Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon 8.10.2026 nr 1.1-10.4/26/5337 Taotlus Eesti tööjõu-uuringu isikuandmete töötlemiseks Austatud peadirektor Pille Lehis Taotleme luba Eesti tööjõu-uuringu (ETU) pseudonüümitud isikuandmete töötlemiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas. Taotlus koos lisaga on kirjale lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triin Laasi-Õige kantsler Lisad: 1. Töödeldavate ETU isikuandmete koosseis 2. Taotlus Anne Ostrak 735 0147 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Haridus ja Teadusministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Eesti Tööjõu uuringu andmete kasutamine Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik ei eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Mirjam Reinthal tema nimi ja kontaktandmed)? õigusnõunik- andmekaitsespetsialist [email protected] 735 2405 Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Ei Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Haridus- ja Teadusministeerium aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Munga 18 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 50088 Tartu Kontaktisik: Anne Ostrak Analüüsivaldkonna juhtivanalüütik [email protected] Tel 735 0147 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste erineb registriandmetest) keskkonnas. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Statistikaamet 70000332 Tatari tn 51, 10134, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Tallinn [email protected] Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Statistikaameti kaugtöökoht teadlaste erineb registriandmetest) keskkonnas. maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 lõikele 1 vastutab Haridus- ja Teadusministeerium riigi haridus- ja täiskasvanuhariduspoliitika kujundamise ja elluviimise eest. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 5 punktide 1, 2, 3, 6 ja 7 kohaselt töötab ministeerium oma valitsemisalas välja riigi hariduspoliitika, koordineerib selle kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist, töötab välja poliitika elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid ning korraldab nende tulemuste hindamist, korraldab poliitika ja õigusaktide mõju hindamist ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamist ning osaleb rahvusvahelises koostöös. 2. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 seab eesmärgiks, et Eesti elanikud, sealhulgas täiskasvanud õppijad, osalevad aktiivselt elukestvas õppes, et omandada ja arendada teadmisi ning oskusi kogu elukaare jooksul. Riigi roll täiskasvanuhariduse valdkonnas on toetada inimeste toimetulekut ja tööalast konkurentsivõimet ning tagada, et täiskasvanutele suunatud õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu vajadustele ning on kättesaadavad ja kaasavad. 3. Haridusvaldkonna arengukava elluviimist täiskasvanuhariduse valdkonnas toetavad muu hulgas täiskasvanuhariduse arendamise programm VÕTI ning Õiglase Üleminekufondi raames rakendatavad täiskasvanute oskuste arendamise ja ümberõppe meetmed. Nimetatud meetmete kavandamiseks, seireks ja tulemuste hindamiseks kasutatakse Eesti tööjõu- uuringu (ETU) andmete põhjal koostatavaid näitajaid ja analüüse, sealhulgas elukestva õppe indikaatoreid. 4. Haridus- ja Teadusministeerium osaleb Eesti haridusvaldkonna rahvusvaheliste näitajate seires ja kvaliteedi kontrollis. OECD iga-aastase Education at a Glance andmekontrolli käigus kontrollib ministeerium muu hulgas Eesti kohta koostatud ETU-l põhinevate haridusnäitajate, tabelite ja jooniste õigsust. ETU individuaalandmete kasutamine võimaldab teha kontrollarvutusi ning hinnata EAG-s Eesti kohta esitatud näitajate kooskõla ETU andmetega. ETU andmete edastamise OECD-le korraldab Statistikaamet. Isikuandmete töötlemine toimub poliitika kujundamise eesmärgil vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikele 5, mille kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Isikuandmete töötlemise eesmärk on analüüsida täiskasvanute osalemist elukestvas õppes Eestis ning hinnata, kuidas see erineb erinevate sotsiaal-demograafiliste rühmade ja piirkondade lõikes. Analüüsi eesmärk on tuvastada sihtrühmad ja piirkonnad, kus täiskasvanute osalemine elukestvas õppes on madalam, ning hinnata seoseid õppimises osalemise ja tööturuseisundi ning tööalase olukorra vahel. Analüüsi tulemused on sisendiks täiskasvanuhariduspoliitika meetmete kavandamisel, seires ja tulemuste hindamisel. Lisaks riiklikule haridus- ja täiskasvanuhariduse seirele kasutatakse ETU andmeid Eesti haridusandmete rahvusvahelise võrreldavuse ja kvaliteedi kontrolliks. Üheks eesmärgiks on OECD iga-aastase väljaande Education at a Glance (EAG) andmekontrolli käigus Eesti kohta koostatud ETU-l põhinevate näitajate, tabelite ja jooniste kontrollimine. ETU individuaalandmete põhjal tehtavad kontrollarvutused võimaldavad hinnata Eesti kohta esitatud näitajate vastavust ETU lähteandmetele ning tuvastada ja vajaduse korral selgitada erinevusi ETU andmete ja OECD koostatud näitajate vahel. Isikuandmete töötlemine toimub järgmistes analüütilistes tegevustes. 1. Regulaarne seireanalüüs Regulaarse seireanalüüsi eesmärk on jälgida täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning selle muutusi ajas. Seireanalüüsides kasutatakse Eesti tööjõu uuringu pseudonümiseeritud individuaalandmeid, et arvutada elukestva õppe indikaatoreid ning hinnata osalemise erinevusi sihtrühmade lõikes. Seireanalüüsides hinnatakse eelkõige järgmisi täiskasvanuhariduse, elukestva õppe ning haridustaset kirjeldavaid näitajaid: • eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64aastaste) osakaal; • täiskasvanute osalemine elukestvas õppes formaal- ja mitteformaalõppes (4 nädala metoodika); • täiskasvanute osalemine informaalõppes (4 nädala metoodika); • täiskasvanute osalemine elukestvas õppes viimase 12 kuu jooksul (formaal- ja mitteformaalõpe); • täiskasvanute osalemine informaalõppes viimase 12 kuu jooksul; • madala haridustasemega mitteõppivate 18-24aastaste osakaal (%); • 25-64aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%); • vähemalt keskharidusega 20-24aastaste osakaal (%); • kolmanda taseme haridusega 25-34aastaste osakaal (%); • enesehinnanguline võõrkeeleoskus (kahte või enamat kodukeelest erinevat keelt oskavate inimeste osakaal %). Nende näitajate puhul analüüsitakse peamiselt erinevusi sotsiaal-demograafiliste rühmade (nt vanus, sugu, haridustase, rahvus) ja piirkondade lõikes ning hinnatakse muutusi ajas. Analüüsides kasutatakse muu hulgas maakonna, soo, rahvuse ning koduse ja muu keele tunnuseid, et tuvastada rühmad ja piirkonnad, kus elukestvas õppes osalemine on madalam, ning arvutada võõrkeeleoskust kirjeldavat näitajat. Individuaalandmete kasutamine võimaldab hinnata erinevusi rühmade ja piirkondade lõikes, mida ei ole võimalik teha üksnes agregeeritud statistika põhjal. Seireanalüüsi tulemused on sisendiks täiskasvanuhariduspoliitika kavandamisel, sh sihtrühmade määratlemisel, koolituste ja arendustegevuste suunamisel ning teavitustegevuste planeerimisel. 