Harju maakond, Saue vald, Alliku küla, passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine VT1828- muudatus

TELLIJA: Enefit Connect OÜ EELPROJEKT Veskiposti tn 2 Tallinn Harjumaa 10138 Tel: +372 55 52 2205 E-post: [email protected] Registrikood: 16130213 Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond SELETUSKIRI Projektialale jääb arheoloogiamälestis Asulakoht - kood 18938 Projektijuht: Janek Lõhmus Nr VT1828 Tartu veebruar 2023 LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 TALLINN EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 2/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Projektijuht ja Janek Lõhmus vastutav projekteerija [email protected] GSM +372 53 477 135 Pädevustunnistuse nr EL-029-16 Maalepingute sõlmija Kaili Lilleleht [email protected] GSM +372 52 07 008  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 3/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Sisukord 1. Üldosa ......................................................................................................................................4 1.1. Asukohaplaan ...................................................................................................................4 1.2. Lähteandmed ....................................................................................................................5 1.3. Normdokumendid ..............................................................................................................5 1.4. Uuringud ...........................................................................................................................5 2. Projekti piirangud......................................................................................................................5 2.1. Sideehitise ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning maakasutus ...........................................6 2.2. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad .................................................................7 2.3. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteel ..................................................................................8 2.4. Muud piirangud .................................................................................................................8 3. Sidevõrk ...................................................................................................................................9 3.1. Võrgu kirjeldus ..................................................................................................................9 3.2. Ühendamine Enefit Connect OÜ sidevõrguga .................................................................11 3.3. Sidevõrk maaliinina .........................................................................................................11 3.4. Sidevõrk õhuliinina ..........................................................................................................11 3.5. Tähistused.......................................................................................................................13 4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine ..........................................................................................13 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine .........................................................13 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve.........................................................................14  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 4/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond 1. Üldosa Projekti eesmärgiks on ühendada projektalas (Alliku küla, Saue vald, Harju maakond) paiknevad aadresspunktid operaatorineutraalse sidevõrguga, mis omakorda ühendatakse baasvõrguga. Operaatorineutraalne sidevõrk on oma olemuselt mikrotorude võrgustik kõigi elementidega (sh konnektorid, hargmikud, kaevud, kapid, karbid jne), kuhu paigaldatakse ja kus ühendatakse valguskaablid. 1.1. Asukohaplaan Joonis 1.1. Projekteeritud objekti asukohaplaan (allikas kaart.delfi.ee) Joonis 1.2. Projekteeritud objekti asukohaplaan (allikas kaart.delfi.ee)  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 5/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond 1.2. Lähteandmed Objekti projekteerimisel on aluseks võetud järgmised dokumendid, tehnilised tingimused ja varem projekteeritud projektlahendused: - Enefit Connect OÜ hanke „Saku, Kose, Kuusalu, Rae ja Jõelähtme valla sidevõrgu eelprojektide koostamine (P2023-2, VT1746, VT1748, VT1772, VT1794, VT1795, VT1796, VT1804, VT1828, VT1849)“ hankedokumendid, viitenumber 251502 - Tehnilised tingimused – Transpordiamet, 26.08.2022 nr 7.1-2/22/17076-2 1.3. Normdokumendid Siderajatise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest. Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid: - EVS 843:2016 Linnatänavad - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS-EN 50341-1:2013 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded, Ühised eeskirjad - EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) - EVS-EN IEC 61936-1:2021 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega üle 1,5 kV. Osa 1: Vahelduvpinge - P339 (0,4-20) kV Võrgustandard – 20 kV õhuliinid - P341 (0,4…20) kV Võrgustandard – 0,4 kV õhuliinid - J3127 Juhend madalpinge õhuliinil paljasjuhtme asendamiseks rippkeerdkaabliga - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ - Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ - Transpordiameti riigiteede normdokumendid - Telia Eesti AS-i juhendmaterjal: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks“ - Ehitusseadustik - Elektrilevi OÜ kehtivad normdokumendid, sealhulgas võrgustandard, juhendid, eeskirjad, protseduurid, teenindusreeglid, eetika- ja keskkonnanõuded ning nende muudatused, mis avalduvad tellija veebilehel https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView - Saue valla kaevetööde eeskiri 1.4. Uuringud - Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega – Geodeesia24 OÜ, töö nr 6646-22 2. Projekti piirangud Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohalikku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 6/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Ehitustööde käigus ja sidepaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest. 2.1. Sideehitise ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning maakasutus Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. (Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel) .... § 10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini teljest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. .... § 14. Sideehitise kaitsevöönd Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. Käesolevas projektis seadustatakse maakasutus baasvõrgu kaevust kuni lõpp-punktideni täielikult ja kliendiliinide osas üldkasutatavatel maadel. Nende kliendiliinide seadustamine, mis jäävad eramaadele, tehakse peale liitumislepingu sõlmimist - nt notariaalne servituudi leping, sundvaldus. Seal, kus uus siderajatis (s.h kliendiliinid) jääb olemasoleva elektripaigaldise kaitsevööndissse – nt elektri- ja sideõhuliini ühisriputus, seadustamist ei tehta – vt seadusepunkte. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 7/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond § 152 … „(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.”. Asjaõigusseadus § 226 … (3) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, võib isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus on seatud, anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa isikliku kasutusõiguse ala. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus § 40 (8) Sundvalduse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajaliku rajatise paigutamiseks kinnisasja omaniku nõusolekuta tingimusel, et lisanduva rajatise kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit. 2.2. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad - Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Saue vallas Alliku külas toimub osaliselt asulakohal reg-nr 18938 ja selle kaitsevööndis. - Kuna projektialal ei saa välistada asulakoha kultuurkihi olemasolu, tuleb arheoloogiamälestise ja selle kaitsevööndi alal toimuvatel avatud kaevisega kaevetöödel ning puuri sisse- ja väljaviigukohtades tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. - Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46- 47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“. - Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest. - Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine). - Tööde puhul mälestise alal tuleb enne tööde tegemist Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/citizen.php?menuID=workpermitapplication). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 8/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond 2.3. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteel Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu taristu paigutus riigimaanteede suhtes. Siderajatis teemaal, Siderajatise Siderajatis tee Tee nr ja nimi km ristumised teega, km kaitsevööndis, km 11421 Laagri-Hüüru tee (uus 1.695 km sidemaakaabel 2.175 km mikrotorustikus) – vajalik servituudi seadmine) 11421 Laagri-Hüüru tee (uus 1.7 km 1.49 – 1.8 km sideõhuliin (mikrotorustik) 1.755 km olemasoleva elektriõhuliini peal – ühisriputus, olemasolev kaitsevöönd ei suurene) 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee 2.82 - 2,91 km 2.825 km 2.75 - 2.82 km (uus sidemaakaabel 2.95 – 3.22 km 3.22 – 3.35 km mikrotorustikus) – vajalik servituudi seadmine) Enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga. 2.4. Muud piirangud Telia Eesti AS - Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. - Telia kaitsevööndis kaevetööde teostamise nõuded vastavalt juhendile "Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid" (vt. https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/juhendid/). - Ristumiskohtadel Telia sideehitised peavad olema kaitstud kaitsetorudega, tagada nõuetekohased vahekaugused (kujad) teiste kommunikatsioonidega. Vajadusel süvendada Telia sideehitised normatiiv sügavusele. - Sidekaabliga väga lähedal parallelkulgemisel tuleb kaevetööd sügavamal kui 0,3m teha käsitsi. - Enne kaeviku kinni ajamist, korraldada Telia esindajaga Telia sideehitiste kaitsmise korralised ülevaatused. Teostatud töödele koostada Telia järelevalve spetsialistiga kaetud tööde akt. - Ehitustööde ajal võtta Töövõtjal kasutusele kõik kaitsemeetmeid vältimaks olemasolevate siderajatiste vigastamist. - Kaevetööd Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud teostada ainult Telia järelevalve spetsialisti kirjaliku loa alusel. - Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. Rekonstrueeritavad