Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine

Nimekirja alusel 31.03.2021 nr 7-4/21/6877 Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine Keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 697 on algatatud Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Eelnõuga täpsustatakse kaitstavate looduse üksikobjektide asukohad ja määratakse neid ümbritsevate piiranguvööndite ulatus. Kaitse alla on plaanis võtta Eespere künnapuu Pärnu linnas Eassalu külas, Lindi pärnad (3tk) Pärnu linnas Lindi külas ja Puhtu tamm ning Puhtu mänd Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal. Kaitsekorda1 ei muudeta. Saadame Teile tutvumiseks määruste eelnõud koos seletuskirjadega. Kaitstavate objektide nimed koos planeeritavate piiranguvööndite ulatustega leiate määrusest. Seletuskirjas on toodud täpsemad põhjendused ja piiritlemise alused. Kaardid ja kaardikihid oma suure mahu tõttu on allalaetavad Keskkonnaameti kodulehelt2. Eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga saab tutvuda avaliku väljapaneku ajal 05.‒ 30.04.2021 Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Viiruse Covid-19 laia leviku tõttu ei korraldata dokumentide avalikku väljapanekut kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti kontorites. Oma parandusettepanekud ja vastuväited määruse eelnõu kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile ([email protected] või Roheline 64 Pärnu 80010) hiljemalt 30.04.2021. Kui nimetatud tähtajaks ei ole määruse eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Ühtlasi teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata, kuid vajadusel arutame asjaosalistega ettepanekuid objektide kaupa. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2022. aastal. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/13132781 2 https://www.keskkonnaamet.ee/et/parnu-maakonna-looduse-uksikobjektide-kaitse-alla-votmine-ja- piiranguvoondi-ulatuse-maaramine Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lisainfo: Katrin Aavik, 5688 1147, [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nele Saluveer juhtivspetsialist looduskaitse planeerimise osakond Lisad: 1. Määruse „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu (Parnu_MK_YO_p6himaarus.pdf); 2. Määruse „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” seletuskiri (Parnu_MK_YO _pm_seletuskiri.pdf); 3. Määruse „Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu (Parnu_MK_YO_ka_maarus.pdf); 4. Määruse „Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus” seletuskiri (Parnu_MK_YO_ka_seletuskiri.pdf). Katrin Aavik 5688 1147 [email protected] 2 (2)  EELNÕU KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS Tallinn Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel. § 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Pärnu maakonnas asuvate esinduslikemate põlispuude säilimine. § 2. Kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine Pärnu maakonnas võetakse kaitse alla järgmised looduse üksikobjektid ning määratakse nende piiranguvöönd, mille ulatus on siin nimetatud ja mille piirid on esitatud kaartidel määruse lisades1: 1) Eespere künnapuu Pärnu linnas Eassalu külas – 0,07 ha (lisa 1); 2) Lindi pärnad (3tk) Pärnu linnas Lindi külas – 0,16 ha (lisa 2); 3) Puhtu mänd Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – 0 m (lisa 3); 4) Puhtu tamm Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – 0 m (lisa 4). § 3 Määruse muutmine Keskkonnaministri XXX määruses nr XX „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatusˮ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 täiendatakse punktidega 46, 47, 48 ja 49 järgmises sõnastuses: „46) Eespere künnapuu Pärnu linnas Eassalu külas – 0,07 ha (lisa 76); 47) Lindi pärnad (3 tk) Pärnu linnas Lindi külas – 0,16 ha (lisa 77); 48) Puhtu mänd Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – 0 m (lisa 78); 49) Puhtu tamm Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu-Laelatu looduskaitsealal – 0 m (lisa 79)“. 2) määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega.  § 4. Kaitsekord (1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. (2) Määruse paragrahvi 2 punktis 2 ja 3 nimetatud kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka nimetatud kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. § 5. Kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas2 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatuse ja piiri kulgemise kohta. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 7. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/697 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 8. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Tõnis Mölder Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Eespere künnapuu Lisa 2. Lindi pärnad (3 tk) Lisa 3. Puhtu mänd Lisa 4. Puhtu tamm  Keskkonnaministri määruse „Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määruse „Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alla neli looduse üksikobjekti (puud). Piiranguvööndi ulatus määratakse ühele objektile. Kahele objektile, mis asuvad kaitsealal, eraldi piiranguvööndit ei moodustata. Sellest tulenevalt täiendatakse kaitse alla võetavate objektidega keskkonnaministri xxx määrust nr xxx „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus”. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmisele kohaldatakse LKS § 11 lõike 3 kohast menetlust. Looduse üksikobjektid asuvad Pärnu maakonnas Pärnu linnas ja Lääneranna vallas. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Katrin Aavik (tel 5688 1147, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7382, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt LKS § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Vastavalt LKS § 7 lõikele 1 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks on nende ohustatus, tüüpilisus ja haruldus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus. Üksikobjektide ohustatus seisneb nii nende teadusliku väärtuse kadumises kui ka maastiku esteetilisuse vähenemises objekti võimaliku kahjustamise või hävitamise korral. Kuna puud on aeglase kasvuga ja sageli pikaealised objektid, siis on iga konkreetne põlispuu unikaalne ja haruldane. Puude teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes, st dendroloogiliselt pakub huvi, kui vanaks võivad liikide üksikud isendid elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm. Teadusliku väärtuse realiseerumiseks on oluline, et kaitse all oleks esinduslik hulk eri liiki meil looduses kasvavatest puudest. H. Relve (2002. Eesti põlispuud) on välja toonud jämedused, millest alates on tegemist tähelepanuväärse tüve ümbermõõduga puuga. Tähelepanuväärsed ümbermõõdud (sentimeetrites) rinnakõrguselt mõõdetuna on puuliigiti ja -perekonniti järgmised: harilik mänd – 350, harilik tamm – 450, pärnad – 450, jalakad – 400. Harilikud pärnad, tammed, männid ja künnapuud osutuvad meie kliimas kõige pikaealisemateks puuliikideks. E. Laasi (1967. Dendroloogia õpik) andmetel võib harilik mänd elada 300–600 aasta vanuseks, kuigi intensiivne juurdekasv lõpeb 70–80 aasta vanuselt. Pärnade vanus ulatub harilikult kuni 300– 400, sageli ka kuni 600 aastani. Pikaealine puuliik on samuti harilik tamm, mille vanus võib ulatuda kuni 1500 aastani. Kuid aja jooksul puud elavad oma elu ära ja hävivad. Hävinud puid arvatakse jooksvalt kaitse alt välja. Üksikpuude peamine ohutegur on puuvõra kahjustada võivad tegevused, nagu raie. Ohutegur on kaevetööd ja ka kündmine, mis võib rikkuda veerežiimi ja kahjustada juurestikku ning puu seisundit halvendada. Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii seost kohapärimusega kui ka seotust kas kogu Eesti või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute või ajaloosündmustega. Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases kasvukujus. Eripärase kasvukujuga puud on silmapaistvad ja ilmestavad maastikku. 2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla kolm uut looduse üksikobjekti, kuna tegemist on nii Eestis tervikuna, kuid eriti Pärnu maakonnas tähelepanuväärsete mõõtmete ning teaduslikku, ajaloolis-kultuurilist ja esteetilist väärtust omavate objektidega. Kaitse põhieesmärk on tagada esinduslike puude säilimine. Tulenevalt LKS § 68 lõikest 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Objektide kaitse alla võtmise ettepaneku tegemisel ja kaitsevööndi ulatuse määramisel on lähtutud 2008. aastal Taimo Aasma tehtud ekspertiisist „LKK Hiiu-Lääne regiooni kaitsealuste ja planeeritavate kaitsealuste objektide seisund, piiritlemine ja kaitsekord” ning metsahoiuspetsialist Andres Hendriksoni ja kaitse planeerimise spetsialist Kirsi Loide välitöödel kogutud andmetest. Kaitse alla võtmisel lähtutakse ühtsetest põhimõtetest kogu Eesti piires, kuid arvestatakse ka piirkondlikku aspekti, et geograafilise piirkonna olulised silmapaistvad objektid oleks esindatud ja kaitstud. Kaitse alla võetavate puude erakordsete mõõtmete tõttu on neil teaduslik (dendroloogiline) väärtus, suuremõõtmelised üksikpuud mitmekesistavad maastikku ja seetõttu on neil suur esteetiline väärtus. Lisaks pakuvad puud elupaiku ja kasvukohti paljudele elustikurühmadele (eelkõige linnud, nahkhiired, putukad, samblad, samblikud) ning seetõttu on neil ökoloogiline väärtus. Puhtu mänd ja tamm asuvad Puhtulaiul, mis võeti krahv Alexander von Keyserlingki eestvedamisel 1939. aastal looduskaitse alla. Olles üks osa Puhtulaiu eripärasest kooslusest ja ajaloost, on Puhtu tammel ja männil ka ajaloolis-kultuuriline väärtus. 1) Eespere künnapuu – Pärnu linnas Eassalu külas Eespere maaüksusel (15905:001:0202) muljet avaldavate mõõtmetega ja väga heas seisukorras künnapuu. Eestis on väga heas seisus üle viiemeetrise ümbermõõduga künnapuudest kaitse all Sarnito künnapuud (Saarniite jalakas) Võrumaal ja kaitse alla plaanitakse võtta ka Vana-Kastre künnapuu Tartumaal. Eespere künnapuu on tõenäoliselt kõige suurema rinnasdiameetri ja ümbermõõduga (504 cm) väga heas seisus künnapuu Pärnumaal. Sealhulgas on see arvestatavate mõõtmetega ka kogu Eesti kontekstis. Puu kõrgus on 31 meetrit. 2) Puhtu mänd asub Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu tee 13 maaüksusel (43001:001:0472) Puhtu-Laelatu looduskaitseala sihtkaitsevööndis. Männi kõrgus on 21 m, ümbermõõt 375 cm ja võra läbimõõt 15,5 m. Jääb Puhtu laiule nagu Puhtu tammgi, kasvab sealsel metsaalal, laidu läbivast suuremast teest u 185 m idas (Puhtu tammest u 210 m kaugusel). Paikneb metsasisesel lagendikul. Ümbruses väiksemaid lehtpuid, mis on osaliselt võrasse kasvanud. Puu juurest möödub jalgrada. Ilus massiivne puu. Põlispuude projekti käigus tehtud ekspertiisi andmetel on vanuseks u 360 aastat. Üldseisund on nii vana puu kohta hea. Alumised suuremad oksad kuivanud. Korp väga paks. Tüvel rähni tegutsemisjäljed. 3) Puhtu tamm asub samuti Lääneranna vallas Virtsu alevikus Puhtu tee 13 maaüksusel (43001:001:0472) Puhtu-Laelatu looduskaitseala sihtkaitsevööndis. Tamme kõrgus on 24 m, ümbermõõt 490 cm ja võra läbimõõt 24 m. Jääb Puhtu laiule ja kasvab sealsel metsaalal, laidu läbivast teest u 50 m idas. Paikneb metsasisesel väiksemal lagendikul. Ümbruses palju saart, sarapuud, tamme. Puu juurest möödub jalgrada. Ümbrus on hooldatud. Tegemist on ilusa, dekoratiivse, laiuva võraga heas üldseisundis oleva puuga. Võras üksikuid kuivanud oksi, kuid tüvel märgatavaid kahjustusi pole. Põlispuude projekti käigus tehtud ekspertiisi andmetel on puu vanuseks u 400 aastat. 4) Lindi pärnad – Pärnu linnas Lindi külas Lindi kooli maaüksusel (15905:004:0983) asuvad kolm muljet avaldavate mõõtmetega ja rahuldavas seisukorras pärna. Lindi pärn 1 asub Lindi oja kaldal ning haruneb 1,3 m pealt kolmeks, harud on seest tühjad ja tüvedel kasvavad torikseened ja pahad. Kõrgus sellel puul on 36,5 m ja ümbermõõt 7,30 m. Lindi pärn 2 ja 3 asuvad koolimajale lähemal. Lindi pärn 2 on väga heas seisus, küll aga on puu alumised oksad varasemalt juba ära saetud. Kõrgus on sellel puul 27 m ja ümbermõõt 4,21 m. Lindi pärn 3 on seest tühi, puu kõrgus on 32 m ja ümbermõõt on 4,02 m. Arvatakse, et puude vanus on umbes 480 aastat, kuna pärnad on pärit mõisa ajast, mil teadaolevalt rajati mõisa juurde pärnade park. Seoses eespool nimetatud looduse üksikobjektide kaitse alla võtmisega täiendatakse keskkonnaministri xxx määrust nr xxx „Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus”, milles koondatakse kõik Pärnu maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid. Käesoleva määruse § 3 punktiga 1 lisatakse üksikpuude loetellu koos piiranguvööndi ulatusega Eespere künnapuu, Lindi pärnad, Puhtu mänd ja Puhtu tamm. Määruse jõustumisel on Pärnumaal kaitse all 79 looduse üksikobjekti: 49 üksikpuud ja puudegruppi, 27 rahnu, rahnude rühma ja kivikülvi ning kolm maastikulist üksikobjekti. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse-eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika. Kuna määruses käsitletakse ainult üksikpuid, ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda teist kaitstava loodusobjekti tüüpi. 2.4. Piiranguvööndi ulatus Looduskaitseseaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel ka kaitsevööndi ulatus. LKS § 68 lõige 1 sätestab, et looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel moodustub selle ümber 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. LKS kohane 50-meetrine piiranguvöönd on mitmel juhul põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti säilimiseks vajalik ega mõjuta ka objekti vaadeldavust. Piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see oleks piisav, et tagada objekti kaitse ja säilimine ning kaitstava objekti ja selle ümbruse terviklikkus. Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid võib olla ka erikujuline, näiteks on piiranguvöönd määratud tee servani või on hooned piiranguvööndist välja jäetud. Puude piiranguvööndi määramisel on arvestatud puu esinduslikkust, mõõtmeid (võra laiust, liigiomast kõrguskasvu), juurestiku ulatust, asukohta (puud ümbritsev maastikutüüp) ja võimalikke ohutegureid. Piiranguvööndi piisav ulatus annab võimaluse tagada püsivad kasvutingimused (valgustingimused ja veerežiim) ning vältida võra ja juurestiku kahjustamist. Eespere künnapuu asub eramaa õuealal (Pärnu linn, Eassalu küla, Eespere maaüksus (15905:001:0202)) ja puule kehtestatakse 15 m raadiusega erikujuline kaitsevöönd (pindalaga 0,07 ha), millest on välja jäetud kõrvalasuv hoone. Vöönd ulatub kuni kõrvalasuva majani, kattes võra ja juurestiku ulatuse. Sellise ulatusega piiranguvöönd kaitse alla võetava puu ümber on eeldatavalt piisav, et tagada õuealal paikneva kaitsealuse puu vajalik kaitse, aga samas ei takista õuemaal toimuvat senist tegevust ega hakka õuealal liialt tegevust piirama. Puhtu mänd ja Puhtu tamm asuvad Puhtu-Laelatu looduskaitsealal sihtkaitsevööndis (Lääneranna vald, Virtsu alevik, Puhtu tee 13 maaüksus (43001:001:0472)). Üksikobjektide kaitse ei ole küll märgitud kaitseala eesmärgiks, aga kaitse on objektidele kaitseala kaitsekorrast tulenevalt siiski tagatud ja objekti ei ole vaja hooldada. Kuna kaitseala kaitsekord tagab objektide säilimise, siis üksikobjektidele piiranguvööndit ei määrata. Lindi pärnad asuvad munitsipaalomandi õuealal (Pärnu linn, Lindi küla, Lindi kool maaüksus (15905:004:0983)) ja puudele kehtestatakse 15 m raadiusega erikujuline kaitsevöönd (pindalaga 0,16 ha), millest on välja jäetud kõrvalasuv hoone ja vundament. Ühel puul (Lindi pärn 1) ulatub vöönd kuni kõrvalasuva vundamendini ja teistel puudel (Lindi pärn 2 ja Lindi pärn 3) on ühine vöönd, mis ulatub majani. Mõlemal juhul katab vöönd võra ja juurestiku ulatuse. Sellise ulatusega piiranguvöönd kaitse alla võetavate puude ümber on eeldatavalt piisav, et tagada õuealal paiknevate kaitsealuste puude vajalik kaitse, aga samas ei takista õuemaal toimuvat senist tegevust ega hakka õuealal liialt tegevust piirama. Kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide piiranguvööndite pindala on kokku 0,23 ha, millest 0,07 ha paikneb eramaal ja 0,16 ha munitsipaalmaal. 2.5. Kaitsekord Kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja nende piiranguvööndile kehtib keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” kehtestatud kaitsekord. Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal või hoiualal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas või looduskaitseseaduses sätestatust. Kaitsekord tagab üksikobjektide kaitseväärtuse ja soodsa seisundi säilimise ning annab vajaduse korral võimaluse väärtuste taastamiseks. Tulenevalt üksikobjektide kaitse-eeskirjast on üksikobjekti omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja seda ümbritseva piiranguvööndi korrastamise eest ning teatama viivitamata üksikobjekti valitsejale kõikidest objekti seisundit kahjustavatest või kahjustada võivatest asjaoludest. 2.5.1. Lubatud tegevused Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjast lähtuvalt on üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal. Kaitsealuse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikesetõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja omanik või valdaja peab tagama nimetatud ajal teiste isikute juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku kehtestatud korras. Üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusuuringute ja järelevalve- või päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine lubatud vastavalt jahiseadusele. 2.5.2. Keelatud tegevused Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on kaitstava looduse üksikobjekti kahjustamine keelatud. LKS § 68 lõike 4 kohaselt on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning jäätmete ladustamine. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine üksikobjekti valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. LKS alusel ei või ilma valitseja nõusolekuta kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ja jahiulukeid lisasööta. Üksikobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis LKS-i või kaitse-eeskirja kohaselt vajab üksikobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada üksikobjekti kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitstava üksikobjekti seisundit. Kui tegevust ei ole üksikobjekti valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud üksikobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta üksikobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või üksikobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 3. Menetluse kirjeldus Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine algatati keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/697. Üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi täpsustamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus ………-………2020. a Keskkonnaameti Pärnu kontoris, asukohajärgsetes kohalikes omavalitsustes ja Keskkonnaameti kodulehel. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded (……………), üleriigilises ajalehes (………..) ja kohalikus ajalehes Pärnu Postimees (…………..). Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealuse loodusobjekti piiranguvööndis paiknevate kinnisasjade omanikele teade tähtkirjaga. Kiri sisaldas märget, et kui pretensioone ega ettepanekuid ei esitata, loetakse, et kinnisasja omanik on määruse eelnõu kooskõlastanud. Peale selle sisaldas kiri teadet, et avalikku arutelu ei korraldata, kui selleks ettepanekut ei esitata. Kirjad saadeti ……. maaomanikule, Lääneranna Vallavalitsusele ning Pärnu Linnavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maanteeametile, Keskkonnainspektsioonile, Muinsuskaitseametile, Erametsaliidule ja mittetulundusühingule Eesti Metsa Abiks. Vastuseid laekus ….. Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus /täiendatakse pärast avalikustamist/ 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab kaasa väärtuslike ja silmapaistvate looduse üksikobjektide säilitamisele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna piiranguvööndisse arvatakse 0,038 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb üksikobjektide kaitse alla võtmisega Pärnu linnale marginaalse suurusega maamaksu laekumise vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Üksikobjektide kaitseks kehtestatav piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks looduskaitseseaduse § 20 alusel. Üksikobjektide piiranguvöönditesse ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ega toetuskõlblikku Natura 2000 erametsamaad. Üksikobjektide kaitse alla võtmisega riigimetsa alale piiranguvööndit ei moodustata. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana vaatab regulaarselt üle objekti piiranguvööndi hooldusvajaduse, kavandab vajalike loodushoiutööde tegemiseks rahalised vahendid ja korraldab koostöös maaomanikuga objekti hoolduse. Praktikas tehakse hooldustöid kolme- aastase rotatsiooniga. Muudatusi Natura toetuste maksmisel ei ole ette näha, sest üksikobjekte ja nende piiranguvööndeid ei arvata täiendavalt Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Puhtu mänd ja Puhtu tamm asuvad Väinamere linnualal ja Väinamere loodusalal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  EELNÕU KESKKONNAMINISTRI MÄÄRUS Tallinn Pärnu maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel. § 1 Määruse eesmärk (1) Määruse eesmärk on tagada Pärnu maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine. (2) Määrusega nimetatakse Pärnu maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide või üksikobjektide rühma nimi ja asukoht ning määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või üksikobjektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala on esitatud kaartidel määruse lisades1. § 2. Üksikpuude või puude gruppide piiranguvööndi ulatus Pärnu maakonnas paiknevatele üksikpuudele ja puude gruppidele kehtestatakse järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Alt-Villemi tamm2 Lääneranna vallas Muriste külas Nehatu looduskaitsealal – 0 m (lisa 1); 2) C. R. Jakobsoni mänd3 Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas Kurgja Linnutaja talu maa-alal – 0 m (lisa 2); 3) hall lepp4 Saarde vallas, Lepiste külas – 0,02 ha (lisa 3); 4) Jõõpre kooli pärnad (7 tk)5 Pärnu linnas Jõõpre külas – 0,25 ha (lisa 4); 5) Kai- ja Mai-nimelised pärnad6 Põhja-Pärnumaa vallas Vahenurme külas – 20 m (lisa 5); 6) karu käpajälgedega mänd7 Pärnu linnas Vaskrääma külas Vaskrääma merikotka püsielupaigas – 30 m (lisa 6); 7) Karusselja pärn8 Lääneranna vallas Kloostri külas Matsalu rahvuspargis – 0 m (lisa 7); 8) Kastna tammed (3 tk)9 Pärnu linnas Kastna külas Kastna maastikukaitsealal – 0 m (lisa 8); 9) Kereka tamm4 Põhja-Pärnumaa vallas Enge külas – 30 m ha (lisa 9); 10) Kilingi kuusk4 Saarde vallas, Kikepera külas – 0,27 ha (lisa 10);  11) Koksi tamm10 Kihnu vallas Lemsi külas Kihnu hoiualal – 7 m (lisa 11); 12) Kooli tänav 3 tamm11 Pärnu linnas Kooli tn 3 – 0,06 ha (lisa 12); 13) Kooli tänav 3c tamm11 Pärnu linnas Kooli tn 3c – 0,02 ha (lisa 13); 14) Kooli tänav 5 tamm11 Pärnu linnas Kooli tn 5 – 0,02 ha (lisa 14); 15) Kopli tammed (3 tk) 8 Lääneranna vallas Voose külas – 0,88 ha (lisa 15); 16) Kurgja-Tõnise taluaseme pärn3 Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas Kurgja Linnutaja talu maa-alal – 0 m (lisa 16); 17) Kõrtsitaguse tamm4 Põhja-Pärnumaa vallas Oese külas – 50 m (lisa 17); 18) Kõrvi tamm12 Tori vallas Tori alevikus – 0,4 ha (lisa 18); 19) Laane tammed (2 tk) 8 Lääneranna vallas Voose külas – 0,49 ha (lisa 19); 20) Leissaare tamm8 Saarde vallas Saarde külas – 0,43 ha (lisa 20); 21) Libatse tamm13 Põhja-Pärnumaa vallas Libatse külas – 20 m (lisa 21); 22) Lähkma põõsaskask14 Saarde vallas Lähkma küla – 15 m (lisa 22); 23) Malda kadakas9 Pärnu linnas Lemmetsa külas – 10 m (lisa 23); 24) Matsalu pöök13 Lääneranna vallas Matsalu külas Matsalu rahvuspargis – 0 m (lisa 24); 25) Mihkli kiriku pärnad (4 tk)15 Lääneranna vallas Mihkli külas – 0,5 ha (lisa 25); 26) Mõisaaseme pärn5 Kihnu vallas Linaküla külas – 20 m (lisa 26); 27) Männiku mänd16 Põhja-Pärnumaa vallas Kurgja külas – 15 m (lisa 27); 28) Oru talu mänd17 Tori vallas Sindi linnas – 0,03 ha (lisa 28); 29) Panga tamm18 Lääneranna vallas Karinõmme külas – 0,11 ha (lisa 29); 30) Peedi talu mänd19 Põhja-Pärnumaa vallas Kaisma külas – 20 m (lisa 30); 31) Peksumänd8 Pärnu linnas Tammiste tee 1 – 10 m, 0,03 ha (lisa 31); 32) Põldeotsa tamm8 Pärnu linnas Põldeotsa külas – 50 m (lisa 32); 33) Päkapikumänd20 Tori vallas Jõesuu külas – 10 m (lisa 33); 34) pärn Riinu6 Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis – 0,03 ha (lisa 34); 35) Sööni-Möldri tamm4 Lääneranna vallas Kalli külas – 0,12 ha (lisa 35); 36) Tammari tamm21 Lääneranna vallas Nehatu külas Nehatu looduskaitsealal – 0 m (lisa 36); 37) Tõrsepa tamm7 Saarde vallas Lanksaare külas – 30 m (lisa 37); 38) Tõrvanõmme4 mänd Pärnu linnas Tõlli külas – 0,18 ha (lisa 38); 39) Uduna tamm18 Lääneranna vallas Paimvere külas – 50 m (lisa 39); 40) Uruste tamm7 Pärnu linnas Kihlepa külas – 0,12 ha (lisa 40); 41) Uulu tamm 4 Häädemeeste vallas Uulu külas – 0,11 ha (lisa 41); 42) Vahenurme künnapuu4 Põhja-Pärnumaa vallas Vahenurme külas – 30 m (lisa 42); 43) Vaki künnapuu8 Põhja-Pärnumaa vallas Vaki külas – 0,1 ha (lisa 43); 44) Võhma must lepp4 Pärnu linnas Päraküla külas – 30 m (lisa 44); 45) Võiera pärnad (2 tk)22 Põhja-Pärnumaa vallas Vihtra külas – 0,04 ha (lisa 45). § 3. Geoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus Pärnu maakonnas paiknevatele geoloogilistele üksikobjektidele kehtestatakse järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Arumetsa rändrahn8 Häädemeeste vallas Arumetsa külas – 30 m (lisa 46); 2) Arumetsa väike rändrahn9 Häädemeeste vallas Nepste külas – 30 m (lisa 47);  3) Asuja rändrahn Häädemeeste 9 vallas Nepste külas Nepste looduskaitsealal – 0 m (lisa 48); 4) Jaagu-Mihkli kivi15 Lääneranna vallas Ridasi külas – 10 m (lisa 49); 5) Kiviaru rändrahn23 Häädemeeste vallas Orajõe külas Kiusumetsa hoiualal – 10 m (lisa 50); 6) Kivimurru rändrahn19 Põhja-Pärnumaa vallas Sohlu külas Kergu looduskaitsealal – 0 m (lisa 51); 7) Kotkakivi (Kokkõkivi)5 Pärnu linnas Manija külas Manija maastikukaitsealal – 0 m (lisa 52); 8) Lihuntsi kivi21 Lääneranna vallas Hälvati külas – 10 m (lisa 53); 9) Liiva-aia kivi5 Kihnu vallas Linaküla külas Kihnu hoiualal – 30 m (lisa 54); 10) Massu rändrahn24 Lääneranna vallas Massu külas – 10 m (lisa 55); 11) Metsavere kaasiku rändrahn20 Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere külas – 10 m (lisa 56); 12) Mõõdussaare rändrahn22 Põhja-Pärnumaa vallas Reinumurru külas – 10 m (lisa 57); 13) Nõmmeküla rändrahn15 Lääneranna vallas Nõmme külas – 0,22 ha (lisa 58); 14) Näärikivid 3 rahnu14 Lääneranna vald Metsaküla külas Matsalu rahvuspargis – 0 m (lisa 59); 15) Peedi talu rändrahn23 Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas – 10 m (lisa 60); 16) Piltsi kivi23 Häädemeeste vallas Orajõe külas Kiusumetsa hoiualal – 10 m (lisa 61); 17) Rahkama piirikivi23 Põhja-Pärnumaa vallas Rahkama külas – 30 m (lisa 62); 18) Ratta rändrahn8 Tori vallas Jõesuu külas – 10 m (lisa 63); 19) Rehekivi24 Lääneranna vallas Paimvere külas – 10 m (lisa 64); 20) Rätsepa rändrahn8 Põhja-Pärnumaa vallas Rätsepa külas – 10 m (lisa 65); 21) Sohlu rändrahn25 Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas – 30 m (lisa 66); 22) Soomadise rändrahn21 Lääneranna vallas Kõmsi külas – 10 m (lisa 67); 23) Soo-otsa rändrahn23 Surju vallas Kikepera külas – 30 m (lisa 68); 24) Tellissaare viie valla piirikivi19 Põhja-Pärnumaa vallas Vihtra külas – 30 m (lisa 69); 25) Ussikivi15 Lääneranna vallas Kause külas – 30 m (lisa 70); 26) Viluvere rändrahn23 Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas – 30 m (lisa 71); 27) Võnnukivi8 Tori vallas Urumarja külas Pärnu jõe hoiualal – 0 m (lisa 72). § 4. Maastikuliste üksikobjektide ulatus Pärnu maakonnas paiknevatele maastikulistele üksikobjektidele kehtestatakse järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Pärdi mägi7 Lääneranna vallas Kalli külas – 25,74 ha (lisa 73); 2) Tori paljand ja koopad19 Tori vallas Tori alevikus – 1,04 ha (lisa 74); 3) Vardja aluskivimi paljand26 Saarde vallas Kanaküla külas – 3,04 ha (lisa 75). § 5. Kaitsekord (1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. (2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. § 6. Üksikobjektide kaitsmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas27on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatuse ja piiri kulgemise kohta. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 8. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 1- 2/19/697 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 9. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Pärnu rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonisˮ. 3 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Vändra rajooni TSN Täitevkomitee 25. veebruari 1959. a otsusega nr 32 „Looduskaitse objektide kinnitamisest”. 4 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohtaˮ. 5 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 8. veebruari 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitse alla võtmise asjasˮ. 6 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Pärnu-Jaagupi rajooni TSN Täitevkomitee 3.oktoobri 1958. a otsusega nr 203 „Looduskaitse organiseerimisest Pärnu-Jaagupi rajoonisˮ. 7 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Pärnu rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude, rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamineˮ. 8 Üksikobjekt on kaitse alla võetud ENSV Ministrite Nõukogu Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisestˮ. 9 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Sotsiaalministri 16. detsembri 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjusˮ. 10 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Sotsiaalministri 13. juuni 1938. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjusˮ. 11 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Pärnu Linna RSN Täitevkomitee 13. novembri 1981. a otsusega nr 348 „Parkide, puiesteede ja teiste loodusobjektide looduskaitse alla võtmise kohtaˮ. 12 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Vändra rajooni TSN Täitevkomitee 22. oktoobri 1959. a otsusega nr 122 „Vändra rajooni TSN täitevkomitee otsuste 8. oktoobrist 1958. a nr 103 ja 25. veebruarist 1959. a nr 32 täiendamisest looduskaitse objektide kinnitamise kohtaˮ. 13 Üksikobjekt on kaitse alla võetud ENSV ministrite nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkirjaga „Muudatustest looduskaitsealuste üksikobjektide nimekirjadesˮ. 14 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 13. jaanuari 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitsesˮ. 15 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Lihula rajooni TSN Täitevkomitee 25. aprilli 1958. a otsusega nr 34 „Looduskaitse olukorrast Lihula rajoonisˮ 16 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Vändra rajooni TSN Täitevkomitee 11. jaanuari 1961. aasta üldkohustusliku otsusega nr 8 „Looduskaitse kindlustamisest Vändra rajoonis”. 17 Üksikobjekt on kaitse alla võetud hariduse rahvakomissari 22. veebruari 1941. a otsusega „Üksikute puude, rändrahnude ja hiiukirnu looduskaitse alla võtmise asjasˮ. 18 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 3. oktoobri 1936. a otsusega „Üksikute puude kaitsesˮ. 19 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Vändra Rajooni TSN Täitevkomitee 8. oktoobri 1958. a otsusega nr 103 „Looduskaitse objektide kinnitamisestˮ. 20 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 22. mai 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitsesˮ. 21 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Haapsalu rajooni TSN Täitevkomitee 22. aprilli 1964. a otsusega nr 17 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude, rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine”. 22 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Sotsiaalministri 4. märtsi 1939. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjusˮ. 23 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjusˮ. 24 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Looduskaitse Nõukogu 23. novembri 1937. a otsusega „Üksikute puude ja rändrahnude kaitse alla võtmise asjasˮ. 25 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Sotsiaalministri 30. juuni 1939. a otsusega „Üksikute puude, rändrahnude ja esemete looduskaitse alla võtmise asjusˮ. 26 Üksikobjekt on kaitse alla võetud Kilingi-Nõmme rajooni TSN Täitevkomitee 22. oktoobri 1958. a otsusega nr 140 „Looduskaitse organiseerimisest Kilingi-Nõmme rajoonisˮ. 27 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Tõnis Mölder Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Alt-Villemi tamm Lisa 2. C. R. Jakobsoni mänd Lisa 3. Hall lepp Lisa 4. Jõõpre kooli pärnad (7 tk) Lisa 5. Kai- ja Mai-nimelised pärnad Lisa 6. Karu käpajälgedega mänd Lisa 7. Karusselja pärn Lisa 8. Kastna tammed (3 tk) Lisa 9. Kereka tamm Lisa 10 . Kilingi kuusk Lisa 11 . Koksi tamm Lisa 12 . Kooli tn 3 tamm Lisa 13 . Kooli tänav 3c tamm Lisa 14 . Kooli tänav 5 tamm Lisa 15 . Kopli tammed (3 tk) Lisa 16 . Kurgja-Tõnise taluaseme pärn Lisa 17 . Kõrtsitaguse tamm Lisa 18 . Kõrvi tamm Lisa 19 . Laane tammed (2 tk) Lisa 20 . Leissaare tamm Lisa 21 . Libatse tamm Lisa 22 . Lähkma põõsaskask Lisa 23 . Malda kadakas Lisa 24 . Matsalu pöök Lisa 25 . Mihkli kiriku pärnad (4 tk) Lisa 26 . Mõisaaseme pärn Lisa 27 . Männiku mänd Lisa 28 . Oru talu mänd Lisa 29 . Panga tamm Lisa 30 . Peedi talu mänd Lisa 31 . Peksumänd Lisa 32 . Põldeotsa tamm Lisa 33 . Päkapikumänd Lisa 34. Pärn Riinu Lisa 35. Sööni-Möldri tamm Lisa 36. Tammari tamm Lisa 37. Tõrsepa tamm Lisa 38 . Tõrvanõmme mänd Lisa 39 . Uduna tamm Lisa 40 . Uruste tamm Lisa 41 . Uulu tamm Lisa 42 . Vahenurme künnapuu Lisa 43 . Vaki künnapuu Lisa 44 . Võhma must lepp Lisa 45 . Võiera pärnad (2 tk) Lisa 46 . Arumetsa rändrahn Lisa 47 . Arumetsa väike rändrahn Lisa 48 . Asuja rändrahn Lisa 49 . Jaagu-Mihkli kivi Lisa 50 . Kiviaru rändrahn Lisa 51 . Kivimurru rändrahn Lisa 52 . Kotkakivi Lisa 53 . Lihuntsi kivi Lisa 54 . Liiva-aia kivi Lisa 55 . Massu rändrahn Lisa 56 . Metsavere kaasiku rändrahn Lisa 57 . Mõõdussaare rändrahn Lisa 58 . Nõmmeküla rändrahn Lisa 59 . Näärikivid 3 rahnu Lisa 60 . Peedi talu rändrahn Lisa 61 . Piltsi kivi Lisa 62 . Rahkama piirikivi Lisa 63 . Ratta rändrahn Lisa 64 . Rehekivi Lisa 65 . Rätsepa rändrahn Lisa 66 . Sohlu rändrahn Lisa 67 . Soomadise rändrahn Lisa 68 . Soo-otsa rändrahn Lisa 69 . Tellissaare viie valla piirikivi Lisa 70 . Ussikivi Lisa 71 . Viluvere rändrahn Lisa 72 . Võnnukivi Lisa 73 . Pärdi mägi Lisa 74 . Tori paljand ja koopad Lisa 75 . Vardja aluskivimi paljand  Keskkonnaministri määruse „Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määruse „Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel ja lähtudes §-st 7 ning selle eesmärk on täpsustada Pärnu maakonna üksikobjektide asukohti, nimetusi ja piiranguvööndite ulatust. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta ja kaitse-eesmärke ei täiendata. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse 75 kaitse all oleva objekti piiranguvööndi ulatust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Katrin Aavik (tel 5688 1147, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 447 7382 , e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Piret Palm (tel 626 0730, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Objektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Vastavalt LKS § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Rahvusvahelised lepingud looduse üksikobjekte ei käsitle, seega puudub rahvusvaheline kohustus määruses käsitletavad objektid kaitse alla võtta ning tegu on siseriikliku kaitse tagamisega. Üksikobjektide ohustatus seisneb nii nende teadusliku väärtuse kadumises kui ka maastiku esteetilisuse vähenemises objekti võimaliku kahjustamise või hävitamise korral. Looduse üksikobjektide kaitsel on oluline kaitsta unikaalseid objekte, mida ei ole hävimise korral võimalik taastada. Puude puhul on peamised ohutegurid raie või võra ja juurestiku kahjustamine või ümbritseva tegevuse tõttu kasvutingimuste (valgus, veerežiim, tuultele avatus) muutumine. Rändrahnude puhul on ohuteguriks nende lõhkumine või asupaigast teisaldamine näiteks ehitamise või põllupidamise eesmärgil. Rahnud on elupaigaks mitmesugusele elustikule (sõnajalad, samblad, samblikud) ja neid ohustab kasvutingimuste muutumine. Paljandite jm geoloogiliste objektide puhul võib olla ohuteguriks ka objektile ehitamine. Kuna puud on aeglase kasvuga ja sageli pikaealised, siis on iga konkreetne põlispuu unikaalne. Haruldus võib tuleneda ka liigi leidumisest kliimatsoonis, mis erineb tavapärasest levilast. Rahnude puhul on haruldasemad need, mis on kaugemal viimase mandrijäätumise keskmest Skandinaavias. Eluta looduse objektid on iseloomulikud Eesti maastikule. Põlispuud ja rahnud on Eesti vanade asustuspiirkondade tüüpilised maamärgid. Puude puhul väljendub tüüpilisus sageli ka avatud maastikus kasvanud puu liigile omases laiuvas kasvukujus. Seetõttu on looduse üksikobjektide kaudu oluline ka järgnevatele põlvedele säilitada mitmekesist ja piirkonnale omast (tüüpilist) maastikuilmet. Eluslooduse objektide, puude teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes, st dendroloogiliselt pakub huvi, kui vanaks võivad pärismaiste ja võõrpuu liikide üksikud isendid elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm. Eluta looduse ehk geoloogiliste objektide (nt aluspõhja paljandid, rändrahnud, allikad, karst) väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik selgitada erinevate piirkondade geoloogilist arengut pärast viimast jäätumist ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi protsesse. Teadusliku väärtuse all peetakse silmas ka rändrahnu kivimilist koostist ning asukohta ja asendit looduses, mille alusel hinnatakse mandrijää liikumissuundi, kandevõimet jms. Eestis on Euroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid, millel on teaduslik väärtus. Eesti Teaduste Akadeemia väljaande „Eestimaa suured kivid” andmetel on praeguseks säilinud 80‒85% suurte rahnude algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases kasvukujus, kivide puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või kivi kujus. Eripärase kasvukujuga puud ja suured rändrahnud on silmapaistvad ning ilmestavad maastikku. Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii seost kohapärimusega (nt Võnnukivi) kui ka seotust kas kogu Eesti või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute, ajaloosündmuste või traditsioonidega (nt C. R. Jakobsoni mänd). Looduskaitseajalooline väärtus on kahekümne kuuel objektil, mis olid kirjas juba I looduskaitseregistris, mida peeti aastatel 1936–1941. 