Ettepanekud ja küsimused OÜ VKG Kaevandused Oandu kaevanduse keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande ja selle lisade kohta

Keskkonnaamet Teie: 19.03.2021 nr 6-3/21/4971-2 [email protected] Meie: 16.04.2021 nr 10-3/21-57 Helen Manguse [email protected] Ettepanekud ja küsimused OÜ VKG Kaevandused Oandu kaevanduse keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande ja selle lisade kohta Austatud Helen Manguse Eesti Geoloogiateenistus vaatas üle OÜ VKG Kaevandused Oandu kaevanduse keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande (KMH) ja selle lisad ning esitab oma tähelepanekud materjalides esinevate hüdrogeoloogilisi aspekte puudutavate ebatäpsuste ja nendel põhinevate eksitavate järelduste kohta. Planeeritava Oandu kaevanduse rajamise võimalikkuse peamine küsimus on see, et kuidas mõjutab kaevanduse veeärastus piirkonna kaitsealasid ja elupaiku, aga ka vooluveekogumite ning põhjaveekogumite seisundit ja veetarbijat. Eesti Geoloogiateenistus on piirkonna kaevanduste ja nende poolt kaitsealadele ning põhjaveele avalduva surve jälgimisega pidevalt seotud läbi põlevkivikaevanduste veeseireprojektide ning Eesti põhjaveekogumite kontseptuaalsete mudelite ning seisundihindamise tööde. Eesti Geoloogiateenistus juhindub maapõue küsimustes raamdokumendis Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 toodud põhimõtetest. Maapõuepoliitika ühe põhisuunisena on välja toodud, et maapõue kasutamisega seotud olulisemad keskkonna-, majanduslikud- ja sotsiaalsed mõjud on alati eelnevalt analüüsitud ning tegutsemisel valitakse kõige sobivamad lahendused. Riik suunab tegevuse korraldamisel rakendama võimalikult keskkonnasäästlikku ja innovaatilist tehnoloogiat. Sellest põhisuunisest lähtuvalt tuleb planeerida uute kaevandusalade avamist. Eesti Geoloogiateenistus leiab, et Oandu KMH ja selle alusuuringud seda hüdrogeoloogiliste mõjude hindamisel teinud ei ole. Järgnevalt toome välja põhilised puudused KMH 2. lisas (Hüdrogeoloogiline prognoosmudel) ning KMH aruandes. Lisaks allpool loetletavatele puudustele esineb mõlemas aruandes rida väiksemaid puudusi, nagu näiteks jooniste nõrk kvaliteet (tekstis kirjeldatud objektid puuduvad, tekst udune, legendid puudu), mis muudab sisu raskemini mõistetavaks. Alljärgnevalt keskendume siiski tõsistele sisulistele puudutele ning vormistuslikke puudusi eraldi välja ei too. 1. KMH 2. lisaga seotud märkused. KMH aruande lisas 2 „Hüdrogeoloogiline prognoosmudel” peame kõige suuremaks eksimuseks leheküljel 18 toodud järeldust, et Sirtsi soo näol on tegu rippveega sooga, mille sooveetasemed ei sõltu aluspõhjakivimite põhjaveetaseme alanemisest. Sirsti soo, aga ka Oandu Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 kaeveväljal asuv Kaasiksoo ning selle läheduses asuvad Tedresoo, Virunurme soo, Muraka ja Ratva raba on teadaolevalt põhjaveekogumitest sõltuvad maismaaökosüsteemid (Terasmaa jt. 2015. Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk.TLÜ Ökoloogia Insituut). Loetletud põhjaveest sõltuvad maismaaökosüsteemid sõltuvad otseselt Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum nr 6 ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum nr 7 veest ning esmajärjekorras nende põhjaveekogumite põhjaveekihtide veetasemete muutusest. Arvame, et Sirtsi soo liigitamine rippveega sooks on ekslik ning sellise järelduseni on jõutud O3nb-rk veekihi põhjaveetaseme ja Sirtsi soo maapinna absoluutkõrguse võrdlemisel tehtud vea tõttu. Aruandes on Sirtsi soo maapinna absoluutkõrguseks antud 77-78,5 m. Tegelik soopinna absoluutkõrgus on Oandu mäeeraldise plaani alusel 70,9-63,4 m (KMH aruande lisa 1.1), seda maapinna kõrgust kinnitab ka Maa-ameti maapinna kõrgusmudel. Töö autor pidi maapinna õiget kõrgust teadma selleks, et koostada hüdrogeoloogiline mudel, millega arvutatud veetasemed on antud absoluutkõrgustena (joonised 9 kuni 14). KMH aruande Lisa 2 joonisel 9 toodud Nabala-Rakvere veekihi survepinna samakõrgusjooned praktiliselt ühtivad soo maapinna samakõrgusjoontega, mis näitab, et soo veekihi näol ei ole kindlasti tegu rippveega nagu aruandes on järeldatud. Piirkonna kohta tehtud uuringud näitavad, et just Oandu kaeveväljale lähimad Kaasiksoo, Sirtsi soo ja Teresoo on kõige tundlikumad aluspõhja veekihtide survetaseme alanemise suhtes. Nendes soodes tooks survetaseme alanemine turbaaluses veekihis kaasa soo hävimise ehk muutumise kõdusooks (Paat jt. 2020. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine. Aruanne. Tartu Ülikool. Joonis 46). Olemasolevate Estonia ja Ojamaa kaevanduse põhjaveeseired kinnitavad, et Oandu alaga sarnaste hüdrogeoloogiliste tingimuste korral avaldub põlevkivikaevanduste mõju aluspõhja veekihtide veetasemete languse näol olukorras, kus kaevanduse strekid asuvad vaatluspunktist kaugemal kui kilomeeter, näiteks Ojamaa kaevanduse Muraka vaatluspunkti vaatluskaevud nr 20979 ja 20980 (Osjamets jt. 2021. Ojamaa kaevevälja ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhjaveeseire 2020. EGT, Dokument nr DL-055-2, https://kotkas.envir.ee/). Estonia kaevanduse veealanduse mõju on Selisoo raba ümbruses avaldunud ka pinnakatte vaatluspunktide veetasemetele (Estonia kaevanduse seireandmed, 2020. Dokument nr DL-054-2, https://kotkas.envir.ee/). Pole põhjust arvata, et olukorras, kus Oandu kaevanduse põhi on sügavamal kui nimetatud töötavatel kaevandustel ning kui kaevandus paikneb Sirtsi soo vahetus läheduses, siis Kaasiksoo all ei esineks veekõrvalduse tõttu soode veetasemetes olulisi muutusi. KMH aruande lisa 2 leheküljel 23 väidetakse, et Sirtsi soo kuivendamine kaevanduse alanduslehtri poolt on välistatud, sest lasuvat Nabala–Rakvere veekihti kaitseb alt Ülem- Ordoviitsiumi Oandu lademe savikast lubjakivist ja merglist koosnev veepide. Olemasolevate kaevanduste, sarnastes hüdrogeoloogilistes tingimustes, tehtav põhjaveeseire sellist väidet ei kinnita, vaid näitab vastupidi veetasemete langust. Oandu veepide esineb ka Ratva raba servas asuva Nabala–Rakvere põhjaveekihi vaatluskaevu nr 20979 piirkonnas, kuid kaevu veetase on üle kilomeetri kaugusel Estonia ja Ojamaa põlevkivikaevandusest asuvas kaevus langenud 1,2 m võrra. Ka KMH aruande lisas 2 avaldatud hüdrogeoloogilise mudeli prognoosveetasemete võrdlus (joonis 10 ja joonis 11) näitab, et Sirtsi soo kagunurgas on kavandatava Oandu