Lp Liisa-Ly Pakosta Teie: 21.09.2026 nr 8-1/6782-1
Justiits- ja digiministeerium
[email protected] Meie 07.10.2026 nr 6-9/021160-1
Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
(täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine)
väljatöötamiskavatsuse vastus
Maksu- ja Tolliamet on tutvunud täitemenetluse seadustiku täitemenetluse peatamise
regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsusega.
MTA toetab väljatöötamiskavatsuse üldist eesmärki muuta täitemenetluse peatamise ulatus
ja õiguslikud tagajärjed selgemaks, paindlikumaks ning paremini etteaimatavaks. Eelkõige on
põhjendatud täpsustada täitemenetluse osalise peatamise võimalust, peatamise mõju
võlgniku sissetuleku ja konto arestimisele, konkureerivate arestimisaktide täitmise järjekorda
ning füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses kohalduvate käsutuspiirangute omavahelist
suhet. VTK kohaselt on kehtiva regulatsiooni keskne probleem täitemenetluse peatamise
üldine ja jäik toime ning ebaselgus selles, millised varem tehtud täitetoimingud ja
käsutuspiirangud peatumise ajal sisuliselt rakenduvad.
1. Täitemenetluse peatamise info edastamine ja osapoolte rollid
MTA toetab põhimõtet, et arestimisakti saab muuta või selle täitmise peatada aresti seadnud
pädev isik. Muudatus puudutab MTA-d nii aresti seadja kui ka kontot pidava asutuse rollis.
Kui peatamise aluseks on kohtumäärus, peab kohus edastama selle info viivitamata kõigile
asjaomastele asutustele, sealhulgas MTA-le, kohtutäiturile ning krediidi- või makseasutusele.
Aresti seadja edastab peatamise info siis, kui peatamise alus on temale teatavaks saanud.
Kontot pidav asutus rakendab saadud info alusel peatamise õiguslikud tagajärjed, sealhulgas
konto kasutamise ulatuse ja järjekorras järgmiste arestimisaktide täitmise, ilma et aresti
seadja peaks neid tagajärgi eraldi määrama.
Seetõttu palume sätestada eelnõus:
1. kes ja millise kanali kaudu edastab peatamise info kõigile asjaomastele asutustele
ning täitmisregistrisse, nähes kohtumääruse puhul ette kohtu teavitamiskohustuse;
2. millise tähtaja jooksul tuleb info edastada;
3. millise elektroonilise sõnumiga edastatakse peatamise algus, ulatus, tingimused ja
lõpp;
4. kuidas toimida juhul, kui peatatakse üksnes konkreetne täitetoiming, vara või nõude
osa;
5. kuidas toimub järelevalve selle üle, et peatamine või täitmise taastamine on kõigi
puudutatud süsteemide poolt korrektselt rakendatud.
Infovahetuse lahendus peab olema proportsionaalne menetluste mahuga. Elektrooniline
andmevahetus peab vähendama eksimis- ja viivitusriski, kuid eelnõu ei tohiks välistada
Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812
[email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349
põhjendatud juhul kohtumääruse või muu peatamise aluse edastamist e-kirjaga, eelkõige
kuni automatiseeritud lahenduse valmimiseni.
2. Peatamise tehniline rakendamine täitmisregistris
MTA praeguses töökorralduses saab sundtäitmise peatamise korral muuta maksejuhisega
aresti maksejuhiseta arestiks, kuid täitmisregistris puudub eraldiseisev ja kõigile osapooltele
üheselt mõistetav peatamise funktsionaalsus.
VTK-s kavandatud lahendus eeldab tõenäoliselt vähemalt järgmisi arendusi:
1. peatamise ja peatamise lõpetamise staatuse ja selle õigusliku aluse edastamine
täitmisregistrisse;
2. osalise peatamise ulatuse struktureeritud kirjeldamine viisil, mis näitab, kas
peatamine puudutab konkreetset täitetoimingut, vara või nõude osa;
3. peatamise ajal järgmise järjekoha arestimisakti automaatne aktiveerimine;
4. esialgse järjekorra automaatne taastamine peatamise lõppemisel;
5. lahendus kohtu või usaldusisiku määratud käsutuspiirangute edastamiseks;
6. MTA, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, kohtutäiturite ning krediidi- ja
makseasutuste liideste kohandamine.
VTK möönab, et muudatused võivad nõuda täitmisregistri ja sellega liidestatud süsteemide
kohandamist, kuid arendusvajaduste ulatus ja kulud ei ole praegu piisavalt määratletud.
MTA ei saa VTK praeguse detailsusastme põhjal anda arenduste usaldusväärset
maksumuse hinnangut. Selleks on vaja vähemalt kinnitatud andmevahetusloogikat,
rollijaotust, sõnumite andmekoosseisu, kasutusjuhtude loetelu ning hinnangulisi
menetlusmahte.
3. Konkureerivate arestimisaktide järjekord
MTA toetab põhimõtet, et kui esimese järjekoha arestimisakti täitmine peatub, tuleb ajutiselt
täita järgmist arestimisakti ning peatamise lõppemisel peab taastuma esialgne järjekord. VTK
näeb sellise lahenduse sõnaselgelt ette.
