Kiri

Kultuuriministeerium Teie: 28.09.2026 nr 1-12/1024-1 [email protected] Meie: 08.10.2026 nr 4.1.2. / 26 / 03 Arvamuse avaldamine kultuuriministri määruse „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ eelnõule MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus tänab võimaluse eest avaldada arvamust määruse eelnõu kohta. Toetame kolmeaastase strateegilise partnerluse põhimõtet ning eesmärki muuta toetuste andmise korraldus selgemaks ja läbipaistvamaks. Pikem partnerlusperiood aitab kavandada valdkondlikku arendustegevust, hoida pädevat meeskonda ning teha järjepidevat rahvusvahelist koostööd. Keskus tegutseb pärimusmuusika üleriigilise arendaja ja vahendajana. Meie tegevused hõlmavad pärimusmuusika õpetamist ja tutvustamist, muusikute ja õpetajate professionaalse arengu toetamist, valdkondlikku koostööd, rahvusvahelist võrgustumist ning pärimusmuusikaalase teabe ja teadmiste kättesaadavaks tegemist. Seetõttu on Keskuse jaoks oluline, et uus korraldus toetaks nende tegevuste järjepidevust ja arvestaks organisatsiooni eri rahastusallikatega. Keskuse tegevused panustavad kultuuri arengukava 2021–2030 tegevussuundadesse, mis puudutavad professionaalset arengut (p 1.7), laste ja noorte kultuuris osalemist (p 1.8), regionaalset kättesaadavust (p 1.11), rahvusvahelistumist (p 1.13) ning vaimse kultuuripärandi hoidmist elavas kasutuses (p 2.5). Palume vooru fookuste kujundamisel arvestada nende tegevuste omavaheliste seoste ja pärimusmuusika valdkonna tervikliku arendamise vajadusega. Palume eelnõu täiendamisel ja taotlusvooru ettevalmistamisel arvestada järgmiste ettepanekute ning selgitusvajadustega. 1. Strateegilise partnerluse pikaajaline järjepidevus ning toetatavate valdkondade ja fookusteemade valik (§ 3 lg 4, § 5 lg 1 ja § 6 lg 1) Kolmeaastane partnerlus parandab aastapõhise rahastamisega võrreldes planeerimisvõimalusi. Samas vajab täpsustamist, kuidas tagab uus korraldus seletuskirjas eesmärgiks seatud pikaajalise stabiilsuse üle järjestikuste partnerlusperioodide. Strateegilised partnerid täidavad aastakümnete jooksul kujunenud ülesandeid, mille jätkumine eeldab pädeva meeskonna hoidmist, järelkasvu arendamist ja pikaajalisi koostöösuhteid. Mõistame, et fookusteemad lähtuvad kultuuri arengukavast, mille eesmärkidega Keskuse tegevused tugevalt kattuvad. Risk puudutab nende eesmärkide tõlkimist konkreetse vooru fookusteks ning toetatavate valdkondade valikut. Eelnõu § 3 lõige 4 võimaldab määrata avatud valdkonnad ja tegevuste täpse fookuse kalendriaastate lõikes. Seletuskiri selgitab, et kõiki loomingu valdkondi ei pea igas voorus toetama. Seetõttu võib seniste ülesannete rahastamine järgmises perioodis katkeda ka siis, kui partner on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja tema tegevus vastab jätkuvalt arengukava eesmärkidele. Keskus kavandab järgmise aasta tegevusi ja sõlmib esinejate ning koostööpartneritega kokkuleppeid mitu kuud, sageli aasta ette. Kui näiteks sügisel avaldatavas vooru teates selgub, et muusikavaldkonda järgmisel perioodil ei toetata või püsivad tegevusliinid jäävad fookustest välja, võivad järgmiseks aastaks olla juba võetud rahalised ja lepingulised kohustused. See tekitab riski organisatsiooni maksevõimele, tegevuste jätkumisele ja koostööpartnerite usaldusele. Määruses ette nähtud vähemalt 14-päevane teavitus enne vooru avamist ei taga selliste muutustega kohanemiseks vajalikku aega. Keskuse senine tegevustoetus on katnud osaliselt organisatsiooni