Alutaguse vallas Uusküla puhkeala eskiisprojekt tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Uusküla puhkeala projekt Kobras OÜ Koostajad: Kadri Kattai, Kreete Lääne, Triinu Sinimets, Priit Paalo Eskiisi seletuskiri Ala iseloom: Rahulik, looduslik, viisakas, loodusega harmoneeruv, „vahemereline“ õhkkond. Männid, liiv, vaated järvele, luited. Läheduses on maamärgina Uusküla hotell-spa, millega kavandatud ala saab olema funktsionaalselt seotud. Ala läbivad jalgrajad viitavad sellele, et rand on kohalike elanike poolt aktiivselt kasutatav. Kontseptsioon (Joonised: Paiga vaim, Kontseptsioon, Väikevormide näidised): Projektalale luuakse puhkeala, mis on viisaka ja hotelliga harmoneeruva väljanägemisega, ent jätab ruumi loodusele ning ei domineeri selle üle, arvestab luitepealse õrna taimestikuga. Peipsi järve äärsetele aladele on iseloomulikud luited ehk liivakuhjad, mis kujundavad ka projektala iseloomu. Luidetest tulenevad reljeefierinevused ja rannaalast kaugemal olev segamets võimaldab „peita“ erinevaid tegevuspaiku, et mitte ala üle koormata ning säilitada ala omapärase looduse ja pinnavormide võlu, olemus ja tunnetus. Kujunduses on välja pakutud väikevormid, mis oleksid loogelised, kuhja motiiviga (diagonaal või kaar) ja sobituksid värvi poolest nii männitüvede kui ka liivaväljadega. Väikevormid on valitud soojades toonides: puidutooni, liivatooni või roostesest terasest (cor-ten). Mitmetes projekteeritud tegevuspaikades tuuakse nähtavale projektala aluskihis olev liiv ka metsaalal – lahendus iseloomustab projektala järveäärset asukohta ning võimaldab samal ajal rajada turvakatendi ka hoogsamat tegevust nõudvatele mänguelementidele. Eskiislahendus (Joonis: Eskiis): Eskiislahenduse keskseks teljeks on ala läbiv laudtee, mis suunab avastama Peipsi järve luidete ja ranna võlu ning kutsub loodust vaatlema ja selles viibima. Lahenduse eesmärk on suunata inimesi loodusega suhestuma, arvestades samas luidete tundliku taimestikuga. I etapi laudtee trajektoor ühendab kergliiklustee, parkla ja rannaala. See teekoridor on teistest laiem, et rõhutada telje olulisust ja jätta ruumi ka promenaadil toimuvate kohtumiste ja tegevuste jaoks. Ühtlasi on see suund, mida mööda tõenäoliselt liigub enim rahvast, sest see on otsetee hotellist järveni. Trajektoori äärde on kavandatud kohvik ja wc, kioskid, istumis- ja söömisvõimalused ning randa teenindavad funktsionaalsed elemendid (riietuskabiin, kraanid vee võtmiseks ja jalgade pesemiseks). Lastele on kavandatud loodusliku ilmega mänguelemente, mis kutsuksid loodusega mängima ka neid, kes looduses harva viibivad (nt lamapuidust ronimiselemendid, käbidega märki tabamise mäng). Laudtee trajektoor on rannani valgustatud. Valgustite osas on välja pakutud luiteni puidust pollarid, luitest alla kulgeva panduse ääres kaalutakse valgusketi kasutamise võimalusi, mis looks metsa vahele hubase atmosfääri. Ujuvkai saab valgustada portatiivse lahendusega (nt aku pealt). Peapromenaadi lähedusse ranna-alale on ette nähtud sobiv asukoht informatiivsele avaliku ranna infotahvlile, enne luiteserva on kavandatud asukoht turvakaamerale, mille kaudu oleks võimalik jälgida ranna rahvastatust. II etapi laudtee laiendab liikumistrajektoori piki luitemännikut. Tee on siin põhitrajektoorist kitsam, ent piisavalt lai, et mahuks liikuma ka ratastooliga. Tee äärde on kavandatud mitmeid istumiskohti, sest siin avanevad kauneimad vaated järvele ja ranna-alale. Istumiskohad on paigutatud nii, et tee kulgeks nende eest, tagades toetatud seljataguse tunde. Peapromenaadilt idasuunas viiv laudtee on mõeldud ennekõike rahulikeks tegevusteks, läänesuunas viiva laudtee äärde kavandatud istumiskohtade lähedusse paigutatakse