RAAMLEPING
02.07.2025 nr 2-2/25/367
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn),
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn) keda esindab volituse ja
põhimääruse alusel alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar
(edaspidi ostja),
ning
OÜ GoCraft (registrikood 16872860, aadress Viadukti tn 2, 11313 Tallinn), keda esindab juhatuse liige
Tormis Saar (edaspidi müüja),
eraldi: pool ja ühiselt: pooled,
on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping).
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Mock-upid/decoyd relvasüsteemidele, side- ja radari
vahenditele, juhtimiselementidele“ (viitenumber 279958) (edaspidi riigihange)
alusdokumentidest ja selles riigihankes müüja esitatud pakkumusest.
1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise
raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud
lepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes
kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.
1.3. Ostja on sõlminud lepingu müüjaga, tuginedes müüja pakkumusele, lepingus esitatud müüja
avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust
lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase
täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.
1.4. Müüja avaldab ja kinnitab, et:
1.4.1. Temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.4.2. Ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult
enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;
1.4.3. Lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes
asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.4.4. Ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja
sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/
uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei
ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt
teavitada;
1.4.5. Ostjale üleantava kauba või osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel
mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba või teenuse
suhtes maksma panna;
1.4.6. Tema ja tema poolt pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit
sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.
1.5. Lepingu esemeks on erinevad pettesüsteemid ning vajadusel nende varuosad, mis imiteerivad:
päris relvasüsteeme, relvasüsteemide laskemoona, sidevahendeid ja radareid ning teisi
strateegilisi võimeid sh juhtimiselemente (edaspidi kaup) ja nende elutsükli ja vajalike koolituste
tagamine ning tootearendus (edaspidi nimetatud teenus).
1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub müüja ostjale müüma kauba ja osutama
teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ning tasuma müüjale kauba/teenuse ostuhinna
rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos teenusega, siis kohaldatakse teenusele
võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole
reguleeritud, on vastuolus või ei sobitu teenuse olemusega.
1.7. Teenuse osutamise tingimused, kauba liik, nimetus, spetsifikatsioon, kogus, maksumus,
tarnekohad, tarneajad, ostja kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui
kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise
ajal e-posti teel.
1.8. Kaup ja teenus peavad vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel müüja esitatud
pakkumusele. Üleantav kaup ja teenus peavad vastama lepingu tingimustele, muu hulgas
kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Lepingu tingimustele peavad vastama ka kauba ja
teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.
1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis või
pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud
erisustega ja seejärel müüja poolt esitatud pakkumus. Müüja kauba müümist või teenuse
osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus
käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.
2. Lepingu osad
Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, müüja riigihanke pakkumus ja selle lisad,
riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise
ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated
ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on
hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse
rahaline kohustus.
3. Hankelepingute sõlmimine
3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid ostja vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse
(edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping),
mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta ostjat müüjalt kaupa ostma
või teenust tellima.
3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel
minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. Kui ühekordse tellimuse
eeldatav maksumus on suurem kui 10 000 eurot ilma käibemaksuta ja ostja on sõlminud
riigihankes lepingud mitme müüjaga, on ostjal kohustus korraldada minikonkurss kõikide
raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse eeldatav maksumus on vähem kui
eelnimetatud maksumus, võib ostja korraldada minikonkursi või osta kaupa või tellida
teenust müüjalt, kelle pakkumuse maksumus on ühekordse tellimuse tegemise hetkel
fikseeritud maksumusest (kui on fikseeritud) majanduslikult kõige soodsam.
3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena kauba
ostmiseks või teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse
minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud või
minikonkursil täpsustunud kauba või teenuste nimekirja ja kirjelduste alusel.
Kestvuslepingu alusel on ostjal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul tehnilises
kirjelduses nimetatud kaupa või teenust edukaks osutunud pakkujalt. Kestvuslepingu
täitmine toimub ostja esitatavate ostutellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt
ostetava kauba kogus, tarneaeg ja -koht või teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik
jm.
3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks ja/või
kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:
2/13
3.2.1. Ostja sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu eseme
keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.
3.2.2. Ostja toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, soovitavate kaupade või
tellitavate teenuste loetelu ja täpsustused, kaupade kohaletoimetamise/transportimise
või teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse koostamiseks. Pakkumuse
esitamise ettepanekus täpsustab ostja, kas tema eesmärk on teha ühekordne soetus või
sõlmida kestvusleping.
