostehnoloogia, mille jõudlus vastab Ahtme veehaardest võetava põhjavee maksimaalsele kogusele (3300 m3/d). Töödeldud vee Jõhvi linn 2 562 Vasavere* 2562* 2562 jaotamine linnaosade vahel jätkub tänase jaotusskeemi järgi. Ahtme veetöötlusjaama kõrval suureneb vee tootmises Kohtla-Järve Lõuna veehaarde juurde rajatava veetöötlusjaama osakaal. KOKKU 8 042 9072 * Sompa autonoomne veehaare ja veevõrk varustab veega vaid Sompa linnaosa ja ei ole käsitletav kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna asendusveehaardena Vasavere veehaarde ressursi asendamisel. Alternatiiv 2 realiseerimise raames kirjeldatud kujul – jätkub kogu piirkonna jaoks möödapääsmatu veevõtt Vasavere veehaardest minimaalselt 3082 m3/d ulatuses – ning täiendavalt tuleb suuremate investeeringutena teostada järgnevad investeeringud:  Ahtme veetöötlusjaama laiendada ja rajada ning lülitada veetöötlusjaama tehnoloogilisse skeemi pöördosmoostehnoloogia jõudlusega 150 m3/h.  Kohtla-Järve Lõuna veehaarde ja survetõstepumpla juurde tuleb ehitada veetöötlusjaam, mille joogivee töötlemise tehnoloogia hõlmab raua ja mangaani Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 18 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS ärastust jõudlusega ca 200 m3/h ning pöördosmoostehnoloogiat jõudlusega 150 m3/h. Samuti tuleb veehaarde juurde rajada täiendavalt 3 puurkaevu sarnase sügavusega ülejäänud veehaarde 4 puurkaevuga (260 m). Iga puurkaevu eeldatav tootlikkus 550 m3/d. 4.1.3 Alternatiiv 2 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu Alternatiiv 2 rakendamisega seotud investeeringute kulud on kirjeldatud Tabel 4.5 ja ekspluatatsioonikulud Tabel 4.6. Investeeringute tulemusena suureneb veetootmise kulu 2,682 miljoni euro võrra aastas, arvestades ka rajatiste amortisatsioonikulu. Arvestades, aastaseks töödeldava vee koguseks 3 512 651 m3/a, kujuneb veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 0,76 EUR/m3 kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/d. Seega tõuseb tarbija jaoks investeeringu tulemusena vee hind tänase veehinnaga võrreldes 1,33 EUR võrra kuupmeetri vee kohta. Arusaadavalt lisanduvad sellele vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud. Tabel 4.5 Alternatiiv 2 investeeringud Nr Investeering EUR 1. Ahtme VTJ 1 250 000,00 1.1. Üldehituslik osa: hooned, rajatised 450 000,00 1.2. Tehnoloogiaosa: pöördosmoos, seadmed, torustikud 550 000,00 1.3. Elekter ja automaatika 250 000,00 2. Kohtla-Järve Lõuna veehaare ja VTJ 2 680 000,00 2.1. 3 puurkaevu sügavusega 260 m 360 000,00 2.2. VTJ üldehituslik osa: hooned, rajatised 900 000,00 2.3. VTJ tehnoloogia osa: rauaärastus, pöördosmoos, seadmed, torustikud 850 000,00 2.4. VTJ elektri ja automaatika osa 320 000,00 2.5. Veereservuaari ehitus 1x 1000 m3 250 000,00 3. Alternatiiv nr 2 investeeringud kokku 3 930 000,00 3.1. Ettenägematud kulud (5%) 196 500,00 3.2. Projekteerimine (5%) 196 500,00 3.3. Omanikujärelevalve (5%) 196 500,00 3.4. Projektijuhtimine (2,5%) 98 250,00 4. Alternatiiv nr 2 investeeringud kokku koos lisakuludega 4 617 750,00 Tabel 4.6 Alternatiiv 2 ekspluatatsioonikulud Ekspluatatsioonikulu liik Kulu EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 196 406,56 1.1. Hoonete ja ehitsite amortisatsioon (2,5% aastas) 51 560,77 1.2. Tehnoloogilised seadmed (6,66% aastas) 100 061,89 1.3. Elektri ja automaatikaseadmed (6,66% aastas) 44 783,89 2. Veepuhastuse otsekulud kokku 2 212 969,82 2.1. Elektrienergia maksumus vee puhastamisele 2 160 280,06 2.2. Kemikaali maksumus vee puhastamisele 52 689,76 3. Veepuhastuse kaudne kulu kokku 273 314,93 3.1. Tööjõukulu maksumus 90 720,00 3.2. Elektrienergia maksumus küttele ja ventilatsioonile 14 175,00 3.3. Elektrienergia maksumus valgustusele 726,00 3.4. Ressursitasu 167 693,93 4. Ekspluatatsioonikulud kokku aastas 2 682 691,31 Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 19 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 4.2 ALTERNATIIV 3 Alternatiiv 3 – veevarustus tagatakse Narva veehoidla uue pinnaveehaarde baasil (Narva jõgi - veevõtt Vaivara metskond 25 (85101:012:0015) kinnistul (lõuna osas)). Töötlemata pinnavett vaja vähemalt 10 360 m3/d. Teisi veehaardeid, millele veeluba teistes alternatiivides taotletakse, ressursina ei arvestata. Alternatiiv 3 realiseerimise raames tuleb suuremate investeeringutena teostada järgnev:  Narva jõe äärde kinnistule aadressiga Vaivara metskond 25 (85101:012:0015) rajatakse: o pinnaveehaare toorvee võtmiseks Narva jõest, mis koosneb vee esmaseks puhastamiseks vajalikest võreseadmetest. Pinnaveehaarde vee esmaseks töötluseks rajatakse 3 paralleelset liini võreseadmetega, mille jõudlus on jõudlus 3x150 m3/h; o pinnavee töötlemise jaam (jõudlus 3x150 m3/h), mis koosneb samuti 3 paralleelsest pinnavee töötluse liinist. Pinnavee töötlemine hõlmab järgmisi veetöötluse etappe:  koagulandi lisamine pinnaveele ja suunamine segamisbasseinidesse veest heljumi eemaldamiseks;  polümeeri lisamine pinnaveele ja suunamine segamisbasseinidesse veest heljumi eemaldamiseks;  vee suunamine selitusbasseinidesse  vee desinfitseerimine ja seejärel Ahtme veetöötlusjaama suunamine o pinnaveest töötluse käigus eraldatud sette tihendamise protsess  Veevarustuse toimepidvuse tagamiseks kahest paralleeltorust koosneva vee transiittorustiku (DN 400 malm) ehitamine Narva jõe veetöötlusjamas puhastatud vee juhtimiseks Ahtme veetöötlusjaama;  Ahtme veetöötlusjaama liivafiltrite ümberehitus Narva jõe veetöötlusjamas töödeldud vee täiendavaks filtreerimiseks (aeratsioon gravitatsioonilistes liivafiltrites) enne joogivee reservuaaridesse ja võrku suunamist. 