Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/39 Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse“ lauseosaga „atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning“; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „„Korterelamute rekonstrueerimise toetamine”“ lauseosaga „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) rahastatava meetme „Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”“; 3) paragrahvi 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad “meetmete nimekirjas sätestatud“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) energiaerikasutus – mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohane aastane tarnitud energiate summaarne kasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta [kWh/(m²·a)]; 5) paragrahvi 4 punktist 81 jäetakse välja lauseosa „projekteerimistööd on tellitud enne toetuse taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja“; 6) paragrahvi 4 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) suur korterelamu – vähemalt 60 eluruumiga korterelamu;“; 7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) toetuse lõppmakse – abikõlblike kulude viimane väljamakse.“; 8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) CO2 vahenditest toetuse andmisel kohaldatakse vaidemenetlusele haldusmenetluse seadust.“; 9) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast lauseosa „loomine,“ lauseosaga „liitumispunkti asukoha muutmine“; 10) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ lauseosaga „,sealhulgas eskiisprojekti koostamise“; 11) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Juriidilise isikuga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse lepingus peab olema nimetatud füüsiline isik, kes vastab tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele ning kes vastutab teenuse osutamise eest taotlejale.“; 12) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse lauseosa „17 ja 18–183“ lauseosaga „17–183“; 13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Juhul, kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, käsitletakse isikuna, kes tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud füüsilist isikut ning temale omistatakse käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile esitatavad nõuded. Tehnilisel konsultandil ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid.“; 14) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;“; 15) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 40 protsenti; 16) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse lauseosa „punktides 1 ja 2“ lauseosaga „punktis 2“; 17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;“; 18) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „Rebala“ sõnadega „ja Valga“; 19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu, välja arvatud muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks.“; 20) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõna „jooksvalt“ sõnaga „voorupõhiselt“; 21) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „60“; 22) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses: „(21) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel. (22) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ega hilisem taotluste vastuvõtmise lõppkuupäevast.“; 23) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus korterelamute suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute lõikes.“; 25) paragrahvi 18 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 18 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt: „(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute rekvisiidid.“; 27) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.“; 28) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 21 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „üldkoosoleku“ lauseosaga „või sellega samaväärse korteriomanike“; 30) paragrahvi 21 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 21 punktis 23 asendatakse lauseosa „korteriühistu üldkoosoleku“ lauseosaga „üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike“; 32) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.“; 34) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses: „(6) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse § 18 lõikes 5 nimetatud projektide rahastamise eelarve jaotustesse ja taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele viimasena esitatud taotlus. (7) Rakendusüksus kinnitab esitatud taotluste kogumi nimekirjana lähtudes taotlusvooru eelarvest ja menetleb nimekirjas olevaid taotlusi sisuliselt, järjestades need suuremast energiakasutusest väiksemani. Rakendusüksus ei kontrolli taotleja ja taotluse nõuetele vastavust taotluste osas, mille rahastamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid. (8) Rakendusüksusel on õigus rahastamisele kuuluvate taotluste nimekirja laiendada valides laekunud taotluste hulgast järgmise rahastamiseks sobiva projekti juhul, kui esialgses nimekirjas olevate taotluste rahuldamise või taotlusega seotud asjaolude muutmisel vabaneb eelarvelisi vahendeid.“; 35) paragrahvi 24 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamine; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema suletud netopinnaga korterelamut. (3) Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused reastatakse lõikes 2 sätestatud pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi. (4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 2 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.“; 36) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võimalik“ lauseosaga “või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis“; 37) paragrahvi 25 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 24 lõikes 2 sätestatud pingerea alusel kõrvaltingimusega, sätestades taotluse rahuldamise otsuse jõustumise järgmiste tingimuste saabumisel:“; 38) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui projekti elluviimisel ei järgita § 28 lõikes 1 sätestatut.“; 39) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõikes 2 sätestatud ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel viib registris läbi toetuse saaja poolt volitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.“; 40) paragrahvi 34 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt: „6) struktuurivahenditest toetuse saamisel täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele; 7) struktuurivahenditest toetuse saamisel järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet.“; 41) paragrahvi 35 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Struktuurivahenditest toetuse andmisel tehakse finantskorrektsiooni otsus ja makstakse toetus tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. (2) CO2 vahenditest antud toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821.“; 42) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse 2025. aasta septembris avatud taotlusvoorus esitatud taotlustele.“; 43) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Kristi Klaas rohereformi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused  Majandus- ja taristuministri 03.03.2023. a määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ Lisa (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register). Pakkujaid teavitatakse ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.2. Kui laekunud pakkumused ei ületa ostumenetluses avaldatud lepingu eeldatavat maksumust, avaldatakse pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast registri kaudu. Punktis 1.12 nimetatud läbirääkimiste kasutamise korral avaldatakse pakkujate nimed ja kohandatud pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates läbirääkimiste lõppemisest. 1.3. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb käesoleva punkti teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse avaldamise aja kättesaadav. 1.4. Rekonstrueerimistööde tellimist korterelamu kohta ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad), kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. Ühispakkumuse korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise eest solidaarselt kuni lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse iga ühispakkujat. 1.5. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest arvates. Toetuse saaja võib muuta hanketeadet ja/või alusdokumente enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, jättes olulise muudatuse järel vähemalt 10 kalendripäeva pakkumuste esitamiseni. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea pikendama, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.6. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. 1.7. Kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab ettevõtja pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse, ühispakkujana. Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse end ostumenetluses esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda täidetud, tingimuse täitmiseks andmete summeerimine ei ole lubatav. 1.8. Kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada meeskonna liikmetena füüsilisi isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole pakkuja pädevate isikutena märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise päringu saamisest toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult. Pakkuja meeskonna liikmena kajastatud füüsilist isikut ei käsitleta ühispakkujana. 1.9. Kui pärast pakkumuste esitamise tähtaega esineb vajadus täpsustada pakkuja esitatud informatsiooni, mis ei seisne punktides 1.8, 2.4, 3.9, 5.2, 5.5 ja 5.6 esitatud täiendavate dokumentide esitamises, vastab pakkuja toetuse saaja või tema esindaja päringule registri kaudu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates vastava päringu saamisest. 1.10. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkuja ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Kui toetuse saaja on enne laenuandjalt laenu andmisest keelduva otsuse saamist teinud juba pakkuja edukaks tunnistamise otsuse, teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse. Otsuses, millega pakkuja kõrvaldatakse käesolevas punktis nimetatud põhjusel, märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.11. Punktis 1.10. nimetatud otsusest teavitatakse pakkujaid hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.12. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht, reservi suurus või tööde sisu muutub. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt või parandada see ise, teavitades parandusest viivitamatult ka pakkujat läbi registri. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab toetuse saaja pakkuja pakkumuse tagasi. 1.13. Toetuse saaja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumi alusel hinnates edukas pakkumus. Vajadusel võib toetuse saaja kontrollida eelnimetatud tingimustele vastavust kõigi pakkujate puhul. 1.14. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma käibemaksuta summana. Ühe korterelamu ostu korral märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks toetuse taotluses kajastatud korterelamu rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Kui ühe ostu raames soovitakse leida tööde teostajat mitmele korterelamule, märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. 1.15. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem. Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostumenetluses peab ehitusprojekti valmimine toimuma kuuekuulise ettevalmistusaja sees. 1.16. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust. 1.17. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja ostumenetluses. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus. 1.18. Ostumenetlus tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul, milleks loetakse 3 kalendrikuud arvates pakkumuste esitamise tähtajast. Toetuse saaja sõlmib käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul lepingu eduka pakkujaga või lõpetab registris ostumenetluse ilma lepingu sõlmimiseta kui edukat pakkujat ei õnnestu välja selgitada. Kui toetuse saajast sõltumatult põhjusel on vaja ostumenetluse lõpetamiseks pikemat ajaperioodi kui 3 kalendrikuud, peab toetuse saaja vajadusel tõendama, millisel põhjusel on pikem ajaperiood vajalik. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise alus): 2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt; 2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. 2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole pakkuja kõrvaldamise aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut: 2.3.1. pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1– 3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohta peab olema võimalik tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Võrdlusperioodiks loetakse kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu; 2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega samaväärse asutuse tõendid; 2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused. 2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kõrvaldamisele. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja ostumenetluse algamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana). 3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks loetakse hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana, mille puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, soojustagastusega sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine, uue küttesüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega üldehitustööde tegemine; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga. 3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt lepingu sõlmimise kuupäevaks on tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud täitmisaja tagatis viie protsendi ulatuses lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks loetakse edukas pakkumuses sisalduv rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde maksumus ilma käibemaksuta, millele liidetakse, juhul kui see on ette nähtud, reserv ilma käibemaksuta summana. Kui pooled sõlmivad lepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist, peab pakkuja esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et edukas pakkuja ei saa tagatist anda enne lepingu sõlmimist ega hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, jätab toetuse saaja eduka pakkujaga lepingu sõlmimata ning tunnistab edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite kohaldamist. Täitmisaja tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Täitmisaja tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt. 3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele. 4. Täiendavad kvalifitseerimise tingimused 4.1. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise korral 4.1.1. Elementide tootja on ettevõte, mille põhitegevusala on kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine. Elementide tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel majandusaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on kokku võrdne vähemalt poolega lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärsena käsitleks vähemalt kolmekorruselist sisekliima tagamisega hoonet, mille puhul on ehitamisel või rekonstrueerimisel kasutatud eeltoodetud elemente. Kui ostu objekt on alla kolme korrusega korterelamu, loetakse samaväärseks ostu objektiga võrdse korruste arvuga hoone. Kui ühe ostu raames soovitakse leida tööde teostajat mitmele elemendipõhiselt rekonstrueeritavale korterelamule, võetakse käesoleva tingimuse täitmisel arvesse elemendipõhiselt rekonstrueeritava korterelamu lepingu eeldatava maksumusena toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärseks korterelamuks, millele elementide tootja peab fassaadi või katuse elemendid olema viimase 60 kuu jooksul tootnud, loetakse mitme korterelamu ühise ostumenetluse korral ükskõik milline selles kajastatud korterelamu. 4.1.2. Elementide tootja peab omama kehtivat ETAt (European Technical Assessment) või samaväärset dokumenti. 4.2. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada juhul, kui ostumenetluses tellitakse koos nii ehitusprojekt kui rekonstrueerimistööd Pakkuja meeskonnas peab olema arhitekt, kellel on vähemalt volitatud arhitekti kutse, tase 7 ja kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2 esitatud on pakkumusvorm, milles on toodud kogumaksumuses sisalduvad kulud. Pakkumusvormi ei tule esitada üksnes juhul, kui toetuse saaja ei ole seda ostus nõudnud. Kui pakkumusvorm on ostus nõutud, kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud puudulikult, annab toetuse saaja pakkujale 10- kalendripäevase tähtaja täidetud pakkumusvormi, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt ettenähtud kuluread, esitamiseks. Pakkumusvormiga ei muudeta pakkumusega koos esitatud pakkumuse kogumaksumust; 5.3. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Kui pakkuja ei ole ärisaladust märkinud, eeldab toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus; 5.4. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.5. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootja kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu täitmisel juhul, kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja kirjaliku kinnituse esitamiseks peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja juhul, kui vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega; 5.6. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Kui volikirja ei ole esitatud koos pakkumusega, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja volikirja esitamiseks. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse registris automaatselt pakutava valemiga.  13.06.2025 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) . Määrust täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) asjakohaste sätetega. Muudetakse toetuse taotlemist, projektide valikukriteeriumeid ja -metoodikat, taotluse rahuldamist ning eristatakse täiendavalt toetuse osakaale. Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]), elamumajanduse valdkonnajuht Kaspar Alev (tel: 622 9498, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite spetsialist Kadri Haamer-Tibar ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 43 punktist. Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit AÕKS asjakohaste sätetega. Muudatus seob toetuse andmise tingimused osaliselt AÕKS regulatsiooni ja põhimõtetega. Toetuse andmisel CO2 vahenditest tagab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus vastavuse nimetatud regulatsiooni ja põhimõtetega. Punktidega 2 ja 3 tehtav muudatus tuleneb toetuse rahastamisest CO2 vahenditest. Toetuse andmisega viiakse edaspidi ellu ka riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meedet „Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”. Meetmete nimekiri on kinnitatud 1 struktuurivahendite kohta, seega meetmete nimekirja sihttasemetesse panustavad ainult struktuuritoetusest rahastatud projektid, näitajad kohalduvad aga toetuse taotlemisele allikast sõltumatult. Punktiga 4 lisatakse määrusesse termin “energiaerikasutus”, millena käsitatakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohast aastast tarnitud energiate summaarset kasutust kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel reastatakse rahuldamisele kuuluvad taotlused rahastamise pingeritta. Punktiga 5 täpsustatakse “naabruskonnapõhise rekonstrueerimise” termini sisu. Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine on kehtiva regulatsiooni kohaselt kahe või enama korterelamu rekonstrueerimine, mille ehitusprojekti koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste ostumenetluste tulemusel. Praktikas on tõusetunud probleem, kuidas tõendatakse, et projekteerimistööd on tellitud enne taotluse esitamist koos ehk millal algab ja kuidas tõendatakse koos tellimise tahet? Kuna eesmärk on jätkuvalt võimaldada samas piirkonnas paiknevate korterelamute samaaegset kordategemist ja kuna ehitaja leitakse samas ostumenetluses, on põhjendatud ja otstarbekas võtta nõue ühisele projekteerimisele välja. Oluline on, et ostumenetlus korraldatakse koos, olgu see siis projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödele või rekonstrueermistöödele kui ehitusprojektid on varasemalt eraldi tellitud. Punktiga 6 täpsustatakse “suure korterelamu” termini sisu. Kavandatava muudatuse kohaselt loetakse suureks vähemalt 60 eluruumiga korterelamu. Kuna 2025. a läheme üle voorupõhisele taotluste hindamisele ja osaliselt korterelamute suuruse põhisele eelaarvejaotusele, siis jagatakse energiatarbimiselt sarnased hooned ühte eelarvejaotisse ja selles energiatarbe alusel pingeritta. Selle tõttu ühtlustatakse ka majade jaotus sõltumata nende asukohast. Punktiga 7 täpsustatakse toetuse lõppmakse sisu. Praktikas on esinenud, et tehniline konsultant esitab küll rekonstrueerimistööde kulu viimase maksetaotluse ära, kuid ei esita teenus(t)e kulu hüvitamise taotlust. Sel juhul projekt on justkui endiselt töös, aga tegelikkuses lõpetatud. Lõppmakse taotlus peab seega lisaks rekonstrueerimistööde kulu hüvitamise taotlusele sisaldama ka tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse abikõlblike kulude hüvitamist. Punktiga 8 kavandatav muudatus tuleneb AÕKS regulatsioonist. Punktiga 9 täpsustatakse hoone elektrisüsteemi asendamis- või rekonstrueerimistööde ulatust sätestades üheselt, et võrguühenduse liitumispunkti asukoha muutmine hoone rekonstrueerimise raames on toetatav tegevus. Punkti 10 muudatusega lisatakse määrusesse abikõlblikuna kuluna eskiisprojekti koostamise kulu. Eskiisprojekt loob selgema lähteülesande ja realistlikuma eelarve, aitab korteriühistul teadlikumalt otsustada ning tagab parema pakkumuste võrreldavuse ja tehniliste lahenduste sobivuse. Eskiisprojekti tellimine on taotleja võimalus, mitte kohustus. Silmas tuleb pidada, et eskiisi kasutamiseks toetuse saaja ostumenetluses tuleb eelnevalt lahendada autori varaliste õiguse küsimus. 2 Punktiga 11 täpsustatakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikkuse põhimõtet. Sätestatakse sõnaselgelt, et tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on õigustatud isikud, kes omavad konkreetset kutset ja pädevust. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati. Punktiga 12 tehakse normitehniline täpsustus. Punktiga 13 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile. Kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, käsitletakse isikuna, kes tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud füüsilist isikut ning temale omistatakse käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile esitatavad nõuded. Muudatus seisneb sättele uue teise lause lisamises, selguse huvides on taasesitatud säte tervikuna. Punktidega 14–16 eristatakse täiendavalt toetuse osakaale. Punktiga 14 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinna ja Tartu linnaga asustusüksusena külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 30%. Tallinna ja Tartu linnaga asustusüksusena külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel on toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%. Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika näitab trendi, et korteriomandite tehingute suhtelised väärtused Tallinnas ja Tallinnat ümbritsevates valdades on ühtlustumas. Sama trend on leidmas aset ka Tartus ja Tartu linna ümbritsevates valdades. Sellest lähtuvalt ei ole linna ja seda ümbritseva valla võrdluses kinnisvara väärtusest tulenevaid takistusi renoveerimise finantseerimisel, mida kõrgemad toetusmäärad varasemalt adresseerisid. Seega on võrdsustuvad eesti kahte suurimat linna ümbritsevate valdade asustusüksuste, kus kinnisvara väärtus on üle 1500 EUR/m2, toetusmäärad linna kortermajade toetusmääradega. Asustusüksustes, kus korteriomandi väärtus on alla 500 EUR/m2 või või vahemikus 500,01 kuni 1500 EUR/m2 jääb toetuse määr endisele 40% tasemele. Punktiga 15 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%. Arvestades senist taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja otstarbekas kuna erinevad tehnoloogilised lahendused on tänaseks aktiivses kasutuses. Tehases valmistatud elemendipõhine rekonstrueerimine on ennast turul tõestanud ja piirkonniti saavutamas taset, kus maksumused on võrreldavad nö platsil rekonstrueerimisega. Tehnoloogia toetamiseks jätkub selliselt rekonstrueeritavate hoonete täiendav kõrgem toetamine, kuid varasemast madalamal määral. Eeltoodetud elementidega rekonstrueerimise 3 tehnoloogiat kasutav korteriühistu saab piirkondlikule toetuse määrale täiendava toetuse 10%, aga mitte rohkem, kui 55% kokku. Peame vajalikuks esile tuua, et kõrgem toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel oli kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks. Punktiga 16 kavandatav muudatus on normitehniline ja tuleneb otseselt punkti 15 muudatusest. Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud (C-kaitsekategooria) Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimise toetuse osakaalu erisused. Miljööväärtusega alal asuva ning väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonele on küll planeeringuga seatud täiendavad tingimused ajaloolisse keskkonda sobivate ehitus-ja viimistlusmaterjalide ning piirkonda sobiva lahenduse osas, kuid täiendavaid nõudeid töödele või tööde läbiviijatele ei ole seatud. Täiendav toetusmäär määratakse Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega korterelamule, mis on A- või B- kaitsekategooria. C-kaitsekategooria hooned on muinsuskaitsealadel asuvad hooned, need ei ole muinsuskaitsealale iseloomulikud ning nende puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist. Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel. Rekonstrueerimise tehniliste lahenduste erisused toetuse andmise tingimustes säilivad, samuti toetusega saavutatava tulemuse erisus (määruse § 15 lõiked 3 ja 4). Punktiga 18 arvatakse 20% piirkondlikust osakaalust kõrgema toetuse osakaalu kohaldumise alast välja Valga vanalinna muinsuskaitseala kuna Kultuuriministeerium on alustatud Valga muinsuskaitseala lõpetamise menetlust. Punktiga 19 täpsustatakse muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimise nõudeid. Määruse § 15 lõike 1 kohaselt võib hoone tervikliku rekonstrueerimise käigus jätta paigaldamata soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi. Nimetatud erisus aga ei laiene Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisele, sh muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimisele. Viimaste puhul võib soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi paigaldamine osutuda kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel keeruliseks kui mitte võimatuks. Muudatuse kohaselt arvatakse muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu piirangu alt välja. Punktidega 20–23 ja 28 muudetakse toetuse taotlemise korda. Määruse kohane jooksev taotlemine asendatakse voorupõhise taotlemisega. Varasemas samalaadses toetusmeetmes kasutatud voorupõhine taotlemine end küll ei õigustanud, kuid lähtudes turuosaliste väljendatud tagasisidest seome seekordse toetuse eelarve jaotamise taotlusvooru tähtajaga. Samas peame oluliseks märkida, et voorupõhine taotlemine ning erinevate valikukriteeriumite seadmine olukorras, kus nõudlus ületab mitmekordselt pakkumist, ei pruugi samuti kõigi 4 võimalike taotlejate ootustele vastata. Kavandatavad muudatused aitavad siiski lahendada nn kiiruse peale taotluste esitamisega tekkida võivaid probleeme. Punkti 20 kohaselt asendatakse senine avatud taotlemine voorupõhise taotlemisega. Punkti 21 kohaselt pikendatakse taotluste vastuvõtmisest teavitamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on anda taotlejatele piisav aeg toetuse andmise tingimuste muudatustega tutvumiseks ja taotlejale kohalduvate nõuete täitmiseks. Punkti 22 kohaselt on taotlusvoor avatud minimaalselt 30 kalendripäeva pikendamisvõimalusega kuni 60 kalendripäevani. Toetuse taotlus esitatakse taotlusvooru tähtajal e-toetuse keskkonna kaudu. Punktidega 23 ja 28 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 20 muudatusest. Punkti 24 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve korterelamute suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskondliku tegutsemise põhise jagunemise. Toetuse kogueelarve on võimalik jagada viieks osaks. Toetuse taotleja kvalifitseerub ühte jaotustest vastavalt taotluse esitanud kortermaja eluruumide arvule, muinsusväärtusele või lähtuvalt soovist korraldada naabruskonnapõhist rekonstrueerimist. Eelarvejaotustesse jagunenud kortermajad seatakse järjekorda vastavalt maja energiamärgises toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas. Toetuse rahuldamise otsuse saavad esmajärjekorras majad, kelle suhteline energiatarbimine on suurem. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimise eelarvesse kvalifitseerunud majad seatakse järjestusse sarnaselt teistele jaotustele. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarvesse kvalifitseerunud majad seatakse sama näitaja alusel pingeritta. Halvima energiatõhususega hoone taotlus rahuldatakse koos sama naabruskonna majade taotlustega. Määruse ühe olulisema muudatusena tuuakse sisse voorupõhine taotlus. Voorupõhise taotluse eesmärk on vältida palju kritiseeritud nö nobedate näppude vooru, kus toetuse kiirem esitamine annab taotlejale eelise. Alternatiivse hindamiskriteeriumi kasutamine toob endaga kaasa teatud kallutatuse mingit tüüpi majade või mõne regiooni suunas. Käesoleva vooru raames on hindamiskriteeriumiks võetud hoone suhteline energiatarbimine eeldusega, et suurema energiatarbimisega hooned on halvemas seisukorras ning suhteliselt suuremate energiaarvete tõttu vajavad majade elanikud eelisjärjekorras toetust. Samas on teada, et väiksemad kortermajad on suhteliselt kõrgema energiatarbimisega, kui samas tehnilises seisukorras suuremad kortermajad. Seega on eelarve jaotatud 3 gruppi suuruse alusel, et toetust taotlevad majad oleksid paremini omavahel võrreldavad: • väikesed majad ehk alla 18 korteriga majad; • suured majad: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada toetuse proportsionaalne jaotumine vastavalt kortermajade suurusele. Vähemalt 60 korteriga hoonete rekonstrueerimine riiklikul tasandil on olnud ebaproportsionaalselt aeglane. Suuremate kortermajade jaoks eraldatud eelarve toetab rohkemate leibkondade kaasamist ja riiklike energiasäästu eesmärkide saavutamist. Projekti BuildEST uuringute tulemusena on 5  hoone suurus tuvastatud, kui üks väga oluline renoveerimise takistus. Seda tõestavad ka varasemad toetusvoorud. Mida väiksem on maja, seda suhteliselt kallim on rekonstrueerimine ruutmeetri või leibkonna kohta. Mida suurem on maja, seda keerulisem on ühistul saada kokku kvoorum ja jõuda ühisele rekonstrueerimise otsusele. Samas aitab suurte majade rekonstrueerimine kõige efektiivsemalt saavutada riiklikke energiasäästu- ja kliimaeesmärke. • keskmise suurusega ehk 18 kuni 59 korteriga majad. Lisaks 4. ja 5. grupp ehk • naabruskonna-põhine rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on toetada naabruskonna-põhist rekonstrueerimist ja edendada koostööd korteriühistute vahel. See aitab lahendada piirkonna avaliku ruumi probleeme ning saavutada mastaabiefekti rekonstrueerimisprojektides. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevad majad võivad olla erineva korterite arvuga, seepärast on sellele grupile vajalik eraldada oma eelarve. • muinsuskaitse eelarve: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada rahastus kultuuriväärtuslikele korterelamutele, mille rekonstrueerimine on kehtivate nõuete tõttu keerulisem ja kulukam. Punkti 25 normitehniline muudatus tuleneb otseselt punkti 24 muudatusest. Eelarvejaotuse prioriteetsus sätestamise vajadus langeb ära kuna toetuse taotleja ei saa kvalifitseeruda toetuse saamiseks mitmele eelarvejaotisele. Punkti 26 muudatus tuleneb toetuse voorupõhisest taotlemisest. Punktidega 27, 29 ja 31 kavandatav muudatus puudutab korteriühistu üldkoosoleku otsust. Määrus seob toetuse taotlemise õiguse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega. Taotlusele peab olema lisatud üldkoosoleku otsuse protokoll (määruse § 21 p 13). Seega on korteriühistu üldkoosoleku otsuse olemasolu toetuse taotlemisel üks põhinõuetest, mida rakendusüksus peab kontrollima esimeses järjekorras ja mille täitmine on eeldus taotluse sisuliseks läbivaatamiseks. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 21 näeb ette võimaluse võtta otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata, sealjuures on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kuigi KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus ei ole seaduses nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsusena, on see õiguslikult üldkoosoleku otsusega samaväärne. Kokkuvõtvalt on määruse § 19 lõikes 2 toodud toetuse taotlemise eeldused tõenäoliselt täidetud ka KrtS § 21 alusel vastu võetud otsuste puhul, kuna viimaste erisuseks on vaid teine otsuse tegemise vorm ja õigusliku sisu poolest on need korteriühistu üldkoosoleku otsustega samaväärsed. Siiski on see küsimus vaieldav ja vaidluse korral võib kohus jõuda teisele seisukohale. Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil on KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus võrdsustatud üldkoosoleku otsusega. Punkti 30 kohane määruse § 21 punkti 15 kehtetuks tunnistamine on seotud tehnilise konsultandi kulu hüvitamisega standardiseeritud ühikuhinna alusel. Varasema sellekohase muudatusega (septembris 2024) määruses on antud säte jäänud tähelepanuta. 