3.2.3. Müüja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 kalendripäeva alates
pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise ettepanekus ei
ole sätestatud teisiti.
3.2.4. Ostjal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud kaupu osta või
teenuseid tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui ostja
võimalused ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.
3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida ostja ei osanud minikonkursil
ette näha, jätkatakse müüjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut minikonkurssi
korraldamata.
3.2.6. Ostja hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud
pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks pakkumuse,
mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste hindamiskriteeriumite alusel
majanduslikult soodsaim.
3.2.7. Ostja kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks
järgmisi pakkumuste hindamiskriteeriume:
1. Tehniline osa - 2-15%;
2. Tarneaeg - 5-30%;
3. Tootmismaht - 3-30%;
4. Hind - 50-90%.
3.2.7.1. Vastavalt ostja korraldatud minikonkursi olemusele (ettenägematu asjaolu,
tehniliselt keerukam projekt vm) kasutab ostja kõiki nelja või vähemalt kahte
ülaltoodud hindamiskriteeriumi ja osakaalude vahemikke.
3.2.7.2. Kestvuslepingute puhul kasutab ostja vastavalt hankeeseme keerukusele, kas
kõiki hindamiskriteeriume koos nimetatud osakaaludega või ainult hinda
100%-se osakaaluga.
3.2.7.3. Hindamiskriteeriumite variandi ja osakaalu määrab ostja igakordselt
minikonkursi tingimustes.
3.2.8. Ostja teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes
minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning ostab kauba või tellib teenuse edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujalt.
3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi enne
hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on ostjal õigus
pöörduda müüja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja sõlmida
hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse esitanud
pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka pakkumuse
maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt riigihangete seaduse §-le
119.
3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks rohkem kui
üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmist. Ostja
edastab müüjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.
3.2.11. Ostja võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb vähemalt
üks või mitu järgnevatest asjaoludest:
3.2.11.1. pakkumused on ostja jaoks ebamõistlikult kallid;
3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on ostjale saanud teatavaks andmed, mis
välistavad või muudavad ostja jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi
3/13
lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või
hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus väljaselgitatud
tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu ostja varasematele
vajadustele või ootustele;
3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu ostjast, või
põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest,
kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust taolisest
korraldusest.
3.2.12. Ostja lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping
oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.
3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab müüja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus
esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole lubatud
ja ostja lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete seaduse § 114
lõiked 1 ja 2).
3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite
arv on vähenenud üheni, võib ostja lükata tagasi esitatud pakkumused ülaltoodud alustel.
3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või
raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub kauba
ostmine ja teenuse tellimine alljärgneva korra alusel:
3.5.1. Ostja esitab müüjale pakkumuse esitamise ettepaneku.
3.5.2. Müüja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast ostjalt pakkumuse esitamise ettepaneku
saamist pakkumuse koos kauba või teenuse maksumusega. Juhul, kui müüjal ei ole
võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest ostjat viivitamata.
3.5.3. Ostja annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest
hiljemalt 14 päeva jooksul. Ostja ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel
hankelepingut sõlmima. Kui ostja nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse
seda keeldumiseks.
3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui
hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled
hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.
3.7. Ostja võib tellida kaupa või teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta
vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei
ületa 20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust
kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt
üksikuid tooteid osta). Lisaks kasutab ostja nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner teatab
kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita. Ostja teeb
raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii
kiirust (kui kiirelt soovitud kaupa on võimalik saada), vajaliku kauba olemasolu (kas on kohe
sortimendis olemas), kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt soetatud kaubale üksikuid koguseid
juurde. Tarne üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus.
3.8. Ostjal on õigus tellida müüjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid kaupu või teenuseid
(kaubad ja teenused, mille kasutamise eesmärk on sama). Nimetatud kaupade või teenuste
tellimine toimub minikonkursside käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise
ettepanekute esitamisega juhul, kui müüjaid on üks, mille raames esitab ostja müüjatele täpsed
tehnilised kirjeldused ja kaupade või teenuste hinnastamise tingimused.
4. Ostja õigused ja kohustused
4.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kaupade ostmise
või teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise
kohta.
4.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja
vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
4/13
4.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kauba või teenusega seotud küsimustes, näiteks kauba
tarne ja kasutamise või teenuse osutamisega seotud küsimustes.