liinirajatised jäävad Telia Eesti AS omandisse. - Enne Telia Eesti AS sideehitise ümberpaigutamist ja/või ümberehitamist peab ümberehitamisest huvitatud isik sõlmima Telia Eesti AS-ga ümberpaigutamise ja/või ümberehitamise lepingu. Põllumajandus- ja Toiduamet Sidevõrgu rajamise käigus juhuslikult vigastatud maaparandussüsteemi drenaažtorud kaevata lahti ja vahetada välja sama läbimõõduga plasttorude vastu, ühenduskohad katta geotekstiiliga. Vajadusel kaasata maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri (MATER) registreeringuga  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 9/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond spetsialist. Tööde käigus tekkinud drenaaži vigastuse parandamisel on vaja koostada teostusjoonis, mis esitatakse PTA Põhja regiooni esindusele. Drenaaži vahetus läheduse teostada kaevetööd käsitsi. Sidevõrgu ristumisel drenaažiga paigaldatakse multitoru 0,5 m dreeni või kollektori põhjast allapoole. Eesvoolu kraavi alt peab sidevõrk läbima vähemalt 1 m sügavuselt lähedal asuva truubi põhjast. Vastavalt Põllumajandusministri määrusele nr 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ § 16 ja 17: - Drenaažitorustikku ei tohi paigaldada kaevikusse kogunenud vette. - Drenaažitorustiku kattemulla paksus peab olema vähemalt 15 cm, kivise pinnase puhul vähemalt 20 cm. - Drenaažitorustiku ühenduste tegemisel kasutatakse ühendusdetaile või rajatakse kattematerjaliga kaetud ja toestatud ühendused. - Torustiku kattekonstruktsioon olenevalt pinnase liigist torustiku rajamissügavuses rajatakse kogumiku „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ 2013 joonisel 2.18 toodud konstruktsiooni kohaselt. - Kaeviku võib kinni ajada pärast torustiku kontrollimist ja leitud vigade parandamist. - Kaevikusse paigaldatavast pinnasest eemaldatakse üle 20 cm läbimõõduga kivid. Saue Vallavalitsus - Multitoru paigaldada Tiiri tee ääres sh kraavi põhjast min 1,0m sügavusele ning täiendavalt 750N kaitsetorusse – mahtu vt asendiplaanilt - Peale kaevetöid Tiiri tee äärne ala koos kraavidega korrastada endisel kujul ning taastatud ala tuleb Saue Vallavalitsusega enne lõplike tööde üleandmist ära kooskõlastada - mahtu vt asendiplaanilt. Teha enne tööde alustamist ja pärast taastamist objektist fotod. 3. Sidevõrk 3.1. Võrgu kirjeldus Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk kujutab endast multitorude, kaevude, jaotuskappide, vahejaotuskappide ja lõpp-punktide süsteemi ning see rajatakse peamiselt olemasolevatele Elektrilevi OÜ-le ja/või kohaliku omavalitsusele kuuluvatele elektripostidele ja elektriliinide kaitsevööndisse. Multitoru uuel trassil projekteeritakse üldjuhul maasse paigaldatavana, kuid mõningal juhul ka õhuliinina. Õhuliinidele projekteeritud lõpp-punktidest väljuvad kliendiliinid projekteeritakse üldjuhul õhuliinina, erandkorras maaliinina kui tehniliselt pole õhuliini rajamine võimalik. Jaotus- või vahejaotuskappide asukohad on valitud vastavalt tellija soovidel nii, et neile oleks tagatud igal ajal juurdepääs ning kappide terviklikkus poleks ohus (vandalism, teehooldus jms). Tagamaks operaatori neutraalsust on võrku planeeritud jaotuskapid, kus teenuspakkujate signaal jaotatakse kliendiliinidesse läbi optiliste jagurite (edaspidi splitter). Vastavalt lõpp-klientide soovile saab aadressiobjekti suunduva liini ühendada vastava teenusepakkuja splitterisse ja seeläbi ta vahetada teenusepakkujat. Jaotuskapist edasi on igale majapidamisele reserveeritud oma sidekanal (optiline point-to-point ühendus). Võrku kirjeldav skeem:  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 10/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Jaotuskapp - on kapp, kuhu on paigaldatud splitterid, kuhu on toodud operaatorite sisendkaablid ja väljuvad magistraalliinid (erandjuhul ka alamkliendiliinid ja kliendiliinid). Igale operaatorile on reserveeritud füüsilise(d) splitter(id), mis ühendatakse operaatori tellimusel kliendikiududega läbi pistikühenduse (LC-APC tüüpi). Jaotuskapp koosneb: - Sisendpaneel – paneel, kus otsastatakse operaatorite sisendkaablid ning keevitatakse pistikupaneelis asuvatele adapteritele, mille külge omakorda ühendatakse läbi pistikliite splitteri(te) sisendkiud. Sisendpaneele võib olla kapis mitu. - Splitterite paneel – paneel, kus asuvad splitterid. - Väljundpaneel - paneel, kus otsastatakse magistraalliinid või alamkliendiliinid ning keevitatakse pistikupaneelis asuvatele adapteritele, mille külge omakorda ühendatakse läbi pistikliite splitteri(te) väljundkiud. Väljundpaneele võib olla kapis mitu. Vahejaotuskapp (ehk vahejaotuspunkt), FAT – kapp, kus ühendatakse magistraalkaablid alamkliendiliinidega erandjuhul ka kliendiliiniga. Ühendused teostatakse kuumkeevituse meetodil (fusion splicing). Lõpp-punkt, LP – koht, kus otsastatakse alamkliendiliin(id) ning keevitatakse pistikpaneelis adapteri(te)sse (reeglina SC-APC), kuhu ühendatakse kliendiliin(id) (patch/aerial drop). Kiupunt – valguskaablis ühisesse kesta (loose tube) grupeeritud kiud. Mikrotoru – spetsiaalne puhutava optilise kaabli (mikro-/nanokaabel või ABF) jaoks kasutatav väikese läbimõõduga toru (ELV kasutab mikrokaabli jaoks mikrotoru siseläbimõõduga 10 mm; ABF/nanokaabli korral mikrotoru siseläbimõõduga 3,5 mm). Multitoru – mitmest mikrotorust koosnev süsteem, mille korral mikrotorud asuvad ühises kestas. Magistraalvõrk – üldjuhul rohkem kui ühe aadressipunkti ühendamiseks