Detailplaneeringu kooskõlastamine

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSTE TABEL maapinnast ja ABS m (maapealne/maa-alune) (maapealne/maa-alune) (maapealne/maa-alune) üksuse liikide kaupa) osakaalu % (katastri- parkimiskohtade arv ehitisealune pind m² katastriüksuse siht- hoonete arv krundil maa sihtotstarve ja maa sihtotstarve ja osakaalu % (detail- krundi planeeritud planeeringu liikide otstarbe kaupa m² suletud brutopind normatiivne ja hoone kõrgus Kitsendused maksimaalne korruselisus korterite arv kavandatud Pos nr suurus m² kaupa) elamu elamu abihoone rannapiirangu-, veekaitse- ja 1 1775 300/300 2k/-1k* 2 EE100% E100% 740/740 - 2/3 9.0m/ 5.0m/ ehituskeeluvöönd abihoone 11.1abs 7.1abs korduv üleujutusala 1k/-1k* teekaitsevöönd 8 300/300 elamu elamu abihoone L 100% 2 2106 2k/-1k* 2 EE100% E100% 840/840 - 2/3 ühekorruseline 9.0m/ 5.0m/ 6 - - - hoone 360/300 abihoone 11.5abs 7.1abs 1k/-1k* 1279 m² P P L 100% elamu elamu abihoone 3 2050 290/290 EE100% E100% 820/820 - 2/3 2k/-1k* 2 7 - - - ühekorruseline 9.0m/ 5.0m/ abihoone 11.5abs 7.5abs 1418 m² P P hoone 350/300 1k/-1k* elamu elamu abihoone 4 1510 260/260 2k/-1k* 9.0m/ 5.0m/ 2 EE100% E100% 600/600 - 2/3 5 abihoone 11.0abs 7.0abs 1k/-1k* 5 elamu elamu abihoone 5 2710 390/390 2k/-1k* 2 EE100% E100% 1080/1080 - 2/3 9.0m/ 5.0m/ 5 abihoone 10.8abs 6.8abs 1k/-1k* EE 100% 9m/5 300m² 6 1279 1 2,5K/-1 300m² 1+1 - - - - L100% L100% - - - 1775 m² P2 P1 7 1418 - - - - L100% L100% - - - EE 100% 5 9m/5 390m² 5 2,5K/-1 390m² 1+1 8 juurdepääsutee planeerimiseks on kaasatud Orusuu maaüksus *maa-aluse korruse rajamisel arvestada üleujutuse riskiga 2710 m² P2 P1 4 8 5 4 5 11449 PLANEERINGUALA NÄITAJAD: 5 A AL 5 US Planeeringuala suurus 12520 m² J UT 5 Kavandatud kruntide ja katastriüksuste arv 7 TINGMÄRGID EU Krunditava ala maa bilanss: V ÜL elamumaa 5 9823 m² 78% PLANEERINGUALA PIIR EE 100% transpordimaa 2 2697 m² 22% R DU ND 9m/5 300m² KATASTRIÜKSUSE PIIR KO ÖÖ 2 2,5K/-1 300m² 1+1 S EV 2106 m² P2 P 1 PLANEERITAVA KRUNDI PIIR AIT 5 E K 5 PLANEERITAVA ELAMU/ABIHOONE HOONESTUSALA VE 5 A NN PLANEERITAVA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT RA 14 5 PLANEERITAV TEE REKONSTRUEERITAVA RISTMIKU ALA (ESIALGNE ALA) EE 100% 9m/5 260m² PLANEERITAV PIIRDEAED 4 2,5K/-1 260m² 1+1 7,5 PLANEERITAV SISSESÕIT/SISSEPÄÄS 1510 m² P2 P1 20 5 JUUDREPÄÄS PLANEERINGUALALE 5 5 5 JUUDREPÄÄS KALLASRAJALE M 30 30 5 EHITUSKEELU VÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK D ÖN KORDUV ÜLEUJUTUSALA PIIR VÖ RANNA VEEKAITSEVÖÖND 20 M SE 8 AIT RANNA EHITUSKEELUVÖÖND 100 M EE 100% ND EK 3 9m/5 290m² 1+1 Ö SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA Ö TE 2,5K/-1 290m² V 2050 m² P2 P1 LU EE 5 K US OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED IT 5 EH NA ELEKTRI ÕHULIIN N RA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND MÄRKUSED 1. Geodeetiline mõõdistus – OÜ AderGeo, 01.06.2025. a, töö nr M100625 (koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis). Koostas A.Ader, geodeet tase 5. Liitumisnähtavus 90 km/h 2. Planeeritava hoonestuse, tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on esmane ja täpsustub ehitusprojektiga. KRUNDI EHITUSÕIGUS alla 100 a/ööp 7 x 190 m SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES Planeeringu koostamise Jõelähtme Vallavalitsus J E TME VA D J ES Ü A Töö nr 634 EHITISEALUNE PIND – MAAPEALNE / MAA-ALUNE 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE korraldaja SUURIM ALUNE ARV ANNAVES I TEE 1 2 3 4 JA 5 MAAÜ S STE DP KORRUSE- LISUS PIND KRUNDIL PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES Planeerija Optimal Projekt OÜ M 1:500 KRUNDI SUURUS Pn Pn PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES NIN IA A DETAI P ANEE IN Arhitekt I. Punger 06.10.2026 Projektijuht E. Netse P IJOONIS AS - 04  Jõelähtme Vallavalitsus Teie 08.09.2026 nr 6-4/4650 [email protected] Postijaama tee 7 Meie 07.10.2026 nr 7.2-2/26/11910-5 74202, Harju maakond, Jõelähtme vald, Jõelähtme küla Jõelähtme vald Jõesuu küla Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõelähtme vald, Jõesuu küla, Rannaveski tee 1 (katastritunnus 24505:002:0137), 2 (katastritunnus 24505:002:0138), 3 (katastritunnus 24505:002:0139), 4 (katastritunnus 24505:002:0141) ja 5 (katastritunnus 24505:002:0142) maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamuala rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Optimal projekt OÜ töö nr 634 „Jõelähtme vald, Jõesuu küla Rannaveski 1-5 maaüksuste ja lähiala detailplaneering“. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Ristumiskoha rekonstrueerimisel riigiteelt 11262 km 4,66 tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. - Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Krista Einama peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisad: Seletuskiri ja põhijoonis Krista Einama 58627026, [email protected] 2 (2)  Töö nr 634 Harjumaa, Jõelähtme vald, Jõesuu küla RANNAVESKI TEE 1, 2, 3, 4 ja 5 MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Jõelähtme Vallavalitsus, registrikood 75025973 Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202 [email protected] PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515 MTR reg.nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT JA SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri 56 605 462 [email protected] Ege Netse 5168442 [email protected] Tallinn 2026  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering KÖITE KOOSSEIS: I MENETLUSDOKUMENDID II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................... 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................................. 4 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS ......................... 4 4. VASTAVUS JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERINGULE .......................................................... 4 4.1. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendus ......................................................................... 5 5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................................ 6 5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ................................................................................ 6 5.2. Planeeringualaga külgnevad maaüksused ja nende iseloomustus......................................... 7 5.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud...................................................................................... 7 5.4. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................................... 7 5.5. Olemasolev haljastus ja keskkond ......................................................................................... 7 5.6. Kehtivad piirangud ja kitsendused ......................................................................................... 7 6. PLANEERINGU ETTEPANEK ..................................................................................................... 7 6.1. Krundijaotus .......................................................................................................................... 7 6.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................................. 7 6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .................................................................................................... 8 6.4. Piirded ................................................................................................................................... 8 6.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus.................................................................... 8 6.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted......................................................................................... 9 6.7. Keskkonnakaitse ................................................................................................................... 9 6.7.1. Radooniriski vähendamise võimalused ........................................................................... 9 6.7.2. Müra ja vibratsioon .......................................................................................................... 9 6.7.3. Keskkonnalubade taotlemise vajadus ........................................................................... 10 6.7.4. Tuleohutusnõuded ........................................................................................................ 11 6.8. Servituutide seadmise vajadus ............................................................................................ 11 6.9. Tehnovõrkude lahendus ...................................................................................................... 11 6.