Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest riigiteede tee piirides

Saatja: "Arvo Veltri" <[email protected]> Saaja: "Anne Vesinurm" <[email protected]> Teema: FW: FW: Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest riigiteede tee piirides_TRAM nõuded_13.03.2024 Kuupäev: 2024-03-26 12:50 Tere Anne Palun pane see mulle täitmiseks. Arvo From: Eerik Kask | K-Projekt <[email protected]> Sent: Tuesday, March 26, 2024 12:19 PM To: Arvo Veltri <[email protected]> Subject: FW: FW: Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest riigiteede tee piirides_TRAM nõuded_13.03.2024 Tere Edastan vastavalt teie tähelepanekutele täiendatud töö. Kui olete täiendustega nõus, esitame omakorda lahendused valda ja proovime oma planeeringuga edasi liikuda. Tervitades Eerik Kask mob +372 5340 5637 <http://kprojekt.ee/> From: Arvo Veltri <mailto:[email protected]> <[email protected]> Sent: Wednesday, March 13, 2024 12:28 PM To: Eerik Kask | K-Projekt <mailto:[email protected]> <[email protected]> Cc: Tiit Harjak <mailto:[email protected]> <[email protected]> Subject: Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest riigiteede tee piirides_TRAM nõuded_13.03.2024 Teie 15.02.2024 Meie 13.03.2024 nr 7.1-2/24/2686-1 Eerik Kask K-Projekt Aktsiaselts [email protected] <mailto:[email protected]> Tutvunud Teie esitatud materjalidega sadevete ärajuhtimise kohta Jõelähtme vallas ja Maardu linnas detailplaneeringu aladelt ning Transpordiameti (TRAM) siseringist kogutud seisukohtade ja ettepanekutega esitame Teile täpsustavad küsimused ja nõuded sadevete lahenduse täiendamiseks riigiteede tee piirides (EhS § 99 lg 3). Sadevete juhtimisel on puude riigiteedega nr 11601 km 2,81 (PT1; truup D=0,5 m), riigiteed nr 3560 km 0,08 ja nr 3561 km 0,03 (PT3; truup D=0,6m) ja riigitee nr 11601 km 362 (PT4; truup D=0,6 m) TRAM ei ole vastu sadevete juhtimisele läbi riigiteede ja läbi riigiteede transpordimaa Maardu järve ning nõustub ka AS Projektbüroo Maa ja Vesi hinnanguga sadevete hulkade ning truupide, kraavide dimensioneeringuga, kuid soovib, et eksperthinnangus käsitletaks ka põhjalikumalt riigitee teekraavide jätkusuutliku toimimist. 1. Pikiprofiili joonistel puuduvad kõikide riigiteede teekraavide kõrgusarvud – palume lisada. 2. Truup PT3 Kui PT3 juures asendiplaanil on PK – maapinna kõrgusarv (0,295 – 33,75) Siis pikiprofiilil on PK 0,295 maapinna kõrgusarv 34,00 Erinevused on ka PT4 asukohas – palume pikiprofiil ja asendiplaan viia vastavusse 3. Truup PT3 läbi riigiteede teekraavide – kas truubi alla jääv sügavus (pikiprofiilil pole näidatud) tagab kraavidel vajamineva läbilaskevõime nii, et riigiteed ja teekraavid toimiksid ning täidaksid oma eesmärki. Palume eksperthinnangus seda käsitleda. 