6 Punktidega 32, 33 ja 36 muudetakse taotluste menetlemise korda. Kuna taotlemine hakkab toimuma voorupõhiselt, muudetakse vastavalt ka taotluste menetlemise põhimõtteid. Menetlemisel ei ole oluline taotluste esitamise järjekord, sest kõik tähtaegselt esitatud taotlused tuleb läbi vaadata. Seda tehakse pärast taotluste esitamise tähtpäeva. Taotluse osalise rahuldamise tingimusi reguleerivad osaliselt dubleerivad sätted sätted on koondatud määruse §-i 25. Punktiga 34 täpsustatakse määrust osas, mis puudutab taotleja võimalikku kvalifitseerumist erinvatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse (nt 17 korteriga muinsuskaitsealune maja). Juhul, kui taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele viimasena esitatud taotlus. Sisuliselt menetletakse taotlusi taotlusvooru eelarve mahus, st taotlusi, mille rahastamiseks jätkub eelarvelisi vahendeid. Sätte eesmärk on võimalikult vähe korteriühistuid koormata. Olukorras, kus eeldatavalt laekub taotlusi eelarvet oluliselt ületavas mahus, on põhjendamatu ja probleemne suunata korteriühistuid esitama taotluse lisadokumente ja kõrvaldama puuduseid eesmärgiga taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, kui on selge et tegelikult nad toetust ei saa. Punktidega 35 ja 37 sätestatakse määruses taotluste pingeritta järjestamise alused ja selle alusel taotluste rahuldamise kord. Paragrahvi 24 lõike 1 muudatus on normitehniline – paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4. Lõike 2 kohaselt reastatakse taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema suletud netopinnaga korterelamut. Toetuse taotlus kuulub rahuldamisele eeldusel, et on täidetud on kõik toetuse taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded ja rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud projekt vastab valikukriteeriumitele ehk toetuse taotleja on projekti rahastamiseks vajaliku lävendi täitnud. Taotluste reastamise kriteeriumite seadmisel on lähtutud asjaolust, et suurema energiaerikasutusega hooned on madalamas energiaklassis ja nende rekonstrueerimisvajadus on kõrgem ning toetuse andmise väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise tagamise eesmärgist. Lõikega 3 sätestatakse erisus naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevatele korteriühistutele. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused reastatakse pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral on taotlejatel õigus esitada taotlus ühiselt, ning see tähendab, et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse esitatuks esimese taotleja vastava taotluse esitamisega (määruse § 18 lg 9). Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma 7 taotluse ja lisadokumendid esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist on naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega. Olukorras, kus esimese korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud korterelamute taotlused kaasatud, esineb risk, et naabruskonnapõhist rekonstrueerimist ei oleks seda planeerinud taotlejal või taotlejatel võimalik ühiselt teostada. Lõikega 4 sätestatakse juhis olukorraks, kus taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet. Sellisel juhul pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad rahuldamisele. Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse viitega ülalnimetatud pingereale – taotlused rahuldatakse pingerea alusel. Punktiga 38 lisatakse määrusesse taotluse kehtetuks tunnistamise alusena sõnaselgelt määruse lisas sätestatud tingimuste mittetäitmine. Määruse § 28 lõike 1 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutada määruse lisas sätestatud tingimusi ja kriteeriume. Punkti 39 kohaselt viib rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel registris läbi toetuse saaja poolt volitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Nõude eesmärk on tagada ostumenetluse kvaliteetne läbiviimine. Paljud korteriühistud ei oma piisavat pädevust ega kogemust keerukate projektihangete korraldamiseks, eriti tehaselise renoveerimise puhul, kus on oluline arvestada nii tehniliste kui ajagraafikuliste erisustega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustuslik kaasamine tagaks kvaliteetse ja läbipaistva ostu ettevalmistuse, tehniliselt korrektsed ja võrreldavad lähteülesanded. See vähendab ostumenetluste ebaõnnestumise riski ning suurendab projektide edukust ja maksumuse prognoositavust, mis on kriitiline kogu meetme tulemuslikkuse seisukohalt. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ei tegutse ostumenetluse läbiviimisel haldusorganina, tema ülesandeks on üksnes tehnilise töö tegemine. Punktiga 40 kavandatavad muudatused tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest CO2 vahenditest. Toetuse saaja kohustused, mis tulenevad struktuurivahenditest toetuse saamisel, ei laiene kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemi alusel antud toetuse saajatele. Punktiga 41 sätestatakse CO2 vahenditest antud toetuse finantskorrektsiooni alused. Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt AÕKS asjakohastele sätetele. Punkti 42 kohaselt määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse edasiulatuvalt 2025. aasta septembris avatavas taotlusvoorus esitatavatele taotlustele. Punktiga 43 kavandatakse muudatused määruse lisas. Lisa punktiga 1.2 täpsustatakse, tuginedes turuosaliste tagasisidele, millise tähtaja jooksul avaldatakse pakkumuse esitanud pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused. Juhul, kui toetuse saaja peab pakkumused saatma kohandamisele, avaldatakse lõplikud pakkumuste maksumused ja pakkujate nimed pärast seda, kui toetuse saaja on võtnud vastu asjakohase otsuse eduka pakkuja kohta või ostu lõpetamiseks ilma lepingu sõlmimiseta, mõlemal juhul 8 käsitletakse seda läbirääkimiste lõppemisena. Punkti eesmärk on tagada pakkujatele võimalus saada mõistliku aja jooksul info oma pakkumuse edukaks või mitteedukaks osutumise kohta. Punkti 1.5 muudatusega täpsustatakse olukorda, kus toetuse saaja vastab registris esitatud päringutele. Olukorras, kus toetuse saaja vastus sisaldab infot, mida ostu alusdokumentidest ei ole varem olnud võimalik tuvastada ja selline info võiks mõjutada juba esitatud pakkumusi, tuleb pikendada pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 10 kalendripäeva. Punkti 1.9 kohaselt nähakse lisaks kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimis- või vastavustingimuste täitmist tõendavatele dokumentide esitamiseks ettenähtud 10- kalendripäevasele tähtajale ette võimalus küsida täpsustusi ja selgitusi, mis seisnevad praktikas eelkõige esitatud dokumentidega seotud teemades. Sellisteks täpsustuseks nähakse ette lühem tähtaeg, s.o 3 tööpäeva, mis vastab registris tavapärasele vastamise tähtajale. Punkti 1.10 sõnastust täpsustatakse - toetuse saaja võib välja selgitada, kas pank on potentsiaalse eduka pakkujaga, kelle maksumus on madalaim, nõus laenu andma ka enne edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Juhul, kui otsus on aga enne tehtud, peab toetuse saaja tegema otsuse muutmise otsuse. Punkti 1.12 täpsustatakse, tagamaks selgem võimalus pakkumusi kohandada. Pakkujad kelle pakkumusi ei ole tagasi lükatud, saavad pakkumusi kohandada võrdväärsetel tingimustel. Ühtlasi täpsustatakse läbirääkimiste korda, sh saab läbirääkimisi hinna üle pidada pakkujatega, kelle pakkumusi ei ole tagasi lükatud ka juhul, kui muutub reservi suurus. Lisaks täpsustatakse, et kui pakkuja ei ole nõus ilmse arvutusvea parandamisega, lükatakse pakkumus tagasi. Punktis 1.13 täpsustatakse praktikas mitmetimõistetavusi põhjustanud sõnastust. Toetuse saaja võib, aga ei pea kontrollima kõigi pakkujate tingimuste ja nõuete täitmist. Punktis 1.14 täpsustatakse lepingu eeldatava maksumuse määramise metoodikat. Punktis 1.18 täpsustatakse tähtaega, mille jooksul toetuse saaja peab tegema toimingud, mis eelnevad lepingu sõlmimisele eduka pakkujaga ja lepingu sõlmima või lõpetama ostumenetluse ilma lepingu sõlmimiseta. 3 kuud on üldjuhul aeg, mille jooksul on võimalik toimingud ellu viia ning turuosalised ei pea jääma pakkujatena teadmata ajaks ootele oma pakkumuse edasise staatuse osas. Juhul, kui toetuse saaja vajab pikemat aega, nt üldkoosoleku läbiviimiseks ja seejärel pangalaenu taotlusemiseks, peab toetuse saaja olema vajadusel valmis pakkujatele ja ka rakendusüksusele vastavat täiendava ajaperioodi vajadust põhjendama. Punktis 4.1.1 täpsustatakse nõuet elementide tootjale, sh asjaolule, kuidas kontrollitakse, et pakkumuses kajastatud isik ka tegelikkuses elementide tootmisega tegeleb. Isikul, kes esitatakse korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise puhul elementide tootjaks, peab olema äriregistris põhitegevusala olemas koos EMTAK koodiga. Sobivad on 16231 (EMTAK 2025 klassifikaator) ja 16232 (EMTAK 2008 klassifikaatori alusel). Lisaks täpsustatakse “samaväärse” mõistet. Punkti 4.1.2 kohaselt lisatakse tunnustatud tehniline sertifikaat ETA tõendina selle kohta, et tootjal on olemas standarditele vastavad tootmisprotsessid, dokumenteeritud kvaliteedikontroll ning võimekus toota tehniliselt keerukaid ja ohutuid ehituskomponente. See 9 ei ole pelgalt kvaliteedi sümbol, vaid regulatiivne tööriist, mis annab tellijale usalduse toote vastavuses EL ehitusmäärustele ja ühtlustatud standarditele. ETA või analoogse sertifikaadi nõue aitab tagada, et ehituses kasutatavad elemendid on projekteeritud ja toodetud vastavalt usaldusväärselt hinnatud tehnilisele dokumentatsioonile, mis hõlmab ka tuleohutust, niiskuskaitset, mehhaanilist tugevust, soojusisolatsiooni ja pikaealisust. Kliendi (st korteriühistu ja toetuse rakendaja) huvist lähtuvalt on tegemist olulise kvaliteedi- ja usaldusgarantiiga. Eesti turul tegutsevatel kogenud majatehastel on ETA (nt „timber building kit“ vms), mistõttu ei too nõue kaasa konkurentsi olulist vähenemist, vaid hoopis aitab eristada tõsiseltvõetavad tootjad vähese kogemuse või kontrollimatu kvaliteediga tegijatest. Sertifikaadi olemaolu kontrollitakse asjakohasest andmebaasist. Punkti 5.2 täienduse ajendiks on asjaolu, et praktikas puuduvad sageli ka pakkumusvormid ning toetuse saaja ostus ei ole võimalik seega üldse kontrollida, millistel tingimustel pakkumus on esitatud, st millistest kuluridadest pakkumuse kogumaksumus koosneb. Täiendustega viiakse sisse kohustus lisada pakkumusele pakkumusvorm, milles kajastuvad kuluread, mis moodustavad pakkumuse kogumaksumuse. Pakkumusvormi täiendamisel või esitamisel lisatähtaja jooksul ei saa muuta pakkumuse kogumaksumust, mis on alati esitatud koos pakkumusega. Eelnimetatu ei kohaldu juhul, kui toetuse saaja ostus ei ole pakkumusvormi esitamist ette nähtud. Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ÜSM), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93). 4. Määruse mõjud Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. 10 Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu. Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2025. aasta taotlusvooru kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on kuni 30 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering. Riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meetme „Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine” rahastamiseks on kavandatud 50 mln eurot CO2 vahenditest. Sekkumisele „Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara väärtusega piirkondades“ kavandame EL toetust mahus ca 10 mln eurot. Kohane toetuse andmise tingimuste määrus on ette valmistamisel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule. Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kultuuriministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Arvamust avaldasid Muinsuskaiseamet, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liit, Eesti Puitmajaliit, Meelis Saar, Kairi Raudberg, Sander Esberg ja Ardo Siemer. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel 11  Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata ettepanekute esitaja jätmise põhjendus Rahandusministeerium 1. Eelnõu punkti 3 kohaselt Arvestatud täiendatakse §-i 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavad lauseosad pärast sõna „andmine“ sõnaga „struktuurivahenditest“, uuteks sõnastusteks vastavalt: „Toetuse andmine struktuurivahenditest panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitajate/tulemusnäitajate saavutamisse“. Leiame, et sellised sõnastused seavad kohustuse eelnõus loetletud väljund- ja tulemusnäitajate kasutamiseks vaid struktuurivahenditest toetuse andmisel, aga mitte Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise vahenditest toetuse andmisel. Teeme ettepaneku sõnastust laiendada ning kustutada näitajate punktides viited struktuurivahenditele ja meetmete nimekirjale, et näitajad kohalduksid toetuse taotlemisele allikast sõltumatult. Teeme ettepaneku sõnastada §-i 2 lõike 2 sissejuhatav osa „Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse“ ning lõige 3 sissejuhatav osa „Toetuse andmine panustab järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse“. Palume seletuskirja lisada selgitus, et meetmete nimekirja sihttasemetesse panustavad vaid struktuuritoetustest rahastatud projektid. 2. Euroopa Komisjonile 28. märtsil Selgitus: KEK on vajalik 2025. a esitatud meetme KHG mõju „Ühtekuuluvuspoliitika fondide hindamiseks, meetme rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi tehniliste tingimuste rakenduskava) muudatuse ja selle hindamiseks ning KHG käigus uuendatud eelarveperioodi eduraporti koostamiseks. 12 2021–2027 näitajate metoodika KEK kasutatakse REKK kohaselt on kavas määruse §-i 3 eduaruande koostamiseks. lõikes 3 sätestatud tulemusnäitajate arvutamisel üle minna energiaarvutusel põhineva energiamärgise (edaspidi ETA) andmetele. Praktikas tähendab see, et näitajate siht- ja saavutustase projektis ühtivad ning mõõdetud energiatarbel põhinev energiamärgis (KEK) ei ole §-i 3 lõike 3 tulemusnäitajate arvutamisel enam vajalik. Samuti on kokku lepitud, et kuludest sõltumatu rahastamise mudelile üleminekul raporteeritakse Euroopa Komisjonile tulemusena just arvutuslikku CO2 vähenemist. Eelnõule lisatud detailne korterelamute rekonstrueerimismeetmete CO2 heitkoguste ja primaarenergia kasutuse arvutusmetoodika näeb aga jätkuvalt ette saavutatud väärtuste raporteerimise rekonstrueerimisele järgneva kalendriaasta andmete alusel esitatava mõõdetud energiatarbel põhinevale energiamärgisele (edaspidi KEK) tuginedes. Eelnõu mitteametlikul kooskõlastamisel selgitas kliimaministeerium, et mõõdetud andmed ning nende alusel hoonele väljastatud energiamärgis on vajalik Riikliku energia- ja kliimakava aruandluse jaoks, mitte eelnõus sätestatud tulemusnäitajate raporteerimiseks. Palume täiendada detailset arvutusmetoodikat, et oleks üheselt selge, milliste tulemusnäitajate saavutustase arvutatakse ETA alusel ning millises aruandluses raporteeritakse tulemusi KEK andmetele tuginedes. 3. Eelnõu seletuskirjas lk 9 on kirjas: Arvestatud „Kliimaministeerium teeb RES lisas 5 toodud meetmete jaotuse muutmise ettepaneku – 2027. aastaks kavandatud vahendite kasutuselevõtt 2026. aastal Kliimaministeeriumi väljamaksmata vahendite arvelt, Rahandusministeeriumile RES 2026- 13  2029 protsessi käigus“. Palume lause seletuskirjast välja võtta, õigusakti eelnõu seletuskiri ei ole vastava ettepaneku esitamiseks kohane koht. 4. Palume seletuskirjas lk 9 olevad Arvestatud eelarve summad üle kontrollida, sh 2025. aastasse planeeritud summad ning selguse eesmärgil lisada, mille eelarveid on mõeldud ning millistest rahastusallikatest. 5. Palume korrigeerida seletuskirjas Arvestamata jäetud. lk 9 olev lause: „Meedet Rakenduskava muudatused rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest on kinnitatud 3.6.25. sõltumatu rahastamise põhimõttel ja ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel“. Eesti on Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025. a esitanud vastava rakenduskava muudatuse, kuid Euroopa Komisjon ei ole muudatust kinnitanud. 6. Palume eelnõus ning seletuskirjas Arvestatud läbivalt korrigeerida ning kasutada korrektset viidet Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemile. Riigi Tugiteenuste 1. Eelnõu punktis 6 palun keeleliselt Arvestatud Keskus korrigeerida (ainsus vs mitmus), muudatuse järgselt on punkt järgmine: "15) suured korterelamud – vähemalt 100 eluruumiga korterelamu;" 2. Eelnõu punkt 19 - palun täpsemalt Arvestatud reguleerida, kuidas toimub taotlemise tähtaja pikendamine rakendusüksuse poolt. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, millisel juhul see võimalik on. Kultuuriministeerium 1. Kultuuriministeerium teeb Arvestatud ettepaneku sarnaselt 2024. aasta voorule luua ka 2025. aastal eraldi jaotis muinsuskaitsealustele hoonetele (kultuurimälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuv A- või B-kaitsekategooria korterelamu), et anda võimalus ka nendel hoonetel taotluste konkurentsis püsida. 2024. aastal oli selleks eraldatud 10 mln, mis täitus taotlustega loetud tundide jooksul. 14  Eraldi jaotis motiveerib ühistuid taotlust esitama, kuna konkureeritakse sarnast tüüpi hoonetega ja tõuseb tõenäosus toetusele kvalifitseeruda. Teeme ettepaneku sel aastal eraldada kultuuriväärtuslikele korterelamutele 5 mln eurot. 2. Juhime tähelepanu, et eelnõu Arvestatud punktis 13 tuleks parandada sõnastust: „paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse lauseosa „punktides 1 ja 2“ lauseosaga „punktis 2“ Eesti Linnade ja 1. Eelnõu punktis 14 Arvestamata jäetud. Valdade Liit tunnistatakse kehtetuks Selgitus seletuskirjas. planeerimisseaduse § 12 lõike 2 punkt 3, mis seni võimaldas 10% kõrgemat toetust väärtuslikele hoonetele. Meie hinnangul ei ole piisavalt põhjendatud, miks see säte tunnistatakse kehtetuks kõikide väärtuslike hoonete puhul. Ettepanek: Kaaluda ja võimalusel säilitada senise määruse põhine kõrgem toetusmäär (10%) hoonetele, mille välisilmele on kehtestatud ehituslikud piirangud (nt muinsuskaitse, miljööväärtuslik piirkond), kuna nende rekonstrueerimise kulud on oluliselt kõrgemad ning toetuse vähendamine seaks need hooned ebavõrdsesse olukorda. 2. Tagada regionaalne tasakaal Selgitus: pingerea toetuste jagamisel. Eelnõust ei selgu, koostamise aluste selgitus kas taotlejate pingerida koostatakse seletuskirjas. riiklikul või maakonnapõhisel alusel. Ettepanek: Täpsustada toetuse jagamise mehhanism ning kaaluda maakondlike alammäärade või proportsionaalse jaotuse kehtestamist, et vältida olukorda, kus mõnes maakonnas või piirkonnas ei saa ükski korteriühistu toetust, kuigi on esitatud arvukalt kvaliteetseid taotlusi. 3. Välistada valeandmete Selgitus: valeandmete esitamine toetuse saamise eesmärgil. esitamise korral kuulub Kui toetuse määramisel arvestatakse taotlus rahuldamata 15  energiasäästu suurust, võib tekkida järmisele ühendmääruse § kiusatus esitada tegelikkusest 8 lg 2 p 2 kohaselt. kehvemaid lähteandmeid. Esitatud andmete õigsust Ettepanek: Töötada välja kontrollib rakendusüksus mehhanismid projektide taotluse menetlemise lähteandmete usaldusväärsuse käigus. kontrollimiseks, näiteks: • sõltumatu tehniline audit enne ja pärast projekti, • võrdlus olemasolevate energiatarbimise andmetega (nt EHR, kaugkütteandmed), • sanktsioonid tahtliku valeandmete esitamise eest. Muinsuskaiseamet Soovime teha mõned sisulised Arvestatud osaliselt, eraldi ettepanekud majandus- ja eelarve võimalus eelnõus taristuministri 3. märtsi 2023. a sätestatud. määruse nr 12 „Korterelamute Tõmbekeskustes on nii energiatõhususe toetuse tingimused“ kinnisvara hind kui muutmise eelnõule. korteriomanike leibkonna sissetulekud suuremad. Palume veelkord kaaluda Toimib nii kinnisvara- kui kultuuriväärtuslikele korterelamutele tööjõu- ja ehitusturg ning eraldi eelarve eraldamist. Viimase seega on nendes toetusvooru kogemus näitas, et selle piirkondades asuvatel järele on terav vajadus ning 10 milj korteriühistutel ka suurem euro suurune eelarve täitus laenuvõimekus. Pangad taotlustega loetud tundide jooksul. pakuvad neile ühistutele Garanteeritud eelarvejaotus on nii pikemat kultuuriväärtuslike hoonete renoveerimislaenu kui omanikele oluliseks motivaatoriks suuremat summat. Samuti konkurentsis teiste hoonete on tõmbekeskustes renoveerimiseks esitatavate ehitustööde pakkujaid taotlustega. Seeläbi suureneb rohkem, mis toob üldjuhul tõenäosus kultuuriväärtusliku hoone allapoole ka ehituse energiatõhususe tõstmise maksumuse. renoveerimistööde toetamise taotluse esitamiseks. Samuti teeme ettepaneku jätkuvalt toetada ka Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealadel asuvate korterelamute energiatõhususe tõstmiseks vajalikke renoveerimistöid baasmäärast kõrgema toetusmääraga. Kultuuriväärtuslikel hoonetel, olenemata asukohast, on pahatihti suur hooldusvõlg ning neis sageli puuduvad elementaarsed tänapäevased elamismugavused, mis kõik tõstab nende renoveerimistööde hinda, mis on vajalikud teostada 16  energiatõhususe tõstmise eesmärgi saavutamiseks. Kultuuriväärtuslikuks hinnatud hoone renoveerimisel tuleb enamasti arvestada teatud üldiste ja/või hoonepõhiste nõuetega, mis võivad tõsta tööde kogumaksumust veelgi. Lisaks võib nii ehituslike kui muinsuskaitseliste nõuete tõttu olla takistatud või piiratud ligipääs enamlevinud rahastusvõimalustele. Seepärast oleks kavandatav toetusmeede suureks abiks ka Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealadel asuvatel korterelamutele. Eesti Korteriühistute 1. Lisada määrusesse grupp - Arvestamata jäetud. Liit Miljööväärtuslikus piirkonna Selgitus seletuskirjas. muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud korterelamud ning kaaluda nimetatud grupile toetuse osakaalu suurendamist. Põhjendus : Miljööväärtuslikus piirkonnas, muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks tunnistatud korterelamutel on suhteliselt suuremad takistused ka rekonstrueerimistööde rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu. „Ehitismälestised“ ja „hooned muinsuskaitsealadel“ on muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) alusel riigi kaitse alla võetud hooned. Riiklik kaitse toob kaasa rangemad nõuded nii ehitusmaterjalidele, töödele kui töö tegijale (projekteerimine, ehitamine, järelevalve). Suurem asjaajamiskoormus (jõudmaks piirkonda sobiva lahenduseni) kui piirangud materjalide valikule tõstavad, võrreldes tavaliste korterelamutega, rekonstrueerimise hinda. Riigi kaitse all olevatel hoonetele tuleb kaasajastamisel säilitada nii säilinud autentsed materjalid kui ehitusdetailid. Nende restaureerimine on aja- ja ressurssi mahukam kui tavalise elamu 17 terviklik rekonstrueerimine. Samuti võib restaureerimis- ja ümberehitustöid, sh vajalike uuringuid ning muinsuskaitse järelevalvet, ehitismälestiste puhul ka projekteerimist, läbi viia muinsuskaitse pädevustunnistusega isik. Pädevate isikute ring on piiratud ja teenus seepärast tavatöödest kallim. Sellest johtuvalt on õiglane, et riigi kaitse all olevate korterelamute kõrgematest nõudmistest tulenev kallim tööde maksumus saab riigi poolt ka suurema toetusmääraga hüvitatud. 