tervikliku põhitegevuse elluviimiseks vajalikke personali- ja üldhalduskulusid, lähtudes Keskuse arengukavast, aastasest tegevuskavast ning kogu organisatsiooni eelarvest. Eelnõu seob toetuse saamise senisest otsesemalt taotlusvoorus avatud loomingu valdkondade ja fookusteemadega. Palume selgitada, kas uus meede jätkab organisatsiooni püsivate põhikirjaliste ülesannete ja nende täitmiseks vajaliku tegevusvõimekuse toetamist või rahastatakse üksnes vooru fookusteemadele vastavat osa organisatsiooni tegevusest. Eelkõige palume täpsustada, kas fookusteemad on organisatsiooni põhitegevust täiendavad arengurõhud või kõigi toetatavate tegevuste kohustuslikud abikõlblikkuse tingimused. Näiteks peab olema ette teada, kas rahvusvahelistumise fookusega voorus saab jätkuvalt toetada kohalikule publikule suunatud hooajaprogrammi ning pärimusmuusika hariduslikke ja kogukondlikke tegevusi. Palume täpsustada toetatavate valdkondade ja fookusteemade valimise ning muutmise põhimõtteid ja kaasata nende kujundamisse valdkonna organisatsioonid. Teeme ettepaneku anda partneritele vähemalt aasta enne kehtiva partnerlusperioodi lõppu esmane teave järgmise perioodi kavandatavate toetatavate valdkondade ja oluliste fookusemuudatuste kohta. Lõplikud tingimused tuleks avalikustada piisava ajavaruga, et organisatsioonid saaksid kohandada tegevuskavasid, eelarveid ja lepingulisi kohustusi. Kogu kolmeaastase perioodi fookusteemad ja aastate rõhuasetused peaksid olema taotlemisel teada; nende hilisem muutmine peaks toimuma partneriga läbi arutades ning võimaldama tegevuskava ja eelarve kohandamist. Palume kujundada fookused nii, et need toetaksid partnerorganisatsioonide põhikirjaliste ja strateegiliste püsivate ülesannete järjepidevat arendamist. Kui uus meede asendab senise tegevustoetuse, tuleb selgitada, kuidas rahastatakse fookustest välja jäävaid pikaajalisi tegevusliine. Valdkonna voorust väljajätmisel või püsivate ülesannete rahastamise lõpetamisel palume määratleda edasised rahastusvõimalused ja üleminekukorraldus, arvestades juba võetud põhjendatud kohustustega. 2. Kolmeaastase partnerluse rahastamise kindlus (§ 10 lg 3 ja § 23 p 6) Eelnõu § 10 lõike 3 kohaselt ei saa teise ja kolmanda aasta toetussumma üldjuhul olla esimesest suurem, kuid võib Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve muutumisel väheneda. Erandina võimaldab § 10 lõige 6 määrata lisasumma toetuse andja ettepanekul täiendava tegevuse elluviimiseks. Samuti võimaldab § 23 punkt 6 toetuse maksmisest keelduda ministeeriumile eraldatava eelarve vähenemisel. Mõistame riigieelarve aastapõhisust. Samas eeldab kolmeaastase tegevuskava elluviimine pikaajalisi kohustusi personali, lepingupartnerite ja rahvusvaheliste võrgustike ees. Palume siduda toetuse vähendamise alus sõnaselgelt asjaomase meetme eelarve tegeliku vähenemisega ning sätestada vähendamise põhjendamise ja proportsionaalsuse nõue. Ka seletuskirjas kirjeldatakse olukorda, kus ministeeriumi eelarve muutus toob kaasa just taotlusvooru eelarve vähenemise. Palume ette näha toetuse saaja võimalikult varajane teavitamine kavandatavast vähendamisest ning võimalus kohandada kokkuleppel toetuse andjaga tegevuste mahtu ja oodatavaid tulemusi vähendatud rahastusele vastavaks. Väljamaksest keeldumise ja toetuse vähendamise seos vajab samuti selgemat reguleerimist. Rahastamise prognoositavus on oluline ka arengukava punktis 1.3 seatud sihi saavutamiseks, mille kohaselt peavad kultuurisektori töötasud