tarvilikud taristu osad. - Multitorude osas loetakse magistraalvõrguks kogu juurdepääsuvõrku baasvõrgust kuni lõpp- punkti ühendamiseks tarviliku liitmikuni (välja arvatud). - Valguskaabli magistraalvõrguks ehk magistraalliiniks loetakse kogu valguskaablivõrku alates baasvõrgust kuni alamkliendiliinide keevituseni (välja arvatud). Haruliin – jaotuspunktist või vahejaotuspunktist algav mikro-/multitoru haruliin, millesse on projekteeritud üksnes alamkliendiliinid Alamkliendiliin – ühe või mitme kliendiliini ühendamiseks tarvilik võrguelement. - Multitorude osas loetakse alamkliendiliiniks lõpp-punkti (otsastuskarbik) ja magistraalvõrgust hargnevat mikrotoru kuni liitmikuni (kaasa arvatud). NB! Magistraalvõrgust hargnevat ühe- torulist multitoru (mikrotoru) loetakse alamkliendiliiniks ka juhul kui see kulgeb lõpp-punktini uuel trassil, nt eraldi mastidel. - Valguskaabli osas loetakse alamkliendiliiniks võrku alates ühendusest (vahe)jaotuskapis kuni lõpp-punktis asuva adapterini(kaasa arvatud). Kliendiliin – lõpp-punktist hoonesse paigaldatav sidevõrgu osa (maa- või õhuliinina), joonisel tähistatud punasena  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 11/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Ühenduspunkt – lõppkliendi hoonele paigaldatav otsastuskarp Mikrotorusüsteem – võrk koos kõigi elementidega (sh multi- ja mikrotorud, konnektorid, hargmikud, kaevud, kapid, karbid jne). Tunnus – objekti tüüpi määrav täht või tähekombinatsioon koos selle järjekorranumbriga jaotuspunkti piirkonnas. Näiteks O2 või DP1 Tähis – sidevõrgu objekti kirjeldav mitmest tunnusest ja/või objekti omadust kirjeldavast fragmendist koosnev jada. Nt. C1057-O2 või C1287-DP3. Jaotuspunkti tähis ja tunnus ühtivad- jaotuspunkti tähis/tunnus on unikaalne kogu ELV võrgus. Nt. C1234 Eelpuhutud toru – optiliste fiibrite kiupundid, mis paiknevad tugevdatud kestas/torus. Kiupundid on vabalt liikuvad, st. avades toru kesta, saab kiupunte sõltuvalt oludest kuni 200m tagasi tõmmata+suunata vajalikku lõpp-punkti. Seeläbi saab teha haruühendusi ilma kiupunti hargnemiskohas katkestamata ning täiendava kuumliiteta hargnemispunktis. 3.2. Ühendamine Enefit Connect OÜ sidevõrguga Projekteeritud sidevõrgu hargnemine olemasolevast EC sidevõrgust näidatud asendiplaanil. 3.3. Sidevõrk maaliinina Ehitustööde teostamiseks tuleb taodelda ja saada omavalitsusest kaeveluba. Mikrotoru paigaldussügavus on kaugus täidetud ja tasandatud kaevise ülapinnast kaabli kaitsetoru ülapinnani järgmine (üldnõuded): - üldjuhul min 0,5 m (haljasala, jalgtee all, õueala, mitteharitav maa); - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal min 1,0 m, eriolukorras min 0,7m. Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule. - vt märkusi asendiplaanilt. Lahtisel kaevel teha trasside ümber liivapadi ja tihendada vastavalt kaevise joonisele. Multitoru paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud väikseimast lubatud painderaadiusest. Ristumisel kõrvalteede ja kraavidega vältida järske nurki. Paigaldatava trassi ja täiendava kaitsetoru vahed tihendada montaaživahu abil. Ristumistel teiste maakaablite, vee- ja kanalisatsioonitorudega, tuleb trassi paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Minimaalsed püstvahekaugused ristumisel maa-aluste objektidega on järgmised: • ÜVK torustik ja kaev ( kanali,toru, kaevu välispind) 0,3 m; • kaugküttetorustik (kanali või toru välispind) 0,2 m; • alla 1000 V elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,2 m; • 1 - 110 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,05 m; • drenaaž 0,3 m; • Gaasitoru: teras 0,3 m; polüetüleen (PE) 0,1 m. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks. 3.4. Sidevõrk õhuliinina Õhuliinide paigaldamisel järgida ettenähtud normikohaseid liinijuhtmete ja liinide omavahelisi vahekaugusi ning liinide minimaalseid vahekauguseid ristuvate liinidega, looduslike objektidega, teedega. Liinikoridor puhastada liinile potentsiaalselt ohtlikest objektidest (oksad vmt) vastavalt standardis ettenähtule (vt. tüüpjoonised “Rippkaabelliini koridor puistus). Õhkvahemikud sideliini ja maa vahel  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 12/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Suuregabariidiliste Maapinnani Sõiduteeni Kergliiklusteeni töömasinate töötamisaladel 4,0 [m] 7,0* [m] 4,5 [m] 5,0 [m] *Teeomaniku kooskõlastusel võib vahekaugust vähendada 1,5 m võrra vastavalt standardile EVS- EN 50341-2-20:2017 Ühispaigaldus kuni 1 kV rippkeerdõhukaablitega Paljasjuhtmelisele õhuliinile sideliinide paigaldamine ei ole lubatud. Samuti ei ole ühisriputus lubatud SN-2M tüüpi nn. künamastidel. Madalpingeõhukaabli ja sideliinide kinnituskohtade vahe mastil peab olema vähemalt 0,3 m. Vähim vertikaalvahemik madalpingeõhukaabli ristumisel sideliiniga peab visangus olema 0,3 m. Ühistel tarinditel paiknevate rööpsete madalpingeõhukaablite ja metallivabade sideliinide õhkvahemikke visangus ei normita. Paigaldamisel tuleb välistada nende omavaheline kokkupuutumine arvutatuna kõikidel piirkoormusjuhtumitel ja arvestades seejuures olemasoleva elektriliini tegelikke rippeid. Piirkoormusjuhtumid on kirjeldatud standardis prEVS-EN 50341-2-20:2017. Madalpingeõhuliinide ühisriputuse korral peab kinnitama vähemalt 20 mm laiuse kollase hoiatuslindi madalpinge- ja sidekaablite (sh. microduct) vahele madalpingekaablist allapoole. Erijuhul, kui sideliin paikneb