Arvamus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (“tehnovõrkude talumise seaduse”) eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie: 18.10.2016 nr 8-1/7513 Tõnismägi 5 10119 Tallinn Meie: 07.11.2016 nr EC.1-5.1/3568-1 Arvamus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (“tehnovõrkude talumise seaduse”) eelnõu kohta Telia Eesti AS (edaspidi „Telia“) esitab käesolevaga arvamuse asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse “tehnovõrkude talumise seaduse” eelnõu (edaspidi “eelnõu”) kohta. Eelnõu väljatöötamine talumistasude osas on oodatud ja tänuväärne, kuid olles eelnõuga põhjalikult tutvunud, tuleb tõdeda, et eelnõus esitatud arvestuspõhimõtted on kohati liiga keerulised, et neid saaks praktikas mõistlikul viisil rakendada. Ühest küljest eeldatakse, et taotluse esitamine on osapooli võimalikult vähe koormav ehk ühekordne tegevus, kuid teisest küljest, talumistasu ühe komponendi (kantud kulude) hüvitamine näeb sisuliselt ette kulutuste iga-aastast tõendamist maaomaniku poolt, iga maatüki kohta iga- aastast andmete kogumist ja nende põhjal tasude välja- ja ümberarvutamist tehnovõrgu omaniku poolt. Leiame, et eelnõu põhimõtete kohaselt, kus tuleb arvestada erinevate komponentidega, nagu kulude reaalne kandmine, saamata jäänud tulu puhul maa sihtotstarbeline kasutamine, kaitsevööndite kattumine jne, on kinnistu omanikule väljamakstava tasu suurust arvestades talumistasu arvutamiseks tehtavad kulutused ressursile (aeg, töö) ühe kinnistu kohta ilmselgelt proportsioonist väljas. Seda enam, et maamaksu andmeid ei ole täna tehnovõrgu omanikul võimalik saada muul viisil, kui igakordselt kinnistu omanikult küsida. Selline lähenemine ei arvesta tänapäeva infoühiskonna võimalusi ning kohustab osapooli tegema ülearuseid, täiendavaid tegevusi. Samuti näeme, et taotletud hüvitiste põhjendatuse ja õiguspärasuse igakordne hindamine tehnovõrgu omaniku poolt olukorras, kus hüvitamisele kuuluvate kulude loetelu on jäetud lahtiseks, toob kaasa rohkesti vaidlusi. Talumistasu eelnõus väljapakutud viisil arvutamine ja kulude tõendamine ei loo õigusselgust juurde, vaid muudab talumistasu arvutamise iga kinnistu lõikes unikaalseks iga-aastaseks tegevuseks ning seetõttu ebamõistlikult koormavaks tehnovõrkude omanikele. Oleme arvamusel, et talumistasu arvutamine peaks olema selge ja arusaadav mõlemale osapoolele ning talumistasu arvutamine peaks lähtuma eelnõu § 155 lg-s 7 (saamata jäänud tulu) toodud arvutusmudelist. Eelnõu kohaselt on ka nimetatud tulu komponent seotud maa maksustamishinnaga, mis võimaldaks siduda selle maamaksu kulu hüvitisega. See muudaks tasu arvutamise kõigile osapooltele lihtsamaks ja läbipaistvamaks ning välistaks potentsiaalsed vaidlused. Võrreldes tehnovõrkude talumistasu eelnõud ja kehtivat kinnisasja hoonestusõigusega koormamise regulatsiooni, tundub et hoonestusõigus on kinnisasja omanikule vähem koormav kui tehnovõrgust tulenev kitsendus. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt on hoonestusõiguse kitsendus riigi maale hoonestusõiguse seadmise puhul maksimaalne tasu 5% maa maksustamise hinnast, mis tähendab, et tehnovõrkude puhul, mis koormavad kinnisasja kindlasti vähemal määral kui hoone, ei ole õigustatud tehnovõrgu talumise eest kehtestada suuremat tasu, kui see on hoonete puhul. Teeme ettepaneku rakendada tehnovõrkude eest makstava talumistasu juures analoogiat eelnõu § 155 lg-s 7 sätestatud valemiga ning siduda talumistasu kindla protsendiga maa maksustamise hinnast arvestades. Lisaks eeltoodud üldisele põhimõttele lihtsustada talumistasude arvutamise esitame oma ettepanekud ja kommentaarid konkreetsete eelnõu paragrahvide osas. 1. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) muudatused 1.1. Talumise tasu taotluse vorm. Eelnõu § 156 lg 8 sätestab tehnovõrgu omanikule kohustuse kehtestada talumistasu taotluse vorm ja menetlemise täpsem kord ning avaldada see oma veebilehel. Teeme ettepaneku jääda täna kehiva regulatsiooni põhimõtete juurde, kus talumistasu taotluse vorm on riigi poolt kehtestatud määrusega kõikidele tehnovõrkude omanikele ühine. Selline lähenemine tagab maaomanikule võrdse kohtlemise tehnovõrkude omanike poolt ning hoiab ära taotluse täitmise keerukuse. Näiteks, kui ühel kinnistul paiknevad erinevad tehnovõrgud, siis maaomanik peab erinevate tehnovõrkude omanikele esitama eelnõu kohaselt erineva sisuga ja vormiga taotlused. Ühtne vorm võimaldaks täita üks taotlus ning saata see erinevatele tehnovõrkude omanikele. 1.2. Tehnovõrgu talumistasu taotlemise kord a. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumine. Eelnõu § 156 lg 3 teine lause sätestab, et „Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule pärast täiendava taotluse esitamist lõikes 2 sätestatud korras. Antud sõnastuses jääb ebaselgeks, mis on see asjaolu, millisel juhul tuleb maaomanikul taotlus uuesti esitada. Kas eelnõuga mõeldud „asjaoluks“ on näiteks maa maksustamishinna muudatus? Teeme ettepaneku täiendada selles osas seletuskirja. b. Tasu saamise nõude aegumistähtaeg. Tehnovõrgu taotlemise tasu juures nõude aegumistähtaja kehtestamine (eelnõu § 156 lg 7) on ebavajalik. Aegumistähtaeg (mistahes nõuete) on Eesti õiguses (TsÜS, VÕS) juba reguleeritud ning lisaks loob eelnõus ja seletuskirjas toodu vastuolulisus ebaselgust juurde. Näiteks, kui tasu maksmise kohustus on 1. detsembril, siis miks algab aegumistähtaeg 1. juulil? Ja kui aegumistähtaeg ei luba tasu nõuda tagasiulatuvalt, siis milliseid nõudeid on õigus selle sätte alusel esitada? Teeme ettepaneku nõude tasu saamise nõude aegumistähtaeg (eelnõu § 156 lg 7) seadusest välja jätta. 1.3. Tehnovõrgu talumistasu suurus Nagu käesoleva pöördumise alguses viidatud, jääb eelnõu kohaselt ebaselgeks, millised kulud ja millises suuruses tuleb maaomanikule hüvitada. Seletuskirja kohaselt koosneb talumistasu kahest komponendist: kulude hüvitis ja saamata jäänud tulu hüvitis. a. Kantud kulude hüvitamine Kui saamata jäänud tulu hüvitise osas on eelnõu andnud selged juhised tasu arvutamiseks, siis kantud kulude hüvitamine on jäänud üldsõnaliseks ja sisustamata. Eelnõu § 156 lg 3 kohaselt on õigus nõuda selliste kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu. Seletuskirjas viidatakse eelkõige maamaksule ning ka kinnisasja korrashoiu kuludele. Leiame, et kui kulude hüvitamine on eelnõu kohaselt ikkagi vajalik, siis vajab kulude hüvitamine täpsemat sisustamist. Praegusel kujul eelnõus toodud sõnastuses on „kinnisasja korrashoiu kulud“ väga mitmeti tõlgendatav. Samuti on ebaselge, millises ulatuses tuleb tehnovõrgu omanikul neid kulutusi kompenseerida. Seletuskirjas on selgitatud, et koefitsiente rakendatakse ka kulude hüvitamisel, kuid eelnõust ei tule see välja. Näiteks sidemaakaabli puhul ei ole 100% maamaksu kompenseerimine õigustatud, kuna antud kitsendus ei takista maa igapäevast ja tavapärast kasutamist. Maa-aluste rajatiste puhul ei ole põhjendatud ka kinnisasja korrashoiu kulude (lume koristamine, muru niitmine jne) hüvitamine tehnovõrgu omaniku poolt. Teeme ettepaneku selguse loomise eesmärgil täpsustada eelnõu sõnastust (kas ja millistel juhtudel nähakse ette kinnisasja korrashoiu kulude hüvitamise kohustus ning millises ulatuses) ning täiendada seletuskirja. b. Saamata jäänud tulu Oleme arvamusel, et sõltuvalt tehnovõrgu paigaldusviisist talumistasu arvutamise aluseks olevad kitsenduse sisulise ulatuse koefitsiendid (eelnõu § 155 lg 5) võiksid olla rohkem diferentseeritud kui eelnõus toodud 0, 50 ja 100%. Leiame, et maa-aluste sideehitiste (üle 80% kogu Telia võrgust) poolt maaomanikule põhjustatav kitsendus on minimaalne ja ei takista maaomanikul maa sihipärast kasutamist niivõrd, et kitsenduse sisuliseks ulatuseks võiks hinnata 50%. Ettepanek täiendada koefitsientide tabelit (lisa 1) selliselt, et arvestataks Riigikohtu lahendis viidatud tehnovõrgust tuleneva kitsenduste intensiivsust ning kehtestatakse maa-alustele tehnovõrkudele väiksem koefitsient kui 50%. 1.4. Talumistasu miinimummäär Teeme ettepaneku kehtestada analoogiliselt maamaksu teadete väljastamise korraga (ei saadeta teadet, kui see jääb alla teatud summa) talumistasu väljamaksmisele miinimummäär. Pakume, et see summa võiks talumistasu puhul olla üks (1) euro, kuna selle summa väljamaksmisega seotud kulud on sageli suuremad kui väljamakstav summa ise ning alla euro suurune talumistasu välja maksmata jätmine ei kahjusta maaomanikku olulisel määral. Teeme ettepaneku kehtestada talumistasu maksmisel miinimummäär 1 euro. 1.5. Kinnistu omaniku enda tarbeks rajatud tehnovõrk Kui Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud „Maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses“ oli viidatud, et kinnistu enda tarbeks rajatud tehnovõrgu puhul ei peaks rakendatama talumistasu, siis eelnõus seda põhimõtet enam ei kajastata. Palume selguse huvides täiendada eelnõud ning sätestada põhimõte, et konkreetse kinnistu tarbeks välja ehitatud tehnovõrkude eest talumistasu ei maksta, vaid maksmine toimub vaid kinnisasja läbivate (teiste kinnistute tarbeks vajalike) tehnovõrkude eest. Vastasel korral võiks kinnistu omanik, kelle kinnistu koosseisus on maatulundusmaa, esitada talumistasu taotluse ka enda tarbeks rajatud tehnovõrkude eest. 1.6. Kaitsevööndite ruumiline kattuvus Eelnõu § 156 lg 6 sõnastus on ebapiisav talumise tasu arvutamiseks erinevate tehnovõrkude kaitsevööndite kattumise korral. Esiteks ei ole tehnovõrkude omanikel infot teiste tehnovõrkude paiknemise kohta ning kattuvuse väljaselgitamiseks puuduvad vajalikud andmed. Ainsad teadaolevad andmed on avalikult nähtavad Maa-ameti kitsenduste kihilt, mis on aga ligikaudse täpsusega ning informatiivsed (ei oma õiguslikku tähendust). Teiseks jääb eelnõu § 156 lg 6 sõnastusest arusaamatuks (mitmeti tõlgendatavaks), millise arvutuse alusel ja millises ulatuses peaksid tehnovõrkude omanikud kattuvate kaitsevööndite korral tasu maksma – eelnõus puudub selgus ja üheselt mõistetav arvutuse alus – kas iga tehnovõrgu omanik peab iga taotluse puhul hindama kõigepealt olukorda: kas on kattuvaid kaitsevööndeid, kas on võrdse sisulise ulatusega ning tegema vastavalt sellele arvutused ja maksma maaomanikule välja kas pool või kolmandik täistasust? Samuti on reguleerimata kaitsevööndite sisulise ulatuse erinevuse korral tasu maksmine – ristuvad näiteks elektri kõrgepinge liin ja side maakaabel – kas makstakse talumistasu täies ulatuses või on tehnovõrgu omanikul õigus arvestada maha kaitsevööndite kattuvuse ulatus? Teeme ettepaneku täiendada kaitsevööndite kattuvuse osas eelnõu sõnastust ja seletuskirja. 2. Maa hindamise seaduse muudatused Tehnovõrkude aluse maa maksustamishinna (eelnõu § 4) puhul jääb selgusetuks, mis on „tehnovõrkude aluse maa maksustamishind“, mille alusel Maa-amet selle välja arvutab ning kas tegemist on üleriigilise keskmise hinnaga või arvutatakse see välja iga maatüki kohta eraldi? Ja millisel kujul ja millisel viisil tehakse need andmed tehnovõrkude omanikele teatavaks? Teeme ettepaneku täiendada eelnõu sõnastust või seletuskirja. Lõpetuseks, Telia toetab eelnõuga loodavat selgust talumistasu arvutamisel maksmisel ning loodame, et ülalmainitud kitsaskohad leiavad eelnõu menetlemise käigus lahenduse ning et regulatsioon jõustatakse sellisena, et see on kõigile osapooltele ühtviisi arusaadav ja praktikas lihtsalt rakendatav. Oleme omalt poolt valmis ülaltoodud ettepanekuid täiendavalt ja täpsemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Holger Haljand operaatorüksuse direktor Ave Kiviberg 640 2890 [email protected] Tere Edastan Telia Eesti AS vastuse teie 18.10.2016 saadetud kirjale nr 8-1/7513. Parimate soovidega Mari Tänav assistent-dokumendihaldur Telia Eesti AS Tel: 640 2642 Mob: 5807 8212 [email protected]