2.2. Looduse üksikobjektide kaitse alla jätmise otstarbekus. Eelnõukohase määrusega käsitletakse 75 Pärnu maakonnas kaitse all olevat ja oma väärtuse säilitanud looduse üksikobjekti ja muudetakse nende piiranguvööndi ulatust. Tegemist on nii Eestis tervikuna, kuid eriti Pärnu maakonnas esinduslike mõõtmete ning teaduslikku, ajaloolis- kultuurilist ja esteetilist väärtust omavate objektidega. Kõigil määruses nimetatud looduse üksikobjektidel on üks või mitu eespool nimetatud väärtust (tabel 1), mis teevad määruses nimetatud üksikisendid või objektid väärtuslikuks. Nende loodusobjektide kaitse vajadus tuleneb seega riiklikul tasemel kõrgest loodusväärtusest. Põliseid puid, rändrahne, paljandeid ja pinnavorme on võimalik kaitsta vaid nende ajaloolises kasvukohas või looduslikus, st algses asukohas. Kui puu hävib, siis ei kandu tema väärtus teistele samas kohas kasvavatele puudele või sama liigi esindajatele, ning kui rändrahn teisaldatakse algsest asukohast, kaotab see oma teadusliku väärtuse. Kaitse põhieesmärk on tagada esinduslike põlispuude, rahnude, paljandite ja maastikulise üksikobjekti säilimine. Tulenevalt LKS § 68 lõikest 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kaitseala on LKS § 4 lg 2 kohaselt inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiuala on LKS § 4 lg 3 kohaselt liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse-eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika. Määruses käsitletavate üksikpuude ja rändrahnude puhul ei ole vajadust valida mõnda teist kaitstava loodusobjekti tüüpi. Üksikobjekti ümber olevat eripärase loodusobjekti säilitamiseks vajalikku piiranguvööndit ei saa käsitleda LKS-s nimetatud kaitsealana eelkõige selle eesmärgi ja väikese pindala (enamasti alla 0,8 ha) tõttu. Pindalaliste objektide puhul on määravaks teiste kaitse-eesmärkide (kaitsealuste liikide, elupaigatüüpide) puudumine või vähesus alal. 2.4. Piiranguvööndi ulatus Määruses käsitletud looduse üksikobjektid on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamisest” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. a jõustunud „Kaitstavate loodusobjektide seaduse” § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega ettenähtud korras kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt sama regulatsiooni annab ka kehtiva LKS § 91 lõige 1, mis sätestab, et enne LKS-i jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni LKS alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Piiranguvööndi ulatuse kehtestamine kaitsealuse looduse üksikobjekti ümber määrab kindlaks piirangutega maa-ala suuruse. LKS § 11 lõike 3 punkt 2 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel koos kaitse alla võtmise eesmärgiga ka kaitsevööndi ulatus. Kui kaitse alla võtmise otsustega ei ole määratud piiranguvööndi väiksemat ulatust, moodustub looduse üksikobjektidel selle ümber vastavalt LKS § 68 lõikele 1 piiranguvöönd, mille suurus on 50 m. Praeguseni on enamiku määruses käsitletud loodusobjektide ümber kehtinud 50 m raadiusega piiranguvöönd. Sageli on sellise ulatusega piiranguvöönd põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole vajalik objekti säilimiseks, see ei mõjuta objekti vaadeldavust ning põhjustab liigset halduskoormust. Samas peab piiranguvööndi ulatus olema piisav, et tagada loodusobjekti kaitseväärtuse säilimine. Määruse eelnõuga on kavas täpsustada Pärnu maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide asukohti, nimetusi ja piiranguvööndite ulatust. Muudatused valmistatakse ette looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 alusel. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaardi (1 : 10 000) ja maakatastri andmed 2020. aasta I kvartali seisuga. Piiranguvööndi määramisel võeti aluseks 2017. aasta välitööd, mille tegid Liis Jääger, Marite Kungla ja Liisu Aulik. Välitööde aluseks oli 2007. aastal Taimo Aasma koostatud aruanne „Pärnu maakonna kaitsealuste puude seisundi hinnangustˮ, 2008. aastal OÜ Poseidon Consult koostatud eksperdihinnang „Pärnu maakonna kaitsealuste rändrahnude seisundi hindamise ekspertiisˮ, 2008. aastal Taimo Aasma koostatud ekspertiis „LKK Hiiu-Lääne regiooni kaitsealuste ja planeeritavate kaitsealuste objektide seisund, piiritlemine ja kaitsekordˮ ja 2010. aastal Uudo Timmi koostatud eksperdiarvamus „Läänemaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise ettepanekuleˮ. Eesmärk on tagada Pärnu maakonna esinduslikumate põlispuude, rändrahnude ja pinnavormi säilimine ning selleks määratakse neile sobivaim kaitsevööndi ulatus. Üksikobjektidele piiranguvööndi ulatuse kehtestamisel lähtutakse iga konkreetse objekti kaitsevajadusest. Piiranguvööndi ulatus sõltub kaitstava looduse üksikobjekti mõõtmetest, esinduslikkusest, tähtsusest kultuuriajaloos, asukohast ning sellest tulenevalt vaadeldavusest looduses ja ümbritseva maastiku iseloomust. Samuti arvestab see IUCN-i loodusmälestiste kaitse soovitustega. IUCN kaitsekategooriates on silmapaistvad looduse üksikobjektid nimetatud loodusmälestisena (Natural monument or feature, III kategooria). Vastav kategooria on märgitud ka Eesti Looduse Infosüsteemis / keskkonnaregistris. Loodusmälestiseks võib olla nii maastikuelement (landform), geoloogiline ilming (geological feature) või eluslooduse ilming, mis on väikesepindalaline ja mida kaitstakse koos lähima ümbrusega ning millel on sageli külastusväärtus. Piirnev ala peab olema piisavalt suur, et kaitsta objekti ja selle ümbruse terviklikkust. Kaheteistkümnele üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata, kuna need asuvad kaitsealal ja kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord tagab piisava kaitse ka üksikobjektidele ja lisapiirangute seadmine ei ole vajalik. Lisaks ei määrata ümbritsevat piiranguvööndit kolmele objektile, mis olid varem keskkonnaregistrisse kantud uuendamata kaitsekorraga kaitsealadena. Neid käsitletakse edaspidi pindalaliste üksikobjektidena ning täpsustatakse ja ajakohastatakse objekti piir, seejuures on objekti pindala ühtlasi selle piiranguvöönd. Kokku määratakse täpsustatud piiranguvööndi ulatus 60 Pärnumaa kaitstavale looduse üksikobjektile: 38 puule või puuderühmale ja 22 rändrahnule. Kokku käsitleb määrus 75 kaitsealust objekti. Puude piiranguvööndi määramisel arvestatakse puu esinduslikkust, mõõtmeid (võra laiust, liigiomast kõrguskasvu), juurestiku ulatust, asukohta (sh vaadeldavus) ja võimalikke ohutegureid (ehitamine, kaevamine, metsaraie). Piiranguvööndi piisav ulatus annab võimaluse tagada püsivad kasvutingimused (valgustingimused ja veerežiim) ning vältida võra ja juurestiku kahjustamist. Enamikul juhtudel on plaanis piiranguvööndi ulatust vähendada, arvestades sellega, et oleks piisav vöönd objekti kaitseks, aga ei oleks põhjendamata piiranguid ulatuses ja alal, kus toimuv tegevus objekti seisundit ei kahjusta. Suurim lubatud piiranguvööndi ulatus (50 m) on määratud nendele põlispuudele, millel on tüüpiline avamaastikus kasvanud puule omane väga laiuv võra, märkimisväärsed mõõtmed, mis on väga vanad ja harjunud kasvama kindlates valgustingimustes ja tuulte eest kaitstuna ning millele on oluline säilitada suurem vaadeldavus. Puudele, mis on mõõtmetelt väiksemad või kasvanud teiste objektide läheduses, määrati väiksem piiranguvöönd. Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtutakse rahnu asukoha maastikutüübist ja rahnu vaadeldavusest, ligipääsetavusest ja võimalikest ohuteguritest. Metsas asuvate rahnude puhul on oluline arvestada, et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu, vaid ka rahnul olevaid kooslusi (samblad, samblikud, sõnajalad), mis on tundlikud valgustingimuste muutumise suhtes. Metsas paiknevate rahnude piiranguvööndi ulatuseks on kavandatud 30 m, mis on piisav, et tagada kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv ümbrus. Vastavalt üksikobjektide kaitse-eeskirja § 7 lõikele 4 saab üksikobjekti valitseja metsateatise menetlemisel seada raiele tingimusi metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist lähtudes. Põllumaal on üldjuhul piisav piiranguvöönd ulatusega kuni 10 m, mis tagab rahnu säilimise, kuid ei takista liialt põllumajanduslikku tegevust. Paljandite piiritlemisel võeti arvesse paljandite täpset ulatust ja nendega piirnevate objektide (maanteesild, puhkekoht) asukohti. Tori paljandi ja koobaste piiritlemisel võeti arvesse ka Kobras AS koostatud eksperdiarvamust. LKS kohaselt kuulub kaitstavate üksikobjektide rühma alune maa ja pindalalise üksikobjekti maa samuti piiranguvööndisse. Kui tegemist on pindalalise kaitstava üksikobjektiga, siis ei vaja see üldjuhul täiendavat piiranguvööndit. Maastiku üksikelemendid, mis on üldjuhul pinnavormid, on oma olemuselt looduses selgelt eristatavad (esilekerkivad) elemendid, mille piiritlemine on raskendatud nende ebakorrapärase kuju ja suuruse tõttu. Geoloogiliste objektide puhul on oluline nende terviklikkus ja selle kaudu mõju maastikule. Kaitsealadel asuvad kaitsealused objektid. Kaheteistkümnele objektile, mis asuvad kaitsealal, määrati piiranguvööndi ulatus 0 m, sest nende objektide kaitse tagab kaitseala kaitse- eeskiri ja täiendava piiranguvööndi ulatuse kehtestamine ei ole vajalik. Üldjuhul on piiranguvöönd üksikpuudel ja rändrahnudel ringikujuline. Erikujuline piiranguvöönd tekib juhul, kui objekt asub näiteks tee või elektriliini vahetus läheduses või kui piiranguvööndist on välja arvatud hooned. Erikujulise piiranguvööndi piiritlemisel on arvestatud, et piir oleks looduses tuvastatav, võimaluse korral on kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid maastiku orientiire, nagu tee serv, kraavi perv, kõlvikupiir, elektriliin, põhikaardile kantud hoone kontuur, vajaduse korral on lähtutud mõõdistatud maaüksuste piiridest. Põlispuude gruppidele ehk mitmikobjektidele, kus igale üksikule puule ei ole otstarbekas määrata eraldi piiranguvööndi ulatust üksikute objektide piiranguvööndite kattuvuse tõttu, on määrusega kehtestatud ühine pindalaline piiranguvöönd. Praegu moodustavad üksikobjektide piiranguvööndite ja kolme kaitseala pindala kokku 97,4 ha, sellest on eraomand 75,9 ha, munitsipaalomand 4,57 ha, riigiomand 12,82 ja katastrisse kandmata ala (nt meri, jõed) 4,11 ha. Pärast määrusekohaste muudatuste kehtima hakkamist on piiranguvööndite pindala kokku 41,83 ha, millest on eraomand 37,88 ha, munitsipaalomand 0,26 ha, riigiomand 2,08 ha ja katastrisse kandmata ala (nt meri, jõed) 1,6 ha. Seega kahaneb piiranguvööndite pindala 55,57 ha võrra, piiranguvööndi pindala väheneb eramaal 38,02 ha, munitsipaalmaal 4,31 ha, riigimaal 10,74 ha ja katastrisse kandmata aladel 2,51 ha võrra. Üksikobjektide nimed. Kaitstavaid looduse üksikobjekte on eri õigusaktides nimetatud eri nimedega. Tihti on õigusaktides nimetatud vaid puuliiki või üksnes märgitud, et kaitse alla on võetud suur kivi või rändrahn. See raskendab objektide ühest tuvastamist. Määrusega täpsustatakse mõne seni kaitse all olnud looduse üksikobjektide nime, et vältida nende segiajamist ja kergendada leidmist keskkonnaregistrist, kus on praegu mitu objekti sama nimega (nt tamm). Eri nimevariantide korral on määruses kasutatud sobivaimat nimetust, mis võimaldab objekti üheselt määrata. Uue nimetuse määramisel on arvestatud kohalikult omavalitsuselt saadud infot rahvasuus levinuima nimetuse kohta või kasutatud (liigi)nimetusele nime täiendina lähima talu või küla nime. Tabel 1. Objekti nimi, Asukoht (KOV/küla) Piiranguvööndi ulatus (m/ha) ja kaitse all KKR kood olemise põhjendus Üksikpuud ja puudegrupid 1. Alt-Villemi tamm Lääneranna vallas Muriste 0 m. (KLO4000719) külas Nehatu Puu kõrgus on 18,5 m, ümbermõõt 428 cm ja võra looduskaitsealal (Alt läbimõõt 24 m. Keskkonnaregistris on puu Villemi maaüksus märgitud kahe nimega: Muriste tamm ja Alt- 86301:001:0106) Villemi tamm. Otstarbekuse ja selguse huvides on määratud puu nimeks vana talukoha järgi Alt- Villemi tamm. Puu asub lähimast hoonest 27 m kaugusel, korrastatud õuealal. Alt-Villemi tamme seisund on rahuldav, tüvel on koorekahjustused ja võras leidub kuivanud oksi. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal. Kuna tamm asub Nehatu looduskaitseala piiranguvööndis, siis üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata, üksikobjekti kaitse on ka kaitseala kaitse- eesmärgina nimetatud. Asukohta on korrigeeritud vastavalt kehtivale põhikaardile. 2. C. R. Jakobsoni mänd Põhja-Pärnumaa vallas 0 m. (KLO4000669) Kurgja külas uuendamata Puu kõrgus on 17,5 m, ümbermõõt 235 cm ja võra kaitsekorraga kaitsealal läbimõõt 9,5 m. Puu kasvab u 80 m kaugusel Kurgja Linnutaja talu maa- Kurgja teest ja on heas seisus. Üksikobjekt ala (93002:005:0004) paikneb eramaal. Kuna objekt asub Kurgja Linnutaja talu maa-ala piiranguvööndis, siis üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata. Objekti uued korrigeeritud koordinaadid on X: 6 503 682,620 ja Y: 572 756,484. 3. Hall lepp Saarde vallas Lepiste külas 0,02 ha. (KLO4000019) (19302 Kilingi-Nõmme- Puu ümbermõõt on 155 cm ja kõrgus 12,5 m. Puu Kiisa tee maaüksus seisund on hea: ühtlase halja võraga ja ilma 71102:002:0163) tüvekahjustusteta. Ekspert on teinud ettepaneku arvata puu kaitse alt välja, kuna sellel liigil puudub suurem looduskaitseline väärtus. Vaatamata sellele jäetakse objekt kaitse alla, sest tegemist on  visuaalselt dekoratiivse lõhislehise halli lepa vormiga. Puu asub Kilingi-Nõmme – Kiisa maantee vahetus läheduses, eramaal, põllu servas. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 10 m selliselt, et maantee ei kattuks raadiusega. Objekti uued korrigeeritud koordinaadid on X: 6 445 193,437 ja Y: 557 974,439. Piiranguvöönd ulatub Pringi (71102:002:0376) maaüksusele. 4. Jõõpre kooli pärnad Pärnu linnas Jõõpre külas 0,25 ha. (7 tk) (KLO4000835) (Vanakooli maaüksus Kuna keskkonnaregistris on märgitud kaitsealuse 16001:001:0454) objektina 7 puud, korrigeeritakse objekti nimes olevat arvu. Puud kasvavad seitsmepuulise grupina kooli tagahoovis. Puude ümbermõõt jääb vahemikku 272– 420 cm. Seitsmest puust kolm on halvas seisundis. Puudegrupi piiranguvöönd paikneb munitsipaalmaal. Piiranguvööndi ulatus on määratud selliselt, et puude ümber jääks vähemalt 15 m raadiusega piiranguvöönd. Puude asukoht on korrigeeritud vastavalt 2017. aasta Maa-ameti ortofotole ja GPS-mõõdistamise tulemustele. Piiranguvöönd ulatub Jõõpre kooli tee maaüksusele ja Lepa (15902:001:0073) maaüksusele. 5. Kai- ja Mai-nimelised Põhja-Pärnumaa vallas 20 m. pärnad (KLO4000840) Vahenurme külas (Pärna Kai-nimeline pärn kasvab põllumajandushoone maaüksus 18801:002:0061) taga põllu servas. Puu kõrgus on 13,5 m, ümbermõõt on 320 cm ja võra läbimõõt on 13,5 m. Puu on heas seisus. Mai-nimeline pärn kasvab pinnastee servas kivihunnikus. Puu kõrgus on 18 m, ümbermõõt 310 cm ja võra läbimõõt 11 m. Puu on seest õõnes ja üks suur haru on murdunud. Keskkonnaregistris on puud märgitud nimega pärnad Kai ja Mai. Eelnõukohase määrusega korrigeeritakse nimed selgemini mõistetavaks. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Uuerehe (18801:002:0074) ja Kartulihoidla (18801:002:0026) maaüksusele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse mõlemal puul 20 m. 6. Karu käpajälgedega Pärnu linnas Vaskrääma 30 m. mänd (KLO4000703) külas (Meerimetsa Mänd kasvab metsaalal, pinnastee servas. Puu maaüksus 56801:004:0102) kõrgus on 27 m, ümbermõõt 247 cm ja võra Vaskrääma merikotka läbimõõt 9,5 m. Määrusega korrigeeritakse ka püsielupaigas männi asukoha koordinaate. Uued koordinaadid on X: 6 462 401,349 ja Y: 540 952,955. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Raiestiku (56801:004:0269) maaüksusele. Puu piiranguvöönd kattub osaliselt PEP-i piiranguvööndiga, sest kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord keelab maa-ainese kaevandamise, kuid merikotka PEP-i kaitsekord  keelab ainult maavara kaevandamise. Piirang on vajalik, sest kaitsealusest männist umbes 52 m kauguselt on teisaldatud liiva. Ka ei ole üksikobjekti kaitse püsielupaiga kaitse-eesmärk. 7. Karusselja pärn Lääneranna vallas Kloostri 0 m. (KLO4000876) külas (Matsalu rahvuspark Puu kõrgus on 23 m ja ümbermõõt 300 cm. Puu on 351 maaüksus heas seisus, kasvab u 110 m kaugusel Lihula– 41102:001:0155) Matsalu Kloostri–Kirbla teest. Määrusega korrigeeritakse rahvuspargis ka pärna asukoha koordinaate. Uued koordinaadid on X: 6 509 850,202 ja Y: 490 039,142. Üksikobjekt paikneb riigimaal. Kuna objekt asub Matsalu rahvuspargi sihtkaitsevööndis, siis üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata. Üksikobjekti kaitse on ka kaitse-eeskirjas käsitletud ja selles sihtkaitsevööndis on lubatud vajaduse korral teha objekti hooldustöid. 8. Kastna tammed (3 tk) Pärnu linnas Kastna külas 0 m. (KLO4000839) (Tammede Tammede kõrgus on 15 m, 16 m ja 16,5 m ning (82602:003:0249) ja Lahe ümbermõõt on 635 cm, 484 cm ja 397 cm. Võra (82602:003:0174) läbimõõt on 14,5 m, 18 m ja 15,5 m. Üks maaüksused) Kastna tammedest on Pärnumaa jämedaim puu, kuid selle maastikukaitsealal seisund on halb, puu on tamponeeritud ja alles on ainult üks haru. Teised tammed on rahuldavas seisundis, kuid tüvedes on tühimikud. Puude asukohti on vastavalt ortofotole ja GPS- mõõdistamisele pisut täpsustatud. Puud paiknevad era- ja munitsipaalmaal. Kuna objekt asub Kastna maastikukaitseala piiranguvööndis, siis piiranguvööndit ei määrata. Üksikobjekti kaitset ei ole kaitseala kaitse-eeskirjas konkreetselt nimetatud, kuid objekti ümbruses on võimalikud objekti kahjustavad tegevused kas keelatud või lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. 9. Kereka tamm Põhja-Pärnumaa vallas 30 m. (KLO4000070) Enge külas (Kereka Tamm kasvab Kereka talu õuealal. Puu kõrgus on (18802:002:0121) 18 m, ümbermõõt 530 cm, võra suurim raadius maaüksus) 6,5 m ja läbimõõt 11 m. Puu seisund on rahuldav, tüve lääneküljes on tühimik. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Asukoht täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 10. Kilingi kuusk Saarde vallas Kikepera 0,27 ha. (KLO4000072) külas (Sooääre Puu ümbermõõt on 344 cm, kõrgus 32,5 m ja võra (75601:006:0033) läbimõõt 11 m. Puu on heas seisus, ühtlase võraga, maaüksus) tüvekahjustusi pole. Üksikobjekt paikneb eramaal. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m, kuid Soo-otsa looduskaitseala suunas vähendatakse piiranguvööndit selliselt, et üksikobjekti piiranguvöönd ei kattuks kaitsealaga. Objekti  täpsustatud koordinaadid on X: 6 466 050,804 ja Y: 550 290,951. 11. Koksi tamm Kihnu vallas Lemsi külas 7 m. (KLO4000649) (Koksi (30301:001:0969) Tamm kasvab talumaja hoovis, puu kõrgus on 21 maaüksusel) Kihnu m, ümbermõõt 389 cm ja võra maksimaalne ulatus hoiualal 16 m. Puu on heas seisus ja korrapärase võraga. Keskkonnaregistris on puu märgitud kahe nimega: Lemsi küla tamm ja Koksi talu tamm. Kihnu Vallavalitsuse ettepanekul määratakse nimeks Koksi tamm. Nimetus Lemsi küla tamm ei ole kõnekeeles kasutusel. Piiranguvöönd asub eramaal, õuealal. Kuigi üksikobjekt asub kaitsealal (Kihnu hoiuala), määratakse tammele piiranguvöönd ulatusega 7 m, kuna hoiuala kaitsekord ei ole piisav üksikobjekti kaitse tagamiseks, sest üksikobjekti kaitse ei ole hoiuala kaitse-eesmärk. 12. Kooli tn 3 tamm Pärnu linnas Kooli tn 3 0,06 ha. (KLO4000154) (62511:077:0930) Tamm kasvab väikese kortermaja hoovis ning on ümbritsetud peenarde ja iluaiaga. Ümbermõõt 430 cm, kõrgus 20 m ja võra suurim raadius 13 m. Üldseisund on väga hea. Võra ühtlane ja kuivi oksi vähe. Mõned alumised oksad on saetud. Tehakse ettepanek nimetada puu asukoha järgi Kooli tänav 3 tammeks. Nime täpsustamine annab võimaluse teha paremini vahet kolmel lähestikku asetseval samaliigilisel kaitsealusel üksikobjektil. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Suur-Posti tn 7 (62511:077:4130) ja Suur-Posti tn 7a (62511:077:2990) maaüksustele. Piiranguvöönd on moodustatud 15 m raadiusega ringina, millest on välja jäetud abihoone. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 13. Kooli tänav 3c tamm Pärnu linnas Kooli tn 3c 0,02 ha. (KLO4000155) (62511:073:8380) Puu kõrgus on 19 m, ümbermõõt 295 cm ja võra läbimõõt 22 m. Tamm on heas seisus. Puu asub kõrvuti kaitsealuse tammega KLO4000153 linna tiheasustusalal, vahetult sõidutee ääres. Käesolevaga tehakse ettepanek nimetada puu asukoha järgi Kooli tänav 3c tammeks. Nime täpsustamine annab võimaluse teha paremini vahet kolmel lähestikku asetseval samaliigilisel kaitsealusel üksikobjektil. Objekti piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Suur-Posti tn 2 (62511:073:0910), Kooli tänav T9 (62501:001:0058) ja Kooli tn 6b (62511:075:0001) maaüksustele. Piiranguvööndi ulatus määratakse kahele kõrvuti seisvale üksikobjektile erikujuline, muidu piiranguvööndid kattuksid. Piiranguvöönd ulatusega 10 m  määratakse erikujulisena nii, et kahe kõrvuti seisva üksikobjekti vööndid ei kattuks. 14. Kooli tänav 5 tamm Pärnu linnas Kooli tn 5 0,02 ha. (KLO4000153) (62511:073:7840) Puu kõrgus on 19 m, ümbermõõt 335 cm ja võra läbimõõt 18 m. Tamm on heas seisus. Puu asub kõrvuti kaitsealuse tammega KLO4000155 linna tiheasustusalal, vahetult sõidutee ääres. Käesolevaga tehakse ettepanek nimetada puu asukoha järgi Kooli tänav 5 tammeks. Nime täpsustamine annab võimaluse teha paremini vahet kolmel lähestikku asetseval samaliigilisel kaitsealusel üksikobjektil. Objekti piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Kooli tänav T9 (62501:001:0058) ja Kooli tn 3c (62511:073:8380) maaüksustele, lisaks pisut ka Kooli tn 6b (62511:075:0001) maaüksusele. Piiranguvööndi ulatus määratakse kahele kõrvuti seisvale üksikobjektile erikujuline, muidu piiranguvööndid kattuksid. Piiranguvöönd ulatusega 10 m määratakse erikujulisena nii, et kahe kõrvuti seisva üksikobjekti vööndid ei kattuks. 15. Kopli tammed (3 tk) Lääneranna vallas Voose 0,88 ha. (KLO4000811) külas (Kopli Puude kõrgus on 15–19 m, ümbermõõt 344–460 (19501:002:0242) ja Aru cm ja võra läbimõõt 15,5–17,5 m. Kaks puud on (19501:002:0402)) rahuldavas seisus, üks puu halvas seisus – tüvi on seest õõnes. Puud asuvad Ridase–Saastna maanteest 50–150 m kaugusel. Tammed paiknevad eramaal. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse ühel puul 30 m ja kahel puul ühise piiranguvööndina samuti 30 m, ulatub ka maaüksusele katastritunnusega 19501:002:0037. Kolme puu piiranguvööndi pindala on kokku 0,83 ha. Puude asukohti on täpsustatud vastavalt GPS- mõõdistamisele ja ortofotole. 16. Kurgja-Tõnise Põhja-Pärnumaa vallas 0 m. taluaseme pärn Kurgja külas (Kurgja- Puu kõrgus on 24 m, ümbermõõt 562 cm ja võra (KLO4000670) Linnutaja 93002:005:0004) läbimõõt 15 m. Puu on kaheharuline ja heas seisus, uuendamata kaitsekorraga kasvab u 50 m kaugusel Kurgja teest. Üksikobjekt kaitsealal Kurgja Linnutaja paikneb eramaal. Kuna objekt asub Kurgja talu maa-ala looduskaitseala piiranguvööndis, siis üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 17. Kõrtsitaguse tamm Põhja-Pärnumaa vallas 50 m. (KLO4000086) Oese külas (Kõrtsitaguse- Tamm kasvab Tallinna–Pärnu maantee lähedal. Hendriku 18802:001:0301) Puu kõrgus on 19,5 m, ümbermõõt 417 cm ja võra läbimõõt 28,5 m. Puu on heas seisus, laia ja dekoratiivse võraga, mis on maastikus kaugelt hästi vaadeldav. Puu kasvab haritava põllu servas.  Üksikobjekti piiranguvöönd paikneb eramaal. Asukoht täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 18. Kõrvi tamm Tori vallas Tori alevikus 0,4 ha. (KLO4000884) (Oore tee 36 Puu kõrgus on 18 m, ümbermõõt 582 cm ja võra 80801:002:0724) läbimõõt 31,5 m. Puu on väga heas seisus ja dekoratiivne ning maastikus kaugelt hästi vaadeldav. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 50 m, kuid see moodustatakse erikujulisena nii, et välja jäävad Oore tee ja hooned koos nendevahelise õuealaga. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 19. Laane tammed (2tk) Lääneranna vallas Voose 0,49 ha. (KLO4000812) külas (Laane Puude kõrgus on 20 m ja 17 m ning ümbermõõt 19501:002:1103) 300 cm ja 368 cm. Puude seisund on rahuldav, valgustingimused halvenevad. Tammed asuvad Ridase–Saastna teest 50–70 m kaugusel. Lisaks piiranguvööndi ulatuse määramisele korrigeeritakse ka üksikobjektide asukoha koordinaadid. Need on X: 6 499 160,630 ja Y: 480 425,181 ning X: 6 499 135,473 ja Y: 480 444,545. Piiranguvöönd paikneb eramaal. Puude ühise piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. 20. Leissaare tamm Saarde vallas Saarde külas 0,43 ha. (KLO4000763) (Leo 71102:002:0150) Puu kasvab maantee servas, on ümbritsetud lageda põllumaaga ja hästi vaadeldav, Puu kõrgus on 21 m, ümbermõõt 412 cm ja võra läbimõõt 22,5 m. Tamm on väga heas seisundis, dekoratiivse, laia võraga, tüvel suuremad kahjustused puuduvad, kuivanud oksad võras peaaegu puuduvad. Keskkonnaregistris on puu märgitud kolme nimega: Rootsi kuninga tamm, Tamm ja Leissaare tamm. Saarde Vallavalitsuse ettepanekul nimetakse puu Leissaare tammeks, kuna seda nime kasutatakse kõige enam. Puu asub 2,5 m kaugusel Kilingi-Nõmme–Tali–Laiksaare teest. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub 19301 Kilingi-Nõmme-Tali-Laiksaare tee (71102:002:0162) maaüksusele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 50 m kuni teekatte servani. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 21. Libatse tamm Põhja-Pärnumaa vallas 20 m. (KLO4000882) Libatse külas (Libatse tee Puu kõrgus on 17 m, ümbermõõt on 539 cm ja 11 // Vildenau võra läbimõõt 21 m. Üksikobjekt kasvab 23 m 18802:001:0086) kaugusel lähimast hoonest, puu üldseisund on hea. Tamm on omapärase kõvera kujuga ja pahkaderohke. Puu piiranguvöönd paikneb  eramaal, ulatub 1880026 Libatse-Arase tee L1 (18801:001:0466) maaüksusele. Täpsustatud asukoht: X: 6 502 397,040 Y: 527 820,579. 22. Lähkma põõsaskask Saarde vallas Lähkma küla 15 m. (KLO4000838) (Kaasiku 75601:006:0219) Puu kõrgus on 5,5 m ja ümbermõõt 440 cm. Omapärase, kõrget põõsast meenutava kujuga puu üldseisund on hea. Üksikobjekt asub Surju– Saunametsa teest 20 m kaugusel. Piiranguvöönd paikneb eramaal. 23. Malda kadakas Pärnu linnas, Lemmetsa 10 m. (KLO4000833) külas (Laane Puu kõrgus on 9,4 m, ümbermõõt 120 cm ja võra 15902:001:0418) läbimõõt 2 m. Kadakas asub Joosti teest umbes 38–32 m kaugusel. Puu seisund on halb, haljas on vaid võra ülaosa – ca 20 % kogupikkusest. Seisund halveneb. Ekspert on teinud ettepaneku arvata puu kaitse alt välja. Vaatamata eksperdi ettepanekule ja Malda kadaka halvenevale seisundile jäetakse puu kaitse alla, kuna sellel on ka niisuguses seisundis elustiku mitmekesisuse seisukohalt suur väärtus, olles elupaigaks mitmele samblikuliigile, mis eelistavad kasvupinnasena kuivanud kadakaid (I. Jüriado et al.; Epiphytic lichens on Juniperus communis – an unexplored component of biodiversity in threatened alvar grassland; 2015). Puu asub eramaal, metsamaal, koordinaatidel X: 6 477 259,652 ja Y: 519 066,888. 24. Matsalu pöök Lääneranna vallas Matsalu 0 m. (KLO4000875) külas (Matsalu mõis Üksikobjekt oli varem kaitse all nimega hariliku 41101:001:0328) Matsalu pöögi punaleheline vorm (3). Kolmest puust on rahvuspargis säilinud vaid üks. Eksperdi hinnangul ei ole säilinud puu pöögi punaselehine vorm. Seetõttu korrigeeritakse üksikobjekti nimetust. Uus nimi on Matsalu pöök. Samuti täpsustatakse puu asukoha koordinaate. Uued koordinaadid on X: 6 510 509,901 ja Y: 482 177,702. Ainsana säilinud pöögi kõrgus on 23,5 m, ümbermõõt 352 cm ja võra läbimõõt 20 m. Võrreldes 2008. aastal koostatud ekspertiisiga on praeguseks murdunud puu üks suurematest harudest, kuid vaatamata sellele on pöögi seisund hea: tüvel olulisi kahjustusi pole ning võra on haljas ja dekoratiivne. Objekt paikneb eramaal. Kuna puu asub Matsalu rahvuspargi piiranguvööndis, siis piiranguvööndit ei määrata. 25. Mihkli kiriku pärnad Lääneranna vallas Mihkli 0,5 ha. (4 tk) (KLO4000704) külas (Kiriku Keskkonnaregistri andmetel koosneb kaitsealune 33403:001:0060) objekt kahest üksikpuust ja kahest madalalt harunenud puudegrupist, mistõttu korrigeeritakse objekti nimes olevat arvu (varem 5). Puude seisund on hea kuni rahuldav, kõrgus 20,5–24,5 m,  väikseim ümbermõõt on 173 cm ja suurim 491 cm, väikseim võra läbimõõt on 16 m ja suurim 31 m. Ekspert on teinud ettepaneku piiritleda puud koos ümbritseva haljasalaga ja võtta puud kaitse alla pargina. Pärnad asuvad eramaal. Puud jäetakse kaitse alla üksikobjektina, parki ei moodustata. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse igale puule 20 m, ulatub Aaviko (33403:001:0071) maaüksusele. Kahe objekti piiranguvöönd on erikujuline, et vööndi raadius ei ulatuks hoonetele. 26. Mõisaaseme pärn Kihnu vallas Linaküla 20 m. (KLO4000836) külas (Mõisasüdame Algselt kaitse alla võetud kolmest pärnast üks on 30301:001:0983) hävinud ja teisest on alles vaid üks haru. Kolmas pärn on rahuldavas seisus, kuid ümbrus on võsastunud. Kaitse alla jäetakse ainult rahuldavas seisus olev puu ja Kihnu Vallavalitsuse ettepanekul muudetakse objekti nimi senise Kihnu mõisaaseme pärnad 3 tk asemel Mõisaaseme pärnaks. Pärna kõrgus on 19 m, ümbermõõt 409 cm ja võra maksimaalne ulatus 7,5 m. Piiranguvöönd paikneb munitsipaalmaal. Korrigeeritakse kaitse alla jääva puu asukohta: X:6 444 938,542 ja Y: 498 262,870. 