madalpingeliinist kõrgemal, siis hoiatuslinti ei paigaldata. Ühispaigaldus kuni 20 kV keskpinge õhuliinidega Kuni 20 kV liini mastidel peab kõrgepingeliini isolaatorite ja sideliini (juhtme) kinnituskohtade vahe, mõõdetuna piki masti, olema vähemalt 1,0 m, kaetud juhtmetega kõrgepingeliini puhul 0,5 m. Seejuures tuleb arvestada, et keskpingeliini mastidele sideõhuliini paigaldamine pingelähedases töötsoonis (6-20 kV puhul on pingelähedase tsooni kaugus Dv=1,22 m ja sinna ei tohi siseneda montöör sh kehaosa, tööriist, -seade või -vahend) on lubatud ainult pingevaba tööna. Seega tuleb minimeerida sideliini paigaldamist pingelähedasse töötsooni (paigaldades sidekaabli pingestatud faasijuhtmetest vähemalt 1,5 m kaugusele) või kaaluda alternatiivseid lahendusi nt. paigaldus maakaablisse. Pingelähedase töötsooni piirile tuleb mastile paigaldada 100 mm laiune kollane hoiatuslint. 20 kV liini ja kiudoptilise metallivaba sidekaabli (juhtme) vaheline kaugus tuleb määrata lähtuvalt elektriliini faasjuhtmete kui sidekaabli maksimaalsest rippest ja kõrvalekaldest standardis prEVS- EN 50341-2-20:2017 määratud erikoormusjuhtumitel, mille korral peab olema tagatud faasjuhtme ja metallivaba kiudoptįlise sidekaabli vaheline minimaalne õhkvahemik ristumisel visangus vähemalt 1,0 (0,5) m, rööpsel kulgemisel ühistel tarinditel visangus vähemalt 0,5 (0,3) m. Sulgudes esitatud õhkvahemike minimaalseid väärtuseid on lubatud kasutada juhul kui ühisriputuse paigaldamiseks on olemasolevale kuni 20 kV liinile tehtud eelnev põhjalik ja usaldusväärne mõõdistus. Kõik raudbetoonist nurga- ankru- ja lõpumastid tuleb asendada puitmastidega arvestades seejuures perspektiivse üleminekuga kaetud juhtmetele ristlõikega 99 mm² tüviliinidel ning 62 mm² haruliinidel. Mastile paigaldatud seadmete ja seadmeühenduste (juhtide) pingestatud osade ja sidekaabli vaheline õhkvahemik peab olema vähemalt 0,22 m. Kui juhid liiguvad tuule toimel, ei tohi õhkvahemikud minna väiksemaks kui 75 % sellest väärtusest. Sidekaablite õhkvahemikke mastielementidest ja mastile paigaldatud seadmete maandatud osadest ning juhtvarrastest ei normita. Peab aga hoolitsema, et nad mehaaniliste vigastuste vältimiseks omavahel kokku ei puutu.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 13/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Üle 80 - 100 m pikkuste visangute puhul tuleb sidekaablile paigaldada vibratsioonisummutid. Nende täpsema kasutusvajaduse ja paigalduse kohta peab andma nõuded kaabli tootja. Vaata täiendavalt projekti lisas olevat Elektrilevi OÜ poolt koostatud juhendit „Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena õhuliinidele“. 3.5. Tähistused Pinnasesse paigaldatav sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.  Pinnasesse paigaldatav sidetrass (sh multitoru) tähistada märkelindiga, millele on kirjutatud: „ETTEVAATUST VALGUSKAABEL“.  Kaevudesse paigaldada markerpall ja kajastada koos numbriga teostusjoonisel.  Pinnasesse paigaldatava multitoru puhul kasutada tuvastustraati, mis peab olema mõlemast toru otsast ligipääsetav. Tuvastustraat peab olema signaaligeneraatoriga ühendatav ja otste vahelises lõigus metalliliselt ühendatud, kuid maast isoleeritud.  Tuvastustraadi mõlemad otsad maandada ja maandusühendus teostada selliselt, et tuvastustraati oleks võimalik tuvastussignaal genereerida (maandusühendus peab olema korduvalt taasavatav).  Ühisesse kaitsetorru paigaldatuna (elekter+side) tuvastustraati ei tohi kasutada. Liinitrasside tähistamise eesmärk on informeerida ning hoiatada ELV alltöövõtjaid sideliinirajatiste olemasolust, lihtsustada hooldustöid, sideliinirajatiste asukoha määramist ja vältida sideliinirajatiste vigastamist. Kogu ehitatava multitoru süsteemi tähistamine peab olema vastavuses projektdokumentatsiooniga ja EhS-ga. Võrguelemendid (nt jaotuspunktid, lõpp-punktid, liinid jne) tähistada ja märgistada vastavalt dokumendile „Siderajatiste tähistamine ja märgistamine“. 4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, kilbid ja muud objekti piirkonnas on näidatud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Taastamise mahud on ära näidatud asendiplaanil ja töömahtude tabelis. Peale tööde või töölõigu lõpetamist tuleb töövõtjal taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud kinnistute piirimärgid. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest.  Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, LEONHARD WEISS OÜ VT1828 20.02.2023 lk 14/14 Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Drenaaži kahjustamise korral taastada selle töövõime. Tagada maaparandusehitiste drenaažisüsteemi elementide (dreenid, drenaažikaevud ja drenaažisuudmed) nõuetekohane toimimine. Ehitustööde käigus drenaažisüsteemi juhusliku vigastamise korral asendada vigastatud savitorud kaeve ulatuses vähemalt sama läbimõõduga savi- või plasttorudega Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Puude võra tsoonis vältida pinnase kuhjamist ning raskete veokite liikumist, mis kahjustavad puu juurte ainevahetust. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) - lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Puid tuleb kaitsta ka juhul kui maapinda tõstetakse üle 20 cm. Sel juhul on lihtsamaks abinõuks jätta lohk ümber puutüve. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.  