Harjumaa Saue vald Hüüru küla Lepapõllu detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise seisukoha küsimine

Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 5-5/7804 Lepapõllu DP_kaasatavad asutused (arvamuse küsimine) Kuupäev: 2026-10-07 11:32 Tere Saue Vallavalitsus küsib seisukohta Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise eelnõule. Lugupidamisega Kaili Tuulik Planeeringute koordinaator Saue Vallavalitsus <http://email.mg.sauevald.ee/o/eJxEzjluwzAQQNHTiF2E2bgVLIwkhdvcYBQObQGmZUiMzx8EKdx_fLxTf1y3Xb_spsPqeVg_fxSUlBnE1aKKOTsrGDNypBiSu5YmFDwJqFbw1AQJU2zfPnsLLDG6tRBQQICIyCRpboshem3YJC6cwyTQL_OhP_bUW53NXLfj0Iu9rbVM_E4zg1IgXiARVsIoXNskoP_cOZOf-NPtZb23bRIYu96Px7bXVbuNv-Eop1frnoV-AwAA__87nUO6> KORRALDUS 5019040 532765 0 0 Saue linn 202 6 nr .... Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hüüru külas Lepapõllu ( 72501:001:1785 , suurusega 70204 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksus el , põhi eesmärgiga katastriüksuse kruntideks jagamine, maa sihtotstar b e muutmi seks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja tra nspordimaa eraldamiseks. II. Katastri üksuste asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord Planeeritav maa-ala asub Saue vallas, Hüüru külas, Vatsla tee ja Kodasema tee L5 vahelisel alal. Olemasolev ja laienev elamuala paikneb planeeringualast põhja, kirde, lõuna ning lääne pool. Lepapõllu katastriüksus on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 7 ha. Ala läbib Elering AS-le kuuluv Harku-Tabasalu elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin) , mille kaitsevööndisse on keelatud hooneid kavandada. Detailplaneeringus on sellega arvestatud. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on jagada Lepapõllu katastriüksus 19 elamu-, 3 transpordi- ja 3 üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine 16 üksik- ja 3 ridaelamu püstitamiseks. Transpordimaa katastriüksused kavandatakse juurdepääsuteede rajamiseks. Üldkasutatava maa katastriüksustele on planeeringuga kavandatud haljasalad ning mängu - ja spordi väljakud. Planeeringuala hoonestusalade määramisel on arvestatud ala läbivate elektriõhuliinidega, mille kaitsevöönd on 40 m mõlemal pool telge. Sinna alasse hooneid ei kavandata. IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning maakasutuse juhtotstarbeks on määratud osaliselt pere –ja ridaelamumaa . Lepapõllu katastriüksus asub osaliselt üldplaneeringu järgi ka juhtotstarbeta alal , mis on määratud Harku-Tabasalu elektriõhuliin i 35-110kV (kõrgepingeliin) ning selle kaitsevöönd i tõttu. Elamukrundid on planeeritud pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alale. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbe korral üksik- ja kaksikelamute maa moodustama elamuehituseks kavandatud kruntide maast vähemalt 70%, samuti peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel (pere-ja ridaelamumaal) koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Üldplaneering sätestab, et tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m 2 suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m 2 krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega. V. Sõlmitud kokkulepped Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr …. märgitud põhimõtetel ja võlaõigusliku lepingu nr ...... alusel . Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui Huvitatud isik ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on Huvitatud isiku ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb Huvitatud isikul kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed, kergliiklusteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, tehnovõrgud- ja rajatised, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee - ettevõtja poolt määratavate liitumispunktideni, sadevee-ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevarustus) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi katastriüksuste (transpordimaad ja sotsiaalmaad) tasuta võõrandamine vallale. Vallale tasuta võõrandatavate katastriüksuste üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Juhul kui maaüksuste arv, suurused või paiknemine muutuvad esialgsega võrreldes oluliselt, on vaja sõlmida uus võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping. Üleandmisega seotud notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Huvitatud isik on kohustatud Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaalmaa katastriüksustele (üldkasutatav maa) oma kuludega rajama mängu -ja spordi väljaku d vastavalt Halduslepingu/Kokkuleppe lisale ... Tehnilised tingimused mängu-ja spordi rajatistele ning Detailplaneeringus sätestatule , kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta ( mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule ) . Huvitatud isik kohustub toetama Valla sotsiaalobjektide väljaehitamist (sotsiaalse taristu tasu) väärtuses 10 000 € ( kümme tuhat eurot) iga Detailplaneeringuga kavandatud eluaseme kohta (üksikelamu, ridaelamu boksi, paarismaja osa ja korteri kohta). Sotsiaalse taristu tasu suurus indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile (THI) alates detailplaneeringu kehtestamise aastast kuni sotsiaalse taristu tasu maksmiseni, arvestades tasu maksmisele eelnevalt avaldatud viimast THI-d. Negatiivse THI korral indekseerimist ei toimu, see tähendab, et sotsiaalse taristu tasu eluaseme kohta on minimaalselt 10 000 €. Ühe ridaelamu, paarismaja või korterelamu kohta tuleb nimetatud summa tasuda kõikide hoones olevate eluasemete (kavandatud eluasemete arv) eest korraga ühe osamaksena, mis vastab kavandatud eluasemete arvule (( 10 000+ 10 000 x THI % tõus)x eluasemete arv). Juhul, kui nimetatud summa tasumisele eelneva aasta THI-d pole veel avaldatud, siis võetakse arvesse ehitusloa taotlemisele üle-eelmise aasta THI. Summa tasutakse Valla arveldusarvele enne iga Detailplaneeringuga kavandatud elamule ehitusloa väljastamist või enne Detailplaneeringuga kavandatud elamukruntide võõrandamist kolmanda(te)le isiku(te)le. Huvitatud isik kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui Huvitatud isik ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet. Detailplaneeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt kehtivale k riisiolukorra ja riigikaitse seadu sele. Huvitatud isik on teadlik, et k õikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. Huvitatud isik on teadlik, et tuleb arvestada AS Koveki ÜVK osa projekti koostamiseks 2.07.2026 väljastatud tehniliste s eeltingimustes toodud nõuetega. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning elurajooni rajamist. Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta. Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse kohta on koostatud ( koostaja Kobras OÜ , töö nr 2025-380 ) „ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang “. Eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast . Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Planeeringuga kavandatakse kolm ridaelamut (kokku 14 boksi) ja 16 üksikelamut, vajalikud tehnovõrgud, juurdepääsuteed ja avaliku kasutusega haljasalad. KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lgs 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas , kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 19 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatule vajalik, sest kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevas kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid: Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid tuleks sobivuse korral taaskasutada planeeringualal teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel ning järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast kasutada eelistatult elamukruntide maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala. Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest. Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest. Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Oluline on eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ja soodustavad sademevee pinnasesse imbumist (nt poorsed tänavakatted). Soovitatav on kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kastmiseks kasutada. Arvestades, et planeeringualale ja selle naabrusesse on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda piirkonda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist. Tehnoseadmete (nt soojuspumbad ja ventilatsiooniseadmed) paigutamisel tuleb tagada vastavus kehtivatele müranormidele ning vältida liigsete häiringute teket naaberkinnistutel; Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00–21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket. Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 kehtestatud piirväärtusi. Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada tolmu levikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele. Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga. Hooned tuleb tõhusalt soojustada ning lokaalsete küttesüsteemide kavandamisel eelistada võimalikult energiaefektiivsete kütmislahenduste (maaküte, õhkküte) kasutamist. Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid asendada võimaluse korral süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohas. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Võttes aluseks Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ( koostaja Kobras OÜ, töö nr 2025-380 ) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlikke tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb Huvitatud isikul need teha ning planeeringusse lisada. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile ning Maa-ja Ruumiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks detailplaneeringu algatamise eelnõu koos detailplaneeringu eskiisettepanekuga ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga Keskkonnaamet märkis oma ... . aasta kirjaga nr ..... , et .... Maa-ja Ruumiamet märkis oma .... aasta kirjaga nr ....., et .... Detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega saadeti arvamuse avaldamiseks ka Transpordiamet ile , AS Kovek -le ja Elering AS -le . Kaasatavate asutuste on Detailplaneeringu algatamise eelnõule lisatud. Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on Kobras OÜ (aadress: Harju maakond, Tallinn, Ahtri tn 6a, 10151). Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva Kobras OÜ, (versioon september 202 6 ) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, KeHJS § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel .. . ... 202 6 . aastal sõlmitud kokkuleppe (nr ..... ) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, .. . ... 202 6 . aastal sõlmitud võlaõigusliku lepingu (nr ... ) ning võttes arvesse katastriüksuse omanik e taotluse, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: Algatada Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu ( 72501:001:1785 ) katastriüksuse detailplaneering , põhi eesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega: Üksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m. Krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25% . Ridaelamukrundile võib ette näha ühe 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m. Ridaelamu mahus kavandada abiruumid. Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega piirde aia ja/või heki vastavalt kaasomanike omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt Asjaõigusseadusest) . Kui planeeritava ridaelamu kütmiseks kavandatakse kasutada hoone fassaadile paigutatavaid soojuspumpade välimooduleid, tuleb need mürahäiringu minimeerimiseks paigutada kas ridaelamu tänavapoolsele küljele või arvestada muul moel häiringute vältimist naaberelamute õuealade suhtes. Vajadusel tuleb koostada müra modelleerimine . Parkimine lahendada oma krundi piires. Parkimiskohtade planeerimisel ridaelamukruntidel tuleb arvestada ka külaliste parkimiskohtadega. Hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega ümbritsevasse keskkonda ning arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega . Detailplaneeringus tuleb kavandada varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimalus vastavalt kehtivale hädaolukorra seadusele. Detailplaneeringuga kavandatava asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, paksusega 6 cm) juurdepääsuteed, teekatte minimaalse laiusega 5 , 6 m + kindlustamata peenrad 2*0, 5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega . Detailplaneeringuga kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5cm) kergliiklusteed, teekatte minimaalse laiusega 2 .5 m koos LED-optilise tänavavalgustusega. Detailplaneeringuga kavandada Mõisaniidu tee L1 (72501:001:0008) ja osaliselt ka Väljamaa tee (72601:001:1512) äärse kergliiklustee rekonstrueeri mine (st ka olemasoleva tee osas vajalike ja sobilike aluskonstruktsioonide ümberehitamist lähtudes kehtivatest juhenditest ja eelkõige MTM 29.11.2024a. määrusest nr 72 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“), asfalteerim ine ja laiendam ine asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5cm), teekatte minimaalse laiusega 2.5 m + paigaldama sõidu- ja kergliiklustee vaheribale (kuni sõidutee ab katte servani) murukivi. Detailplaneeringuga kavandada Mõisaniidu tee L1 (72501:001:0008) madalamates punktides restkaevud ja maa-aluse imbtorustiku restkaevu asukohas 10 m pikkuselt. Detailplaneeringuga kavandada jalgrajad koos aluskonstruktsioonide ja graniitsõelmetest fr0-8 mm kattega, teekatte minimaalse laiusega 2 m ning koos LED optikaga tänavavalgustusega. Tupiktänavaid mitte kavandada. Detailplaneeringualale kavandada sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksused, kuhu tuleb kavandada mängu- ja spordiväljakud, vastavalt Detailplaneeringus ja Halduslepingus/Kokkuleppes ja selle lisas 2 sätestatule , kusjuures arvestatakse suurusjärguga 2000 EUR eluaseme kohta ( mis indekseeritakse vastavalt aastapõhisele tarbijahinnaindeksile THI analoogselt sotsiaalse taristu tasule ) . Detailplaneerin gus kavandat ud haljasalad ( sh ribapargid, pargid, kõrghaljastuse jne) tuleb rajada ajaks, millal on valminud kõik Detailplaneeringu teed ja tänavad (juurdepääsuteed, kergliiklusteed ja jalgrajad). Detailplaneeringuga kavandatud sotsiaal maa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused anda tasuta üle vallale . Vallale