olema konkurentsivõimelised sõltumata tööandja omandivormist. Palume selgitada, kuidas arvestatakse kolmeaastase partnerluse jooksul tööjõu- ja tegevuskulude kasvuga, et säilitada pädev meeskond ja kokkulepitud tegevuste kvaliteet. Palume täpsustada § 10 lõikes 6 ette nähtud lisarahastamise menetlust ja summa määramise aluseid ning võimaldada partneril endal teha põhjendatud ettepanek täiendava tegevuse rahastamiseks. Samuti palume selgitada, millistel tingimustel saab taotleda toetuse suurendamist olemasolevate kokkulepitud tegevuste põhjendatud kulukasvu tõttu. 3. Järgmise aasta rahastamise ajastus ja vahearuandlus (§-d 17 ja 18) Teise ja kolmanda aasta toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul pärast vastava aasta eraldamise otsust, kui vahearuanne on kinnitatud. Eelnõu ei sätesta aga järgmise aasta eraldamise otsuse tegemise tähtaega. Püsivad tööjõu- ja tegevuskulud tekivad ka aasta alguses ning otsuse viibimine võib põhjustada rahastamislünga. Palume määrata järgmise aasta toetuse eraldamise otsusele selge tähtaja ning korraldada menetlus nii, et nõuetekohaselt kohustusi täitnud partner saab rahastuse võimalikult aasta alguses. Kui seda ei ole võimalik tagada, palume kaaluda ettemakse võimalust. Samuti palume täpsustada § 18 lõikes 1, et vahearuanne esitatakse esimese ja teise toetuse kasutamise aasta 1. detsembriks, nagu on selgitatud seletuskirjas. Palume juhendis selgitada vahearuande aruandeperioodi ning aasta viimase kuu tegevuste, kulude ja kasutamata jäägi kajastamist. Vahearuande kinnitamise tingimused peavad arvestama, et tegevused ja kulud jätkuvad pärast vahearuande esitamist aasta lõpuni. Palume täpsustada ka järjestikuste partnerlusperioodide üleminekut. Näiteks 2027– 2029 perioodi lõpparuanne tuleb esitada 30 päeva jooksul pärast perioodi lõppu ehk 30.01.2030 ning selle menetlemiseks on ette nähtud kuni 90 tööpäeva. Järgmise perioodi taotlemine võib toimuda juba 2029. aastal, kuigi järgmise vooru täpset ajakava eelnõu ei määra. Palume selgitada, kas uue perioodi taotlust saab rahuldada ja toetust välja maksta enne eelmise lõpparuande kinnitamist ning milliste andmete põhjal hinnatakse sel juhul senise partnerluse tulemusi. Menetlus tuleks korraldada nii, et uuesti partneriks valitud organisatsioonil ei tekiks perioodide vahetumisel rahastamislünka. 4. Riigiabi käsitluse ja omafinantseeringu selgus (§ 3 ja § 10 lg-d 4–5) Grupierandi alusel antava riigiabi puhul tuleb vähemalt 20% abikõlblikest kuludest katta omafinantseeringuga, mis ei või sisaldada avaliku sektori vahendeid. Selle nõude rakendumine mõjutab oluliselt Keskuse tegevuskava ja eelarvet. Palume täpsustada, kas omafinantseeringu nõuet kontrollitakse iga toetuse kasutamise aasta kohta eraldi ning millise kulubaasi alusel seda arvutatakse: kas üksnes partnerorganisatsiooni toetusest kaasrahastatavate tegevuste või kogu esitatud tegevuskava abikõlblike kulude põhjal. Palume avaldada koos vooru tingimustega selged juhised selle kohta, milliste tegevuste puhul riigiabi reegleid ei kohaldata, millal antakse vähese tähtsusega abi ning millal grupierandiga hõlmatud riigiabi. Samuti palume kirjeldada, kuidas eristatakse ühe organisatsiooni majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevusi ning kuidas kajastatakse nõutavat omafinantseeringut kolme aasta eelarves. Keskuse puhul on oluline teada ka seda, kuidas arvestatakse muudest meetmetest saadud abi, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste suursündmuste toetust, ning millised võimalused jäävad juhul, kui vähese tähtsusega abi vaba jääk ei ole partnerorganisatsiooni toetuseks piisav. Konkreetset abiliiki ja selle mõju eelarvele peab olema võimalik toetuse andjaga selgitada enne taotluse lõplikku esitamist. See toetab arengukava punktis 1.15 rõhutatud rahastamisaluste selgust ja läbipaistvust ning kultuuriorganisatsioonide rahvusvahelistes koostööprojektides osalemise võimekust. 5. Koos rahastamine teiste toetustega ja topeltrahastamise piiritlemine (§ 5 lg 3, § 8 lg 3 p 6 ja § 19 lg 2 p 3) Keskuse tegevused tuginevad mitmele rahastusallikale, sealhulgas Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali, kohalike omavalitsuste ja rahvusvaheliste programmide toetustele. Palume selgitada, kuidas hakkab uus meede suhestuma Keskuse senise tegevustoetusega ning millised tegevused kuuluvad edaspidi partnerorganisatsiooni toetuse alla. Palume täpsustada § 4 lõike 2 punkti 3 kohaldamisulatust ja § 5 lõike 2 punktis 4 nõutud tegevuskava ulatust: kas kolmeaastane tegevuskava peab hõlmama kogu organisatsiooni tegevust või üksnes partnerorganisatsiooni toetusest rahastatavaid tegevusi? Nimetatud piirang puudutab tegevuskavas kavandatud tegevuste toetamist määruse „Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord” alusel. Palume selgitada, kas sellest meetmest saab toetust taotleda eraldiseisvatele tegevustele, mida partnerorganisatsiooni tegevuskavas ei kajastata. See on muusikafestivalide ja suursündmuste meetmest erinev meede. Kultuuri arengukava punkt 1.16 kirjeldab rahastamisrollide jaotust: Kultuurkapital toetab eelkõige loovisikuid ja projektipõhiseid algatusi, Kultuuriministeeriumi eelarve kaudu rahastatakse muu hulgas rahvuskultuuriliselt olulisi pikaajalisi tegevusi. Sellest lähtudes on oluline selgitada, kuidas saab partnerorganisatsiooni pikaajalise arendustegevuse rahastamise kõrval jätkata Kultuurkapitali projektitoetuste kasutamist. Palume kinnitada ja juhendmaterjalides selgitada, et partnerorganisatsiooni toetus võimaldab taotleda sama laiema tegevussuuna või projekti teiste konkreetsete kulude katmiseks toetust ka Eesti Kultuurkapitalist ja muudest meetmetest, järgides kõigi asjaomaste meetmete tingimusi ning abi kumuleerimise reegleid. Eraldi vajab täpsustamist § 19 lõike 2 punkt 3, mis võimaldab toetuse tagasi nõuda, kui kuludokumente on kasutatud muu toetuse kuludokumendina. Praegune sõnastus võib hõlmata ka olukorda, kus ühe arve või töötasukulu erinevad, selgelt eristatud osad kaetakse eri rahastusallikatest. Teeme ettepaneku sõnastada see alus järgmiselt: „sama kulu või kuluosa on hüvitatud nii käesoleva määruse alusel antud toetusest kui ka muust toetusest“. Palume viia sellega kooskõlla § 8 lõike 3 punkt 6 ning lubada kuludokumendi kasutamine mitme toetuse aruandluses, kui eri allikatest kaetavad kuluosad on üheselt eristatud, nende jaotus tõendatud ja sama kuluosa kahekordne hüvitamine välistatud. 6. Tegevuste kohandamine partnerlusperioodi jooksul (§-d 9 ja 15) Rahvusvaheliste partnerite ajakavad ja muud organisatsioonist sõltumatud asjaolud võivad tingida tegevuste nihkumise kalendriaastate vahel. Seletuskiri võimaldab muudatustaotlusega sarnase maksumusega tegevusi aastate vahel vahetada, kuid toetuse ja tegevuse edasilükkamist ei võimalda. Palume kaaluda piiratud võimalust kanda põhjendatud juhtudel tegevus ja sellega seotud toetus järgmisse kalendriaastasse sama partnerlusperioodi jooksul, toetuse andja eelneval nõusolekul ja kooskõlas riigieelarveliste võimalustega. Kui seda ei saa võimaldada, palume juhendis täpsustada lubatud aastatevaheliste muudatuste ulatust ja menetlust, et partnerid saaksid muutuvate asjaoludega aegsasti arvestada. 7. Personali-, üldhaldus- ja tugitegevuste kulude abikõlblikkus (§ 8) Tegevuste elluviimiseks on vajalik nii sisuline töö kui ka organisatsiooni tugitegevus. Palume täpsustada toetatavate tegevustega seotud töötasude ja tööandja maksude abikõlblikkust, sealhulgas rahastamise korraldamise, projektihalduse, raamatupidamise ning aruandlusega seotud personali puhul. Näiteks toetusmeetmete eksperdi töö aitab tagada valdkondlike tegevuste rahastamise ja nõuetekohase elluviimise. Keskuse 2026. aasta tegevustoetuse taotluses kavandati Kultuuriministeeriumi toetusest üldhalduskulude katmiseks 97 911 eurot. Palume täpsustada, kas ja millistel tingimustel on uue korra järgi abikõlblikud partnerorganisatsiooni toimimiseks vajalikud üldhalduskulud, sealhulgas ruumide ülalpidamise, raamatupidamise, juhtimise ning IT- ja sidekulud. Kui neid saab katta üksnes toetatavate tegevustega seotud osas, palume sätestada selged ja proportsionaalsed kulude jaotamise ning tõendamise põhimõtted. Palume juhendis kirjeldada, kuidas esitada personalikulud eelarves ja tõendada tööaja ning töötasukulude jaotust partnerorganisatsiooni tegevuste ja organisatsiooni muude ülesannete vahel. Samuti palume selgitada taotluse koostamise ja muude ettevalmistavate tööde kulude käsitlust, arvestades tegevuste ning kulude abikõlblikkuse ajalisi piiranguid. Juhised peaksid võimaldama põhjendatud tugikulude katmist ja selget eristamist muudest toetustest rahastatud kuluosadest. 8. Tegevuste mõju hindamise korraldus ja ressursid (§ 2 lg 2 ja § 12) Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt peab elluviidud tegevuste mõju olema hinnatud. Palume täpsustada, kes tegeliku mõju hindamise korraldab ja läbi viib, millised näitajad ja meetodid rakenduvad, millised andmekogumise kohustused jäävad partnerile ning millistest vahenditest kaetakse hindamise tööaja ja uuringute kulud. Nõuded peavad olema teada taotlusvooru avamisel, et vajalikud ressursid saaks kavandada tegevuskavasse ja eelarvesse. Palume kinnitada, kas nõutava mõju hindamise kulud on toetusest kaetavad. SUMU mõju hindamise tööriistale tagasisidet andes juhtis Keskus tähelepanu täiendava andmekogumise töökoormusele ja kuludele. Palume võimaldada olemasolevate usaldusväärsete uuringute ja andmete kasutamist ning hoida hindamise koormus proportsionaalsena toetuse mahu ja tegevuste ulatusega. SUMU-kogemusele viitame andmekogumise korralduse näitena; eelnõu ei sätesta selle tööriista kohustuslikku kasutamist. Taotluses kavandatud mõju hindab § 12 järgi toetuse andja moodustatud komisjon enne vooru avamist avalikustatud hindamismetoodika alusel. Palume metoodikas selgelt kirjeldada taotlejalt oodatavaid tõendeid ning arvestada kultuurilise, haridusliku ja kogukondliku mõju eripära, sealhulgas pärimuse edasikandumise, järelkasvu ja võrgustike arengu pikaajalist mõju. Taotluse eeldatava mõju hindamine ja elluviidud tegevuste tegeliku mõju hindamine peavad olema juhendites eristatud. 9. Taotluse ettevalmistamine ja sisuline konsultatsioon (§-d 5, 6, 12 ja § 22 p 4) Taotlejal tuleb esitada kolmeaastane arengukava, tegevuskava ja eelarve ning esimese aasta alategevuste detailne eelarve. Taotluse sisulist ettevalmistamist mõjutavad fookusteemad, rahastamise maht ja hindamismetoodika. Palume tagada vähemalt 30 kalendripäeva taotluse koostamiseks alates kõigi sisuliste tingimuste, hindamismetoodika, vormide ja juhendite avalikustamisest. Vooru väljakuulutamise ja avamise vaheline kahenädalane aeg on kasulik, kuid ettevalmistusaeg peab lähtuma sellest, millal kogu vajalik teave tegelikult kättesaadavaks muutub. Palume koos vooru tingimustega avalikustada taotlusvorm ja kõigi kohustuslike lisade vormid või sisunõuded, sealhulgas arengukava, tegevuskava ning alategevuste eelarvete nõutav detailsus. Vormid peaksid võimaldama juba esitatud teabe taaskasutamist ning vältima sama info kordamist eri dokumentides. Nii saab taotleja hinnata töömahtu ja suunata rohkem aega tegevuste sisulisele kavandamisele. Arengukava sissejuhatuses (lk 5) rõhutatud sisulise dialoogi põhimõttest lähtudes palume võimaldada enne taotluse esitamist konsultatsioon, mille käigus täpsustatakse partnerilt oodatavad ülesanded, toetatavate tegevuste piirid ja eelarve koostamise lähtekohad. Keskuse puhul on oluline võimalus arutada neid küsimusi valdkonna nõuniku ja vajaduse korral teiste asjaomaste ministeeriumi esindajatega. See aitaks koostada realistliku kolmeaastase tegevuskava ja vähendada hilisema täpsustamise vajadust. 10. Kontrollinõuete proportsionaalsus (§ 20 p-d 4 ja 5) Toetame avalike vahendite läbipaistvat kasutamist. Samas võib kolme tööpäeva pikkune tähtaeg mahukate raamatupidamisandmete ja selgituste esitamiseks olla liiga lühike. Teeme ettepaneku sätestada dokumentide esitamine üldjuhul viie tööpäeva jooksul ning võimalus leppida põhjendatud juhul kokku pikem tähtaeg. Kahe hinnapakkumise nõude rakendamiseks palume juhendis täpsustada üheliigiliste ostude koondamise põhimõtet ja arvestusperioodi. Samuti palume tuua näited erialaselt ainulaadsete teenuste puhul kasutatavatest põhjendustest, kui kahte võrreldavat pakkumist ei ole võimalik saada. Eelnõus juba ette nähtud põhjendamise võimalus on kultuurivaldkonna eripära arvestamiseks vajalik. 11. Taotlusvooru kavandatava eelarve täpsustamine 28.09.2026 partneritele saadetud infokirjas on vooru kavandatavaks aastaseks eelarveks märgitud 3 884 006 eurot, seletuskirja punktis 5 aga 3 836 756 eurot. Erinevus on 47 250 eurot. Palume täpsustada kavandatava eelarve suurust ning viia materjalides esitatud summad omavahel kooskõlla. 12. Muusikavaldkonna rahastusmeetmete terviklikkus ja sündmuste rahastamise jätkuvus Partnerorganisatsioonide uue rahastamiskorra kõrval palume selgitada muusikavaldkonna tegevus- ja projektitoetuste edasist tervikmudelit. Kultuuriministeeriumi toetuste ülevaates on 6.10.2026 seisuga märgitud, et 2026. aastal taotlusvooru „Muusikafestivalid ja suursündmused” ei avata. See teave ei selgita 2027. aasta korraldust. Palume selgitada, kas ja millisel kujul jätkub nende sündmuste toetamine 2027. aastal ning kuidas suhestub see partnerorganisatsioonide toetusega. Keskuse puhul puudutab küsimus näiteks 2027. aasta Lõikuspidu ja Etnokulpide galat, mille kavandatav kogueelarve ületab 25 000 eurot. Tegemist on Viljandi pärimusmuusika festivalist eraldiseisva sündmuskogumiga, millele ei ole saadud EIS-i rahvusvaheliste suursündmuste toetust. Senine muusikafestivalide ja suursündmuste meede hõlmas üleriigilise tähtsusega muusikasündmusi kogueelarvega üle 25 000 euro; eelarvepiiri täitmine üksi ei taga siiski kõigile toetustingimustele vastavust. Palume täpsustada, kas selliste sündmuste korraldamist saab kavandada partnerorganisatsiooni toetuse raames või nähakse neile ette eraldi projektitoetuse võimalus. Kui sündmuste rahastamine suunatakse partnerorganisatsioonide meetmesse, palume selgitada, kuidas arvestatakse nende kuludega toetuse mahu ja partnerilt oodatavate ülesannete määramisel. Püsiva arendustegevuse ja mahukate sündmuste rahastamise ühendamisel tuleb hinnata, kas vahendid võimaldavad mõlemat ülesannet täita. Eesti Pärimusmuusika Keskus peab kolmeaastast strateegilist partnerlust oluliseks võimaluseks toetada pärimusmuusika valdkonna järjepidevat arengut. Palume kujundada rakendamise tingimused nii, et pikema partnerlusega kaasneks praktiline planeerimiskindlus, õigeaegne rahastamine ning selge ja toimiv võimalus ühendada eri rahastusallikaid. Lugupidamisega Tarmo Noormaa juhataja Viidatud strateegiline dokument: Kultuuri arengukava 2021–2030. Sissejuhatus lk 5; tegevussuunad 1.3 ja 1.7 lk 12, 1.8, 1.11 ja 1.13 lk 13, 1.15 ja 1.16 lk 14 ning 2.5 lk 15. Leheküljenumbrid vastavad dokumendis trükitud numeratsioonile. Dokument on kättesaadav: https://www.kul.ee/kultuur2030 Teave muusikafestivalide ja suursündmuste vooru kohta: https://www.kul.ee/toetused (vaadatud 6.10.2026). Saatja: Sille Näkk <[email protected]> Saaja: min - KUM Teema: Arvamus kultuuriministri määruse "Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord" eelnõule Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan manuses MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskuse arvamuse kultuuriministri määruse „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ eelnõule. Lugupidamisega Sille Näkk bürooassistent Eesti Pärimusmuusika Keskus [email protected] <mailto:[email protected]> www.folk.ee <http://www.folk.ee/> ; www.viljandifolk.ee <http://www.viljandifolk.ee/> 43 42 050, 5590 3269 From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, September 28, 2026 10:29 AM To: EESTI HELILOOJATE LIIT <[email protected]>; Eesti Interpreetide Liit <[email protected]>; Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit <[email protected]>; Mittetulundusühing Music Estonia <[email protected]>; Eesti Pärimusmuusika Keskus <[email protected]>; Mittetulundusühing Eesti Muusikanõukogu <[email protected]>; MTÜ Eesti nüüdismuusika keskus <[email protected]>; mittetulundusühing EESTI TEATRILIIT <[email protected]>; Mittetulundusühing Eesti Tantsunõukogu <[email protected]>; Eesti Kunstnike Liit <[email protected]>; Eesti Kirjanike Liit <[email protected]>; Eesti Lastekirjanduse Keskus <[email protected]>; Eesti Arhitektide Liit <[email protected]>; Eesti Sisearhitektide Liit <[email protected]>; Eesti Maastikuarhitektide Liit <[email protected]>; Eesti Disainerite Liit <[email protected]>; Eesti Kujundusgraafikute Liit <[email protected]> Subject: Kultuuriministri määruse „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Tere! Teile on saadetud Kultuuriministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kultuuriministri määruse „Loomingu valdkonna partnerorganisatsioonide toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Registreerimise kuupäev: 28.09.2026 Registreerimise number: 1-12/1024-1. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda e-postil [email protected] <mailto:|%[email protected]> või helistada telefonil 628 2222. Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Üldtelefon: 628 2222 Üldfaks: 628 2200 E-post: [email protected] <mailto:|%[email protected]> www.kul.ee <https://www.kul.ee/>