4.2.1 Alternatiiv 3 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu Alternatiiv 3 rakendamisega seotud investeeringute kulud on kirjeldatud Tabel 4.7 ja ekspluatatsioonikulud Tabel 4.8. Investeeringute tulemusena kujuneb veetootmise kuluks 1,079 miljonit eurot aastas, arvestades ka ehitatavate rajatiste amortisatsioonikulu. Arvestades, aastaseks töödeldava vee koguseks 2 935 658 m3/a, kujuneb veepuhastuse kogukulu suuruseks 0,38 EUR/m3 kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/d. Seega kujuneb tarbija jaoks investeeringu tulemusena vee tootmisega seotud veehinna komponendiks 0,56 EUR kuupmeetri vee kohta. Antud vee tootmise kulule lisanduvad veel vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulud ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud. Antud alternatiivi realiseerimisega seotud kuludesse ei ole arvestatud olemasolevate rajatiste säilitamise (reservis hoidmine) või lammutamisega seotud kulusid, kuna analüüsi kostaja jaoks puudub konkreetne sisend, missuguse alternatiiviga peaks olemasolevate rajatiste puhul arvestama. Suures plaanis, kui peaks realiseeruma üleminek pinnavee kasutamisele veeallikana, ei ole majanduslikult mõistlik hoida paralleelselt reservis töövalmis põhjavee kasutamisega seotud rajatisi ja mõistlikum on need rajatised kohe lammutada ja puurkaevud sulgeda, mis tõstab antud alternatiiviga seotud investeeringumaksumust veelgi, eeldatavalt kuni 21 miljoni euro juurde. Samuti ei ole antud alternatiivi rakendamise investeeringute hulka arvestatud Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 20 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS võimalikke infrastruktuuri aluse maa omandamisega seotud investeeringuid, kuna täpsed torustiku trasseeringud selguvad täpsema projekteerimise käigus. Maa omandamisega seotud kulutuste osakaal ei kujune siiski ilmselt suuremaks kui 1% alternatiivi investeeringute kogumaksumusest. Alternatiivselt maa omandamisele on tänases õigusruumis võimalik kasutada ka avalikku teenust pakkuva infrastruktuuri rajamiseks sundvalduse seadmist. Tabel 4.7 Alternatiiv 3 investeeringud Nr Investeering EUR 1. Narva jõe veehaare ja VTJ 6 200 000,00 1.1. Üldehituslik osa veehaare 850 000,00 1.2. Üldehituslik osa veetöötlusjaam ja reservuaarid 2 600 000,00 1.3. Tehnoloogia osa veetöötlusjaam ja reservuaarid 2 100 000,00 1.4. Elekter ja automaatika koos liitumistasudega 650 000,00 2. Ahtme VTJ investeeringud 560 000,00 2.1. Tehnoloogia osa: liivafiltrid, torustikud, armatuur 350 000,00 2.2. Elekter ja automaatika 210 000,00 3. Toorvee toru Narva VTJ kuni Ahtme VTJ 9 716 000,00 3.1. 2 x DN 400 malmtoru 34 700 meetrit 9 716 000,00 4. Alternatiiv nr 2 investeeringud kokku 16 476 000,00 4.1. Ettenägematud kulud (5%) 823 800,00 4.2. Projekteerimine (5%) 823 800,00 4.3. Omanikujärelevalve (5%) 823 800,00 4.4. Projektijuhtimine (2,5%) 411 900,00 5. Alternatiiv nr 3 investeeringud kokku koos lisakuludega 19 359 300,00 Tabel 4.8 Alternatiiv 3 ekspluatatsioonikulud Ekspluatatsioonikulu liik Kulu EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 617 531,46 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas) 339 885,69 1.2. Tehnoloogilised seadmed (6,66% aastas) 191 769,88 1.3. Elektri ja automaatikaseadmed (6,66% aastas) 85 875,88 2. Veepuhastuse otsekulud kokku 352 278,91 2.1. Elektrienergia maksumus vee puhastamisele 308 244,05 2.2. Kemikaali maksumus vee puhastamisele 44 034,86 3. Veepuhastuse kaudne kulu kokku 148 951,31 3.1. Tööjõukulu maksumus 90 720,00 3.2. Elektrienergia maksumus küttele ja ventilatsioonile 14 175,00 3.3. Elektrienergia maksumus valgustusele 726,00 3.4. Ressursitasu 43 330,31 4. Ekspluatatsioonikulud kokku aastas 1 118 761,67 Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 21 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 4.3 ALTERNATIIV 5 Alternatiiv 5 – Alternatiiv 5 – Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu vähendamine ja hajutamine piirkondlikult, millele lisandub veevõtt vajaliku veekoguse tagamiseks piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa põhjaveehaardest. Alternatiiv 5 jaguneb sõltuvalt võetava põhjavee koguselist jaotusest ja sellest tulenevast vee töötlemise tehnoloogilisest vajadusest neljaks insener-tehniliseks variandiks, mis on järgmised:  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 1 (alternatiiv 5-1) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Planeeritud veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 5000 m3/d ja tipupuurkaevudest 1500 m3/d. Lisandub veevõtt vajaliku veekoguse tagamiseks piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaardest. Summaarne võetava põhjavee kogus ei ületa 10 360 m3/d, mille tõttu veetöötluseks ei ole vaja kasutada pöördosmoostehnoloogiat.  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 2 (alternatiiv 5-2) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Planeeritud veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest 5000 m3/d ja tipupuurkaevudest 1500 m3/d. Lisandub veevõtt vajaliku veekoguse tagamiseks piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaardest. Summaarne võetava põhjavee kogus võib ületada 10 360 m3/d (st kasutatakse ära kogu Ahtme veehaardest taotletav põhjavee kogus 3300 m3/d), mille tõttu veetöötluseks on vajalik kasutada pöördosmoostehnoloogiat.  