tasuta võõrandatavate katastriüksuste üleandmiseks sõlmitakse enne Detailplaneeringu algatamist võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping ja pärast kehtestamist sõlmitakse asjaõigusleping. Omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kantakse kinnistutele eelmärge, mille kustutamiseks on vajalik Valla nõusolek. Juhul kui maaüksuste arv, suurused või paiknemine muutuvad esialgsega võrreldes oluliselt, on vaja sõlmida uus võlaõiguslik tasuta võõrandamisleping. Nii võlaõigusliku tasuta võõrandamislepingu kui ka asjaõiguslepingu sõlmimisega kaasnevad notarikulud ja riigilõivu tasub Huvitatud isik. Kõikidele teedele ja rajatistele, mida Huvitatud isik ehitab ja Vallale üle annab, tuleb tagada garantii (teedele 5-aastane, sademevee- ja tänavavalgustuse rajatistele, mängu-ja spordiväljakutele 4-aastane garantii). Huvitatud isik kohustub esitama Vallale garantii tagatiseks krediidiasutuse või kindlustusandja garantiikirja summale, mis vastab 4% teede ja rajatiste lepingu lõplikust hinnast (koos võimalike lepingu täitmise jooksul kokku lepitud lisatöödega) koos käibemaksuga. Garantiikirja tähtaeg peab olema 1 kuu võrra pikem kui garantiiaeg. Garantiikiri peab rakenduma esimesel nõudmisel ega tohi olla tingimuslik. Garantiikirjale peab kohalduma Eesti õigus. Veevarustus, sade me vesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele . P laneeringuga anda tuletõrje veevarustuse ja sademevee ärajuhtimise lahendus , samuti sademevee kasutamise lahendused kastmisvee tarbeks . Huvitatud isik on nõustunud ja kohustub omal kulul liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) ning lahendama Detailplaneeringuala ÜVK-ga liitumiseks veevarustuse ja kanalisatsiooni lähima liitumispunktini, ehitades välja vee- ja kanalisatsioonitrassid eelvooluni. ÜVK-ga liitumine on katastriüksuse kruntimise ja ehitusloa väljastamise eeltingimuseks, enne ÜVK-ga liitumist kinnistut lahti ei krundita. Veega varustamiseks ei ole lubatud kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning ei ole lubatud kasutada reovee kogumiseks kogumismahuteid. Huvitatud isik on teadlik, et piirkonnas saadaval olev vaba veeressurss ei võimalda selle kasutamist kastmiseks ega muudeks välitegevusteks. Planeeringuga tuleb ette näha kastmisvee tarbeks sademeveest toidetavad maa-alused mahutid 1 tk iga elamuühiku juurde (ligi 10 m³) ja lahendada torustike tööprojekti mahus. Huvitatud isik on teadlik, et Detailplaneeringu ala veevarustuse tagamine eeldab Hüüru ja Vatsla veetorustiku ühendamist ja veetöötlusjaamade (VTJ) veeandvuse suurendamist. Tööde vajadus tuleb detailplaneeringu seletuskirjas selgesõnaliselt ära nimetada. Tõenäolised veetöötlusjaama tööd sisaldavad teise astme pumpade ja sagedusmuundurite (viimased vajaduse korral) vahetamist võimsamate vastu, veefiltrite võimsuse suurendamist ning süvaveepumpade vahetamist võimsamate vastu (vajadusel koos sagedusmuunduritega). Detailplaneeringuala omanikul tuleb arvestada rahalise osalemisega nimetatud veetorutike ühendamises ja VTJ tehtavates töödes. Huvitatud isik on teadlik, et Detailplaneeringuala reovee kogus on formaalselt AS-i Tallinna Vesi ja AS Kovek kokku lepitud liitumispunktis Harku alevikus lepinguga katmata. Käesolevaks hetkeks on AS Tallinna Vesi väljendanud põhimõttelist nõusolekut suurendada ööpäevast kogust tingimusel, et hetkelist kogust (15 l/sek) ei ületata. Täiendava reoveemahu saamine võib kaasa tuua planeeringuala arendajale kohustuse tasuda kanalisatsiooni liitumistasu. AS Kovek ja Saue vald on alustanud tegevusi reovee lubatud koguse suurendamiseks, kuid käesolevate tehniliste tingimuste väljastamise hetkel puudub lõplik selgus selle võimaluste ja maksumuse kohta. Seetõttu tuleb arvestada, et käesoleva detailplaneeringu kehtestamine on võimalik üksnes siis, kui ööpäevast vastuvõetava reovee kogust Harkus AS-i Tallinna Vesi poolt on vajalikul määral suurendatud. Seetõttu tuleb asjast huvitatud isikul arvestada kulutustega täiendava reoveemahu saamiseks (puhvermahutid, reovee mõõdukaev jm). Planeeritava reoveepumpla juurde näha ette puhvermahuti, mille kasutatav maht võrdub ööpäevase planeeringuala reovee kogusega. K õikidele kinnistut läbivatele või paiknevatele tehnovõrkudele seada vajalikud notariaalsed servituudid võrguvaldajate kasuks . Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada . Detailplaneeringu koostamisel teha koostööd järgmiste asutustega ning arvestada nende poolt saadetud seisukohtadega: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Elering AS ja Kovek AS. Lisakooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; K ooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel . D etailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. Jätta Hüüru küla Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata , kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur , Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine). (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk Kirsti Saar vallavanem vallasekretär Keskkonnaamet 7.10.2026 nr 5-5/7804 [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Elering AS [email protected] Kovek AS [email protected] Seisukoha küsimine Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Tuulik Planeeringute koordinaator Lisad: 1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu 2. Korralduse lisa 1 3. Korralduse lisa 2 Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank Kaili Tuulik +372 5193 0660 [email protected] 2 (2) Vatslaveere AÜ 19 72702:007:0190 Vatslaveere AÜ 18 0 10 20 50 100 m 72702:007:0180 Vatslaveere AÜ 17 72702:007:0170 Vatslaveere AÜ 12 Vatsla tee 7 72702:007:0120 72701:001:0724 Vatslaveere AÜ 16 72702:007:0160 Vatslaveere AÜ 15 72702:007:0150 Vatslaveere AÜ 14 POS 25 72702:007:0140 4 099 m² Kodasema tee L5 72701:001:1130 ER Vatsla tee L6 Vatslaveere AÜ 13 72701:001:1188 72702:007:0130 4 14 Vatsla tee 5 72501:001:1784 4 Vatsla tee 3 72701:001:0740 POS 24 4 030 m² POS 23 POS 11 3 214 m² 1 698 m² ER EP POS 10 0,8 POS 13 1 541 m² 2,5 EP 1 873 m² EP 4 2 POS 22 1 944 m² EP 4 POS 9 1 509 m² POS 14 EP 1 626 m² TINGMÄRGID EP Alusandmed POS 21 olemasolev katastriüksus 1 661 m² 5,6 EP POS 5 2,5 7 131 m² elektri õhuliini kaitsevöönd POS 8 1 531 m² HP Lepapõllu 72501:001:1785 EP olemasolev veehaarde hooldus- POS 15 1 716 m² ala või sanitaarkaitseala EP olemasolev kergliiklustee POS 20 Mõisaniidu tee L1 1 716 m² 72501:001:0008 EP olemasolev sõidutee 4 POS 7 1 534 m² EP Planeeringuga kavandatu POS 16 1 689 m² planeeritud krundipiir EP POS 19 planeeritud kergliiklustee 1 562 m² planeeritud jalgrada EP POS 6 KOV-i projekteeritav kergliiklustee 1 622 m² EP planeeritud murukivi 4 POS 17 1 606 m² planeeritud sõidutee EP 14 POS 18 POS 4 1 715 m² 1 170 m² planeeritud lume lükkamise ala EP LT (piirete rajamise keeld) planeeritud hoonestusala POS 12 planeeritud haljasala 5 335 m² LT Mare 72701:001:1977 võimalik mängu- ja spordiväljaku asukoht illustreeriv ridaelamu / üksikelamu asukoht sõidukite juurdepääs POS 3 planeeringualale 6 171 m² HP lubatud juurdepääs krundile POS 2 olemasolev / illustreeriv 1 478 m² kõrghaljastus POS 1 LT planeeritud võimalik ülekäik 11 031 m² HP PLANEERINGUALA NÄITAJATE TABEL KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSTE JA MAAKASUTUSE BILANSI TABEL Talvikese tee 1 72601:001:1046 Mõisaniidu tee 15 72601:001:1504 Väljamaa tee 2 72501:001:0468 Väljamaa tee 1 72501:001:0472 Mõisaniidu tee 17 72601:001:1505 Krundi kasutamise sihtotstarbed: EP - üksikelamu maa ER - ridaelamu maa HP - haljasala maa LT - tee ja tänava maa Haljasala osakaal: Planeeringuala pindala on 70 204 m². Haljasala osakaalu arvestatakse 70 204 - 17 950 (elektri õhuliini kaitsevööndi alla jääv osa*) = 52 254 m²-lt. 20% arvestatavast pindalast on 10 451 m². Planeeringuga on arvestatud haljasalaks: 3 394* + 7 131 = 10 525 m². *kruntide POS 1 ja POS 3 osas ei arvestata haljasala pindala hulka elektri õhuliini kaitsevööndi alla jäävat osa (13 808 m²). SMARTBROKER OÜ SAUE VALLAVALITSUS Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti geoportaali ortofotot. LEPAPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 2. Naabruses paikneva Mare maaüksuse osas on joonise alusplaanina kasutatud K-Projekt OÜ poolt 2023. aastal Priit Paalo ESKIIS koostatud Mare ja Karjavälja kinnistute detailplaneeringu põhijoonise eskiisi. HARJUMAA, SAUE VALD, HÜÜRU KÜLA, LEPAPÕLLU 3. KOV-i projekteeritava kergliiklustee osas on lähtutud Partner Insenerid OÜ tööst nr P6-26. Kadri Kattai 4. Joonise mõõdud on antud meetrites. Priit Paalo 30.09.2026 1 1 1:1000 2025-272 A2 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-380 Detsember 2025, täiendatud september 2026 Tellija: SmartBroker OÜ LEPAPÕLLU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Juhataja: Erki Kõnd Projektijuht, keskkonnaekspert: Noeela Kulm Vastutav täitja, keskkonnaekspert: Margit Lillema Kontrollija: Ene Kõnd Objekti asukoht: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) X= 6583974, Y= 530459 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . . ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu läbiviimine kavandatavale detailplaneeringule TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TÖÖ TELLIJA: SmartBroker OÜ Registrikood 14700439 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Soola tn 3, 51004 Kontaktisik: Sander Rikken Tel +372 5693 8128 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel +372 5665 1909 http://www.kobras.ee Eksperdid: Margit Lillema – keskkonnaekspert, vastutav täitja [email protected] Noeela Kulm – projektijuht, keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0159) Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0046) Tanel Mäger – geoloog Kontrollija: Ene Kõnd – kontrollija Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 2 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . . Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 204983 – Teele Nigola; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 219417 – Kadri Kattai; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola; • Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik; • Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 202806 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik; • Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak; • Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak; • Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne; • Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 3 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . . SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................... 5 2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT .............................................................................................. 6 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................................................................................... 6 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................................................................. 9 2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE ...................................................................................................11 2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU ...............................................................................................11 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS12 2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE ..................................................................................................................................................................................13 2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID .................................................................................13 2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL ........................13 3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .................................................... 13 3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING ...................................................................................................................................................13 3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING ........................................................................................................................................................13 3.3. DETAILPLANEERINGUD ...................................................................................................................................................................14 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........... 15 4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................15 4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK ..................................................................................................................................................................16 4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA .........................................................................................................................16 4.4. PINNAVESI .......................................................................................................................................................................................17 4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ...............................................................................18 4.6. KULTUURIPÄRAND ..........................................................................................................................................................................19 4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME ...................................................................................................................................................19 5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID .............................................. 