Leping

Taotlusvorm Tark tagasiside: AI-toega kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks” põhjal. 1. Taotleja andmed Taotleja asutuse nimi Transpordiamet Taotleja esindaja nimi Priit Sauk Taotleja esindaja ametikoht peadirektor Esindaja telefoninumber +37253417569 Esindaja e-post [email protected]; [email protected] 2. Partneri andmed (vajadusel) Partnerasutuse nimi - Partneri esindaja nimi Partneri esindaja ametikoht Partneri esindaja telefoninumber Partneri esindaja e-post 3. Projekti lühiülevaade Projekti lühikirjeldus Tark tagasiside: AI-toega kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris Tegu on AI‑toega klienditagasiside analüüsi lahenduse piloteerimisega avalikus sektoris. Projekti käigus luuakse prototüüp, mis suudab koondada eri kanalitest tulevat klienditagasisidet, sh ennekõike vabatekstina sisestatud kommentaare, analüüsida saadud andmestikku automaatselt ning pakkuda reaalajas ülevaateid peamistest probleemidest, trendidest ja parendusvõimalustest, mida klientide tagasisidest järeldada saab. Lahendus asendab senise käsitöömahuka ja aeglase klienditagasiside analüüsi skaleeritava ja andmepõhise lähenemisega, mis võimaldab kiiret probleemide tuvastamist, paremat otsustamist ning süsteemset teenuste arendamist ning parendab seeläbi nii avaliku sektori töö kvaliteeti kui klientide rahulolu riigi pakutavate teenuste tagasisidele reageerimise osas. Projekti ajaraam 01.09.2026 – 31.10.2027 Omafinantseeringu suurus ja allikas 13 500 €; Transpordiameti eelarve Taotletav toetuse summa [€] 76 500 € 4. Projekti detailsem kirjeldus Probleemikirjeldus Avalikus sektoris kogutakse suurel hulgal klienditagasisidet (Transpordiametis kvartalis ~4000 Selgitage, miks on probleem kommentaari kvartalis), kuid selle analüüs toimub aktuaalne ning keda see puudutab. valdavalt käsitsi. Mida on probleemi lahendamiseks Seetõttu: Eestis juba tehtud või mis on - tagasiside töötlemine võtab palju aega; tegemisel? - probleemid ei jõua õigel ajal otsustajateni; - puudub terviklik ja süsteemne ülevaade teenuste toimimisest; - korduvate probleemide ja trendide tuvastamine on piiratud. See mõjutab otseselt avalike teenuste kvaliteeti, kasutajate rahulolu ja organisatsiooni võimet reageerida probleemidele õigel ajal. Probleem ei puuduta üksnes taotlejat, vaid on süsteemne kogu avalikus sektoris – eriti nendes asutustes, kus on suur maht otseseid kliendikontakte ja tagasisidet (nt loamenetlused, järelevalve, teeninduskanalid, digiteenused). Lisaks oleme riigi tasandil seadnud selge ootuse ja võtnud kohustuse juhtida otseseid avalikke teenuseid kasutajakeskselt. Vastavalt määrusele „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ tuleb asutustel korraldada ja arendada otseseid avalikke teenuseid ning tagada nende kvaliteedi hindamine ja parendamine, mis eeldab ka kasutajate tagasiside kogumist ja kasutamist teenuste juhtimisel ja arendamisel. Praktikas ei ole see kohustus aga täies mahus realiseerunud, kuna olemasolevad tööriistad ei võimalda suurt hulka vaba tekstina kogutud tagasisidet kiiresti ja süsteemselt analüüsida, eriti arvestades selle tänast kõrget tööjõuvajadust. Seetõttu jääb oluline osa kasutajakogemusest andmepõhises juhtimises kasutamata. AI‑põhise analüüsi lahendusi on Eestis katsetatud üksikutes kasutusjuhtudes (sh erasektoris ja eraldiseisvates projektides avalikus sektoris), kuid meile teadaolevalt puudub terviklik, avaliku sektori vajadustele vastav klienditagasiside analüüsi lahendus, mis ühendaks automaatse analüüsi, kiire reageerimise toe ning organisatsiooniülese vaate 4. Projekti detailsem kirjeldus ning seeläbi klientide rahulolu tõusu nende tagasisidele reageerimisele. Projekti oodatav tulemus ja mõju Projekti tulemusena valmib töötav prototüüp, mis: - struktureerib automaatselt klienditagasiside Kas projektil on selge ning (teemad, mustrid, meelsus); mõõdetav eesmärk, mille - tuvastab kriitilised probleemid ja trendid; saavutamist või mittesaavutamist - võimaldab teenuse- ja organisatsiooniüleseid on võimalik hinnata? vaateid; - toetab kiiret reageerimist (hoiatused, teavitused); - pakub andmepõhist sisendit juhtimisotsusteks ja teenuste arendamiseks. Eesmärk on vähendada käsitsi tehtava tagasiside analüüsi mahtu pilootteenuses vähemalt 50% võrra. Mõju: - kiirem probleemide tuvastamine ja lahendamine; - tõhusam teenuste arendamine; - parem otsustuskvaliteet; - suurem kliendirahulolu; - süsteemne ja järjepidev tagasiside kasutamine pidevas parendustegevuses. Edu mõõdetakse järgmiste tunnuste kaudu: 1) Analüüsi automatiseerituse tase: - vähemalt üks pilootteenus(t)el kasutatav lahendus