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ....................................................................................... 11 6.9.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ........................................ 12 6.9.3. Elektrivarustus .............................................................................................................. 13 6.9.4. Sidevarustus ................................................................................................................. 13 6.9.5. Soojavarustus ............................................................................................................... 13 6.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks ................................................................................ 14 6.11. Planeeringuala tehnilised näitajad ..................................................................................... 14 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ............................................. 14 7.1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale ............................................................................................ 14 7.2. Majanduslikud mõjud ........................................................................................................... 14 7.3. Kultuurilised mõjud .............................................................................................................. 14 7.4. Mõju looduskeskkonnale ..................................................................................................... 14 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ........................................................................................ 15 III JOONISED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:500 AS-04 Põhijoonis M 1:500 2  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering IV LISAD Tehnilised tingimused: Teostatud uuringud:  topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 01.06.2025. a, töö nr M100625; V KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE 3  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering II SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED  Planeerimisseadus;  Harju maakonnaplaneering 2030+;  Jõelähtme valla üldplaneering (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40);  koostamisel olev Jõelähtme valla üldplaneering (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 16.10.2025 otsusega nr 273);  Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri;  Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;  Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”;  siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;  siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;  Jõesuu küla, Rannaveski maaüksuse detailplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 25.06.1998 otsusega nr 123;  muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused elu- ja abihoonete kavandamiseks, juurdepääsu, tehnovarustuse lahendamine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala suuruseks on ca 1,8 ha. Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, planeeringuala kontaktvööndis kehtestatud ja menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritava hoonestusega. Maaüksustel kehtib Jõelähtme Vallavolikogu 25.06.1998 otsusega nr 123 kehtestatud Rannaveski maaüksuse detailplaneering, millega ei ole taotletud ehituskeeluvööndi vähendamist. Planeeritav maa-ala paikneb Jõelähtme vallas Jõesuu küla loodeosas. Planeeringualale on juurdepääs 11262 Ruu-Ihasalu teelt, Rannaveski tee kaudu. Planeeritav ala piirneb elamu- ja maatulundusmaa maa sihtotstarbega kinnistutega, kus hoonestus on valdavalt 1- ja 2-korruseline, eri aegadel püstitatud, erineva tihedusega, puudub selge mahuline struktuur ja ühtne arhitektuur. Sihtotstarbega elamumaa katastriüksused on suurustega vahemikus 4824 – 6250 m², hoonestatud üksikelamutega. Ühistranspordi peatus asub Ruu-Ihasalu teel ~50 m kaugusel. Üldhariduskoolid ja lasteaiad on Kostiveres, Neemel ja Lool. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE KIRJELDUS Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:  elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Maaüksuse korrastamine ja sihtotstarbelisse kasutusse võtmine;  keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust;  toimiva ning vajadustele vastava infrastruktuuri loomine. 