Elering AS tehnovõrkude talumistasu seaduse eelnõu kohta arvamuse küsimine vastus

Tere Edastan Elering AS 07.11.2016 vastuse nr 19-3/2016/22-4 teie 18.10.2016 pöördumisele nr 8-1/7513 seoses asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Lugupidamisega Kaidi Tikerperi Kaidi Tikerperi Dokumendihaldur M +372 511 9998 T +372 715 1523 [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Kontor: Laki 24, 12915 Tallinn www.elering.ee Lp hr Urmas Reinsalu Teie 18.10.2016 nr 8-1/7513 Tõnismärgi 5a 15191 Tallinn Meie 7.11.2016 nr 19-3/2016/22-4 Vastus pöördumisele seoses asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse kohta arvamuse avaldamiseks Lugupeetud justiitsminister Justiitsministeerium edastas 18.10.2016 kirjaga nr 8-1/7513 Elering AS-ile (edaspidi Elering) arvamuse avaldamiseks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk tehnovõrkude talumistasu seaduse eelnõu. Elering peab äärmiselt oluliseks tehnovõrkude talumisega seonduvate õiguslike küsimuste selget ja lihtsat lahendust seadusest tuleneva talumistasu regulatsiooni näol ning täname võimaluse eest esitada omapoolne arvamus kavandatava eelnõu kohta. Elering toetab igati Justiitsministeeriumi tegevust tehnovõrkude talumistasusid puudutava regulatsiooni väljatöötamisel, samas arvamuse avaldamiseks esitatud seaduseelnõu Eleringi hinnangul talumistasude selge, lihtsa ja läbipaistva regulatsiooni kehtestamisele märgatavalt kaasa ei aita, põhjustades vaid täiendavat halduskoormust tehnovõrkude omanikele ning jätkuvat selgusetust maaomanikele. Esitame järgnevalt omapoolsed tähelepanekud ja seisukohad, millele soovime eelnõus toodud regulatsiooniga osundada. 1. Talumistasu suuruse kujunemine (eelnõu § 2 lg 5 kohane täiendus AÕSRS § 155 lg-d 1 ja 3) 1.1. Eelnõu kohaselt tehnovõrgu talumistasuna on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kantud kulude ja saamata jäänud tulu hüvitamist ulatuses, milles kinnisasja kasutamine on kitsendatud. Sama sätte järgnevad lõiked puudutavad kantud kulude määratlust, kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsiente, kuid seaduse sõnastusest ei tulene, kuidas talumistasu suuruse arvestamisel need komponendid omavahel suhestuvad või millise arvutuskäigu või valemi kaudu talumistasu suurus kujuneb. Eelnõu seletuskirjas lõike 1 juurde on selgitavalt lisatud, et kitsenduse ulatus määratakse tema ruumilise ja sisulise ulatuse korrutisena. Samas sellist regulatsiooni eelnõus toodud sõnastuses ei ole. Elering peab oluliseks lahenduse kehtestamist, kus talumistasu suuruse kujunemise arvutuskäik peab selgelt ja üheselt tulenema seaduse tekstist, et nii võrguettevõtja kui ka talumistasu taotlev maaomanik saaksid tasu kujunemisest ühesuguselt aru. Seaduse sõnastus peab olema selge ja arusaadav ka ilma eelnõu seletuskirja lugemata. Oleme seisukohal, et vajalik täpsustus, kuidas talumistasu arvutatakse on vajalik lisada ka eelnõusse lõike 1 teise lausena. 1.2. Kavandatava regulatsiooniga nähakse ette, et koormatud kinnisasja omanikul on õigus talumistasuna nõuda kantud kulude hüvitamist ulatuses, milles kinnisasja kasutamine on kitsendatud. Vastavalt sama sätte lõikele 3 on „kantud kulud“ sellised kulud, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu. Vältimatude kulude loetelu aga eelnõu regulatsioonist ei tulene. Nimetatud regulatsiooni abstraktsuse tõttu on keeruline mõista, milliseid kulukomponente „vältimatud kulud“ sisaldavad. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelkõige sellisteks kuludeks maamaks, aga ka kinnisasja korrashoiu kulud. Täpsemat selgitust seletuskirjast vältimatude kulude hindamiseks ei ole antud. Elering pooldab talumistasu hüvitise sidumist maamaksuga, kuid peab oluliseks märkida, et selge ja läbipaistva talumistasude kujunemise saab tagada vaid tehnovõrkude talumise hüvitamise arvestus toimumisel riigiameti (nt Maksu- ja Tolliamet) poolt hallatavas keskses registris, mis koondab kõiki tehnovõrgu talumise ning selle Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  hüvitamiseks õigustatud isiku määramiseks vajalikke andmeid. Eelnõus väljapakutud regulatsioon küll läbi seletuskirja viitab maamaksu kulude hüvitamisele tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses, kuid jätab talumistasu suuruse siiski võrguettevõtja välja selgitada. Eelnõu regulatsiooni kohaselt on talumistasu suuruse kujunemine sisustatud läbi abstraktsete ja väga üldsõnaliste terminite, mille tõttu on hetkel võimalik näha praktikas tõusetuvaid järgnevaid probleemkohti: a. Maamaksu arvestamine – hetkel ei ole võrguettevõtjal piisavalt andmeid, mille alusel maamaksu arvestada või selgitada välja, millised kinnistud on maamaksust vabastatud. Ka eelnõu selestuskirjas on märgitud, et kantud kulude kindlaks tegemine eelkõige maamaksu näol on keeruline ning üheks võimaluseks on loobuda täpsete andmete väljaselgitamisest ehk rakendada ühesugust maamaksu määra või nõuda maamaksuteate esitamist. Seega esimesel juhul oleks maamaksu suuruse arvestamine ikkagi iga tehnovõrgu omaniku määrata, mistõttu ei oleks tagatud talumistasu suuruse kujunemise ühetaolisus (iga võrguettevõtja rakendab oma põhimõtteid) ja isikute võrdne kohtlemine (sarnaste ja samaväärsete võrkude talumine on erinevate võrguettevõtjate poolt erinevalt hüvitatav, vt p 3.4). Samuti on oluline märkida, et maamaks võib muutuda iga aasta ja kui tehnovõrgu omanik peab igal aasta hakkama hindama uuesti esitatud taotlusi, siis see tõstab oluliselt ja märgataval viisil halduskoormust. b. Kinnisasja korrashoiu kulud – Kavandatavast regulatsioonist ega eelnõu seletuskirjas toodust ei ole selge, millised on vältimatud kinnisasja korrashoiu kulud ning millistest kriteeriumitest nende hindamisel peab lähtuma. Samuti ei ole selgitatud kuidas korrastuskulud kujunevad ning kuidas toimub nende tõendamine. Iga kinnisasja puhul esitatud kuludokumentide hindamine on võrguettevõtjale väga suur halduskoormus. Isegi, kui korrashoiu kulude hindamisel lähtuda vaid vältimatute korrashoiu kulude määratlusest, siis ka sellisel juhul peab võrguettevõtja igal üksikul juhul, kui maaomanik vastavad kuludokumendid esitab, hakkama hindama, millised kulud on olid vältimatud ja millised mitte. Seoses kinnisasja korrashoiu kulude rakendamisega selgitab Elering, et ehitusseadustku §-i 70 jj ning seadme ohtuse seaduse §-i 4 kohaselt teostab tehnovõrgu omanik ka tehnovõrgu kaitsevööndis hooldustöid, mille ta ise tellib ja tasub. Samuti on oluline märkida, et maaomanik peab kinnistu korras hoidma hoolimata sellest, kas kinnistut koormab tehnovõrk või mitte. Kavandatava regulatsiooni üldsõnalisuse tõttu kujuneb nö vältimatude korrashoiu kulude määratlemine igal juhul võrguettevõtja ja maaomaniku vaheliseks vaidluse objektiks. Viidatud olukorra lahendamiseks teeb Elering ettepaneku, et korrashoiu kulud peaksid olema määratletud kindla koefitsiendiga ehk mingi väärtusega, mida tasu arvestamisel saaks arvestada. Nimetatud nö hoolduskulude koefitsient peaks olema eelnevalt tuletatud objektiivne ja põhjendatud väärtus, mida võrguettevõtja saab kasutada talumistasu suuruse väljaarvestamisel ühe komponendina. c. Eelnõu ja seletuskiri ei sätesta lõikes 3 toodud kantud kulude mõistet ammendavalt, mistõttu ei ole selge ja üheselt arusaadav, kas maaomanikul on õigus veel mingisuguste kulude hüvitamist nõuda. Oleme seisukohal, et talumistasu suuruse kujunemine peab olema seadusetekstis lahti kirjutatud ja ammendav. On mõeldamatu, et tehnovõrguettevõtjad asuvad kõikide maaomanikega läbirääkimisi pidama. Seepärast selguse ja ühetaolisuse eesmärgist lähtuvalt peab talumistasu kujunemine tulenema selgelt seadusest. 