19 5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND ....................................................................................................19 5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE .................................................................................................................................................................20 5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE .....................................................................................................................................................20 5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE .............................................................................................................................................20 5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE ......................................................................................................................................................21 5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE................................................................................................................................................24 5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) .................................24 5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE .....................................................................................................................................25 5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE ......................................................................................................................................................30 5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE .........................................................................................................................30 5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE.........................................................................................................................31 5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT ......................................................................................................32 5.13. PIIRIÜLENE MÕJU..........................................................................................................................................................................32 5.14. KUMULATIIVNE MÕJU ..................................................................................................................................................................32 6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS ..................................................................................................... 32 7. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................................................... 37 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 4 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . . 1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (vastu võetud 22.02.2005, edaspidi KeHJS) § 32 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine. KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 31 kohaselt on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 34 lg 2 kohaselt algatab või jätab KSH algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, kelleks planeerimisseaduse (vastu võetud 28.01.2015, edaspidi PlanS) § 128 lg 1 alusel on detailplaneeringu korral kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu). KeHJS § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Keskkonnaministri 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 nimetab infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvad tegevused, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, sh ka elurajooni arendamine. Omavalitus on detailplaneeringu koostajat teavitanud, et enne detailplaneeringu algatamist on vaja koostada KSH eelhinnang. KSH eelhindamine on läbi viidud vastavalt KeHJS § 33 lõikele 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja heast tavast. Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Töö eesmärgiks on Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnang koostati Kobras OÜ poolt 29.12.2025 koostatud algatamiseelse eskiisjoonise alusel. Seoses eskiisjoonises tehtud muudatustega (seisuga 30.09.2026; joonis 3) on KSH eelhinnangut täiendatud kavandatava tegevuse kirjelduse ning AS Kovek poolt väljastatud tehniliste eeltingimuste osas. Lisaks on kaitsealuste loodusobjektide osas ajakohastatud Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmeid ning viidud eelhinnang kooskõlla vahepeal muutunud õigusaktidega. Tehtud muudatused ei mõjuta KSH eelhinnangus esitatud järeldusi. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 5 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . . 2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM, SISU JA MAHT 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT Detailplaneeringu ala (edaspidi ka planeeringuala) asub Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lepapõllu (kü tunnus 72501:001:1785) katastriüksusel (joonis 1 ja 2). Planeeringuala suurus on 70 204 m2. Praeguses olukorras on ala hoonestamata, kuid alale jääb üks rajatis (varemed, millele on ehitatud ajutine varikatus). Planeeringuala läbib jalgrada. Ala lõunaosas paikneb haritav maa, põhjaosas leidub põõsaid, üksikuid puid ja puude gruppe. Idaosas asub metsatukk, mille põhiosa paikneb naaberkinnistul (Mare, kü tunnus 72701:001:1977). Planeeringualast põhja, kirde, lõuna, lääne ja loode suunas asetsevad olemasolevad elamud. Planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevate katastriüksuste teave on esitatud tabelis 1. Ehkki planeeringuala ümbruses leidub veel rohumaid, on tegemist kiiresti areneva elamupiirkonnaga, kuhu nähakse ette uute elamualade kavandamine. Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet, 12.12.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 6 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . . Joonis 2. Planeeringuala ja lähiümbrus (Maa- ja Ruumiamet, 16.12.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 7 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Tabel 1. Ülevaade planeeringualaga seotud ja otseselt piirnevatest katastriüksustest (Maa- ja Ruumiamet, 17.12.2025) Kogu 2 Kõlvikuline koosseis (m ) pindala (m2) Lähiaadress Katastritunnus Omandivorm Maa sihtotstarve Looduslik Haritav maa Metsamaa Õuemaa Muu maa rohumaa (m2) (m2) (m2) (m2) (m2) Lepapõllu 72501:001:1785 Eraomand Maatulundusmaa 100% 26 141 29 296 9601 5166 70 204 Vatsla tee 7 72701:001:0724 Eraomand Elamumaa 100% 431 3675 896 5002 Vatsla tee 5 72501:001:1784 Eraomand Elamumaa 100% 388 7413 1372 9173 Mare 72701:001:1977 Eraomand Maatulundusmaa 100% 75 589 28 141 16 281 33 521 153 532 Kesa 72701:001:0094 Eraomand Maatulundusmaa 100% 75 323 70 33 75 426 Kodasema tee L5 72701:001:1130 Munitsipaalomand Transpordimaa 100% 3528 232 483 3185 7428 Talvikese tee 1 72601:001:1046 Munitsipaalomand Üldkasutatav maa 100% 7559 7559 Mõisaniidu tee L1 72501:001:0008 Munitsipaalomand Transpordimaa 100% 81 986 1955 3022 Väljamaa tee 72601:001:1512 Munitsipaalomand Transpordimaa 100% 507 477 4308 8423 13 715 Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 8 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 . 2.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Detailplaneeringu algatamiseelse eskiisi (seisuga 30.09.2026) kohaselt kavandatakse Lepapõllu katastriüksusele 16 üksikelamu maa krunti, kolm ridaelamumaa krunti, kolm haljasala maa krunti ning kolm tee ja tänava maa krunti (joonis 3). Alale kavandatakse üks nelja boksiga ning kaks viie boksiga ridaelamut, kokku 14 ridaelamuboksi. Kavandatav maakasutuse bilanss üksikelamu maa kruntide puhul on 38%, ridaelamu maa kruntide puhul 16%, tee ja tänava maa kruntidel 11% ning haljasala maal 35%. Kahe viimatinimetatud maakasutuse puhul kruntidele hoonestusõigust ei määrata. Olemasolevad kommunikatsioonide liitumised (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, gaas) alal puuduvad, kuid planeeringualast põhja ja lääne suunas asuvate teedega (Kodasema tee ja Mõisaniidu tee) paralleelselt kulgeb maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik. Planeeringuala veevarustus ja kanalisatsioon plaanitakse liita kohaliku ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. AS Kovek poolt 02.07.2026 väljastatud tehniliste eeltingimuste kohaselt ei võimalda piirkonnas saadaval olev vaba veeressurss selle kasutamist kastmiseks ega muudeks välitegevusteks, mistõttu tuleb planeeringuga näha kastmisvee tarbeks ette sademeveest toidetavad maa-alused mahutid (üks ligi 10 m³ mahuti iga elamuühiku juurde). Sademe- ja drenaaživee kinnistutelt ärajuhtimine on võimalik olemasolevate kraavide ja projekteeritavate drenaažitorustike kaudu. Tuletõrje veevarustus tuleb tagada nõuetele vastava mahuga mahutitega. Ala läbib Harku-Tabasalu elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin). Olemasolev juurdepääs on Kodasema teelt (nr 7270229) ja Mõisaniidu teelt (tee nr 7270391). Planeeringuala läbivana kavandatakse uus tee, mis ühendab omavahel planeeringualast põhja poole jäävat Kodasema teed ning lõunasse jäävat Talvikese teed (tee nr 7270761) ja Väljamaa teed (tee nr 7270740). Elamuala lõunaossa on kavandatud uus tee, mis kulgeb Mõisaniidu teelt Mare katastriüksusele (kü tunnus 72701:001:1977). Võrreldes 29.12.2025 eskiislahendusega on 30.09.2026 koostatud eskiisjoonisel muudetud kruntide suurusi ning täpsustatud tee- ja tänavamaa kruntide jaotust, mille tulemusel on varasema nelja krundi asemel kavandatud kolm krunti. Samuti on Kodasema tee äärde planeeringuala piirile kavandatud jalg- ja jalgrattatee asukoht viidud Kodasema tee vastasküljele. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 9 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Joonis 3. Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamiseelne eskiis (Kobras OÜ, 30.09.2026) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) Koostaja: Kobras OÜ 10 / 38 Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 2.3. RESSURSSIDE, SH LOODUSVARADE JA ENERGIA KASUTAMINE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne ressursside (nt kruus, liiv, puit jms) kasutus teada ja tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiale. Teada on maa kui ressursi pindalaline hõlmatus, planeeringuala suurus on 70 204 m2. Kavandatav ehitustegevus on suhteliselt ressursimahukas. Planeeringualal vajalikke ressursse (nt maavarasid) ei ole ja need tuleb tuua teistest piirkondadest (v.a ehitusalalt kooritav kasvupinnas, mida saab sobivuse korral osaliselt taaskasutada). Oluline on, et arendustegevus arvestaks säästva arengu põhimõtteid ning selle järgimist tagavaid õigusakte ja standardeid. PlanS § 12 rõhutab vajadust soodustada varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist, käsitleda tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, ja eelistada võimaluse korral keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Ehitusseadustiku (vastu võetud 11.02.2015) § 9 toob välja keskkonnasäästlikkuse põhimõtte (ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, sealhulgas tuleb ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid) ning § 11 sätestab konkreetsemad ehitisele esitatavad nõuded. Kavandataval ehitustegevusel kasutatakse masinate ja seadmetega töö tegemisel mootoriõli, kütust ja elektrienergiat, mille täpne kulu ei ole praeguses planeerimisprotsessi staadiumis teada, kuid eeldatavalt tagatakse nende säästlik ja sihipärane kasutus. Planeeringuga kavandatud hoonestuse kasutuselevõtt toob kaasa veekasutuse ning elektri- ja soojusenergia kasutamise. Elamuala kasutusega kaasneb eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud ressursikasutus. Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada, kuid eeldatavalt kasutatakse ressursse säästvalt vastavalt ettenähtud projekteerimis- ja ehitusnormidele. Ressursside optimaalsest kasutamisest on eeldatavalt huvitatud ka arendaja, sest see on otseselt seotud rahalise kokkuhoiuga. Ressursside säästliku kasutuse tagab muuhulgas ka vajadus koostada detailplaneering ja sellele järgnevad ehitusprojektid, mis soodustavad ressursikasutuse paremat jälgitavust, optimaalsust ja säästlikkust. 2.4. TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED VETTE, PINNASESSE JA ÕHKU Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (vastu võetud 16.02.2011, edaspidi KeÜS) § 7 lg 1 kohaselt on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. KeÜS § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada ning § 7 lg 4 kohaselt on saastamine heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. KeÜS § 3 lg 2 p 1 ja 2 põhjal eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel ja saastatuse põhjustamisel. KeÜS § 14 sätestatud hoolsuskohustusest tulenevalt peab igaüks rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. KeÜS § 16 sätestab, et käitaja on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 11 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Ehitusperioodil on kavandatu puhul heited seotud eelkõige ehitusmasinate, transpordi ja ehitusmaterjalidega. Olenevalt olukorrast võivad planeeringualast väljuda järgmised otsesed heited: müra, vibratsioon, valgus, lõhn, välisõhu saasteained, saasteained sademeveega. Kasutusperioodil on heited seotud eelkõige veekasutuse, liikluse ja soojusenergia tarbimisega. Võib esineda järgmisi heiteid: valgus (eelkõige tänavate ja hoonete välisvalgustus), müra (eelkõige alal liikuvad sõidukid, ventilatsioon, soojus-/jahutussüsteemid, olmemüra), heide vette (eelkõige ühisveevärgi reoveepuhastist väljuv heitvesi ja saasteained sademeveega), välisõhu saasteained (eelkõige alal liikuvate sõidukite heitgaasid ja liiklusest tulenev tolm, jäätmetega seotud lõhn), heide pinnasesse (eelkõige teede/tänavate talihooldega seotud ained). Tavapäraselt on ehitustööde perioodil kaasnevate heidete mõju pigem intensiivne, kuid ajutine ja lakkab pärast ehitustegevuse lõppu. Heited esinevad tõenäoliselt kogu kasutusperioodi vältel, kuid on pigem vähem intensiivsed ja perioodilise (nt tänavavalgustus ja transpordist tingitud heited) või sesoonse iseloomuga (nt teede talihoolde heide pinnasesse). 