4. VASTAVUS JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERINGULE Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40) kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustuses. 4  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 4.1. Kehtiva üldplaneeringu muutmise põhjendus Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks. Rannaveski maaüksuse detailplaneering, mille elluviimisega on alustatud, moodustatud on planeeringujärgsed krundid ja tehtud on muid ettevalmistavaid tegevusi. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud planeeritavate kruntide suuruse muutmine. Uue planeeringu koostamise eesmärgiks on vähendada kinnistutel ehituskeeluvööndit, et varasemalt määratud ehitusõigust oleks võimalik ellu viia. Kuigi kruntide piire ei muudeta, on krundite suuruse tõttu detailplaneering üldplaneeringut muutev. Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 16.10.2025 otsusega nr 273) kohaselt jääb planeeringuala väikeelamu ja puhke otstarbelisele maa-alale. Kavandataval tegevusel puudub vastuolu koostamisel oleva üldplaneeringuga. Jõelähtme valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt ei kuulu ala ÜVK piirkonda. Uute elamute kavandamine ja elukeskkonna tihendamine on kehtiva maakonnaplaneeringu ja koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu üks eesmärkidest. Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda. Väljavõte koostamisel oleva Jõelähtme üldplaneeringu maakasutuse kaardist: 5  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 5.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Jõesuu külas, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksustel. Juurdepääs planeeringualale on 11262 Ruu-Ihasalu teelt Rannaveski tee kaudu. Planeeringuala ümbruses paiknevad elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Maa-ameti andmetel 11.09.2025  Rannaveski tee 1 Katastriüksuse tunnus: 24505:002:0137 Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Maaüksuse pindala: 2206 m²  Rannaveski tee 2 Katastriüksuse tunnus: 24505:002:0138 Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Maaüksuse pindala: 2270 m²  Rannaveski tee 3 Katastriüksuse tunnus: 24505:002:0139 Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Maaüksuse pindala: 1703 m²  Rannaveski tee 4 Katastriüksuse tunnus: 24505:002:0141 Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Maaüksuse pindala: 2336 m²  Rannaveski tee 5 Katastriüksuse tunnus: 24505:002:0142 Maakasutuse sihtotstarve: elamumaa 100% Maaüksuse pindala: 2934 m² Maaüksused on hoonestamata. Lähiala, Orusuu maaüksus (24501:001:0728 100% maatulundusmaa ) ja Neeme kergtee lõik 21 (24505:002:0249 100% transpordimaa) on kaasatud juurdepääsutee planeerimiseks. 6  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 5.2. Planeeringualaga külgnevad maaüksused ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Orusuu 156322 m² 24501:001:0728 Maatulundusmaa 100% Neeme kergtee lõik 21 1583 m² 24505:002:0249 Transpordimaa100% Oruranna 6250 m² 24505:002:0126 Elamumaa 100% Metsatoa 4824 m² 24505:002:0125 Elamumaa 100% Jõekalda 116686 m² 24505:002:0067 Maatulundusmaa 100% Rannaveski tee 7 3550 m² 24505:002:0144 Elamumaa 100% Rannaveski tee 6 2616 m² 24505:002:0143 Elamumaa 100% 5.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeringualale on tagatud 11262 Ruu-Ihasalu teelt (24501:001:0153, 100% transpordimaa) ja riigi omandis oleva Orusuu (24501:001:0728, 100% maatulundusmaa) maaüksusel paikneva Rannaveski tee (ADS viide LP02213765) kaudu. 5.4. Olemasolev tehnovarustus  elektriõhuliin alla 1kV kaitsevöönd;  elektriõhuliin 1-20kV kaitsevöönd; 5.5. Olemasolev haljastus ja keskkond Maaüksustel kasvab kohati kõrghaljastus. 5.6. Kehtivad piirangud ja kitsendused  Elektriõhuliinid alla 1kV ja 1-20kV kaitsevööndid;  korduv üleujutusala;  Läänemere ranna kallasrada, veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd;  teekaitsevöönd 30 m. 6. PLANEERINGU ETTEPANEK Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata kavandatavatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ja hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete rajamiseks, kavandada kruntide juurdepääsud ja tehnovarustuse lahendus. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks. 6.1. Krundijaotus Alale on planeeritud viis elamumaa sihtotstarbega krunti suurusega 1510- 2710 m² ja kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti suurusega 1212-1071 m². Elamumaa kruntide suurused on kavandatud lähtuvalt Jõelähtme Vallavolikogu 25.06.1998 otsusega nr 123 kehtestatud Rannaveski maaüksuse detailplaneeringust. Planeeringuga määratakse maaüksustele ehitusõigus ja hoonestustingimused. 6.2. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse planeerimisseaduse § 126 lg 4 kohaselt: Pos Krundi kasutamise siht- Suurim Suurim ehitise- alune Ehitiste lubatud max nr otstarve või sihtotstarbed // hoonete arv pind kõrgus: põhihoone / katastriüksuse sihtotstarve krundil abihoone (põhihoone / abihoone) 1 EE 100% // E 100% 3 (1 / 2) 300 m² 9m/5m 2 EE 100% // E 100% 3 (1 / 2) 300 m² 9m/5m ühekorruseline hoone 360 m² 3 EE 100% // E 100% 3 (1 / 2) 290 m² 9m/5m ühekorruseline hoone 350 m² 4 EE 100% // E 100% 3 (1 / 2) 260 m² 9m/5m 7  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering Pos Krundi kasutamise siht- Suurim Suurim ehitise- alune Ehitiste lubatud max nr otstarve või sihtotstarbed // hoonete arv pind kõrgus: põhihoone / katastriüksuse sihtotstarve krundil abihoone (põhihoone / abihoone) 5 EE 100% // E 100% 3 (1 / 2) 390 m² 9m/5m 6 L 100% - - - 7 L 100% - - - 6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded  Krundil võib paikneda üks elamu ja kaks abihoonet;  hoone ehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt viie meetri kaugusele;  elamu suurim lubatud kõrgus on 9 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust;  abihoone lubatud suurim kõrgus on 5 m, suurim lubatud korruste arv 1;  planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned);  pos 1 ja pos 5 osas võib maapinda tõsta ~0,6 m korduvast üleujutusalast tulenevalt;  hoonete ±0.00 on olemasolevast maapinnast kuni 1 m kõrgemal;  katusekalle: ühepereelamud ja abihooned 0 – 45°; katuse tüüp- madalakaldeline, viil- või kelpkatus;  katusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki;  välisviimistluses võib kasutada fassaadimaterjalina kivi, krohvi ja puitu;  vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;  abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;  tänavaäärsed piirded peavad olema piirkonda sobivad nii materjali, kui kõrguse poolest. Piirete suurim lubatud kõrgus 1,5 m. Piirete asukoht ja kujundus peab sobituma naaberkinnistute piiretega ja täpsustub ehitusprojektiga. Projektis anda naabritele privaatsust tagavate piirete lahendus. Plankpiirded pole lubatud. Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja teatise kohustuslike ehitiste ehitisealuste pindade summa. Hoonete projekteerimisel arvestada lähiümbruste planeeringutega ja naaberhoonestusega. Insolatsiooni osas lähtuda Euroopa standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldiseid mahtusid ja proportsioone. 6.4. Piirded Piirete suurim lubatud kõrgus tee poolsel küljel on 1,5 m. Piirete asukoht ja kujundus peab sobituma naaberkinnistute piiretega nii materjali kui kõrguse poolest. Võrkpiirded on lubatud kruntide vahelisteks piirdeaedadeks kõrgusega kuni 1,5 m. Piirdeaia asukoha valimisel tuleb arvestada teehooldusvajadusega. Projektis anda naabritele privaatsust tagavate piirete lahendus. Plankpiirded pole lubatud. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. 6.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritavale alale on juurdepääs 11262 Ruu-Ihasalu teelt, läbi kohaliku Rannaveski tee. Juurdepääsu tagamiseks on alale planeeritud kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 6 ja pos 7). Olemasoleva tee pikendusena on planeeritud uus transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 6. Juurdepääsu tee rajatakse kõvakattega Planeeringuga ei ole teekaitsevööndisse ette nähtud ehitustegevust ega tehnovõrkude rajamist. Parkimist ja tagurdamist riigiteel planeering ette ei näe. Rannaveski tee (ADS viide LP02213765) ristmik on planeeritud rekonstrueerida. Ette nähtud on teepervel kasvava võsa maha võtmine, tagamaks nähtavuse 11262 Ruu- Ihasalu teele, tagada nähtavus kergliiklejatele. Pääs kallasrajale on tagatud läbi planeeritava krundi pos 6. 8  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering Planeeringualasisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Parkimine on lahendatud oma krundil. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 6.