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 3 (alternatiiv 5-3) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Tipukoormuse puurkaevude kasutuselevõtule järgneva 3 a perioodi sees hinnatakse veevõtu karakteristikat (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada täiendavalt Kirjakjärve lähedale (järvest kagu-lõunasuunaliselt) puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv meede). Kui Kirjakärve lähistele peetakse puurkaevude rajamist vajalikuks, siis jaotub teadaolev veevõtt järgnevalt – Vasavere veehaare 3500 m3/d, tipukoormuse puurkaevud 1500 m3/d ja Kirjakjärve puurkaevud 1500 m3/d. Kokku jääb planeeritud veevõtt Kurtna- Vasavere piirkonnast endiselt 6500 m3/d. Kurtna-Vasavere piirkonna veevõtt tagab osa veeloaga taotletavast summaarsest veemahust (tagatakse teistest veehaaretest ehk piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaarded). Summaarne võetava põhjavee kogus ei ületa 10 360 m3/d, mille tõttu veetöötluseks ei ole vaja kasutada pöördosmoostehnoloogiat.  Alternatiiv 5 insener-tehniline variant 4 (alternatiiv 5-4) - Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu hajutamine piirkondlikult, kavandades juurde 3 tipukoormuse puurkaevu senisest veehaardest põhja, Pannjärve karjäärist vähemalt 100 m kaugusele. Tipukoormuse puurkaevude kasutuselevõtule järgneva 3 a perioodi sees hinnatakse veevõtu karakteristikat (kasutades selleks mh koondunud seireandmeid). Hinnangu andmisel selgub, kas on vajalik rakendada täiendavalt Kirjakjärve lähedale (järvest kagu-lõunasuunaliselt) puurkaevude kavandamist (seire ja analüüsi alusel vajadusel rakenduv meede). Kui Kirjakärve lähistele Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 22 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS peetakse puurkaevude rajamist vajalikuks, siis jaotub teadaolev veevõtt järgnevalt – Vasavere veehaare 3500 m3/d, tipukoormuse puurkaevud 1500 m3/d ja Kirjakjärve puurkaevud 1500 m3/d. Kokku jääb planeeritud veevõtt Kurtna- Vasavere piirkonnast endiselt 6500 m3/d. Kurtna-Vasavere piirkonna veevõtt tagab osa veeloaga taotletavast summaarsest veemahust (tagatakse teistest veehaaretest ehk piirkonna Kambrium-Vendi põhjaveekompleksi Ahtme ja Sompa veehaarded). Summaarne võetava põhjavee kogus võib ületada 10 360 m3/d (st kasutatakse ära kogu Ahtme veehaardest taotletav põhjavee kogus 3300 m3/d), mille tõttu veetöötluseks on vajalik kasutada pöördosmoostehnoloogiat. Arvestades, et kogu piirkonna ööpäevane arvutuslik veevajadus tootmismahuna jääb 8042 m3/d juurde ja seejuures on võimalik Kurtna-Vasavere piirkonnast kõigi Alternatiiv 5 insener-tehniliste variantide korral võtta 6500 m3 vett ööpäevas, kujuneb Ahtme veehaarde puurkaevudest võetava vajaliku põhjavee koguseks 1542 m3/d. Antud veekoguste korral kujuneb Kurtna-Vasavere ja Ahtme veehaarde puurkaevude vee lahjenduse vahekorraks 4,22. OÜ Järve Biopuhastus 2011. aastal tellitud töö „Joogivee radioloogiliste näitajate eksperthinnang“, koostaja OÜ QRPE (Merle Lust, kvalifitseeritud kiirgusekspert litsents nr 5) kirjeldab, et sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ järgselt inimesele lubatud radioaktiivse efektiivdoosi väärtuse 0,10 mSv/aastas (millisiivertit aastas) tagamiseks tuleb Kurtna- Vasavere veehaarde ja Ahtme veehaarde puurkaevude vett segada vahekorras vähemalt 3,45. Eelnevast tulenevalt saab järeldada järgmist: 1) Juhul kui Kurtna-Vasavere piirkonnast võetava vee koguseks on 6500 m3/d ja Ahtme veehaarde puurkaevudest võetava vee koguseks jääb 1542 m3/d, kujuneb vete lahjendusfaktoriks 4,21 ning täiendavaid investeeringud vee töötlemiseks pöördosmoostehnoloogia näol Ahtme veetöötlusjaamas vajalik teostada ei ole. Pöördosmoostehnoloogia rakendamine ei ole vajalik seni kuni Kurtna-Vasavere piirkonnast võetava vee kogus on 6500 m3/d ja Ahtme veehaarde puurkaevudest võetava vee kogus on kuni 1880 m3/d (tagatud on lahjendus 3,45). 2) Juhul kui Ahtme veehaardest soovitakse kasutada kogu veeloaga taotletav vee kogus 3300 m3/d, osutub vajalikuks 1420 m3 (3300 m3-1880 m3) vee töötlemine pöördosmoostehnoloogia vahendusel. Töötluse järgselt segatakse pöördosmoos- tehnoloogia vahendusel töödeldud vesi ülejäänud Kurtna-Vasavere ja Ahtme puurkaevudest pärineva veega. Toodud järeldustele põhinevalt on ka Alternatiiv 5 insener-tehniliste variantide (Alternatiiv 5-1, Alternatiiv 5-2, Alternatiiv 5-3 ja Alternatiiv 5-4) investeeringu ja ekspluatatsioonikulud esitatud alljärgnevates peatükkides neljas osas: a) Alternatiiv 5-1 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoostehnoloogia rakendamiseta; b) Alternatiiv 5-2 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoostehnoloogia rakendamisega; c) Alternatiiv 5-3 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoostehnoloogia rakendamiseta; d) Alternatiiv 5-4 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoostehnoloogia rakendamisega; Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 23 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 4.3.1 Alternatiiv 5-1 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoos- tehnoloogia rakendamiseta Alternatiiv 5-1 rakendamisega seotud investeeringute kulud juhul kui pöördosmoos- tehnoloogiasse ei investeerita, on kirjeldatud Tabel 4.9 ja ekspluatatsioonikulud Tabel 4.10. Investeeringute suuruseks kujuneb 324 000 eurot ja investeeringute tulemusena suureneb veetootmise kulu 11 816,44 euro võrra aastas. Ekspluatatsioonikulu suurenemine on seotud täiendavalt 3 juurde rajatava Vasavere veehaarde tiputarbimise puurkaevu amortisatsioonikuluga. Muid kulusid – näiteks elektrienergia - ei lisandu, sest see tasandatakse ära olemasolevate kaevude tehnoloogiliste seadmete elektrienergia tarbimise vähenemisega. Arvestades, aastaseks Ahtme veetöötlusjaamast väljamineva töödeldava vee koguseks 2 935 695 m3/a, kujuneb investeeringu teostamise arvelt veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 0,32 euro senti kuupmeetri vee kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/d. Seega tõuseb tarbija jaoks investeeringu teostamise tulemusena vee hind 0,58 euro senti kuupmeetri vee kohta. Antud kulule lisandub tänane vee pumpamise ja töötluse, vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulu ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud. Tabel 4.9 Alternatiiv 5-1 investeeringud pöördosmoostehnoloogiata Nr Investeering EUR 1. Kurtna-Vasavere veehaare 240 000,00 1.1. 