suudab automaatselt kategoriseerida ja struktureerida klienditagasisidet (teemad, meelsus, probleemitüübid) - käsitöömaht tagasiside esmasel analüüsil väheneb oluliselt (kvalitatiivne hinnang võrreldes algtasemega) 2) Kiirem probleemide tuvastamine: - kriitiliste probleemide tuvastamise aeg väheneb võrreldes senise praktikaga (nt reaktsioon mitte kvartalite lõikes, vaid jooksvalt / lühikese ajasammuga) - süsteem suudab tuvastada korduvaid probleeme ja mustreid automaatselt 3) Lahenduse kasutatavus ja väärtus: - pilootkasutajad (nt teenusejuhid) hindavad lahenduse kasutatavust ja praktilist väärtust positiivselt - lahendust kasutatakse pilootperioodil reaalses töös (mitte ainult testkeskkonnas) 4) Juhtimisotsuste toetamine 4. Projekti detailsem kirjeldus - lahendus annab selgelt eristatavat sisendit vähemalt mõne parendustegevuse või otsuse tegemiseks tekib teenuse- või organisatsiooniülene vaade, mida varem ei olnud võimalik saada 5) Skaleeritavuse tõestus - hinnatakse ja kirjeldatakse võimalus rakendada lahendust teistel teenustel või teistes asutustes - tuvastatakse peamised eeldused ja piirangud laiemaks kasutuselevõtuks Projekti meeskond ja töökorraldus Projekt viiakse ellu Transpordiameti eestvedamisel, tuginedes olemasolevale teenuste arenduse ja Kirjeldage rollide ja töö jaotust andmehalduse kompetentsile ning kaasates vajadusel projektimeeskonnas. Missugust väliseid partnereid. täiendavat ekspertiisi tuleb juurde Projekti juhtimise ja koordineerimise eest vastutab kaasata (nt tehniline ekspertiis, teenuste ja kliendikogemuse arendusjuht, kes tagab andmekaitse)? projekti eesmärkide saavutamise, seose organisatsiooni strateegiliste prioriteetidega ning sidususe teenusejuhtimise praktikatega. Projekti meeskond koosneb järgmistest rollidest:  projekti koordinaator (teenuste ja kliendikogemuse arendusjuht) – vastutab projekti üldjuhtimise, eesmärkide seadmise, prioriteetide kujundamise ning sidusrühmade kaasamise eest;  teenusejuhid – määratlevad kasutusjuhtumid, annavad sisendi analüüsi vajadustele ning valideerivad lahenduse praktilise kasutatavuse;  analüütikud – kaardistavad andmeallikad, analüüsivad olemasolevat tagasisidet ning osalevad mudelite ja loogikate valideerimisel;  IT- ja andmehalduse spetsialistid – vastutavad andmevoogude, andmete töötlemise ja tehnilise arhitektuuri realiseerimise eest ning tagavad lahenduse kooskõla olemasolevate süsteemidega. Projekti elluviimisel kasutatakse vajaduspõhiselt ka väliseid partnereid, eelkõige järgmises mahus:  AI‑lahenduste arendus ja mudelite loomine; 4. Projekti detailsem kirjeldus  tekstianalüüsi ja keele­tehnoloogia kompetents;  andmetöötluse ja tarkvaraarenduse spetsialiseeritud oskused. Täiendavalt kaasatakse projekti:  andmekaitse ekspertiis, et tagada lahenduse vastavus andmekaitse nõuetele (sh pseudonümiseerimine ja turvaline töötlus);  tehniline AI‑kompetents, et valida sobivad meetodid ja tagada lahenduse toimivus;  vajadusel akadeemilised partnerid, et toetada metoodikat ja tulemuste valideerimist. Töökorraldus põhineb selgel rollijaotusel ja tihedal koostööl erinevate osapoolte vahel. Projekt viiakse läbi etapiviisiliselt, alustades probleemide ja andmete täpsustamisest ning liikudes edasi arenduse, piloteerimise ja valideerimise suunas. Arendus viiakse läbi iteratiivse lähenemisena, kus lahendust arendatakse, testitakse ja täiendatakse järjestikustes tsüklites. Iga iteratsiooni käigus hinnatakse tulemusi, kaasatakse kasutajate tagasisidet ning tehakse vajalikud parandused. See võimaldab vähendada innovatsiooniriski ning tagada, et valmiv lahendus vastab reaalsele kasutusvajadusele. Selline töökorraldus tagab, et projekt ei jää tehniliseks arenduseks, vaid toob kaasa ka reaalse muutuse teenuste juhtimises ja klienditagasiside süstemaatilises kasutamises. Jätkutegevused Pärast pilootprojekti lõppu keskendub Kirjeldage planeeritud Transpordiamet lahenduse edasiarendamisele, jätkutegevusi pärast praktilisele kasutuselevõtule ning laiemale rahastusperioodi lõppu. rakendamisele organisatsioonis ja võimalusel ka avalikus sektoris tervikuna. Transpordiameti tegevused pärast projekti lõppu:  hinnatakse piloodi tulemusi (kasutatavus, täpsus, mõju juhtimisotsustele);  otsustatakse lahenduse edasiarenduse ja püsilähenduseks kujundamise osas;  integreeritakse lahendus olemasolevate tagasiside- ja aruandluskeskkondadega;  laiendatakse lahenduse kasutust teistele teenustele; 4. Projekti detailsem kirjeldus  kujundatakse ühtne praktika klienditagasiside süsteemseks kasutamiseks teenuste juhtimisel. Skaleeritavus ja laiem rakendus:  lahendust kavandatakse modulaarse