Multitoru pikiprofiil ristumisel Multitoru pikiprofiil ristumisel 11421 Laagri-Hüüru tee - 2.175 km 11421 Laagri-Hüüru tee - 1.695 km 1:100 1:100 40.00 40.00 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee L28 Tiiri tee 11184 11184 Kotka tee L13 Kotka tee L29 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee L14 Laagri-Hüüru Laagri-Hüüru Alliku-Laagri Alliku-Laagri kergtee L13 kergtee L12 38.00 Hüüru tee L17 Hüüru tee L17 38.00 36.00 36.00 34.00 34.00 32.00 32.00 2,3m 1,6m 2m 1,3m 1,2m 0,9m 30.00 30.00 1,5m 1,4m Sõidutee Kergliiklustee Kergliiklustee Sõidutee Kergliiklustee 28.00 28.00 R=~400m 26.00 26.00 min0,5m R=~90m min0,5m 24.00 24.00 MCF Group Estonia OÜ Veetrass, h=~2m Veetrass, h=~2m Sidetrass, 27.18 Sidetrass, 27.91 Sidetrass, 27.39 kinnistupiir kinnistupiir kinnistupiir kinnistupiir kinnistupiir kinnistupiir kinnistupiir kinnistupiir MULTITORU MULTITORU 27.62 26.89 26.89 27.00 26.15 27.80 PROJEKTKÕRGUSED PROJEKTKÕRGUSED MAAPINNA MAAPINNA 28.82 28.85 29.00 29.18 29.06 28.96 28.82 28.72 28.31 28.27 28.20 28.10 28.10 28.52 28.52 28.80 28.78 28.67 28.83 28.83 28.65 KÕRGUSED KÕRGUSED 1. PE D75 toru paigaldamiseks rajatakse mõlemale poole teed või tänavat puurimisaugud, kust surutakse puurimisvardad läbi. Kui vardad on stardikaevikust läbi lõpukaevikusse surutud, 1. PE D75 toru paigaldamiseks rajatakse mõlemale poole teed või tänavat puurimisaugud, kust surutakse kinnitatakse varraste külge PE D75 toru ja tõmmatakse tagasi stardikaevikusse. Seejärel tõmmatakse side Multitorustik torusse ning peale töö lõppu taastatakse esialgne olukord. puurimisvardad läbi. Kui vardad on stardikaevikust läbi lõpukaevikusse surutud, kinnitatakse varraste külge PE D75 2. Enne suundpuurimist tuleb ehitajal kindlaks teha olemasolevate trasside asukohad ja sügavused. Selleks kutsuda kohale tehnovõrkude valdajate esindajad. toru ja tõmmatakse tagasi stardikaevikusse. Seejärel tõmmatakse side Multitorustik torusse ning peale töö lõppu taastatakse esialgne olukord. 2. Enne suundpuurimist tuleb ehitajal kindlaks teha olemasolevate trasside asukohad ja sügavused. Selleks kutsuda kohale tehnovõrkude valdajate esindajad. Multitoru pikiprofiil ristumisel 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee - 2.825 km 1:100 40.00 Uus-Klaokse tänav 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee L21 38.00 36.00 1,5m 1,0m 34.00 Sõidutee 2m 32.00 30.00 28.00 26.00 Prj. SK trass Ø500pl, 31.15 põhi 24.00 Truup Ø300pl, 32.36 põhi kinnistupiir kinnistupiir MULTITORU 31,73 31,46 KÕRGUSED 31,03 MAAPINNA 32.77 32.71 32.77 32.94 32.95 32.93 KÕRGUSED REK. SÕIDUTEE 32.80 32.70 32.80 32.90 32.90 PROJEKTKÕRGUSED 1. PE D75 toru paigaldamiseks rajatakse mõlemale poole teed või tänavat puurimisaugud, kust surutakse puurimisvardad läbi. Kui vardad on stardikaevikust 13/03/2024 läbi lõpukaevikusse surutud, kinnitatakse varraste külge PE D75 toru ja tõmmatakse tagasi stardikaevikusse. Seejärel tõmmatakse side Multitorustik torusse ning peale töö lõppu taastatakse esialgne olukord. VT1828_EP_EN-4-01_asendiplaan_2303151116.dwg 2. Enne suundpuurimist tuleb ehitajal kindlaks teha olemasolevate trasside asukohad ja sügavused. Selleks kutsuda kohale tehnovõrkude valdajate esindajad. Projekt Tellija Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond Enefit Connect OÜ Joonis Joonise nr Asendiplaan-pikiprofiilid VT1828_EP_EL-4-01 Projekteeris Janek Lõhmus 53 477 135 Mõõtkava M 1: 100 LEONHARD WEISS OÜ Kontrollis Janek Lõhmus 53 477 135 Staadium Eelprojekt E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Projektijuht Janek Lõhmus 53 477 135 Keel Leht Lehti Registrikood 12083348 EST 9 8  Aasa-Saueaugu 72701:002:0186 72701:002:0385 Selleri 72701:002:2014 72701:002:2015 72701:002:2016 72701:002:2004 Kivi tee 72701:002:2007 Putkepriidu 72701:002:0156 LP 72701:002:2003 Teeprojekt side liitumispunkt " km 2,7-4,541 rekonstrueerimine" ~ A Asulakoht kood 18938 ~ ~ Veski tee 73 // Juntsi 72701:002:0452 ~ Veski tee 72 // Putketriinu 72701:002:1035 ~ LP Putketriinu ~ 2.7 5 km side liitumispunkt ~ Veski tee 75 Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress 72701:002:1887 33101:004:0011 Pilvila Katastripiirid ~ Veski tee 73 ja 75 side liitumispunkt Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel / Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass / 110;l=6) Olemasolev kanalisatsioon NB! A Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - Olemasolev sadeveekanalisatsioon / suundpuurimine ca 11m, 1,0m m LP 2k 2.8 Reservtoru Veski tee 75 / / kinnistu tarbeks 5)-750N, C1828a Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - 2 C1828a-DP1 Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal) suundpuurimine ca 15m, vt pikiprofiili. / km 25 / 2.8 / Projekteeritud sidekaev / Projekteeritud mast / Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - / / / / / / Projekteeritud maasisene multitoru(side) suundpuurimine ca 6m, 1,0m / / / / / / Projekteeritud maasisene multitoru(side) kinnisel meetodil ~ ~ / / Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Veski tee 77 Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - Projekteeritud reservtoru 72701:002:1886 suundpuurimine ca 94m, R-110m / / Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - Taastatav haljasala Iirise 10/02/2023 1,5m (A=32.00 kuni B=31.40) suundpuurimine ca 9m, 1,0m Taastatav betoonkivi sillutis 72701:002:1045 a A=33.50 kuni B=32.90 828 Puurimise suund A-B-ni / / C1 VT1828_EP_EN-4-01_asendiplaan.dwg / / Uus-Klaokse tn 1 Projekt Tellija / 72701:002:0222 