2.5. TEGEVUSEGA KAASNEVATE OHU-, AVARIIOLUKORDADE, SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE ESINEMISE VÕIMALIKKUS Ehitusstaadiumis peab avariiolukordade tekke vältimiseks ja vähendamiseks pidama kinni töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (vastu võetud 16.06.1999) tööohutuse tagamiseks kehtestatud nõuetest, mille hulka kuuluvad muuhulgas nõuded, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud, kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud ning tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad nii ehitustegevusel kui ka kasutusajal eelkõige kaasneda seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Välistada ei saa ka muid olukordi, mille tulemuseks on tulekahju, ning ekstreemsetest ilmaoludest (nt tugev tuul või sademed) põhjustatud avariiolukordi. Kavandatud hoonestuse ja teede rajamisel on kavas teha ka pinnasetöid. Teadaolevaid tehnovõrke alal peale elektriõhuliinide ei ole, kuid ei saa välistada õnnetusi näiteks demineerimist vajavate objektidega. Kavandatu kasutusajal võib esineda avariiolukordi ka seoses vee-, kanalisatsiooni- ja soojavarustustrassidega. Ohu- ja avariiolukordade tekkimist ennetab ja vähendab ka detailplaneeringu ning sellele järgnevate ehitusprojektide koostamine. PlanS § 126 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks muuhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine, liikluskorralduse põhimõtete määramine ja ehitise ehituslike tingimuste määramine. Ehitusseadustiku § 11 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul ka mehaanilist vastupidavust ja stabiilsust; tuleohutust; kasutamise ohutust ja juurdepääsu, sealhulgas ehitisest inimeste evakuatsiooni ja pääste vajadusi ning operatiivkaarti. Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole. Kavandatav tegevus ei hõlma suurtes kogustes kemikaale, ei kavandata tegevust, mis võiks põhjustada ulatusliku õnnetuse (nt piisavalt suure ulatusega maasikutulekahju), avarii või elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajalise katkestuse. Kemikaaliseaduse (vastu võetud 29.10.2015) mõistes on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 12 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 tingitud ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Katastroof on hädaolukorra seaduse (vastu võetud 08.02.2017) tähenduses eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. 2.6. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE Detailplaneeringus tuleb määrata tingimused ehitusõiguse elluviimiseks, muuhulgas ka nõuded keskkonnakaitseliste tingimuste täimiseks (sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased põhimõtted), millega oleks võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist kaitsevajadust silmas pidades. 2.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID Planeeringualal ei ole tegemist kõrge loodusväärtusega alaga, mille puhul esineks oht oluliste keskkonnaprobleemide tekkimiseks. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline põhjaveekogum maapinnalt lähtuva reosutse eest kaitsmata, kuid arvestades kavandatava tegevuste iseloomu ei ole tavapäraste ettevaatusabinõude järgimisel ja nõuetele vastava reoveekäitluslahenduse kavandamisel ohtu oluliste keskkonnaprobleemide tekkimiseks. 2.8. DETAILPLANEERINGU TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub. 3. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. HARJU MAAKONNAPLANEERING Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Maakonnaplaneeringu kohaselt ala ei jää linnalise asustusega alale. Maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtuste kaardi alusel ei jää kavandatava tegevuse ala rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alale. Maakonnaplaneeringust tulenevad kitsendused ala arendamiseks puuduvad. Kavandatu ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 3.2. SAUE VALLA ÜLDPLANEERING Kavandatava tegevuse alal kehtib Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevuse ala tiheasustusalal ning valdavalt on tegemist pere- ja ridaelamumaaga (joonis 4). Ala lõunaosas paikneva elektripaigaldise kaitsevööndiga hõlmatud alale ja sellega piirnevale lõigule maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole. Detailplaneeringu eskiisi (seisuga 30.09.2026) kohaselt kavandatakse elektripaigaldise kaitsevööndiga kattuvale alale tee ja tänava maa ning haljasala maa. Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku, väärtusliku maastiku ega väärtusliku põllumajandusmaa alale. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 13 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on pere- ja ridaelamu maa üksik-, kaksik-, muu kahe korteriga elamute, ridaelamute, suvilate või aiamajade ehitamiseks ette nähtud maa. Üldplaneeringu tingimuste kohaselt peab tiheasustusega alale uue hoonestuse rajamisel elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Käesoleval juhul ei arvestata nõude täitmise kontrollimisel planeeringuala lõunaosas paiknevat elektri õhuliini kaitsevööndiga hõlmatud ala, mille pindala on 17 950 m². Seega on arvestuslikuks planeeringuala pindalaks 52 254 m², millest 20% moodustab 10 451 m². Planeeringulahenduses on üldplaneeringu nõude täitmise seisukohalt arvestatud haljasalana kokku 10 525 m² (POS 1 arvestuslik pindala 3394 m² ja POS 3 pindala 7131 m²) ehk 20,14% arvestuslikust planeeringuala pindalast, mistõttu on üldplaneeringus sätestatud minimaalne nõue täidetud. Planeeringuga kavandatud haljasala maa kogupindala on seejuures suurem, kuid elektri õhuliini kaitsevööndi alla jäävat osa ei ole avaliku ruumi minimaalse osakaalu arvutamisel arvesse võetud. Elamuala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ning detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas. Joonis 4. Väljavõte Saue valla üldplaneeringu (2021) kaardirakenduse joonisest 3.3. DETAILPLANEERINGUD Planeeringualaga lõunas piirneval alal on Saue Vallavalitsuse 21.08.2019 korraldusega nr 978 kehtestatud Hüüru küla Väljamaa kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada Väljamaa Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 14 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 kinnistu (kü tunnus 72601:001:0617) 34-ks üksikelamu,- sotsiaal-, transpordi- ja maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning määrata ehitusõigus üksikelamute, kahe korteriga elamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu on tänaseks ellu viidud. Planeeringualast ca 13 m kaugusel edelas on Saue Vallavalitsuse 31.08.2022 korraldusega nr 931 kehtestatud Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lehelinnu kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks oli jagada planeeringuala kokku 23-ks üksikelamu-, paariselamu-, sotsiaal-, transpordi- ja maatulundusmaa sihtotstarbega kruntiks ning määrata ehitusõigus üksikelamute, kahe korteriga elamute ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga kavandatu on tänaseks ellu viidud ning ala suuremalt jaolt hoonestatud. Planeeringuala lähialal puuduvad (seisuga 19.12.2025) menetluses olevad detailplaneeringud, millega tuleb edasisel planeerimisel arvestada, kuid on teada elamu maa-alade moodustamise soov planeeringualast kagusse jäävatel Mare (kü tunnus 72701:001:1977) ja Karjavälja (kü tunnus 72701:001:1979) katastriüksustel (Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu, 19.12.2025). 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Praeguses olukorras on planeeringuala hoonestuseta. Lähiümbruses asuvad elamumaa, maatulundusmaa, üldkasutatava maa ning transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused (joonis 5). Maatulundusmaade puhul on valdavalt tegemist haritavate põllumaadega, mis on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel registrisse kantud püsirohumaana. Seejuures on püsirohumaana arvel ka ligikaudu üks kolmandik Lepapõllu katastriüksusest (PRIA, 19.12.2025). Joonis 5. Maakasutuse sihtotstarbed, põllumassiivid ja hooned planeeringualal ja lähialal (Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025; PRIA, 19.12.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 15 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Planeeringuala asub Kodasema tee (tee nr 7270229) ja Mõisaniidu tee (tee nr 7270391) ääres. Mõlemad teed on avalikult kasutatavad kohalikud teed. Lähim riigitee on planeeringualast ca 1 km kaugusele idasse jääv Tallinna-Paldiski tee (tee nr 8), kus aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 13.543–15.102 oli 2024. aastal 11551 autot ööpäevas (Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025). 4.2. MAASTIK JA TAIMESTIK Planeeringuala lõunaosas paikneb haritav maa, põhjaosas leidub põõsaid, üksikuid puid ja puude gruppe (joonis 6). Idaosas asub metsatukk, mille põhiosa paikneb naaberkinnistul (Mare, kü tunnus 72701:001:1977) (Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025). Tegemist ei ole väärtusliku loodusliku ala ega rohelise võrgustiku osaga, mida oleks asjakohane käsitleda kui ökosüsteemi teenuseid pakkuvat loodusvara. Planeeringuala reljeef on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32–34 m (Maa- ja Ruumiamet, 19.12.2025). Joonis 6. Vaade planeeringualale ja lähiümbrusele läänest 2024. aasta kevadel (Maa-ameti fotoladu, pildistamise aeg: 30.04.2024) 4.3. MULLASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Alal levivad õhukesed paepealsed mullad (Kh''), perspektiivse boniteediga 25. Loodes ja põhjas leidub vähesel määral ka koreserikast leostunud mulda (Korg), perspektiivse boniteediga 41 (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet 39 ning Eesti keskmine 40, seega levivad planeeringalal valdavas osas väheviljakad mullad. Üldplaneeringuga ei ole ala väärtuslike põllumajandusmaade hulka arvatud. Tegemist ei ole maaparandussüsteemide alaga (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). Tegemist on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Planeeringuala ei paikne nitraaditundlikul alal ning maa-alal ei esine karstialasid (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel (andmed 2023. aasta seisuga) jääb ala radooniriski liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale (Eesti Geoloogiteenistus, 22.12.2025). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 16 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Maavarasid planeeringualal ei leidu. Planeeringualast ca 120 m kaugusel põhjas asub Harku lubjakivimaardla (registrikaardi nr 161) ning ca 420 m kaugusel idas Harku lubjakivimaardla 22 plokk. Maavara on määratud aktiivseks tarbevaruks. Alal asuvad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum (Keskkonnaportaal, 20.12.2025), keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 kohaselt vastavalt põhjaveekogumid nr 3, 4 ja 10. Kõigi põhjaveekogumite seisund hinnati 2020. aastal heaks (tabel 2). Saue vallas on keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 kinnitatud põhjaveevarud aastani 2030 järgmiselt: Kambriumi-Vendi põhjaveekogum 1200 m3/d ja Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 1300 m3/d. Tabel 2. Planeeringualal asuvate põhjaveekogumite seisundi ülevaade (Marandi et al., 2020) Põhja- Seisundi koondhinnang vee- Põhjaveekogumi (2020) Halva või hea (ohustatud) seisundi põhjendus kogumi nimi number Keemiline Koguseline Ohustatus on tingitud testide 21 ja 92 tulemustest, mis näitasid, et esineb soolase vee sissetungi oht. Kambriumi-Vendi Hea Hea Kuigi testi 63 arvutuste alusel on koguseline 3 põhjaveekogum (ohustatud) (ohustatud) seisund hea, sest põhjavett tarbitakse vähem kui on looduslik ressurss, on probleem piirkonnas kinnitatud põhjaveevarude hulgas, mis ületavad looduslikke varusid ligi 4 korda. Ohustatus on tingitud testi 14 ja 21 Ordoviitsiumi- tulemusena. Seisundi hinnangut mõjutavad Kambriumi peamiselt kaks puurkaevu, mis näitavad Hea 4 põhjaveekogum Hea (ohustatud) kloriidide sisalduse tõusutrendi Lääne-Eesti vesikonnas põhjaveekogumis, kuid hinnangu koondusaldusväärsus on madal. Siluri-Ordoviitsiumi 10 Harju Hea Hea põhjaveekogum Põhjavesi on planeeringualal kaitsmata, esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Lähim puurkaev (EELIS kood PRK0050479) asub planeeringualast ca 17 m kaugusel Vatsla tee 7 katastriüksusel (kü tunnus 72701:001:0724) (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). Puurkaev on rajatud 2011. aastal sügavusega 45 m, avades Ordoviitsiumi-Kambriumi 1 Test 2 – test põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt. 2 Test 9 – test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks soolase või muu vee sissetungi ohust lähtuvalt. 3 Test 6 – test põhjaveekogumi koguselise seisundi hindamiseks põhjaveeressursi bilansist lähtuvalt. 4 Test 1 – test põhjaveekogumi kui terviku üldise keemilise seisundi hindamiseks. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 17 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 põhjaveekogumit Lääne-Eesti vesikonnas. Puurkaevule on määratud hooldusala raadiusega 10 m (EELIS, 20.12.2025). 4.4. PINNAVESI Pinnaveekogusid planeeringualal ega vahetus läheduses ei leidu. Lähim veekogu on ca 570 m kaugusel põhjaloodes asuv Naistesoo peakraav (EELIS kood VEE1095700) (EELIS, 20.12.2025). 4.5. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Riiklikult (riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil) kaitstavaid loodusväärtusi või nendega seotud alasid planeeringualal ja vahetus ümbruses ei ole. Lähimaks kaitsealaks on ca 1,45 km kaugusel läänes asuv Sõrve looduskaitseala (EELIS kood KLO1000758). Ligikaudu 2,1 km kaugusel läänes asub Vatsla väike-konnakotka püsielupaik (EELIS kood KLO3002725), kus on registreeritud I kaitsekategooria linnu väike-konnakotkas (Clanga pomarina) leiukoht (EELIS kood KLO9131675). Ligikaudu 810 m kaugusel põhjakirdes on registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi jumalakäpp (Orchis mascula) leiukoht (EELIS kood KLO9351027). Natura 2000 alasid planeeringualal ega selle läheduses ei asu. Lähimad Natura 2000 alad on ca 2,7 km kaugusel lõunaedelas asuv Vääna-Posti loodusala (EELIS kood RAH0000660) ja ca 3,9 km kaugusel edelas asuv Vääna jõe loodusala (EELIS kood RAH0000613). Planeeringualaga idas ja läänes piirnevatel katastriüksustel on inventeeritud Natura elupaigatüüp lood ehk alvarid (*6280), mis läänes ulatub vähesel määral ka Lepapõllu katastriüksusele (joonis 7) (EELIS, 04.09.2026). Vääriselupaiku planeeringualal ega lähialal ei asu (EELIS, 04.09.2026). Joonis 7. Natura 2000 elupaigatüübid planeeringualal ja lähialal (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 20.12.2025; andmed: EELIS 20.12.2025) Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 18 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 4.6. KULTUURIPÄRAND Kultuurimälestisi planeeringualal ei asu. Lähim kultuurimälestis on ca 350 m kaugusel läänes asuv arheoloogiamälestis Muistsed põllud (kultuurimälestiste registri nr 27435) (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). Pärandkultuuri objekte planeeringualal ei asu. Lähim pärandkultuuri objekt on ca 830 m kaugusel lääneedelas asuv Kabeli rehielamu (objektitüüp: rehielamud; registreerimisnumber: 726:REE:019) (Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). 