ka väiksemamõõdulisi mänguelemente. Vee ääres viibijatele on istumiseks või asjade asetamiseks kavandatud pingid ka rannas paiknevate põõsagruppide lähedusse. III etapi laudtee võimaldab külastajal suunduda tagasi parklasse ilma sama trajektoori läbimata. Raja äärde on kavandatud mõned mänguelemendid, et pakkuda ka sellel lõigul avastamist ja aktiivsemaid tegevusi. Laudtee on kavandatud vastupidavast lehisepuidust ning paigutatud vaiadele, et säästa säilitatavate puude juurestikku. Tee järgib võimalikult palju looduslikku reljeefi ja väljakujunenud liikumisradasid – vajadusel on ligipääsetavuse suurendamiseks kavandatud platvorme või paigutatud tee maapinnast kõrgemale. Luitest randa pääsemiseks on kavandatud lisaks kesksele pandusele ka trepid või järsemad kaldteed, mis võimaldavad külastajal randa liikuda ka projektala ida- ja lääneservast. Joonisel on näidatud tee põhimõtteline trajektoor – asukohta täpsustatakse põhiprojekti staadiumis, võttes arvesse vertikaalplaneerimise lahendust ja dendroloogilise inventuuri tulemusi. Parkimine ja liikluskorraldus: Parkla on kavandatud projektala kirdeosasse, olemasoleva sissesõidutee jätkuna. Parkla on jaotatud väiksemateks osadeks (nö parkimissoppideks), et see sulanduks olemasoleva kõrghaljastuse vahele ning võimaldaks maksimaalselt haljastust säilitada. Ühesuunalise ringsõidu kontseptsioon võimaldab hoida parklat läbiva tee võimalikult tagasihoidliku ja väikesemahulisena. Liikumisraskustega inimeste parkimiskoht on kavandatud laudtee ja tulevaste teenindushoonete lähedusse. Parklast laudteeni on kavandatud tihendatud kruusakattega tee, mis lihtsustab müügikioskite teenindamist. Tee on kavandatud laudtee poolses otsas laiemana, et kergliiklejatel oleks võimalik peatuvast teenindussõidukist mööda pääseda. Ranna hooldamisest: Randa hooldava transpordi trajektoor on paigutatud kavandatud promenaadist ja tegevustaskutest kaugemale, et see ei lõhuks laudteed ega häiriks promenaadil jalutajaid. Traktori tarbeks on kavandatud puutüvede vahele ruum, kus masin saab liikuda. Näidatud trajektoor kulgeb kaldanõlvast alla võimalikult lauge koha peal. Juhuks, kui päästeauto peab saama rannale lähemale, nähakse ette metsaalusel teetrajektoori osal pinnase tugevdamine. Rannapoolsel alal jäetakse teekoridor olemasoleva katendiga, et mitte pinnast rikkuda ning võimaldada hooldusmasina juhil olenevalt rannaäärsete liivavallide paiknemisest vajadusel veidi erineva nurga alt rannale läheneda.  PAIGA VAIM Uusküla puhkeala projekt Eskiis Koostajad: Kadri Kattai, Kreete Lääne, Triinu Sinimets, Priit Paalo, Kobras OÜ Aluskaart: Maa-ameti punktipilv, 2022 Reljeef: Elker RMT OÜ, 2021 Tihe puistu vaheldub väiksemate Üleminek rannaalale. Õhkkonda loob Avar, pikk ja kitsas liivariba, kust avanevad lagendikkudega. Puistu on keskealine liustikuvee, tuule ja lainetuse poolt kaugeleulatuvad vaated järvele ja piki (ca 60 a), peamine puuliik mänd, kask, kujundatud reljeef, liivane luitepealne randa mõlemas suunas. Omapärane haab. Lehtpuude rohkuse tõttu on koos vanade mändidega ning looduslike nähtuste mõju hoiab vaated suletud. Ranna lähedusele rannikuline mikrokliima. Avanevad rannajoont dünaamilisena. Näiteks viitavad grupiti kasvavad männid ja ilusad järvele suunatud puudega uhuvad rüsijää ja lained järjepidevalt hajusalt üle ala kasvavad kadakad. raamistatud vaated, suureneb tuule ja randa peeneteralist liiva, tekitades nn Ajalooliselt on selles frondis paiknenud lainete heli ning rand muutub väga "laulvad liivad". Kevadine suurvesi ja avar heinamaa, ala on hakanud tajutavaks. kestev tugev lõuna- ja edelatuul toob metsastuma ca 20. sajandi keskpaigast. suure veemassi järve põhjaossa tekitades Kaunis