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Krundi haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoone ehitusprojekti staadiumis, kus antakse täpne haljastuse lahendus. Kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt väljaspool planeeritavat hoonestusala ja sissesõiduteed. Eelprojekti asendiplaanilises lahenduses (kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht) lähtuda põhimõttest, et hoonestusalas tuleb säilitada maksimaalset kõrghaljastus ehitistest (rajatistest) vabaks jääval alal. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügikonteineri täpne asukoht määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Rakendada jäätmete sorteeritud kogumist – taaskasutatavaid, sega-, olme- ja ohtlikud jäätmed (nt Hg-lambid, patareid, väetisekotid jms) koguda liikide kaupa eraldi. Prügivedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega maaüksuse omanik sõlmib vastava lepingu Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätme teke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. 6.7. Keskkonnakaitse Harju maakonna planeering 2030+ kohaselt ei kuulu ala rohevõrgustiku koosseisu. Kavandatav tegevus on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse ja Keskkonnaregistri kohaselt (04.11.2020 seisuga) planeeringualal ja selle lähiümbruses ei paikne looduskaitsealuseid objekte, Natura 2000 võrgustikualasid, hoiualasid. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonna mõju puudub. Keskkonnaamet andis 03.07.2020 kirjaga nõusoleku ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks. 6.7.1. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 50 – 100 kBq/m3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Planeeringualal tuleb arvestada standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohase versiooni soovitustega. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 6.7.2. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Müra- ja vibratsioonikaitse rakendamise meetmed:  hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. 9  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering  akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;  planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;  ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;  jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid;  arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid;  Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 6.7.3. Korduv üleujutusala Tulenevalt korduvast üleujutusalast ja madalast reljeefist tuleb hoonete, rajatiste ning tehnosüsteemide projekteerimisel arvestada nii ehitusseadustiku, veeseaduse, pääste- ja elektriohutuse nõuete kui ka kohaliku omavalitsuse planeeringutingimustega. Kõik kriitilised süsteemid tuleb kaitsta võimaliku üleujutuse, pinnavee ja kõrge põhjavee mõju eest. Täpsemad tehnilised lahendused ja kõrguslikud nõuded määrata projekteerimise käigus, lähtudes ala hüdroloogilistest tingimustest, kehtivatest standarditest. Puurkaevud  puurkaevu suue peab olema tõstetud kõrgemale prognoositavast üleujutustasemest;  kaevupea peab olema hermeetiliselt suletud;  ümber kaevu tuleb rajada vett eemale juhtiv pinnakalle;  soovitatav on kasutada veekindlat kaevumaja või kõrgemale tõstetud tehnilist šahti;  elektri- ja automaatikaseadmed ei tohi paikneda maapinnast madalamal;  üleujutusalal ei soovitata rajada madalaid maa-aluseid veemahuteid ilma täiendava ankurduse ja veetõkketa. Elektrikilbid ja elektripaigaldised  Üleujutusriskiga alal tuleb elektripaigaldised kavandada nii, et vesi ei põhjustaks lühiseid, elektrilöögi ohtu ega süsteemide rivist väljalangemist.  elektrikilbid paigaldatakse kõrgemale võimalikust üleujutustasemest;  vältida tuleb kilpide ja ühenduskarpide paigaldamist keldrisse või maapinnast madalamale;  kasutada tuleb niiskus- ja veekindlaid seadmeid (sobiv IP kaitseklass, sageli vähemalt IP65 sõltuvalt asukohast);  välised kaablisüsteemid tuleb tihendada veesissevoolu vältimiseks;  soovitatav on eraldi pealüliti ja lekkevoolukaitse;  avariitoide ja generaatorid tuleb samuti paigutada kõrgemale ohutasemest. Hoonete tehnosüsteemid  Üleujutusalal tuleb kõrgemale viia kõik süsteemid, mille kahjustumine võib põhjustada suuri kulusid või ohutusriski.  