ja skaleeritavana, et seda oleks võimalik rakendada erinevates teenustes ja andmeallikates;  projekti käigus dokumenteeritakse metoodika (andmete töötlemine, klassifitseerimine, töövood), mis võimaldab lahendust üle kanda teistele avaliku sektori asutustele;  tulemusi ja õppetunde jagatakse teiste asutustega (nt kogukonnad, töövõrgustikud), et soodustada ühtsete lähenemiste kujunemist;  hinnatakse võimalust pakkuda lahendust või selle komponente korduvkasutatava teenusena (nt keskne teenus või raamistik). Intellektuaalomand ja kasutusõigused:  eesmärk on tagada, et Transpordiametil oleks vähemalt piisavad kasutusõigused arendatud lahenduse kasutamiseks, edasiarendamiseks ja rakendamiseks oma teenustes;  arenduse tellimisel sätestatakse lepingus selgelt intellektuaalomandi ja kasutusõiguste tingimused;  eelistatud on lähenemine, kus lahenduse põhikomponendid ja metoodika on kasutatavad ka teiste avaliku sektori asutuste poolt (nt avatud standardid, võimalik korduvkasutus);  sõltuvalt arendusmudelist võib tehniline teostus (nt kood) jääda arenduspartnerile, kuid Transpordiamet tagab enda jaoks vajalikud laiad kasutus- ja edasiarenduse õigused. Lisaks tutvustatakse projekti lõpus Transpordiameti kogemust huvitatud avaliku sektori organisatsioonidele. Selline lähenemine tagab, et projekt ei lõpe 4. Projekti detailsem kirjeldus prototüübiga, vaid loob aluse püsivaks muutuseks klienditagasiside kasutamises ning toetab andmepõhise ja kasutajakeskse teenusejuhtimise arengut nii Transpordiametis kui laiemalt avalikus sektoris. Riskid ja maandamismeetmed 1) Andmete kvaliteet ja ühtlustatus Kirjeldage peamisi riske, mis Klienditagasiside pärineb erinevatest kanalitest ja võivad takistada projekti elluviimist vormidest (vaba tekst, erinevad küsimustikud), või eesmärkide saavutamist, mistõttu andmed võivad olla ebaühtlased, puuduliku millised maandamismeetmed kvaliteediga või raskesti võrreldavad. See võib kasutusele võetakse? mõjutada analüüsi täpsust ja vähendada automaatse klassifitseerimise usaldusväärsust. → Maandamine: Andmete kaardistamine, puhastamine ja struktureerimine viiakse läbi projekti varases etapis ning rakendatakse ühtseid klassifitseerimise ja andmetöötluse põhimõtteid. Kasutatakse pseudonümiseerimist ja andmete standardiseerimist, et tagada analüüsi kvaliteet ja võrreldavus. 2) Andmekaitse ja privaatsuse nõuded Klienditagasiside võib sisaldada isikuandmeid või kaudset tuvastamist võimaldavat infot, mistõttu tuleb tagada vastavus andmekaitse nõuetele (sh GDPR). Ebapiisav tähelepanu andmekaitsele võib takistada lahenduse kasutuselevõttu või tekitada õigusriske. → Maandamine: Andmekaitse ekspertiis kaasatakse projekti algfaasis ning viiakse läbi vajalikud mõjuhinnangud. Andmed pseudonümiseeritakse ning rakendatakse minimaalsuse ja turvalise töötlemise põhimõtteid kogu lahenduse elutsükli vältel. 3) AI‑lahenduse täpsus ja usaldusväärsus AI‑põhise analüüsi tulemused (nt teemade tuvastamine või meelsuse analüüs) ei pruugi esialgu olla piisava täpsusega, eriti keerukate või kontekstipõhiste tagasiside kommentaaride puhul. See võib vähendada kasutajate usaldust ja takistada lahenduse igapäevast kasutamist. → Maandamine: Lahendust arendatakse iteratiivselt, testitakse pärisandmetega ja täiendatakse kasutajate tagasiside põhjal. Pilootfaasis valideeritakse tulemusi koos teenusejuhtide ja analüütikutega, et tõsta mudelite täpsust ja praktilist kasutatavust. 4. Projekti detailsem kirjeldus 4) Kasutajate vähene omaksvõtt Kui lahendus ei sobitu olemasolevatesse tööprotsessidesse või ei loo kasutajatele selget lisaväärtust, võib selle kasutuselevõtt jääda piiratud. See vähendab otsest mõju teenuste juhtimisele ja projekt ei saavuta oma eesmärke. → Maandamine: Teenusejuhid ja lõppkasutajad kaasatakse arendusprotsessi alates algusest ning lahendust testitakse reaalses töökontekstis. Keskendutakse kasutusmugavusele ja selge väärtuse loomisele, et tagada lahenduse praktiline kasutus ja integreerimine igapäevatöösse. 