3 puurkaevu sügavusega 60 m rajamine 135 000,00 1.2. 3 puurkaevu tehnoloogilised seadmed 33 000,00 1.3. 3 puurkaevu elektri ja automaatika seadmed 24 000,00 1.4. Veetorustiku DN110 rajamine puurkaevude ühendamiseks 300 m 48 000,00 2. Alternatiiv nr 5-1 investeeringud kokku 240 000,00 2.1. Ettenägematud kulud (10%) 24 000,00 2.2. Projekteerimine (10%) 24 000,00 2.3. Omanikujärelevalve (10%) 24 000,00 2.4. Projektijuhtimine (5%) 12 000,00 3. Alternatiiv nr 5-1 investeeringud kokku koos lisakuludega 324 000,00 Tabel 4.10 Alternatiiv 5-1 ekspluatatsioonikulud pöördosmoostehnoloogiata Ekspluatatsioonikulu liik Kulu EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 11 816,44 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas) 5 119,44 1.2. Tehnoloogilised seadmed (6,66% aastas) 3 648,20 1.3. Elektri ja automaatikaseadmed (6,66% aastas) 3 048,80 4.3.2 Alternatiiv 5-2 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoos- tehnoloogia rakendumisel Alternatiiv 5-2 rakendamisega seotud investeeringute kulud on kirjeldatud Tabel 4.11 ja ekspluatatsioonikulud Tabel 4.12. Investeeringute tulemusena suureneb veetootmise kulu 494 845,16 euro võrra aastas, arvestades ka rajatiste amortisatsioonikulu. Seejuures on arvestatud, et Ahtme veetöötlusjaamas töödeldakse pöördosmoostehnoloogiaga 1420 m 3 Ahtme veehaardest võetavat vett ööpäevas ja Ahtme veehaardest võetakse kokku veeloaga taotletav vee kogus 3300 m3/d. Ekspluatatsioonikulu suurenemine on seotud täiendavalt 3 juurde rajatava Vasavere veehaarde tiputarbimise puurkaevu, veetorustiku ja Ahtme veetöötlusjaamas väljaehitatava veetöötluse pöördosmoostehnoloogia amortisatsioonikuluga. Arvestades, aastaseks jaamast väljamineva töödeldava vee koguseks 2 935 695 m3/a, kujuneb veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 0,17 EUR/m3 kohta. Arvestades, et müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/d, tõuseb tarbija jaoks investeeringu tulemusena vee hind 0,26 EUR võrra kuupmeetri vee kohta. Antud kulule lisandub tänane vee pumpamise ja töötluse, vee Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 24 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulu ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud. Tabel 4.11 Alternatiiv 5-2 investeeringud pöördosmoostehnoloogiaga Nr Investeering EUR 1. Ahtme VTJ 960 000,00 1.1. Üldehituslik osa: hooned, rajatised 350 000,00 1.2. Tehnoloogiaosa: pöördosmoos, seadmed, torustikud 450 000,00 1.3. Elekter ja automaatika 160 000,00 2. Kurtna-Vasavere veehaare 240 000,00 2.1. 3 puurkaevu sügavusega 60 m rajamine 135 000,00 2.2. 3 puurkaevu tehnoloogilised seadmed 33 000,00 2.3. 3 puurkaevu elektri ja automaatika seadmed 24 000,00 2.4. Veetorustiku DN110 rajamine puurkaevude ühendamiseks 300 m 48 000,00 3. Alternatiiv nr 5-2 investeeringud kokku 1 200 000,00 3.1. Ettenägematud kulud (5%) 60 000,00 3.2. Projekteerimine (5%) 60 000,00 3.3. Omanikujärelevalve (5%) 60 000,00 3.4. Projektijuhtimine (2,5%) 30 000,00 4. Alternatiiv nr 5-2 investeeringud kokku koos lisakuludega 1 410 000,00 Tabel 4.12 Alternatiiv 5-2 ekspluatatsioonikulud pöördosmoostehnoloogiaga Ekspluatatsioonikulu liik Kulu EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 62 695,16 1.1. Hoonete ja ehitiste amortisatsioon (2,5% aastas) 14 106,91 1.2. Tehnoloogilised seadmed (6,66% aastas) 34 250,82 1.3. Elektri ja automaatikaseadmed (6,66% aastas) 14 337,42 2. Veepuhastuse otsekulud kokku 326 529,00 2.1. Elektrienergia maksumus vee puhastamisele 318 754,50 2.2. Kemikaali maksumus vee puhastamisele 7 774,50 3. Veepuhastuse kaudne kulu kokku 105 621,00 3.1. Tööjõukulu maksumus 90 720,00 3.2. Elektrienergia maksumus küttele ja ventilatsioonile 14 175,00 3.3. Elektrienergia maksumus valgustusele 726,00 3.4. Ressursitasu 0,00 4. Ekspluatatsioonikulud kokku aastas 494 845,16 4.3.3 Alternatiiv 5-3 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoos- tehnoloogia rakendamiseta Alternatiiv 5-3 rakendamisega seotud investeeringute kulud juhul kui pöördosmoostehnoloogiasse ei investeerita on kirjeldatud Tabel 4.13 ja ekspluatatsiooni- kulud Tabel 4.14. Investeeringute suuruseks kujuneb 1 533 600 eurot ja investeeringute tulemusena suureneb veetootmise kulu 49 449,89 euro võrra aastas. Ekspluatatsioonikulu suurenemine on seotud täiendavalt 6 juurde rajatava puurkaevu (3 tiputarbimise puurkaevu ja lisaks 3 puurkaevu Kirjakjärvest kagu-lõunasuunaliselt) ja ehitatava veetorustiku amortisatsioonikuluga. Muid kulusid – näiteks elektrienergia - ei lisandu, sest see tasandatakse ära olemasolevate kaevude tehnoloogiliste seadmete elektrienergia tarbimise vähenemisega. Arvestades, aastaseks Ahtme veetöötlusjaamast väljamineva töödeldava vee koguseks 2 935 695 m3/a, kujuneb investeeringu teostamise arvelt veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 1,68 euro senti kuupmeetri vee kohta. Müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/d. Seega tõuseb tarbija jaoks investeeringu teostamise tulemusena vee hind 2,46 euro senti kuupmeetri vee kohta. Antud kulule lisandub tänane vee pumpamise ja töötluse, vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulu ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 25 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 4.13 Alternatiiv 5-3 investeeringud pöördosmoostehnoloogiata Nr Investeering EUR 1. Kurtna-Vasavere veehaarde tipukaevud 240 000,00 1.1. 