dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigi Tugiteenuste Keskus
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmine

Riigi Tugiteenuste Keskus · 22. juuli 2025
Viit
11.1-1/25/1527-1
Registreeritud
22. juuli 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025-
Sari
11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus
Toimik
11.1-1/2025
Vastutaja
Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus)
Lahendamise tähtaeg
29. juuli 2025

Failid

  • 📎Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmine.asice176 KB
  • 📎seletuskiri_vesi.docx27 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmise eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirjas nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“. Muudatusega lisatakse käskkirja lisaraha, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia. Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „ KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ suuname käesoleva muudatusega sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ kogukuluna 720 000 eurot . Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute valdkonnajuht Olav Ojala (e-post [email protected], tel 626 2919) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). Eelnõu sisu Eelnõu koosneb ühest punktist. Käskkirja 1 punktiga sätestatakse keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirja nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ lisarahastuse andmine veekogumite ökoloogilise seisundi parandamiseks. Projekti lisatakse juurde 720 000 eurot. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas sekkumises „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12. Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2021-2027 raames on RMK-l võimalus korrastada nii vooluveekogusid kui parandada järvede seisundit. Projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames on hetkel juhtrühma poolt kinnitatud kuus vooluveekogu objekti (paisude likvideerimine), millest kaks on teostatud. Samuti on juhtrühmas kinnitatud nelja järve tervendamise uuringud ja teostus. Kogu projekti eelarve on nende kümne objektiga sisuliselt broneeritud (väikese jäägiga). Mustjõe korrastamisel Vihula 3 paisu tööde teostamiseks on vajalik täiendavalt eelarve suurendamine vähemalt 270 000 euro võrra. Vihula 1 ja 2 paisud likvideeritakse praeguste plaanide kohaselt projektist „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Lisavajadus projektis „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ tuleneb sellest, et projekti kogueelarvest vooluveekogude taastamiseks ette nähtud 1 miljoni euro piiri ületatakse ligikaudu 270 000 euroga. Lisaks on hetkel planeeritud ja juhtrühmas kinnitatud nelja järve eeluuringud ja seisundi parandamine summas 2,8 miljonit eurot. Seejuures ei ole hetkel arvestatud Pullijärve ja Neitsijärve (kaasneb Pühajärvega) tervendamise kuludega. Eeldatavalt (täpsem tulemus selgub uuringute käigus) on nelja järve tervendamiseks kuluv summa ligikaudu 450 000 euro võrra suurem esialgselt planeeritust. Eelpool toodule tuginedes lisa takse projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ lisavahendeid kokku 720 00 euro ulatuses. Käskkirjalist tegevusi toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelis 1. Meetme nimekirjas on toodud sekkumiste info välja ühel real EL toetuse summana 42,5 miljonit eurot. Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine Rahastatavad tegevused ELi toetuse eelarve (euro) ELi toetuse osakaal Riiklik kaas - finantseering (euro) Oma- finantseering (euro) Kogu - maksumus (euro) Kombineeritud s adeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 Kombineeritud sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 Mitteheas seisundis veekogumite t ervendamine 4 000 000 85% 705 882 0 4 705 882 KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed 8 200 000 85% 872 942 574 118 9 647 060 Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine 5 220 000 85% 921 176 0 6 141 176 Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „ KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2. Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kolme sekkumisega seotud muudatuste tegemist Rahastatavad tegevused ELi toetuse eelarve (euro) ELi toetuse osakaal Riiklik kaas - finantseering (euro) Oma- finantseering (euro) Kogu - maksumus (euro) Kombineeritud sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 Kombineeritud sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine 4 000 000 + 612 000 4 612 000 85% 705 882 + 108 000 813 882 0 4 705 882 + 720 000 5 425 882 KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed 8 200 000 – 838 236 7 361 764 85% 872 941 – 147 924 725 017 574 118 9 647 060 – 986 160 8 660 900 Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine 5 220 000 + 226 236 5 446 236 85% 921 176 + 39 924 961 100 0 6 141 176 + 266 160 6 407 336 Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ( ühissätete määrus); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. Käskkirja mõju Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Sisulisi märkusi ei tehtud. KÄSKKIRI Tallinn 22.07.2025 nr 1-2/25/327 Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirjas nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1. käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „4 705 882,00“ numbriga „5 425 882,00“, number „3 999 999,70“ numbriga „4 611 999,70“ ja number „705 882,30“ numbriga „813 882,30“; 1.2. käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister KINNITATUD 22.07.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/327 Lisa nr 1 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022 – 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ Lisa 2 Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku (EUR) summa (EUR) (EUR) toetuse määr, % kaasfinantseeringu määr, % 5 425 882,00 5 425 882,00 5 425 882,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 813 882,30 Ühtekuuluvusfond 4 611 999,70 Toetus kokku 5 425 882,00 KOKKU: 5 425 882,00 Väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2022–31.12.2029 Programmi tegevus: Abikõlblik Ühtekuuluvus- Riiklik kaas- mitteheas seisundis kogusumma fondi toetus finantseering veekogumite tervendamine (EUR) (EUR) (EUR) Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine Veekogumi koos projektis tehtavatest tervendamiseks töödest avalikkuse rakendatud tegevustega 5 121 132,00 4 352 962,20 768 169,80 teavitamise ja eeluuringute hõivatud pindala (300 ha) ja seirega Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00 Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50 Kokku: 5 425 882,00 4 611 999,70 813 882,30
Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel