Pr Liisa-Ly Pakosta Teie 22.09.2026 nr 8-1/6782-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 08.10.2026 nr 6-3/26-1910-2
Arvamus täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu
(täitemenetluse peatamise regulatsiooni
muutmine) väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
(täitemenetluse peatamise regulatsiooni muutmine) väljatöötamiskavatsusele (edaspidi
väljatöötamiskavatsus).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.
Harju Maakohus toetab Justiits- ja Digiministeeriumi 18. septembril 2026 koostatud
väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatuste eesmärke. Täitemenetluse peatamise
regulatsiooni täpsustamine ja täiendamine on vajalik, et suurendada õigusselgust, tagada
menetlusosaliste õiguste parem kaitse ning võimaldada täitemenetluse sujuvat ja paindlikku
korraldamist. Alljärgnevalt esitame kohtunike seisukohad väljatöötamiskavatsuses käsitletud
muudatusettepanekute kohta.
Täitemenetluse osaline peatamine
Toetame võimalust peatada täitemenetlus üksnes osaliselt. Väljatöötatav regulatsioon peaks
jätma kohtule ja kohtutäiturile piisava kaalutlusruumi määrata konkreetse juhtumi asjaoludest
lähtudes, milliste täitetoimingute tegemine peatamise ajal on lubatud ja millised toimingud
tuleb ajutiselt välistada. Seaduses võib ette näha avatud loetelu tavapärasematest olukordadest.
Selline lahendus võimaldab vältida ebaproportsionaalset sekkumist ning säilitada vajalikus
ulatuses menetluse tõhususe.
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100
Registrikood 74001728 e-post
[email protected] www.kohus.ee
Ka käsutuspiirangute säilimise ja ulatuse üle peaks saama otsustada kohus või kohtutäitur.
Olenevalt asjaoludest peab olema võimalik käsutuspiirang täielikult lõpetada, jätta see
muutmata või kohaldada seda üksnes osaliselt. Otsustuses tuleks selgelt määrata piirangu ese,
ulatus ja kehtivusaeg.
Täitemenetluse peatumine menetlusosalise surma korral
Toetame lahendust, mille kohaselt peatub täitemenetlus seaduses sätestatud juhul automaatselt,
ilma eraldi peatamisotsuseta, sarnaselt tsiviilkohtumenetluses kehtiva regulatsiooniga.
Arvestades tänapäevaseid andmevahetusvõimalusi, on menetlusosalise surma fakt üldjuhul
kiiresti kontrollitav. Õigusselguse ja pärijate menetlusõiguste kaitseks tuleks samal ajal
sätestada kohtutäituri kohustus teavitada teadaolevaid pärijaid pooleliolevast täitemenetlusest
ning selgitada menetluse jätkamise korda.
Peatamise mõju mitmele sama võlgniku suhtes toimuvale täitemenetlusele
Mitme sama võlgniku suhtes paralleelselt toimuva täitemenetluse korral vajab regulatsioon
täiendavat läbimõtlemist. Eelkõige tuleb hinnata, kas ja millistel alustel võib olla põhjendatud
ühe täitemenetluse peatamine, samal ajal kui teine menetlus jätkub. Seadus peaks vältima
põhjendamatult erinevaid lahendusi võrreldavates olukordades, kuid võimaldama erisusi juhul,
kui need tulenevad nõude laadist, täitemenetluse esemest või muudest olulistest asjaoludest.
FIMS-i regulatsiooni kohaldumine täitemenetlusele
Kohus peab põhjendatuks, et FIMS-i regulatsioon võimaldaks erinormina kujundada ümber ka
poolelioleva täitemenetluse. Võlgade ümberkujundamise ja pankrotimenetluse puhul on
sisuliselt tegemist võlausaldajate nõuete kollektiivse menetlemisega, mistõttu peab FIMS-i ning
täitemenetluse peatamise regulatsiooni omavaheline suhe olema seaduses üheselt ja terviklikult
määratud.
Konto käsutamise piirang maksejõuetusavalduse esitamise järel
Kui kohus on pärast maksejõuetusavalduse esitamist täitemenetluse peatanud, ei peaks varasem
konto käsutamise piirang jätkuma automaatselt. Kohus peaks otsustama eraldi, kas
käsutuskeeld on vajalik, kellel on õigus kontot kasutada ning millises ulatuses. Käsutuskeelu
puudumise korral peaks võlgnik saama kontot ise kasutada. Käsutuskeelu kohaldamisel peaks
seadusest või kohtulahendist selgelt nähtuma, kas ja millises ulatuses kasutab kontot usaldusisik
ning millises ulatuses võib kontot kasutada võlgnik.
Võlgniku õigus saada pangakonto kohta teavet
Praktikas on tekkinud olukordi, kus võlgnik ei saa käsutuskeelu tõttu pangalt oma konto kohta
teavet. Kohus peab vajalikuks seaduses selgelt sätestada, et konto käsutamise piirang ei piira
võlgniku õigust kontot näha ega saada pangalt teavet konto seisu ja tehingute kohta.
Käsutusõiguse piirangut tuleb eristada teabe saamise õigusest.
Täitemenetluse jätkumine võlgade ümberkujundamise menetluses
Regulatsioon peaks hõlmama nii maksejõuetusavalduse menetlemise aega kui ka võlgade
ümberkujundamise kava kinnitamisele järgnevat olukorda. FIMS §-s 30 sätestatud põhimõtteid
arvestades peaks nende nõuete täitmine, mille suhtes ümberkujundamist ei kohaldata, saama
jätkuda tingimusel, et see ei takista kinnitatud kava täitmist ega kahjusta põhjendamatult teiste
võlausaldajate huve. Täitemenetluse jätkamise eeldused ja ulatus tuleks õigusselguse huvides
seaduses täpselt määratleda.
Eestis pangakonto avamine täitemenetluse peatamise tingimusena
Kaaluda võib võimalust kohustada võlgnikku avama Eestis pangakonto ja sulgema välisriigi
maksekontod ühe hagi tagamise abinõuna või täitemenetluse peatamise tingimusena, kui see
on vajalik rahaliste vahendite läbipaistvuse ja menetluse tõhusa kontrolli tagamiseks. Kui
lahendus seotakse üksnes Eestis avatud kontoga, tuleb enne regulatsiooni kehtestamist
analüüsida selle põhiseaduspärasust ning kooskõla Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas kapitali
vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtetega. Võimalik piirang peab olema
põhjendatud, sobiv ja proportsionaalne.
Arestivaba sissetuleku reeglite kooskõla FIMS-i regulatsiooniga
Kohus peab vajalikuks hinnata TMS §-des 131 ja 132 sätestatud sissetuleku arestimise
piirangute kooskõla FIMS-i reeglitega. Eesmärk peaks olema tagada, et võlgnikule jäetava
arestivaba sissetuleku arvestus oleks eri menetlustes järjepidev, selge ja praktikas kohaldatav.
Analüüsis tuleks arvestada ka asjakohast kohtupraktikat, eelkõige Tartu Ringkonnakohtu
25.06.2026 määrust ning vältida olukorda, kus täitemenetluses ja maksejõuetusmenetluses
kujuneb sama isiku toimetuleku kaitse põhjendamatult erinevaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Härmand
osakonnajuhataja