Kooskõlastus

Väino Hallikmägi Teie 09.07.2018 e-kiri OÜ Teehoiu Partnerid [email protected] Meie 15.08.2018 nr 15-2/18/33374-2 Uruste-Põldeotsa jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Pärnu maakonnas Põldeotsa külas riigitee nr 19104 Põldeotsa tee km 1,08-1,48 ning nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi km 3,15 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ning valgustuse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga on kavandatud JJT, ristumiskohtade ja veeviimarite ehitus riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Projekti koosseisus on lahendatud JJT valgustuse ehitus riigitee km 1,08-1,48. JJT on kavandatud riigitee alusele maale Uruste oja ületamise kohal km 1,436-1,46 (205 m²), millega seoses on riigitee äärde km 1,42-1,475 ette nähtud kaitsepiire. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab OÜ Teehoiu Partnerid koostatud töö nr 1-17/2017 (Audru vald. Uruste-Põldeotsa kergliiklustee ehitus koos valgustusega) ja AS Triger koostatud töö nr 18002 (Kergliiklustee valgustus. Põhiprojekt) ning annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ja seletuskiri (vt Lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega. 1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks. 1.1. Riigitee aluse maa kasutamiseks andmise korral palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). 1.2. Maa võõrandamisel palume arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele. 2. JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS §43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. 4. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ 5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisad: 1. 172017_PP_Tee_Uruste-Põldeotsa_02_seletuskiri 2. asend leht 1 a3x1000 3. asend leht 2 a3x1000 Marek Lind 54501752 [email protected] 2 (2)  TH P OÜ Teehoiu Partnerid SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED.............................................................................................. 3 TEHNILISED TINGIMUSED ...................................................................................................... 4 JA KOOSKÕLASTUSED .............................................................................................................. 4 SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 5 1.Üldosa ....................................................................................................................................... 6 1.1.Projekteerimisel kasutatud juhendmaterjalid. ........................................................................ 6 1.2.Projekti koosseis..................................................................................................................... 7 2.Ehituspiirkonna klimaatiline, hüdroloogiline ja geoloogiline iseloomustus ...................... 7 2.1.Geodeetiline alusplaan ........................................................................................................... 7 2.2.Ehituspiirkonna geoloogia ..................................................................................................... 8 2.2.1.Tulemused .......................................................................................................................... 8 3.Olev olukord ja planeeritav lahendus. ................................................................................... 9 4.Teeosa tehniline lahendus ...................................................................................................... 9 4.1.Plaanilahendus........................................................................................................................ 9 4.2.Vertikaalplaneering ................................................................................................................ 9 4.3.Sademevee juhtimine ........................................................................................................... 10 4.4.Katend .................................................................................................................................. 10 4.5.Konstruktsioonid.Uruste sild ( truup ) ................................................................................. 11 4.6.Liikluskorraldus. .................................................................................................................. 11 4.6.Haljastus ,heakord. ............................................................................................................... 12 4.7.Keskkonnakaitse. ................................................................................................................. 12 4.8.Polügonomeetriapunktide kaitse. ......................................................................................... 12 4.9. Tehnovõrgud . ..................................................................................................................... 13 4.9.1. Tänavavalgustus .............................................................................................................. 13 4.9.2.Sideliinid .......................................................................................................................... 13 4.9.3.Elektriliinid ,kaablid .......................................................................................................... 13 5.Tööde teostamine .................................................................................................................. 13 5.1.Väljamärkimine .................................................................................................................... 13 5.2.Tööde teostamine ................................................................................................................. 14 5.3Teetööde tehnoloogia ............................................................................................................ 14 5.3.1.Ehitusobjekti ettevalmistamine. ........................................................................................ 14 5.3.2.Mullatööd .......................................................................................................................... 15 5.3.4.Ristumine kommunikatsioonivõrkudega. ......................................................................... 17 5.3.4.1. Elektriliinid , kaablid ..................................................................................................... 17 5.3.4.2..Sidetrassid .................................................................................................................... 17 5.3.5.Konstruktsioonid.Uruste truubi servaprussi ehitus. .......................................................... 18 5.3.6.Killustikaluste ehitus. ........................................................................................................ 19 Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 1 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 5.3.7.Asfaltbetoonkatete ehitus .................................................................................................. 20 5.3.8.Haljastus ,heakord. ............................................................................................................ 21 6.Kasutamis ja hooldusjuhend. ................................................................................................ 22 LISAD ......................................................................................................................................... 23 JOONISED.................................................................................................................................. 24 Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 2 TH P OÜ Teehoiu Partnerid PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 3 TH P OÜ Teehoiu Partnerid TEHNILISED TINGIMUSED JA KOOSKÕLASTUSED Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 4 TH P OÜ Teehoiu Partnerid SELETUSKIRI Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 5 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 1.Üldosa 1.1.Projekteerimisel kasutatud juhendmaterjalid. Projekti koostamisel on juhindutud alljärgnevatest normdokumentidest :  Tee projekteerimise normid Maj. ja taristuministri 05.08 2015 Määrus nr 106  Nõuded ehitusprojektile Maj. ja taristuministri 17.07.2015 Määrus nr 97  Omanikujärelevalve tegemise kord Maj .ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 80  Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide Maj. ja taristuministri Säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning 04.09.2015 määrus nr 115 hooldusjuhendile , selle hoidmisele ja esitamisele esi- tatavad nõuded.  Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja Maj. ja taristuministri nende nõuetele vastavuse ja tõendamise kord 22.09.2014 määrus nr 74 Maj. ja taristuministri  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded 03.08.2015 määrus nr 101  Tee –ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute Maanteeameti peadirektori loetelu 06.04.2016a. kk nr 0085  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise , ehitamise Maanteeameti peadirektori ja remondi juhis 05.01.2016 a. kk nr 0001  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 a. kk nr 0314  Liikluskorralduse nõuded teetöödel MKM 3.07.15 määrus Nr 90  Teetööde tehniline kirjeldus Maanteeameti peadirektori 19.01.2016 kk 14 Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 6 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 1.2.Projekti koosseis. Projekt koosneb kahest osast: Kaust I .Teedeehitus Kaust 2. Valgustus Teedeehitusliku osa on koostanud: OÜ TEEHOIU PARTNERID Reg .kood 11395094 MTR.EEP 003589 MTR.ELK 000089 Pardi 14 c ,Pärnu 80017 Tel. 44 25 972 Projekti juht : Väino Hallikmägi Tehnik : Villu Vapper Valgustuse osa on koostanud: AS TRIGER Rg.-kood: 10053247 MTR EL 10053247-0001 MTR EEP001311 MTR FPR000099 Papli 8, Pärnu, 80012 Telefon 44 31 414 Koostas: Reimo Ruubel 2.Ehituspiirkonna klimaatiline, hüdroloogiline ja geoloogiline iseloomustus 2.1.Geodeetiline alusplaan Projekti koostamisel on kasutatud OÜ Maamõõduteenistus poolt väljastatud alusplaani töö nr TM-236/17 ,18.09.2017. Alusplaan on projekteerijale üle antud tellija poolt . Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 7 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 2.2.Ehituspiirkonna geoloogia Projekteerimisala ehitusgeoloogiline uurimine on teostatud (REIB ) poolt. Töö nr GE - 2372 , „Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne . Uruste kergliiklustee „ . Tallinn ,nov 2017. Välitööd teostati 09.nov 2017. Kokku puuriti 14 puurauku, sügavusega kuni 1,8 m. Puurimisega määrati kindlaks ala pinnaselõige, hinnati pinnase omadusi visuaalselt ja kontrolliti põhjavee esinemist. Kihid kirjeldati puursüdamikus visuaalselt. Puuraugud tehti puurseadmega GM-100GTT, kasutati lööksüdamikpuurimist. Puuraugu minimaalne läbimõõt 108 mm. 2.2.1.Tulemused Uuringuala asetseb geoloogiliselt Lääne-Eesti madalikul, kus maapind on kaetud täite/mullaga ning sügavamal lasuvad meresetted. Uuringutega Kvaternaari setteid ei- läbitud. Aluspõhja moodustab ca 20…25 m sügavusel lasuv Kesk-Siluri Jaagarahu lademe lubjakivi. Uuringuala on tasase reljeefiga, kus maapinna absoluutkõrgused jäävad 7,0…8,45 m vahemikku. Puursüdamike läbilõigete täpsed kirjeldused on toodud lisas 1. Järgnevalt on iseloomustatud uuringusügavuses esinenud kihte. Puursüdamikes eraldati välja teekate ja 4 pinnase kihti: Teekate – Asfaldist koosneva kihi paksuseks mõõdeti 0,08 m. Teekatet puuriti puuraugus: PA 14. Orgaanikaga kruusane möllikas liiv (grSa) – Iseloomustab järgneva kihi seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Täide, mis katab maapinda, on 0,2…0,8 m paksune ning koosneb mullast, liivast, kruusast ja veeristest. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 6. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Kruusane möllikas liiv (grSa) – katab maapinda või lasub kuni 0,25 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 7,9…8,35 m. Kiht on 0,4…1,2 m paksune ning koosneb liivast, kruusast ja veeristest. Kiht ilmus puuraukudes: PA 4, 5, 14. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Muld – Kohati liivane kiht katab haljasaladel maapinda või lasub kuni 1,3 m sügavusel maapinnast, absoluutkõrgusel 6,9…8,35 m. Kasvupinnase maapinnapealne osa on täitelise iseloomuga, sügavamal lasuv mullakiht on aga looduslik. Kihi paksuseks mõõdeti 0,05…0,7 m. Muld ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13. Tegemist on mittedreeniva kihiga. Keskliiv (Sa) – Täitelise iseloomuga liivakiht lasub maapinnast 0,05…0,8 m sügavusel. Kiht on 0,4…1,05 m paksune, valdavalt kesktihe ning vastavalt veeoludele niiske kuni veeküllastunud. Looduslik liivakiht ilmus uuringupunktides maapinnast 0,35…1,6 m sügavusel, absoluutkõrgusel 6,4…7,15 m. Kiht on kesktihe kuni tihe ning vastavalt veeoludele niiske kuni veeküllastunud. Loodusliku liivakihi lamam jäi uuringusügavusest Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 8 TH P OÜ Teehoiu Partnerid sügavamale. Kiht ilmus puuraukudes: PA 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14. Tegemist on vähesel määral külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Põhjavesi ja niiskuspaikkonnad Pinnakattes ja aluspõhjalises lubjakivis on moodustunud ühtne vabapinnaline põhjaveehorisont. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase registreeriti uurimistööde ajal (9. novembril 2017. a.) puuraukudes maapinnast 0,4…1,7 m sügavusel, absoluutkõrgusel 6,25…7,15 m. Kõigis puuraukudes veetaset ei ilmunud, aga kuna geoloogilises lõikes esinevad halvasti vett juhtivad pinnased ning veetasemed mõõdeti puurimisega samal päeval siis võib püsiv veetase asuda uuringusügavusel. Ala põhjavesi toitub peamiselt sademetest ja lume sulamise veest. Vee liikumine on vastavalt reljeefi langusele. Veetaseme sügavusi ja absoluutkõrgusi on võimalik jälgida puurtulpade kirjeldustes lisas 1. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond II niiskuspaikkonda. 3.Olev olukord ja planeeritav lahendus. Projekteeritaval trassil hetkel jalakäijatele mõeldud tee puudub . Projekteeritud kergliiklustee on varem ehitatud kergliiklustee Audru kool –Uruste bussipeatus jätkuks. Põhilisteks tee kasutajateks on Põldeotsa küla elanikud ja koolilapsed. Teelõik, algab Audru- Tõstamaa – Nurmsi teel ( riigitee nr 19101 ) kulgeb piki olemasolevat metsarada ja metsaalust teed . Jätkub piki Põldeotsa teed ( tee nr 19104 Audru-Tõstamaa – Nurmsi ), tee paremas servas . KLT ületab Uruste jõe kasutades olevat Uruste silda ( nelikant r/b torudest binokkel truup ).Pärast Uruste silda on teetrass viidud maanteest eemale ja kulgeb kraavi ja kõrgepingeliini vahel. Kergliiklustee lõpeb Uruste bussipeatuses. 4.Teeosa tehniline lahendus 4.1.Plaanilahendus KLT kopeerib plaanis kõrvalasuvaid sõiduteid . Kaugus kõrvalasetsevast riigimaantest nr 19104 Audru-Tõstamaa – Nurmsi on minimaalne võimalik ,et võimalikult vähe oleks maade võõrandamisi kuid viidud väljapoole teekitsevõõndit . Sõidutee ja KLT vahel on vajalik kasutada kaitsepiiret ainult Uruste silla tsoonis. KLT on 2,5 meetrit lai. Teele rajatakse peenrad 0,25 m. Teele puhkekohti ei rajata. 4.2.Vertikaalplaneering Kavandatava jalg –ja jalgrattateel on valdavalt ühepoolne põikkalle 2%. Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 9 TH P OÜ Teehoiu Partnerid Pikiprofiili kõrgused on antud tee teljel sõidutee katte peal. Pikiprofiili kõrgusi võib nimetada soovituslikuks ning koostöös omanikujärelevalvega võib kõrgusi muuta kui on küsimus sadevete ärajuhtimises. 4.3.Sademevee juhtimine Sadeveed juhitakse kõnniteelt piki ja põikkalletega üldjuhul olemasoleva kraavi poole . Lõikudes kus on kraavid suunatakse sadevesi kraavidesse. 4.4.Katend Kõnnitee katend: TÜÜP I (Põhikatend) PK 2+50 – PK 8+77.98 -tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 h=5cm -Paekillustikust fr 16/32 alus h= 20 cm -Dreenkiht .liiv filtratsioon min1m/ööp h=20 cm Sõidutee katend : TÜÜP II PK 0+00-PK 2+50 -Tihe a/b A/C 12 surf 70/100 h= 6 cm -Paekillustikust fr 16/32 alus h= 20 cm -Dreenkiht .liiv filtratsioon min1m/ööp h=20 cm Sõidutee katend : TÜÜP III Mahasõit riigiteelt PK 6+70 -Tihe a/b A/C 12 surf 70/100 h= 6 cm -Oleva katendi freesimine h=6 cm Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009 , EVS 901-2:2009 ,EVS 901-3:2009 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ , kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314. Nõuded asfaltsegudes kasutatavatele jämetäitematerjalidele: AC 12 surf , AC 8 surf: -Terastikuline koostis GC 85/20 -Plaatsusteguri maks.väärtus FI 25 - Los Angelese teguri maks.väärtus LA 30 ( tardkivi killustik) - Külmakindlus F2 - Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. - AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1 Kasutatav bituumen -70/100 Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 10 TH P OÜ Teehoiu Partnerid Nõuded killustikaluse materjalidele: lubjakivikillustiku kategooriad -Terastikuline koostis Gc85-15 (tab.2) -Plaatsusteguri maksimaalne väärtus FI35 (tab.5) -Purustatud pindade osakaal C50/10 (tab.7) -Peenosiste maksimaalne väärtus f4 (tab.8) -Los Angeles`e teguri maksimaalne väärtus LA35 (tab.9) -Külmakindlus F4 (tab.20 ) Dreenkihis kasutatakse liiva mis sisaldab sõela 0,063 läbivaid osiseid kuni 10%. Terakoostis vastavalt EVS-EN 933-1:2012 ( pesemine ja sõelumine järgi ) Filtratsioonitegur min 1m/ööp , vastavalt EVS 901-20:2013 4.5.Konstruktsioonid.Uruste sild ( truup ) KLT ületab Uruste silla PK4+80,74. Uruste silla kohta andmed Maanteeameti sillaregistris puuduvad. Tegemist on kaheavalise r/b nelikant truubiga. Avade siseläbimõõt 3x4 m. Truubi seisukord vaatluse ajal ( okt 2017 ja jaan 2018 ) oli hea. Lähemal vaatlusel truubis veeläbijooksu katendi alt ei olnud. Kuival ajal töötab üks ava. Kõrgveega ilmselt läbib vesi mõlemat ava. Truubile on ehitatud r/b koonused . Peenra ja nõlva materjali vette varisemise kaitseks on truubi peale laotud üks rida vundamendiblokke mõõtudega 2400x600x400 ,lapiti. Paigalduseks on ilmselt kasutatud mörti või betoonisegu. KLT ehituse käigus tuleb vundamendiblokid demonteerida ning valada monoliitne r/ b ääretala ristlõikega 0,30 x 0,40 pikkusega 12,25 ( koos konsoolsete tiibadega ) . Ehitusalasse jääva truubi pealispind puhastatakse ja rajatakse uus hüdroisolatsioon . Tee alla jääva truubi ( jätkukoha ) isolatsiooni ei tohi vigastada. 4.6.Liikluskorraldus. Riigiteel nr 19104 ,Audru –Tõstamaa –Nurmsi kiiruspiiranguks 90km/h .Lõigus PK 4+58-PK 5+35 tuleb paigaldada sõidutee ja KLT eralduseks kaitsepiire, ohjeldamise tase N2W4. Kaitsepiirde postide paigaldus ja kinnitus servaprussile vastavalt tootja paigaldusjuhendile . KLT riigiteid ei ületa. KLT ületab ühte kohalikku teed – Rebasefarmi tee. KLT on ühiskasutuses autotranspordiga lõigus PK 0+00 –PK 2+50 . Liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja teekattemärgistus teha vastavalt liikluskorralduse joonistele ja standarditele EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 614:2008. Liiklusmärkide postid ja tarvikud ning torupiirde detailid peavad olema terasprofiilist ja kuumtsingitud. Torude Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 11 TH P OÜ Teehoiu Partnerid minimaalne läbimõõt 60 mm ja seinapaksus min 2mm. Kasutada 0 tüüpsuurusega märke kergliiklusteel ja II tüüpsuurusega märke sõiduteel, kaetud vastava klassi valgustpeegeldava kilega. Märgi tagakülg, kere ja kinnitusdetailid peavad olema halli värvusega, välistamaks valgustpeegeldava toime. Liikluskorraldusvahendid peavad vastama standardis EVS613:2001 /A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ välja toodud tehnilistele nõuetele, mis on toodetud alumiiniumplekile. Teekattemärgistus teha termoplastikuga , millele on lisatud klaaskuule vähemalt 300g/m2. Kõnnitee kohale pandud märgi allserva kõrgus peab olema vähemalt 2,5 m kattest. Enne tööde algust koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt (LKP) . Enne Liikluskorraldusvahendite paigaldamist vaadata olukord üle koos vallavalitsuse majandusosakonna LK spetsialistiga. 4.6.Haljastus ,heakord. Kergliiklustee äärde rajatakse haljastatud peenrad laiusega 0,25 m . Kasvumulla paigaldus ja murukülv tehakse vastavalt plaanijoonistele. Tee kohale jäävad puu harud tuleb arboristil maha saagida .Tee kohal peab ehituse ajal jääma gabariit 2,5 m. Puu langetamiseks taotletakse luba tellijalt 4.7.Keskkonnakaitse. Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi ,standardeid , norme ja juhiseid mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse 74 –le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004.a. määruses nr.102 „ Jäätmete ,sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“.( RT I 2004 ,23,155 ) Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised ,kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Vähendamaks sotsiaalseid mõjusid tuleb tagada ,et tööriistad ja tee-ehitusmasinad oleksid varustatud korras summutitega ja töid teostataks normaalsel tööajal . Päevavalgel ning kuival perioodil vähendatakse tolmu tekkimist vihmutamisega. Uruste truubi remondil tuleb kaevetöödel ja servaplokkide demontaažil vältida lammutus- jäätmete sattumist vette. 4.8.Polügonomeetriapunktide kaitse. PP nr 34 asub PK 0+13,40 ,teljest 3,3 m parema PP nr 35 asub PK 1+59 ,teljest 6,0 m vasakul Enne tööde algust tähistada märk ja tagada märgi säilimine kogu ehitustööde perioodil. Hävimise korral on töövõtja kohustatud märgi taastama. Geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus ,mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust , takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi ( ruumiandmete seadus §26 ).Kui ehitustöid teostatakse märgi kaitsevõõndis , tuleb enne tööde algust tellida märgi Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 12 TH P OÜ Teehoiu Partnerid kontrollmõõdistamine. Põhivõrgu punktide ümbertõstmist, mõõtmist ja tasandamist saab teostada põhivõrgu tööde litsentsi omav firma. Kõik geodeetiliste märkidega seotud probleemid lahendada koostöös tellijaga. 4.9. Tehnovõrgud . 4.9.1. Tänavavalgustus Kergliiklustee valgustuse ehitamist käsitleb eriosa projekt. „Uruste –Põldeotsa kergliiklustee valgustus.Põhiprojekt .“ AS Triger töö nr 18002 .Pärnu 2018 4.9.2.Sideliinid Käesoleva projekti raames side kaabel- ja õhuliine ümber ei ehitata. Tööde tsooni jäävad kaabellinid tuleb kaitsta või paigaldada torusse. Tööde tsooni jäävad kaabelliinid: -PK 0+00 –PK 0+20 ristuvad sidekaablid -PK 0+05 –PK 1+50 sidekaabel teepeenra piirkonnas ( paremal ) -PK 0+05 – PK PK 3+50 sidekaabel teepeenra piirkonnas ( vasakul ) -PK 1+55 – PK 2+50 ELA 102 sidekaabel teepeenra piirkonnas ( paremal ) -PK 2+50 ristumine ELA 102 sidekaabliga -PK 4+50 - PK 4+55 ristumine sidekaabliga -PK 4+55–PK 7+75 sidekaabel paremal töödetsoonis ( peenra ja nõlva all ) -PK 7+75 – PK 8+55 sidekaabel ehitatava tee muldkehas Kõigi kaablite lasumissügavus pinnases teadmata. 4.9.3.Elektriliinid ,kaablid Käesoleva projekti raames elektri õhuliinide ja elektrikaablite ümberehitust ei ole ettenähtud . Projekteeritud kergliiklustee töödetsooni jäävad: -PK 0+75 ristumine 35-110 kv kõrgepinge õhuliiniga -PK 1+26 ristumine 1-20 kv õhuliiniga -PK 1+44 ristumine 1-20 kv õhuliiniga -PK 6+00 – PK 8+25 kulgeb paralleelsed teega 1-20 kv õhuliin -PK 8+30 ristumine 1-20 kv õhuliiniga 5.Tööde teostamine 5.1.Väljamärkimine Tee väljamärkimiseks kasutada digitaalset plaani ja tahhümeetria väljamärkimist. Tähistada piketaaz ning paigaldada ajutised reeperid ( vajadusel). Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 13 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 5.2.Tööde teostamine Tööde teostamisel lähtuda Audru valla kaevetööde eeskirjadest ja Teetööde tehnilistest kirjeldustest ( Tehnilised kirjeldused) . Muud juhised ja nõuded on esitatud sissejuhatavas osas. Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad normdokumentides muudatused mis võivad oluliselt mõjutada ehitusmaksumust ,siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lähtuda pakkumisdokumentatsioonis toodust. Töövõtja peab teostama kõik tööd vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil ,mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Tehniliste Töökirjeldustega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele , missugused on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab nt .maaomanikud –tööde teostamisel nendele kuuluval maal või piirinaabruses. Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha ,siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Liikluskorralduse skeem igaks konkreetseks remondiolukorraks koostada eraldi ja kooskõlastada LV liiklusohutuse spetsialistiga . Juhinduda Majandus –ja Kommunikatsiooniministri määrusest „ Liikluskorralduse nõuded teetöödel. Telljia , ehitaja , projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad viivitamatult , omal algatusel avastatud vigadest , puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest ,millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigis projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne , kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 5.3Teetööde tehnoloogia Tööde teostamisel lähtuda Audru valla ehitusmäärusest , kaevetööde eeskirjadest ja Teetööde Tehnilistest Kirjeldustest ( Tehnilised töökirjeldused) 5.3.1.Ehitusobjekti ettevalmistamine. Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine KLT ehitusele ettejäävate puude raadamiseks taotleda raieluba vastavalt kehtivale korrale. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt või inseneriga konsulteerides määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 14 TH P OÜ Teehoiu Partnerid võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal 5.3.2.Mullatööd Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud veekogumiskohtadesse. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele võib toimuda siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt. Või vastavalt inseneri juhistele. Välja kaevatud sobivat pinnast, mis projekti järgi ei kuulu ülejäägi hulka, ei tohi objektilt ära vedada, välja arvatud need juhud, kui selleks on olemas inseneri kooskõlastus. Vastavuse kontroll Vastavuse kontroll tuleb teostada vastavalt kehtivale „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ määrusele. Süvendi kõrgusarvud võivad erineda ette antud projektkõrgusest ±3cm võrra. Süvendi laius telje ja serva vahel võib erineda projektsest +10cm või –5cm, põikkalded võivad erineda projektkalletest kahepoolse põikkaldega teedel ±0,5% ja ühepoolse põikkaldega teedel ±0,3% võrra. Süvendi pinnaste tihendustegurid kt peavad vastama „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ tabelile nr 4. Liivpinnasest süvendi vähimad tihendustegurid kt ja tihedusnäitajad T peavad vastama „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ tabelile nr 5. Kui projekt ei ole andnud ette nõudeid pinnase tihendamise kontrollimiseks, tuleb pinnase tihendamist süvendis ontrollida kolmes ristlõike punktis iga 100m tagant. Mullete ehitamine Materjalinõuded Mullete ehitamiseks kasutatav pinnas peab vastama projektis esitatud nõuetele ja olema pärit kas ehitusobjektilt (nn ehituseks sobiv täitepinnas) või karjäärist (nn juurdeveetav täitepinnas). Ehitamine ja töö Mullete ehitamisel tuleb lähtuda „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Muldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ ning Maanteeameti peadirektori 14.02.2013 käskkiri nr 0069. Ettevalmistus Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 15 TH P OÜ Teehoiu Partnerid Enne mullatööde alustamist peab töövõtja