2. Temaatilised analüüsid Regulaarset seireanalüüsi täiendavad temaatilised analüüsid, mis keskenduvad kitsamatele sihtrühmadele, konkreetsetele ajaperioodidele või spetsiifilistele poliitikaküsimustele. Erinevalt regulaarsetest seireanalüüsidest ei piirdu temaatilised analüüsid üksnes standardsete näitajate arvutamisega, vaid keskenduvad osalemist mõjutavate tegurite ja seoste süvitsi analüüsimisele. Nende eesmärk on selgitada täiskasvanute elukestvas õppes osalemist mõjutavaid tegureid ning anda sisendit poliitikameetmete kavandamiseks ja hindamiseks. Temaatilised analüüsid kasutavad sama ETU andmestikku ning võimaldavad: • analüüsida, kuidas elukestvas õppes osalemine seostub sotsiaal-demograafiliste tunnuste,  haridustaseme ning tööturuseisundi ja tööalase olukorraga; • analüüsida kitsamaid sihtrühmi, kombineerides näiteks vanuse, soo, haridustaseme, rahvuse, koduse keele, piirkonna ja tööturuseisundi tunnuseid; • hinnata õppimises osalemise seoseid töö saamise viisi, töö iseloomu ning hariduse ja tehtava töö vastavusega; • analüüsida elukestvas õppes osalemise ja sellega seotud näitajate muutusi ajas; • hinnata poliitikameetmete potentsiaalsete sihtrühmade suurust ja koosseisu. Temaatilised analüüsid võimaldavad kombineerida erinevaid tunnuseid ja vaadelda kitsamaid sihtrühmi või spetsiifilisi olukordi, mida regulaarne seire üldistatud kujul ei kata. 3. Rahvusvahelise haridusstatistika andmekontroll ETU andmeid kasutatakse OECD iga-aastase väljaande Education at a Glance (EAG) andmekontrolli käigus Eesti kohta koostatud ETU-l põhinevate näitajate, tabelite ja jooniste kontrollimiseks. Kontrolli eesmärk on hinnata Eesti kohta esitatud näitajate õigsust ja kooskõla ETU lähteandmetega ning vajaduse korral tuvastada ja selgitada erinevuste põhjuseid. ETU-l põhinevad EAG näitajad käsitlevad muu hulgas haridustaset ja hariduses osalemist, täiskasvanute osalemist elukestvas õppes ning hariduse ja tööturutulemuste vahelisi seoseid. Näitajaid esitatakse erinevate rahvastikurühmade lõikes. EAG sisaldab lisaks regulaarselt avaldatavatele näitajatele aastati vahelduvaid fookusteemasid. Seetõttu võib andmekontrolliks vajalike ETU tunnuste koosseis eri aastatel erineda. Käesoleva taotluse alusel töödeldakse siiski üksnes lisas 1 nimetatud tunnuseid ning neid kasutatakse EAG andmekontrollis ainult juhul, kui vastava näitaja kontrollimiseks on konkreetne tunnus vajalik. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu eesmärkide saavutamiseks ei töödelda otseselt isikut tuvastavaid andmeid (nt nime või isikukoodi). Andmete töötlemine toimub pseudonüümitud kujul Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas. Andmeid ei seota teiste andmekogumitega. Individuaaltasandi andmete kasutamine on siiski vältimatult vajalik, kuna punktis 4 kirjeldatud näitajate arvutamine ja analüüside tegemine eeldab erinevate tunnuste kombineerimist individuaaltasandil. See võimaldab arvutada elukestva õppe ja haridustaseme näitajaid, analüüsida neid vanuse, soo, haridustaseme, piirkonna ja muude analüüsi eesmärgist tulenevate tunnuste lõikes ning hinnata näitajate muutusi ajas. Samuti on individuaaltasandi andmed vajalikud Education at a Glance'i ETU-põhiste näitajate kontrollarvutuste tegemiseks vastavalt OECD kasutatavale metoodikale. Üksnes eelnevalt agregeeritud andmed ei võimalda vajalikke tunnuseid analüüsi eesmärgile vastavalt kombineerida ega EAG näitajate kontrollarvutusi teha. Isikuandmete töötlemisega seotud riskide maandamiseks rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid: andmete töötlemine toimub üksnes Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas, ligipääs on piiratud volitatud kasutajatega ning keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud agregeeritud tulemused. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Isikuandmete töötlemisel esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna andmeid kasutatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks haridus- ja täiskasvanuhariduspoliitika kujundamisel, seires ja hindamisel. Elukestva õppe ja haridustaseme näitajad ning nende põhjal tehtavad analüüsid on vajalikud poliitikameetmete kavandamiseks, sihtrühmade ja piirkondlike erinevuste tuvastamiseks, ressursside suunamiseks ning poliitika tulemuste hindamiseks. Avalik huvi seisneb samuti Eesti haridusandmete kvaliteedi ja rahvusvahelise võrreldavuse