5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage) Tegevuse liik (alusuuring, Eksperimentaalarendus rakendusuuring või eksperimentaalarendus) Uudsus AI‑põhine klienditagasiside terviklahendus avalikus sektoris Loomingulisus Erinevate andmeallikate, tekstianalüüsi ja AI‑meetodite kombineerimine Ettemääramatu tulemus Pole ette teada, milline AI lähenemine annab parima tulemuse Süsteemsus Struktureeritud arendus, piloteerimine, valideerimine ja iteratiivne täiustamine Ülekantavus või korratavus Lahendus on rakendatav teistes avaliku sektori asutustes ja miks mitte ka erasektoris 6. Projekti eelarve ja ajakava Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve. Eelarve on koostatud lähtudes projekti ajakavast, vajaminevast töökulust ning hinnangulistest turuhindadest sarnaste AI‑ ja andmeanalüüsi projektide puhul. Arvestus sisaldab kõiki makse ning kajastab projekti kogumaksumust. I etapp Analüüs ja disain Periood: 01.09.2026 – 31.12.2026 Etapi eelarve kokku: 20 000 € Tegevus 1 Probleemi täpsustamine - täpsustatakse kasutusjuhtumid, eesmärgid, ootused lahendusele koostöös teenusejuhtidega. Periood: 01.09.2026-15.10.2026 Eelarve: 6000 € Tegevus 2 Andmete kaardistus - kaardistatakse olemasolevad andmeallikad, hinnatakse andmete kvaliteeti ja kättesaadavust. Periood: 01.10.2026-15.11.2026 6. Projekti eelarve ja ajakava Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve. Eelarve: 7000 € Tegevus 3 Lahenduse arhitektuur - disainitakse süsteemi arhitektuur, töövood ja AI-lahenduse kontseptsioon Periood: 15.11.2026-31.12.2026 Eelarve: 7000€ II etapp Arendus ja piloteerimine Periood: 01.01.2027 – 31.08.2027 Etapi eelarve kokku: 55 000 € Tegevus 1 AI mudelite loomine - arendatakse ja treenitakse mudelid (tekstianalüüs, klassifitseerimine, mustrite tuvastus). Periood: 01.01.2027-30.04.2027 Eelarve: 20 000 € Tegevus 2 Andmete töötlemine - andmete puhastamine, pseudonümiseerimine, struktureerimine ja andmetoited. Periood: 01.02.2027-30.06.2027 Eelarve: 18 000 € Tegevus 3 Töövoogude loomine - luua töövood, dashboardid ja automatiseeritud analüütika väljundid Periood: 01.05.2027-31.08.2027 Eelarve: 17 000 € III etapp Testimine ja hindamine Periood: 01.09.2027 – 31.10.2027 Etapi eelarve kokku: 15 000 € Tegevus 1 Piloot - lahenduse piloteerimine valitud teenustega, kasutajatega testimine Periood: 01.09.2027-30.09.2027 Eelarve: 7000 € Tegevus 2 Tulemuste valideerimine - hindamine: täpsus, kasutatavus, mõju otsuste tegemisele. Periood: 01.09.2027-15.10.2027 Eelarve: 4000 € Tegevus 3 Parendusettepanekud – kasutajate tagasiside küsimine, lõplikud järeldused, soovitused ja skaleerimisplaan Periood: 15.10.2027-31.10.2027 Eelarve: 4000 € KOKKU etapid I-III 90 000 € 7. Kasutatavate andmete ülevaade Ülevaade projekti käigus Töödeldakse töödeldavatest andmetest - klienditagasiside tekstandmed - teenustega seotud metaandmed Andmed pseudonümiseeritakse ja töödeldakse kooskõlas andmekaitse nõuetega.  7. Kasutatavate andmete ülevaade Kas vajalik on läbi viia Jah andmekaitsealane mõjuhinnang? Kas projekti käigus rakendatakse Kaalumisel andmejälgijat? Kas vajalik on täita algoritmi Jah kasutatavuse vorm?1 Kas projekti käigus avalikustatakse Hinnatakse projekti käigus avaandmeid? 8. Muu vajalik teave vabas vormis Avaliku sektori asutustel on kohustus pakkuda otseseid avalikke teenuseid ning neid süsteemselt arendada ja juhtida, sealhulgas tuginedes nende kasutamisele ja kvaliteedile. Samal ajal on riigi tasandil kirjeldatud vajadus hinnata teenuste kvaliteeti, kasutusmahtu ja kasutajate rahulolu, et teenuseid saaks järjepidevalt parandada ja võrreldavalt juhtida. Praktikas jääb see kohustus aga sageli täitmata või poolikuks, sest klienditagasiside analüüs on käsitöömahukas, aeglane ja killustatud. See tähendab, et kõige väärtuslikum sisend – kasutajate vahetu kogemus – ei jõua õigel ajal otsustajateni ega toeta süsteemset teenuste arendamist. See projekt lahendaks selle lõhe. AI‑toega klienditagasiside analüüsi lahendus muudab tagasiside kogumise reaalselt kasutatavaks juhtimistööriistaks – võimaldades tuvastada probleeme, mustreid ja trende peaaegu reaalajas ning suunata parendustegevusi sinna, kus mõju on suurim. Projekt ei loo pelgalt uut tehnoloogiat, vaid aitab täita riigi seatud ootust juhtida otseseid teenuseid andmepõhiselt ja kasutajakeskselt. Lahendus on piloteeritav, mõõdetav ja skaleeritav ning seda on võimalik rakendada laiemalt kogu avalikus sektoris. Projekt loob eelduse, et klienditagasiside ei ole lihtsalt aruandlus, vaid operatiivne juhtimisvõimekus – ning see on kriitiline samm paremate avalike teenuste suunas. 