kaevanduse veeärastuse tõttu oodata Nabala-Rakvere veekihis 4 meetrist veetaseme langust. Seega ei toeta ka tehtud prognoosmudel samas aruandes esitatud väiteid. Mingil põhjusel on uuringu autor andnud osa põhjavee alanemise prognoose Theisi kaevuvalemi lihtsustatud arenduse põhjal. Selline lihtsustatud arvutus kehtib teatavate mööndustega kahe absoluutse veepideme vahel lasuva lõpmata ulatusega konstantse algrõhu, paksuse ja juhtivusega kihi puhul, millel pole välist toitumist. Piiratud prognoosvõimega arvutustel põhinevate tulemuste esitamine on põhjendamatu olukorras, kus põhjavee alanemist on prognoositud põhjaveemudeliga. Lisaks valemi kasutamise põhjenduse küsitavusele esineb 2 (6) ebatäpsusi ka arvutustes. Näiteks lk 19 on leitud, et veetaseme alanemine Keila-Kukruse põhjaveekihis on 14,5 m. Töö autorite arvutus näitab, et kui kaeveõõne hüdraulilist toimet simuleeriva suure kaevu siseraadius on 6300 m ja deebit 75250 kuupmeetrit ööpäevas, siis oleks ühe aasta pärast piesomeetrilise rõhu alanemine depressioonilehtri keskpunktis 14,5 m. Kui arvutustes asendada veetaseme alandamise aeg 30 aastaga (kaevandusloa kestvus) saaksime muude parameetrite samaks jätmisel tulemuseks depressioonilehtri keskpunktis rõhu alanemiseks 55,7 m. Arvutustel põhinevat veetaseme alandust (14,5 m) on kasutatud KMH aruande järeldustes. Kindlasti tuleks eelistada mudelprognoosi tulemusi lihtsustatud valemitele. Kirjeldatud on aruande käigus koostatud statsionaarest hüdrogeoloogilist mudelit, kuid jääb selgusetuks, millise alternatiivi mõju põhjaveele on prognoositud. Pole selge, kas ja kuidas on modelleerimisel arvestatud Sirtsi soo alt läbi mineva strekiga või läänepoolse lahustükile eraldi juurdepääsu rajamisega (alternatiiv I-III) või maapinna langetamise alternatiiviga (alternatiiv I- 5). Selleks, et oleks võimalik hinnata aruandes toodud mudelprognooside usaldusväärsust on vajalik lisada mudelisse sisestatud rajatingimuste skeem, netoinfiltratsiooni jaotumus esimeses mudelikihis ning mudeli kihtide läbilõige ja kihtidele antud arvparameetrid. Aruandes puuduvad andmed mudeli kalibreerimise ja verifitseerimise tulemuste ning metoodika kohta. Kuna peamised kaevandamise mõjud avalduks just läbi põhjaveetasemete languse siis tuleks analüüsida, millisel alal ja mis ajaraamis on üldse võimalik ilma oluliselt kaitsealasid mõjutamata kaevandada. Mittestatsionaarne (ajast sõltuv) mudel võimaldaks prognoosida etapiviisilise kaevandamise puhul põhjavee depressiooni jõudmist looduskaitsealade (Sirtsi soo ja Kaasiksoo alla), ning vajadusel määrata neile kaitsetsoone või seada maavara väljamisele kindlas plokis ajalised piirangud. Modelleerimisel kasutatud statsionaarne (ajast sõltumatu) mudel seda ei võimalda. Arvestades probleemi keerukust on statsionaarse mudeli kasutamine arusaamatu, seda eriti olukorras kus uuringuala hõlmav mittestatsionaarne põhjaveemudel on KIK rahastusel hiljuti sarnaste küsimuste lahendamiseks koostatud ning avalikult kättesaadav (Polikarpus. 