Joonis Joonise nr / Asendiplaan VT1828_EP_EL-4-01 / Projekteeris 53 477 135 M 1: 500 Kontrollis 53 477 135 Staadium Eelprojekt / LP E-post [email protected] Projektijuht 53 477 135 Keel Leht Lehti / Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348 EST 5 8 / Veski tee 81  Aasa-Saueaugu 72701:002:0186 72701:002:0385 Selleri 72701:002:2014 72701:002:2015 K2 72701:002:2016 K2 K2 72701:002:2004 K2 Kivi tee 72701:002:2007 PK 2 6 + K2 Putkepriidu 43 72701:002:0156 K2 LP K2 72701:002:2003 Teeprojekt side liitumispunkt " km 2,7-4,541 rekonstrueerimine" K2 ~ A Asulakoht K2 kood 18938 ~ K2 K2 ~ Veski tee 73 // Juntsi 72701:002:0452 K2 ~ K2 Veski tee 72 // Putketriinu 72701:002:1035 ~ K2 LP K2 Putketriinu ~ 2.7 5 km side liitumispunkt ~ Veski tee 75 Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress 72701:002:1887 33101:004:0011 Pilvila Katastripiirid K2 ~ Veski tee 73 ja 75 side liitumispunkt Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel K2 / Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass / 110;l=6) K2 Olemasolev kanalisatsioon NB! A Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - Olemasolev sadeveekanalisatsioon / suundpuurimine ca 11m, 1,0m m LP 2k 2.8 Reservtoru Veski tee 75 / / kinnistu tarbeks 5)-750N, C1828a Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - 2 C1828a-DP1 Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal) suundpuurimine ca 15m, vt pikiprofiili. / km 25 / 2.8 / K2 Projekteeritud sidekaev / Projekteeritud mast / Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - / / / / / / Projekteeritud maasisene multitoru(side) suundpuurimine ca 6m, 1,0m / / / / / / Projekteeritud maasisene multitoru(side) kinnisel meetodil JJ K2 TI ~ ~ / / eta pp Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Veski tee 77 Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - Projekteeritud reservtoru 72701:002:1886 suundpuurimine ca 94m, R-110m / K2 / Multitoru paigaldada kinnisel meetodil - Taastatav haljasala Iirise D1 10/02/2023 1,5m (A=32.00 kuni B=31.40) suundpuurimine ca 9m, 1,0m Taastatav betoonkivi sillutis 72701:002:1045 a A=33.50 kuni B=32.90 828 Puurimise suund A-B-ni / / C1 VT1828_EP_EN-4-01_asendiplaan.dwg / / Uus-Klaokse tn 1 Projekt Tellija / D1 72701:002:0222 K2 Joonis Joonise nr / Asendiplaan VT1828_EP_EL-4-01 / Projekteeris 53 477 135 M 1: 500 Kontrollis 53 477 135 Staadium Eelprojekt / LP D1 K2 E-post [email protected] Projektijuht 53 477 135 Keel Leht Lehti / Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348 EST 5 8 / Veski tee 81  TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKT I KOOSKÕLASTA MISEKS Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Corle OÜ Registri- või isikukood 11270435 Juriidiline aadress või elukoht Uustalu tn 2 Kose alevik, Kose vald Harjumaa 75101 Kontaktaadress Uustalu tn 2 Kose alevik, Kose vald Harjumaa 75101 Telefon +372 5699 9586 E-post [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Eelprojekt Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond VT1828 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Harju maakond , Saue vald, Alliku küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr – 11185 Hüüru-Alliku-Saue km 2,825 Teemaal kulgemine riigitee nr 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee - 2.825 km - projekteeritud trass 2,2m sügavusel, seoses tuleva sadevee kanalisatsiooni ehitusega, kuid tegelikult on teostatav vaid 1,5-1,6m sügavusel. Üle keskmiselt 1,5m sügavust ei ole võimalik tagada järgmistel põhjustel näidatud punktis nr6 (pildid lisatud kaustasse paas_sügavus ristmikul) 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Sidetrasside rajamine tarbijateni . 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt 7.1-2/23/1377-4 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) 1. Seda ruumi nö taga kaevikus (bussipeatuse elektriposti, sõidutee ja kinnistu vahel) saavutada pole võimalik - olud sedavõrd kitsad. Kaevik peaks olema sellisel juhul min 2,5 m sügav, paekivi kõrgus ca 50 cm maapinnalt, paes roksoniga kivi purustades oleks vaja kaevik olema lehtri kujuga (teistmoodi ei saa), kaeviku põhi peaks olema mõõtudega 2,3 x 0,7 m (et kaeviku põhjas tööriistu käidelda) ehk kaeviku ülapiirid lõhuksid kõike ümbruse(elektripost, kinnistu aed, sõidutee, bussipeatus). 2. Kivis puurimiseks kasutatav puurpea on 1,6 m + adapter ehk ligi 2 m meetrit pikk. Puurpea paindenurk on ca 3 kraadi, millega on võimalik suunda valida ehk liikumine kivis puurimisel on äärmiselt piiratud. 3. Puurpea on sellise ehitusega, et temaga otse tagasi hülsstoru tõmmata ei saa (vastupidiselt pehme pinnase töövahenditele nö "labidale" ja vahetatava "kolmhamba" kiirkinnitusele), see tähendab, et puurpea tuleb varrastest lahti ühendada (hüdrovõtmetega, kaevikus), et seejärel kanali puhastaja ja tõmbepea koos hülsstoruga kinnitada (samuti kaevikus). 4. Lahendusena teiselt poolt puurida ei ole võimalik eraisiku kinnistu tõttu. 5. Seega kõige optimaalseim variant on 1,5m, samas kõige sügavaim võimalik sügavus, et projekteeritav sadevee kanalisatsioonile ette ei jääks. Kui tee-ehitus käiku läheb, siis paigaldatakse trassid nii või naa lahtiselt ja see annab kindluse side hülsist turvaliselt mööduda. Multitoru kaitstakse 1250N kaitsetoruga. 