4. Oma e-kirjas 15.02.2024 mainisite, et on käsitletud ka alternatiivsed lahendusi – palume lühidalt selgitada, millised need olid/on. 5. Truup PT4 – kas kraav või imbala lõppeb kohe truubi otsikuga? Palume ülaltoodud küsimusi käsitleda ja leida lahendused ning alles peale seda on võimalik väljastada nõudeid projekteerimiseks kraave, truupe ja rajatisi riigiteede tee piirides. Arvo Veltri peaspetsialist Planeerimise osakond tehnovõrkude üksus GSM 516 4006 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.transpordiamet.ee/> www.transpordiamet.ee Valge 4/11413 Tallinn/Transpordiamet From: Eerik Kask K-Projekt <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, February 15, 2024 4:41 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest Tere Jõelähtme vallas ja osaliselt Maardu linna territooriumil on koostamisel detailplaneeringud, millele on osutunud keerukaks leida sademevee ärajuhtimise lahendust. Arendajate koostöös on tellitud eksperthinnang, mis puudutab osaliselt riigi omandis olevaid transpordimaid. Eksperthinnangu on koostanud AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, kellel on pikaaegne kogemus maaparanduse projekteerimise alal. Hinnangus analüüsitakse võimalust juhtida planeeringualade sademeveed Maardu järve. Palun manuses olevat eksperthinnangut vaadata ning anda tagasisidet, kas sellised lahendused oleksid Transpordiameti poolt vastuvõetavad. Arvestades Maardu järve lähedust, on tegu loodussäästliku ja loogilise lahendusega võrreldes alternatiividega. Küsimuste ja täpsustamist vajavate teemade puhul palun minu poole pöörduda. Tervitades Eerik Kask Projektijuht tel +372 626 4100 mob +372 5340 5637 e-post [email protected] <mailto:[email protected]> <https://kprojekt.ee/> <https://www.facebook.com/K-Projekt-192521614540782/> <https://www.instagram.com/kprojekt_as/> <https://www.linkedin.com/company/k-projekt-as> <https://www.youtube.com/channel/UCq5sAmeYzl86isPj902KZWA> am nr 2 trafoalaja 0/ 0.4kV trafod Maardu linn , 1 Jõelähtme vald (HEKA-2 ) tud k u n i 2 X1 600 kVA PT2 Planeeri 1 la jaam nr a kV trafod ri tee tr a fo , 10/ 0.4 Peterbu (H E K A -2 k V A ) 600 kuni 2X1 reku Vana-Hind ² 10 468m mine S 100% lektriliitu 5:0 01 :0090 Pos. 1 e .4kV seadmes 44 60 lõig e -Narva tee tud s isse L270 20 1 Tallinna a0 3077m² Plane eri KP alajaam L 100% abelliini :0878 24504:003 10kV ka P-7 10,7 arva tee P-9 1 Tallinn - N 30,7 P-16 dreku Vana-Hin ing P-18 neer P-10 detailpla 2 use 29.12.202 vallavalit P-6 Jõelähmte 0kW nr 1208 Pa=120 Algatatud otsusega P-10 P-10 P-13 10 45,2 roheala pind: 1188m² 21 3 39 P-13 50 Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp Pa=800 kW Pa=900 kW F2=6,4ha 2 Ä ja/või Th 3 Ä ja/või Th 18 47_ 12573 m 60 ² 3 - 62 Pa=900 kW lektriliitu mine 44 F3=1,3ha mine Pos. 4 e .4kV seadmes Ä ja/või Th lektriliitu PT3 3 18 63_25 Pos. 3 e .4kV seadmes a 0 Ä ja/või Th 3 18 54_90 1 3 - a0 alajaam 3 alajaam 1-3K ² 48 12 10426 m 10370 m ² 22,1 Ä ja/või Th Rusniku reku 5275 3 Uus-Hind 18 _ 30 117m² 13658m² 3 - M 100% M 100% :0877 26 24504:003 unkt :0571 Liitumisp ga ² 4:0 03 10406 m 24 50 rgu Ä ja/või Th gaasivõ 39 mine P-12 lektriliitu 43 ,3 Pos. 2 e .4kV seadmes 1-3K a0 alajaam 22,4 unkt Ä ja/või Th Liitumisp a ug P-12 1-3K gaasivõrg tee L10 6 Ä ja/või Th 11601 Lo o-Loovälja 1185m² 1-3K L 100% unkt Liitumisp a :0561 3K 24504:003 looduslikuna säilitatava roheala pind ca 4360 m² ug gaasivõrg se maaüksu küla Raja G Liivamäe