1.3. Kantud kulude määratluse kokkuvõtteks sooviksime rõhutada, et liiga abstraktse talumistasu komponendi kehtestamisel ei ole võimalik tagada talumistasu suuruse kujunemist objektiivsetest kriteeriumitest lähtuvalt. Eelnõuga kavandatava regulatsiooni kehtestamisel ei muutu selgemaks hetkel kehtiv olukord, kus iga tehnovõrgu omanik rakendab enda poolt väljatöötatud talumistasu hüvitamise põhimõtteid, kuna eelpoolt kirjeldatud maamaksu arvestamise kitsaskohad ja vältimatude korrashoiu kulude hüvitamise regulatsiooni üldsõnalisus viivad selleni, et talumistasu Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  suurus kujuneb ikka võrguomaniku ja maaomaniku vaheliseks läbirääkimiste objektiks. Märgime, et ainuüksi Eleringi hallatava elektrivõrgu alla jääb üle 17 000 kinnistu, millest tulenevalt ei ole mõeldav, et kasvõi murdosa sellest (nt 100 kinnistu puhul) peaks Elering iga kinnisasja omanikuga eraldi läbirääkimisi või hindaks kuludokumente. Lisaks märgatavale halduskoormusele ei oleks sellisel juhul ka tagatud talumistasu makse kujunemise ühetaolisus ja võrduspõhimõtte järgimine, kuna iga võrguettevõtjal jääks võimalus seadust tõlgendada ja rakendada erineval viisil. 1.4. Elering teeb ettepaneku talumistasu suuruse määramiseks kehtestada regulatsioon, mille kohaselt talumistasuna makstava hüvitise suurus on kindlaks määratud protsent maa maksustamishinnast korrutatuna kaitsevööndi ruumilise ulatuse ja kitsenduse „sisulise ulatuse“ (sihtotstarbe kasutamise võimalikkuse) koefitsiendiga. 2. Kohaliku omavalitsusele kuuluval maal asuvad tehnovõrgud (eelnõu § 2 lg 5 kohane täiendus AÕSRS § 155 lg 2) 2.1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et riigi ja kohaliku omavalitsuse maal asuvate avalikes huvides vajalike tehnovõrkude talumise osas peaks kehtima sarnane regulatsioon ehk ka avalikus kasutuses oleval munitsipaalmaal avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumine oleks ka tasuta. 3. Kitsenduse ulatus ja eelnõuga ettenähtud (ruumilise ja sisulise ulatuse) koefitsient (eelnõu § 2 lg 5 kohane täiendus AÕSRS § 155 lg-d 4 ja 5) 3.1. Eelnõu kohaselt, kui kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90% koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, millistest kaalutlustest või põhjendustest lähtuvalt näeb eelnõuga kavandatav regulatsioon ette kaitsevööndi 90% pindala kriteeriumi. Elering teeb ettepaneku viidatud eeldus seadusest välja jätta ning iga kinnistu puhul rakendada üldist kitsenduse arvutamise regulatsiooni. 3.2. Elering ei toeta lahendust, mille kohaselt talumistasude maksete arvestamisel on vajalik hakata täiendavalt hindama iga kinnisasja puhul kaitsevööndi sisulist ulatust. Ehitiste kaitsevööndite ulatused on määratud 25.06.2015 vastu võetud Majandus- ja taristuministri määrusega nr 73 ning need on minimaalselt vajalikud, et tagada võrguettevõtja kohustuste täitmine nii seadme ohutuse kui ka varustuskindluse tagamisel. Talumistasu maksmiseks vajaliku koefitsiendi määramist on võimalik ka käsitleda maa sihtotstarbelise kasutamise võimalikkuse kaudu selliselt, et jätta võimalus talumistasu maksta väiksemas ulatuses, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on võimalik. Uue terminoloogia kehtestamine seaduses, ilma selle väga täpse selgituseta tekitab juurde vaidluskohti. 3.3. Elering pooldab lahendust, mille kohaselt talumistasu arvestamisel tuleb tagada kitsenduse nö sisulise ulatuse koefitsiendi vähendamise võimalus, kui maad on sihtotstarbeliselt võimalik kasutada. Samas on Eleringi hinnangul sellise paindlikkuse kehtestamiseks vajalik ka anda seaduses vastav selge juhis, kuidas hindamisel tagada objektiivsus koefitsientide määramisel selleks, et seaduse adressaadid seda ühetaoliselt mõistaksid. See tähendab eelkõige juhiseid, mille alusel selline kaalutlusruum tekib ning selgitusi, kas teatud ajaperioodi tagant vaadatakse maa sihtotstarbelise kasutamise võimalus/võimatus üle ning kes seda peab kontrollima või kas võrguettevõtjal tekib õigus talumistasu arvestamisel vähendada ühepoolselt talumistasu koefitsienti. Talumistasu komponendid peavad olema kindlaksmääratavad ja üheselt arusaadavad nii maaomanikule kui ka võrguettevõtjale. Vastasel juhul kujuneb koefitsiendi määramine ikka võrguomaniku ja maaomaniku vaheliseks läbirääkimiste objektiks. Ilma selge regulatsioonita seaduses luuakse talumistasu makse arvestamisel küll formaalsed kriteeriumid, kuid nende rakendamine tooks praktikas kaasa uusi vaidlusi ja seetõttu muutuks kogu regulatsioon näiliseks ning tegelikele elulistele situatsioonidele mittevastavaks. 3.4. Eelnõu kohaselt tehtava muudatuseks tuleneb kitsenduse ulatuse nö sisuline koefitsient asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisast 1, milles koefitsientide määratlemisel on lähtutud Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  sellest, kas tegemist on põhivõrguga või jaotusvõrguga. Eleringi ei toeta koefitsientide määramisel lähtumist sellest, kas tegemist on põhivõrgu või jaotusvõrgu omandisse kuuluva tehnovõrguga, sest elektriliinide puhul võivad kuuluda 110 kV nimipingega liinid nii Eleringile kui ka omab Elektrilevi OÜ 110 kV nimipingega liine. Samuti on käesoleval juhul oluline märkida, et nii 35 kV õhuliinide kui ka 110 kV nimipingega õhuliinide kaitsevööndi ulatus on 25 m mõlemale poole liini telge. Seega kehtib nii põhivõrgu koosseisu kuuluval 110 kV õhuliinile kui ka jaotusvõrgu koosseisu kuuluvatele 110 kV kui ka 35 kV nimipingega õhuliinidele täpselt samasugused seadusega ettenähtud kitsenduse tingimused. Seetõttu muutuks kavandatava regulatsiooni vastuvõtmisel talumistasu suuruse puhul oluliseks see, kas nimetatud elektriliin kuulub põhivõrgu ettevõtjale ning maaomanikul on õigus suuremale tasule või samasuguse kaitsevööndi piiranguga liin kuulub jaotusvõrgu omandisse ning sellest tulenevalt maaomanikul sisulise ulatuse koefitsient puudub. Elering teeb ettepaneku viia vastav muudatus sisse, mis arvestab koefitsiendi kujunemisel vastava tehnovõrgu tegelikku mõju kinnisasjale, mitte kuuluvust põhivõrgu või jaotusvõrgu ettevõtjale. (Eelkõige tabelis toodud muu sihtotstarbega maa puhul.) 3.5. Samuti soovime juhtida tähelepanu eelnõu seletuskirjas toodud väitele, mille kohaselt sõltumata maa otstarbest mõjub põhivõrgu olemasolu kinnisasja väärtust kahandavalt, sest otse põhivõrguga liituda ei saa. Elering ei saa viidatuga nõustuda. Suuremad tootjad ja tarbijad saavad otse liituda nii elektri kui ka gaasi põhivõrku. Eleringi hinnangul peab ka talumistasude regulatsiooni puudutav reeglistik arvestama sellega, et teatud tingimustel on võimalik põhivõrguga liituda ning seega ei ole võimalik ka asuda seisukohale, et põhivõrgu olemasolu kahandab igal juhul kinnisasja väärtust ning selliste asjaolude esinemisel peab olema ka põhivõrgu puhul võimalik koefitsienti vähendada. 4. Eri tehnovõrkude kaitsevööndite kattuvus (eelnõu § 2 lg 5 kohane täiendus AÕSRS § 155 lg 6) 4.1. Elering peab positiivseks täienduseks tehnovõrkude kaitsevööndite kattuvuse reguleerimist seaduses. Samas sooviksime nimetatud lõike puhul välja tuua, et eelnõu kohaselt on eri tehnovõrkude kaitsevööndite kattuvust käsitletud vaid juhul, kui kattuvus esineb võrdsel määral. Samas esineb palju selliseid eri tehnovõrkude kattuvuse olukordi, kus ühe tehnovõrgu kaitsevööndi ruumiline ja ka nö sisuline ulatus on suurem ning teisel tehnovõrgu rajatisel väiksem. 4.2. Eri tehnovõrkude kaitsevööndite kattuvuse küsimust saab Eleringi hinnangul lahendada eelkõige lihtsa ja automatiseeritud andmebaasi näol, mis oleks seotud teiste riiklike andmebaasidega vajalike andmete kogumiseks. Sellisel viisil oleks tagatud kõikide olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndite andmete analüüs ning õige talumistasu suuruse arvestamine. Juhul, kui arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu sellisel kujul vastu võetakse ei näe Elering, et nimetatud lõiget oleks praktikas võimalik kasutada, kuna käesoleval hetkel ei ole võrguettevõtjatele teada teistele võrguettevõtjatele kuuluvate tehnovõrkude kaitsevööndid ja nende täpne paiknemine. 5. Saamata jäänud tulu (eelnõu § 2 lg 5 kohane täiendus AÕSRS § 155 lg 7) 5.1. Eelnõuga planeeritava regulatsiooni kohaselt seatakse talumistasu üheks komponendiks ka saamata jäänud tulu hüvitamine. Samas ei tulene eelnõust ega seletuskirjast, millise kulu hüvitamiseks eelnõus ettenähtud regulatsioon soovitakse kehtestada. Elering jääb oma 31.05.2016 vastuses käesoleva eelnõu väljatöötamiskavatusele antud arvamuses esitatud seisukoha juurde, et ei poolta lahendust, kus tehnovõrkude talumistasude osana hüvitatakse täiendavalt omandireformi käigus tagastatud maal asuvate tehnovõrkude talumise eest saamata jäänud tulu. Omandireform oli pikaajaline aastaid kestev protsess ning käesolevaks hetkeks on kõik omandireformi subjektid saanud seadusandja poolt sätestatud hüvitise. Lisaks sellele oli kõigile õigustatud subjektidele maa tagastamise hetkel teada avalikes huvides tehnovõrgu talumise kohustus. 5.2. Samuti ei saa Elering nõustuda lahendusega, kus saamata jäänud tulu hüvitamise saamise õigus tekib ka maaomanikel, kes on kinnisasja ostnud juba sellel asuva tehnovõrguga. Kinnisasja omandamisel tehinguga koos sellel asuva tehnovõrguga on omandaja vastava tehingu tegemisel Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  teadlik, et omandi kasutamisel esinevad kitsendused ning üldjuhul nimetatud kitsenduse tõttu on omandamise hetkel ka kinnistu väärtus olnud väiksem. Seetõttu ei ole Eleringi hinnangul põhjendav kinnisasja võõrandamise järgselt uuele omanikule saamata jäänud tulu hüvitamine. Peame vajalikuks regulatsiooni selles osas täiendada. 5.3. Seoses eelnõuga ettenähtud saamata jäänud tulu hüvitamisega peab Elering vajalikuks tähelepanu juhtida sellele, et elektri ning gaasi põhivõrgu puhul on võrguettevõtja poolt makstavad talumistasu maksed seotud võrgutariifi kujunemisega ja mistahes hüvitised maksavad lõppastmes ikkagi kõik tarbijad. Seega tasuvad kõik elektri- ja gaasitarbijad teatud kitsamale tarbijate ringile ettenähtava kompensatsiooni. Seepärast on vajalik talumistasu komponentide kujunemisel, sh maaomanikule hüvitatava nn saamata jäänud tulu kehtestamisel lähtuda sellest, et sellise regulatsiooni praktiline elluviimine toob suure tõenäosusega kaasa võrgutasude tõusu. Seetõttu on regulatsiooniga kavandatavate muudatuste mõjude analüüsi põhjalikkus erakordselt oluline. Eleringi hinnangul ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt analüüsitud, milline on hüvitusnõuete majanduslik mõju võrguettevõtjaile ja sellest tulenevad tõenäolised muudatused võrguteenuse