4.4. Ostjal on õigus nõuda kaubal või teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
4.5. Ostjal on õigus nõuda müüja süül tekkinud kahjude hüvitamist.
4.6. Ostja jätab endale õiguse osta kaupu ja/või tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski müüja ei
esita pakkumust; müüjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski müüja ei ole võimeline
hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud kauba ja/või
teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja ostjale majanduslikult
ebamõistlik.
4.7. Ostja kohustub tasuma müüjale lepingule vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest
lepingus sätestatud tingimustel.
4.8. Ostja kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele müüja poolt esitatud taotlustele juhiste
täpsustamiseks.
4.9. Ostja kohustub informeerima müüjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud
hankelepingu täitmisega.
5. Müüja õigused ja kohustused
5.1. Müüja kohustub esitama ostjale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt
ostetud kauba või tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev,
kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste
maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10
päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
5.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta.
Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis müüja
peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.
5.3. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
5.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud ostjaga seotud
küberründest ja küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti.
5.5. Müüja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma
keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.
5.6. Müüja kohustub ostjat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks kaupa tarnida
või teenust osutada.
5.7. Müüja kohustub tarnima kaupa ja/või osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt
kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja tellimuse esitamise käigus sätestatud
tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
5.8. Müüjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt tarnitud kauba või osutatud teenuse eest
lepingus sätestatud tingimustel.
5.9. Müüjal on õigus saada ostjalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist.
5.10. Müüjal on õigus teha ettepanekuid kauba tarnimise või teenuse osutamisega seotud tegevuste
parema organiseerimise osas.
6. Kauba tarne-eelne kvaliteedikontroll
6.1. Kauba tarne-eelse kvaliteedikontrolli läbiviimise otsustab ostja vajaduspõhiselt.
6.2. Kauba kvaliteedi tarne-eelne kvaliteedikontroll toimub valmistajatehases või müüja või poolte
poolt kokkulepitud asukohas.
6.3. Tarne-eelsele kvaliteedikontrollile kohalduvad järgmised tingimused:
6.3.1. Müüja teatab e-posti teel ostjale enne iga tarnet valmidusest läbi viia tarne-eelne
kvaliteedikontroll, edastades teate minimaalselt 30 kalendripäeva enne tarnetähtaega/-
päeva. Koos teatega annab müüja teada, missugused tehnilised võimalused on tal
kontrolli protseduuride teostamiseks.
6.3.2. Ostja teatab müüjale e-posti teel 10 päeva jooksul alates müüja poolt edastatud teate
kättesaamisest oma võimalustest tarne-eelsel kvaliteedikontrollil osaleda. Ostja ei ole
kohustatud tarne-eelset kvaliteedikontrolli teostama. Pooled on kokku leppinud, et kui
5/13
ostja teate saamisest 10 päeva jooksul müüjat ei teavita, siis tarne-eelset
kvaliteedikontrolli ei toimu.
6.3.3. Kui ostja soovib viia läbi tarne-eelse kvaliteedikontrolli, annab ostja müüjale teada,
milliseid protseduure ta läbi viia soovib ja pooled fikseerivad kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis läbiviidavad protseduurid ja selle teostamise aja.
6.3.4. Tarne-eelne kvaliteedikontroll ei pikenda hankelepingus kokkulepitud tarneaega, välja
arvatud juhul, kui tarne-eelset kvaliteedikontrolli ei läbitud.
6.3.5. Kui tarne-eelset kvaliteedikontrolli ei läbita, siis ostja teavitab müüjat sellest viivitamata
ja pooled peavad läbirääkimisi edasiste sammude osas, et tagada võimalusel õigeaegne
tarne.
6.3.6. Kui tarne-eelset kvaliteedikontrolli ei läbita ka teistkordsel sooritusel, on ostjal õigus
ühepoolselt ilma hankelepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andmata hankelepingust
taganeda ja nõuda müüjalt leppetrahvi 10% ulatuses hankelepingu maksumusest.
6.4. Müüja kannab tarne-eelse kvaliteedikontrolli läbiviimise kulud. Ostja kannab oma majutus- ja
reisikulud ühe tarne-eelse kvaliteedikontrolli kohta enne iga tarnet. Kui tarne-eelset
kvaliteedikontrolli ei läbita esimesel korral, tasub müüja iga järgneva tarne-eelse
kvaliteedikontrolli läbiviimise kulud ning ostja tarne-eelsel kontrollil osalemise reisi- ja
majutuskulud kuni 4 inimesele kuni 5 päevaks.
7. Kauba pakendamine ja markeerimine
7.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise transportimisel ja
ladustamisel muutumatul kujul.
7.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida ostja esitatud nõudeid.
8. Kauba ja teenuse üleandmine ja vastuvõtmine
8.1. Kauba tarnimisele ja üleandmisele kohalduvad Incoterms® 2020 DAP tarnetingimused, kui
hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
8.2. Tarnekohad ja täpsemad tarnetingimused täpsustatakse hankelepingutes. Müüjal on õigus
kasutada kauba tarnimisel kolmanda osapoole ladu, kus võivad kohalduda kolmanda osapoole
seatud tingimused, mis esitatakse minikonkursi alusdokumentides või pakkumuse esitamise
ettepanekus.
8.3. Juhul, kui kaup on seotud müüja asukohamaa ekspordikontrolli kohustusega, esitab müüja
ostjale lõppkasutaja sertifikaadi ajakohase vormi ja tagab vajaliku ekspordilitsentsi.
8.4. Kauba vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–15.00, v.a
rahvus- ja riigipühad ning nendele eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, kui
hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
8.5. Müüja edastab ostjale tarneteate kauba üleandmiseks vähemalt 10 tööpäeva enne planeeritavat
tarnet hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile
[email protected]), kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Tarneteatesse märkida:
8.5.1. Kauba nimetus;
8.5.2. Hankelepingu ja/või ostutellimuse number;
8.5.3. Riigihanke viitenumber;
8.5.4. Tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv;
8.5.5. Logistilise ühiku mõõtmed;
8.5.6. Pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne);
8.5.7. Veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse (kaubik, veoauto jne), ja kogus;
8.5.8. Spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks;
8.5.9. Saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg;
8.5.10. Sihtkoha tarneaadress.
8.6. Müüja annab kauba ostjale ning ostja võtab kauba vastu hankelepingus kokku lepitud
tingimustel. Kui müüja teavitab tarnest vähem kui 10 tööpäeva enne selle toimumist või kui
6/13
tarneteatega ei ole kaasas kõiki sätestatud dokumente, on ostjal õigus kaupa mitte vastu võtta.
Sellisel juhul katab kõik tekkivad kulud kuni kauba korrektse üleandmiseni müüja.
8.7. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise hetkel või pärast
teenuse osutamist, kui hankelepingus ei kokku lepitud teisiti. Saatelehele tuleb märkida:
8.7.1. Müüja andmed;
8.7.2. Ostja andmed;
8.7.3. Kauba ja/või teenuse vastuvõtja nimi;
8.7.4. Hankelepingu ja/või ostutellimuse number;
8.7.5. Riigihanke viitenumber;
8.7.6. Toote nimetus, tootekood ja kogus või teenuse liik ja osutamise aeg.
8.8. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba
vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.
8.9. Ostjal on õigus kontrollida kahe nädala jooksul kauba või teenuse kvaliteedi vastavust lepingu ja
hankelepingu tingimustele. Sel juhul vormistab ostja vajadusel kvaliteedikontrolli akti, mille
edastab müüjale.
8.10. Ostja vormistab kauba ostmise või teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis
allkirjastatakse kahepoolselt ning edastatakse vajadusel koos kvaliteedikontrolli aktiga müüjale.
Saateleheks loetakse ka kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti.
8.11. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid
üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel. Ostjal on
õigus keelduda üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui kaubal on visuaalselt
nähtavaid puuduseid.
8.12. Juhul, kui poolel tekivad kauba eksportimisel ja/või importimisel ettenägematud asjaolud (nt
asutuste tegevusetusest tulenev viivitus, puudub vajalik dokumentatsioon vms), siis on pool
kohustatud esimesel võimalusel neist asjaoludest teist poolt teavitama.
8.13. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni.
Müüja kanda jäävad ka kaubaga seotud kulud ja koormatised kauba üleandmiseni, v.a kulud, mis
on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.
8.14. Müüja kanda jäävad kauba üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni kauba üleandmiseni, mis
hõlmavad ka kõiki transpordiga seotud turvanõudeid ostja sihtkohta.
8.15. Juhul, kui lepingu täitmise käigus selgub, et kauba kättesaamine ei ole võimalik, siis ostja
nõusolekul on õigus kaup välja vahetada samaväärse või parema kauba vastu. Kauba
samaväärust tõendab müüja.
8.16. Müüja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse
kahepoolselt. Ostjal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui
osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise
korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning
müüja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima ostja ja müüja
kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisti.
9. Lepingu maksumus ja maksetingimused
9.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 9 000 000 eurot, millele
lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.
9.2. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad ostja poolt korraldatud minikonkursside
või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad
fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks
9.3. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises
kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud
teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
9.4. Ühe tarne või osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
9.5. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti
Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab
7/13
lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti
kokku lepitud.
9.6. Müüja esitab arve järgmiste andmetega:
9.6.1. Maksja andmed (arve tasuja):
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314
Tallinn);
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn);
9.6.2. Muud arvele märgitavad andmed:
ostja kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);
raamlepingu number;
hankelepingu (ostutellimuse) number;
riigihanke viitenumber;
kauba kogus ja nimetus/teenuse liik ja osutamise aeg;
riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav
riigihangete registrist riigihankes müüjaga sõlmitud lepingu andmetest.
9.7. Vajadusel ja põhjendatud juhtudel on müüjal võimalik küsida ettemaksu kuni 30% ulatuses
hankelepingu maksumusest. Ettemaksu põhjendamise kohustus on müüjal ja lõpliku otsuse võtab
ettemaksu osas vastu ostja.
9.8. Ostja tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava kauba ja/või teenuse eest arvel esitatud
arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve
esitamise aluseks on poolte allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või
üleandmise-vastuvõtmise akt.
9.9. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve
seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks ostja panga poolt maksekorralduse
vastuvõtmisest.
9.10. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt
10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
10. Vääramatu jõud
10.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust
vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei
saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe
vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
10.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus
või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust
rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist
takistas.
10.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt
asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku
leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus.
10.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele
poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne
teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu
esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise
eest vastavalt lepingus sätestatule.
10.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele
poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
8/13
10.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju kauba tarnimise
või teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need
asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel.
11. Garantiikohustus
11.1. Kui kaup ja/või teenus on kaetud garantiiga, annab müüja lepinguga kõikidele kaupadele ja/või
teenustele garantii minimaalselt 12 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud
garantiitingimused igakordses hankelepingus.
11.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta kauba ostjale üleandmise päevast või alates
puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole
poolt.
11.3. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (nt ajaliselt) kui lepingus
nimetatud garantiikohustus, kohustub müüja korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise
selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii
tingimustest.
11.4. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku
kulumist ja tootja juhiseid.
11.5. Ostja kohustub teavitama müüjat garantiiaja jooksul kaubal või osutatud teenustel ilmnenud
puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
11.6. Müüja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 90 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise
põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Ostja kirjalikul nõusolekul võib see periood olla
pikem. Ostjal on õigus süsteemse vea korral (rohkem kui 20%-l tarnitud kaubal või osutatud
teenusel esineb puuduseid) nõuda kogu tarnitud kauba või osutatud teenuse väljavahetamist.
11.7. Müüja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport).
11.8. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse kaubale või teenusele algse garantiiga sama
kestusega uus garantii.
12. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
12.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
12.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega
hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale
lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
12.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti
või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale
lepingu ja selle lisade on ostja omand ning kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama
need talle pärast lepingu lõppemist.
12.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele
on keelatud.
12.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala
territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 1). Juhul, kui
müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult
kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-tingimused.
Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
12.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,
ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
12.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
9/13
13. Intellektuaalse omandi õigused
13.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon ja teenusega seotud
dokumentatsioon) on kaitstud autoriõigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse
tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja
lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba ja/või teenuse või selle osa (sh vastava
dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu
sisaldub lepingu maksumuses).
13.2. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse
omandi õigusega, annab müüja ostjale vajaliku õiguse kauba igakülgseks kasutamiseks.
13.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks.
Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus
kokku leppida teisti.
14. Kodifitseerimine
Müüja on kohustatud esitama kodifitseerimisbüroole kauba kodifitseerimiseks vajaliku
informatsiooni vastavalt lepingu Lisale 2 ning edaspidi täiendava informatsiooni kodifitseerimisbüroo
nõudmisel.
15. Vastutus
15.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase
täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.