2. Õiglase Arvestatud sisuliselt. kompensatsioonimehhanism Eelnõu väljatöötamisel on väljatöötamine/eraldi toetusmeetme muuhulgas lähtutud e- loomine - oktoobris 2024 avanenud toetuse keskkonna voorust - riigi IT süsteemide võimalustest. ebapiisava võimekuse tõttu ebaõiglaselt toetusmeetmest välja jäänud korteriühistutele. 3. Korteriühistu juhi rolli Arvestamata jäetud. väärtustamine renoveerimisprotsessis Ettepanek eeldab - Näiteks sarnaselt tehnilise täiendavat analüüsi, mida konsultandile - renoveerimisprotsessi eelnõu praeguses jooksul renoveerimises osaleva ja menetlusetapis ei ole vastutava korteriühistu juhatuse võimalik teha. Kaalume liikme tasustamise põhimõtete edaspidi. väljatöötamine ja lisamine toetus määrusesse. 4. Renoveerimise menetlus etappide Arvestatud tähtaegade täpsem ja selgem määratlemine määruses - võimaldamaks esitatud taotluste - hanke ja otsustus ning menetlus protsesside ning hindamisprotsesside kiiremat ja selgemat läbiviimist . 5. Hankemenetluse eest vastutavate Selgitus: määruse § 8 lg 3 isikute ringile vastutuse kehtestamine kohaselt peab tehniline puudulikult/korduvalt puudulikult konsultant enda vastavust läbi viidud hangete korraldamise eest. sätestatud nõuetele Puudulik ehitus hangete läbiviimine tõendama tehnilise viitab piisava kompetentsi konsultandi teenuse puudumisele ja antud isikuteringi hinnapakkumuse sobimatusele vastavate teenuste esitamisel. osutamiseks. 6. Osalise rekonstrueerimise toetuse Arvestatud 18 jätkamine, selleks vajadusel eraldi meetme loomine - arvestades haavatavate inimrühmade võimekust renoveerimisprotsessis osaleda. Kaaluda osalise renoveerimistoetuse jätkamist ka keskustes sh Pärnus , Tartus ja Tallinnas. 7. Tuginedes tsiviilseadustiku üldosa Selgitus: eelnõu seaduse pargrafile § 331. sõnastusega hõlmatud Elektrooniliste vahendite abil organi („samaväärne“). koosolekul osalemine. Teeme ettepaneku - mainitud säte lisada määrusesse üha alternatiivse üldkoosoleku läbiviimise võimalusena. 8. Korteriühistu juhatuse liige, kellel Arvestamata jäetud. on tehnilise konsultandi pädevus, Iseendaga tehingut teha ei võiks kvalifitseeruda ka enda maja saa. Selline õigussuhe on rekonstrueerimisel tehnilise välistatud. Tehniline konsultandina. konsultant peab olema Kommentaar. Kuna uus meede on sõltumatu. Kommentaar üles ehitatud energatarbimisele ja teadmiseks võetud, toetuse andmine määratakse selgitus seletuskirjas. järjekorras suhtelise energiatarbimise alusel kwh/m2 aastas ning energiatarbimine võetakse hoonete kehtivatelt energiamärgistelt. Juhime tähelepanu, et uue meetme antud põhimõttel ülesehitamine võib mõjutada toetuse saamisel negatiivselt keskmiselt hoolsaid, toimivaid korteriühistuid, kes on viimastel aastate omavahenditest teinud majades vähesed vajalikud osalised tööd maja energiatarbimise vähendamiseks ja majas on olemas sotsiaalne valmisolek tervikrenoveerimiseks toetuse taotlemiseks, kuid nad ei pruugi saada uues meetmes toetuse saajate järjekorras toetuse saajaks võrreldes nende korteriühistutega, kes ei ole oma maja korrashoiul aastaid hoolsuskohustust täitnud ja ei ole oma maja energiatõhususe osas aastate jooksul mitte midagi teinud ega omavahenditest panustanud. See omakorda võib mõjuda korteriühistute üldise renoveerimishuvi vähenemisele, sest 19  praktika näitab, et tervikrenoveerimine on olnud viimastel aastatel just eelkõige hoolsate ja toimivate korteriühistute eest vedada. Eesti Omanike Keskliit Eesti Omanike Keskliit (EOKL) ei Selgitus: enamik kooskõlasta määrust, millega korterelamuid asub soovitakse muuta "Majandus- ja kaugküttevõrgu taristuministri 3. märtsi 2023. a piirkondades ja madal määrust nr 13 „Korterelamute energiatõhusustase energiatõhususe toetuse tingimused“ peegeldab elanike muutmine, kuna probleemi rekonstrueerimisvõimetust, põhiolemus toetuse jaotamisel ei ole mis omakorda viitab lahendust leidnud. Nimelt on määruse sellele, et võimalus tingimused koostatud selliselt, et energiat kokku hoida on renoveerimistoetust saavad endiselt piiratud. On paratamatu, et pälvida keskmisest tugevamad ehituslik-tehniliselt kehvas ühistud, mis suudavad täita kõik seisukorras hoones määruses sätestatud toetuse saamise soojuskadusid nõuded. kompenseerida ja mugavat Olukorras, kus riigi toetuseks peab ja tervislikku ühistu omama üheaegselt ruumitemperatuuri renoveerimiseks vabu rahalisi hoida/tagada, tuleb rohkem vahendeid, omanike julgust võtta kütta võrreldes hoonega, suuremahulisi kohustusi ja millel on kõrgem renoveerimist korraldavate ettevõtjate energiatõhusus ja sellest toetust, ei ole mõistlikult eeldades tulenevalt ka väiksemad võimalik saada toetust nendel soojuskaod. korteriomanikud, kelle Kehvema tõhususega renoveerimisvõimekus on kõige hoone on majandusliku madalam. Nende vaatest on määrus väärtuse aspektist ka peale nobedate näppude vooru ära vaadatuna madala kaotamist endiselt ebaõiglane ning sissetulekuga elanikele vastuolus hoonete energiatõhususe kättesaadavamad võrreldes direktiivi põhimõttega, mille kohaselt tõhusama hoonega, mille tuleb toetada energiavaesuses elavaid m2 eest tuleb rohkem leibkondi. maksta. Esimese hoone EOKL on eeltoodud probleemile puhul on ostu/üürihind juhtinud tähelepanu juba aastaid. madalam, kuid Sealjuures oleme märkinud, et energiavajadus optimaalse Kliimaministeeriumil ei jätku sisekliima tagamiseks ligilähedaseltki vajalikus mahus kõrgem. toetusvahendeid kõigile ca 15 000 korterelamule, mida määrus toetuse sihtgrupina piiritleb. Ükskõik, kuidas Kliimaministeerium ka ei püüaks majanduslikult nõrgemal järjel ühistuid konkurentsis tugevamatega kaitsta, on need katsed juba eos läbikukkumisele määratud. Seda 20  väidet kinnitavad ka kõik eemised toetusvoorud - on tõstetud nõrgematele toetusprotsenti, suunatud raha vastavalt ühistu suurusele, jagades maakondade vahel ja muinsuskaitsealadele – kus lõpptulemuseks on ikkagi olukord, et toetuse võtavad vastava sihtgrupi tugevamad ja toimekamad ühistud. Lähtudes eeltoodust ei vaja muutmist mitte tostuse jaotamise kord, vaid toetuse saajate ring. Teiseks on oluline tagada, et toetuse taotleja abivajadus selgitatakse välja objektiivste kriteeriumitega, ning, kui toetuse taotlused ületavad abivahendeid, siis rahuldatakse taotlused majandusliku abivajaduse järjekorras. EOKL juhib Kliimaministeeriumi tähelepanu ka sellele, et suurem energikulu ei ole vaesuse märk nagu ministeerium määruse seletuskirjas väidab. Senine kogemus nii Eestis, kui rahvusvaheliselt on näidanud, et keskmiselt suurem energiakulu on keskmiselt jõukamatel leibkondadel ja samuti piirkondades, kus on madalam energiakulu. Vaesemad hoiavad vastupidi energiat kokku ning sellega lükkab Kliimaministeerium „uus“ plaan nad veel lootusetumasse olukorda, kui nobedate näppude toetusvoor. Eesti Korterelamute 1. § 12. Toetuse osakaal lg 2 punkt 3 Arvestamata jäetud. Rekonstrueerimise tunnistatakse kehtetuks; Punktiga Selgitus seletuskirjas. Tehniliste tunnistatakse kehtetuks Konsultantide Liit miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimise toetuse osakaalu erisused. Ettepanek: jätta antud norm kehtivaks. 21 Põhjendus: muinsuskaitsealal või miljööväärtuslikul hoonestusalal asuvate hoonete rekonstrueerimine on oluliselt kõrgema maksumusega mitte ainult seetõttu, et hoone rekonstrueerimisel ei ole võimalik seoses eripäraga arvestada vabalt ehitusmaterjalidega (reeglina on riigiametite poolt kehtestatud nõuded seotud materjalid kallima) vaid ette nähakse ka kõrgemad nõuded nii projekteerijate kui ka ehitajate pädevusele – see aga tõstab reeglina oluliselt tööjõukulude maksumust ning seeläbi asetab antud piirkonnas asuvate hoonete ebavõrdsemasse seisundisse võrreldes nende korterelamutega, mis eelpool märgitud piirkonnas ei asu. 2. Toetuse maksimaalne osakaal Selgitus: alla 18 korteriga rekonstrueerimistööde abikõlblikest elamute rekonstrueerimine kuludest projekti kohta on: 1) alla 18 on väga erandlik. korteriga korterelamu Väikeasulate hoonete või rekonstrueerimisel lõike 1 punktides nende kompleksi 1–3 sätestatud korterelamu asukoha arhitektuurse ja asustusüksuse toetuse osakaalust ruumiloova tähtsuse kümme protsenti kõrgem; arvestamine on üks Ettepanek: KUNI 18 korteriga kriteerium korterelamu rekonstrueerimisel lõike rekonstrueerimistoetuste 1 punktides 1–3 sätestatud määramisel asulate korterelamu asukoha asustusüksuse elujõulisuse tagamiseks. toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem; Põhjendus: Antud suurusega korterelamutel on väga keeruline teostada hoone terviklikku rekonstrueerimist, kuna m2 maksumus on liigkõrge, sest kortereid on hoones vähe. Eriti keeruline on olukord maapiirkondades või väikestes tõmbekeskustes, kus elanike sissetulekud ning kinnisvara väärtus on reeglina oluliselt madalam. Alternatiivselt kehtestada eelmärgitud erisus maapiirkondades ja väikelinnades asuvatele korterelamutele. 3. Tehnilise konsultandi teenuse Arvestamata jäetud. toetuse summa arvutatakse Ühikuhind on määratud 22 standardiseeritud ühikuhinna Standardiseeritud kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13 ühikuhinna analüüsi ning lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust. rakendamise metoodika Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 alusel. Teenuse hinna eurot. Toetuse summa on 3600 eurot saavad tehnilised korterelamu kohta. konsultandid jätkuvalt ise Ettepanek: Ühikuhinna määrata, toetust saab, kogumaksumus on 14 400 eurot. olenemata teenuse hinnast Põhjendus: Seoses määruse eelmise 3600 eurot. muudatuse kehtima hakkamisega suurenes tehnilise konsultandi teenuse osutamise kohustuslik maht hüppeliselt (eelnevalt oli KÜ kohustuseks TK teenust obligatoorselt kasutada vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusest kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse). Antud asjaolu tuleks seda asjaolu arvestada ka TK teenuse ühikuhindade kujundamisel. Seoses asjaoluga, et TK kohustusliku teenuse osutamise maht tõusis poole võrra, on loogiline ka teenuse ühikuhinna tõstmine 14 400 euroni (arvestuse aluseks on võetud hetkel kehtiva määruse lisas toodud metoodika tulemusel väljakujunenud summa). Praegune ühikuhind ei võimalda katta kvaliteetse teenuse osutamisega seotud tegelikke kulusid arvestades käesoleval ajal kehtivate riiklike maksude suurust. Teenuse tellijatel (loe: korteriühistutel) on tekkinud antud normi valguses õigustatud ootus, et antud kulu jääb kehtestatud ühikuhinna suurusjärku ning sellest kompenseeritakse 50%. Tegelikkuses aga ei ole võimalik mitte kuidagi ca 2 aastat vältavat teenust antud suurusjärku jätta, kui tasuda korrektselt kõik maksud. Seetõttu tekib/on tekkinud potentsiaalselt olukord, kus teenuse kvaliteet seoses mahu vähendamisega kannatab oluliselt või nö odavat hinda pakkuvad teenuse osutajad ei deklareeri ausalt makse. Juhul, kui määruse koostajad siiski leiavad, et 23 kehtiva ühikuhinda ei ole vajalik muuta, siis palume seletuskirja lahti kirjutada, milline on normi looja hinnangul arvestuse aluseks oleva teenuse kogumaht tundides ning milline peaks olema spetsialisti keskmine töötasu määr tunnis. 