dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Eesti Geoloogiateenistus · 8. juuni 2021
Viit
10-2/21-159
Registreeritud
8. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakonna töö korraldamine
Sari
10-2 Hinnapakkumised
Toimik
9-2/2021
Vastutaja
Andres Marandi (Kasutajad, Hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia osakond)

Failid

  • 📎Hinnapäring_Prangli.asice135 KB
  • 📎Hinnapäring Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks.msg213 KB

Sisu (failidest)

Lp hinnapakkuja Meie 07.06.2021 nr 14-12/3158 Hinnapäring Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks, sh võimalike kogumis- ja immutusalade rajoneerimine Käesolevaga soovib Viimsi Vallavalitsus hinnapakkumist Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks, sh võimalike kogumis- ja immutusalade rajoneerimine. Lähteülesanne on Lisas 1. Hinnapakkumises tuua välja töö koguhind ilma ja koos käibemaksuga. Hinnapakkumine esitada hiljemalt 28.06.2021 kell 12:00 e-postile [email protected]. Valmis töö üleandmine hiljemalt 31.08.2021. Edukaks osutub madalaima hinnaga pakkumus, eduka pakkujaga sõlmitakse töövõtuleping. Lisa 1 – Lähteülesanne Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks, sh võimalike kogumis- ja immutusalade rajoneerimine (jrg. lehel). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Sööt taristu vanemspetsialist +372 56851755 Nelgi tee 1, Viimsi, 74001 Harjumaa | Registrikood 75021250 Tel: +372 602 8800 | E-post: [email protected] | viimsivald.ee Swedbank EE182200221010936477 LISA 1 Lähteülesanne Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks, sh võimalike kogumis- ja immutusalade rajoneerimine EESMÄRK Eesmärk on koostada analüüs koos soovituste andmisega Prangli saarel reovee edaspidise käitlemise korraldamiseks, et kaitsta maksimaalselt saare põhjaveehorisonte (joogiveevaru). Eksperthinnangu ja analüüsi tulemusel teostatakse Prangli saare maa-ala liigendamine teatud kriteeriumite alusel üksteisest erinevateks üksusteks (näiteks pinnamoe ja pinnakatte, põhjavee kaitstuse, asustustiheduse ja elanikkonna paiknemise jms info alusel), mille tulemusel antakse edaspidiseks soovitused kohapealse reovee käitlemise korraldamiseks, sh võimalike kogumis- ja immutusalade esiletoomisega (imbväljakud, biopuhastid jms) ning piirkondlike kanaliseerimisvõimaluste väljatoomisega. OLEMASOLEV OLUKORD Prangli saarel ühiskanalisatsiooni taristu puudub, tekkiv reovesi üldjuhul immutatakse pinnasesse, mis võib mõjutada üsna oluliselt joogiveena kasutatava põhjavee kvaliteeti. Joogiveevaru reostumise oht on suur, kuna põhjaveevarud paiknevad maapinnale lähedal (põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub). Valdav osa Prangli majapidamistest saab joogivee Prangli saarele vee-ettevõtjaks määratud ASi Viimsi Vesi ühisveevärgi süsteemist kolmest madalast, kuni 15 m sügavusest Kelnase puurkaevust (kat nr 56430, 19434, 19433) ja/või ajaloolistest madalatest maapinnalähedastest kuni 2-3 m sügavustest salvkaevudest. Veevarud on kasinad ja sõltuvad suuresti ilmastikust (sademed). Purgimisteenus on lahendatud selliselt, et purgimisauto käib umbes neli korda aastas saarel mahuteid tühjendamas ja äravedu teostatakse mandrile. See on probleemne, kuna Leppneeme ja Kelnase sadamate vahel opereeriva liinilaeva peale mahub vaid väiksemat ja vanemat tüüpi purgimisteenust pakkuv paakauto. Mandril on üks selline vana auto, mis pranglilastele regulaarselt teenust osutab, kuid kui see katki läheb või enam ei osuta teenust, siis tekib probleem. Antud auto mahub ka põhimõtteliselt vaid Prangli saare peatänava äärest mahuteid tühjendama, väiksemates ja kitsamates kohtades jääb hätta. Kaaluda võiks ehk tulevikus väikese traktori ja teisaldatava kogumispaagi soetamist, mille saaks mandril ühiskanalisatsiooni purgimiskohta tühjendada. LÄHTEÜLESANNE - Koostada eksperthinnang ja analüüs Prangli saare reovee käitlemise alternatiivsetest võimalustest ja nende rakendamisest koos hinnangulise maksumuse väljatoomisega; - Prangli saare maa-ala liigendamine teatud kriteeriumite alusel üksteisest erinevateks üksusteks ja edaspidised soovitused kohapealse reovee käitlemise korraldamiseks; - Reovee võimalikud kogumis- ja immutusalad (imbväljakud, biopuhastid jms) ning piirkondlike kanaliseerimisvõimaluste esitlemine, sh hinnatakse alternatiivide rajamismaksumust ning pikaajalist ekspluateerimismaksumust; - Eraldi välja tuua reovee käitlemise lahendused, alad, kus ei tohi immutada, soovitused kasutatavatele lahendustele (alade kaupa), nõuded imbaladele erakinnistutel, lisaks kaart, millisest peaks valmima reovee käitlemise nõuete kaart – millisel alal kuivlahendused ja millisel alal märglahendused jne; - Arvestada tuleva seadusega „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“, millega pakutavad lahendused peavad olema kooskõlas. Samuti arvestada planeeringutega. VARASEMAD VEEVARUSTUSE UURINGUD JA ÜLDINFO AS Viimsi Vesi tellis Keskkonnalahendused OÜ-lt põhjaliku uuringu Prangli saare veevarustuse alternatiivide analüüsimiseks. Kõige mõistlikumaks lahenduseks osutusid ikkagi erineva sügavusega puurkaevud (kaaluti ka salvkaevude ja merevee joogiveeks puhastamise variante, viimasest aga loobuti projekti liiga suure maksumuse tõttu). AS Viimsi Vesi on tellinud nelja proovipuurkaevu projektid (hetkel töös) – Mölgisoo, Loo-Otsa L2, Prangli Rahvamaja, Prangli Spordiplats. Kaevude optimaalne sügavus selgub puurimise käigus. Prognoosida on võimatu nii kaevu veeandvust kui ka veekvaliteeti. Maagaasi esinemine maapinnast 25-65 m sügavusel teeb olukorra veel keerulisemaks. Eesmärk on proovipuurkaevud 2021.a. suve esimeses pooles valmis saada. Seejärel tuleb rajada veetöötlus ja torustik. Taustainfoks: Pranglil on ligi 40 majapidamist aastaringi, ligi 60 suvilat ja ligi 10 turismitalu. Talvel kulub vett 200 m3 kuus, suvel 1200 m3 kuus, kuivade ilmade korral veevarud ei taastu ja esineb päevi, kui vett ei ole. Eelmisel aastal tegi AS Viimsi Vesi hanke merevee magestamiseks ja said pakkumise 800 000 eurot maksumusega süsteemile. Projekt jäi katki. Varasemad uuringud: • „Prangli saare ühisveevärgi alternatiivide analüüs“ Keskkonnalahendused OÜ, 2021; • „Prangli saare elanikkonna ühisveevõrgu veega varustamise võimalustest“ Eesti Geoloogiakeskus, 2008; • „Ühisveehaarde arendamise võimalustest Prangli saarel“ OÜ Mitsell, 2004; • „Prangli saare joogivee otsimise tööd“ Salveesia OÜ, 1999; • „Eesti geoloogiline baaskaart – 7321 Prangli seletuskiri“ Eesti Geoloogiakeskus, 2002 (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/7321Seletuskiri.pdf?t=20091211092 159) Saatja: Margus Sööt <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], Info, [email protected], [email protected], [email protected], Maarja Kudrjavtseva Teema: Hinnapäring Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks Tere Palun hinnapakkumist Prangli saare reovee käitlemise alternatiivide eksperthinnangu ja analüüsi koostamiseks (manuses hinnapäring). Hinnapakkumine esitada hiljemalt 28.06.2021 e-postile [email protected] <mailto:[email protected]> Lugupidamisega MARGUS SÖÖT taristu vanemspetsialist Viimsi Vallavalitsus | Ehitus- ja kommunaalosakond [email protected] <mailto:[email protected]> | +372 5685 1755
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel