KÄSKKIRI
Tallinn 22.07.2025 nr 1-2/25/323
Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja
keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad
muudatused:
1. käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „6 141 176,00“ numbriga „6 407 336,00“;
2. käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt:
„8.3. Projekti kogueelarve on 6 407 336,00 eurot ning abikõlbliku kulu eelarve on
6 402 216,26, millest toetus on 5 441 883,82 eurot ning riiklik kaasfinantseering
960 332,44 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“;
3. käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1).
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
KINNITATUD
22.07.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/323
Lisa nr 1
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“
Lisa 2
Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Kaasfinantseeringu
Toetuse summa
(EUR) summa (EUR) toetuse määr % määr %
6 407 336,00 6 402 216,26 6 402 216,26 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering 960 332,44
Ühtekuuluvusfond 5 441 883,82
Abikõlblik toetus kokku 6 402 216,26
Rahastamiskava
väljundnäitaja koos
Tegevuse nimetus:
sihttasemega:
01.01.2022−31.12.2029
Programmi tegevus: Abikõlblik
Ühtekuuluvusfondi Riiklik
meteoroloogilise, kogusumma
toetus (EUR) kaasfinantseering (EUR)
hüdroloogilise ja (EUR)
keskkonnaseire ning
Investeeringud uutesse
nende tugisüsteemide
või uuendatud
arendamine, sh projektis 6 209 016,26 5 277 663,82 931 352,44
looduskatastroofiohu
tehtavate tööde
seire, katastroofideks
teavitamine avalikkusele
valmisoleku, nende eest
Otsene personalikulu
hoiatamise ja neile
(projektijuhtimine koos
reageerimise 168 000,00 142 800,00 25 200,00
teavitustegevuse
süsteemidesse (ÜFi
koordineerimisega)
toetus, euro)
Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00
Kokku: 6 402 216,26 5 441 883,82 960 332,44
Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri
08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“.
Muudatusega lisatakse käskkirja lisaraha, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia.
Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi
kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära ning tõstame käesoleva
muudatusega sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna piirivete erisaadik
Harry Liiv (e-post
[email protected], tel 626 2850) ja finantsosakonna
struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post
[email protected],
tel 626 0709), Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna
jurist Rene Lauk (tel 626 2948,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kolmest punktist.
Käskkirja punktidega 1 kuni 3 sätestatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks
(SEME3)“ lisarahastuse andmine kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski
ennetamiseks. Projekti lisatakse juurde 266 160 eurot.
Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega
kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks.
Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,
välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number
on 21.2.3.14.
SEME3 projekti elluviimisel on ilmnenud takistus Saaremaale rajatava radari püstitamise osas.
Kompromissi saavutamiseks Saaremaa vallavalitusega uue radari ja radarimasti paigaldamiseks
Saaremaale esialgselt kavandatud asukoha lähedusse vajab KAUR lisarahastust projekti
SEME3 raames. KAUR uue radari asukoht kavandati Saaremaale, kinnistule Kihelkonna
metskond 66 ning Saaremaa vallavalitsus väljastas 22.02.2024 sellele asukohale
projekteerimistingimused. 08.03.2024 esitati ehitusloa taotlus1 ning 20.12.2024 tegi Saaremaa
1
Ehitusloa taotlus nr 2411271/0261 (esitaja: KAUR lepingupartner Connecto Eesti AS)
1
vallavalitus ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse2. Keskkonnaagentuur on vaidlustanud
otsuse, vaidemenetlus kestab ning kavandamisel on kompromisslahendus, mille puhul
radarimast asuks kavandatud kinnistul, kuid muudetud asukohas. Asukoha muudatus toob kaasa
kulutused, mida ei ole SEME3 eelarves ette nähtud, kuna projekti eelarve on planeeritud ja
vabasid vahendeid projektis ei ole. Radari asukoha muutmisega lisanduvad kulutused
täiendavale projekteerimisele (tee, elektri- ja sidetrassid), täiendavatele ehitustöödele ja -
materjalidele elektri- ja sidetrasside ning tee pikendamise tõttu jne. Täiendavate kulutusteta ei
ole võimalik Saaremaale kavandatud radarit paigaldada. Täiendava kulu kalkuleerimisel on
KAUR tuginenud esialgsele hinnapakkumisele täiendavate tööde teostamiseks ning arvestanud
teiste kaasnevate kuludega (nt raadamisõiguse tasu), kokku täiendavate kulude summa 152 000
eurot. Lisaks on ilmnenud täiendavad vajadused seirevõrgu infotehnoloogilise tugisüsteemide
uuendamise osas.
• KAUR seirevõrgu keskhaldussüsteemi (NM10) versiooniuuendus summas 104 160
eurot.