4. § 24 lg (2) Rakendusüksus reastab Selgitus: valeandmete taotleja ja taotluse nõuetele ning esitamise korral kuulub valikukriteeriumitele vastavaks taotlus rahuldamata tunnistatud taotlused hoone järmisele ühendmääruse § rekonstrueerimiseelse olukorra 8 lg 2 p 2 kohaselt. energiaerikasutuse andmete alusel Esitatud andmete õigsust pingeritta suuremast väiksemani. kontrollib rakendusüksus Rakendusüksus rahuldab taotlused taotluse menetlemise eeltoodud pingerea alusel kuni käigus. taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema suletud netopinnaga korterelamut. Ettepanek: Normi looja peaks andma täpsemad kriteeriumid energiaerikasutuse väljastamise aja kohta ning arvutusmetoodika kohta – näiteks taotluse esitamisele eelneva 3 aasta tarbimisandmete põhjal koostatud energiamärgis ning täpne juhis õigete ja tegelikkusele vastavate algandmete saamiseks. Põhjendus: Järjest rohkem on hakatud uurima, kuidas saaks korterelamu kulusid kõrgemana näidata – stiilis, et kas akende avamine ja ülekütmine aitab. KEK märgis kehtib 10 aastat - ehk näiteks 2017. aastal väljastatud energiamärgis on täiesti kehtiv. Kuid kuna siis olid ilmad oluliselt külmemad, siis nende hoonete energiatarve (mis ka märgisele märgitud) oli oluliselt suurem, kui sama korterelamu energiamärgis oleks viimaste aastate tarbimisandmete põhjal koostatud. Näiteks Tartu kraadipäevad: 2024. aastal oli - 3466, kuid 2017. aastal 3947. Ehk juba ainuüksi üle 10% on tarbimiste vahe vaadeldavate aastate vahel. Veel: korteriühistud ei tea tihti hoonete köetavaid pindalasid, sest 24  projektdokumentatsioon puudub ning ka EHR-i andmed on täiesti valed. Paljud EHR-is välja antud märgised väiksema pindalaga – arvestatud ainult korteriomandite pinnaga, kuigi ka trepikojad ja muud pinnad on köetavad. Omaette probleemistiku moodustavad ahiküttega korterelamud, kus küttematerjali kulu ühtsed arvestuse alused puuduvad. Eesti Puitmajaliit 1. Ettepanek: Lisada määrusesse, Arvestatud et eskiisprojekt või eelprojekt oleks toetatav tegevus korterelamu tervikrekonstrueerimise ettevalmistusetapis – võimaluse korral võiks olla tegu tungivalt soovitusliku nõudega. Eskiisprojekti miinimumnõuded võiksid olla määruses järgmised: - Kõigi fassaadide vaated (olemasolev ja kavandatav), koos mõõtkavaga - Kavandatav värvilahendus ja fassaadimaterjalid (sh soojustusmaterjalid ja viimistlus) - Akende ja uste (avatäidete) asukoht, mõõtmed ja jaotus - Rõdude, lodžade ja varikatuste lahendus (sh võimaliku klaasimise kavand) - Ventilatsiooniagregaatide, päikesepaneelide, õhksoojuspumpade jms kavandatav asukoht. Täiendav ettepanek: Lisada määrusesse, et toetatav tegevus on ka energiaarvutuse koostamine projekteerimise varajases etapis (eskiis või eelprojekt). Põhjendus: Käesoleva meetme kogemusel on selgunud, et eskiis- või eelprojekti olemasolul on hinnapakkumiste erinevused märgatavamalt väiksemad, samas kui nende puudumisel ulatuvad erinevused kuni 30%-ni. Eskiisprojekt loob selgema lähteülesande ja realistliku eelarve, aitab korteriühistul teadlikumalt otsustada ning tagab parema pakkumiste võrreldavuse ja tehniliste 25 lahenduste sobivuse. Energiaarvutuste toetamine eskiis- või eelprojekti faasis võimaldab: - vähendada tõlgendamisruumi energiaeesmärkide täitmisel, - ühtlustada ja võrreldavaks muuta erinevate hoonete energiaparameetrid, - anda korteriühistule varajases etapis teadmine hoone potentsiaalsest energiatõhususest ning eeldatavast energiasäästust. Eskiisprojekti kaudu jõutakse varem selgusele ühistu vajadustes ja ootustes, mis vähendab hilisemaid muudatusi ja kulude kasvu. Samuti võimaldab see kaasata varakult ka potentsiaalseid tehaselisi lahenduse pakkujaid, kellele on oluline konstruktiivne ja tehniline eeltöö. Kuid mis olulisem - see aitab vältida tüüpsituatsiooni, kus projekt ja hange ei ühildu, põhjustades viivitusi või suisa hanke tühistamisi. 2. Ettepanek: Määruses tuleks Arvestamata jäetud. täpsustada, et tootja peab olema Ettepanek turgu viimase 60 kuu jooksul tootnud põhjendamatult kitsendav vähemalt kolmele samaväärsele ja piirav. hoonele fassaadi- või katuseelemendid ning eelnenud kolme majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema vähemalt 50% lepingu eeldatavast maksumusest. Kobarhanke puhul peab tootja omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet keskmiselt summas, mis on võrdne vähemalt poolega ostu objektiks oleva iga üksiku korterelamu eeldatavast rekonstrueerimise maksumusest. Põhjendus: Praegune sõnastus on mitmeti tõlgendatav ja põhjustanud ebaühtlasi hindamisi. Näiteks ei ole korrektne sõnastus „samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid“, sest uue hoone 26 elemendid ja rekonstrueerimise elemendid on erinevad, aga mõlemad sobivad kvalifitseerimise aluseks. Samuti tuleks defineerida „samaväärne hoone“, kas siis mõeldakse mahtu või hoone tüüpi. Soovitame selle all mõista vähemalt kolmekorruselisi, mahult ja konstruktiivsetelt omadustelt sarnaseid hooneid (nt korterelamud), mille puhul on kasutatud eeltoodetud elemente (fassaad või katus). Sh kui ostuobjektiks on näiteks kahekorruseline elamu, siis samaväärseks saab lugeda kahekorruselist hoonet. Enim on küsimusi tõstatanud nõue „Elementide tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse rekonstrueerimise elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel majandusaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on kokku võrdne vähemalt poolega lepingu eeldatavast maksumusest“, mis tänases sõnastuses võimaldab väga madala käibelävendiga ettevõtetel kvalifitseeruda. Kuigi nõue peaks kindlustama just ettevõtete tootmisvõimekust – ja suutlikkust objekti kvaliteetselt ja tähtaegselt lõpetada. Kolme aasta keskmine netokäive tagab objektiivsema ja õiglasema lävendihindamise, arvestades, et ehitus- ja tootmisettevõtete käive võib projektipõhiselt kõikuda. Sektor on järjekindlalt toetanud just keskmise netokäibe arvestust ja teinud sellekohaseid ettepanekuid, ent tänane võib soosida formaalselt vastavaid, kuid sisuliselt ebapiisava võimekusega pakkujaid. 3. Ettepanek: Lisada majatehaste Arvestatud kvalifitseerumistingimustesse nõue tunnustatud ettevõtte staatuse kohta – 27 elementide tootmist teostav Pakkuja (või Kaaspakkuja/Ühispakkuja) peab omama kehtivat ETA (European Technical Assessment) sertifikaati. Põhjendus: Tunnustatud tehniline sertifikaat, nagu ETA, on tõendiks selle kohta, et tootjal on olemas standarditele vastavad tootmisprotsessid, dokumenteeritud kvaliteedikontroll ning võimekus toota tehniliselt keerukaid ja ohutuid ehituskomponente. See ei ole pelgalt kvaliteedi sümbol, vaid regulatiivne tööriist, mis annab tellijale usalduse toote vastavuses EL ehitusmäärustele ja ühtlustatud standarditele. ETA või analoogse sertifikaadi nõue aitab tagada, et ehituses kasutatavad elemendid on projekteeritud ja toodetud vastavalt usaldusväärselt hinnatud tehnilisele dokumentatsioonile, mis hõlmab ka tuleohutust, niiskuskaitset, mehhaanilist tugevust, soojusisolatsiooni ja pikaealisust. Kliendi (st korteriühistu ja toetuse rakendaja) huvist lähtuvalt on tegemist olulise kvaliteedi- ja usaldusgarantiiga. Eesti turul tegutsevatel kogenud majatehastel on ETA (nt „timber building kit“ vms), mistõttu ei too nõue kaasa konkurentsi olulist vähenemist, vaid hoopis aitab eristada tõsiseltvõetavad tootjad vähese kogemuse või kontrollimatu kvaliteediga tegijatest. Lisaks toetab nõue tellijate võimekust hinnata pakkumisi objektiivsete ja tehniliste kriteeriumite alusel, mitte pelgalt hinna põhjal. 4. Ettepanek: Määruses tuleb muuta Arvestamata jäetud. Nõue ehitustööde garantiiperioodi nõue – tuleneb praeguse viie aasta asemel tuleb struktuurivahendite kehtestada kaheaastane garantii, mis kasutamise reeglistikust. oleks kooskõlas riigihangete seaduse alusel teostatavate teiste ehitustööde praktikaga Eestis. Põhjendus: Eestis kehtib standardne kaheaastane garantiiperiood kõikidele 28 riigihangete korras tellitud ehitustöödele, sealhulgas uusehitustele. Ainus erand on rekonstrueerimise toetusmeede, mis nõuab ebaproportsionaalselt pikka – viieaastast – garantiid. Selline ebavõrdne käsitlus ei taga turuosalistele võrdset kohtlemist. Tegemist on rekonstrueerimisega, s.t olemasoleva hoone parendamisega – mitte uue ehitise püstitamisega. Seega ei ole põhjendatud, et „vana asja parendamine“ peab alluma kaks ja pool korda pikemale garantiiajale kui „uus asi“. 5. Ettepanek: Arvestatud osaliselt. Rekonstrueerimishankeid peaks läbi Naabruskonnapõhise ja viima professionaalne tellija (EIS või tehaselise RKAS) või tehniline konsultant, rekonstrueerimise korral kellel on tõendatult viimase 60 kuu viib ostmenetluse läbi jooksul edukalt läbiviidud vähemalt Ettevõtluse ja kolm samas mahus hanget. Vastav Innovatsiooni SA. kogemus peab olema dokumenteeritud ja esitatav kvalifitseerumisel. Põhjendus: Käesoleva meetme rakendamisel on ilmnenud märkimisväärseid probleeme hangete koostamise, eelarvestamise ja dokumentatsiooni kvaliteediga. Hankekorraldus on praegu sisuliselt ummikseisus – siiani lõppenud 12 hankest ei ole lepingusse jõudnud mitte ükski (!). Paljud korteriühistud ei oma piisavat pädevust ega kogemust keerukate projektihangete korraldamiseks, eriti tehaselise renoveerimise puhul, kus on oluline arvestada nii tehniliste kui ajagraafikuliste erisustega. Professionaalse tellija või kogemusega tehnilise konsultandi kaasamine tagaks kvaliteetse ja läbipaistva hanke ettevalmistuse, tehniliselt korrektsed ja võrreldavad lähteülesanded. See vähendab hankemenetluste ebaõnnestumise riski ning suurendab projektide edukust ja maksumuse prognoositavust, mis on kriitiline 29 kogu meetme tulemuslikkuse seisukohalt. 6. Ettepanek: Määruses ja Selgitus: tehaseline hankejuhistes tuleb üheselt rekonstrueerimine on defineerida mida tähendab defineeritud määruse § 4 „tehaseline renoveerimine“. punktis 16. „Tehaseline renoveerimine“ tähendab terviklikku renoveerimismeetodit, mille eesmärk on viia maksimaalselt renoveerimisega seotud fassaaditöid tehasekeskkonda (nt 80% kortermaja välipinnast, va rõdud ja lodžad, mis tehakse tellija soovil platsil), kasutades seejuures kõrge tehasevalmidusega eeltoodetud fassaadielemente, mis peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele: - Element on vähemalt ühe korruse kõrgune ning selle geomeetriline täpsus ja projekteeritud tolerantsid võimaldavad kiiret ja täpset paigaldust ehitusplatsil ilma täiendava töötlusvajaduseta. Liitekohtade arv fassaadil on viidud miinimumini, et tagada terviklik visuaalne ja ehituslik tulemus. - Element on tehases ettevalmistatud lõplikuks paigalduseks, sealhulgas on teostatud vähemalt 80% ulatuses lõplik väline viimistlus (sh tuuletõkke- ja niiskustõkkekihid, välisviimistlus, kinnitused ja vuukide lahendused). - Fassaadielement sisaldab tehasesse integreeritud konstruktsioonikihte, sealhulgas: - Puitkarkassist kandekonstruktsioon, mis vastab staatika, tulepüsivuse ja projekteeritud koormustaluvuse nõuetele; - Soojustus koos auru- ja tuuletõkkega, mis on tehases paigaldatud ja nõuetekohaselt tihendatud, tagades kõrge õhupidavuse ja soojapidavuse kogu elemendi ulatuses; - Välisviimistlus, mis on tehases elementi paigaldatud. 