2018. Virumaade mudeli kirjeldus ja kasutusjuhend. Aruandes: Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja-ja pinnaveele ning maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega. Tartu Ülikool, Tartu.). Väga oluline valejäreldus on KMH lisa 2 uuringus tehtud turba veejuhtivuse kohta. Uuringus on uuringualal levivale turbale antud filtratsiooniparameetriks 0,05 – 1 m/d, mis pole kindlasti piisav isoleerimaks soosetete veekihti selle all olevatest veekihtidest. Sealjuures on aruandes turbale antud kõrge filtratsioonikoefitsiendi juures tehtud veetaseme vaatluse järgi järeldus, et turba veejuhtivus on väga madal ja läbivoolu lamavasse O3nb-rk veekihti võib pidada olematuks. Tehtud järeldus on eksitav ja vale. Õhukese (<2 m) turbakihi puhul peaks turba keskmine filtratsioonikoefitsient olema 2.592 × 10-4 m/d, et pidada vastu 2 m veetaseme langusele turbakihi all (Paat jt. 2020. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine. Tartu Ülikool). Pinnaveele, ehk kaevandusalade peal olevatele jõgedele avalduks kõige suurem kaevanduse veeärastuse mõju nende jõgede veerežiimi muutusena. Kuna pinnavee infiltratsioon põhjavette alanduslehtri alal kiireneks, tooks see kaasa väiksema koguse vee jõudmise jõgedesse. Lisaks on piirkonna jõed aruande kirjelduse järgi seotud põhjaveega (toituvad osaliselt põhjaveest) ning põhjaveetaseme alandamise tõttu väheneb vooluhulk jõgedes veelgi. Kaevanduse ala jõgede veerežiimi muutusi pole analüüsitud ei KMH alusuuringus ega KMH aruandes. Aruandes pole pööratud tähelepanu vooluveekogude sängisetetele ega nende filtratsiooniomadustele, mis on erakordselt olulised pinnaveekogude ja põhjavee vastastikuse seostatuse kvantitatiivsel hindamisel mudeldamisega. 3 (6)  2. KMH aruandega seotud märkused. Kõige suuremad eksitavad järeldused KMH aruandes põhinevad eelpool loetletud Lisa 2 puudustel. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad, Lisa 2 puudustest tulenevad, eksitavad väited KMH aruandest, mis eelkõige puudutavad põhja- ja pinnavee kaudu avalduda võivaid mõjusid. KMH aruande lk 35 on kirjutatud, et pinnavees hinnatakse kaevandusvee ära juhtimise mõju suubla kvaliteedile ja veetasemele. Puuduseks on asjaolu, et KMH aruandes puudub hinnang kaevanduse veealanduse põhjustatud veerežiimi muutuse kohta Purtse_1 ja Ojamaa_1 valgala vooluveekogudele. See on aga kaevanduse kaudu avalduv kõige tõenäolisem mõju pinnaveele. KMH aruandes lk 43 on esitatud väide, et kaevandamine Oandu kaevandusalal ning peaveostreki rajamine Sirtsi soo alla ei mõjuta soo niiskusrežiimi. See väide põhineb KMH Lisa 2 aruande vigadel ning valedel järeldustel. Eraldi tuleb välja tuua, et Sirtsi soo aluse peaveostreki mõju Sirtsi soosetete veekihile ja soole pole KMH aruandes analüüsitud. Ojamaa kaevanduse seiretulemused näitavad, et kõige suurem depressioonilehtri areng toimub just kaevanduse strekkide uuringualale lähemale liikudes, sest nende kuivana hoidmiseks kuivendatakse streki ümbruses põlevkivi kiht. Hilisem maavara väljamine kambritest ei avalda enam depressioonilehtri arengule nii suurt mõju. Streki rajamine Sirtsi soo alla mõjutab Sirtsi soo piirkonna põhjaveetasemeid ja selle mõju ulatus vajab eraldi prognoosimist. Praegu piirkonnas tehtava kaevanduste põhjaveeseire tulemuste järgi pole streki rajamine ja