3 puurkaevu sügavusega 60 m rajamine 135 000,00 1.2. 3 puurkaevu tehnoloogilised seadmed 33 000,00 1.3. 3 puurkaevu elektri ja automaatika seadmed 24 000,00 1.4. Veetorustiku DN110 rajamine puurkaevude ühendamiseks 300 m 48 000,00 2. 3 puurkaevu Kirjakjärvest kagu-lõunasuunaliselt 896 000,00 2.1. 3 puurkaevu sügavusega 60 m rajamine 135 000,00 2.2. 3 puurkaevu tehnoloogilised seadmed 33 000,00 2.3. 3 puurkaevu elektri ja automaatika seadmed 24 000,00 2.4. Veetorustiku DN110 rajamine puurkaevude ühendamiseks 4400 m 704 000,00 3. Alternatiiv nr 5-3 investeeringud kokku 1 136 000,00 3.1. Ettenägematud kulud (10%) 113 600,00 3.2. Projekteerimine (10%) 113 600,00 3.3. Omanikujärelevalve (10%) 113 600,00 3.4. Projektijuhtimine (5%) 56 800,00 4. Alternatiiv nr 5-3 investeeringud kokku koos lisakuludega 1 533 600,00 Tabel 4.14 Alternatiiv 5-3 ekspluatatsioonikulud pöördosmoostehnoloogiata Ekspluatatsioonikulu liik Kulu EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 49 449,89 1.1. Hoonete ja ehitsite amortisatsioon (2,5% aastas) 28 127,04 1.2. Tehnoloogilised seadmed (6,66% aastas) 11 260,83 1.3. Elektri ja automaatikaseadmed (6,66% aastas) 10 062,03 4.3.4 Alternatiiv 5-4 investeeringu- ja ekspluatatsioonikulu pöördosmoos- tehnoloogia rakendumisel Alternatiiv 5-4 rakendamisega seotud investeeringute kulud on kirjeldatud Tabel 4.15 ja ekspluatatsioonikulud Tabel 4.16. Investeeringute tulemusena suureneb veetootmise kulu 523 310,83 euro võrra aastas, arvestades ka rajatiste amortisatsioonikulu. Seejuures on arvestatud et Ahtme veetöötlusjaamas töödeldakse pöördosmoostehnoloogiaga 1420 m3 Ahtme veehaardest võetavat vett ööpäevas ja Ahtme veehaardest võetakse kokku veeloaga taotletav vee kogus 3300 m3/d. Ekspluatatsioonikulu suurenemine on seotud täiendavalt 6 juurde rajatava puurkaevu (3 tiputarbimise puurkaevu ja lisaks 3 puurkaevu Kirjakjärvest kagu-lõunasuunaliselt), ehitatava veetorustiku ja Ahtme veetöötlusjaamas väljaehitatava veetöötluse pöördosmoostehnoloogia amortisatsioonikuluga. Muid kulusid – näiteks elektrienergia - ei lisandu, sest see tasandatakse ära olemasolevate kaevude tehnoloogiliste seadmete elektrienergia tarbimise vähenemisega. Arvestades, aastaseks jaamast väljamineva töödeldava vee koguseks 2 935 695 m3/a, kujuneb veepuhastuse kogukulu suurenemiseks 0,18 EUR/m3 kohta. Arvestades, et müüdava vee prognoositud kogus aastas on 2 013 548 m3 ehk 5516,57 m3/d, tõuseb tarbija jaoks investeeringu tulemusena vee hind 0,26 EUR võrra kuupmeetri vee kohta. Antud kulule lisandub tänane vee pumpamise ja töötluse, vee tarbijateni juhtimisega seotud võrgu halduse kulu ja muud vee tootmisega seotud kaudsed kulud. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 26 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 4.15 Alternatiiv 5-4 investeeringud pöördosmoostehnoloogiaga Nr Investeering EUR 1. Ahtme VTJ 960 000,00 1.1. Üldehituslik osa: hooned, rajatised 350 000,00 1.2. Tehnoloogiaosa: pöördosmoos, seadmed, torustikud 450 000,00 1.3. Elekter ja automaatika 160 000,00 2. Kurtna-Vasavere veehaarde tipukaevud 240 000,00 2.1. 3 puurkaevu sügavusega 60 m rajamine 135 000,00 2.2. 3 puurkaevu tehnoloogilised seadmed 33 000,00 2.3. 3 puurkaevu elektri ja automaatika seadmed 24 000,00 2.4. Veetorustiku DN110 rajamine puurkaevude ühendamiseks 300 m 48 000,00 3. 3 puurkaevu Kirjakjärvest kagu-lõunasuunaliselt 896 000,00 3.1. 3 puurkaevu sügavusega 60 m rajamine 135 000,00 3.2. 3 puurkaevu tehnoloogilised seadmed 33 000,00 3.3. 3 puurkaevu elektri ja automaatika seadmed 24 000,00 3.4. Veetorustiku DN110 rajamine puurkaevude ühendamiseks 4400 m 704 000,00 4. Alternatiiv nr 5-4 investeeringud kokku 2 096 000,00 4.1. Ettenägematud kulud (5%) 104 800,00 4.2. Projekteerimine (5%) 104 800,00 4.3. Omanikujärelevalve (5%) 104 800,00 4.4. Projektijuhtimine (2,5%) 52 400,00 5. Alternatiiv nr 5-4 investeeringud kokku koos lisakuludega 2 462 800,00 Tabel 4.16 Alternatiiv 5-4 ekspluatatsioonikulud pöördosmoostehnoloogiaga Ekspluatatsioonikulu liik Kulu EUR/aastas 1. Amortisatsioonikulu kokku 91 160,83 1.1. Hoonete ja ehitsite amortisatsioon (2,5% aastas) 35 665,74 1.2. Tehnoloogilised seadmed (6,66% aastas) 38 003,94 1.3. Elektri ja automaatikaseadmed (6,66% aastas) 17 491,14 2. Veepuhastuse otsekulud kokku 326 529,00 2.1. Elektrienergia maksumus vee puhastamisele 318 754,50 2.2. Kemikaali maksumus vee puhastamisele 7 774,50 3. Veepuhastuse kaudne kulu kokku 105 621,00 3.1. Tööjõukulu maksumus 90 720,00 3.2. Elektrienergia maksumus küttele ja ventilatsioonile 14 175,00 3.3. Elektrienergia maksumus valgustusele 726,00 3.4. Ressursitasu 0,00 4. Ekspluatatsioonikulud kokku aastas 523 310,83 Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 27 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 5 OÜ JÄRVE BIOPUHATSUS INVESTEERIMISVÕIMEKUS Alternatiivsete investeeringuprojektide maksumuse taustal on oluline analüüsida ja hinnata OÜ Järve Biopuhastus investeeringuvõimekust antud projektide elluviimiseks. Arvestades OÜ Järve Biopuhastus põhivara koosseisu ja teisi finantsnäitajaid on ettevõtte finantsjuhi sõnul ettevõtte kaastavaks krediidivõimekuseks täna pankade poolt hinnatud ca 8 miljonit eurot ja 15 aasta perspektiivis on hinnatud ettevõtte laenuvõimekuseks kokku 20-25 miljonit eurot. Seejuures hindab OÜ Järve Biopuhastus reaalseks investeeringukohustuseks, tuginedes kehtivatele Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele, mis tuleb rajatiste seisukorra ja teenuse kvaliteedi ja toimivuse tagamiseks antud 15 aasta perspektiivis investeerida, ca 30 miljonit eurot. Selle hulka ei ole arvestatud Kurtna-Vasavere veehaarde veevõtu vähendamisega või veehaarde sulgemisega seotud investeeringuid vastavalt käesolevas töös käsitletud alternatiividele. Tegelik investeeringuvajadus piirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimiseks, arvestades ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade pikaajalist investeerimisprogrammi, on aga oluliselt suurem kui 30 miljonit eurot, jäädes ligikaudu 80-90 miljoni euro juurde. Tabel 5.1 ja Tabel 5.2 kirjeldavad Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste investeeringuvajadused kehtivate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade järgselt. Käesoleval ajal on antud arendamise kavad AS Infragate Eesti poolt uuendamisel ja lühiajalise investeeringuprogrammi investeeringuvajadused on ligilähedaselt samas suurusjärgus kehtivates arendamise kavades kirjeldatud investeeringuvajadustega, jäädes 25 miljoni euro juurde. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi investeeringute teostamiseks ei ole suure tõenäosusega tulevikus enam võimalik kaasata Euroopa Liidu meetmete raames antavat tagastamatut abi, sest antud meetmed, arvestades Eesti Vabariigi asulate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide üldist seisukorda ja juba viimasel 15 aastal tehtud investeeringuid, on Eesti Vabariigi jaoks sulgunud. Seega on sisuliselt ainukeseks võimaluseks teostada investeeringuid ettevõtte omavahendite ja laenu arvelt. Investeeringuteks vajalikku laenuvõimekuse mahtu on ettevõte võimeline kasvatama aga ainult teatud kiirusega järk-järgult põhivarasse investeerides, mis võimaldab ettevõttel põhivara amortiseerimise ja põhivaralt teenitava Konkurentsiameti poolt aktsepteeritava tulukuse (kasumi) osa veeteenuse tariifi arvestada ja seeläbi koguda rahalisi vahendeid uuteks põhivara investeeringuteks. Kokkuvõttes ei ole Järve Biopuhastus OÜ täna võimeline realiseerima täiendavaid mahukaid investeeringuprojekte, mis lisanduksid Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadesse. Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 28 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 5.1 Kohtla-Järve linna ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste investeeringuvajadused Lühiajaline investeeringuprogramm 2014 - 2019 Lühiajaline ja Pikaajaline Jrk pikaajaline Linnaosa investeeringuprogramm sh sademevesi nr programm 2015 2016 2017 2018 KOKKU sh SADEMEVESI 2019 -2026 kokku KOKKU 1 AHTME 14 772 210,00 1 053 170,00 1 053 170,00 1 053 170,00 1 053 170,00 4 212 680,00 40 250,00 10 559 530,00 4 270 467,50 2 JÄRVE 51 383 920,50 3 714 275,75 3 714 275,75 3 714 275,75 3 714 275,75 14 857 103,00 40 250,00 36 526 817,50 3 348 225,00 3 KUKRUSE 3 526 992,50 303 298,13 303 298,13 303 298,13 303 298,13 1 213 192,50 28 750,00 2 313 800,00 380 880,00 4 ORU 3 152 041,52 406 598,51 406 598,51 406 598,51 406 598,51 1 626 394,02 0,00 1 525 647,50 0,00 5 SOMPA* 5 519 971,25 867 071,25 867 071,25 867 071,25 867 071,25 3 468 285,00 0,00 2 051 686,25 0,00 VIIVIKONNA 6 1 253 097,50 22 036,88 22 036,88 22 036,88 22 036,88 88 147,50 0,00 1 164 950,00 0,00 JA SIRGALA KOKKU 79 608 233,27 6 366 450,51 6 366 450,51 6 366 450,51 6 366 450,51 25 465 802,02 109 250,00 54 142 431,25 7 999 572,50 Allikas: KOHTLA JÄRVE LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 * Sompa autonoomne veehaare ja veevõrk varustab veega vaid Sompa linnaosa ja ei ole käsitletav kogu Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna asendusveehaardena Vasavere veehaarde ressursi asendamisel. Tabel 5.2 Jõhvi valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste investeeringuvajadused Lühiajaline ja Lühiajaline investeeringuprogramm 2014 - 2019 Pikaajaline Jrk pikaajaline Asula investeeringuprogramm sh sademevesi nr programm 2015 2016 2017 2018 KOKKU sh SADEMEVESI 2019 -2026 kokku KOKKU JÕHVI LINN ja 1 15 537 362,50 130 812,50 130 812,50 130 812,50 130 812,50 523 250,00 40 250,00 15 014 112,50 3 169 917,50 JÕHVI KÜLA 1A Pesulux OÜ 421 713,00 210 856,53 210 856,53 421 713,05 2 EDISE KÜLA 789 159,90 109 645,60 109 645,60 109 645,60 109 645,60 438 582,40 0,00 350 577,50 144 440,00 3 KOSE KÜLA 529 805,00 85 387,50 85 387,50 85 387,50 85 387,50 341 550,00 0,00 188 255,00 0,00 4 TAMMIKU KÜLA 573 677,50 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 573 677,50 0,00 5 KAHULA KÜLA 37 145,00 37 145,00 0,00 0,00 0,00 37 145,00 0,00 0,00 0,00 KOKKU 17 888 862,90 362 990,60 536 702,13 536 702,13 325 845,60 1 762 240,45 40 250,00 16 126 622,50 3 314 357,50 Allikas: JÕHVI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2026 Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 29 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS 6 SOBIVAIMA ALTERNATIIVI VALIK Käesolevas analüüsis käsitletud alternatiivide investeeringukulu, ekspluatatsioonikulu ja nüüdispuhasväärtus (NPV), arvestades eelnevalt nimetatud kulutusi, 10-50 aasta perspektiivis on esitatud Tabel 6.1. Alternatiividest osutub investeeringumaksumuselt kui ka ekspluatatsioonikulude seisukohast majanduslikult