ilplaneering deta 12.2022 P-12 tee L9 o-Loovälja PT4 use 29. vallavalit d 11601 Lo laneeritu Jõelähtme nr 1208 Algatatud otsusega 5350m² G Pos. 4 p punkt L 100% 24504:003 :0574 m is sideliitu P-13 tee G ja Looplavneäeriltud 6,5 Krunt pos nr 1 planeeritud 2,0 veevarutuse liitumispunkt 17,3 30 Krunt pos nr 1 planeeritud tee L7 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 11601 Lo o-Loovälja Pos. 3 unkt 3512m² ispunkt Liitumisp a V11 G L 100% 24504:003 :05 58 sideliitum 21,2 a sivõ rg ug V11 V11 K11 K11 6 g a V11 K11 30, 8,9 V11 K11 30 V11 K11 d laneeritu TINGMÄRGID V11 K11 roheala pind: 970 m² Pos. 2 p punkt V11 K11 V11 K11 V11 K11 m is K11 d sideliitu laneeritu V1 V1 K11 Pos. 1 p punkt V1 K1 V1 V1 K1 is Kinnistu piir V11 K1 V1 V1 V1 K1 sidelii tu m K11 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Projekteeritud veetoru V11 V1 V1 K1 V1 K1 K11 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru V11 V1 V1 K1 K11 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 Projekteeritud reservtoru K1 V11 K11 PT1 Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru V11 K11 K1 V11 K11 W2W 1 2 K1 K11 V11 W 1 2W 2 Krunt pos nr 1 planeeritud W reoveekanalisatsiooni liitumispunkt K1 1 1 123 2W Krunt pos nr 1 planeeritud 3 2 veevarutuse liitumispunkt W 1 K1 2W F1=3,0ha 2 W Krunt pos nr 1 planeeritud 1 K11 elektrivarustuse liitumiskilp V 2W W2 1 K1 W2W 1 2 K1 W 1 2 W 2 W 1 2W K1 2 W 1 L100% 1343m2 2W 6 2 - W 1 - - K1 - 16 2W W2 1 W2W 1 E100% 2 2 92 //15 K1 1/5 LEPPEMÄRGID 1 W W 1 2 W Krunt pos nr 2 planeeritud 2 elektrivarustuse liitumiskilp P12 W 6 Krunt pos nr 2 planeeritud 1 K1 2W reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 2 W Krunt pos nr 2 planeeritud 1 Krunt pos nr 5 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt veevarutuse liitumispunkt 2W 2 K1 W 1 Krunt pos nr 5 planeeritud K11 veevarutuse liitumispunkt V PT3 Vooluhulga arvutuspunkt numbriga 2W W2 1 K1 Krunt pos nr 5 planeeritud W2 elektrivarustuse liitumiskilp 1W 2 E100% W 1 3 9/5 2W K1 1/5 2 2 /1 W 1 Krunt pos nr 3 planeeritud P12 2W E100% 2 elektrivarustuse liitumiskilp 5 92 //15 W K1 1 1/4 Krunt pos nr 3 planeeritud Alamvalgala piir pindalaga 2W 2W P10 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 1 Krunt pos nr 3 planeeritud F3=1,3ha K1 2WW Krunt pos nr 4 planeeritud veevarutuse liitumispunkt 12 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt Krunt pos nr 4 planeeritud W2 1W K11 2 veevarutuse liitumispunkt V K1 W Krunt pos nr 4 planeeritud 1 2W elektrivarustuse liitumiskilp 2 6,0 W 10 1 2W 2 W 1 K1 2W W2 Planeeritav kraav piketi numbri 1 6,0 E100% 4 92 //15 1/4 P10 maapinna kõrgusega 7 L100% - - - - LISA 1 ASENDIPLAAN_V2  Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringuala de sademevee ärajuhtimise EKSPERTHINNANG Käesolev eksperthinnang on koostatud Jõelähtme valla Liivamäe küla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualadelt (edaspidi „planeeringuala“) sademevee ärajuhtimise kohta. Planeeringuala paikneb kahel pool riigile kuuluvat Loovälja teed. Loovälja tee kuivenduskraavid on juhitud Kroodi ojasse põhja pool Peterburi teed , kus Kroodi oja veepind on tunduvalt madalam kui seda on Maardu järve veepind. Käsitletavatelt planeeringualadelt Loovälja tee kuivenduskraavide vooluhulka ei ole võimalik praeguste truupide läbimõõtude korral oluliselt suurendada. Planeeringualale eesvoolu rajamine, mis juhiks sademeveed Peterburi tee alt läbi on sedavõrd kallis ja käesolevas eksperthinnangus seda varianti ei analüüsita. Kuna planeeringuala kuulub Maardu järve valgalasse siis analüüsitakse võimalust juhtida planeeringuala veed Maardu järve. Maardu järve tavaline veepind on 32,90 m ja maksimaalne veepind 33,70 m. Eskiisi tasemel vaadeldi mitmeid variante aga sõelale jäi variant, mille korral kõige vähem oleks lõikumisi olemasoleva ja planeeritava taristuga. Järgneval joonisel on näidatud põhivariandid, mida kaaluti. Joonis 1 Sademevee ärajuhimise kraavitrasside variandid Lilla joonega näidatud trassi korral üritati veed suunata Maardu järve Järvekalda tee kaudu aga seal elamutega piirnevas osas on ruumi väga vähe ja samas on ka seal teised maa-alused trassid. Loovälja tee äärde planeeritavad kraavid tekitaksid lõuna pool teed veel kolmanda kraavi, mis planeeringu seisukohalt ei ole otstarbekas. Plaanil esitatud kahe variandi baasil analüüsiti veel mitmeid omavahel segatud lahendusi. Lõpuks anti detailsem lahendus sinise joonega näidatud kraavitrassile. Planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud rajada kraav vastavalt joonisel 2 esitatule. Kraav on väikse languga, mistõttu töötab see vooluhulga tippusid reguleeriva mahutina. Planeeritav kraav on joonisel näidatud helesinise joonega, rohelise sakilise joonega on näidatud planeeritava kraavi valgalad ja punase ringiga kohad kus on arvutatud vooluhulgad , mis on tähistatud PT1...PT4 . Suuremas mõõtkavas on joonis esitatud lisas 1. Joonis 2 Planeeritava kraavi pinnavee valgalad Vooluhulkade arvutamisel on planeeringualal võetud keskmiseks äravooluteguriks 0,7 st, et 70% sademetest jõuab kraavi , valgalal F3 on see 0,55. Vooluhulkade arvutus EVS848:2021 metoodika alusel EVS848:2021 standardi Väliskanalisatsioon kohaselt arvutatakse sademevee vooluhulka valgaladelt, mille pindala on kuni 100 ha valemiga: Q=qx k ψ xA kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha k ψ - keskmine äravoolutegur A – valgala suurus, ha Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest. q=2,778x aP b t c kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast t –arvutusvihma kestus minutites P – arvutusvihma kordus aastates. Tallinna piirkonnas on: a=325,7 b=0,342 c=0,770 Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist arvutuspunktini. Kokkuvoolu aeg koosneb vee voolamise ajast mööda maapinda ning voolamise ajast torustikus ja kraavis arvutuspunktini. EVS848:2021 tabel 4 iseloomustab tulvaveest tingitud uputuste riski hindamist, kus mõju on hinnatud vastavalt asukohale. Käesoleval juhul tuleks kasutada kordussagedust 3 aastat. Sademeveesüsteem peab töötama enda tööea vältel, mis on tavaliselt 50 aastat. Lähtudes eelnevast tuleb sademeveesüsteeme projekteerides arvesse võtta kliimamuutuse mõju. Soovituslik on tulevikku arvestada, kasutades tegurit 4% kümnendi kohta, seega viiekümne aasta kohta tuleks kasutada tegurit 1,2. Järgnevas tabelis on on esitatud arvutuspunktide vooluhulkade arvutuse parameetrid. Tabel 1 Arvutuslikud vooluhulgad Arvutus-punkt Pind, ha Äravoolu-tegur, k ψ Kokku - voolu aeg, min Äravoolu-moodul, q, l/s ha Kliima-muu - tuse tegur Kesken-datud voolu-hulk, l/s Arvutus - lik voolu - hulk, Q, l/s Märkused PT1 3,0 0,70 15 163,7 1,2 413 PT2 9,4 0,70 38 74 1,2 584 Kraavis on vaja r eguleerivat mahtu 850 m³ siis väljuv vooluhulk oleks 150 l/s PT3 1,3 0, 55 15 163,7 1,2 150 290 Vooluhulk F3 valgalalt on 140 l/s PT4 F3-le lisandub vähe pinda ja arvestades kraavi reguleerivat mõju jääb vooluhulk samaks 290 Punktis PT2 on arvutuslik vooluhulk 584 l/s aga kui panna pk 0,520 kohale d500 mm truup, mille läbilaskevõime on kesk miselt 150 l/s siis oleks vaja selles punktis vooluhulga tippude silumiseks reguleerivat mahtu 850 m³. Tavalise ristlõikega kraavis (vee sügavus 60 cm, põhja laius 1,0 m, nõlvus 1,5) 500 m lõigul oleks reguleerivat mahtu 570 m³. Lisaks on vaja veel 280 m³, mille saab kui teha 150 m lõigul kraav põhja laiusega 4 m. See laiem kraaviosa võiks olla reljeefi madalamas osas, siis on kaevemaht väiksem- sobiks pk0,650-0,800 vahemik . Kraav tuleb teha selliselt, et planeeringualalt tulevad veed ei satuks riigimaantee kraavidesse kuna vastasel juhul nii Maardu järve kõrgete veeseisude korral kui ka planeeringualalt tulevate suurte vooluhulkade korral hakkab järve vesi voolama teekraavidesse, mis koormab üle teekraavi truubid. Planeeritava kraavi trassi kohta on koostatud pikiprofiil kus on eeltoodud tingimusi arvestatud. Teekraavidega ristumistel juhitakse pk 0,00-0,046 vahemikus planeeringuala kraavi truup teekraavide alt läbi, pk 0,29 5 kohal õhust läbi selliselt, et teekraavi ves i pääseb toru alt läbi. P k 1,090 kohal on teekraavid suhteliselt madalad ja seal juhitakse planeeringualalt tulev vesi torustiku kaudu olemasolevate teekraavide alt läbi . Pikiprofiilil on esitatud planeeritavate truupide lõikumise kohas olemasolevate teekraavide põhja kõrgused ja truubi alumise pinna kõrgus lõikuva kraavi põhjast kui truup läheb õhust üle kraavi. Pk 0,245...0,295 olev truup lõikub oleva kraaviga selliselt, et madalamal kraavil j ääb kraavi põhjast kuni truubi alumise välispinnani 60 cm ja suuremal kraavil 110 cm. Need avad on piisavad teekraavidesse koguneva vee ilma takistuseta ärajuhtimiseks , 60 cm täite korral laseks teekraav läbi 0,45 m³/s ja 1,1 m täite korral 1,5 m³/s. Kuna samas kohas on maantee all d50 cm truup siis enne tekib takistus truubist voolamisel kui truubialusest avast. Kraavi valmimise järgselt põhimõtteliselt väheneb vooluhulk teekraavides kuna praegu jõuab kogu planeeringuala valgalalt vesi teekraavidesse aga planeeringu realiseerimise järgselt lõigatakse suur osa valgalast ära ja sealt tulev vesi juhitakse Maardu järve. KOKKUVÕTE Sademevee ärajuhtimine Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringu alade lt tuleb teostada selliselt, et riigitee