tagamises. ETU individuaalandmete põhjal tehtavad kontrollarvutused võimaldavad OECD iga- aastase Education at a Glance andmekontrolli käigus kontrollida Eesti kohta koostatud ETU-l põhinevate näitajate, tabelite ja jooniste õigsust ning kooskõla ETU lähteandmetega. Töötlemine toimub piiratud ja kontrollitud tingimustes ning andmesubjektide õiguste riivet vähendavad rakendatavad kaitsemeetmed: andmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul üksnes Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas, ligipääs on piiratud volitatud kasutajatega ning keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud agregeeritud tulemused. Andmete kasutamine ei too kaasa üksikisikute profileerimist ega nende suhtes individuaalsete otsuste tegemist. Arvestades töötlemise avalikes huvides eesmärke, selle vajalikkust Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesannete täitmiseks ning rakendatavaid kaitsemeetmeid, kaalub avalik huvi üles isikuandmete töötlemisega kaasneva riive andmesubjektide õigustele. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi, kuna andmeid kasutatakse üksnes koondanalüüsideks poliitikakujundamise eesmärgil. Andmeid ei kasutata üksikisikute hindamiseks ega otsuste tegemiseks. Töötlemine toimub pseudonüümitult ja kontrollitud keskkonnas ning väljundid esitatakse agregeeritult, rakendades vajadusel täiendavaid meetmeid (andmete minimeerimine, väikeste rühmade puhul väärtuste varjamine või agregeerimine), et välistada isiku kaudne tuvastamine. Erinevalt ülekaaluka huvi põhjendamisest on käesolevas punktis kirjeldatud konkreetsed meetmed, millega on tagatud, et õigustatud andmetöötlus ei too kaasa ülemäärast riivet andmesubjektide õigustele. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani toimub Statistikaameti poolt hallatavas kontrollitud andmetöötluskeskkonnas (teadlaste töölaud). Uuringu läbiviijale avatakse isikuline ligipääs vastavalt Statistikaameti kehtestatud korrale (kasutajakonto ja parooliga autentimine). Isikuandmeid (sh pseudonüümitud andmeid) ei edastata uuringu läbiviija enda töötlussüsteemidesse ega laadita alla; töötlemine toimub üksnes nimetatud keskkonnas. Uuringu läbiviija ei kasuta isikuandmete töötlemiseks eraldi pilveteenuseid ega väliseid töötlussüsteeme; kõik analüütilised töötlused viiakse läbi Statistikaameti keskkonnas. Analüüsi tulemused väljastatakse üksnes agregeeritud kujul pärast väljundikontrolli ning väljundid ei sisalda isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Töötlussüsteemide ja serverite asukoht: Statistikaameti hallatavas keskkonnas; serverite asukoha info on Statistikaametil. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Töödeldavate isikute kategooriateks on Eesti tööjõu uuringu valimisse kuuluvad isikud. ETU on Statistikaameti korraldatav regulaarne valikuuring, mille valim moodustatakse Eesti elanikkonnast. ETU isikuküsimustiku andmestik hõlmab 15–89-aastaseid isikuid. Haridus- ja Teadusministeerium ei teosta isikute eraldi valikut ETU valimisse kaasamiseks, vaid kasutab Statistikaameti moodustatud ETU valimisse kuuluvate isikute pseudonümiseeritud andmeid. Konkreetse analüüsi või näitaja arvutamisel piiritletakse ETU valimist vastava näitaja metoodikale vastav analüüsitav isikute rühm. Regulaarse seire näitajate puhul kasutatakse muu hulgas 18–24-, 20–24-, 25–34- ja 25–64-aastaste vanuserühmi. Rahvusvahelise haridusstatistika andmekontrollis kasutatakse vastava Education at a Glance näitaja metoodikas määratletud vanuserühmi. ETU valimi suurus varieerub aastati, kuid on ligikaudu 20 000 isikut aastas. Mitme aasta andmete kasutamisel sõltub töödeldavate kirjete arv analüüsi kaasatud ETU uuringuaastatest. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmete päring hõlmab Eesti tööjõu uuringu andmeid alates 2020. aastast ning loa kehtivuse ajal lisanduvaid ETU uuringuaastaid kuni 2031. aastani, ulatuses, milles vastava uuringuaasta andmed muutuvad loa kehtivuse ajal Statistikaameti teadlaste töölaual kättesaadavaks. Mitme järjestikuse aasta andmeid kasutatakse täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe näitajate muutuste ning trendide hindamiseks ja aegridade võrreldavuse tagamiseks. Rahvusvahelise haridusstatistika andmekontrolli puhul kasutatakse vastava Education at a Glance näitaja kontrollimiseks vajalike uuringuaastate ETU andmeid. Ligipääsu ETU andmetele taotletakse viieks aastaks, kuni 31.12.2031, vastavalt Statistikaametiga sõlmitavale andmekasutamise lepingule ja Andmekaitse Inspektsiooni loale. Loa kehtivuse ajal lisanduvad ETU uuringuaastad võetakse kasutusele nende Statistikaameti teadlaste töölaual kättesaadavaks muutumisel. Analüüside eesmärk ei ole jälgida üksikisikuid ajas, vaid hinnata näitajaid ja nende muutusi populatsiooni tasandil. Iga analüüsi ja andmekontrolli puhul kasutatakse üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke uuringuaastaid. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate isikuandmete koosseis piirdub punktis 4 kirjeldatud analüüside ja rahvusvahelise haridusstatistika andmekontrolli läbiviimiseks vajalike tunnustega. Haridus- ja Teadusministeeriumile Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnas kättesaadav andmestik ei sisalda otseseid isikut tuvastavaid andmeid, nagu nimi, isikukood või kontaktandmed. HTM töötleb ETU individuaalandmeid pseudonüümitud kujul üksnes Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas. Töödeldavate tunnuste ammendav loetelu on esitatud taotluse lisas 1. Töödeldavad tunnused jagunevad järgmistesse rühmadesse:  • Tehnilised ja metoodilised tunnused (nt vaatlusperioodi aasta, uuringukvartal ning analüüsiks vajalikud kaalud), mida kasutatakse ETU metoodikale vastavate näitajate arvutamiseks, tulemuste üldistamiseks ja eri perioodide võrreldavuse tagamiseks. • Demograafilised tunnused (nt vanus ja sugu), mida kasutatakse näitajate arvutamiseks metoodikas ette nähtud vanuserühmades ning erinevuste hindamiseks rahvastikurühmade lõikes. • Keele, rahvuse ja rändetaustaga seotud tunnused (nt kodune keel, rahvus, kodakondsus ja eesti keele oskus), mida kasutatakse täiskasvanuhariduses osalemise erinevuste ning konkreetsete sihtrühmade olukorra hindamiseks. • Haridusega seotud tunnused (nt kõrgeim omandatud haridustase, haridustase ISCED 2011 järgi ning eri- ja kutsealase hariduse olemasolu), mida kasutatakse haridustaseme näitajate arvutamiseks, madala haridustasemega sihtrühmade analüüsimiseks ning haridustaseme ja õppimises osalemise seoste hindamiseks. • Elukestvas õppes ja koolitusel osalemise tunnused (nt formaal- ja mitteformaalõppes ning informaalses õppes osalemine viimase 4 nädala ja 12 kuu jooksul ning koolituse liigi, kestuse ja rahastamisega seotud tunnused), mida kasutatakse elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse näitajate arvutamiseks ning õppimises osalemise mustrite analüüsimiseks. • Tööturuseisundi ja tööga seotud tunnused (nt hõiveseisund, töötus ja mitteaktiivsus, töö otsimine ja tööle asumise soov, töö saamise viis, töölepingu ja töökoha iseloom ning muud tööturuseisundit kirjeldavad tunnused), mida kasutatakse hariduse ja tööturuseisundi vaheliste seoste analüüsimiseks, poliitikameetmete sihtrühmade hindamiseks ning Education at a Glance'i ETU-põhiste tööturunäitajate kontrollimiseks. • Sissetuleku ja töötingimustega seotud tunnused, mida kasutatakse juhul, kui need on vajalikud punktis 4 kirjeldatud tööturu ja hariduse vaheliste seoste analüüsimiseks või Education at a Glance'i ETU-põhiste näitajate kontrollimiseks. • Leibkonna ja hoolduskoormusega seotud tunnused (nt laste olemasolu ja hoolduskohustusega seotud tunnused), mida kasutatakse õppimises osalemist mõjutavate pere- ja hoolduskohustustega seotud erinevuste analüüsimiseks. • Piirkondlikud tunnused (nt elukoha maakond ja asustustiheduse kategooria), mida kasutatakse piirkondlike erinevuste analüüsimiseks. Iga konkreetse analüüsi või rahvusvahelise andmekontrolli puhul kasutatakse Lisa 1 andmekoosseisust üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tunnuseid. Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud agregeeritud tulemused. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Isikuandmete allikaks on Statistikaameti valduses olev Eesti tööjõu-uuringu andmestik. Isikuandmed saadakse Statistikaameti poolt kogutud ja hallatavatest andmetest ning tehakse kättesaadavaks Statistikaameti kontrollitud andmetöötluskeskkonnas (teadlaste töölaud). Uuringu läbiviija ei kogu isikuandmeid otse andmesubjektidelt ega kasuta täiendavaid väliseid andmeallikaid. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Statistikaamet ei väljasta isikuandmeid enne kehtiva andmekasutamise lepingu sõlmimist. Uue andmekasutamise lepingu sõlmimine eeldab Andmekaitse Inspektsiooni loa olemasolu. Pärast AKI loa saamist sõlmitakse Statistikaametiga andmekasutamise leping ning uuringu läbiviijale avatakse ligipääs Statistikaameti teadlaste töölauale. Andmete töötlemine toimub seejärel Statistikaameti kontrollitud keskkonnas, kus uuringu läbiviija koostab vajalikud päringud ning Statistikaamet teostab andmete tehnilise väljastuse vastavalt kehtivale korrale. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Eesti tööjõu- uuringu andmed pseudonümiseeritakse enne Haridus- ja Teadusministeeriumile ligipääsu võimaldamist Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnas. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet. Haridus- ja Teadusministeeriumile tehakse kättesaadavaks üksnes pseudonüümitud individuaaltasandi andmed ning ministeerium ei töötle otseseid isikut tuvastavaid andmeid (nt nime või isikukoodi). Statistikaameti teadlaste töölaua keskkonnast väljastatakse üksnes Statistikaameti väljundikontrolli läbinud agregeeritud tulemused, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Andmete koosseis esitatud lisas 1. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet enne andmete kättesaadavaks tegemist teadlaste töölaua keskkonnas. Haridus- ja Teadusministeeriumile kättesaadav andmestik ei sisalda otseseid isikut tuvastavaid tunnuseid ning ministeeriumil puudub võimalus pseudonüümitud andmeid isikuga seostada. Pseudonümiseerimise tehnilised vahendid ning võimaliku koodivõtme säilitamine on Statistikaameti korraldada. Haridus- ja Teadusministeeriumil puudub ligipääs koodivõtmele või muule isiku tuvastamist võimaldavale seostamisvahendile. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Pseudonüümitud individuaalandmete kasutamise tähtaeg lepitakse kokku Statistikaametiga sõlmitavas andmekasutamise lepingus, mis sõlmitakse maksimaalselt viieks aastaks, kuni 31.12.2031. Lepingu alusel ettevalmistatud pseudonüümitud andmeid säilitatakse Statistikaameti keskkonnas maksimaalselt 10 aastat. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitab ETU andmete teavitatakse. kogumisest ja töötlemisest Statistikaamet. Haridus- ja Teadusministeerium avaldab käesoleva taotluse alusel toimuva andmetöötluse kohta teabe oma veebilehel: Isikuandmete töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium 11.3. Kust on leitavad Statistikaameti andmekaitse tingimused on andmekaitsetingimused? kirjas Andmekaitse | Statistikaamet Haridus- ja Teadusministeeriumi isikuandmete töötlemise  tingimused on kirjas Isikuandmete töötlemine | Haridus- ja Teadusministeerium 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Triin Laasi-Õige kantsler Taotluse lisad: Lisa 1: Töödeldavate ETU isikuandmete koosseis