27. Männiku mänd Põhja-Pärnumaa vallas 15 m. (KLO4000342) Kurgja külas (Männiku Puu kõrgus on 23,5 m, ümbermõõt 211 cm ja võra 93002:005:0102) läbimõõt 11,5 m. Puu on väga heas seisus, sirge tüve ja ühtlase võraga. Puu piiranguvöönd asub eramaal, Kurgja teest ligikaudu 40 m ja lähimast hoonest 20 m kaugusel. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 28. Oru talu mänd Tori vallas Sindi linnas 0,03 ha. (KLO4001261) (Linnu tee L1 Kunagi on keskkonnaregistris vahetusse läinud 74101:006:0305) lähestikku asuvate kaitsealuste mändide nimedes olevad talude nimed. Pärnu mnt ristmiku juures asunud Oru talu männid arvati kaitse alt välja Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319. Senise nimega Kariste mänd nimetatakse ümber Oru talu männiks. Objektide nimed korrigeeritakse Sindi Linnavalitsuse ettepanekul vastavalt 1940. aasta talundite skeemile. Linnu tee ääres asuva Oru männi kõrgus on 9,5 m, ümbermõõt 369 cm ja võra läbimõõt 14 m. Puu seisund on hea, madalalt (1,5 m kõrguselt) hargnev võra on ilma kahjustusteta, tihe ja dekoratiivne. Piiranguvöönd asub munitsipaalmaal, ulatub Kalda tee 4 (74101:006:0074) maaüksusele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 10 m erikujulisena kuni teekatte servani. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 29. Panga tamm Lääneranna vallas 0,11 ha. (KLO4000396) Karinõmme külas (Küti Puu kõrgus on 14,5 m, ümbermõõt 381 cm ja võra 33401:001:0074) läbimõõt 19 m. Puu seisund on rahuldav, kuid halveneb. Tüve õõnsuses on sipelgapesa ja võras kuivanud oksi. Siiski on tamm jätkuvalt esinduslik. Määrusega korrigeeritakse ka Panga tamme asukoha koordinaate. Uued koordinaadid on X: 6 496 486,589 ja Y: 497 452,963. Puu asub u 15 m Pärnu–Lihula maanteest, seetõttu on määratud ka piiranguvööndi ulatus. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub 60 Pärnu- Lihula tee (33401:001:0048) maaüksusele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 20 m erikujulisena kuni teekatte servani. 30. Peedi talu mänd Põhja-Pärnumaa vallas 20 m. (KLO4000872) Kaisma külas (Nutumetsa Männi kõrgus on 10,5 m, ümbermõõt 390 cm ja 27601:001:0087) võra läbimõõt 8,5 m. Puu hargneb 2,5 m kõrguselt. Üksikobjekti seisund on rahuldav, kuid tüvi on seest kohati õõnes. Siiski on puu endiselt dekoratiivne, elujõuline ja haljas. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Peedi (27601:001:0037) maaüksusele. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 31. Peksumänd Pärnu linnas (Tammiste tee 0,03 ha. (KLO4000705) 1 62516:002:0002) Puu kõrgus on 10,3 m, ümbermõõt 154 cm ja võra läbimõõt 6 m. Mänd on rahuldavas seisus, tüvi on seest õõnes ja võra kunagise suurema oksa murdumise tagajärjel ühepoolne. Üksikobjekt asub 24 m kaugusel Tammiste teest, Tammiste hooldekodu õuealal. Objekti asukohta on vastavalt kehtivale põhikaardile korrigeeritud. Piiranguvöönd paikneb munitsipaalmaal. Kuigi ekspert on pakkunud piiranguvööndi ulatuseks 15 m, määratakse ulatuseks 10 m, kuna ka väiksem vöönd tagab üksikobjekti kaitse võra läbimõõdu suurust arvestades. Vööndist on välja arvatud hoone nurk. 32. Põldeotsa tamm Pärnu linnas Põldeotsa 50 m. (KLO4000834) külas (Mõisapargi Puu kõrgus on 23,5 m, ümbermõõt 501 cm ja võra 15905:002:0349) läbimõõt 14 m. Puu on heas seisus, elujõuline ja dekoratiivne ning asub endise mõisa häärberi hoovis. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Põldeotsa tee 12 (15905:002:0351) maaüksusele. Täpsustatud asukoht: X: 6 473 655,700 ja Y: 518 330,883. 33. Päkapikumänd Tori vallas Jõesuu külas 10 m. (KLO4000432) (Päkapiku Puu kõrgus on 4,25 m, ümbermõõt 140 cm ja võra 80802:001:0394) läbimõõt 7,5 m. Puu üldseisund on hea, see asub 20 m kaugusel Kõpu–Tõramaa–Jõesuu teest. Huvitava madala kasvuga, pisut kõvera tüvega  (kunagi murdunud oksa tõttu) dekoratiivne puu. Piiranguvöönd paikneb valdavalt munitsipaalmaal, ulatub Kiviaida (80802:001:0393) maaüksusele. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 34. Pärn Riinu Põhja-Pärnumaa vallas 0,03 ha. (KLO4000841) Pärnu-Jaagupi alevis Puu kõrgus on 18 m, ümbermõõt 475 cm ja võra (jätkuvalt riigi omandis läbimõõt 13,5 m. Puu kasvab 10 m kaugusel olev maa) Pärnu-Jaagupi–Kergu teest. Puu tüvi on lõhenenud ja õõnsustega. Piiranguvöönd paikneb jätkuvalt riigi omandis oleval ja riigimaal (Vana-Kergu tee L1 (62701:005:0061) ja 19202 Pärnu-Jaagupi- Kergu tee (62701:004:0070) maaüksustel). Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 15 m erikujulisena kuni teekatte servani. Puu asukoha koordinaate on korrigeeritud. Uued koordinaadid on X: 6 497 492,569 ja Y: 530 585,169. 35. Sööni-Möldri tamm Lääneranna vallas Kalli 0,12 ha. (KLO4000152) külas (Sööni-Möldri Puu paikneb Sööni-Möldri talu hoovi serval. Puu 33402:002:0193) kõrgus on 21 m, ümbermõõt 485 cm ja võra läbimõõt 24 m. Puu on heas seisus. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 20 m selliselt, et see ei kattuks kaitsealuse objektiga Pärdi mägi. Objekti nimi muudetakse Sööni-Möldri tammeks vastavalt talu nimele, kuna ilmselt on „õˮ objekti nimes trükiviga. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 36. Tammari tamm Lääneranna vallas Nehatu 0 m. (KLO4000295) külas (Siimukese Tamme kõrgus on 16 m ja ümbermõõt 285 cm. 19502:001:0157) Nehatu Puu seisund on hea. Objekt paikneb riigimaal. looduskaitsealal Kuna objekt asub Nehatu looduskaitseala sihtkaitsevööndis, siis piiranguvööndit ei määrata. Kuigi objekti säilimiseks ei ole hooldustööd praegu vajalikud, võimaldab kaitseala kaitsekord vajaduse korral üksikobjekti ümbruses kooslust kujundada, kuna üksikobjektide kaitse on ka kaitseala kaitse-eesmärk. Objekti korrigeeritud asukoht on X: 6 489 929,838 ja Y: 480 306,837. 37. Tõrsepa tamm Saarde vallas Lanksaare 30 m. (KLO4000618) külas (Tõrsepa-Põllu Tamm kasvab Jäärja–Tali tee ääres sõjaaegset 78201:003:0104) hauamonumenti ümbritseva platsi servas. Puu on heas seisus, kuigi võras on suuremaid kuivanud oksi. Puu kõrgus on 17,5 m, ümbermõõt on 390 cm ja võra maksimaalne läbimõõt 19 m. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal. Ekspert on teinud ettepaneku määrata piiranguvööndi ulatuseks 50 m. Arvestades tamme mõõtmeid, võimalikke ohutegureid ja asukohta haritava eramaa servas määratakse piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Puu  asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 38. Tõrvanõmme mänd Pärnu linnas Tõlli külas 0,18 ha. (KLO4000162) (Tõrvanõmme Mänd kasvab Audru–Tõstamaa–Nurmsi tee 82602:005:0053) lähedal eramaal. Puu kõrgus on 14,5 m ja ümbermõõt 454 cm. Puu on heas seisus ja dekoratiivne. Puu piiranguvöönd asub valdavalt eramaal, ulatub Tõrvanõmme-Johanni (82602:005:0276) ja Audru metskond 22 (82602:005:0279) maaüksustele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m erikujulisena nii, et elamu ei jääks piiranguvööndisse. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 39. Uduna tamm Lääneranna vallas 50 m. (KLO4000395) Paimvere külas (Uduna Puu kõrgus on 21,5 m, ümbermõõt 575 cm ja võra 33401:001:0159) läbimõõt 27 m. Puu on heas seisus ja laia võraga. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub jätkuvalt riigi omandis olevale, Kartulikeldri (33402:001:0115) ja Metsajaagu (43001:001:0305) maaüksustele. Puu asukoht: X: 6 492 125,772 ja Y: 497 998,019. 40. Uruste tamm Pärnu linnas Kihlepa külas 0,12 ha. (KLO4000650) (Päikese 15905:002:0120) Tamm kasvab Kihlepalt Pärnu–Lihula maanteele viiva tee servas eramaal Uruste kiriku kõrval. Puu kõrgus on 27 m, ümbermõõt 465 cm ja võra läbimõõt 32,5 m. Piiranguvöönd paikneb eramaal. Kuigi ekspert on teinud ettepaneku määrata puu piiranguvööndi ulatuseks 50 m, määratakse ulatuseks 20 m, kuna üksikobjekt asub maja hoovis, õuealal. Suurem piiranguvööndi ulatus kataks kogu sisehoovi ja hooned täielikult. 20 m ulatus määratakse erikujulisena nii, et elamu ei jääks piiranguvööndisse. 41. Uulu tamm Häädemeeste vallas Uulu 0,11 ha. (KLO4000166) külas (Laadi tee 4 Senisest kaitsealusest objektist Uulu tammed (2 84801:001:1635) tk) jääb kaitse alla ainult põhjapoolne puu. Tammed kasvavad Uulu küla keskuses 3 m ja 8 m kaugusel Uulu–Laadi teest. Tammede kõrgus on 17 m ja 17,5 m ning ümbermõõt 497 cm ja 395 cm. Mõlema puu võra suurim raadius on 13,5 m. 2020. aasta oktoobris tuvastasid arboristid, et lõunapoolsel tammel on tüves pikk lõhe ja puu on seest õõnes. Elusat osa on puutüves kõige rohkem 5-10 cm. Puud ei ole võimalik arboristlike võtetega seisukindlaks ja ohutuks saada. Kuna puu asub sõidutee ja kergliiklustee vahel, võib osutuda vajalikuks lähiajal ohtlik puu kõrvaldada. Seetõttu pole otstarbekas lõunapoolset puud looduskaitse alla jätta. Kaitse alla jääva puu piiranguvöönd paikneb era- ja munitsipaalmaal. Lisaks Laadi tee  4 (84801:001:1635) maaüksusele ulatub piiranguvöönd Laadi tee 2 (84801:001:0149), Uraveere tee T1 (84801:001:1636), Uraveere tee 2 (84801:001:1637) ja Laadi tee 7 (84801:001:0292) maaüksustele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 20 m selliselt, et piiranguvöönd ei kattuks hoonetega. 42. Vahenurme künnapuu Põhja-Pärnumaa vallas 30 m. (KLO4000168) Vahenurme külas (Mõisa Künnapuu kasvab keset suurt lagedat karjamaad. 18801:002:0131) Puu kõrgus on 19,5 m, ümbermõõt 380 cm ning võra suurim raadius 10 m ja läbimõõt 17,5 m. Puu on väga seas seisundis. Puu piiranguvöönd paikneb eramaal. Ekspert on teinud ettepaneku määrata piiranguvööndi ulatuseks 50 m. Arvestades puu mõõtmeid, võimalikke ohutegureid ja vaadeldavust määratakse piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Objekti asukohta korrigeeriti vastavalt kehtivale põhikaardile. 43. Vaki künnapuu Põhja-Pärnumaa vallas 0,1 ha. (KLO4000873); Vaki külas (Kase Puu kõrgus on 21 m, ümbermõõt 437 cm ja võra 93001:003:0205) läbimõõt 16,5 m. Puu hargneb 3 m kõrguselt. Künnapuu seisund on hea. Keskkonnaregistris on puu märgitud kahe nimega: Künnapuu ja Ohvrijalakas. Vallavalitsuse ettepanekul nimetatakse puu asukoha küla järgi Vaki künnapuuks. Künnapuu kasvab Massu jõe vasakul kaldal Massu teest 12 m kaugusel. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub 19247 Massu tee (93001:003:0098) maaüksusele. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 20 m erikujulisena kuni teekatte servani. 44. Võhma must lepp Pärnu linnas Päraküla külas 30 m. (KLO4000177) (Audru metskond 276 Lepp kasvab metsa servas. Puu kõrgus on 19,5 m, 82601:001:0227) ümbermõõt 320 cm ja võra läbimõõt 16,5 m. Puu seisund on hea, kuid valgustingimused halvenevad (võsastumine). Puu piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Mustlepa (82603:001:0025) maaüksusele. Ekspert on teinud ettepaneku määrata piiranguvööndi ulatuseks 50 m. Arvestades puu mõõtmeid, võimalikke ohutegureid ja vaadeldavust määratakse piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Objekti senisest nimest eemaldatakse sõna „külaˮ, sest objekt asub Päraküla külas Võhma talu lähistel. Puu asukohta on täpsustatud vastavalt kehtivale põhikaardile. 45. Võiera pärnad (2 tk) Põhja-Pärnumaa vallas 0,04 ha. (KLO4000720) Vihtra külas (19241 Puude kõrgus on 21 m ja 22 m, ümbermõõt 373 Suurejõe-Vihtra-Jõesuu tee cm ja 483 cm ning võra läbimõõt 16,5 m ja 18 m. 93005:002:0070) Üks pärn on heas seisus, teine on seest õõnes ja põhjaküljest on saetud suur oks. Puudegrupi  piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Võiera- Kooli (93004:001:0112) maaüksusele. Piiranguvöönd määratakse pärnadele ühine, arvestusega ligikaudu 10 m kummalegi puule, erikujulisena kuni teekatte servani. Geoloogilised üksikobjektid 46. Arumetsa rändrahn Häädemeeste vallas 30 m. (KLO4001140) Arumetsa külas (Keskküla 2008. aasta ekspertiisi aruande kohaselt objekti ei 21301:004:0133) leitud, mistõttu tehti ettepanek arvata rahn kaitse alt välja. 2018. aastal leiti objekt koordinaatidelt X: 6 436 418,689 ja Y: 531 811,428. Rändrahnu ümbermõõt on 18 m ja kõrgus 2,8 m. Rahn on sadulakujuline, lõunaosa madalduv. Kaetud sambla ja samblikega. Risti üle rahnu on sisse puuritud auguread (kunagise lõhkamise tarbeks, mida ei viidud lõpuni). Piiranguvöönd paikneb eramaal ja ulatub pisut ka Arumetsa (21301:004:0050) maaüksusele. 47. Arumetsa väike Häädemeeste vallas Nepste 30 m. rändrahn (KLO4001141) külas (Laiksaare metskond Ümbermõõt 13,9 m ja kõrgus 2,5 m. Rahn on 3 21301:004:0139) trapetsikujuline, lõhelisust on märgata, 90% ulatuses sammaldunud. Piiranguvöönd paikneb RMK hallataval riigimaal. Piiranguvööndi ulatuseks määratakse 30 m. Objekt asub koordinaatidel X: 6 438 104, 090 ja Y: 534 552, 390. 48. Asuja rändrahn Häädemeeste vallas Nepste 0 m. (KLO4001155) külas (Laiksaare metskond Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe 1 21301:003:0087) nimega: Asuja rändrahn ja Aruoja rändrahn. Häädemeeste valla ettepanekul võetakse vana asulakoha järgi kasutusele nimi Asuja rändrahn. Ümbermõõt 19,2 m ja kõrgus 2,87 m. Kivil on arenenud lõhelisus mitmes kohas, ühtlaselt sammaldunud. Piiranguvöönd paikneb RMK hallataval riigimaal. Kuna objekt asub projekteeritavas Nepste looduskaitseala sihtkaitsevööndis ja üksikobjekti kaitse seatakse ka ala kaitse-eesmärgiks ning hooldustööd on vajaduse korral lubatud, siis üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata. 49. Jaagu-Mihkli kivi Lääneranna vallas Ridasi 10 m. (KLO4000964) külas (Mihklipõllu Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kolme 19501:001:0448) nimega: Jaagu-Mihkli kivi, Jaagu-Mihkli hiiekivi ja Massu suurkivi. Tehakse ettepanek nimetada objekt nimega Jaagu-Mihkli kivi. Rahnu kõrgus on 4,3 m ja ümbermõõt 30,1 m. Lameda, lääne poole veidi kallaku laega hiidrahn. Kirdeküljel on looduslik astmestik, mis võimaldab rahnule tõusta. Peaaegu sammaldumata ja väheste kinnislõhedega. Kagukülje alla on kaevatud  koopalaadne süvend. Objekt asub õueala servas, sissesõidutee ääres. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Jaagu-Mihkli (19501:002:1140) maaüksusele. 50. Kiviaru rändrahn Häädemeeste vallas Orajõe 10 m. (KLO4000483) külas (Orajõe metskond 1 Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe 21303:005:0123) nimega: Kiviaru Rändrahn ja Suur Kiviaru Kiusumetsa hoiualal Rändrahn. Häädemeeste valla ettepanekul on otstarbekam jätta rändrahnu nimeks vana metsavahikoha järgi Kiviaru rändrahn. Rändrahnu ümbermõõt on 17,45 m ja kõrgus 2,42 m. Kivi on tugevasti sammaldunud, rahnu peal kasvavad sõnajalgtaimed ning üks 5-meetrine kuivanud ja tugevalt viltu vajunud lehtpuu. Piiranguvöönd paikneb RMK hallataval riigimaal. Objekt asub ka Kiusumetsa hoiualal, aga kuna üksikobjekti kaitse ei ole hoiuala kaitse-eesmärk, siis määratakse piiranguvööndi ulatuseks 10 m. 51. Kivimurru Põhja-Pärnumaa vallas 0 m. rändrahn (KLO4001013) Sohlu külas (Kõrtsi Mõõtmed on 6 x 5 x 4 m ja ümbermõõt 19,1 m. 27601:005:0022) Kergu Kivi asub Kõrtsi kinnistul (27601:005:0022) looduskaitsealal kraavi teljest umbes 31 m kaugusel. Rändrahn paikneb Kergu looduskaitsealal Lepiku sihtkaitsevööndis kaitse-eesmärgiks oleva soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) elupaigatüübi levikualal. Eeltoodut arvestades pole Kivimurru rändrahnule piiranguvööndi määramine vajalik. Üksikobjektide kaitse ei ole küll märgitud kaitseala eesmärk, aga kaitse on objektile kaitseala kaitsekorrast tulenevalt siiski tagatud ja objekti ei ole vaja hooldada. 52. Kotkakivi (Kokkõkivi) Pärnu linnas Manija külas 0 m. (KLO4000983) (Koka 82603:003:0032) Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe Manija maastikukaitsealal nimega: Kotkakivi ja Manija Kokkõkivi. Endise Tõstamaa valla ja Manija saarevahi ettepanekul on otstarbekam määrata objektile nimeks Kotkakivi, kuna see on selgesti mõistetav ja rahva seas laialdast kasutust leidnud. Kohaliku kultuuri ja murde säilimise eesmärgil jäetakse nimesse ka üks murdekeelne nimetus. Kivi ümbermõõt on 13,1 m ja kõrgus 2,8 m. Kivi on kiilukujuline, pragusid ei ole, osaliselt sammaldunud. Üksikobjekt paikneb eramaal. Kuna objekt asub Manija maastikukaitseala piiranguvööndis, siis üksikobjektile piiranguvööndit ei määrata. Üksikobjekt on seatud ka kaitseala kaitse- eesmärgiks. Korrigeeritud asukohakoordinaadid on X: 6 452 710,476 ja Y: 507 169,946. 53. Lihuntsi kivi Lääneranna vallas Hälvati 10 m. (KLO4001019) külas (maaüksus  katastritunnusega Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe 41102:002:0121) nimega: Suur rändrahn ja Lihuntsi kivi kants. Tehakse ettepanek nimetada objekt Lihuntsi kiviks. Sama nimi on ka rahnu kõrval asetseval looduskaitsealust objekti tähistaval sildil, seega võib eeldada, et see nimi on laiemalt kasutuses. Kivi kõrgus on 3 m ja ümbermõõt 15,7 m. Tegemist on korrapäratu põhiplaaniga, ümarja rahnuga, edelaküljest on suur osa rahnust tükkidena eraldatud (ilmselt lõhkamisega), sammaldumus on väike. Objekt asub põllu servas. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Allika (41101:001:0469) maaüksusele. 54. Liiva-aia kivi Kihnu vallas Linaküla 30 m. (KLO4001158) külas (Audru metskond 35 Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kolme 30301:001:0238) Kihnu nimega: Kihnu Liiva-aia Suurkivi, Liiva-aia hoiualal Suurkivi ja Kihnu Liivaaia rändrahn. Kihnu valla ettepanekul määratakse objekti nimeks Liiva-aia kivi, sest see nimi on rahva seas hästi tuntud ja kasutatud. Kivi ümbermõõt on 10,6 m ja kõrgus 2,2 m. Kivi ülaosas on lõhe, sammaldumist on vähe. Piiranguvöönd paikneb RMK hallataval riigimaal. Objekt asub ka Kihnu hoiualal, kuid kuna üksikobjekti kaitse ei ole hoiuala kaitse- eesmärk, siis määratakse piiranguvööndi ulatuseks 30 m. 55. Massu rändrahn Lääneranna vallas Massu 10 m. (KLO4001017) külas (maaüksus Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe katastritunnusega nimega: Rändrahn ja Massu rändrahn. Tehakse 19501:002:0082) ettepanek nimetada objekt asukoha järgi nimega Massu rändrahn. Rahnu kõrgus on 2,2 m ja ümbermõõt 16,6 m. Rahnus on palju lõhesid, eriti ülaosas, mis soodustavad kivi edasist lagunemist. Lõhede tõttu on rahnu lael vaondid, mida võidi kasutada ohvrirituaalidel. Kivi asub põllul, korrigeeritud koordinaatidel X: 6 500 736,190 ja Y: 477 644,360. Piiranguvöönd paikneb eramaal. 56. Metsavere kaasiku Põhja-Pärnumaa vallas 10 m. rändrahn (KLO4001265) Metsavere külas (Katsioja Rahnu kõrgus on 2,2 m, laius 2 m ja pikkus 2 m. 27601:004:0138 ja Kujult meenutab pooleks lõigatud kera. Kaasiku-Martini Piiranguvöönd paikneb eramaal. Rahn asub põllul. 27601:004:0116) 57. Mõõdussaare rändrahn Põhja-Pärnumaa vallas 10 m. (KLO4000503) Reinumurru külas Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe (Kivimaa 93001:003:0166) nimega: Jänesearu kivi ja Mõõdussaare Rändrahn. Endise Vändra valla ettepanekul on otstarbekam määrata rändrahnu nimeks Mõõdussaare rändrahn. Rahnu ümbermõõt on 20,7 m ja kõrgus 3,4 m. Kivi on ühtlaselt sammaldunud, lääneküljel leidub  pragusid. Piiranguvöönd paikneb eramaal, põllul, Tori–Massu maanteest u 110 m kaugusel. 58. Nõmmeküla rändrahn Lääneranna vallas Nõmme 0,22 ha. (KLO4001156) külas (Varbla metskond 47 Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe 86301:004:0453) nimega: Nõmmeküla rändrahn ja Tõlluse kivi. Rohkem kasutatakse nime Nõmmeküla rändrahn rahnu asupaiga järgi, seetõttu otsustati määrata rändrahnu nimi lähedal asuva küla järgi. Rahnu ümbermõõt on 13,1 m ja kõrgus 2,38 m. Rahn ei lõhene, sammaldunud on põhjapoolne külg ja vähesel määral läänepoolne külg. Piiranguvöönd paikneb eramaal (Männituka 86301:003:0027) ja RMK hallataval riigimaal, Audru–Tõstamaa– Nurmsi maanteest u 80 m kaugusel. Piiranguvööndi ulatus 30 m määratakse erikujulisena nii, et see ei kattuks elektripaigaldise õhuliini kaitsevööndiga. 59. Näärikivid 3 rahnu Lääneranna vald Metsaküla 0 m. (KLO4000963) külas Matsalu rahvuspargis Tehakse ettepanek muuta objekti nimes rahnude arvu, kuna Näärikivide asukohas asub kolm suuremat rahnu. Esimese rahnu kõrgus on 2,7 m ja ümbermõõt 16,2 m, teise rahnu kõrgus on 2,6 m ja ümbermõõt 16,3 m ning kolmanda rahnu kõrgus on 1,8 m ja ümbermõõt 8,3 m. Rahnud asuvad vahetult Matsalu lahe veepiiril ja neid töötlevad lained. Kaks rahnu on ümardumata, suhteliselt värskete murdepindadega, eenduvate külgedega. Kolmas rahn on ümarakontuurilisem. Neis leidub kinnislõhesid ja nad on meretuultele avatud, sammaldumata. Kuna rahnud asuvad Matsalu rahvuspargi sihtkaitsevööndis, siis piiranguvööndit neile ei määrata. Üksikobjekti kaitse on ka kaitse-eeskirjas käsitletud ja sihtkaitsevööndis on lubatud vajaduse korral teha objekti hooldustöid. 60. Peedi talu rändrahn Põhja-Pärnumaa vallas 10 m. (KLO4001157); Viluvere külas (Teeristi Rahnu ümbermõõt on 14,8 m ja kõrgus 2,1 m. 93001:001:0035) Rahnu idapoolses küljes on suur lõhe, kivi on 60% ulatuses sammaldunud. Piiranguvöönd paikneb eramaal kasutuses oleval karjamaal. 61. Piltsi kivi Häädemeeste vallas Orajõe 10 m. (KLO4001154) külas (Orajõe metskond 1 Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe 21303:005:0123) nimega: Piltsi Kivi ja Riisselja-Ikla Rändrahn, Kiusumetsa hoiualal Häädemeeste Vallavalitsus tegi ettepaneku nimetada rändrahn endise metsaülema Uudo Piltsi järgi, kuna Riisselja–Ikla raudtee on unustuse hõlma vajunud, kohalikud teavad rändrahnu Piltsi kivina. Kivi ümbermõõt on 22,2 m ja kõrgus 2,2 m. Kivi on pooleks murdunud, osaliselt sammaldunud ja sellel kasvab ligikaudu 8-  meetrine kuusk. Piiranguvöönd paikneb RMK hallataval riigimaal. Kivi asukoha korrigeeritud koordinaadid on X: 6 421 686,777 ja Y: 528 938,538. Objekt paikneb ka Kiusumetsa hoiualal, aga kuna üksikobjekti kaitse ei ole hoiuala kaitse- eesmärk, siis määratakse piiranguvööndi ulatuseks 10 m. 62. Rahkama piirikivi Põhja-Pärnumaa vallas 30 m. (KLO4001264) Rahkama külas (Piibelehe Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud nimega 63801:001:0184) Kohtrumaa (Pudru) talu rändrahn. Ürglooduse objektide andmebaasis on objekt kirjas kui Rahkema Viievalla Piirikivi. Endise Vändra valla ettepanekul võetakse kasutusele nimi Rahkama piirikivi, kuna see on selgelt mõistetav ja kohalikule elanikkonnale tuntud. Rahkama piirikivi kirjeldab hästi rändrahnu asukohta. Kivi kõrgus on 3 m, laius 4 m ja pikkus 3 m. Piiranguvöönd paikneb jätkuvalt riigi omandis oleval maal. 63. Ratta rändrahn Tori vallas Jõesuu külas 10 m. (KLO4000504) (Ratta 80802:001:0344) Rahnu ümbermõõt on 15 m ja kõrgus 2,2 m. Rahnul ei ole suuri lõhesid, vähesel määral on sammaldunud pealmine ja põhjakülg. Piiranguvöönd paikneb eramaal hooldatava põllu servas. 64. Rehekivi Lääneranna vallas 10 m. (KLO4000965) Paimvere külas (Kolgipõllu Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud kahe 43001:001:0460) nimega: Rehekivi ja Vanapagana lingukivi. Endise Koonga valla ettepanekul on otstarbekas määrata rändrahnu nimeks Rehekivi, kuna see on rahva seas rohkem tuntud ja kasutatud. Kivi ümbermõõt on 13,7 m ja kõrgus 2,3 m. Kivi lääneosa on lõhenenud, sammaldunud on põhja- ja läänekülg. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub 60 Pärnu- Lihula tee (33402:001:0049) maaüksusele. Kivi asub Pärnu–Lihula maanteest u 10 m kaugusel korrigeeritud koordinaatidel X: 6 494 303,982 ja Y: 498 422,517. 65. Rätsepa rändrahn Põhja-Pärnumaa vallas 10 m. (KLO4000505) Rätsepa külas (Jussi Rahnu ümbermõõt on 16,1 m ja kõrgus 1,6 m. 93002:002:0077) Rahnu põhjakülg on sammaldunud ja seal on praod. Piiranguvöönd paikneb eramaal Vändra– Vihtra teest u 50 m kaugusel, põllu servas. Objekti asukoha korrigeeritud koordinaadid on X: 6 500 389,070 ja Y: 559 583,260. 66. Sohlu rändrahn Põhja-Pärnumaa vallas 30 m. (KLO4001263) Kõnnu külas (Vändra Rändrahnu kõrgus on 2,5 m, laius 2,5 m ja pikkus metskond 48 2 m. piiranguvöönd paikneb RMK hallataval 63801:001:0068) riigimaal. 67. Soomadise rändrahn Lääneranna vallas Kõmsi 10 m. (KLO4001018) külas (Kruusiaugu Keskkonnaregistris on objekt kirjas kahe nimega: 19501:002:2142) Rändrahn ja Soomadise rändrahn. Tehakse ettepanek nimetada objekt nimega Soomadise rändrahn. Kujult ümarakontuuriline, ülalt kitsa kolmnurkse kujuga. Rahnus on rohkesti lõhesid. Üht lõhe pinda mööda on edelaküljel eraldunud 1,5 x 1,5 m laiune tükk. Tugevasti sammaldunud. Kivi asub põllul. Piiranguvöönd paikneb eramaal. 68. Soo-otsa rändrahn Saarde vallas Kikepera 30 m. (KLO4000482) külas (Kilingi metskond 2 Rahnu ümbermõõt on 23,82 m ja kõrgus 2,63 m. 75601:006:0236) Kivi on osaliselt läbivate lõhedega, idakülg on rohkem pragunenud ja mõned tükid on ära kukkunud. Rahn on tugevalt sammaldunud, kivil kasvab kasepuu ja muu taimestik. Piiranguvöönd paikneb RMK hallataval riigimaal, ulatub Välinõmme metskond 1 (75601:006:0244) maaüksusele. Objekti asukoha täpsustatud koordinaadid on X: 6 464 913,858 ja Y: 552 660,106. 69. Tellissaare viie valla Põhja-Pärnumaa vallas 30 m. piirikivi (KLO4001012) Kaansoo külas (Liblika Keskkonnaregistris on rändrahn tähistatud kahe 93004:003:0021) nimega: Kalevipoja Vestitasku kivi ja Tellissaare viie valla piirikivi. Endise Vändra valla ettepanekul võetakse kasutusele nimi Tellissaare viie valla piirikivi, kuna see on kõige rohkem tuntud ja kasutatud nimi. Rahnu ümbermõõt on 22,5 m ja kõrgus 3,6 m. Rahnu lõunaküljest on tükk välja kukkunud ja kivi lõheneb edasi. Rahn on osaliselt sammaldunud. Piiranguvöönd paikneb valdavalt eramaal, ulatub Tori Hobusekasvandus (93004:003:0138), Tellissaare (93004:003:0100), Mäeltmetsa (93004:001:0062) ja Poka (93004:003:0211) maaüksustele. 70. Ussikivi (KLO4001020) Lääneranna vallas Kause 30 m. külas (Lepiku Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud nimega: 19501:002:1690) Rändrahn „Ussikiviˮ. Tehakse ettepanek nimetada objekt rahvasuus käibel oleva ja lihtsama kirjapildiga Ussikiviks. Kivi kõrgus on 0,2 m ja ümbermõõt 2,86 m. Kivi peal on omalaadne 90 cm pikkune ja 3–5 cm paksune ussitaoline kujutis, mis on plastiliselt deformeerunud pegmatiidisoon. See on kivimi põhimassist murenemisprotsessidel 1– 2 cm kõrguselt välja prepareerunud ja loob mulje kivistunud ussist. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Kinnika (19501:002:0691) maaüksusele. 71. Viluvere rändrahn Põhja-Pärnumaa vallas 30 m. (KLO4000289) Viluvere külas Keskkonnaregistris on rändrahn märgitud nelja (Suurekivi63801:001:0810) nimega: Viluvere rändrahn, Suur Rändrahn, Viluvere Suurkivi ja Viluvere Suurekivi talu rahn.  Endise Vändra valla ettepanekul on selgelt mõistetav ja kohaliku elanikkonna seas tuntud nimi Viluvere rändrahn. Rahnu pikkus on 6 m, kõrgus 2,5 m ja laius 2 m. Piiranguvöönd paikneb eramaal, ulatub Jäägri (63801:001:0145) maaüksusele. 