kraavidesse ei lisanduks täiendavat vett. Mõistlik on juhtida planeeringuala sademeveed Maardu järve, mille tavaline veepind seda ka võimaldab. Väga harva esinev maksimaalne järve veepind tekitab küll tagasivoolu planeeritavasse kraavi aga planeeringuala maapinna vastav vertikaalplaneerimine tagab planeeringala piisava kuivenduse. Planeeringuala vertikaalplaneerimisel tuleks arvestada sellega, et maapinna kõrgus jääks planeeritava kraavi põhjast vähemalt 1,0 m kõrgemale. Kraavi trassi valikul on arvestatud sellega, et ei tekiks olemasolevate riigitee kraavidega kõrvuti olevaid paralleelseid kraave ja oleks vähem lõikumisi oleva ja planeeritava maa-aluse taristuga . Planeeritava kraavi lõikumised olemasolevate maanteekraavideega on lahendatud torustikega, mis läbivad kraave piisavalt kõrgelt, et ei takistataks teekraavides vee voolamist või minnakse toruga teekraavide põhja alt läbi. Torustike läbimõõtude vähendamiseks keskendada vooluhulga tippusid kraavides ja kraavi laiendis reguleeriva mahu tagamisega. Koostas (allkirjastatud digitaalselt) 1 5 . 0 3 .202 4 Kalev Raadla Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainsener tase 8 kutsetunnistus 154804 Lisa 1 Asendiplaan _V 2 Lisa 2 Kraavi pikiprofiil_V 2 Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualade sademevee ärajuhtimise EKSPERTHINNANG Käesolev eksperthinnang on koostatud Jõelähtme valla Liivamäe küla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualadelt (edaspidi „planeeringuala“) sademevee ärajuhtimise kohta. Planeeringuala paikneb kahel pool riigile kuuluvat Loovälja teed. Loovälja tee kuivenduskraavid on juhitud Kroodi ojasse põhja pool Peterburi teed, kus Kroodi oja veepind on tunduvalt madalam kui seda on Maardu järve veepind. Käsitletavatelt planeeringualadelt Loovälja tee kuivenduskraavide vooluhulka ei ole võimalik praeguste truupide läbimõõtude korral oluliselt suurendada. Planeeringualale eesvoolu rajamine, mis juhiks sademeveed Peterburi tee alt läbi on sedavõrd kallis ja käesolevas eksperthinnangus seda varianti ei analüüsita. Kuna planeeringuala kuulub Maardu järve valgalasse siis analüüsitakse võimalust juhtida planeeringuala veed Maardu järve. Maardu järve tavaline veepind on 32,90 m ja maksimaalne veepind 33,70 m. Eskiisi tasemel vaadeldi mitmeid variante aga sõelale jäi variant, mille korral kõige vähem oleks lõikumisi olemasoleva ja planeeritava taristuga. Järgneval joonisel on näidatud põhivariandid, mida kaaluti. Joonis 1 Sademevee ärajuhimise kraavitrasside variandid Lilla joonega näidatud trassi korral üritati veed suunata Maardu järve Järvekalda tee kaudu aga seal elamutega piirnevas osas on ruumi väga vähe ja samas on ka seal teised maa-alused trassid. Loovälja tee äärde planeeritavad kraavid tekitaksid lõuna pool teed veel kolmanda kraavi, mis planeeringu seisukohalt ei ole otstarbekas. Plaanil esitatud kahe variandi baasil analüüsiti veel mitmeid omavahel segatud lahendusi. Lõpuks anti detailsem lahendus sinise joonega näidatud kraavitrassile. Planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud rajada kraav vastavalt joonisel 2 esitatule. Kraav on väikse languga, mistõttu töötab see vooluhulga tippusid reguleeriva mahutina. Planeeritav kraav on joonisel näidatud helesinise joonega, rohelise sakilise joonega on näidatud planeeritava kraavi valgalad ja punase ringiga kohad kus on arvutatud vooluhulgad, mis on tähistatud PT1...PT4. Suuremas mõõtkavas on joonis esitatud lisas 1. Joonis 2 Planeeritava kraavi pinnavee valgalad Vooluhulkade arvutamisel on planeeringualal võetud keskmiseks äravooluteguriks 0,7 st, et 70% sademetest jõuab kraavi, valgalal F3 on see 0,55. Vooluhulkade arvutus EVS848:2021 metoodika alusel EVS848:2021 standardi Väliskanalisatsioon kohaselt arvutatakse sademevee vooluhulka valgaladelt, mille pindala on kuni 100 ha valemiga: = xA kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha - keskmine äravoolutegur A – valgala suurus, ha Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest. = 2,778 kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast t –arvutusvihma kestus minutites P – arvutusvihma kordus aastates. Tallinna piirkonnas on:  a=325,7 b=0,342 c=0,770 Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist arvutuspunktini. Kokkuvoolu aeg koosneb vee voolamise ajast mööda maapinda ning voolamise ajast torustikus ja kraavis arvutuspunktini. EVS848:2021 tabel 4 iseloomustab tulvaveest tingitud uputuste riski hindamist, kus mõju on hinnatud vastavalt asukohale. Käesoleval juhul tuleks kasutada kordussagedust 3 aastat. Sademeveesüsteem peab töötama enda tööea vältel, mis on tavaliselt 50 aastat. Lähtudes eelnevast tuleb sademeveesüsteeme projekteerides arvesse võtta kliimamuutuse mõju. Soovituslik on tulevikku arvestada, kasutades tegurit 4% kümnendi kohta, seega viiekümne aasta kohta tuleks kasutada tegurit 1,2. Järgnevas tabelis on on esitatud arvutuspunktide vooluhulkade arvutuse parameetrid. Tabel 1 Arvutuslikud vooluhulgad Arvutus- Pind, Äravoolu- Kokku- Äravoolu- Kliima- Kesken- Arvutus- Märkused punkt ha tegur, voolu moodul, muu- datud lik aeg, q, l/s ha tuse voolu- voolu- min tegur hulk, l/s hulk, Q, l/s PT1 3,0 0,70 15 163,7 1,2 413 Kraavis on vaja reguleerivat mahtu PT2 9,4 0,70 38 74 1,2 584 850 m³ siis väljuv vooluhulk oleks 150 l/s Vooluhulk F3 PT3 1,3 0,55 15 163,7 1,2 150 290 valgalalt on 140 l/s F3-le lisandub vähe pinda ja arvestades kraavi reguleerivat mõju jääb PT4 290 vooluhulk samaks Punktis PT2 on arvutuslik vooluhulk 584 l/s aga kui panna pk 0,520 kohale d500 mm truup, mille läbilaskevõime on keskmiselt 150 l/s siis oleks vaja selles punktis vooluhulga tippude silumiseks reguleerivat mahtu 850 m³. Tavalise ristlõikega kraavis (vee sügavus 60 cm, põhja laius 1,0 m, nõlvus 1,5) 500 m lõigul oleks reguleerivat mahtu 570 m³. Lisaks on vaja veel 280 m³, mille saab kui teha 150 m lõigul kraav põhja laiusega 4 m. See laiem kraaviosa võiks olla reljeefi madalamas osas, siis on kaevemaht väiksem- sobiks pk0,650-0,800 vahemik. Kraav tuleb teha selliselt, et planeeringualalt tulevad veed ei satuks riigimaantee kraavidesse kuna vastasel juhul nii Maardu järve kõrgete veeseisude korral kui ka planeeringualalt tulevate suurte vooluhulkade korral hakkab järve vesi voolama teekraavidesse, mis koormab üle teekraavi truubid. Planeeritava kraavi trassi kohta on koostatud pikiprofiil kus on eeltoodud tingimusi arvestatud. Teekraavidega ristumistel juhitakse pk 0,00-0,046 vahemikus planeeringuala kraavi truup teekraavide alt läbi, pk 0,295 kohal õhust läbi selliselt, et teekraavi vesi pääseb toru alt läbi. Pk 1,090 kohal on teekraavid suhteliselt madalad ja seal juhitakse planeeringualalt tulev vesi torustiku kaudu olemasolevate teekraavide alt läbi. Pikiprofiilil on esitatud planeeritavate truupide lõikumise kohas olemasolevate teekraavide põhja kõrgused ja truubi alumise pinna kõrgus lõikuva kraavi põhjast kui truup läheb õhust üle kraavi. Pk 0,245...0,295 olev truup lõikub oleva kraaviga selliselt, et madalamal kraavil jääb kraavi põhjast kuni truubi alumise välispinnani 60 cm ja suuremal kraavil 110 cm. Need avad on piisavad teekraavidesse koguneva vee ilma takistuseta ärajuhtimiseks, 60 cm täite korral laseks teekraav läbi 0,45 m³/s ja 1,1 m täite korral 1,5 m³/s. Kuna samas kohas on maantee all d50 cm truup siis enne tekib takistus truubist voolamisel kui truubialusest avast. Kraavi valmimise järgselt põhimõtteliselt väheneb vooluhulk teekraavides kuna praegu jõuab kogu planeeringuala valgalalt vesi teekraavidesse aga planeeringu realiseerimise järgselt lõigatakse suur osa valgalast ära ja sealt tulev vesi juhitakse Maardu järve. KOKKUVÕTE 1. Sademevee ärajuhtimine Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringu aladelt tuleb teostada selliselt, et riigitee kraavidesse ei lisanduks täiendavat vett. 2. Mõistlik on juhtida planeeringuala sademeveed Maardu järve, mille tavaline veepind seda ka võimaldab. Väga harva esinev maksimaalne järve veepind tekitab küll tagasivoolu planeeritavasse kraavi aga planeeringuala maapinna vastav vertikaalplaneerimine tagab planeeringala piisava kuivenduse. 3. Planeeringuala vertikaalplaneerimisel tuleks arvestada sellega, et maapinna kõrgus jääks planeeritava kraavi põhjast vähemalt 1,0 m kõrgemale. 4. Kraavi trassi valikul on arvestatud sellega, et ei tekiks olemasolevate riigitee kraavidega kõrvuti olevaid paralleelseid kraave ja oleks vähem lõikumisi oleva ja planeeritava maa-aluse taristuga. 5. Planeeritava kraavi lõikumised olemasolevate maanteekraavideega on lahendatud torustikega, mis läbivad kraave piisavalt kõrgelt, et ei takistataks teekraavides vee voolamist või minnakse toruga teekraavide põhja alt läbi. 6. Torustike läbimõõtude vähendamiseks keskendada vooluhulga tippusid kraavides ja kraavi laiendis reguleeriva mahu tagamisega. Koostas (allkirjastatud digitaalselt) 15.03.2024 Kalev Raadla Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainsener tase 8 kutsetunnistus 154804 Lisa 1 Asendiplaan_V2 Lisa 2 Kraavi pikiprofiil_V2  Mh1:2000 Mv1:100 1 Piketi number 2 Maapinna kõrgusarvud m 3 Veepinna kõrgusarvud m 4 põhja kõrgusarv m Projekteeritud kraavi kalle ‰ 5 ‰ ‰ ‰ ‰ lõigu pikkus m ‰ ‰ ‰ ‰ 6 Projekteeritud sügavus m 7 Pikettide vahekaugus LISA 2 KRAAVI PIKIPROFIIL_V2