Riigitee 20143 Rapla-Aranküla tee kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

34/65 Veere tee 5 Külitse Kambja vald 61702 Tartumaa Reg.kood: 10737693 EP 10737693-0001 EE P003341 ELK 000039 [email protected] TELLIJA: TELLIJA: RAPLA VALLAVALITSUS Rapla linn, Tallinna mnt 14 TÖÖ : 9/202 /2023 RIIGITEE 20143 RAPLA – ARANKÜLA Km 0.02 – 0.767 ÄÄRNE JALGRATTA- JA JALGTEE PÕHIPROJEKT Kaust 1 Teedeosa Projekti eest vastutav isik: Hillar Lemba Kutsetunnistus 203335 /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu, VEEBRUAR 2024 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  2/68 Sisukord 1. Projekteerimise lähteülesanne ............................................................................................... 4 2. Projekteerimistingimused ...................................................................................................... 5 2.1 Transpordiamet................................................................................................................................ 5 2.2 Telia Eesti AS ................................................................................................................................. 10 2.3 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................................. 13 2.4 AS Rapla Vesi ................................................................................................................................. 15 3. Kooskõlastused ..................................................................................................................... 16 3.1 Telia Eesti AS ................................................................................................................................. 17 3.2 Elektrilevi OÜ ................................................................................................................................. 18 3.3 Rapla Vesi ...................................................................................................................................... 20 3.4 Transpordiamet.............................................................................................................................. 21 4. Nõupidamiste protokollid ..................................................................................................... 22 5. Üldosa ja lähteandmed ......................................................................................................... 27 5.1 Projekti koosseis............................................................................................................................ 28 5.2 Kergliiklusteega seotud planeeringud ja projektid ...................................................................... 29 5.3 Uuringud ........................................................................................................................................ 29 5.4 Kasutatud normdokumendid ja uuringud ..................................................................................... 30 6. Kaitsealused objektid ........................................................................................................... 31 7. Maaparandusrajatised .......................................................................................................... 31 8. Geodeetilised punktid ........................................................................................................... 31 9. Liikluskorraldus ehituse ajal ................................................................................................ 32 10. Olevad tehnovõrgud ......................................................................................................... 32 11. Krundijaotus ..................................................................................................................... 34 12. Projektiga kavandatud lahendused .................................................................................. 35 12.1 Üldist .............................................................................................................................................. 35 12.2 Asendiplaan.................................................................................................................................... 35 12.2.1 Kergliiklustee lõikude lühikirjeldus .................................................................................................. 36 12.2.2 Ristmikud ja mahasõidud ................................................................................................................. 38 12.2.3 Nähtavused......................................................................................................................................... 38 12.2.4 Puhkekohad ........................................................................................................................................ 39 12.2.5 Liikluskorraldus .................................................................................................................................. 39 12.3 Pikiprofiil ........................................................................................................................................ 41 13. Tehniline seletuskiri.......................................................................................................... 41 13.1 Ettevalmistustööd .......................................................................................................................... 41 13.2 Mullatööd ....................................................................................................................................... 42 13.3 Kasvupinnase eemaldamine .......................................................................................................... 42 13.4 Muldesse sobiv pinnas ................................................................................................................... 42 13.5 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest .......................................................................... 43 13.6 Keskliivast kiht .............................................................................................................................. 43 13.7 Nõlvade, teemaa ja KLT peenra kindlustamine ............................................................................ 43 13.8 Sajuvete ärajuhtimine ................................................................................................................... 43 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  3/68 13.8.1 Truubid ................................................................................................................................................ 43 13.8.2 Sajuvete drenaaž ............................................................................................................................... 44 13.8.3 Veetoru külmakaitse .......................................................................................................................... 45 13.9 Liikluskorraldusvahendid ja piirded. Nägemispuudega inimeste erivajadustest tulenevad abinõud ....................................................................................................................................................... 