Eelnõus tuleb täiendavalt sätestada, et:
1. peatamise ajal järgmise järjekoha alusel õiguspäraselt tehtud makseid ei nõuta pärast
esialgse järjekorra taastumist tagasi;
2. esialgse arestimisakti järjekoht säilib kogu peatamise aja;
3. täitmise taastamine ei vaja uut arestimisakti ega too kaasa uut järjekoha kuupäeva;
4. järjekorra muutumine ja taastumine toimub võimalikult automaatselt.
Eeltoodud punktid tuleb lahendada seaduse tasandil, sest need mõjutavad otseselt eri
sissenõudjate nõuete rahuldamise järjekorda ja varalisi õigusi.
4. Füüsilise isiku maksejõuetusavalduse menetlemine
MTA mõistab VTK eesmärki kõrvaldada eri menetlustest tulenevate käsutuspiirangute
konkurents. Samas vajab täiendavat põhjendamist lahendus, mille kohaselt taastub võlgnikul
käsutuskeelu puudumise korral täielik õigus kasutada kogu sissetulekut ja kontot.
VTK kohaselt jääksid arestid formaalselt kehtima, kuid nende piirangud ja vabastused ei
kehtiks MJA menetlemise ajal ning käsutuskeelu puudumisel saaks võlgnik oma
sissetulekuid ja kontot vabalt käsutada. MTA praktikas eemaldatakse MJA menetlemisel
arestidelt maksejuhis, mistõttu MTA-le raha üle ei kanta, kuid isikule jääva summa ja konto
kasutamise tehniline loogika ei ole samastatav VTK-s kirjeldatud täieliku käsutusõigusega.
Palume täiendavalt analüüsida:
2 (4)
1. millist täpselt tuvastatud probleemi täielik käsutusõigus lahendab võrreldes
maksejuhise eemaldamise ja arestivaba summa tagamisega;
2. milline on lahenduse mõju võlausaldajatele juhul, kui MJA menetlus ebaõnnestub;
3. kuidas välditakse vara kiiret väljakandmist enne pankroti-, võlgade
ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist;
4. kas kohtu käsutuskeeld peaks olema teatud juhtudel eelduslik või kohustuslik;
5. kuidas tagatakse kohtu ja usaldusisiku määratud piirangute kiire ning ühetaoline
tehniline rakendamine.
MTA toetab põhimõtteliselt kavandatavat kohustust suunata sissetulekud võlgniku enda
nimele Eestis avatud kontole, sest see parandab menetluse läbipaistvust ja vähendab
kolmandate isikute või välisriigi kontode kasutamisega seotud kontrolliprobleeme.
5. Võlgniku surm
MTA toetab eesmärki kaitsta pärijate menetlusõigusi ja vältida pärandvara realiseerimist
enne, kui pärijatel on olnud tegelik võimalus menetlusest teada saada.
Samas tuleb täpsustada:
1. kuidas ja millise andmevahetuse kaudu saab kohtutäitur või MTA võlgniku surmast
teada;
2. kas peatamine toimub automaatselt või eraldi otsuse alusel;
3. millise sündmusega peatamine lõpeb;
4. kuidas tehakse kindlaks pärimismenetluse või inventuuri lõppemine;
5. kas täielik peatamine on vajalik ka selliste täitetoimingute puhul, mis on vältimatud
vara säilitamiseks või väärtuse vähenemise ärahoidmiseks.
6. Mõju MTA-le ja rakendamise eeldused
VTK hinnang, et muudatustega ei kaasne olulist otsest mõju riigieelarvele, on MTA vaatest
ennatlik. Kavandatav regulatsioon võib eeldada arendusi MTA süsteemides, täitmisregistris,
krediidi- ja makseasutuste lahendustes ning kohtutäiturite kasutatavates süsteemides.
Samuti võib lisanduda menetlejate töökoormus seoses peatamise, osalise peatamise,
täitmise taastamise ja järjekorra kontrollimisega.
Enne eelnõu jõustumistähtaja määramist tuleb:
1. koostada terviklik tehniline kontseptsioon;
2. kirjeldada andmevahetuse sõnumid ja staatused;
3. hinnata arenduste maksumus ja vajalik rahastus;
4. määrata piisav arendus-, testimis- ja üleminekuperiood;
MTA ei saa praeguse VTK detailsusastme põhjal analüüsida täitmisregistri ja MTA
infosüsteemide arenduste usaldusväärset maksumuse hinnangut. Oleme valmis osalema
kavandatava lahenduse õigusliku ja tehnilise kontseptsiooni täpsustamisel. Täiendavate
küsimuste osas oleks Teile abiks MTA juriidilise osakonna jurist Tanel Ermel ja tulude
osakonna esindaja Kadri Kööp.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Ermel
juriidiline osakond
jurist
Koopia:
3 (4)
Rahandusministeerium,
[email protected]
Tanel Ermel, +372 533 11000
[email protected]
4 (4)