15.2. Kauba omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale
üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
15.3. Hankelepingutes võib omandiõiguse üleandmise kokku leppida teisiti, näiteks omandiõiguse
üleandmise müüjalt ostjale hetkest, kui kaup läbib kauba tarne-eelse kvaliteedikontrolli
(Factory Acceptance Test-i (FAT)), mille kohta ostja valmistab ette omandiõiguse üleandmise
dokumendi, mis allkirjastatakse lepingu poolte poolt.
15.4. Müüja vastutab kauba lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui mittevastavus
on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba
lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende
tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko
üleminekut ostjale.
15.5. Müüja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse
lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende
tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.
15.6. Juhul, kui müüja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on ostjal õigus keelduda kauba või
osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada
müüjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest
teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba
üleandmiseni või teenuse osutamiseni ostjale loetakse müüja kauba üleandmise või teenuse
osutamisega viivitanuks.
15.7. Kaup ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi,
kaupa ei ole kokkulepitud koguses, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel,
kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole
pakendatud kooskõlas lepingu tingimustega või puudub saateleht.
15.8. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele
kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud
kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, müüja ei esita teenuse
osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab ostjale lepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
15.9. Ostja on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba või teenuse lepingu
tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik
sai teada kauba või teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja
10/13
nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks müüjale
mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.
15.10. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud
tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või
teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
15.11. Juhul, kui kaup või osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda
müüjalt mittevastava kauba asendamist lepingu tingimustele vastava kaubaga või
mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.
15.12. Juhul kui kaup või teenus ei vasta lepingutingimustele ja ostja on nõus vastu võtma
puudustega kauba või teenuse, on ostjal õigus alandada selle kauba või teenuse hinda
puudustele vastava osa võrra, esitades selleks müüjale avalduse.
15.13. Kauba tähtaegselt üle andmata jätmise korral või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise
korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba või
osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmise või teenuse osutamata jätmisega
viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 15% hankelepingu maksumusest, kui
hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
15.14. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt
puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires
müüja kulul.
15.15. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise
rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
15.16. Juhul, kui müüja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse
osutamine, on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks
oleva kauba või teenuse maksumusest.
15.17. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
15.18. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113
lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest
kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle
tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
15.19. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt lepingu rikkumisega
tekitatud kahju hüvitamist.
15.20. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
15.21. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ostjal on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi
nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.
15.22. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu
esemega või lepingu esemega seotud kauba ja/või teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel
ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva
õiguskaitsevahendiga.
16. Lepingu lõpetamise alused
16.1. Ostja annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei
vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
16.2. Ostja ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu
täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul ostja esitab müüjale kirjaliku lepingu
ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest
teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui müüja
on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.
16.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib ostja esitada müüjale kirjaliku
lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine
loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse müüja poolt kättesaamisest arvates.
Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel
on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata
11/13
jätmisel ütleb ostja lepingu üles/taganeb ostja lepingust. Sel juhul lõpeb leping ostja poolt
lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud
ostjale kohast täitmist.
16.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on
lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste
lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:
16.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
16.4.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
16.4.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta;
16.4.4. müüja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt
täita;
16.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
16.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
16.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida
kohustust ka edaspidi;
16.4.8. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba
müügi või teenuse osutamisega;
16.4.9. müüjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid või
lubade pikendamine ei ole võimalik;
16.4.10. müüja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud
punktides 16.4.1-16.4.10.
16.5. Ostjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus
või on algatatud likvideerimisprotsess.
16.6. Ostjal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 30 kalendripäeva
ette.
16.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
16.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.
17. Kontaktisikud
17.1. Ostja kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel
relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp (tel nr +372 5866 8543, e-post
[email protected]).
17.2. Ostutellimuste esitaja on ostja ostu projektijuht või ostja kontaktisiku volitatud isikud. Volituse
andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.
17.3. Müüja kontaktisik on Tormis Saar (tel nr +372 529 4263, e-post
[email protected]).
17.4. Kontaktisikud kauba või teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.
17.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
17.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel.
Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
18. Lõppsätted
18.1. Leping jõustub, kui ostja on selle allkirjastanud.
18.2. Leping kehtib alates jõustumisest 60 kuud või punktis 9.1 sätestatud raamlepingute
maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingute
kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingute alusel sõlmitud
hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused olenemata sellest, et osapoolteks võivad olla
erinevad müüjad.
18.3. Lepingu täitmise keel on eesti või inglise keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja ingliskeelsete dokumentide korral prevaleerib
eestikeelne versioon.
12/13
18.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
18.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
18.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
18.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
18.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel.
18.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
18.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või
e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on
edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta
ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse
teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
18.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.
18.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping
teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF vormingus, mille teine pool
allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF vormingus. Pooled on kohustatud
15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub
e-posti vahendusel edastatud ostja allkirja kuupäevast.
19. Lisad
19.1 Lisa 1 Julgeolekutingimused;
19.2 Lisa 2 Kodifitseerimistingimused.
Ostja
Müüja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Magnus-Valdemar Saar Tormis Saar
peadirektor juhatuse liige
13/13
Lisa 1 lepingule- Julgeolekutingimused
JULGEOLEKUTINGIMUSED
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste
nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks
kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased
nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest
tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile
[email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav
isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on
õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
vastutav müüja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav müüja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Müüja õigused ja kohustused
3.1. Müüjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Müüja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava
isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel
ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva
enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
[email protected] alljärgnevad dokumendid:
3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse
juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm
Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist
ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
[email protected];
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile
[email protected] sissepääsuõigust
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)
tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele,
lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja
2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p
2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas
vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad
ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab
sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu
alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
4/5
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise
eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse
osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või
elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist
(KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud
otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas
minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud
(KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
5/5
Lepingu lisa 2 – Kodifitseerimistingimused
KODIFITSEERIMISTINGIMUSED
Tingimused kohalduvad NATO kodifitseerimissüsteemi (C/NNC/1294/I00615) kohaselt
kodifitseeritavale kaubale. Kodifitseerimisbüroo Eestis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses, Järve
34a, 11314 Tallinn, e-post
[email protected].
1. Tingimused
1.1. Müüja esitab kodifitseerimisbüroole kauba kodifitseerimiseks vähemalt kirjalikult
taasesitatavas vormis punktis 2 nimetatud andmed ning kodifitseerimisbüroo nõudmisel
viivitamata täiendavad andmed.
1.2. Kodifitseerimisandmeid ei pea edastama juhul, kui seda on varem selle kauba kohta tehtud.
Sel juhul Müüja informeerib kodifitseerimisbürood kodifitseerimisandmete varasemast
edastamisest ning teatab, mis kodifitseerimisbüroole need andmed on esitatud.
1.3. Müüja esitab või kooskõlastab täiendatud informatsiooni edastamise kodifitseerimisbüroole
kõikide modifikatsioonide, disaini- või jooniste muudatuste kohta Lepingu kehtivuse ajal.
1.4. Kodifitseerimisbürool on õigus nõuda Müüjalt täiendavaid andmeid, mh joonised,
standardid ja spetsifikatsioonid ning nende viitenumbrid, andmed varuosade kohta,
tootekataloogid, kasutusjuhendid.
1.5. Juhul, kui Müüja sõlmib Lepingu täitmiseks allhankelepinguid, siis Müüja tagab
kodifitseerimiseks vajalike andmete esitamise ka allhankelepingu objektide osas.
1.6. Kodifitseerimisbüroo teavitab Müüjat koodi valmimisest või koodi loomisest keeldumise
põhjustest. Eestis toodetud kauba puhul piisavate andmete olemasolul luuakse kood kahe
nädala jooksul. Välismaal toodetud kauba puhul teeb NATO laokoodi vastava riigi
kodifitseerimisbüroo kahe kuu jooksul.
2. Kaitseväe varustusesemete kodifitseerimiseks esitatavad andmed
2.1. TOOTJAETTEVÕTTE (kauba autoriõiguseid omav ettevõte) ANDMED:
2.1.1. Nimi;
2.1.2. Aadress;
2.1.3. Telefoninumber;
2.1.4. e-posti aadress;
2.1.5. Kodulehe aadress.
2.2. KAUBAGA SEOTUD ANDMED:
2.2.1. Kauba nimetus ja tootjapoolne nimetus, kui on lepinguobjekti nimetusest erinev
(eesti- ja inglisekeeles).
2.2.2. 13-kohaline NATO LAOKOOD NSN (juhul, kui on teada).
2.2.3. Tootjapoolsed märgistused (tootja poolt väljaantud märgistused (mudeli nr), tehase
tähistused ja koodid; varuosade nimetused, märgistused, tähistused ja koodid;
viited tootekataloogile ja kasutusjuhendile).
2.2.4. Täiendav tehniline dokumentatsioon (olemasolu korral viited: joonistele,
standarditele, spetsifikatsioonidele).