soojuspumbad, katlad, serverid ja automaatikaseadmed paigutada kõrgemale korrusele või tõstetud platvormile; 10  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering  kasutada tagasivooluklappe kanalisatsioonisüsteemis;  sadevesi juhtida kiiresti hoonest eemale;  maa-alused tehnoruumid teha veetihedaks;  vältida keldrikorruste rajamist;  kasutada niiskuskindlaid ehitusmaterjale. Pinnase ja sadevee lahendused  hoone põrandakõrgus määratakse kõrgemale arvutuslikust üleujutustasemest;  krundi reljeef kujundatakse nii, et vesi liiguks hoonest eemale;  rajatakse drenaaž ja immutus- või viivituslahendused;  vajalik võib olla pumpla;  teatud juhtudel nõuab omavalitsus hüdroloogilist analüüsi. Kõik täpsed kaitsemeetmed anda ehitusprojektis. 6.7.4. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult (ühepereelamute planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. 6.7.5. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Planeeringuga on elamute hoonestusalad üksteisest kavandatud vähemalt 10 meetri kaugusele ja abihoonete hoonestusalad üksteisest vähemalt 8 meetri kaugusele. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada maaüksuse piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8 m kaugusele olevast hoonest. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuletõrje veevõtukoht on lahendatud lokaalselt. Krundi Pos 5 ossa on planeeritud tuletõrjevee mahuti. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud 11262 Ruu-Ihasalu teelt. 6.8. Servituutide seadmise vajadus Detailplaneeringuga tehakse ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Elektrimaakaabelliinile 2 m laiuselt. Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis. 6.9. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeeritavat lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud esmane lahendus ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude kavandamisel arvestada üleujutusala ja üldise madala asukohaga ning ehitusprojektis näha ette meetmed veekahjustuste vältimiseks ning ohutuse tagamiseks. 6.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Jõelähtme valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029 kohaselt ei kuulu ala ÜVK piirkonda. 11  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering Kruntide varustamine veevärgi ja kanalisatsiooniga on planeeritud lokaalselt. Veevarustus on kavandatud lokaalselt tarbimisega kuni 10 m³/ööpäevas puurkaevu baasil. Puurkaevule on ette nähtud R = 10 m hooldusala, kus ei või paikneda hooneid, rajatisi, teid, reovee kogumismahuteid ega muid potentsiaalseid reostusallikaid. Reovee kanalisatsioon on kavandatud lokaalselt mahutite baasil. Lokaalse puurkaevu ja kanalisatsiooni väljatöötamisel peab arvestama alljärgneva seadusandlusega: - keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”; - keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.” - keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”; - Veeseaduse 6. peatüki 2. jagu „Reovee puhastamine ning heitvee ja saasteainete suublasse juhtimine” ning 3. jagu „Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded”. Planeeringu koostamisse on kaasatud Kiirvool OÜ, kes on hinnanud lisaks kogumismahutitele ka lokaalpuhastite ning ühispuhasti rajamise võimalikkust. Alternatiivsete reoveekäitluslahenduste hindamisel lähtuti ala hüdrogeoloogilistest tingimustest, põhjavee kaitstusest, üleujutusohust, kehtivatest õigusaktidest ning kavandatava hoonestuse mahust. Planeeringuala paikneb kaitstud põhjaveega alal ning osaliselt korduva üleujutuse mõjualas. Vastavalt veeseadusele ning keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 tuleb heitvee pinnasesse immutamisel või suublasse juhtimisel tagada, et heitvee kvaliteet vastab kehtestatud piirväärtustele ning et tegevus ei põhjusta põhjavee, pinnavee ega pinnase reostust. Üleujutusalal suurendab kõrge põhjaveetase ja perioodiline pinnase veega küllastumine riski, et puhastusseadmete töö efektiivsus väheneb ning võimalikud rikked võivad põhjustada reostuse levikut keskkonda. Planeeringualal puudub sobiv ühine eesvool või muu vastuvõttev suubla, kuhu oleks võimalik puhastatud heitvett juhtida. Olemasolevad kraavid on eeskätt sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimiseks ning nende kasutamine heitvee vastuvõtjana ei ole käesolevas planeeringus ette nähtud. Heitvee juhtimine kraavidesse läbi elamupiirkonna ei ole põhjendatud ei keskkonnakaitselisest ega sanitaarhügieenilisest aspektist. Heitvee juhtimine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusala ega selle võimaliku mõjupiirkonna kaudu. Arvestades planeeritud elamute arvu, ala üleujutusriski, kaitstud