kuivana hoidmine ning sealjuures mõlemal lahustükil kaevandamine ilma Sirtsi soo veetasemeid mõjutamata tõenäoliselt võimalik. Leheküljel 44 on toodud eksitav väide, et arvestades Oandu veepideme paksust Keila-Kukruse ja Nabala-Rakvere veekihtide vahel ei ole kamberkaevandamise mõju Kvaternaarisetete veekihile ja seeläbi metsise elupaikade veerežiimile tõenäoline. Piirkonnas tehtav põhjaveeseire näitab vastupidiselt, et Oandu veepide pole takistanud veetaseme alanemist Ratva raba servas olevas vaatluskaevus nr 20979 ja ometi asuvad sellest kaevust töötavad põlevkivikaevandused üle 1 km kaugusel. Oandu kaevanduse KMH alal Oandu veepide katkeb (kiht kiildub välja), veepidemed katkevad planeeritava kaevanduse servas ürgoru alal. On väga tõenäoline, et põlevkivi kaevamine kavandatud mahus mõjub Sirtsi soo ja Kaasiksoo kvaternaarisetete veekihile. Oandu veepidet on KMH aruandes välja toodud ka teiste läheduses paiknevate kaitsealadele avalduva mõju välistajana, ometi näitab KMH lisa 2 aruande joonis 9 ja joonis 11 algveetaseme ja prognoositud veetasemete samakõrgusjoonte võrdlus, et Nabala-Rakvere veekihi veetaseme alandus jõuab kaugele (nt Oandu kaevanduse servast 5 km kaugusel, Ratva raba keskosas, alaneb veetase võrreldes praegusega 1 m võrra). Sirtsi soo alal langeb aruandes tehtud prognoosi järgi Nabala-Rakvere veetase Sirtsi soo alal 4 kuni 6 m (KMH lisa 2 joonised 9 ja 11). Aruandes tehtud järeldused lähevad seega vastuollu ka seal tehtud mudelprognoosidele. Leheküljel 47 on märgitud, et kaevandamisel Oandu kaevanduses nihkub halvas koguselises/kvalitatiivses seisundis olev Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (põhjaveekogum nr 7) piir Oandu kaevanduse ja selle alanduslehtri alale, kus käesoleval ajal levib koguseliselt heas, kuid keemiliselt halvas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (põhjaveekogum nr 6). Põhjaveekogumi piir ei saa kaevandamise tulemusel nihkuda. Piir saaks nihkuda põhjaveekogumite piiride muutmise tööga, mille tulemusena muudetakse ka põhjaveekogumite kontseptuaalseid mudeleid, seirevõrke jms. Sealjuures tuleb silmas pidada, et esmalt on põhjaveekogumite eesmärgiks kas säilitada või saavutada põhjaveekogumite hea seisund. Eesti keskkonnakasutuse välismõjude rahasse hindamise 1. etapis kus vaadeldi kõiki Eesti keskkonnakasutuse mõjusid on olulise mõõdikuna eraldi välja toodud, et tuleb vältida 7. põhjaveekogumi edasist suurenemist. Enamuses Oandu alast jääb 4 (6) Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi piiresse, mille koguseline seisund on hea. Põhjaveekogumite hea seisundi säilimise üheks oluliseks eelduseks on, et põhjavees inimmõju tõttu esinevad muutused ei põhjustaks põhjaveest sõltuvate pinnaveekogumite või maismaa ökosüsteemide ebasoodsat seisundit. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumiga seotud Natura 2000 alade elupaikade üldseisund on halvem kui hea Kaasiksoos (elupaigatüüp raba, siirdesoo, siirdesoo- ja rabametsad) ja Tedresoos (elupaigatüüp raba, rabametsad) ning soo all kaevamisest lisanduv surve veetasemete alanemisele võib tõenäoliselt kaasa tuua põhjaveekogumi koguselise seisundi halvaks tunnistamise. Lk 48 on märgitud, et pärast kaevanduse veega täitumist (3-4 a jooksul pärast kaevanduse sulgemist) hakkab vee kvaliteet paranema, kuid hüdrogeoloogiline taastumisprotsess kulgeb aeglaselt, seda on vähe uuritud ning prognoosida ei ole käesoleval ajal võimalik. Leiame, et põlevkivikaevanduste täitumisel ilmnevad protsessid on Eestis hästi uuritud ning mõjud prognoositavad. Seniste kogemuste järgi võib ette näha sulfaadisisalduste tõusu 1000 mg/l ning selle edasist aeglast langust. Suletud kaevanduste piirkonna põhjavees on endiselt kõrgendatud sulfaatiooni sisaldus (80-400 mg/l). See on äärmiselt varieeruv sõltuvalt kaevandusrajatistest (vent sahtid, kuivendus strekid) ja neis toimunud geokeemilistest protsessidest (nt kipsistumine kaevanduskäikudes). Kaevanduse eelne Na-HCO3 veetüüp tõenäoliselt ei taastu vaid asendub Ca-HCO3 või Ca-HCO3-SO4. Võimalik on ka SO4 rikka vee asendumine Na- HCO3-Cl tüüpi reliktveega Lasnamäe põhjaveekihis. Depressioonilehtri lõuna servale jäävate Lasnamäe põhjaveekihti avavate kaevude sooldumine on küllalt tõenäoline. Lk 53 on kirjutatud, et kaevandamise erinevad alternatiivid ei mõjuta oluliselt pinnaveekogusse suunatavaid kaevandusvee koguseid. Väide on eksitav, kuna alternatiivide seas on ka maapinna langetamisega kaevandamine, siis kaevandusviisi valik mõjutab kaevandusala peal olevate pinnaveekogude vooluhulka - maapinna langetamisel Oandu veepideme rikkumisega intensiivistub infiltratsioon põhjavette ja väheneb pinnaveekogudesse nende valgalalt jõudva vee hulk. Ilma maapinda langetamata kaevandamise puhul on see protsess vähem intensiivne. Lk 67 on kirjutatud, et Oandu uuringuvälja piires kavandatud allmaakaevandamise mõju pinnase niiskusrežiimile ei ole lähtuvalt ptk. 8.1.1. toodule üldiselt tõenäoline, va Kaasiksoo idaosas, kus hüdogeoloogilised tingimused vajavad täpsustamist. Tuleb ka välja tuua, et suur osa kaevandusalast on kaetud tiheda maaparandussüsteemide võrguga (joonis 4.7) ja niiskusrežiim on maaparanduse poolt metsamajanduslikel eesmärkidel muudetud. Kaevanduse lisanduv mõju selliste alade mulla niiskusrežiimile on pigem väike ja seetõttu võib üldiselt pidada ka mõju taimestikule ja loomastikule väikeseks. See väide põhineb KMH lisa 2 veal. Mõju märgalade niiskusrežiimile on väga tõenäoline. Põhjendus, et niiskusrežiim on juba maaparanduse tõttu halb, teeb ettevaatlikuks lisanduva allmaakaevandamise mõju suhtes. Kaasiksoo märgala elupaigatüüpide üldseisund on varasemate Natura hindamiste alusel juba C klassis. Lk 67 on kirjutatud, et lankkaevandamine mõjutab seega maapinna veerežiimi muutmise tõttu taimekooslusi ja sellega seoses ka loomastiku elupaiku. Mõju on eeldatavalt lokaalne ja ulatub hinnanguliselt kuni 70 m kaugusele langatusest. See järeldus on eksitav sest kirjeldatud mõju hinnang pärineb peatükist 8.1.1. kus see 70 m kaugune mõju ulatus on toodud maapinna stabiilsuse, mitte niiskusrežiimi säilimise kohta. Lankkaevandamise mõju veetasemetele pole hüdrogeoloogilise modelleerimisega prognoositud. Lk 87 on kirjutatud, et Natura hindamises on mõju hinnangute andmisel lähtutud käesoleva KMH raames koostatud hüdrogeoloogilise prognoosmudeli