istumis- ja jalutamispiirkond, ajutise üleujutuse kuni luite jalamini. Puistu võimaldab märgata metsa- kus puud pakuvad palaval suvepäeval elustikku ja nautida privaatsust. varju. Hea koht päevitamiseks, aga mitte püsivate rajatiste paigutamiseks. JÄRV Peipsi ranna unikaalne maastik Luitenõlv, kus samblakate ja Tegu on suure järvega, muutub siin tajutavaks. Tihe paljanduv liiv vahelduvad mille vastaskallast palja puistu asendub madala ja põõsapuhmastikega. Põõsastik ja silmaga ei näe. Tekib hõreda rannikualale maapinna reljeef pakuvad tuulte avavee tunnetus. Asfalteeritud iseloomuliku kidura puurindega ja päikese eest varjulisemaid Supluskohas on jalgtee (peamiselt pihlakas). Ruum kohti. järvepõhi lauge ja ühendab ala muutub avaramaks, õhk aeglaselt sügavaks ümbritseva tuulisemaks. Avanevad vaated Luite tagasihoidlik taimestik ja minev. piirkonna ja ranna suunas ning kostub tuulte struktuur tekitavad rannalise hotelliga. ja lainete heli. õhkkonna. Suur järv võimaldab paigaldada ujuvkaid, et Hea piirkond lagendikele Reljeef on kohati järsk, igalt poolt avarust veelgi paremini tegevustaskute kavandamiseks. ei ole mugav vee äärde pääseda. kogeda.  KONTSEPTSIOON Uusküla puhkeala projekt Eskiis Koostajad: Kadri Kattai, Kreete Lääne, Triinu Sinimets, Priit Paalo, Kobras OÜ JUURDEPÄÄS PEIDETUD TEGEVUSED TEE PR OM LUITEMÄNNIK EN AA D AD E NA PR OM RAND VAATED JÄRV 0 10 20 30 50m  Uusküla puhkeala väikevormide näidised Istumiskohad (neist keskmine Valgustid selja- ja käetugede lisamise võimalusega) Funktsionaalsed elemendid Mänguelemendid Uusküla puhkeala katendite näidised Niidetud jalgrajad Lehisepuidust laudtee Parklas ja parklat laudteega ühendaval teel - kruusakatend ja pruun äärekivi Loodusliku ilmega ranna hooldusmasina trajektoor olemasolevate puude vahel  .91 .94 34 34 .38 35 .98 34 Märkused: 35 .22 A 34 .90 UJUVKAI VÕIMALIK ASUKOHT 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ juulis 2026 mõõdistatud "Uusküla puhkeala 35 .28 34 .85 .82 geodeetiline mõõdistus" geoalust M 1:500. Kauksi-Vasknarva teelõik ja sellel paiknevad 34 .90 34 tehnovõrgud on kajastatud vastavalt 2025 ja 2026 aastal koostatud teostusmõõdistustele. 35 .07 34 .83 .15 34 .79 Ujuvkai Katastriüksuste piirid on kajastatud Maa-ameti geoportaali info põhjal seisuga 20.05.2026. 35 3 .8 34 2. Projektala jääb terviklikult 10.09.2026 kinnitatud Alutaguse rahvuspargi laienemise alale. .0 4 35 .11 34.81 34 35 .78 .67 3. Projektala jääb terviklikult Peipsi järve piiranguvööndi alale. Metsamaal ulatub 34 .95 34 34 .10 .84 34 .71 35 .94 ehituskeeluvöönd looduskaitseseaduse kohaselt kalda piiranguvööndi piirini. 34 34 .02 .66 35 .88 34 .95 4. Projektala jääb terviklikult Kauksi-Remniku väärtusliku maastiku alale. 34 .99 5.0 8 34 34 .84 Linnu tee 13 A 3 34 .99 5. Projekti joonised ja seletuskiri on lahutamatult seotud osad. A .94 Mänd 13001:001:1103 .0 6 34 35 4.8 7 .90 3 34 .89 .87 34 34 .01 .87 35 .93 34 34 6 .89 .99 .6 34 34 34 .80 .83 34 34 34 .93 MÄNNID A 4 .8 0 0 .7 .71 34 2 .9 34 .9 34 34 34 34 34 .50 .69 34 .76 34 34 .71 .59 34 Linnu tee 6 .71 ne .63 34 li 34 .73 LU ha A -ko 4 12201:001:0047 34 .78 34 .6 AS 2 a .6 8 TS 2 rkl 34 34 .73 ME pa 2.7 .7 34 4 0 .4 34 .81 A 34 3.5 .70 34 3.5 .88 a tee .32 A Mänd arv 34 34 .39 .81 34 Männiku tee 40 n Linnu tee 11 sk 34 12201:001:0887 i - Va .29 12201:001:0014 34 .88 ks 1 34 34 .93 K au :037 1 1 .35 11 :00 9 34 34 . 