6. Projekteeritud sadevee kanalisatsioonist sidevõrgu trass siis asub ülevalt poolt, mis annab võimaluse ka ilma probleemideta kanalisatsiooni toru paigaldada puuritoru alt . T aotleja Ees- ja perekonnanimi Oleg Juskov (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri Allkirjastatud digitaalselt Taotluse esitamise kuupäev 1 8 .03.2024 Saatja: "Tiit Harjak" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: KK Nr 7.1-2/23/1377-4- VT1828 Alliku küla Kuupäev: 2024-03-18 19:45 Tere, Edastan registreerimiseks Laur Kõivule. Parimat, Tiit From: Oleg Juskov <[email protected]> Sent: Monday, March 18, 2024 5:22 PM To: Tiit Harjak <[email protected]> Cc: Zoltan Asszonyi <[email protected]> Subject: RE: KK Nr 7.1-2/23/1377-4- VT1828 Alliku küla Tere Tiit, Vabandan vastusega viivituse pärast. Jõudsin nüüd selle muudatuseni, panin dokid kokku. Kahjuks ei olnud füüsiliselt võimalik antud lõigul tagada veel sügavamalt kinniselt minekut. Eelmise kirja sees 21.09.2023 põhjused kirjeldatud. Panin taotluse juurde ka pildid nii konteineri sisse, kui ka eraldi, et oleks näha et ikka andmed geoloogia kaardi järgi ei ole õiged, paas algab juba sügavusel alates 0,3m. Need uuringud olid veel koos arheoloogiga meil tehtud. Koopiasse panin ka puurimist teostava partneri, juhul kui tekkib küsimusi siis selle kirjale vastuseks võiks ka neid esitada. Lugupidamisega, Oleg Juskov Projektijuht Corle OÜ Tel: +372 5699 9586 Uustalu 2 Kose, EE75101 [email protected] <mailto:[email protected]> Harjumaa, Estonia www.corle.ee <http://www.corle.ee> From: Oleg Juskov Sent: neljapäev, 4. jaanuar 2024 11:53 To: Tiit Harjak <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: KK Nr 7.1-2/23/1377-4- VT1828 Alliku küla Tere Tiit, Head uut aastat! Palun andke teada, kas manuses olev joonis oleks sobilik projekti muudatuse registreerimiseks? Lugupidamisega, Oleg Juskov Projektijuht Corle OÜ Tel: +372 5699 9586 Uustalu 2 Kose, EE75101 [email protected] <mailto:[email protected]> Harjumaa, Estonia www.corle.ee <http://www.corle.ee> From: Tiit Harjak <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: kolmapäev, 18. oktoober 2023 11:01 To: Oleg Juskov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: KK Nr 7.1-2/23/1377-4- VT1828 Alliku küla Tere, projekteerija on selles asukohas näinud ette puurkaevikuga erakinnistule mineku: Meie jaoks on oluline, et truubi põhjast jääks trass vähemalt 1 m sügavamale nagu ristmevälja joonisel kujutatud, Veski tee 75 kinnistu poolses servas min 1,5 m maapinnast ning meie objektiga rajatud teerajatisi ei kahjustata/nende ehitamist ei takistata. St ristmevälja vaates paremal pool teed on meie poolt aktsepteeritav 2,3 m sügavuse asemel 1,5 m. P.S. Teeobjekti geoloogia järgi on selles asukohas pae sügavus ca 1 m maapinnast. Vabandan hilise vastuse pärast. Parimate soovidega Tiit Harjak Juhtivspetsialist Kooskõlastuste üksus Planeerimise osakond 5188201 Valge 4 / 11413 Tallinn / Transpordiamet <https://www.transpordiamet.ee/> From: Oleg Juskov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, September 21, 2023 4:50 PM To: Tiit Harjak <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: KK Nr 7.1-2/23/1377-4- VT1828 Alliku küla Tere Tiit, Palun kooskõlastada trassi sügavuse muudatus, ning lubada vähemalt 1,5m sügavusel antud kohal teeületust: 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee - 2.825 km. Antud kohal projekteeritud trass 2,2m sügavusel, seoses tuleva sadevee kanalisatsiooni ehitusega, kuid tegelikult on teostatav vaid 1,5-1,6m sügavusel. Üle keskmiselt 1,5m sügavust ei ole võimalik tagada järgmistel põhjustel: 1. Seda ruumi nö taga kaevikus (bussipeatuse elektriposti, sõidutee ja kinnistu vahel) saavutada pole võimalik - olud sedavõrd kitsad. Kaevik peaks olema sellisel juhul min 2,5 m sügav, paekivi kõrgus ca 50 cm maapinnalt, paes roksoniga kivi purustades oleks vaja kaevik olema lehtri kujuga (teistmoodi ei saa), kaeviku põhi peaks olema mõõtudega 2,3 x 0,7 m (et kaeviku põhjas tööriistu käidelda) ehk kaeviku ülapiirid lõhuksid kõike ümbruse(elektripost, kinnistu aed, sõidutee, bussipeatus). 2. Kivis puurimiseks kasutatav puurpea on 1,6 m + adapter ehk ligi 2 m meetrit pikk. Puurpea paindenurk on ca 3 kraadi, millega on võimalik suunda valida ehk liikumine kivis puurimisel on äärmiselt piiratud. 3. Puurpea on sellise ehitusega, et temaga otse tagasi hülsstoru tõmmata ei saa (vastupidiselt pehme pinnase töövahenditele nö "labidale" ja vahetatava "kolmhamba" kiirkinnitusele), see tähendab, et puurpea tuleb varrastest lahti ühendada (hüdrovõtmetega, kaevikus), et seejärel kanali puhastaja ja tõmbepea koos hülsstoruga kinnitada (samuti kaevikus). 4. Lahendusena teiselt poolt puurida ei ole võimalik eraisiku kinnistu tõttu. 5. Seega kõige optimaalseim variant on 1,5m, samas kõige sügavaim võimalik sügavus, et projekteeritav sadevee kanalisatsioonile ette ei jääks. Kui tee-ehitus käiku läheb, siis paigaldatakse trassid nii või naa lahtiselt ja see annab kindluse side hülsist turvaliselt mööduda. Multitoru kaitstakse 1250N kaitsetoruga. 6. Projekteeritud sadevee kanalisatsioonist sidevõrgu trass siis asub ülevalt poolt, mis annab võimaluse ka ilma probleemideta kanalisatsiooni toru paigaldada. Üld sõnadega - ristmikul olukord keeruline, kuna antud lõigul ja vajalikuks tegevuseks kitsad olud Veski tee 75 aeda juures pilt: Tänaseks kooskõlastatud sügavus: Lugupidamisega, Oleg Juskov Projektijuht Corle OÜ Tel: +372 5699 9586 Uustalu 2 Kose, EE75101 [email protected] <mailto:[email protected]> Harjumaa, Estonia www.corle.ee <http://www.corle.ee>