1 AI ülevaade | Kratid Volitused Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul, kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades taotlusele digiallkirjastatud volituse. Kinnitused Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus: Annan nõusoleku: - teha õiguspädevale organile järelpärimisi; - teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi; - edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel. Kinnitan järgnevat: - kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad; - taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele; - taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; - taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti elluviimise üle järelevalvet; - taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel; - taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; - taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks; - taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse. ☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus. 2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister  /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Transpordiamet*/ Kaarel Sepp Justiits- ja Digiministeerium /*Teie 03.07.2026*/ /*nr 1-17/4722- [email protected] 10*/ Meie 06.07.2026 nr 5.2-2/26- 037/10554-3 Tehisarulahenduste toetusmeede – parandatud taotlus. Austatud hr Kaarel Sepp Täname võimaluse eest täiendada esitatud taotlust. Lisatud taotlusvormis on ebatäpsus parandatud. Soovitud toetuse summa on 76 500 eurot, mis moodustab 85% projekti planeeritud kogueelarvest 90 000 eurot. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor Lisa: Täiendatud_Taotluse vorm_Tark tagasiside_Transpordiamet_JDM_07.07.26 Kaido Sipelgas 53417569, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  /*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Transpordiamet*/ Justiits- ja Digiministeerium /*Teie 22.07.2026*/ /*nr 1-17/4722- [email protected] 23*/ Suur-Ameerika tn 1 10122, Tallinn, Harju maakond Meie nr Vastused täiendavatele küsimustele projektis „Tark tagasiside: AI-toega kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris“ Austatud pr Keaty Siivelt Saadame vastused Teie täiendavatele küsimustele meie „Tehisarulahenduste ja privaatsust tagavate tehnoloogiate kasutuselevõtu toetus“ esitatud taotluse „Tark tagasiside: AI-toega kliendikogemuse analüüs avalikus sektoris“ projekti eelarve, kavandatud tegevuste ja oodatava mõju kohta. 1. Palume täpsustada kavandatud kulude kujunemise põhimõtteid ning kirjeldada, millised tegevused viiakse ellu asutusesiseselt ja millised hangitakse sisse. Kuna projektiga lahendatav probleem on pikaajaline ning püsiv, oleme Transpordiametis teinud enne toetusvõimaluste avanemist analüüsi probleemi lahendamiseks vajalikest tegevustest ning küsinud selle kohta ka hinnapakkumise. Projekti eelarve on koostatud lähtuvalt selle analüüsi abil kaardisataud vajalikest tegevustest, hinnangulisest töömahust ning sarnaste tehisintellekti ja andmeanalüüsi projektide turuhindadest. Eelarve katab projekti kõik põhietapid alates analüüsist ja lahenduse kavandamisest kuni piloteerimise, testimise ja mõju hindamiseni. Eelarve koostamisel on võetud aluseks varasemad hinnapäringud ja hinnangud samalaadsete lahenduste arendamiseks ning arvestatud asjaolu, et projekti elluviimine toimub hilisemal perioodil kui esialgne hinnastamine. Tulenevalt meie töö ja töötajate profiilist, viib Transpordiamet asutuse enda töötajate poolt ellu vaid need tegevused, mis eeldavad organisatsiooni sisuliste vajaduste tundmist ja teenusejuhtimise kompetentsi. Nende hulka kuuluvad:  kasutusjuhtumite täpsustamine,  klienditagasiside protsesside ja andmeallikate kaardistamine,  pilootteenuste valik,  nõuete määratlemine  hankimine  projekti juhtimine  lahenduse testimine ning mõju hindamine. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Samuti tagab Transpordiamet lõppkasutajate kaasamise ja lahenduse praktilise valideerimise reaalses töökeskkonnas. Seejuures on need kaasnevad tegevused antud juhul jäätud väljaspoole projekti eelarvet, need tagatakse Transpordiameti sisemise töökorralduse abil. Sisse ostetakse tegevused, mis eeldavad spetsiifilist tehnilist kompetentsi või arendusvõimekust. Nende hulka kuuluvad:  tehisintellekti alustarkvara analüüs, valik ja kohandamine;  tehisintellekti ja tekstianalüüsi ekspertiis;  klienditagasiside automaatse analüüsi mudelite seadistamine ja kohandamine,  andmete töötlemise ning klassifitseerimise lahenduste loomine,  tehnilise arhitektuuri ja integratsioonide väljatöötamine;  infoturbe ja andmekaitse ekspertiis;  pilootlahenduse arendus- ja juurutusteenused. Selline tööjaotus võimaldab kasutada väliste partnerite tehnilist kompetentsi ning keskendada Transpordiameti panuse sisuliste vajaduste määratlemisele ja tulemuste rakendamisele. Eelarve kujundamisel vaatlesime ka samalaadsete projektide näideteid ning võtsime arvesse valdkonna tööde püsivat hinnakasvu. Näited: Hange/projekt Tellija Sisu Maksumus TTJA 2018–2021 pöördumiste põhjal märgendaja edasiarendus, mudelite treenimine, e- TTJA pöördumiste postisüsteemiga liidestamine ja märgendaja Texta TTJA 41 760 € (ttja.ee) töötajate väljaõpe. See on sinu toolkiti arendamine ideele