8 Ie 13 20134.42 pe tapp ap Mänd 35 .00 A 12 ro - 2, me 5 m 8 34.4 na 35 .08 ad laiu 7.0 35 .06 5 n e .06 34.5 35 Tul pektii one .00 6 2.7 per vikuho 35 .1 WC s 35 koh .60 3.5 evi 34 s .09 .12 35 35 ku vne .03 .63 34 35 Mänd .69 A 34 Mänd 3.5 A 3 4.6 6 MÄNNID .73 34 34 .70 5.0 7 34.7 .73 34 TINGMÄRGID .80 34 34.7 6 olemasolev katastriüksuse piir Kiosk 4 4 34.8 A 34.8 35 projektala piir .2 Piknikulauad ja- 0 35 34.98 .2 0 34.9 2 Istumiskoht toolid . lemendid 35.06 Peipsi järve asukoht põhikaardil mängue t, l liiv NOORED oh Iisaku metskond 163 MÄNNID Istumisk Turvaala NOORED 12201:001:1057 olemasolev kallasrada (10 m MÄNNID põhikaardil oleva veekogu veepiirist) Ki Ra os n Sarapuu k Regulaarselt tra da h e e ns kalda ehituskeeluvöönd (100 m po oolda niidetav lagendik un rd Ist lai juu rdi tra a v Ve (võimalik sulgpalli põhikaardil oleva veekogu veepiirist) - um dte 5 m rkla jek ja ek mängimise ala) vt ka märkus 3 ht vi as p - isk too la ra o pe a lau iv 1, i pa r tag etap oh isk su n, t m kr tu olemasolev veekaitsevöönd (20 m III aa e Is n põhikaardile kantud veekogu piirist) olemasolev tee / tehnovõrgu kaitsevöönd t Võimalik ea sukoh kiigepuu KAITSEALUSED SUURED MÄNNID lig ikaudn olemasolev teekaitsevöönd va raja Istumiskoht Niideta Võimalik Ol klas ku lehtpuu / okaspuu / säilitatava puu või em ep Istumiskoht Puu as esa puude grupi nimetus ole Rannakaamera Istumiskoht v Riietuskabiin, posti asukoht KAITSEALUSED SUURED MÄNNID KAITSEALUSED SUURED MÄNNID lamatüved metsaala / põõsastik a lik ronimiseks im Võ epuu - II etapp dtee vääriselupaik (männikud ja kiight / m laiune lau tu m isk o 1 ,5 männisegametsad) / rohevõrgustiku Is ment mänguele Mänd tugiala lõunapiir oht/ KAITSEALUSED SUURED MÄNNID KAITSEALUSED SUURED MÄNNID Istumisk Mänd projekteeritud tihendatud kruusa katend / tvorm vaatepla hooldusmasina liiklemistrajektoor Istumiskoht projekteeritud lehisepuidust laudtee / KAITSEALUSED SUURED MÄNNID niidetav rada Võimalik platvorm projekteeritud puidust ajutine laudtee / trepp või järsem laudtee osa (ei ole t iskoh kõigile ligipääsetav) Istum projekteeritud inventar / likvideeritav puu gid Rannapin veetorustik / reovee kanalisatsiooni- l torustik (ühenduskohaga) Infotahve Iisaku metskond 35 id v valgustuskaabel / sidekaabel 12201:001:0460 Rann aping Teisaldata laudtee (ühenduskohaga) id aping Rann projekteeritud kahesuunaline / ühesuunaline sõidutee Ujuvkai 0 5 10 25 50 m ALUTAGUSE VALLAVALITSUS UUSKÜLA PUHKEALA PROJEKT Priit Paalo ESKIIS Kadri Kattai, Kreete Lääne, Triinu Sinimets Priit Paalo 1:500 2026-141 ESK MA-4-02 v01 14.09.2026 Saatja: "Liina Talistu" <[email protected]> Saaja: [email protected], "RMK" <[email protected]>, [email protected] Teema: Uusküla puhkeala eskiisprojekt tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Kuupäev: 2026-10-05 07:21 Tere Edastan tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Alutaguse valla Uusküla puhkeala eskiisprojekti <https://alutaguseeduee-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/liina_talistu_alutagusevald_ee/IgDelnR5CJiQTbcn4dbJkEupAfMz3O162fWc1CpyKf7Gcrw> Uuskula_2026-09-14_eskiis​​ˇ Projekteeritav maa-ala hõlmab Iisaku metskond 163 (12201:001:1057) ja osaliselt Iisaku metskond 35 (12201:001:0460) katastriüksuseid. Tegemist on riigi omandis olevate maaüksustega, mille valitseja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Isikliku kasutusõiguse seadmine on pooleli, notari aeg on kokkulepitud 9. oktoobriks. Projekti maa-ala piirneb riigiteega 13111 Kauksi-Vasknarva. Maa-alal kehtib Uusküla spa-hotelli ja selle lähiala detailplaneering: <https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/planning/30103164> https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/planning/30103164 Palume märkused esitada hiljemalt 16.10.2026. Lugupidamisega Liina Talistu | planeerimis- ja arendusteenistuse juht Alutaguse Vallavalitsus +372 56 203 048 <mailto:[email protected]> [email protected] <mailto:[email protected]> www.alutagusevald.ee