soodsaimaks lahenduseks alternatiiv 5-1 ehk Kurtna-Vasavere veehaarde juurde tiputarbimise puurkaevude rajamine. Antud alternatiivi korral, seni kui Kurtna-Vasavere veehaardest ja kolmest tiputarbimise puurkaevust võetakse põhjavett 6500 m3/d ja Ahtme veehaardest võetakse põhjavett kuni 1880 m3/d, on tagatud Ahtme veetöötlusjaamas segatava ja võrku antava joogivee puhul lahjendus 3,45, mis on vajalik inimesele lubatud radioaktiivse efektiivdoosi väärtuse 0,10 mSv/aastas (millisiivertit aastas) tagamiseks. Juhul kui kirjeldatud lahjendusaste muutub – toimub Ahtme veehaardest veevõtu suurenemine või Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtu vähenemine - tuleb teostada Ahtme veetöötlusjamas investeeringud vee töötlemise pöördosmoostehnoloogia väljaehitamiseks ehk viia ellu Alternatiiv 5-2. Vaatamata nimetatud investeeringutele pöördosmoostehnoloogiasse, kujuneb ka sel juhul alternatiiv 5-2 nii rajamismaksumuselt kui ka ekspluatatsioonikulult majanduslikult soodsamaks ja tehniliselt kõige mõistlikumaks alternatiiviks. Eelnev kehtib ka Alternatiiv 5-3 ja Alternatiiv 5-4 kohta, mille raames on tänasest Vasavere veehaardest põhjaveevõtul tekkiva depressioonilehtri ulatuse vähendamiseks nähtud ette veelgi hajutatum veevõtt (kui tipukoormuse puurkaevude rakendamise järgne 3 a andmeanalüüs seda vajadust näitab) ja selle raames Kirjakjärve lähistele kolme puurkaevu kavandamine. Alternatiiv 5 kõik insener-tehnilised variandid jätavad perspektiivselt, arvestades kogu piirkonna olemasolevaid ühisveevärgi rajatisi ja veehaardeid ning põhjaveeressurssi, võimaluse vajadusel mõnevõrra veel vähendada Kurtna-Vasavere veehaardest võetava põhjavee kogust. Selleks tuleb teostada investeeringud Kohtla-Järve Lõuna veehaarde ja survetõstepumpla juurde veetöötlusjaama rajamiseks, ehk teisisõnu toimub liikumine käesolevas töös käsitletud alternatiiv 2 suunas. Samas Kurtna-Vasavere veehaardest veevõtu vähendamine pikemas perspektiivis alla 4500 m3/d ei ole reaalne, arvestades piirkonna veevajadust ja Kambrium-Vendi põhjaveeressurssi ja põhjavee kvaliteeti. Seetõttu ei saa ka alternatiiv 2 täies mahus rakendumist (Kurtna-Vasavere veehaardest tuleb võtta jätkuvalt 3082 m3/d põhjavett) pidada käsitletud kujul tehnoloogilisest ja ressursikäsitluse seisukohast lõpuni reaalseks. Alternatiiv 3 ehk veeallika osas Narva jõe veele üleminekut ei toeta olemasoleva infrastruktuuri – Ahtme ja Kohtla-Järve Lõuna ning Sompa veehaarete puurkaevud ja Ahtme ning Sompa veetöötlusjaamad ning nende, ja Lõuna veehaarde survetõstepumpla, juurde rajatud veereservuaaride – olemasolu ja suhteliselt hea seisukord. Pinnaveel põhinevale veevarustusele üleminekul jääks suur osa olemasolevast taristust rakenduseta, sest sisuliselt tuleb rajada uuel tehnoloogial baseeruv veetöötlusjaam. Kasutamist leiavad olemasolevast infrastruktuurist antud alternatiivi puhul Ahtme veetöötlusjaama juures olevad veereservuaarid ja survetõstepumbad. Alternatiiv 3 realiseerumine ei ole reaalne ka arvestades alternatiivi realiseerimise investeeringuvajadust, milleks on käesolevas analüüsi hinnatud 19,359 miljonit eurot. OÜ Järve Biopuhastus investeerimisvõimekus saadava laenu arvelt on tänasel päeval ca 8 miljonit eurot ja 15 aasta perspektiivis kokku ca 20-25 miljonit eurot. Seejuures tuleb aga ellu viia Kohtla-Järve linna ja Jõhvi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavades ette nähtud investeeringud olemasoleva infrastruktuuri rekonstrueerimiseks, mille mahuks on hinnatud ca 30 miljonit eurot eelseisva 10-15 aasta jooksul. Lisaks eeltoodule on Alternatiiv 3 realiseerumise osas 2020 aasta suvel Terviseamet tuvastanud Narva Vesi AS veetöötlusjamas pinnavee desinfitseerimisel joogivee protsessis tuvastanud naatriumhüpokloriti ning ammooniumkloriidi kokku segamisel monoklooramiini tekke. Sellisel reaktsioonil saadud desinfitseerivat ainet nimetatakse in situ biotsiidiks. Biotsiidide kasutust reguleerib Eestis biotsiidiseadus, vastu võetud 14.05.2009 ning biotsiidimäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012). Seadusandluse kohaselt peavad kõik biotsiidid inimeste ja keskkonna ohutuse tagamiseks olema registreeritud või peab neile olema Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 30 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS taotletud Liidu luba. Hetkeseisuga on osa biotsiidide toimeaineid Euroopa Liidu tasandil juba hinnatud ja heakskiidetud, nende omadustest on tehtud kokkuvõte ning nende kasutamiseks tuleb taotleda Euroopa Liidu luba, mille väljastab Euroopa Komisjon ja see luba kehtib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Toimeained, mille puhul hindamisprotsessini pole veel jõutud või mille hindamine on pooleli, tuleb registreerida. Registreerimistunnistuse väljastab Terviseamet ja see kehtib ainult Eestis. Narva Vesi AS poolt pinnavee töötluses kasutatav in situ biotsiid (monokloramiin) on hetkel alles hindamisstaadiumis, ja sellele tuleb taotleda Terviseametilt registreeringut. Lähtuvalt eelkirjeldatust peavad käesoleva töö koostajad mõistlikuks jätta täielikult kõrvale Alternatiiv 3 ja kui KMH aruande menetluse protsessis on vaja kaaluda baasalternatiivile lisaks täiendavaid ja reaalseid lahendusi, siis esmajärjekorras eelistada sellena käesoleva töö alternatiivi 5-1 (alternatiiv 5 insener-tehniline variant 1). Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 31 KURTNA-VASAVERE VEEHAARDE TEHNILISTE ALTERNATIIVIDE JA NENDE INVESTEERINGUMAKSUMUSTE JA EKSPLUATATSIOONIKULU ANALÜÜS Tabel 6.1 Alternatiivide investeeringute ja ekspluatatsioonikulu ning nüüdispuhasväärtus (NPV) 10, 20, 30, 40 ja 50 aasta perspektiivis Investeeringu Ekspluatatsiooni NPV 10 aastat, NPV 20 aastat, NPV 30 aastat, NPV 40 NPV 50 aastat, Alternatiiv maksumus, EUR kulu, EUR EUR EUR EUR aastat, EUR EUR Alternatiiv 2 4 617 750,00 2 682 691,31 21 570 368,64 32 595 785,05 38 752 319,99 42 190 096,94 44 109 733,63 Alternatiiv 3 19 359 300,00 1 118 761,67 25 442 238,33 30 040 163,29 32 607 620,56 34 041 275,30 34 841 820,61 Alternatiiv 5-1 324 000,00 11 816,44 381 482,85 430 046,48 457 164,15 472 306,52 480 761,94 Alternatiiv 5-2 1 410 000,00 494 845,16 4 505 457,06 6 539 188,60 7 674 813,66 8 308 940,77 8 663 034,03 Alternatiiv 5-3 1 533 600,00 49 449,89 1 764 097,11 1 967 327,96 2 080 811,00 2 144 179,34 2 179 563,89 Alternatiiv 5-4 2 462 800,00 523 310,83 5 681 320,04 7 832 040,78 9 032 992,01 9 703 596,90 10 078 059,17 *NPV diskontomäär 6% aastas Infragate Eesti AS Tallinn, mai 2021 32  LINNAOSA Dn1 50m lm De1 10P E Dn1 50m De1 lm lm 10P 50m Dn1 E E 60P De1 Dn1 00m lm lm 2PE 00m Dn1 De3 E De1 60P De11 De De1 0PE De50PE 110 De11 60P Dn1 De 0PE PE 32P E 00m Dn1 Dn125mlm E 00m lm lm lm 00m lm lm 00m lm 00m Dn1 25m mlm Dn1 Dn1 Dn1 Dn1 100 Dn1 Dn 25m 00m lm t lm 2me De1 Dn3 E 5PE 60P 10P De7 De1 E 3PE lm De3 De6 00m Dn1 Dn1 E E 2PE 60P 5PE 25m De7 60P De6 De1 De1 De4 lm 3PE 0PE 0PE De5 De1 De6 De5 lm 10P De4 3PE 00m 0PE E 2PE Dn1 E 60P 0PE De3 Dn1 De1 E lm 00m Dn1 25m Dn1 lm 60P Dn1 3PE 00m 25 De1 lm 00m De6 De3 Dn1 3PE De6 mlm De6 Dn1 2PE lm 3PE 60m 2PE E De3 lm De2 60P lm Dn1 Dn1 De1 00m 0PE 0PE lm 3PE Dn1 00m De6 Dn1 25m De4 00m 00m lm Dn1 lm lm De3 lm De5 00m 00m lm Dn1 2PE Dn1 0PE De6 De6 3PE 3PE 3PE E De6 10P lm De1 00m mlm Dn1 125 Dn Dn1 De6 De50PE Dn1 Dn1 De1 E 00m 3PE De11 60m 60P 25m 10P lm lm 0PE De1 lm 00m lm E Dn1 KUKRUSE PE Dn1 De75 De7 00m 5PE Dn125m De63 lm lm De1 E De63PE 60P 10P PE lm De1 0PE E 25m Dn1 De5 Dn200mlm De6 Dn1 Dn2 00m 3PE Dn1 lm E 00m 60P lm 00m Dn125m 25m 3PE Dn1 Dn2 De1 lm E De1 lm lm De6 10P 00m 25m lm 10P De1 lm Dn1 E 2PE lm De3 00m Dn100mlm E De1 Dn2 60P De6 10P De1 3PE E De6 PE Dn2 E De110 3PE 00m Dn2 10P De25 lm lm De1 00m De6 25m Dn1 3PE PE lm Dn125 PE Dn1 PK-23986 lm De1 De63 De3 25m 00m 10P Dn1 mlm 2PE De63 De1 lm E 2PE E 10P De3 PE PE 10P De63 2PE De1 E Dn2 De3 lm De5 00m 0PE Dn250m lm E 0PE lm lm De5 De6 25m 10P 25m Dn1 De1 3PE De4 Dn1 De75PE PE 3PE De63 0PE De6 0mlm Dn25 Dn2 Dn250mlm 0mlm PK -23986 00m Dn20 lm lm E De25PE De6 lm lm 25m E De5 Dn1 50m 00P Dn5 00m Dn1 10P 5PE 3PE E Dn2 De2 0PE Dn1 25m De1 0ml 10P De63P De2 0PE Dn2 lm De1 m De4 00m Dn1 PE Dn1 lm E De32 00m 00m De3 3PE lm 0mlm lm De5 3PE 00m t De3 Dn2 lm De6 Dn20 2PE De6 De6 Dn2 0me 0PE 2PE 00m Dn5 3PE Dn1 E E lm 10P 25m 10P De200 Dn1 De1 De1 lm 00m 0mlm De3 lm De32PE lm De3 PE Dn5 lm 25m 00m 2PE 2PE Dn1 Dn2 met Dn2 Dn25 De4 E E E 10P 10P 00m 0PE Dn200mlm De1 Dn1 10P Dn100mlm De1 lm De1 2PE 3PE 25m De3 LINNAOSA De6 lm E 0mlm De1 E Dn5 Dn2 10P 10P E De1 10P E 50m De1 10P De1 10P De1 E lm De1 E 10PE 10P De1 E 3PE De6 Dn250mlm 10P 3PE De1 De25 De6 PE Dn2 Dn200mlm Dn1 De110PE De1 De1 10 50m De6 E 00m De1 60P 10P 10P E lm lm 3PE lm E E De1 10P 50m De1 Dn1 De6 Dn5 3PE De1 lm De De6 3PE De5 Dn2 0ml 00m 110 10P 50m Dn1 0PE De6 m PE E De11 lm De110PE 3PE Dn1 0PE 00m De1 E Dn25 60P PE Dn50 0mlm Dn15 lm 10PE De1 E De110 De1 E PE 10P mlm De110PE 60P 10P De32 0mlm De1 De1 lm E 50m Dn1 De32P De11 E De50P De25P Dn3 De110PE De50P Dn250mlm 0PE E 00m PE E Dn250mlm De63 De50P PE lm E De3 De75 De32P Dn 0PE 2PE 150 E De5 mlm E mlm De6 De110PE De110PE PE De1 Dn150 3PE De63 PE Dn1 0mlm De11 lm De75 10PE Dn15 50m E 50m De1 10P Dn1 0PE lm De1 Dn250mlm 10PE De110PE Dn250mlm E De5 0mlm 25P Dn15 0PE 5PE De 3PE De7 De32 De6 De11 PK-2146 Kukruse PE mlm 0PE E Dn150 De1 10P De11 De40PE De1 10P De11 De32 De63PE 0PE E De63P De1 De1 De5 0PE PE Dn10 10PE De5 10P De63 0PE E Dn250mlm Dn250mlm 0PE E 0mlm De3 De63 PE 2PE De63PE 0mlm PE De11 Dn15 PE 3PE De32 De32 PE 0PE De63PE De6 De50 De1 lm 10P 50m De110PE PE Dn1 E 0PE De4 Dn1 De11 De63PE 00m Dn250mlm Dn250mlm PE 0PE lm De50P De32 De63 PE De2 De40 PE PE 0PE PE E De32 De20 Dn100mlm De3 De50 De1 De63 2me lm De4 PE 10P 50m Dn100mlm 5PE t PE 0PE Dn100mlm Dn1 De2 Dn300mlm E De63 De3 PE 2PE De32 PE lm Dn250mlm 00m Dn250mlm Dn1 Dn300mlm PK-2369 Dn250mlm E lm De110PE 10P 00m De4 Dn300 De1 Dn1 0PE De50PE De5 lm Dn150mlm Dn150mlm De110PE 00m Dn150mlm Dn1 0 PE De32PE Dn1 Dn150mlm 50m 0mlm De11 De40PE Dn10 lm De5 0PE De110PE 0PE lm De2 De40 00m 0PE Dn1 PE De40PE De110PE PE De50 PE De25 Dn1 De40PE Dn300 50m lm PE De11 De63 De50 PE 0 PE De50 PE De75 t De50 5me 0mlm Dn2 PE Dn15 PE De63 PE De75 PE De40 PE PE De63 Dn300 De7 Dn300 5PE et PE ORU De75 Dn300 50m Dn1 Dn300 Dn10 0PE PK Dn300 De4 0mlm Dn300 De315 E Dn300 mlm 60P De1 Dn300 Dn300 100 Dn3 Dn 00 Dn300 Dn300 Dn300 mlm Dn10 150 0mlm Dn Dn300 Dn1 lm 00m 50m Dn300 lm Dn1 lm 00m Dn1 Dn1 50m lm Dn 100 mlm PE De63 mlm 100 Dn mlm 100 Dn Dn3 00 Dn150mlm LINNAOSA Dn150mlm Dn3 00 De50PE Dn150mlm De110PE De32PE De63PE De50PE De63 PE Dn125mlm Dn3 00 De32PE De110PE De63PE PE De110 De110PE De110PE mlm E Dn125 De63P De110PE De50P De4 E 0PE E De6 E De40P Dn150mlm 3PE De32P De110PE 0PE Dn3 lm De32PE De11 25m 00 De50 De110PE Dn1 PE De110PE De110PE De110P E PK-2485 Oru PK4 De1 10P De110PE E De63PE De32PE De63PE Dn1 De De110PE De63PE 32P 00m De63PE De63PE E Dn3 Dn125mlm lm 00 De4 0PE E 40P 3PE De6 De De11 0PE Dn100m lm lm Dn100m PE De 50PE De32 Dn10 De40PE Dn125mlm 0mlm met Dn3 Dn50 00 met Dn50 De40PE De50PE Dn300 lm Dn100m De40PE Dn100mlm E De50P De50PE De50PE De50PE De40PE De40PE De63 E 63P PE De