tulemustest põhjaveetaseme muutuste kohta sügavamates veekihtides ning esitatud eksperthinnangust kvaternaarisetete veetaseme ning mullastiku niiskusrežiimimuutuste osas (vt täpsemalt ptk 8.1; 8.2). Nagu 5 (6) eespool analüüsitud sisaldab nimetatud aruanne olulisi puudusi ning tehtud järeldused ei ole tõendatud. Lk 127 on kirjutatud, et KMH hindamise tulemusena ei mõjuta kaevandamine Kaasiksoo lääneosa (Joonis 8.5) all sealsete elupaigatüüpide niiskusrežiimi. Seda osalt seetõttu, et ala on varasemast kuivendatud, samas puudub KMH hinnangul absoluutne veendumus niiskusrežiimi taastamise edukuse osas kraavituse likvideerimisega, kui ala on alt kaevandatud. Väga eksitav väide on, et lisanduv surve põhjavee alandamisest ei mõjuta soo veetaset seetõttu, et sealne metsakuivendus juba viib sademete vee rajatud kraavivõrguga minema. Põhjavee taseme alandamisel lisanduv surve võimendaks metsakuivenduse survet soo veetasemetele mitte ei vähendaks seda, kuna lisandub intensiivsem vertikaalsuunaline äravool. Lehekülg 119 ja 120 toodud põhja- ja pinnavee soovitused on pealiskaudsed. Pinnavee seire fookuseks on seatud suublaseire, mis Oandu kaevanduse puhul, kus vee ärastus on planeeritud läbi Uus-Kiviõli kaevanduse, asub kaevandusalast kaugel. Põhiline kaevandustegevuse mõju pinnaveele esineks kaevandusalal ja selle lähiümbruses muutuva pinnavee voolurežiimi näol. Põhjavee seires soovitakse Sirtsi soo veetasemeid jälgida sooalal mis jäävad Oandu uuringuväljast 6,9 ja 7,4 km kaugusele. Selline seiresoovitus KMH ala ühe olulisema kaitseala mõjutuste jälgimiseks on arusaamatu. Pinna- ja põhjavee seirevõrgu koostamisel kaevanduse põhjaveealanduse mõjude jälgimiseks tuleks juhinduda põhimõtetest ja meetoditest mis on põlevkivikaevandusega seotud sooalade jälgimise korraldamiseks eraldi keskkonnaspetsialisti ja otsustaja abistamiseks välja töötatud järgnevates uuringutes: Vainu jt. 2019. Põhjaveekogumite seosed maismaaökosüsteemide ja pinnaveekogudega, hüdrogeoloogilised mudelid ning seirevõrgu kujundamine Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskus Paat jt. 2020. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine. Aruanne. Tartu Ülikool. Kokkuvõtteks leiame, maapõue kasutamise suhtes kaaluka objektiga kaasnevad veekeskkonna mõjude alusuuringud on tehtud äärmiselt nõrga kvaliteediga ning sisaldavad rohkeid faktivigu. Eiratud on olemasolevat materjali samas piirkonnas juba töötavate kaevanduste ning piirkonna loodusalade kohta (sh kaevanduste põhjaveeseire tulemused, soode rajoneerimine). Pole tehtud olulisi katseid (nt turba filtratsiooni määramisi, jõgede põhjaveevoolu määranguid) ega valitud kaasaegseid meetodeid mõjude prognoosimiseks. Olukorras, kus KMH aruande võtmekohaks on põhjavee kaudu avalduvad mõjud ning KMH lisas 2 tehtud järeldustel on väga suur kaal looduskaitsele ja veemajandusele, leiame, et nii KMH aruanne kui selle lisa 2 nõuavad tõsist täiendamist ja parandamist. Lisaks teeme ettepaneku, et KMH aruande lisa 2 esitatakse peale puuduste kõrvaldamist ülevaatamiseks põhjaveekomisjonile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Madis Osjamets [email protected] 6 (6)