• KAUR sünoptikute tööarvutid (5 tk) summas ca 10 000 eurot.
Kokku on lisarahastuse vajadus summas 266 160 eurot.
Käskkirjalist tegevusi toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu
kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool
tabelis 1.
Meetme nimekirjas on toodud sekkumiste info välja ühel real EL toetuse summana
42,5 miljonit eurot.
Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine
ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu-
Rahastatavad
eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus
tegevused
(euro) osakaal (euro) (euro) (euro)
Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000
sadeveesüsteemid, sh
lahkvoolsete
sademeveesüsteemide
rajamine; mitteheas
seisundis veekogumite
tervendamine;
KOVi kliimameetmed
ja muud kohanemise
meetmed;
meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide
arendamine
Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882
sadeveesüsteemid, sh
lahkvoolsete
sademeveesüsteemide
rajamine
Mitteheas seisundis 4 000 000 85% 705 882 0 4 705 882
veekogumite
tervendamine
2
Saaremaa vallavalitsuse otsus nr 2412921/00032
2
KOVi kliimameetmed 8 200 000 85% 872 942 574 118 9 647 060
ja muud kohanemise
meetmed
Meteoroloogilise, 5 220 000 85% 921 176 0 6 141 176
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide
arendamine
Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi
kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame
sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning
sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende
tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kolme sekkumisega seotud
muudatuste tegemist.
ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu-
Rahastatavad ELi toetuse
toetuse finantseering finantseering maksumus
tegevused eelarve (euro)
osakaal (euro) (euro) (euro)
Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000
sadeveesüsteemid, sh
lahkvoolsete
sademeveesüsteemide
rajamine; mitteheas
seisundis veekogumite
tervendamine;
KOVi kliimameetmed
ja muud kohanemise
meetmed;
meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide
arendamine
Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882
sadeveesüsteemid, sh
lahkvoolsete
sademeveesüsteemide
rajamine
Mitteheas seisundis 4 000 000 + 85% 705 882 + 0 4 705 882 +
veekogumite 612 000 108 000 = 813 720 000 =
tervendamine =4 612 000 882 5 425 882
KOVi kliimameetmed 8 200 000 – 85% 872 941 – 574 118 9 647 060 –
ja muud kohanemise 838 236 = 147 924 = 986 160 =
meetmed 7 361 764 725 017 8 660 900
Meteoroloogilise, 5 220 000 + 85% 921 176 + 39 0 6 141 176 +
hüdroloogilise ja 226 236 = 924 = 961 100 266 160 =
keskkonnaseire ning 5 446 236 6 407 336
nende tugisüsteemide
arendamine
Projekti kogumaksumuseks kinnitatakse käesoleva käskkirja muudatusega 6 407 336 eurot.
KIKi finantskorrektsiooni (FKO) osas täpsustatud projekti eelarve on toodud tabelis 3.
3
Tabel 3. FKO tõttu täpsustatud projekti eelarve.
Abikõlblik
Abikõlblik või ELi Riiklik kaas- kogu- Kogu-
tagastuse ELi toetuse toetuse finantseering maksumus maksumus
number eelarve (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Selgitus
Keskkonnaministri
käskkiri
Abikõlblik 5 219 999,60 85% 921 176,40 6 141 176,00 6 141 176,00 08.12.2022
Tagastus toimub
tegevuselt:
Meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire
ning nende
tugisüsteemide
arendamine, sh
projektis tehtavate
tööde teavitamine
Tagastus 2139 -117,5 85% -20,74 -138,24 ei muutu avalikkusele
Sama kõikides
Tagastus 2274 -119,46 85% -21,08 -140,54 ei muutu tagastustes
Sama kõikides
Tagastus 2425 -1671,46 85% -294,96 -1 966,42 ei muutu tagastustes
Sama kõikides
Tagastus 2726 -1853,35 85% -327,06 -2 180,41 ei muutu tagastustes
Sama kõikides
Tagastus 2773 -590,01 85% -104,12 -694,13 ei muutu tagastustes
Kokku enne
eelarve lisamist
seisuga
05.12.2024: 5 215 647,82 85% 920 408,44 6 136 056,26 6 141 176,00
Lisanduv
eelarve: 226 236,00 85% 39 924,00 266 160,00 266 160,00
Summad
kokku: 5 441 883,82 960 332,44 6 402 216,26 6 407 336,00
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile
otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,
4
arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on
ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis
teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse
käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt
rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori
eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide
saavutamiseks.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste
Keskusega. Ainult Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt tuli märkus eelarve kogumahu ja
abikõlblike kuludega seoses. Abikõlbliku kulu eelarve seoses KIKi finantskorrektsiooniga on
korrigeeritud ja täiendav selgitus on lisatud seletuskirja punkti 2 lõppu.
5