väga lähedane, sest käsitleb kliendipöördumiste automaatset märgendamist. Analüüsiti, kas sotsiaalmeediast Keelatud reklaami TTJA saab automaatselt tuvastada Projekti kogumaksumus 66 924 tuvastamise koostöös õigusvastast reklaami, sh teksti ja €; hanke lepingu maksumus 55 lahenduse MKMiga pilti; loodi PoC ühe 770 € (ttja.ee) prototüüp sotsiaalmeediakanali näitel. Avaliku sektori Kodaniku kliendipöördumiste automaatse pöördumiste klassifitseerimise analüüs ja PoC; klassifitseerija MKM 59 520 € käsitleti e-kirju, vestlusaknaid, analüüs ja kliendikõnesid jm kanaleid. TTJA pilootprojekt oli kaasatud asutuste hulgas. Riigiülese juturoboti eelanalüüs ja Riigi keskse prototüüp kahe asutuse vahel; juturoboti eesmärk oli parandada Eeldatav 80 000 €, lõplik 72 655 Bürokratt RIA riigiasutuste vahelist teenindust ja € (mercell.com) eelanalüüs ja pakkuda kliendile ühte prototüüp kontaktpinda. Bürokrati RIA Bürokrati baastarkvara ja Raamlepingu maksumus 350 2 (5) haldustööde keeletehnoloogia lahenduste 000 € KM-ta tellimine haldus, turvauuendused, (ee.openprocurements.com) seadistamise/paigaldamise tugi. Ressursid Bürokrati Bürokrati edasiarenduseks; AI-inseneri osa Kogu hange 853 560 €, AI- keeletehnoloogia RIA kirjelduses olid RAG-lahendused, inseneri osa 96 000 € ressurss AI-agentide ehitamine, API- (mercell.com) päringud ja guardrails’id. 2. Selgitada, kas projekti kavandamise käigus on hinnatud olemasolevate kommertslahenduste kasutamise, kohandamise või edasiarendamise võimalusi. Arvestades, et turul on kättesaadavad mitmed tehisarul põhinevad klienditagasiside, tekstianalüüsi, meelsusanalüüsi ja kliendikogemuse juhtimise lahendused, palume põhjendada, miks ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks võimalik kasutada või edasi arendada olemasolevaid tootepõhiseid lahendusi, sealhulgas koostöös erasektori partneritega. Projekti kavandamisel on arvestatud, et turul on olemas mitmed klienditagasiside, tekstianalüüsi ja kliendikogemuse juhtimise lahendused ning erinevad tehisintellekti platvormid (nt Qualtrics, Medallia ja teised). Samas ei ole Transpordiametil vajalikku spetsialiseeritud tehnoloogilist kompetentsi, et hinnata erinevate lahenduste sobivust, võrrelda nende kasutamise ja kohandamise võimalusi ning teha teadlik valik organisatsiooni vajadustele kõige paremini vastava lahenduse osas. Seetõttu kaasatakse projekti erasektori partner, kelle ülesandeks on olemasolevate lahenduste analüüs, sobiva alustarkvara valik ning selle vajaduspõhine kohandamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata avaliku sektori kontekstis olulistele riskikohtadele, nagu andmekaitse- ja infoturbenõuetele vastavus, eesti keele ning avaliku sektori terminoloogia piisav tugi, võimalik sõltuvus konkreetsest tootjast ning lahenduse kohandamise vajadus avalike teenuste juhtimise eripäradele. Juhul kui analüüsi tulemusel selgub, et projekti eesmärke on võimalik saavutada olemasoleva kommertslahenduse kasutuselevõtu ja kohandamisega, eelistatakse seda lähenemist täiendava arenduse tegemisele. Projekti ettevalmistamisel hinnati põhimõtteliselt erinevaid võimalikke lähenemisi ning lähtuti eeldusest, et võimalusel kasutatakse olemasolevaid tehnoloogiaid ja teenuseid ning kaalutakse nende kohandamise võimalusi enne täiendava arenduse tegemist. Kavandatavas projektis on üheks oluliseks tegevuseks sobiva tehisintellektil põhineva alustarkvara või platvormi hindamine, valik ja organisatsiooni vajadustele vastav kohandamine koostöös erasektori partneriga. Alles pärast olemasolevate lahenduste ja nende kohandamisvõimaluste põhjalikku analüüsi hinnatakse, millises ulatuses on vajalik täiendavate komponentide või funktsionaalsuste loomine. Saadaolevate kommertslahenduste puhul pole teada, millises ulatuses suudavad need toetada Eesti avaliku sektori vajadusi. Avaliku sektori kontekst erineb oluliselt tavapärasest kliendikogemuse juhtimisest erasektoris, sest arvestada tuleb nii andmekaitse, eesti keele eripärade, avalike teenuste juhtimise loogika kui ka võimaliku andmete korduvkasutatavusega erinevate asutuste vahel. Projekti eesmärkide saavutamine olemasolevate tootepõhiste lahendustega võib olla võimalik, kuid selle teostatavus, mõistlikkus ja kulutõhusus vajab lahendamist projekti käigus. 