hinnas. Elering juhtis nimetatule tähelepanu juba oma 31.05.2016 vastuses käesoleva eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Eleringi praeguste esmaste hinnangute alusel võib rääkida kavandatava muudatuse mõjust elektri võrgutariifi 1,14% ehk see tähendab hinnatõus tarbijale 1,14 % ulatuses. Lisaks eelnevale märgime, et samuti ei selgu eelnõu seletuskirjast, millistest kaalutlustest lähtuvalt soovitakse kehtestada saamata jäänud tulu hüvitise määraks 5%. Ka nimetatud väärtus mõjutab võrgutariifi kujunemist, mistõttu hinnang saamata jäänud tulu hüvitise määrale peaks olema seletuskirjas põhjendatud. 5.4. Samuti soovime juhtida tähelepanu sellele, et seaduseelnõus kavandatavad regulatsioonimuudatused ei käsitle vajalikke muudatusi maksuseadustes. Hetkel kehtiva regulatsiooni kohaselt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 15 kohaselt tulumaksuga ei maksustata asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 alusel tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses. Seetõttu, kui regulatsioon kehtestatakse sellisel kujul on tehnovõrgu talumistasu makset teostav isik kohustatud sellelt pidama kinni tulumaksu tulumaksuseaduses määratud ulatuses. Lisaks sellele, et nimetatu põhjustab väga olulise halduskoormuse tõusu talumistasu maksjale on ka tasu saajate ehk maaomanike suhtes tegemist ebaõiglase olukorraga, sest ka eelnevalt maksuvabana käsitletud maamaksu osa on tulumaksuga maksustatud. 6. Tehnovõrgu omanik kehtestab taotluse vormi ja taotluse menetlemise täpsema korra (eelnõu § 2 lg 5 kohane täiendus AÕSRS § 156 lg 8) 6.1. Elering ei poolda lahendust, millega talumistasu taotluse vormi ja menetlemise täpsema korra kehtestab iga võrguettevõtja eraldi. Käesoleval hetkel kehtiv AÕS § 1582 lg 2 alusel Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud taotluse esitamise kord ja vorm on kõigi tehnovõrgu omanike poolt kasutatav, mis tagab nii ühetaolisuse kui ka selguse maaomanikele, kes erinevatele isikutele sarnase sisuga taotlusi soovivad esitada. Eelnõuga ettenähtud muudatus põhjustab vaid tehnovõrgu omanikule suurt halduskoormust ning lisakulutusi, kuid see ei taga kinnisasja omanikule lihtsat ja arusaadavat viisi tehnovõrgu talumise eest hüvitise saamiseks, vaid tekitab segadust, sest iga terhnovõrgu omaniku poolt kehtestatud vormid ja menetluskorrad võivad olla erinevad. 6.2. Teeme ka ettepaneku täiendada eelnõud regulatsiooniga, mis lähtuks talumistasude hüvitiste makste tegemisel sarnastest põhimõtetest, mida rakendatakse maamaksu arvestamisel, kus maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Nimetatud täienduse põhjuseks on eelkõige olukorrad, kus kinnistu on tehnovõrguga vähesel määral kitsendatud (nt hõlmab kinnistut kaitsevööndist väike osa, kuid tehnovõrku sellel ei asu) ja seetõttu talumistasu hüvitis on mitmekordselt väiksem nimetatud tasu pealt makstavatest teenustasudest. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]  Elering on eelnevalt avaldanud omapoolset tahet panustada ning olla seaduseandjale abiks uue tehnovõrkude talumistasude metoodika väljatöötamisel. Avaldame lootust, et Justiitsministeerium peab võimalikuks ja vajalikuks ka eeltoodud tähelepanekuid eelnõu täiendamiseks arvesse võtta, tagamaks sel viisil talumistasude maksmist puudutava regulatsiooni selgus ja lihtsus ning seeläbi õiguskindlus kõikile osapooltele. Oleme jätkuvalt valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi ka järgnevates regulatsiooni väljatöötamise etappides. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Anneli Teelahk; 71 52 271 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail: [email protected]