30 - Avatäited on tehasesselementi tehases paigaldatud ja tihendatud ning peavad vastama ehitusfüüsikalistele kvaliteedinõuetele ning olema testitavad vastavalt kehtivatele standarditele. - Ventilatsioonisüsteemi torustikud paigaldatakse fassaadielementi tehases vastavalt projektile, võimaldades lihtsat ühendamist objektil. Põhjendus: Praegu on turul olukordi, kus "tehaseliseks" nimetatakse lahendusi, mis ei vasta standardsetele elementidele, vaid on osaliselt kohapeal kokkupandavad või madala valmidusastmega lahendused. Selline praktika ei taga tööstusliku renoveerimise eeliseid ega täida selle metoodika eesmärke. Selgete nõuete ja kontrollimehhanismide puudumisel võivad töövõtjad ja tootjad deklareerida oma lahendused tehaselisena, kuigi tegelikkuses toimub suurem osa töödest ehitusplatsil. Sellest tulenevalt jäävad lubatud tulemused saavutamata, kuid toetust makstakse siiski kõrgendatud määras – kahju kannavad nii riik kui ka korteriühistud ja elanikud. Tänaste kogemuste ja parimate praktikate põhjal on tehaselise renoveerimise sisuks viia võimalikult suur tööde maht tehasesse, et tagada: - lühem fassaaditööde aeg objektil (sh võimalus tellinguteta paigalduseks); - ilmastikukaitse ja aastaringne ehitusvõimekus; - tööohutus ja kvaliteedikontroll tehasekeskkonnas; - minimaalne häiring elanikele; - vähendada CO₂ jalajälge ja jäätmete tekkeid. Eraldi tuleb rõhutada, et madala valmidusastmega lahendused ei peaks kvalifitseeruma „tehaselise renoveerimise“ toetusmääraks – see moonutab turgu ning pärsib 31  tööstusliku tootmise ja innovatsiooni arengut. Siinjuures võiks kaaluda võimalust hinnata pakkumisi hankes ka valmidusastme alusel, andes kõrgema tehasevalmidusega lahendustele suurema kaaluga hindepunkte. 7. Ettepanek: Tagada, et ka Arvestamata jäetud. maapiirkondades kehtiks tehaselise Kõrgem toetuse osakaal renoveerimisele 10% eelis, eeltoodetud elementide samamoodi nagu ka teistes kasutamisel oli kavandatud piirkondades. Kui 55% toetusmäära olema ajutise iseloomuga ei saa ületada, kaaluda innovatiivsete tavarenoveerimise toetusmäära tehnoloogiliste lahenduste vähendamist vastavas mahus (nt 50% kasutuselevõtu → 45%). soodustamiseks. Põhjendus: Ida-Virumaa toetusmeetme puhul kehtestatud 10% lisasoodustus tehaselisele renoveerimisele on toonud esmakordselt reaalseid hankeid just tehases toodetud lahendustele. See näitab selgelt, et täiendav eelis muudab meetme atraktiivseks ja teostatavaks. Käesolevas meetmes kehtiv erisus tõendab, et lahenduse vastu on huvi ning täiendav toetusmäära diferentseerimine õigustab end turu käitumises. Eelissoodustuse puudumine maapiirkondades süvendab regionaalset ebavõrdsust ning pärsib kaasaegsete ja keskkonnasäästlike lahenduste levikut väljaspool suuremaid keskusi. See seab ebasoodsasse olukorda maapiirkondade korteriühistud, kes soovivad kasutada kaasaegset ja ehituskvaliteeti parandavat tehases toodetud lahendust, kuid peavad konkureerima tavarenoveerimisega ilma samaväärse soodustuseta. Meelis Saar 1. Parandada tuleks prg. 14 lg 1 p 9 Arvestamata jäetud. Nn Punkt määratleb, et vent süsteem regeneratiivse peab teenindama kõiki korterite soojustagastusega ruume, mis välistab mitme ruumipõhiste seadmete mittetsentraliseeritud korteripõhise soojustagastuse määr on süsteemi kasutamise. väga madal ja piisava õhuvahetustaseme tagamisega kaasneb müra 32  tasemel, mille tulemusena antud seadmed välja lülitatakse. 2. Miljööväärtusega elamu toetus Selgitus: Miljööväärtusega langeb 50% pealt 20% peale alal asuva ning väärtusliku Tallinna Kesklinna miljööväärtusega üksikobjektina määratletud piirkonna elamu toetus langeb hoonele täiendavaid määruse parandusega (punkt 11 ja nõudeid töödele või tööde 14) 50% pealt 30% peale ning kui ei läbiviijatele ei ole seatud. ole võimalik täita kõiki prg 14 C-kaitsekategooria nõudeid, siis lisaks väheneb 10% hoonete puhul ei nõuta (p16). Seega ühegi nõutud töö hoone autentsuse tegemata jätmisel, mis on aga selliste säilitamist. Toetuse elamutele esitatud nõuete puhul osakaaluks antud juhul tavaline, jääb mijööväärtusliku elamu jääb hoone asukoha toetuse piiriks 20%. asustusüksuse osakaal, Tallinna puhul 30%. Kairi Raudberg Haldan Kundas ja Rakveres väga Arvestamata jäetud. paljusid korteriühistuid ning lisaks Projektide osales neli minu hallatavat valikukriteeriumid ja - korteriühistut ka Oktoobris 2024 metoodika on kooskõlas toetuse taotlemisel, samuti on minu Euroopa Parlamendi ja hallatavat kolm korteriühistut saanud nõukogu määruse (EL) antud toetust kõige esimestest 2021/1060 artikliga 73 ja voorudest, kui tingimused olid teised, heaks kiidetud perioodi seega olen üsna hästi kursis toetuse 2021–2027 tingimuste muutumistega läbi aegade. ühtekuuluvuspoliitika Soovite muuta määrust selliselt, et fondide seirekomisjoni kaotada nn. nobedate näppude voor poolt. ning hakata toetust määrama nö. pingerea tekitamise alusel, kuid arvan, et selline voor tekitab väga paljudes korteriühistutest veel suuremat protesti ja võimalikke kahju hüvitamise nõudeid seoses sellega, et korteriühistud on juba kandnud väga suuri projekteerimise ja ehituskonsultandi kulusi, kuid uute tingimustega võetakse igasugune võimalus toetust tegelikult saada paljudelt ära, sest suure tõenäosusega on võimalus toetust saada alates energiamärgisest F, kuid väga paljud korterelamud, kes on kandnud projekteerimise ja ehituskonsultandi kulusid on aga energiamärgis D. Olete küll hiljuti muutnud tingimusi selliselt, et tingimata ei pea projekteerimis- ja ehituskonsultandi kulusid kandma enne toetuse 33 taotlemist, kuid minu korteriühistutel on need kulud kantud juba enne kui selline muutus vastu võeti. Samuti võiks väite, et antud kulutused ei muutu korteriühistu jaoks mõtetuks, sest sama projekti järgi saaks korteriühistu edasi omal käel rekonstrueerida, kuid korteriühistute vastuväiteks oleks asjaolu, et omal käel edasi rekonstrueerimiseks ei ole vajalik projekt põhiprojekti raames, vaid piisab eelprojektis, mis on kümme korda odavam ning ehituskonsultandi teenuse kulutused on siiski muutunud mõtetuks ise edasi ilma toetuseta rekonstrueerimisel, sest projekteerijaga suhtlemiseks tegelikult piisab projekteerija pädevusest. Ei nõustu, et ainult kaalumata energiatarbimine aitab hooneid paremini omavahel võrrelda, sest maja kogu energia tarbimine jagatuna üldpinnale ei anna tegelikku energia kulu aastas ruutmeetri kohta. Tegelikul on suurte energia tarbimimisega korterelamutes eelkõige elektriküttel olevates korteriühistutes väga palju tühjasid kortereid just selle pärast, et energiakulud on suured ja elamistingimused halvad. Inimesed on asunud elama mujale, seega nendes korterites on energiatarve 0 ning sellise kortermaja kaalumata energiatarbimine tuleb mitu korda parem, kui see on tegelikult ning tänu kaalumata energiatarbimisele ei ole tegelikult taolisel majal uute tingimuste kohaselt toetust saada võimalik, sest energiaklass on liiga hea ning ka taolised korteriühistud on juba kandnud oma projekteerimis ja ehituskonsultandi kulud. Tegelikult parim lahendus kõigile poole oleks olnud toetuse jagamine endisel viisil ehk esitamise järjekorras, kuid voorud oleks võinud avaneda erinevatel aegadel, siis ei 34  oleks ohtu, et toetuskeskkonnas häired tuleksid ning kõigil seni valmistunud korteriühistul oleks ka lootus toetusest osa saada. Hetkel aga olete juba kooskõlastamas uusi tingimusi, mis välistaks toetuse jagamise taotluste esitamise järjestuses, seega minu ettepanek oleks, et lisaks energiamärgisele ja kaalumata energiatarbimisele tuleks luua veel kriteeriumeid, mis võimaldaks toetust saada ka näiteks D klassi korterelamutel ehk lisa kriteeriumiks võiks olla elamu tehniline ekspertiis, mis kajastaks ka korteriühistu hädavajadust rekonstrueerimiseks, sest antud toetuse andmiseks olete seadnud ka eesmärgi parandada korterelamus elanikkonna elutingimusi, seega korterelamu tehniline olukord oleks asjakohane arvesse võtta toetuse jagamisel. Esimestes toetuste voorudes oli kohustuslik energiaaudit, mis tõi välja korterelamu energiakaod, mis kajastas ka paremini korterelamu seisukorda, kui nüüd plaanitav energiamärgisel arvutatav kaalumata energiatarbimine, mis tegelikult ei kajasta ei tegelikku energiatarbimist ega korterelamu tegelikku seisukorda. Sander Esberg Eelnõu ja seletuskiri tekitas paljudes Selgitus: pingrida ei ühistutes murepilvesid. koostata Vastavalt arutlustele on mitmeid energiatõhususarvu klassi küsimusi Kliimaministeeriumile vaid energiamärgisel suunatud tuueks näiteks meie Viru- kajastatud kaalumata Nigula Vallas Kunda Linnas asuvaid energiakasutuse alusel. majasid. Valeandmete esitamise Esiteks arvame,et ainult energia korral kuulub taotlus kokkuhoiu poliitika järgi majasid rahuldamata järmisele renoveerida on täielikult vale. ühendmääruse § 8 lg 2 p 2 Kohustuseks peaks tooma tagasi kohaselt. Esitatud andmete näiteks auditi korra, kus oleks kogu õigsust kontrollib ehitustehniline olukord. rakendusüksus taotluse Tuues maja millel on küll madalad menetlemise käigus. keskkütte ja elektri arved on näiteks Eelarve jaotamise kriitilises seisukorras katkiste rõdude põhimõtet on täpsustatud, ning torustikuga. Võttes näiteks vastav selgitus rõdude uuesti ehitamine postidega seletuskirjas. 35 ,mis on ca 200 000 eurot. Aga Kredexi nimekirjas kukutakse tabelis lõppu kuna maja ise saab näiteks D,E märgise. Toome näiteks ka enda maja kus all asuvad äripinnad. Seal hoitakse kergelt sooja elektriga ja tänu sellele on maja E klassis. Toome näiteks väikses ühistu kus on 24 korterit. Keskkütte arved on kõrgemad kui 60 korteriga aga majas on palju tühje kortereid ning sealt ka madal elektrikogus. Klass samuti E ja arvatavalt 80 miljoni jagamisse ei sekku. Kes tõendab ja kontrollib Energiamärgise tõesust? Haldusfirma või mõni juhatus võib tabeleid näiteks oma suva järgi täita ning energiamärgist hullemaks muuta märgise arvutaja teadmata. Majade klassifitseerimine gruppidesse on imelik. Kuni 18 korteriga majad on 1 grupis Sealt edasi kuni 99 korteriga Esimene grupp peaks olema suurem ehk kuni 30 korterit Edasi 30-75 korterit Toome ka näite kus 15 korteriga maja on suurem kui 24 korteriga maja. 24 korteriga majal on näiteks suuremad võimalused saada toetust teiste väiksemate majadega kui kuni 99 korteriga.. SE&TE Haldus Oü on arvamusel,et sellisel kujul ei tohiks määrust vastu võtta. Hävitatud on päris palju korteriühistute juhtide tööd. Meie 2 maja mis on juba projektidega proovivad olenemata määrusest. Kahjuks peab tõdema et 1 majadest on otsustanud juba Kredexi ideed maha jätta. Samuti käib vaidlus 2 majaga kes on E ja D klassis ning seal liigub samuti asi Kredexi vastu. Kahju on seda vaadata, et usk sellesse hakkab kaduma. Majanduslikult niigi raskes maailmas ei julgeta enam investeerida ebakindla süsteemi 36  peale. Ardo Siemer Toetuse all võiks olla ka eeluuringud, Selgitus: määruse § 6 lg 1 ehk audit, ehituseelne ekspertiis ning p 20 kohaselt on abikõlblik projekteerimise-ehitushanke korral ehitusprojekti koostamine, võik olla toetuse all eelprojekt enne sh ehitusprojekti aluseks hanget. Sellega saaks hanke oleva ehitusuuringu ja täpsemaks. ehitise auditi tegemine. Ja see võik vabalt olla ka ühikhinna alusel 2500.- raamides. Kas võib siin meili teel vastata või peab digiallkirjaga saatma koos manusega? Minu arust tegelt on määruse muudatus sobiv. Ainuke asi, mida lisaks on riigihanke järgselt kohustus teavitada ehitajat tulemustest. Ei pea tegema otsust. Pakun välja näiteks tähtaeg 15 päeva, mis on piisav varu, et analüüsida pakkumisi ja vajadusel küsida lisaküsimusi. Praegu tihti ehitajad ei tea midagi, kas ta võitis või kus kohas ta oma hinnaga oli. Tekib olukord, kus ehitaja näiteks võidab teised hanked parema hinnaga ja kui lõpuks KÜ otsustab, et tahab edasi minna, siis ehitaja loobub. 37