3 (5)  3. Juhul kui projekti eesmärkide saavutamiseks on vajalik uue lahenduse väljatöötamine, palume kirjeldada selle vajadust ning selgitada, kuidas on hinnatud erinevate lahendusvariantide mõju projekti eelarvele ja millest tuleneb kavandatud eelarvevajadus. Projekti keskne eesmärk ei ole uue tehisintellektil põhineva lahenduse väljatöötamine vaid klienditagasiside kiires töötlemises peituva potentsiaali avamine AI abil. Tõenäoliselt võib siiski osutuda vajalikuks olemasolevate kommertslahenduste täiendav kohandamine või piiratud ulatuses täiendava funktsionaalsuse loomine, arvestades et need lahendused pole loodud avaliku sektori kasutusjuhtumite nõuetele vastama. Selline vajadus tuleneb eesti keele eripärast, avaliku sektori terminoloogiast, andmekaitsenõuetest, teenusejuhtimise protsessidest või vajadusest kasutada lahendust erinevates asutustes ühtsetel alustel. Erinevate lahendusvariantide hindamisel on lähtutud põhimõttest, et esmalt analüüsitakse olemasolevate lahenduste kasutusvõimalusi ning alles seejärel kaalutakse kohanduste või täiendava arenduse vajadust. Projekti eelarve ei ole kavandatud uue tehisintellekti mudeli väljatöötamiseks, vaid võimalike kohanduste, integratsioonide, klassifitseerimisloogika, kasutajavaadete ning avaliku sektori vajadusi toetavate töövoogude loomiseks ja testimiseks. Eelarvevajadus tuleneb eelkõige kasutusjuhtumite analüüsist, lahendusvariantide võrdlemisest, pilootlahenduse seadistamisest või kohandamisest, vajalike integratsioonide loomisest, lahenduse testimisest ning selle mõju hindamisest. Projekti raames ei ole kavandatud Transpordiameti tavapärase töökorraldusega seotud võimalikke täiendavaid sisekulusid, kuna nende tekkimise ulatus sõltub pilootprojekti tulemustest ning ei ole käesoleva taotluse raames usaldusväärselt hinnatav. Projekti maksumus ei tulene uue tehisintellekti mudeli väljatöötamisest, vaid olemasolevate lahenduste hindamisest, sobiva tehnoloogilise aluse valikust, avaliku sektori vajadustele vastavate kohanduste tegemisest, vajalike integratsioonide loomisest, piloteerimisest ning mõju hindamisest. Projekti eesmärk on välja selgitada avaliku sektori vajadustele sobivaim lahendus ja vähendada riski, et kasutusele võetakse lahendus, mille tegelik sobivus, mõju ja korduvkasutatavus ei ole eelnevalt valideeritud. 4. Taotluses on eesmärgina välja toodud käsitöö mahu vähenemine 50%. Palume täiendada taotlust, tuues välja selle näitaja algtaseme, mille suhtes kavandatud vähendamist mõõdetakse, ning kirjeldada, kuidas käsitöö mahtu mõõdetakse. Praegu toimub klienditagasiside analüüs valdavalt käsitsi. Transpordiamet saab ligikaudu 4000 vabatekstilist klienditagasiside kommentaari kvartalis, mis tuleb enne analüüsimist töödelda. Käsitöö mahu algtasemeks on hinnanguliselt ligikaudu 80 töötundi kvartalis. Hinnang põhineb senisel klienditagasiside analüüsi praktikal ning teenusejuhtide tööaja hinnangul. Sellest umbes 24 töötundi kulub andmete ettevalmistamisele ja pseudonümiseerimisele ning ligikaudu 40 töötundi kommentaaride teenusepõhisele analüüsile, teemade tuvastamisele, probleemide koondamisele ning kokkuvõtete koostamisele. Ülejäänud aeg kulub tulemuste edastamisele teenusejuhtidele, parendusettepanekute koondamisele ning tehtud tegevuste seirele. Tegevus Praegune ajakulu kvartalis Tagasiside pseudonümiseerimine ja ettevalmistamine 24 h Kommentaaride analüüs ja kategoriseerimine 40 h Tulemuste koondamine ja teenusejuhtidele edastamine 8 h 4 (5) Parendustegevuste seire ja järelanalüüs 8h Kokku 80 h Projekti eesmärk on vähendada käsitsi tehtava esmase analüüsi mahtu vähemalt 50% võrra ehk ligikaudu 40 töötunnini kvartalis. Mõõtmine toimub enne-pärast võrdluse alusel, lähtudes tegelikust tööajakulust ning dokumenteeritud tegevustest. Lisaks hinnatakse mõju probleemide tuvastamise kiirusele, analüüsi regulaarsusele ja juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku info kättesaadavusele. 5. Samuti palume kirjeldada, millised projekti tulemused on kavandatud laiemalt taaskasutatavaks ning kuidas on kavandatud nende kasutuselevõtu toetamine teistes avaliku sektori asutustes. Projekt on kavandatud selliselt, et selle tulemused oleksid võimalikult laialdaselt kasutatavad ka teistele avaliku sektori organisatsioonidele. Projekti käigus ei hinnata ainult pilootlahenduse toimivust, vaid ka selle korduvkasutatavust ja laiendatavust. Taaskasutatavad tulemused hõlmavad eelkõige klienditagasiside analüüsi metoodikat, klassifitseerimis- ja kategoriseerimisloogikaid, korduvkasutatavaid analüüsikomponente, tehnilise lahenduse arhitektuurilist raamistikku ning piloteerimise käigus valmivaid rakendus- ja kasutussoovitusi. Lisaks hinnatakse vähemalt ühe teise avaliku sektori kasutusjuhtumi sobivust ning kaardistatakse lahenduse ülekantavus teistesse organisatsioonidesse. Lahenduse kavandamisel eelistatakse võimalusel selliseid tehnoloogilisi valikuid ja arhitektuurseid põhimõtteid, mis võimaldavad tulemusi kasutada