2.3. ANDMETE ESITAJA/KONTAKTISIKU ANDMED:
2.3.1. Nimi;
2.3.2. Aadress;
2.3.3. Telefoninumber;
2.3.4. e-posti aadress.
Lisa 1 lepingule- Julgeolekutingimused
JULGEOLEKUTINGIMUSED
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste
nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks
kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased
nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest
tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile
[email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav
isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on
õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
vastutav müüja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav müüja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Müüja õigused ja kohustused
3.1. Müüjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Müüja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava
isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel
ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva
enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
[email protected] alljärgnevad dokumendid:
3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse
juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm
Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist
ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
[email protected];
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile
[email protected] sissepääsuõigust
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)
tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele,
lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja
2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p
2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas
vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad
ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab
sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu
alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
4/5
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise
eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse
osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või
elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist
(KKS § 416 lg 2 p 3);
4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud
otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas
minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud
(KKS § 416 lg 2 p 5);
7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).
( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
5/5
Lepingu lisa 2 – Kodifitseerimistingimused
KODIFITSEERIMISTINGIMUSED
Tingimused kohalduvad NATO kodifitseerimissüsteemi (C/NNC/1294/I00615) kohaselt
kodifitseeritavale kaubale. Kodifitseerimisbüroo Eestis on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses, Järve
34a, 11314 Tallinn, e-post
[email protected].
1. Tingimused
1.1. Müüja esitab kodifitseerimisbüroole kauba kodifitseerimiseks vähemalt kirjalikult
taasesitatavas vormis punktis 2 nimetatud andmed ning kodifitseerimisbüroo nõudmisel
viivitamata täiendavad andmed.
1.2. Kodifitseerimisandmeid ei pea edastama juhul, kui seda on varem selle kauba kohta tehtud.
Sel juhul Müüja informeerib kodifitseerimisbürood kodifitseerimisandmete varasemast
edastamisest ning teatab, mis kodifitseerimisbüroole need andmed on esitatud.
1.3. Müüja esitab või kooskõlastab täiendatud informatsiooni edastamise kodifitseerimisbüroole
kõikide modifikatsioonide, disaini- või jooniste muudatuste kohta Lepingu kehtivuse ajal.
1.4. Kodifitseerimisbürool on õigus nõuda Müüjalt täiendavaid andmeid, mh joonised,
standardid ja spetsifikatsioonid ning nende viitenumbrid, andmed varuosade kohta,
tootekataloogid, kasutusjuhendid.
1.5. Juhul, kui Müüja sõlmib Lepingu täitmiseks allhankelepinguid, siis Müüja tagab
kodifitseerimiseks vajalike andmete esitamise ka allhankelepingu objektide osas.
1.6. Kodifitseerimisbüroo teavitab Müüjat koodi valmimisest või koodi loomisest keeldumise
põhjustest. Eestis toodetud kauba puhul piisavate andmete olemasolul luuakse kood kahe
nädala jooksul. Välismaal toodetud kauba puhul teeb NATO laokoodi vastava riigi
kodifitseerimisbüroo kahe kuu jooksul.
2. Kaitseväe varustusesemete kodifitseerimiseks esitatavad andmed
2.1. TOOTJAETTEVÕTTE (kauba autoriõiguseid omav ettevõte) ANDMED:
2.1.1. Nimi;
2.1.2. Aadress;
2.1.3. Telefoninumber;
2.1.4. e-posti aadress;
2.1.5. Kodulehe aadress.
2.2. KAUBAGA SEOTUD ANDMED:
2.2.1. Kauba nimetus ja tootjapoolne nimetus, kui on lepinguobjekti nimetusest erinev
(eesti- ja inglisekeeles).
2.2.2. 13-kohaline NATO LAOKOOD NSN (juhul, kui on teada).
2.2.3. Tootjapoolsed märgistused (tootja poolt väljaantud märgistused (mudeli nr), tehase
tähistused ja koodid; varuosade nimetused, märgistused, tähistused ja koodid;
viited tootekataloogile ja kasutusjuhendile).
2.2.4. Täiendav tehniline dokumentatsioon (olemasolu korral viited: joonistele,
standarditele, spetsifikatsioonidele).
2.3. ANDMETE ESITAJA/KONTAKTISIKU ANDMED:
2.3.1. Nimi;
2.3.2. Aadress;
2.3.3. Telefoninumber;
2.3.4. e-posti aadress.