esitama insenerile muldkeha mahamärkimise kontrollmeetodi kirjelduse, mille insener üle vaatab ja seda vajadusel parandab ja/või täiendab. Peale muldkeha mahamärkimist peab töövõtja kontrollima, et muldkeha asukoht looduses vastaks joonisel antud trassi plaanile ning et muldkeha kõrgused ja laiused vastaksid joonistel antud pikiprofiilile ja ristprofiilidele. Töövõtja peab omal kulul hankima muldkeha mahamärkimiseks vajaminevad vahendid (tikud, vaiad, märktara jms). Kõik mahamärkimisvahendid peavad olema inseneri pool aktsepteeritud. Peale vajalikus ulatuses raadamis- ja juurimistööde tegemist tuleb enne mulde pinnase paigaldamist mulde alla jääv ala ette valmistada . Olenemata ehitatava mulde kõrgusest, tuleb mulde aluspinnas tihendada kuni 0,5m sügavuselt katendi alumisest servast püsikatendite korral tihendustegurini, mille väärtus on vähemalt 1,00. Kerg- ja siirdekatendi korral peab tihendustegur olema vähemalt 0,98; Ehitamine Muldkeha koos teepeenarde, juurdepääsu- ja pealesõiduteedega, taskute ja parkimisaladega tuleb ehitada vastavuses trassi plaani, pikiprofiili ja ristprofiilidega. Mullete ja süvendite nõlvad peavad olema profileeritud vastavalt joonistel antud kalletele. Mullete pinnas peab olema sobiv, vastama projektis esitatud nõuetele ja pärinema kas objektilt või karjäärist. Pinnas tuleb paigaldada kihiti ristlõike kogu laiuses. Pinnas tuleb laiali lükata ühtlaste kihtidena buldooseri, greideri või mistahes muu vahendiga. Iga kiht tihendada eraldi. Tihendatavad kihid, kaasa arvatud alumise kihi all olev kobestatud pinnas, võivad olla sõmeras olekus maksimaalselt 60 cm paksused ja seejuures ei tohi olla paksemad sellest, mida tihendusmasinad nõuetekohaselt tihendada suudavad. Pinnase niiskusesisaldus peab olema lähedane tihendamiseks vajalikule optimaalsele niiskusele. Tihendamise alguses võib niiskusesisaldus olla optimaalsest niiskusest madalam. Kui pinnas on liiga kuiv, tuleb seda niisutada veega. Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli, vibrorulli ja/või mõne muu inseneri poolt heaks kiidetud tihendusmasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamist alustatakse täidendi äärtest suunaga ehitatava täidendi telje poole, kusjuures rullimisel peab rullmisjälg ulatuma vähemalt poole rulli laiuselt üle eelneva rullimisjälje. Tihendatavat ala tuleb rullida seni, kuni pinnas on muutunud ühtlaselt tihedaks. Liivpinnasest muldkeha vähimad tihendustegurid kt ja tihedusnäitajad T peavad vastama „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“ tabelile nr 5. Muldkeha tihendamine tuleb teostada vastavalt „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Muldkeha pealispinna viimistlemine Kui muldkeha on vastavalt trassi plaanile, pikiprofiilile ja ristprofiilidele valmis ehitatud, peab tulemuseks olema lõplik, inseneri poolt aktsepteeritud pealispinnaga muldkeha. Muldkeha pealispinna tasaseks ja ühetaoliseks viimistlemine peab toimuma vastavalt joonistel näidatud ristprofiilidele Enne seda, kui muldkeha pealispinna ja nõlvade nõuetele vastavus ei ole inseneri poolt kinnitust leidnud, ei tohi muldkehale paigaldada katendi aluse ehitamiseks ettenähtud materjali. Vastavuse kontroll Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 16 TH P OÜ Teehoiu Partnerid Muldkeha ehitamisel kontrollitakse muldkeha ehituskvaliteeti vastavalt kehtivale „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ määrusele. Kui projekt ei anna ette nõudeid pinnase tihendamise kontrollimiseks, tuleb mulde pinnase tihendamist kontrollida mulde kolmes ristlõike punktis. Kui muldkeha on kuni 3m kõrge, teha seda iga 100m tagant. Kui muldkeha on kõrgusega üle 3m, teha seda iga 50m tagant. Ehitatava muldkeha terakoostist kontrollitakse vastavalt projektis kehtestatud nõuetele, kuid mitte harvem kui üks kord iga 3000m3 muldesse paigutatud pinnase kohta. Pinnasest võtab proovid ja viib läbi nende laboratoorse katsetamise töövõtja koostöös inseneriga vastavalt kehtivatele juhenditele ja normidele, filtratsioonimooduli määramisel tuleb lähtuda Maanteeameti peadirektori 16.02.2012a käskkirjast nr 0065. Dreenkiht Materjalinõuded Nõuded materjalidele peavad vastama „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ määrusele ja „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ määrusele . Dreenkihina võib kasutada looduslikku kruusliiva, kui see sisaldab kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063mm ja liiva või sõelmeid, mille massist vähemalt 90% läbib sõela 2mm; märgsõelumisel võib looduslik liiv sisaldada kuni 10% peenosiseid, mis läbivad sõela 0,063mm. Dreenkihi paksuseks on 20cm , dreenkihi põhja põikkalle ≥4% Dreenkiht tuleb tihendada tihendustegurini vähemalt 0,98. Dreenkihi materjalile kehtib filtratsiooninõue , min 1,0 m/ööp. 5.3.4.Ristumine kommunikatsioonivõrkudega. 5.3.4.1. Elektriliinid , kaablid Projekteeritav kergliiklustee asub Elektrilevi OÜ õhuliinide ja kaablikaitse tsoonis. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevõõndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist Elektrilevi OÜ ga . Kaablite läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Ehitustöödel jälgida , et olemasolevate elektrikaablite sügavus maapinnast jääks min. 0,7 m ja ristumisel ning paralleelselt sõiduteel 1.0m . Arvestada ,et kaablist 20-30 cm kõrgemale on paigaldatud märke –hoiatuslint. Hoiatuslindi vigastamisel hoiatuslint taastada . OÜ Elektrilevi kaablikaitsetsoonis teostada kaevamistööd käsitsi. Kaevikute kaevamisel kohtades mis ohustavad ol.elektrikaableid , kaevata V-kujuline kaevik või toestada kaeviku sein ,et vältida vajumisi ja varinguid , mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta kaabel nõuetekohaselt. Paljandunud kaablid paigaldada pooleks lõigatud kaablikaitse torudesse. 