ka teistes avaliku sektori organisatsioonides ilma ulatusliku täiendava arenduseta. Transpordiamet kavandab teha projekti tulemused ja kogemused avalikule sektorile vabalt kättesaadavaks. Selleks koostatakse dokumenteeritud metoodika ja rakendussoovitused ning korraldatakse projekti tulemusi tutvustav kogemusüritus, kuhu kutsutakse teiste avaliku sektori organisatsioonide esindajad. Projekti käigus valminud teadmised, õppetunnid ja võimalikud korduvkasutatavad komponendid tehakse huvilistele kättesaadavaks, et toetada lahenduse laiemat kasutuselevõttu ning vähendada teiste asutuste vajadust alustada sarnaste katsetustega algusest peale. Projekti üheks oluliseks eesmärgiks on luua eeldused avaliku sektori üleseks õppimiseks ja tehisintellekti võimekuste laiemaks rakendamiseks teenuste arendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Salumäe direktor peadirektori kt. Kaido Sipelgas 53417569, [email protected] 5 (5)  TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/131 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Transpordiamet, registrikood 70001490, asukoht Valge 4, 11413 Tallinn, keda esindab peadirektor Priit Sauk (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 6.07.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus on summas 76 500 eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi „toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu. 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust tehisaru kasutava eksperimentaalarenduse loomiseks, mille käigus analüüsitakse ja võrreldakse olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, valitakse sobiv tehnoloogiline alus ning luuakse selle seadistamise, kohandamise, vajalike integratsioonide ja muude vajalike tööde tulemusena töötav pilootlahendusena kasutatav prototüüp. Lahendust piloteeritakse valitud teenuste näitel reaalses töökeskkonnas, et hinnata selle sobivust, kasutatavust, täpsust, mõju ning edasise kasutuselevõtu ja laiendamise võimalusi. Pilootlahendus koondab eri kanalitest tulevat klienditagasisidet, sealhulgas eelkõige vabatekstina esitatud kommentaare, struktureerib ja analüüsib saadud andmestikku automaatselt ning pakub ajakohaseid ülevaateid peamistest probleemidest, teemadest, mustritest, trendidest ja parendusvõimalustest. Eksperimentaalarendus hõlmab muu hulgas kasutusjuhtumite analüüsi, lahendusvariantide võrdlemist, pilootlahenduse seadistamist või kohandamist, integratsioonide ja vajaduspõhiste funktsionaalsuste loomist, testimist, praktilist valideerimist ning mõju hindamist. Kui projekti eesmärke on võimalik saavutada olemasoleva kommertslahenduse kasutuselevõtu ja kohandamisega, eelistatakse seda täiendava arenduse tegemisele. Täpsem projekti kirjeldus, tegevuste ajakava ja eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2. 1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras. 1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 2.3. Toetuse andja kannab toetuse saajale toetuse järgmistele pangarekvisiitidele: Saaja: Rahandusministeerium; SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X); Viitenumber: 2800049395 Selgitusse märkida: “Transpordiametile, lepingu nr.......” 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 1 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave. 4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest. 4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384 6976, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Martina Rihkrand, tel. +372 5598 0921, e-post [email protected], või teda asendav isik. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 6.3. Lisa 3 – toetuse taotlemisega seotud kirjavahetus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: +372 620 1200 E-post: [email protected] E-post: [email protected] 2 LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 1-15/131 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud tegevuste teostamiseks vastavalt esitatud eelarvele ja ajakavale. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud. Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Tegevus 4 Tegevus 5 Tegevus 6 II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku SUMMA Käibemaks [€] käibemaksuta [€] Aruandeperioodil laekunud toetus Planeeritud omafinantseering Projekti vahendid kokku Tegelikud kulud toetuse vahenditest Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest Projekti tegelik kulu kokku Toetuse jääk Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil SUMMA Käibemaks [€] käibemaksuta [€] Tegevus 1 Tegevus 2 Tegevus 3 Kokku Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3