72. Võnnukivi Tori vallas Urumarja külas 0 m. (KLO4000982) Pärnu jõe hoiualal Rändrahnu kõrgus veepinnast on 2,6 m. Kivi on lõhenenud kaheks tükiks ja tugevalt sammaldunud. Objekt paikneb katastrisse kandmata maal, Pärnu jões. Objekti korrigeeritud koordinaadid on ja X: 6 477 928,333 ja Y: 543 056,427. Kuna rahn asub Pärnu jõe hoiualal, veekogus, kuhu ligipääs on raskendatud, ei määrata objektile piiranguvööndit. Samuti on üksikobjektide kaitse-eeskirja kohaselt üksikobjekti piiranguvööndis keelatud ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud. Kõnealuse objekti puhul ei ole vajadust selle ümbruses ujuvvahendiga sõitmist piirata. Maastikulised üksikobjektid 73. Pärdi mägi Lääneranna vallas Kalli Objektialune pindala on 25,74 ha. Tegu on (KLO1000022) külas (Sööni-Möldri pindalalise objektiga, mistõttu on objekti piir 33402:002:0193, Tõnnaste ühtlasi piiranguvööndi piir ja objekti ümber 33402:002:0081, Sepa laiemat piiranguvööndit ei määrata, kuna objekti 33402:002:0060, Kalda kaitseks piisab objekti piirist. 33402:002:0062, Saueaugu Pärdi mägi on algselt kaitse alla võetud kui park 33402:002:0057, Mäerehe või niinimetatud peoplats. See nimetus on 33402:002:0058, Peieri ebatäpne, kuna sisuliselt on kaitse alla võetud 33402:002:0005) pinnavorm – kuppelmaastiku element. Pärdi mägi kujutab endast rändrahnudest, kruusast ja liivast koosnevat seljakut, mis ilmestab suhteliselt tasast madalikku. Mäe suhteline kõrgus Tõstamaa teeristist on kuni 20 m, mäe põhjanõlv on laugem. Mäe kõrgeimas punktis, 40,8 m merepinnast, asus 1950. aastatel vaatetorn. Nüüdseks on mägi võsastunud. Pärdi mäe kui üksikobjekti piir järgib suuresti kaitstava loodusobjekti senist välispiiri, mis on märgitud ka keskkonnaregistris. Objekti välispiiri on seljaku idapoolses osas minimaalselt korrigeeritud, et tagada objekti välispiiri ühtimine kõlviku piiridega. Ala läänepoolne osa, mis ületas Pärnu–Lihula maantee, on jäetud üksikobjekti piiridest välja, kuna pinnamood lõuna pool maanteed on vähe liigendatud ja seljak seetõttu ebaselgelt märgatav. Pärdi mäe lääneosas on piiritähistena kasutatud Sööni-Möldri maaüksuse  õueala, vana maanteed, maantee elektriliiniga lõikumise kohta ja sirgjoont läbi metsa kuni põlluservani. Peieri maaüksusel kulgeb piir mööda kõlvikute piirjoont kuni koordinaadipunktini X: 6 488 760,431 ja Y: 502 253,156. Objekt on praegu kaitstav kaitsealana, mille kogupindala on 27,7 ha. Nüüd täpsustatakse objekti piiri ja kehtima hakkab üksikobjektidele kehtestatud kaitsekord. Eelnõukohase määrusega võetakse Pärdi mägi kaitse alla kui looduse üksikobjekt, mille pindala on 25,74 ha ja millel ei ole piiranguvööndit. Objekt paikneb era-, munitsipaal- ja jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Täiendava piiranguvööndi määramine sellisele objektile ei ole otstarbekas ega vajalik. Loodusobjekti tüüp muudetakse kaitsealuseks looduse üksikobjektiks, kuna see sobib objekti kaitse-eesmärgiga. Vardja aluskivi paljand vastab keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määruses nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse- eeskiri” § 1 lõikes 1 esitatud kirjeldusele, mille kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst, allikas või nende rühm. Objekti kaitse-eesmärgiks ei seata liike ega nende kasvu- või elupaiku, samuti mitte kooslusi, mis sobiksid looduskaitseala moodustamiseks. Samuti ei ole objekti põhieesmärk maastik, selle vaadeldavus ega ilme, mis oleksid sobivad maastikukaitseala moodustamisel. Kuigi Pärdi mägi on osa maastikulisest tervikust, on üksikobjekti määratlus täpsem, sest objekti kaitse- eesmärk seisneb kuppelmaastiku elemendi säilitamises. Kuna Pärdi mäe metsamaastik ei ole silmapaistev ega eristu ümbritsevast maastikust kuigivõrd, siis ei ole maastikukaitseala määramine objekti tüübiks põhjendatud. 74. Tori paljand ja koopad Tori vallas Tori alevikus Objekti pindala on 1,04 ha. Tegu on pindalalise (KLO1000081) (katastrisse kandmata maa, objektiga, mistõttu on objekti piir ühtlasi Pärnu mnt 2 piiranguvööndi piir ja objekti ümber laiemat 80803:001:0056) piiranguvööndit ei määrata, kuna objekti kaitseks piisab objekti piirist. Objekti (keskdevoni Pärnu lademe stratotüüpse paljandi) piir on maastikul selgesti märgatav. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse objekti piiri. Kaitse alt jäetakse välja Tori kalmistu, eramaja õueala ja Pärnu–Tori tee katastriüksus, kuna need alad ei pea objekti  säilimiseks olema kaitse all. Piiri korrigeeritakse 2008. aastal tehtud ettepaneku alusel: põhjast kulgeb piir alates Pärnu–Tori teest (sillast) mööda kaldajoont ida poole kuni jõge ületava elektriliinini. Mööda elektriliini kagu poole kuni Kalmistu maaüksuse katastripiirni (80803:001:0605), mööda sama maaüksuse katastripiiri lääne poole kuni parklani. Edasi põhikaardile kantud parkla ja paljandi piirjoont mööda kuni maaüksuse 59 Pärnu-Tori tee katastripiirini ja mööda katastripiiri põhja poole kuni alguspunktini. Senine nimi Tori põrgu muudetakse ning täiend põrgu asendatakse täiendiga paljand ja koopad. Objekt on varem olnud kaitse all uuendamata kaitsekorraga kaitsealana kogupindalaga 2,048 ha, kuid alates 6. aprillist 2020. a on keskkonnaregistris arvel üksikobjektina. Tori paljand ja koopad vastab keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määruses nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” § 1 lõikes 1 esitatud kirjeldusele, mille kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis- kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst, allikas või nende rühm. Objekti kaitse-eesmärgiks ei seata liike ega nende kasvu- või elupaiku, samuti mitte kooslusi, mis sobiksid looduskaitseala moodustamiseks. Samuti ei ole objekti põhieesmärk maastik, selle vaadeldavus ega ilme, mis oleksid sobivad maastikukaitseala moodustamisel. Paljandi kogu ulatuses kehtivad Pärnu jõe kaitseks kehtestatud veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd. Tori paljandit on hinnatud Pärnu lademe parimaks paljandiks kogu Ida-Euroopa platvormi ulatuses. Paljandi ülaosas avaneb 0,75 m paksuselt Tamme kihistik (valkjashall väga peeneteraline liivarändrahn), selle all avaneb kuni 7,5 m paksuselt Tori kihistik (hallikasvalge peene- kuni keskmiseteraline liivarändrahn). Objekt paikneb jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Paljandi piires eristatakse kolme koobast, mille on tekitanud väljavoolavad allikad. 75. Vardja aluskivimi Saarde vallas Kanaküla Objekti pindala 3,04 ha. Tegu on pindalalise paljand (KLO1000037) külas (Ilvese objektiga, mistõttu on objekti piir ühtlasi 71101:003:0082, Vardja piiranguvööndi piir ja objekti ümber laiemat 71101:003:0050 ja piiranguvööndit ei määrata, kuna objekti kaitseks Keratalu 71101:003:0010) piisab objekti piirist. Objekti kaitsevööndi täpsustamisel ei muutu senine kaitstava loodusobjekti piir oluliselt. Olenemata asjaolust, et objekti on eri kirjandusallikates nimetatud joaks, koseks, kärestikuks jne, on selle peamine väärtus jõepõhjas madala veega kaetud ja nähtav aluskivimi avamus, milles hinnatakse eriti virgmärke. Aluskivimi avamusala piirid on muutlikud ja sõltuvad Halliste jõe uuristavast ja materjali ümberpaigutavast toimest. Üldisemalt on kirjeldatud kivimi ligikaudne ala, mis on umbes 600 m pikkune jõelõik Ilvese talu maadel. Põhjas piiritleb seda kõlviku piir, lõunas jõkke suubuv kraav. Täpset kohta, kus jões on kindlasti näha virgmärkidega liivarändrahn, pole ka keskmise veeseisuga võimalik visuaalsel vaatlemisel märkida. Erinevalt praegu kehtivast ligikaudu 20– 30 m laiusest kaitsevööndist jõe vasakkaldal on soovitatud piiritleda üksikobjekti veeseaduse kohase veekaitsevööndiga (10 m kaldast). Kuna jõekallastel on ka ehituskeelu- ja piiranguvöönd (vastavalt 50 ja 100 m) ning paiguti muinsuskaitseala ja maaparandussüsteemide kaitsevöönd, ei ole paljand kalda poolt kuigivõrd ohustatud. Piiranguvööndi määramine vaid vasakkaldale on põhjendatav asjaoluga, et huviliste ligipääs paljandile, mille lähistel on puhkekoht, on valdavalt vasakkaldalt. Objekt on praegu kaitstav kaitsealana kogupindalaga 4,8 ha. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse kaitstava objekti piiri ja kehtima hakkab üksikobjektidele kehtestatud kaitsekord. Objekti pindala on 3,04 ha ja sellele ümbritseva piiranguvööndi määramine ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna objekti kaitseväärtus säilib ka ainult objektil kehtivate piirangutega. Objekt paikneb eramaal. Loodusobjekti tüüp muudetakse kaitsealuseks looduse üksikobjektiks, kuna sobib objekti kaitse- eesmärgiga. Vardja aluskivi paljand vastab keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määruses nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse- eeskiri” § 1 lõikes 1 esitatud kirjeldusele, mille kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang,  koobas, paljand ja karst, allikas või nende rühm. Objekti kaitse-eesmärgiks ei seata liike ega nende kasvu- või elupaiku, samuti mitte kooslusi, mis sobiksid looduskaitseala moodustamiseks. Samuti ei ole objekti põhieesmärk maastik, selle vaadeldavus ega ilme, mis oleksid sobivad maastikukaitseala moodustamisel. 2.5. Kaitsekord Kaitse all olevate üksikobjektide piiranguvööndite muutmisega seni kehtinud kaitsekord ei muutu. Kehtima jääb kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekord, mis on vastu võetud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. Kaitsekord tagab üksikobjektide kaitseväärtuse ja soodsa seisundi säilimise ning annab vajaduse korral võimaluse väärtuste taastamiseks. Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal, püsielupaigas või hoiualal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastava kaitseala kaitse-eeskirjas, püsielupaiga määruses või looduskaitseseaduses sätestatust. 3. Menetluse kirjeldus (täidetakse pärast avalikustamist) Üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi täpsustamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus ………-………2020. a Keskkonnaameti Pärnu kontoris, asukohajärgsetes kohalikes omavalitsustes ja Keskkonnaameti kodulehel. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded (……………), üleriigilises ajalehes (………..) ja kohalikus ajalehes Pärnu Postimees (…………..). Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealuse loodusobjekti piiranguvööndis paiknevate kinnisasjade omanikele teade tähtkirjaga. Kiri sisaldas märget, et kui pretensioone ega ettepanekuid ei esitata, loetakse, et kinnisasja omanik on määruse eelnõu kooskõlastanud. Peale selle sisaldas kiri teadet, et avalikku arutelu ei korraldata, kui selleks ettepanekut ei esitata. Kirjad saadeti ……. maaomanikule, Häädemeeste, Kihnu, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Tori Vallavalitsusele ning Pärnu Linnavalitsusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maanteeametile, Keskkonnainspektsioonile, Muinsuskaitseametile ja Eesti Geoloogiateenistusele. Vastuseid laekus ….. Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus /täiendatakse pärast avalikustamist/ 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale. Eelnõus käsitletud loodusobjektid on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel (oluline) mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 ostab riik kaitsealuse kinnistu omaniku soovil eramaad, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Määruses käsitletavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi maa-ala oli juba varem kaitse all ja neile kehtivat kaitse-eeskirja ei muudeta, st kaitsekord ei muutu. Määruse jõustumisega ei teki riigil kohustust nende kinnistute omandamiseks, st eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Kuna määrusega vähendatakse piiranguvööndite ulatust, siis vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine, sest väheneb üksikobjekte ümbritsevate piiranguvööndite kogupindala. Summa, mille võrra tulu suureneb, ei ole märkimisväärne, sest piiranguvööndite vähenemine on pindalaliselt väike. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Kaitse-eeskirja eelnõul on puutumus kõikide määruses nimetatud omavalitsuste üldplaneeringuga. Kehtestatud üldplaneeringud jäävad kehtima niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ning looduskaitseseaduse ja selle alusel koostatud kaitse-eeskirjaga. Planeeringuseaduse (edaspidi PlanS) § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu iga viie aasta tagant üle. Üldplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle õigusaktidest (sh kaitse-eeskirjast) tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus (PlanS § 92 lõike 2 punkt 4) ning muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused (PlanS § 92 lõike 2 punkt 6). Kuna kaitse- eeskirjaga täpsustatakse üksikobjektide piiranguvööndi ulatust, siis tuleb järgmisel volikogu koosseisul omavalitsuse üldplaneering üle vaadata ja teha vajaduse korral muudatused, st kanda üldplaneeringusse looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi vähendatud ulatus. Muid põhimõttelisi muudatusi määruse jõustumisel üldplaneeringutele ei ole. Riigimetsamaal täiendavat saamata jäävat tulu ei teki, sest määruse jõustumine ei too kaasa rangemaid piiranguid metsa majandamisele, kui see on olnud senini. Samuti ei teki määruse jõustumisel lisakulutusi seoses poollooduslike koosluste hooldamisega. 6.Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7.Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8.Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 01.04.2021 08:06 Adressaat: EESTI ERAMETSALIIT <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Info <[email protected]> Teema: Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine Manused: Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine.asice Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Pärnu maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.03.2021 16:55 numbriga 7-4/21/6877. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee