Taotluse rahuldamise kohta

Leht 1/4 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ KONSENSUSLIK HINDAMISLEHT Projekti nimi ja number: Teisesest toormest geopolümeervahtude rakendatavuse uuring 2021-2027.1.01.25-1017 Taotleja: Tartu Ülikool Valikukriteerium Hinne: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (kaal 25%) 4,00 Projekt on kooskõlas TAIE 2035 ja nutika spetsialiseerumise strateegiliste eesmärkidega, pakkudes tugevat panust kohalike ressursside väärindamisse teisese toorme kaudu. Eesmärk luua geopolümeervahtudest (GPV) ehitusmaterjal, mis asendab kõrge süsinikujalajäljega portlandtsemendi baasil tooteid, on kooskõlas nii rohepöörde kui teaduspõhise innovatsiooni suunaga. Vaatamata potentsiaalile, takistavad GPVde rakendamist mitmed väljakutsed, nagu ühtlase (ja madala) tiheduse ning mehaaniliste omaduste saavutamine ja kokkutõmbumise kontrollimine. Ebaselge on GPVde käitumine erinevates keskkondades (niiskus, külmumistsüklid). Ühisprojektina võiks koostöö ettevõtetega siiski olla tugevamalt struktureeritud ja formaalselt kinnitatud. Projekti kooskõla mõne teise valdkondliku arengukavaga (jäätmekava, vm.) pole välja toodud. Projekti panus väljund- ja tulemusnäitajatesse on põhjendatud, kuid jääb pigem tulevikku suunatud eelduste tasemele. Eesmärgiks on seatud TRL-i, FRL-i, CRL-i ja TMRL-i tasemete tõus (erinevus „Sisu“ ja „Näitajate“ lehel toodu vahel), mis võiks tagada vajaliku innovatsiooniküpsuse taseme tõusu. Samas GPV tootmise tehnoloogia valmiduse tase maailmas võib olla TRL 4 tasemel, kuid TÜ meekonna plaanitav tehnoloogia ei pruugi olla sellel tasemel, kuna plaanitakse kasutada uut ultraheliga valmistamise meetodit. Sihtnäitajad on kooskõlas tegevuse 3 ootusega, ent väljundite seos turuosaliste vajadustega on veel napp – ettevõtjate roll on kirjeldatud peamiselt rakendusprojekti tasandil. Taotlejalt ootaks, et projekti käigus sõlmitaks vähemalt üks eelkokkulepe piloot-testideks, et siduda mõju mõõdikud selgemalt majandusnäitajatega.  Leht 2/4 2. Projekti põhjendatus (kaal 30%) 3,67 Probleemipüstitus on sisuline: betooni CO₂-jalajälg ja teisese toorme alakasutus. Samas ei toeta probleemi kvantitatiivne maht (nt turu suurus, emissioonisäästu potentsiaal) otsust piisaval detailsusel. Traditsiooniliste ehitusmaterjalide süsinikujalajälg ning geopolümeeride vähene senine rakendamine loovad vajalikkuse GPVde arenduseks. Tuuakse esile teisese toorme kasutuse vajadus ning GPVde potentsiaal keskkonna- ja tootlikkuse mõttes. Üldiselt on argumentatsioon sisuline ja põhjendatud. Projekti eesmärgina on defineeritud GPV valmistamise kompetentsi kasvatamine. Käesolevas meetmes oodatakse olemasoleva teadmuse ja tehnoloogia edasi arendamist praktilise rakenduse suunas, mis oleks seotud innovatsiooniküpsuse taseme tõstmisega. Seda ei ole eesmärgiks seatud. Projekti tegevuste sekkumisloogika on loogiline ja teaduslikult argumenteeritud. Etapiline lähenemine (materjalide süntees, testimine, optimeerimine, ultrahelivahustamise arendus) peaks toetama seatud TRL-taseme saavutamist. Ärimudeli ja kommertshüpoteeside osa jääb esialgsesse faasi – turuvajadus on pigem eelduslik ning valideerimisplaanide osas võiks käsitlus olla struktureeritum. Projekti tegevused on loogilises järjestuses ning mitmed faasid toimuvad paralleelselt. Eristuvad etapid loovad ajaliselt selge struktuuri. Projektiplaanil jätkusuutlikkuse hindamine on spekulatiivne, sest täna pole veel selgelt defineeritud tehnoloogiat, mille perspektiivi peaks hindama. Samas kavandatud tulemused võiksid luua aluse järgnevatele uurimis- ja arendusprojektidele, kaasates teadlasi, üliõpilasi ja ettevõtluspartnereid. Käsitletav tehnoloogia on innovaatiline. Ultrahelivahustamine kui seni GPVde kontekstis väheuuritud meetod lisab projekti originaalsust. Selle kommertsialiseerimise võimalustest ja eelistest puudub info. 3. Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%) 4,00 Kavandatud tegevused on kuluefektiivsed – kasutatakse olemasolevat teadustaristut ning välditakse kulukaid investeeringuid uutesse seadmetesse. Eksperimentide väikesemahuline ülesehitus võimaldab saavutada eesmärke ilma  Leht 3/4 liigsete kuludeta, samas arvestatakse tulemuste skaleeritavust. Kaasatud inseneride osalus suurendab praktilist väärtust ja kulude otstarbekust. Kuna tehnoloogia ei pruugi olla eeldatud TRL tasemel, siis arendamise töömaht võib olla eeldatust suurem ja on risk üle eelarve minna. Puudub prognoos või strateegia edasiste arenduste ja kommertsialiseerimisfaasi finantseerimiseks, mis oleks kuluprognooside seisukohast oluline. 4. Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%) 4,33 Tartu Ülikooli uurimisgrupil on suur varasem kogemus teadus- ja arendusprojektide läbiviimisel, sealhulgas ettevõtluskoostöös. Meeskonda kuuluvad nii teadlased kui ka insenerid, tagades interdistsiplinaarse pädevuse ning rakenduslikkuse. Projekti elluviimiseks vajalikud tehnilised ja organisatsioonilised eeldused on olemas. Laboritingimused ja seadmed on sobilikud planeeritud tegevuste läbiviimiseks. Intellektuaalomandi haldamiseks on olemas kehtivad praktikad ja valmisolek. Projektieelselt ei ole uurimisrühmal GPVde temaatikaga seotud publitseeritud teadustööd või toimivat koostööd ega lepinguid ühegi Eesti ega kaugemalt pärineva ettevõttega. Ettevõtete vähene huvi võib olla seotud nii puuduva teavitustegevuse kui materjalide madala TRL ja innovatsioonitasemega, puudub ka igasugune regulatiivne tugi. Projekt toetab selgelt noorteadlaste ja tudengite kaasamist ning seob tulemused õppe- ja teadustööga. Loodav kompetentsibaas toetab valdkondlikku jätkusuutlikkust ja uute spetsialistide järelkasvu. Omafinantseering on tagatud ja projektis on ette nähtud tegevused täiendavate rahastusallikate ja koostöövõrgustike loomiseks, sh rahvusvaheliste sidemete kaudu. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (kaal 5%) 4,50 Projekt vähendab ehitusmaterjalide CO₂-jalajälge ja toetab ringmajandust, aidates saavutada Eesti 2035 kliima-eesmärki ning regionaalarengu sihti (väiksemate tootmisüksuste potentsiaal väljaspool Harjumaad). Soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtteid on käsitletud, kuid mõju-loogika võiks sisaldada konkreetseid KPI-sid (nt STEM-naiste osakaalu tõus meeskonnas, avatud juurdepääsu statistikad). DNSH-analüüs on adekvaatne.  Leht 4/4 Koondhinnang: Koondhinne (kaalutud hinnete Projekti taotlus on keskmine. Puudub selge ülevaade projekti eelselt tehtud teadus- ja arendustööst GPV teemal. summa): 4,01 Hindamiskomisjoni ettepanek: Rahuldada taotlus taotletud mahus. Ekspertkomisjoni esimees: Julia Rosend allkirjastatud digitaalselt  OTSUS taotluse rahuldamise kohta 03.08.2025 nr 11.3-1/25/3731 Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) § 19 lõike 1, perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lg 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 8 lõigete 1 ja 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada Tartu Ülikool (registrikood 74001073, aadress Ülikooli tn 18 50090 Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond; edaspidi toetuse saaja) 12.05.2025 esitatud toetuse taotlus registreerimisnumbriga 2021-2027.1.01.25-1017 projektile „Teisesest toormest geopolümeervahtude rakendatavuse uuring“ (edaspidi projekt). 2. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumus on 88 235,00 eurot, millest toetuse piirmäär on kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15% abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetuse suurus on 74 999,75 eurot. 3. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025- 31.08.2026. 