4.7. KESKKONNA VASTUPANUVÕIME Ala tundlikkus on vastupanuvõime suurus. Selle hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest. • Planeeringualal ja lähiümbruses on esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva punkt- ja hajureostuse eest kaitsmata. Õhukese pinnakatte tõttu on oht pinnasesse sattunud ainete ja ühendite jõudmiseks aluspõhjas leviva põhjaveekogumini. • Planeeringualal levivad Kambriumi-Vendi põhjaveekogum, Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, mille seisund hinnati 2020. aastal heaks. • Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu pinnaveekogusid. • Planeeringualal ja lähiümbruses ei asu looduskaitsealuste taime-, seene- ega loomaliikide leiukohti ega looduskaitse all olevaid alasid (sh Natura 2000 võrgustiku alasid). • Planeeringualal esineb vähesel määral Natura elupaigatüüp lood ehk alvarid (*6280). • Planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alal. • Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole märgalasid. • Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole registreeritud võõrliikide leiukohti. • Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu kultuuriväärtuslikke objekte ega alasid. • Planeeringualal ega lähiümbruses (1 km raadiuses) ei asu keskkonnaloaga reguleeritud õhusaasteallikaid, jäätmekäitluskohti, jääkreostusobjekte ega ohtlikke objekte (Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (edaspidi KOTKAS), 20.12.2025; Keskkonnaportaal, 2012.2025; Maa- ja Ruumiamet, 20.12.2025). 5. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE JA KESKKONNAPROBLEEMID 5.1. MÕJUALA RUUMILINE ULATUS JA MÕJUTATAV ELANIKKOND Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju. Ehitusaegsed mõjud avalduvad elamuala hoonete, juurdepääsutee, parklate ja tehnovõrkude rajamisel. Ehitustegevusega kaasnevad pöördumatud mõjud, nagu loodusliku taimestiku eemaldamine, pinnasetööd ja maastikuilme muutumine. Lisaks kaasnevad ehitamise perioodil lühiajalised mõjud, nagu ehitusmasinate ja ehitustöödega seotud õhusaaste ja müra. Tegemist on ajutise iseloomuga mõjudega, mis lakkavad pärast tööde lõpetamist. Ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 19 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Kasutusaegsed mõjud tulenevad eelkõige planeeringuala kasutamise iseloomu ja aktiivsuse muutumisest. Varasemalt hoonestamata alale soovitakse rajada elamuala, mis suurendab piirkonna asustustihedust ja ala kasutamise intensiivsust. Samas on planeeringuala läheduses juba praegu tihedama asustusega Vatsla küla ning üldplaneeringuga on planeeringuala kontaktvööndis ja lähiümbruses kavandatud ka teisi pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa-ala juhtotstarbega alasid. Elamuala kasutamisega kaasneb liikluskoormus ja sellest tulenev müra ja õhusaaste. Ala kasutamisest on mõjutatud vahetus ümbruses elavad inimesed ning ka planeeringualale elama asuvad inimesed. Kasutusaegne mõju avaldub üldiselt ka ala taimestikule ning alal elavatele ja seal liikuvatele loomadele. 5.2. MÕJU MAAKASUTUSELE Detailplaneeringuga nähakse praegu 100% ulatuses maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele ette üksikelamute ja ridaelamute rajamine, lisaks tee ja tänava maa-ala ning haljasala maa krundid. Sihtotstarbe muutmine annab eeldused ala kasutamiseks elamualana. Planeeringualale on kehtiva üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusega ala ning pere- ja ridaelamute maa-ala. Siiani kasutuseta või püsirohumaana kasutusel olnud ala võetakse aktiivsesse kasutusse, maakasutuse iseloom muutub suurel määral, seega on kavandatava tegevuse mõju maakasutusele intensiivne ja pikaajaline. Üldiselt võib pidada mõju positiivseks, kuna see võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas kavandatud arengusuunda. 5.3. MÕJU MAAVARADE VARUDELE Hoonete ja rajatiste rajamisel ning kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid). Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole ressursikasutuse täpsed lahendused ja kogused teada (vt ptk 2.3). Arvestades kavandatavate tööde eeldatavat mahtu, ei ole vajadus looduslike maavarade (liiv, kruus, lubjakivist toodetud killustik) järele Eesti mastaabis väga suur. Vajalikud maavarad (kruus, kivid jms) saadakse eeldatavalt võimalikult lähedal asuvatest karjääridest, kus ehitustegevuse elluviimiseks sobivaid maavarasid kaevandatakse ja kus maavarade kaevandamise mõjusid on juba hinnatud. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele. 5.4. MÕJU PINNASELE JA MULLASTIKULE Alal on osaliselt tegemist haritava maaga, kus pinnas ja mullastik on juba mõjutatud inimtegevusest ja ei ole säilinud looduslik seisund. Ala ei ole üldplaneeringu põhjal väärtuslik põllumajandusmaa, seega mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ei kaasne. Hoonete, neid teenindavate juurdepääsuteede, parklate ja kommunikatsioonide rajamisel on vaja teha pinnasetöid. Ehitustööde alalt on vajalik eemaldada ehituseks mittesobiv mullakiht ja selle all olev pinnas ning asendada see ehitustegevuseks sobiva kandevõimega pinnasega (killustik, kruus, liiv). Ehitustegevusel on mulla- ja kaevetöödel otsene mõju pinnasele ja mullastikule. Mõju on lokaalne ja piirdub planeeritud hoonete, teede, parklate ja kommunikatsioonide asukoha ja vahetu lähedusega. Väljakaevatud ehitustöödeks mittesobivat mineraalpinnast saab kasutada maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala (vt ka ptk 5.10). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 20 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga, planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Lekete esinemise ohu minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest. Võimalikuks on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii. Avariiolukorrad ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida keskkonnakaitselistest nõuetest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega. Ohutusnõuete järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Ei ole alust eeldada pinnase reostuse teket, mis põhjustaks pinnases keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ sätestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamist. Kuna eeldatavalt tuuakse alale kasvupinnast ka väljastpoolt planeeringuala, on asjakohane juhtida planeeringus tähelepanu, et võõrliikide leviku takistamiseks ei tohi kasutada kasvupinnast, mis võib sisaldada võõrliikide seemneid (sh pärineb teadaoleva võõrliigi kasvukohast). Kavandatava tegevuse puhul esineb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Ehitusaegne mõju pinnasele on eelkõige seotud hoonete aluse maapinna ettevalmistamisega (ehituseks ebasobiva pinnase eemaldamisega, maapinna osalise ümberkujundamisega, hoonete vundamentide rajamisega, juurdepääsuteede ja parklate ning kommunikatsioonide rajamisega, samuti hoonestuse ümbruse korrastamisega). Kavandatava tegevuse mõju pinnasele ja mullastikule on ehitustööde alal intensiivne ja mõju on pikaajaline, kuid tegemist on lokaalse mõjuga. Pinnast on võimalik taaskasutada kruntide siseselt või mujal objektidel väljaspool planeeringuala ning ehitustöödega rikutud ala taastatakse. 5.5. MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE Planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole veekogusid, mida ehitustegevus või ala kasutus mõjutada võiks, seega ei kaasne kavandatuga mõju pinnaveele. Planeeringualal on esimene aluspõhjaline veekogum looduslikult kaitsmata, seetõttu on eriti oluline arvestada võimaliku mõjuga põhjaveele. Kavandatud ehitustegevusel on oht põhjavee saastumiseks kütusega, ehitusmasinatest lekkiva õliga, planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate muude kemikaalidega jne. Ehitus- ja veomasinatest põhjustatud õli- ja kütuselekete korral võivad saasteained jõuda ülemistesse põhjaveekihtidesse. Lekete esinemise ohu minimeerimiseks tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid ning pidada kinni keskkonnakaitselistest ja tööohutusnõuetest. Võimalik on ka ehitustöödel kasutatava tehnika ja masinate kasutamise tagajärjel toimuv avarii. Avariiolukorrad ei iseloomusta tavapärast olukorda ja selliseid olukordi on võimalik minimeerida keskkonnakaitselistest nõuetest ja tööohutusnõuetest kinnipidamisega. Ei ole alust eeldada põhjavee reostuse teket, mis põhjustaks keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ sätestatud põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ületamist. Põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb kinni pidada veeseaduses (vastu võetud 30.01.2019) ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja järgida tavapäraseid ohutusnõudeid. Ohutusreeglite järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 21 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud mootorsõidukite parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid. Kui õli lekib masinast asfaldile või muule parkla pinnasele, võib see vihmaveega jõuda kõrval paiknevale looduslikule pinnasele, kus see imbub koos veega pinnasesse. Elamualal on parklate kasutamise intensiivsus pigem madal ning õlileketega seotud risk põhjaveele väike. Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034 (edaspidi ÜVKA) alusel rajati aastatel 2010-2012 Hüüru külla aadressile Muinasasula tee 7 veetöötlusjaam kahe puurkaevuga, vett võetakse O-C ja C-V veekihist. Hüüru külas elas 01.01.2022. aasta seisuga 501 inimest, neist kasutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust 95%. ÜVKA kohaselt mahub Hüüru küla perspektiivsete tiheasustusalade väljaarendamisel piirkonda täiendavalt kuni 600 eramut 1800 inimesega ja veetarbimisega Q=270 m³/d. Seega on planeeringuga kavandatu puhul tegemist laiendusmahuga, millega on ÜVKA-s arvestatud. Veekasutuse aastaaruande alusel oli Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (Cm-V) puurkaevu PK-1 Hüüru (51108) veetarve 2024. aastal 2 508 m3 ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (O- Cm_Laane) puurkaevu (PK-2 Hüüru (51287) veetarve 10 851 m³. Veevõtt mõlemast puurkaevust jäi alla keskkonnaloas nr L.VV/333110 lubatud koguse (lubatud vastavalt 5 100 m3/a ja 13 906 m3/a) (KOTKAS, 21.12.2025). 2025. aastal oli Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi (Cm-V) puurkaevu PK-1 Hüüru (51108) veetarve 1 276 m3 ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas (O-Cm_Laane) puurkaevu PK-2 Hüüru (51287) veetarve 14 455 m³. Veevõtt puurkaevust PK-1 Hüüru (51108) jäi alla keskkonnaloas nr L.VV/333110 lubatud koguse, kuid veevõtt puurkaevust PK-2 Hüüru (51287) ületas keskkonnaloaga lubatud kogust (KOTKAS, 04.09.2026). AS Kovek poolt 02.07.2026 väljastatud tehniliste eeltingimuste kohaselt eeldab detailplaneeringu ala veevarustuse tagamine Hüüru ja Vatsla veetorustike ühendamist ning veetöötlusjaamade veeandvuse suurendamist. Nende tööde vajadus tuleb detailplaneeringu seletuskirjas kajastada. Piirkonnas puudub piisav vaba veeressurss kastmisvee ja muude välitegevustega seotud veevajaduse katmiseks, mistõttu tuleb planeeringuga ette näha sademeveest toidetavad maa-alused kastmisveemahutid (üks mahuti iga elamuühiku kohta, mahuga ligikaudu 10 m³). Tuletõrje veevarustus tuleb tagada nõuetele vastava mahuga tuletõrjeveemahutite rajamisega. Täiendava veevõtu võimalikkuse, vajalike tehniliste lahenduste ning keskkonnaloa muutmise vajaduse hindamine on vee-ettevõtja ülesanne. Kui piirkonna arendamisest tuleneva täiendava veevajaduse katmiseks osutub vajalikuks suurendada lubatud põhjaveevõttu, tuleb selle mõju põhjaveekogumi seisundile hinnata keskkonnaloa muutmise menetluse käigus. Käesoleva detailplaneeringu raames ei ole võimalik hinnata kogu piirkonna kavandatavate arenduste kumulatiivset mõju põhjaveevõtule ja põhjaveekogumile. Arvestades, et piirkonnas kasutatavad põhjaveekogumid on heas koguselises ja heas (kuid ohustatud) keemilises seisundis ning täiendava veevajaduse katmine on kavandatud vee-ettevõtja poolt juhitavate arendustegevuste kaudu, ei ole detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist põhjaveekogumite seisundile. Planeeringuala lähipiirkonda jääb Harku lubjakivikarjäär, mis mõjutab piirkonna põhjavett. Keskkonnaameti poolt Harku maardla Harku II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-086 muutmise taotlusele koostatud Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 22 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 keskkonnamõju hindamise eelhinnangu5 (edaspidi Harku II eelhinnang) kohaselt on Harku maardlas hüdrogeoloogilised tingimused kujunenud pikaajalise kaevandamistegevuse käigus, mille tulemusel asuvad töötavad karjäärid põhjavee alanduslehtri mõjualas. Töötavates Harku karjäärides on kujunenud hüdrogeoloogiline veerežiim, kus põhjavee tase püsib absoluutsel kõrgusel 16–18 m. Kasulikust kihist allapoole jäävast veepidemest sügavamal lasub Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on surveline ja see veekiht on põhiliseks elanike ja ettevõtete veevarustuse allikaks. Veekiht lasub 17-19 m sügavusel maapinnast (absoluutkõrgusel ca 11-13 m). Ümbruskonna vesivarustuses kasutatakse ka Kambrium-Vendi veekihti. Karjääride veekõrvaldus ei avalda otseselt ega kaudselt mõju sellele veekihile. Kasuliku kaevise kihi all lasub Silur-Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis takistab ülemise, Silur-Ordoviitsiumi veekihi vee imbumist alumisse kihti. Seda eeldusel, et veepidet ei rikuta. See on ka üks nõue mäetöödele, et kaitsta alumist veekihti võimalike reostuste eest ülemisest Siluri-Ordoviitsiumi veekihist, mida võivad põhjustada sügavad veekraavid ja veekogujad pumplas. Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programmi (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024) kohaselt on lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine mõju põhjaveele ja tarbekaevudele lõhkamistöödel tekkiv heljum, mis enne vee juhtimist eesvoolu setitatakse karjääri settebasseinides. Osa tekkivat heljumit võib sadestuda karjääri põhjale selle tekkimiskoha vahetus läheduses ning peened osakesed võivad infiltreeruda põhjavette. Selle tulemusena võib heljumirikas vesi mööda lasundis esinevaid lõhesid ja pragusid levida piirkonna põhjavette, suurendades vee hägusust. Suurem osa heljumist sadestub siiski veest välja karjääri vahetus läheduses. Reostusoht põhjaveele võib tekkida ka karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli satub reostunud karjäärivee väljapumpamisel läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Põhjavee reostumist on võimalik ettevaatusabinõude õigeaegsel rakendamisel vältida. Tuginedes eelnevale, ei halvenda kaevandamine oluliselt väljakujunenud põhjavee režiimi. Mäeeraldised paiknevad alal, mis on põhjaveetaseme alanduse mõju all juba üle poole sajandi. Põhjavee reostusohtu on ettevaatusabinõusid järgides võimalik vältida. Seega planeeringuala veevarustust ning veekvaliteeti lähipiirkonnas asuv Harku karjäär eeldatavalt ei halvenda. Reovee ärajuhtimine on plaanitud lahendada ühiskanalisatsiooni baasil. AS Kovek poolt 02.07.2026 väljastatud tehniliste eeltingimuste kohaselt on reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks vaja projekteerida ja rajada kanalisatsioonitorustik tehnilistes eeltingimustes näidatud liitumispunktini. Samuti märgitakse, et detailplaneeringu kehtestamine on võimalik üksnes siis, kui ööpäevast vastuvõetava reovee kogust Harkus on AS-i Tallinna Vesi poolt vajalikul määral suurendatud. Kuna reovee ärajuhtimine on kavandatud lahendada ühiskanalisatsiooni kaudu, ei kaasne tegevusega eeldatavalt ebasoodsat mõju põhjaveele. Reovee kogumise ja puhastamisega seotud keskkonnamõjusid on hinnatud vee-ettevõtja keskkonnaloa menetluse käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda AS Kovek väljastatud tehnilistest eeltingimustest. 5 Registreeritud KOTKAS-s 16.08.2023 dokumendi nr DM-118268-31 all. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 23 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele ega veekeskkonna seisundile. Eramute katustelt valguv sademevesi imbub samal krundil pinnasesse, kuid suurematel kõvakattega aladel (teed, parklad) tuleb sademeveest vabanemiseks leida lahendus, mis ümbritsevaid alasid ei mõjuta. Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks sademevett juhtida. Sademevee pinnasesse juhtimiseks peavad olema sobivad geoloogilised tingimused. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lõike 3 kohaselt peab sademevee suublasse juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Planeeringualal on pinnakate õhuke (alla 1 m), mistõttu võimalus sademevee pinnasesse juhtimiseks (veeseaduse tähenduses) planeeringualal eeldatavalt puudub. Eelnevast tulenevalt on oluline eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ning soodustaks sademevee pinnasesse imbumist (nt poorsed tänavakatted). Soovitatav on kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Veeseaduse § 129 lg 3 sätestab, et sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena veeseaduse tähenduses. Rajada tuleb sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kastmiseks kasutada. ÜVKA kohaselt on Hüüru küla sademeveekanalisatsioon lahendatud kraavidega ning lähiaastatel olulisi investeeringuid ei vaja. Sademeveekanalisatsiooni edasine arendamine sõltub piirkonda uute elamurajoonide lisandumisest, mis võib tulevikus tõstatada vajaduse kompleksse sademeveekanalisatsiooni lahenduse järele. Arvestades, et planeeringualale ja selle naabrusesse on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda piirkonda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist. Detailplaneeringu koostamisel tuleb analüüsida võimalikke sademeveest vabanemise võimalusi ning leida sobiv lahendus või lahenduste kombinatsioon, mis võimaldaks elamualal naaberkinnistuid mõjutamata sademevee käitlust lahendada. Planeeringus on asjakohane juhtida tähelepanu vajadusele ja võimalustele vähendada kõvakattega pindadega ala, et seeläbi vähendada kõvadelt pindadelt koguneva sademevee kogust. 5.6. MÕJU ROHELISELE VÕRGUSTIKULE Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal, samuti ei kaasne planeeringu elluviimisel selliseid tagajärgi, mis lähima rohelise võrgustiku koridori ja tugiala toimimisele mõju võiksid avaldada. 5.7. MÕJU LOODUSVÄÄRTUSTELE JA KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE (SH NATURA 2000 ALADELE) Planeeringualal ega mõjutatavas piirkonnas ei asu kaitsealuseid loodusobjekte. Vahemaa tõttu ei ole planeeringu elluviimisel ette näha mõju ca 1,45 km kaugusel loodes asuvale Sõrve looduskaitsealale, samuti ca 810 m kaugusel põhjakirdes asuvale III kaitsekategooria taimeliigi jumalakäpp ( Orchis mascula) leiukohale. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 24 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Planeeringuala ümbruses asuvate elamualade tõttu ei ole põhjust arvata, et planeeringuala oleks sobivaks toitumisalaks ca 2,1 km kaugusel pesitsevale väike-konnakotkale (Clanga pomarina), mistõttu mõju väike- konnakotkale planeeringuga kavandatu elluviimisel puudub. Piirkonnas asuvate kaitsealuste loomade puhul ei ole põhjendatud eeldada olulist kokkupuudet kavandatud tegevusega, kuna läheduses ei ole liike, kellel puhul võiks eeldada planeeringualal oleva rohumaa intensiivset kasutamist toitumisalana vmt otstarbel. Tänu piisavalt suurele vahekaugusele ei ole välisõhku väljutatavate heidete mõju ulatumine kaitsealuste loomade leiukohtadeni tõenäoline. Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata kavandatuga kaitstavate alade ja liikide seisundit. Natura 2000 alasid planeeringualal ega selle mõjupiirkonnas ei asu. Lähimad Natura 2000 alad on ca 2,7 km kaugusel lõunaedelas asuv Vääna-Posti loodusala ja ca 3,9 km kaugusel edelas asuv Vääna jõe loodusala. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on ebasoodne mõju Natura 2000 alade kaitse- eesmärkidele (sh elupaikade ja kaitstavate liikide seisundile) ning Natura 2000 alade terviklikkusele välistatud. Eeltoodust tulenevalt ei teostata KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist. Planeeringualaga idas ja läänes piirnevatel katastriüksustel on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp lood ehk alvarid (*6280), mis läänes ulatub vähesel määral ka Lepapõllu katastriüksusele. Planeeringualale ulatuva Natura elupaiga koondseisund on EELIS andmetel B (hea). Samas asub planeeringuala piiril Mõisaniidu tee (tee nr 7270391), millega Natura elupaiga ruumikuju kattub. Elupaik on inventeeritud 2000. aastal ning ruumiandmed on tänaseks aegunud (EELIS, 04.09.2026). Elupaigatüübiga kattuval osal on planeeringualal valdavas osas tegemist tehnogeense pinnasega (teevall) alaga, kus looduslikke kooslusi säilinud ei ole. Sellest tulenevalt ei kaasne kavandatu elluviimisel eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 elupaigatüübile lood ehk alvarid (*6280). 5.8. MÕJU INIMESTE TERVISELE JA HEAOLULE 5.8.1. Müra Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS, vastu võetud 15.06.2016) § 59 kohaselt peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (tabel 3). AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Saue valla üldplaneeringus on määratletud müra normkategooriad, mida tuleb maakasutuse ja ehitustegevuse planeerimisel reeglina järgida ning millest võib põhjendatud erandeid teha vallavalitsus kaalutlusotsusega. Pere- ja ridaelamumaa-ala ning haljasala maa-ala on II kategooria alad (haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad). Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 25 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Tabel 3. Müra normtasemed keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi (*müratundliku hoone teepoolsel küljel) Müra kategooria Müra piirväärtus (dBA) Müra sihtväärtus (dBA) Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra II kategooria Päev 60 60 55 50 haridusasutuste, tervishoiu- ja 65* sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad, Öö 55 45 50 40 maatulundusmaa õuealad, 60* rohealad Määruse kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul kl 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset, seega on seadusandluses ehitusmüra normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal. Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase veotööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00– 21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 tulenevate piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket. Kui ehitustööde tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne ehitustegevuse müra piirväärtuste ületamist. Eelistatult tuleks vältida mürarikkaid töid alates kell 21:00. Ehitustöödest on eelkõige mõjutatud lähimate katastriüksuste elanikud. Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid, õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Võrreldes olemasoleva olukorraga muutub arendustegevuse järel ala kasutusaktiivsus ja liikluskoormus märgatavalt, seega kaasneb piirkonnas ja eriti planeeringualaga piirnevate katastriüksuste hoonete juures tunnetatav mürataseme tõus. Tegemist on tavapärase elamualale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist. Elamualasisest mürataset minimeerb ka elamualale sobiliku kiiruspiirangu määramine. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 järgi rakendatakse tehnoseadmete poolt tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Elamuala sees tuleb tehnoseadmete paigutamisel arvestada, et tagatud peab olema vastavus müra normtasemetele. Võimalusel tuleb müratekitavad seadmed (konditsioneerid, õhksoojuspumbad jms) paigutada hoone välisküljele, mis ei ole suunatud naaberkinnistul asuva elamu poole. AÕKS § 58 lg 1 sätestab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset. AÕKS § 56 lg 21 kohaselt kohaldatakse müra sihtväärtust müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. AÕKS § 56 lg 2 selgitab, et müra sihtväärtus on piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks. Kavandatava tegevuse alal on üldplaneeringuga kavandatud uut maakasutust ning sellisel juhul on asjakohane lähtuda müra sihtväärtusest. AÕKS §-st 64 ja keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord" lähtuvalt Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 26 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 koostas Maanteeamet 2022. aastal strateegilised mürakaardid, mille eesmärgiks on anda üldhinnang teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta ning laiemalt tagada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulike mõjude vältimine, ennetamine või vähendamine. Paralleelselt strateegiliste mürakaartidega koostati ka siseriiklikud mürakaardid, mis on koostatud müraindikaatoritele Ld ja Ln arvutuskõrgusel 2 m ning on seega võrreldavad müra normtasemetega. Planeeringualale lähim müraallikas 2022. strateegilise mürakaardi alusel on Tallinna-Paldiski tee (tee nr 8), millelt lähtuv müra planeeringualani ei ulatu (joonis 8) (Maa- ja Ruumiamet, 22.12.2025). Planeeringuala Joonis 8. Väljavõte 2022. aasta strateegilisest mürakaardist planeeringuala piirkonnas (Maa- ja Ruumiamet, 22.12.2025) Piirkonna mürataset mõjutab Harku karjäär, kus tegutsevad AS Harku karjäär, Balti Kivi OÜ ja ASTrev-2 Grupp, kelle tegevusega kaasneb müra. Harku karjääri müra levikut on hinnatud näiteks Saue valla välisõhu mürakaardi (Akukon Eesti OÜ, 2019) koostamisel. Mürakaardi kohaselt on planeeringualal müratase alla 35 dB (joonis 9). Tööstusmüra siht- ja piirväärtuse ületamist karjääri tegevusega planeeringualal ette ei ole näha, kuid teatud tegevuste (nt lõhkamistööd) puhul ei ole mürahäiringute esinemist planeeringualal võimalik välistada. Käesoleval ajal on menetluses taotlused Harku karjääri laiendamiseks. Harku karjääri laiendamise keskkonnamõjusid hinnatakse vastavate keskkonnaloa taotluste menetluste raames. Siiski tuleb detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel arvestada, et Harku karjäär perspektiivis laieneb planeeringuala suunas. Üldplaneeringuga on planeeringuala ja Harku karjääri vahele planeeritud elamu- ja ärimaad, mis arendustegevuse elluviimisel toimivad potentsiaalselt müratõkkena. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 27 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Planeeringuala ligikaudne asukoht Joonis 9. Väljavõte Saue valla välisõhu mürakaardist Harku karjäärist lähtuva müra leviku kohta Hüüru külas (Akukon Eesti OÜ, 2019) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta olulist mürahäiringut piirkonnas. Eelkõige kaasneb müra ehitusperioodil, kuid mõju on ajutine. Kasutusperioodil kaasneb müra planeeringu elluviimisel lisanduvast liikluskoormusest tulenevalt. Arvestades planeeringu mahtu, on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas. 5.8.2. Vibratsioon Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide tihendamine vmt). Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 54) kehtestatud vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Määruse nr 54 lisas tuuakse välja vibratsiooni piirväärtused päevasel (07.00–23.00) ja öisel (23.00– 07.00) ajal. Määruse nr 54 § 1 lg 3 kohaselt tuleb seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määrusega kehtestatud piirväärtusi Harku karjääris teostatakse lõhkamistöid, millega kaasneb vibratsioon. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Maavõnked levivad keskkonda lühiajaliselt (1 - 2 sekundit) ning ainult lõhkamise ajal, kuid need võivad ohustada piirkonna elanikke ja nende vara (Harku II eelhinnang). Nõuded lõhkeainete käitlemisele on kehtestatud lõhkematerjaliseaduses (vastu võetud 07.06.2017) ja tegevus reguleeritud maavara kaevandamise keskkonnaloaga. Arvestades planeeringuala kaugust Harku karjäärist, ei ole lõhkamistöödega kaasnevate Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 28 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 maavõngete ulatumine planeeringualale tõenäoline. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole võimalik hinnata karjääri laienemisega kaasnevaid mõjusid, neid hinnatakse vastava keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise käigus. 5.8.3. Õhusaaste Kavandatavate hoonete, vajalike kommunikatsioonide (elekter, side, vesi, kanalisatsioon), juurdepääsuteede ja parklate rajamiseks on vajalik ehitustegevus, mille käigus mõjutavad õhukvaliteeti ehitusmasinad ja ehitusmaterjale transportivad masinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja tolmuosakesi. Ka mulla- ja kaevetööde tegemisel võib olenevalt ilmaoludest esineda intensiivset tolmuheidet. Töödega võib kaasneda ka lõhnaainete (nt asfaldi laotamisel) heide. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Lõhnaainete esinemise häiringutasemed on kehtestatud kliimaministri 06.07.2023 määrusega nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Ehitustööde ajal võib kohati olla mõju õhukvaliteedile intensiivne, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis ilmneb tööde tegemise ajal ja lakkab pärast tööde teostamist. Ehitustöödega kaasnevad heitekogused ei ole teada, kuid inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine ega oluline lõhnast tingitud häiring ei ole tõenäoline. Olenevalt ilmaoludest võib tekkida vajadus rakendada tolmulevikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine. Kavandatava elamuala kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks olla liiklus. Liiklusega kaasneb sisepõlemismootoris kütuse põletamise tagajärjel heitgaaside paiskumine õhku ning teelt ja rehvide kulumisest õhku paisatavate peenete osakeste levik. Kasutusaegsel perioodil ei saa sõiduautode kasutamisega seotud saasteainete heidet välisõhku pidada märkimisväärseks, tegemist on tavapärase tiheasustusega alale iseloomuliku mõjuga. Piirkonnas toimub õhukvaliteedi muutumine, kuid ei ole alust eeldada, et välisõhu kvaliteet muutub sedavõrd, et kehtestatud piirväärtusi ületatakse ja tekib oluline keskkonnamõju. Praeguses planeeringustaadiumis ei ole kasutatavad küttelahendused teada, kuid soovituslik on kasutada võimalikult energiatõhusaid ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Eelistatud oleks soojusvahetuspumpade (õhksoojuspumbad, maasoojuspumbad jne) kasutamine. Detailplaneeringuga kavandatakse elamuala rajamist, seega on asjakohane analüüsida, kas piirkonnas toimub õhukvaliteeti oluliselt mõjutavaid tegevusi, mis kavandatava elamuala kvaliteeti mõjutada võivad. Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole keskkonnakaitselubade alusel tegutsevate ettevõtetega seotud registreeritud õhusaasteallikaid. Lähimad registreeritud heiteallikad on planeeringualast ca 1,5 km kaugusel idakagus asuv MCF Group Estonia OÜ avariigeneraator ja ca 1,6 km kaugusel põhjas asuv E-Betoonelement AS katlamaja korsten (Keskkonnaportaal, 22.12.2025). Harku karjääris asuvad heiteallikad jäävad planeeringualast ca 1,9 km kaugusele, lähim mäeeraldis ca 950 m kaugusele. Ettevõtete puhul on saasteainete heide õhku reguleeritud keskkonnaloaga. Arvestades planeeringuala kaugust heiteallikatest, on piirväärtusi ületavate saasteainete levimine planeeringualale ebatõenäoline. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 29 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Planeeringuala läheduses puuduvad suured teed, lähialal on valdavalt tegemist elamumaadega ja haritavate maadega, mis on kasutusel püsirohumaana. Sellest tulenevalt ei ole olulist tolmu levikut planeeringualale ette näha. Liiklusest tingitud õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kavandataval elamualal ei ole tõenäoline. 5.8.4. Ohuolukorrad Võimalikke ohu- ja avariiolukordi on kirjeldatud peatükis 2.5. Kui ehitustööde käigus järgitakse õhu, pinnase, pinnavee ja põhjavee kaitset puudutavaid õigusakte ning head ehitustava, siis on õnnetuste esinemise tõenäosus ja võimalik oht inimeste tervisele väike. Liiklusohutust mõjutab piirkonna teedel kujunev liikluskoormus. Planeeringualaga külgneva Kodasema tee (tee nr 7270229) laius on 6 m ja Mõisaniidu tee (tee nr 7270391) laius 5 m (Maa- ja Ruumiamet, 21.12.2025). Liiklusohtlikke olukordi võivad põhjustada ehitamisel kasutatavate suurte masinate ja veoautode seismine ning liiklemine nimetatud teedel, kuid ohtlikke olukordi on võimalik õige liikluskorraldusega vältida. Eeldatavalt on võimalik suunata ehitusmasinad Kodasema teelt otse planeeringualale, et vältida liiklustakistusi Mõisaniidu teel. Elamuala kasutusperioodil suureneb liikluskoormus Kodasema teel ja Mõisaniidu teel, kuid arvestades, et planeeringuga kavandatud elamuühikute arv on 30, siis lisanduv liikluskoormus on tõenäoliselt pigem väike. Ehitustööde perioodil tuleb korraldada ehitusmasinate liiklus selliselt, et säiliks olemasolevate teede läbitavus. Ehitustööde ajal on liiklusohutus võimalik tagada liiklusmärke, ajutisi kiiruspiiranguid vms meetmeid kasutades. Kasutusperioodil on liiklusohtlike olukordade esinemist võimalik minimeerida sobilike liikluskorralduse meetmetega, näiteks elamualale sobiliku kiiruspiirangu seadmine. 5.9. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Planeeringualal ei asu kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ning kavandatava tegevusega ei ole tänu piisavale vahekaugusele ette näha mõju avaldumist lähimatele kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele. Kuna kavandatu rajamisega kaasnevad mulla- ja kaevetööd, on planeeringus asjakohane juhtida tähelepanu, et mulla- ja kaevetööde tegemisel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 5.10. TEKKIVAD JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE Praeguses planeerimisprotsessi staadiumis ei ole täpne jäätmeteke teada ja tugineda saab ainult teiste samalaadsete arenduste analoogiale. Ehitustegevuse käigus tekib erinevat tüüpi jäätmeid, mille kogus varieerub olenevalt teostatavatest töödest. Ehitustöödel on jäätmeteke seotud näiteks kaevetöödega ja kasutatavate ehitusmaterjalide pakenditega. Olmejäätmeid tekib ehitustegevusel eeldatavalt vähe. Planeeringualal puudub hoonestus, mille likvideerimisega kaasneks lammutusjäätmete teke. Alale jääva rajatise (varemed, millele on ehitatud ajutine varikatus) likvideerimise korral on tekkivate jäätmete maht marginaalne. Osa jäätmeid on võimalik suunata taaskasutusse ja osa utiliseerimisele. Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid on sobivuse korral võimalik planeeringualal taaskasutada teedeehituses, maa-alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel. Kasutusperioodil kaasneb elamualal eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast (Saue Vallavolikogu Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 30 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 28.12.2023 määrus nr 26). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist. 5.11. KLIIMAMUUTUSED JA NENDEGA KOHANEMINE Seos kliimamuutusega Eestis kulub toodetud energiast 53% hoonetele. 2021. aasta kasvuhoonegaaside netoheitest moodustas ehitus- ja kinnisvarasektor 40,3% ehk 6,3 miljonit tonni CO2-ekvivalenti, 2022 arvutuste järgi 42,7% (Rohetiiger SA, 2023). Tekkepõhiselt tuli 2022. aastal 67,9% kasvuhoonegaasidest hoonete energiakasutusest, 13,3% hoonete ehitusest ja 13,2% materjalide ekspordist (Rohetiiger SA, 2023). Uue hoone ehitus nõuab ehitusmaterjale, mille tootmisel paisatakse õhku kasvuhoonegaase. Näiteks paisatakse tänapäeval ühe tonni tsemendi tootmisel õhku ca 600 kg CO2. Mida energiatõhusam ehitis, seda suurem on üldjuhul ehitusmaterjalide proportsionaalne jalajälg (Rohetiiger SA, 2023). Kuna hoone rajamiseks valitud materjalid moodustavad suure osakaalu kogu hoone süsinikujalajäljest, on järgmistes projekteerimis- ja ehitusetappides oluline jälgida, millise tootja materjale kasutatakse, saavutamaks võimalikult väike keskkonna jalajälg. Hooned tuleb tõhusalt soojustada ning kasutada võimalikult energiaefektiivseid lokaalsed kütmislahendusi (maaküte, õhkküte). Võimaluse korral tuleb kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid tuleks võimaluse korral asendada süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 62) kohaselt ei ole Eestis toimuvad kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes riikides, kuid prognooside kohaselt võib 21. sajandi jooksul toimuda järgmisi muutusi: • temperatuuritõus, millest tuleneb jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma- ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja haigustekitajate levik; külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi; sesoonsete energiatarbimistippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms; • sademete hulga suurenemine, millest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms; • merepinna tõus, millest tuleneb kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms; • tormide sagenemine, millest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise võimele. Planeeringuala puhul on kõige olulisemateks muutusteks temperatuuritõus ja sademete hulga suurenemine (sh ekstreemsete ilmaolude esinemine). Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 31 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 nende tekkekohas (vt ka ptk 5.5). Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Kõrghaljastusega on võimalik kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Soovitatav on maksimaalselt säilitada olemasolevat kõrghaljastust, mis toetab kliimamuutuste leevendamist lokaalsel tasandil. Kuigi elamualale kavandatakse asfaltkattega sõiduteed ning vajalikud parklakohad, ei saa neid pidada olulisteks soojussaare efekti tekitajateks, kuna parklad (st kõvakattega pinnad) pole suured. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada (piisavas ulatuses haljasala kavandamine ning kõrghaljastuse säilitamine/rajamine, sademeveest vabanemine selle tekkekohal). 5.12. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. 5.13. PIIRIÜLENE MÕJU Kavandatava tegevusega ei ole ette näha piiriülese mõju esinemist. 5.14. KUMULATIIVNE MÕJU Üldplaneeringuga on planeeringualal ja lähipiirkonnas kavandatud pere- ja ridaelamu maa-ala ning äri maa- ala juhtotstarbega alasid. Piirkonnas kavandatud maakasutuse realiseerimisel avaldub kumulatiivne mõju näiteks maakasutusele, pinnasele, mullastikule ja taimestikule, õhukvaliteedile ja müratasemele, loodusväärtustele, liiklusolukorrale jne. Piirkonnas kavandatud arengutega kaasnevat mõju on üldiselt analüüsitud üldplaneeringu koostamisel. Praegu ei ole täpsem elamualade asustuskoormus ega äritegevuse iseloom teada. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kujuneb piirkond tiheasustusalaks, millega kaasnevad tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud. Uute elamualade rajamisel ja sellega seoses kõvakattega pindade lisandumisel võib probleemiks osutuda sademevee ärajuhtimine (vt ptk 5.5). Kaaluda tuleks piirkonda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist. Detailplaneeringuga kavandatuga ei kaasne keskkonnataluvuse ületamist, keskkonnas pöördumatute muutuste põhjustamist ega inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara ohtu seadmist, seega ei ole alust eeldada olulise kumulatiivse keskkonnamõju esinemist. 6. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS KSH eelhinnang koostati Kobras OÜ 29.12.2025 koostatud algatamiseelse eskiisjoonise alusel. Eelhinnangut on täiendatud ja ajakohastatud lähtudes 30.09.2026 eskiisjoonisel (joonis 3) kajastatud lahendusest. Töö eesmärgiks on Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatavale tegevusele KSH eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja KSH algatamise ja läbiviimise vajalikkus. KSH eelhinnangu koostamise hetkel ei ole detailplaneering veel algatatud. Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustaja on kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus või Vallavolikogu). Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (täpsustatud KeHJS § 23), edastades Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 32 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 ning lõikes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine üksik- ja ridaelamute rajamiseks ning kruntide moodustamiseks, sh liikluskorralduse ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine (joonis 3). Planeeringuga kavandatakse kolm ridaelamut (kokku 14 boksi) ja 16 üksikelamut, vajalikud tehnovõrgud, juurdepääsuteed ja avaliku kasutusega haljasalad. Planeeringualal kehtib Harju maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) ja Saue valla üldplaneering (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40). Lähiümbruses kehtestatud detailplaneeringud on tänaseks ellu viidud ning planeeringutega kavandatud hoonestus suuremalt jaolt rajatud. Planeeringuala lähialal puuduvad (seisuga 19.12.2025) menetluses olevad detailplaneeringud, millega tuleb edasisel planeerimisel arvestada, kuid on teada elamu maa-alade moodustamise soov planeeringualast kagusse jäävatel Mare ja Karjavälja katastriüksusel. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada üldiste tingimustega maa-alade kasutamiseks ja üldplaneeringus esitatud põhimõtetega uue hoonestuse rajamiseks tiheasustusega alal, vajadusega kavandada juurdepääsuteed olemasoleva avaliku teedevõrguni ja vajadusega järgida piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatavaid tehnilisi tingimusi. Detailplaneeringut on võimalik koostada kooskõlas alal kehtiva Saue valla üldplaneeringu tingimuste ja põhimõtetega. Detailplaneeringu elluviimisel muutub planeeringuala senine maatulundusmaa kasutus elamumaaks. Muutus on pikaajaline, kuid kooskõlas üldplaneeringuga ning olulist negatiivset mõju maakasutusele ei kaasne. Kavandatav arendus võimaldab Saue valla üldplaneeringuga ettenähtud maakasutust ja toetab piirkonnas kavandatud arengusuunda. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju maavaradele. Karjääridest saadavate maavarade kaevandamise mõjusid on juba hinnatud keskkonnaloa menetluste raames. Detailplaneeringu elluviimisel kaasneb mõju pinnasele eelkõige ehitusstaadiumis. Kuna tegemist ei ole loodusliku alaga ning pinnast on võimalik taaskasutada planeeringualal või mujal, ei kaasne töödega olulist negatiivset mõju pinnasele. Kavandatud ehitustegevusel on oht pinnase saastumiseks. Ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete ja avarii esinemine ning saasteainete levik pinnasesse ja olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Planeeringualal ega lähiümbruses ei ole pinnaveekogusid, seega ei kaasne kavandatuga mõju pinnaveele. Esimene aluspõhjaline põhjaveekogum on maapinnalt lähtuva reostuse eest looduslikult kaitsmata. Veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest kinni pidamisel, ohutustehnika järgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on lekete esinemine ja avarii tekkimine ning saasteainete levik pinnasesse, sealt edasi põhjavette ning olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. Kasutusaegsel perioodil on peamine põhjavee reostumise risk seotud elamute kasutajate mootorsõidukite parkimisega, kuna parklates võib esineda sõidukite õlilekkeid, kuid põhjavee reostumise risk on eeldatavalt väike. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 33 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 Planeeringualal puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, kuid see on olemas planeeringualaga piirnevatel aladel. Veevarustus ja reoveekäitlus on kavandatud lahendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil ning nõuetekohaste lahenduste rakendamisel ja vee-ettevõtja (AS Kovek) väljastatud tehniliste eeltingimuste järgimisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju põhjavee kvaliteedile ega põhjaveekogumite seisundile. Planeeringualal ega läheduses ei ole pinnaveekogusid, kuhu saaks juhtida sademevett ning õhukese pinnakatte tõttu ei ole sademevee pinnasesse juhtimine (veeseaduse tähenduses) tõenäoliselt võimalik. Oluline on eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ning võimalusel eelistada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mida ei loeta sademevee suublasse juhtimiseks veeseaduse tähenduses. Arvestades, et planeeringualale ja lähipiirkonda on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist. Sobiva sademeveelahenduse valimisel ei kaasne olulist ebasoodsat mõju põhjaveele. Mõju rohelisele võrgustikule puudub, kuna planeeringuala ei asu rohelise võrgustiku alal. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele loodusväärtustele ja kaitsealustele loodusobjektidele, sh planeeringuala serva ulatuvale Natura elupaigatüübile lood ehk alvarid (6280). Mõju Natura 2000 aladele on välistatud. Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete, teede, ja kommunikatsioonide rajamisel mürarikas ehitustegevus. Müra teke oleneb tehtavate tööde iseloomust, kasutatavatest töövõtetest ja ehitusmasinatest. Kui ehitustööde tegemise ajal arvestatakse müratekke minimeerimise vajadusega, on võimalik teha töid nii, et ei kaasne ehitustegevuse käigus müra piirväärtuste ületamist. Elamuala kasutusajal on mürateke seotud eelkõige liikluse, kasutatavate seadmetega (konditsioneerid, õhksoojuspumbad, muruniidukid) ja olmetegevustega. Tegemist on tavapärase elamualale iseloomuliku müraga ning ei ole seega oodata lähedal elavate inimeste tervist ja heaolu mõjutava mürataseme kujunemist. Piirkonnas on põhjavesi ja välisõhu kvaliteet (sh müratase) mõjutatud Harku karjäärist, lisaks kaasneb lõhkamistöödega vibratsioon. Käesoleval ajal ei ole põhjust eeldada, et Harku karjäärist tulenevad häiringud planeeringualani ulatuksid, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada karjääri võimaliku laienemisega planeeringuala suunas. Ehitiste rajamisel võib olla vajadus teha vibratsiooni tekitavaid töid (nt vaiade rammimine või materjalide tihendamine vms). Sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 arvestades ei ole põhjust eeldada olulise mõju esinemist. Ehitustöödel mõjutavad õhukvaliteeti näiteks kasutatavad ehitus- ja veomasinad (heitgaasid ja tolm), mulla- ja kaevetööd (tolm), asfaldi laotamine (lõhn). Inimeste tervist kahjustav välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamine ega oluline lõhnast tingitud häiring ei ole tõenäoline. Kavandatava elamuala kasutusperioodil võib peamiseks välisõhu kvaliteeti mõjutavaks teguriks olla liiklus (heitgaasid ja tolm) ja olenevalt valitavast lahendusest ka küttesüsteemid (heitgaasid). Tegemist on tavapäraste tiheasustusega seotud heidetega, millega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile. Ohu- või avariiolukorrad (sh tulekahju ja ohtlike ainete keskkonda sattumine) võivad ehitusperioodil ja kasutusajal kaasneda eelkõige seoses alal kasutatavate mootorsõidukite ja muude seadmetega. Suurõnnetuste või katastroofide ohtu (tekkimise piisavat tõenäosust) kavandatava tegevusega ette näha ei ole. Kavandatuga Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 34 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 kaasneb liikluskoormuse tõus, millega seotud liiklusoht on minimeeritav sobivaid liikluskorralduse meetmeteid kasutades. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju teadaolevatele kultuuriväärtuslikele aladele ja objektidele. Planeeringu elluviimisega kaasneb tavapärane ehitusjäätmete teke. Elamualal on eeldatavalt tavapärane majapidamistega seotud olmejäätmete teke. Kui jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele nõuetele, ei kaasne jäätmete tekke ja käitlemise tõttu negatiivset keskkonnamõju. Lähialal on üldplaneeringuga kavandatud elamu- ja ärimaa-ala, seega on ette näha asustuse tihenemist. On põhjendatud eeldada, et piirkonnas üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse realiseerimisel kaasnevad tavapärased tiheasustusega alale iseloomulikud mõjud, millega ei kaasne olulise kumulatiivse keskkonnamõju esinemist. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei avalda detailplaneeringuga kavandatu olulist mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustega on võimalik detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada. Kavandatav tegevus ei ole seotud suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. Kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju. KSH eelhinnangu põhjal ei ole KSH algatamine Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (algatamata) kavandatule vajalik, sest kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid planeeringuala ja lähiümbruse looduskeskkonnale, kultuurimälestistele ega inimese tervisele ja heaolule või neid on võimalik ennetada ja vähendada. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks on oluline järgida keskkonnakaitse ja tööohutuse nõudeid ning järgnevas kokkuvõtlikus loetelus esitatud meetmeid:  Kaevetöödel tekkivaid jäätmeid tuleks sobivuse korral taaskasutada planeeringualal teedeehituses, maa- alade planeerimisel, täitmisel ja kujundamisel ning järele jäävat mittesobivat mineraalpinnast kasutada eelistatult elamukruntide maa-alade planeerimisel või muudel objektidel väljaspool planeeringuala.  Ehitustööde läbiviimisel tuleb avariiolukordade tekkimise minimeerimiseks kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid. Pinnase ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest.  Minimeerimaks veekasutusest ja reoveekäitlusest tulenevat võimalikku mõju põhja- ja pinnaveele, tuleb detailplaneeringu koostamisel lähtuda piirkonna vee-ettevõtja (AS Kovek) poolt väljastatud tehnilistest eeltingimustest.  Sademevee käitlemisel tuleb juhinduda eeskätt veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest ning järgida üldprintsiipi, et sademevee käitlemise lahendused ei tohi kaasa tuua negatiivset mõju ümbritsevale maakasutusele (sh naaberkinnistutele) ega veekeskkonna seisundile. Oluline on eelistada lahendusi, mis vähendaks kõvakattega pindade osakaalu ja soodustavad sademevee pinnasesse imbumist (nt poorsed tänavakatted). Soovitatav on kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kastmiseks kasutada. Arvestades, et Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 35 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 planeeringualale ja selle naabrusesse on kavas rajada uued elamualad, tuleks kaaluda piirkonda kompleksse sademeveekanalisatsiooni rajamist.  Tehnoseadmete (nt soojuspumbad ja ventilatsiooniseadmed) paigutamisel tuleb tagada vastavus kehtivatele müranormidele ning vältida liigsete häiringute teket naaberkinnistutel;  Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus kl 07.00– 21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud piirväärtustega. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras olevaid masinaid ning vältides asjatut müra teket.  Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 kehtestatud piirväärtusi.  Olenevalt ilmaoludest (kuivad perioodid, tugev tuul) võib ehtistööde ajal olla vajadus rakendada tolmu levikut vähendavaid meetmeid nagu teede niisutamine.  Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada vajadusega soodustada jäätmete liigiti kogumist ja võimaldada ligipääs kogumismahutitele.  Arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseaduse §-st 31 ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga.  Hooned tuleb tõhusalt soojustada ning lokaalsete küttesüsteemide kavandamisel eelistada võimalikult energiaefektiivsete kütmislahenduste (maaküte, õhkküte) kasutamist. Võimaluse korral kavandada päikeseenergia kasutamist taastuva energiaallikana (paneelide paigaldamine näiteks hoone katusele). Suure süsiniku heitkogusega hoonete konstruktsioonimaterjalid asendada võimaluse korral süsinikku siduvate materjalidega, eelkõige puiduga.  Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada kliimamuutustega. Planeeringu koostamisel on vajalik arvestada sagenevate ja intensiivsemate sademetega ning kavandada lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige nende tekkekohas. Hoonetes tuleb tagada efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ja võimalus akende avamisega ruume õhutada. Soovitatav on olemasolevat kõrghaljastust maksimaalselt säilitada, mis aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 36 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 7. KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016. 2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 3. Hädaolukorra seadus, vastu võetud 08.02.2017. 4. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004. 5. Kemikaaliseadus, vastu võetud 29.10.2015. 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 7. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. 8. Lõhkematerjaliseadus, vastu võetud 07.06.2017. 9. Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed, kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37. 10. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019. 11. Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, vastu võetud 08.11.2019 keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61. 12. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused, keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39. 13. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. 14. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 15. Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted, keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48. 16. Saue valla jäätmehoolduseeskiri, Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrus nr 26. 17. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224. 18. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vastu võetud 16.06.1999. 19. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. 20. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord, vastu võetud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54. 21. Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. 22. Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord, keskkonnaministri 20.10.2016 määrus nr 39. 23. Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75. Strateegilised planeerimisdokumendid 1. Harju maakonnaplaneering 2030, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 37 / 38 Koostaja: Kobras OÜ Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2025-380 2. Harju maakonnas Saue vallas Hüüru külas Lehelinnu kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Saue Vallavalitsuse 31.08.2022 korraldusega nr 931. 3. Hüüru küla Väljamaa kinnistu ja lähiala detailplaneering, kehtestatud Saue Vallavalitsuse 21.08.2019 korraldusega nr 978. 4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 02.03.2017 korraldusega nr 62. 5. Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022-2034, vastu võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32. 6. Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Andmebaasid 1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (viimati vaadatud 04.09.2026). 2. Eesti Geoloogiateenistus, Eesti pinnase radooniriski kaart, 2023: https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e (viimati vaadatud 22.12.2025). 3. Keskkonnaotsuste Infosüsteem (KOTKAS): https://kotkas.envir.ee/ (viimati vaadatud 04.09.2026). 4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/et (viimati vaadatud 22.12.2025). 5. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused: https://geoportaal.maaamet.ee/est/ (viimati vaadatud 22.12.2025). Maa- ja Ruumiameti planeeringute andmekogu: https://www.planeeringud.ee/plank- web/#/planning (viimati vaadatud 19.12.2025). 6. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA): https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 19.12.2025). Muud allikad 1. Akukon Eesti OÜ, 2019. Saue valla välisõhu mürakaart. 2. Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine, keskkonnaministri 06.04.2006 käskkiri nr 396. 3. Keskkonnaamet, 2023. Harku maardla Harku II karjääri keskkonnaloa nr KMIN-086 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine. Registreeritud Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 16.08.2023 dokumendi nr DM-118268-31 all. 4. Kobras OÜ, 2025. Lepapõllu katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu eskiis (seisuga 29.12.2025). Töö nr 2025-272. 5. Marandi, A., Karro, E., Osjamets, M., Polikarpus, M., Hunt, M. 2020. Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. EGF 9416. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere. 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024. Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise programm. 7. Sihtasutus Rohetiiger, 2023. Ehituse teekaart 2040. Aadress: Harju maakond, Saue vald, Hüüru küla, Lepapõllu (72501:001:1785) 38 / 38 Koostaja: Kobras OÜ