5.3.4.2..Sidetrassid Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 17 TH P OÜ Teehoiu Partnerid Enne tööde algust tuleb koos ehitajaga üle vaadata olemasolevad siderajatised . Enne tööde algust kohale kutsuda Telia Eesti AS järelevalve siderajatiste täpsustamiseks looduses. Töötamisel siderajatiste kaitsevööndis, kasutada masinaid ja tehnoloogiaid mis ei kahjustaks sidekanalisatsiooni ja muid siderajatisi. Tegevuse korraldamisel juhinduda liinivaldajate poolt kehtestatud korrast. Liinirajatise kaitsevõõndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus , mis võib ohustada liinirajatist. Kaevetöödega paljanduvad kaablid tuleb paigaldada d=120 kaablikaitsetorusse 5.3.5.Konstruktsioonid.Uruste truubi servaprussi ehitus. Truubi peal olev pinnas kõrvaldatakse. Lammutatakse paigaldatud vundamendiplokid. Truubi serv karestatakse valatava servaprussi laiuselt . Paigaldatakse ankrud servaprussi valamiseks. Truubi pealispind puhastatakse ja paigaldatakse ( vajadusel ) kuni 5 cm paksune tasanduskiht , taastatakse hüdroisolatsioon . Paigaldada kahekihiline kleephüdroisolatsioon DeckProof C5 või vastav. Hüdroisolatsioon paigaldada ka truubi külgedele ca.0,5 m ulatuses. Kleephüdroisolatsioon paigaldada vastavalt joonisele kuni servaprussini .Servaprussi juures tehakse ülespõõre ca 5 cm . Hüdroisolatsioonile paigaldatakse liivakiht mis töötab nii kaitsekihina kui killustikaluse aluse dreenkihina. Nõuded servaprussi ehitamise materjalidele: Betoon: keskkonnaklass vastavalt ENV 206 ja EVS 814:2003; XC2; XD3; XF2; KK2 Vastavalt konstruktsioonijoonistele peab betoon olema vähemalt klass C30/37 normaalbetoon. Toodete omadused nagu tugevus, ilmastiku ja korrosioonikindlus peavad Tellija nõudel olema katseliselt ja arvutuslikult tõendatud. Poore tekitava lisandi betooni tugevust vähendav mõju peab olema tsemendi hulga määramisel arvesse võetud ja vesi-tsementtegur hoitud võimalikult madal. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumi. Tootja peab teadustama Tellijat vajaliku külmakindluse tagamiseks kasutatavast meetodist ja esitama tellija nõudmisel testide tulemused. Sarrus: Sarrusteraseks kasutatakse terast B500B vastavalt standardile EVS-EN 10080:2006 „Teras betooni tugevdamiseks“. Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 18 TH P OÜ Teehoiu Partnerid Sarruse kaitsekiht 40 mm ja ei tohi kusagil olla nominaalsest väiksem kui 5 mm. Varraste ülekate töötavatel sarrustel 40 läbimõõtu, konstruktsioonisarrustel 30 läbimõõtu. 5.3.6.Killustikaluste ehitus. Aluste ehitamine Töö sisaldab kõiki vajalikke tootmisseadmeid, tööjõudu, varustust ja materjale ning kõigi tööde teostamist, kaasa arvatud segamine, vedu, laotamine, tihendamine ja katsetamine, nagu lepingus kirjeldatud. Materjalinõuded Sideainega töötlemata ja orgaaniliste sideainetega töödeldud aluste ehitamisel kasutatud materjalide omadused peavad vastama käesoleva seletuskirja ptk .4.4. nõuetele. Alus tuleb ehitada projektikohastest materjalidest. Töövõtja peab materjalide kasutamiseks saama inseneri heakskiidu esitades kasutatava materjali vastavusdeklaratsiooni või sertifikaadi. Materjalid tuleb enne töödes kasutamist katsetada, tööde ajal tuleb iga uue partii vastavust kontrollida katsetega Ehitamine ja töö Tööd tuleb teostada vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhend" ja „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ määruse nõuetele. Vastavuse kontroll Aluste geomeetrilised parameetrid peavad vastama projektile ning visuaalsel hindamisel peab kate olema ühtlase pinnaga. Trassi plaani, pikiprofiili ja ristprofiilide kontrollimine tuleb teostada vastavalt kehtivale „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ määrusele. Kihi geomeetriat kontrollitakse iga 25 m tagant, lubatud on järgmised suurimad hälbed projektsest: • telje kõrgus ± 30 mm; • valmis killustikaluse mistahes punktist võetud juhuslik proov ei tohi sisaldada üle 7 % 0,063 mm väiksemaid osiseid. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN või INSPECTOR seadmega, vähemalt iga 100 meetri tagant ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 0,5 meetri kaugusel) ning teesse rajatud kommunikatsiooni tagasitäite kohal ja kaevuluukide kõrval. Mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi seejuures olla väiksemad kui 120 Mpa kõnniteel ja 160 MPa sõiduteega ristuvatel osadel ja sõiduteel. Juhul, kui aluse ehitamisel kasutatav materjal hakkab purunema enne nimetatud elastsusmoodulite väärtuse saavutamist, lepitakse kvaliteedi tagamise meetmed kokku tellijaga. Terakoostise mittevastavusel nõuetele peab töövõtja viima materjali vastavusse nõuetega. Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 19 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 5.3.7.Asfaltbetoonkatete ehitus Materjalinõuded Asfaltsegudes kasutatavad täitematerjalid peavad vastama projektile, „Asfaltist katendikihtide ehitamise juhis“ ja standardile EVS 901-1. Sideained (bituumen või modifitseeritud bituumen) peavad vastama standardile EVS 901-2 ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis EVS 9013 sätestatud tingimustele (temperatuurirežiim) ja kinnitatud seguretseptile (sisaldused). Asfaltsegudes võib kasutada lisandeid, mis vastavad EVS-EN 901-3 punkt 4.5 nõuetele. Asfaltbetoonsegu retsepti koostab Töövõtja vastavalt projektis sätestatud parameetritele, „Asfaltist katendikihtide ehitamise juhis“ ja EVS 901-3 nõuetele ning selle kooskõlastavad Tellija ja Insener (omanikujärelevalve esindaja). Seguretseptis peavad olema täidetud kõik vastava segu margile nõutavad lahtrid ja neis esitatud andmed peavad olema tõendatud materjali tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsioonidega ja katseprotokollidega. Ehitamine ja töö Asfaltbetoonkatted ehitatakse vastavuses MA juhisele „Asfaltist katendikihtide ehitamise juhis“. Vastavuse kontroll Paigaldatud asfaltbetoonkate peab vastama vähemalt määruses „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ toodud miinimumnõuetele. Muudes teetööde dokumentides rangemate nõuete esinemise korral rakenduvad rangemad nõuded. Segu kvaliteeti kontrollitakse tehases võetavate proovidega (EVS-EN 933-1 metoodika), mis võetakse segu tootja poolt vastavuses EN 12697-27 nõuetega arvestusega vähemalt üks proov iga 500 tonni segu kohta ja vähemalt üks proov vahetuses ning objektil tööde käigus võetavate proovidega (laoturi teo välimise otsa juurest või vahetult laotatud kihist arvestusega vähemalt üks proov laotatud paani kilomeetri kohta), mis võetakse kolmes osaproovis, millest üks jääb tootjale, kaks omanikujärelevalve esindajale (üks laborisse, üks hoiule). Osaproovi mass peab olema kuni 20 mm terasuurusega segudel vähemalt 3 kg, üle 20 mm segudel 6 kg. Paigaldatud kihi ja tihendustööde kvaliteeti kontrollitakse puurimiste abil (vastavuses „Asfaltist katendikihtide ehitamise juhis“ toodud puurkehade võtmise skeemile). Katte geomeetria mõõtmised tuleb teostada kogu objekti ulatuses iga 25m tagant. Lubatud hälbed on alljärgnevad: • tee telje kõrguse erinevus projektist ±20 mm mõõdetuna ehitamiseks rajatud mõõdistusvõrgu lähima punkti suhtes; • põikkalde erinevus projektist ühepoolse kattega teedel ±0,3%, kahepoolse kattega teedel ±0,5%; • kaugus tee telje ja katte serva vahel -0 mm kuni +100 mm; • sademevesi peab paigaldatud katetelt ära jooksma; • tasasuse kontroll tuleb läbi viia kogu ehitatud katendi ulatuses määrates IRI ja aladel, kus ei saa IRI määrata, mõõtes pilu 3 m lati all katte äärtele mitte lähemal kui 1,5 m kui Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 20 TH P OÜ Teehoiu Partnerid mõõdetakse tasasust pikisuunas ja 0,5 m kui mõõdetakse põiksuunas, pilu suurus ei tohi ületada 5 mm Kihi paksuse lubatud kõrvalekalded on toodud Maanteeameti juhises „Asfaltist katendikihtide ehitamise juhis“. Tööde vastuvõtmine ja katsetamine toimub vastavalt „Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri“. Enne kattekiht AC surf segu paigaldamist krunditakse alumine kiht bituumenemulsiooniga BE 50R kulunormiga 0,2 kg /m2. Samuti krunditakse kiilutud killustikalus . 5.3.8.Haljastus ,heakord. Tööd lõpetatakse haljastustöödega ja liikluskorraldusvahendite paigaldamisega. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks ,vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada nõlvad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus nõlval on 10 cm. Haljastatav maapind tuleb planeerida (vajadusel täita), katta kasvumulla kihiga ca 10 cm paksuselt ning külvata muru. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumullaks paksusega 10 cm kasutada mineraalmulda, nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 5.5 – 7.0). Kasvumulla huumuse (orgaanilise aine) sisaldus peab olema vähemalt 3 %. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks veelohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu külvamistihedus peab olema 50 g/m2. Seemnesegu tuleb külvata ainult masinaga (külvikuga). Muruseemne külvamisel näha ette pikaajalise toimega muruväetis, mille külvamistihedus peab olema 30 g/m2. Muruseeme rehitsetakse mulda 1cm sügavusele ja rullitakse. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Paigaldatakse liikluskorraldusvahendid ja tehakse kattemärgistus. Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 21 TH P OÜ Teehoiu Partnerid 6.Kasutamis ja hooldusjuhend. Kergliiklustee on ettenähtud jalakäijate ja jalgratturite liikluseks. Suvine hooldus seisneb tee puhastamises tolmust ja prahist. Restkaeve kontrollida kord aastas ja vajadusel puhastada. Värviga teekattemärgistust uuendada igal aastal , plastiku puhul uuendada märgistust kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. Talvisel hooldusel soovitav kasutada elastsest materjalist teraga sahku, lubatud on ka terassahad. Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee serva. Kõnnitee vaba ruum seejuures peab jääma vähemalt 2,0 m. Kloriidide kasutamine haljasaladega lõikudes on keelatud ,muudes kohtades ei ole soovitatav. Libeduse tõrjeks kasutada graniitliiva fr 2+4. Kergliiklusteel võib hoolduseks kasutada kergemaid mehhanisme. Muru hooldamine: Niita 5-10 cm kõrguselt . Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20-25 l/m2. Pärast kastmist peab muld olema niiske 10 cm sügavuselt. Koostas V.Hallikmägi Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 22 TH P OÜ Teehoiu Partnerid LISAD Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 23 TH P OÜ Teehoiu Partnerid JOONISED Jooniste loetelu Asukoht Joonise nr. Plaanijoonis PL 1/8 Plaanijoonis PL 2/8 Plaanijoonis PL 3/8 Plaanijoonis PL 4/8 Plaanijoonis PL 5/8 Plaanijoonis PL 6/8 Plaanijoonis PL 7/8 Plaanijoonis PL 8/8 Lõiked L 1/1 Tööristlõiked TRL 1/1 Pikiprofiil PP 1/3 Pikiprofiil PP 2/3 Pikiprofiil PP 3/3 Audru Vald. Uruste – Põldeotsa KLT. Põhiprojekt Töö nr 1-17/2017 Audru Vallavalitsus Lk 24