4. Projekti eesmärk ja kirjeldus, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias vastava eesmärgi saavutamist toetavad tegevused, projekti eelarve kulude lõikes ja projekti elluviimise eeldatav tegevus- ja ajakava ning asukoht on märgitud taotluses. 5. Projekti toetatav tegevus on Astra+ määruse § 5 lg 1 punktis 3 nimetatud tegevus. 6. Toetatava projekti ja tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad ning riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja koos sihttasemetega on kirjeldatud taotluse punktis „Näitajad“. 7. Toetuse saaja täidab ühendmääruse 3. peatükis ja Astra+ määruses sätestatut, sh: 7.1. tagab projekti elluviimise ÜSS-is, ühendmääruses, Astra+ määruses ja esitatud taotluses ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuse saavutamise; 7.2. panustab kõikide projekti tegevustega nõutud tulemuste saavutamisse; 7.3. tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 7.4. järgib projekti hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 sätestatut ning keskkonnaministri 29.06.2021 määrust nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“;  7.5. esitab enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 7.6. eristab raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, peab nende üle arvestust ning esitab rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta; 7.7. maksab toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 7.8. näitab toetuse kasutamisel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on toetusest rahastatud tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat. Projekti toetatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest; 7.9. võimaldab audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7.10. säilitab toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜSS §-s 18 nõutud aja jooksul; 7.11. maksab tagasi rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 7.12. teavitab rakendusüksust viivitamatult kõigist esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Toetuse maksmine ning dokumentide, tõendite ja lõpparuande esitamine 8.1. Toetust makstakse Astra+ määruse §-s 26 ja ühendmääruse §-des 24-26 ning § 28 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. 8.2. Toetust makstakse välja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 alusel pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt, kui maksmise aluseks nõutavad tingimused on täidetud. Tingimuste osalisel täitmisel jääb toetus välja maksmata. 8.3. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande ühes toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide ja tõenditega rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lõpparuanne peab sisaldama vähemalt Astra+ määruse § 25 lg-s 3 loetletud teavet. 8.4. Lõpparuanne ja toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid ja tõendid esitakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. 9. Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. Rakendusüksus teeb finantskorrektsiooni otsuse vastavalt ÜSS §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule. 11. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel järgitakse Astra+ määruse §-s 22 ja ühendmääruse §- s 12 sätestatud korda. Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi kuid vastavalt Astra+ määruse § 8 lõikele 3 mitte pikemaks kui 12 kuud. 12. Taotluse rahuldamise otsuse võib rakendusüksus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lg-s 7 nimetatud juhtudel. 13. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave loetakse käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks. Otsuse vaidlustamine Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele Astra+ määruse §-s 29, ÜSS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Urve Vool hariduse, teaduse ja Interregi talituse juhataja Koostaja: Kristel Meesak-Seesmaa 59177417 [email protected] Meetme eest vastutav ministeerium on Haridus- ja Teadusministeerium.