põhjaveega ala tingimusi ning ühispuhasti rajamise ja käitamisega seotud tehnilisi ning halduslikke riske, ei ole ühispuhasti lahendus käesoleva detailplaneeringu puhul otstarbekas. Seetõttu on planeeringus ette nähtud lokaalne reoveekäitlus lekkekindlate kogumismahutite baasil. Mahutite täpne asukoht, maht ja tehniline lahendus määratakse ehitusprojekti koostamisel, järgides keskkonnaministri määruste nr 31, nr 43 ja nr 61 nõudeid ning puurkaevu hooldusala piiranguid. Heitvee pinnasesse immutamist ega veekogusse või kraavidesse juhtimist ei ole planeeritud. Sademe- ja drenaaživeed käideldakse eraldi vastavalt peatükis 6.9.2 toodud põhimõtetele ning immutatakse krundi piires viisil, mis ei põhjusta naaberkinnistute ega keskkonna kahjustamist. Liitumispunkte perspektiivsete trassidele ei ole kantud tulenevalt asjaolust, et planeeringus näidatud hoonestuse asukohad on indikatiivsed, mis määratakse hoonete ehitusprojektiga. 6.9.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. 12  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering Detailplaneeringuga hõlmatud alal absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 2.59 kuni 0.97 abs. Planeeringuala kõrgemad kohad asuvad lõunapool ning maapind langeb põhjasuunas. Sademeveed immutatakse pinnasesse krundi piirides. Krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist naaberkinnistutele. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Suublasse juhitav (sh pinnasesse) sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. 6.9.3. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 23.01.2026 väljastatud tehnilised tingimused 510033 detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringuala toide on ette nähtud olemasoleva Rannaveski: (Aruküla) mastalajaama baasil, mis asub Rannaveski tee 6 kinnistul. Nimetatud alajaamast olemasolevast fiidrist on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilbid on planeeritud krundi piirile ja on vabalt teenindatavad. 6.9.4. Sidevarustus Rannaveski maaüksuste piirkonnas puudub sidekanalisatsioon. Interneti ja TV teenust on võimalik tellida õhu kaudu teenust pakkuvatelt ettevõtetelt mobiilivõrgu baasil. 6.9.5. Soojavarustus Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Vertikaalne maasoojuskütte lahendust ei ole lubatud. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on vertikaalne maasoojusküte ja märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 meetri kaugusel kinnistu piirist ning puu vertikaalprojektsioonist 2 meetri kaugusel ning arvestada planeeritava ala geoloogilisi tingimusi. Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 13  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 6.10. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: - nähtavus, valgustatus; - juurdepääsuvõimalus; - vastupidavus. Käesolev planeering soovitab: - maaüksus valgustada ja heakorrastada; kasutada vastupidavaid materjale; - tagada hea nähtavus. 6.11. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeringuala suurus ca 1,8 ha Kavandatud kruntide arv 7 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 9823 m² 78% transpordimaa 2697 m² 22% 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 7.1. Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud ühepereelamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. 7.2. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad ühepereelamud tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. 7.3. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et ühepereelamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. 7.4. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähi piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette kokku neli ühepereelamut ja kaheksa abihoonet. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 14  Jõesuu küla, Rannaveski tee 1, 2, 3, 4 ja 5 maaüksuste ning lähiala detailplaneering 8. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) Katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; 3) transpordimaa krunt pos nr 6 suurusega 1279 m² tasuta võõrandamine vallale; 4) enne mistahes hoonete ehitusloa väljastamist tuleb Rannaveski tee ristmik rekonstrueerida; 5) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri sh juurdepääsuteede väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 6) planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimine. 15