48 13.10 Katend........................................................................................................................................ 49 13.10.1 Katendite konstruktsioonid ............................................................................................................... 49 13.10.2 Bussiooteplatvorm ............................................................................................................................. 51 13.11 Nõuded katendi materjalidele .................................................................................................. 51 13.12 Kavandatud kõrghaljastus ........................................................................................................ 51 13.13 Kasutus- ja hooldusjuhend ....................................................................................................... 52 13.14 Suvihoole ................................................................................................................................... 53 13.15 Talihoole .................................................................................................................................... 53 13.16 Liikluskorraldusvahendite hooldamine..................................................................................... 54 13.17 Haljastuse hooldamine .............................................................................................................. 54 14. Joonised ............................................................................................................................ 56 14.1 J 1 ASENDISKEEM .......................................................................................................................... 57 14.2 J 2.1 ASENDIPLAAN PK 0+00...1+70 ............................................................................................ 58 14.3 J 2.2 ASENDIPLAAN PK 1+70...3+80 ............................................................................................ 59 14.4 J 2.3 ASENDIPLAAN PK 3+80...5+60 ........................................................................................... 60 14.5 J 2.4 ASENDIPLAAN PK 5+60...7+10 ............................................................................................ 61 14.6 J 2.5 ASENDIPLAAN PK 7+10...7+60 ............................................................................................ 62 14.7 J 3.1 KLT PIKIPROFIIL ................................................................................................................. 63 14.8 J 3.2 SAJUVETE DREENAAŽITORUSTIKU PIKIPROFIIL ................................................................ 64 14.9 J 4.1 TÜÜPSED RISTLÕIKED. KLT tiheasustusalal PK 3+36 (Sõnajala tn)...5+88 ...................... 65 14.10 J 4.2 TÜÜPSED RISTLÕIKED. Eraldi muldel .............................................................................. 66 14.11 TRUUBI TÜÜPJOONIS ............................................................................................................... 67 14.12 MP TÜÜPJOONIS 2.1.3 DRENAAŽIKOLLEKTORI SUUE ............................................................. 68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  4/68 1. Projekteerimise lähteülesanne Projekteerimise lähteülesandeks (vt seletuskirja Lisa 1) on 13.07.2023 Rapla Vallavalitsuse poolsee projektijuhi e-kiri koos lisadega. Lähteülesande põhjal oli projekti ülesandeks Rapla Vallavalitsuse tellimusel 2020. aastal koostatud riigitee 20143 Rapla – Aranküla äärse kergliiklustee (KLT) põhiprojekti (Toner-Projekt OÜ töö nr 02/2020, mille eraldi osaks elektri, side, valgustuse projekt - Priimus-Projekt OÜ töö nr 8-EVS-20) korrigeerimine. 2020. aasta põhiprojektis oli Tõru (6690737) ja Tamme (6690738) vahelisel lõigul sajuvete äravool sõiduteelt kavandatud mööda äärekiviga, mis eraldas KLT-d sõiduteest, moodustatud rentslit. Transpordiamet ei kooskõlastanud nimetatud põhiprojekti, tuues põhjuseks võimalikud riigitee kahjustused äärekiviga kavandatud KLT lõigul – oleva tänava piirkonnas puuduva sajuvete äravoolu eesvoolu puudumisest tingituna ei saanud restkaeve kavandada standardiga soovitatud tihedusega. Uue projektlahendusena tuli projekteerida KLT Sõnajala tänava (6690730) ja Kalda talutee (6690739) vahelises lõigus, km 0,35-0,6 sõidutee muldkehast eemale, vahetult riigi transpordimaa 20143 Rapla-Aranküla tee (66904:001:2000) ja erakinnistute piiride lähedale selliselt, et oleks tagatud Transpordiameti poolt nõutud ohutu vahemaa maantee ja kergliiklustee vahel ning sadevee immutamiseks vajalik kraavitus (TRAM e-kiri 18.10.2023 14:45). Muudatustest tulenevalt tuli ümber projekteerida ka teevalgustus, side- ja elektriliinid. Joonis 1 20143 Rapla – Aranküla KLT asukoht Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  5/68 2. Projekteerimistingimused 2.1 Transpordiamet Transpordiamet uusi projekteerimistingimusi ei väljastanud. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  6/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  7/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  8/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  9/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  10/68 2.2 Telia Eesti AS Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  11/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  12/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  13/68 2.3 Elektrilevi OÜ Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  14/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  15/68 2.4 AS Rapla Vesi AS Rapla Vesi üldised nõuded teede projekteerimisel/rajamisel  Kõvakattega tee alla jäävad kaped peavad olema ujuvkaped kandevõimega 40T, vajadusel olemasolevad asendada;  Kõik teealasse jäävad kaped peavad olema tõstetud tee tasapinda. Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 15 cm. Pärast tööde lõppu peavad siibrid, maakraanid olema maapealt suletavad/avatavad;  Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide kapede säilimine.  Kõik ehitustsooni jäävad ÜVK rajatiste kaevuluugid on projektis ette nähtud tõsta projektiga etteantud tasapinda. Kõvakattega tee alla jäävad kaevud tuleb tõsta tee tasapinda.  Vajadusel tuleb vanad amortiseerunud kaevud, mida pole võimalik reguleerida, välja vahetada või rekonstrueerida selliselt, et kaevudele tekiks reguleeritav tõusutoru ja need tõsta tee tasapinda.  Kui teetööde käigus tuleb välja kasutuselt väljas vee- ja/või kanalisatsioonikaevusid, siis need tuleb teetööde käigus likvideerida. Likvideerida tuleb kaevud ka juhul, kui projektis kaevud ei kajastu. Betoonkaevudel demonteerida ülemine kaevurõngas. Kaevus asuvad kasutuselt väljas torudel tuleb sulgeda kaevus toruotsad. Peale seda kaevud täita.  Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. Vanad purunenud, kolksuvad jm defektidega kaevuluugid tuleb välja vahetada uute mittekolksuvate kaevuluukidega.  Kui kaev, kaevu kaas, tõusutoru, kaevu krae jne on purunenud või puruneb tööde käigus, tuleb see vahetada.  Kanalisatsiooni ei tohi ajada tööde ajal ehitusprahti täis, kui nii juhtub, tuleb kanalisatsioon uuesti puhastada.  Kaevude kõrguste muutmisel peab kaevu teleskoop jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm.  Kaevu teleskoobi maksimaalne pikkus on 80 cm. Juhul kui tõstetakse kaevukaant ja teleskooptoru ei jää vähemalt 20 cm kaevukeha sisse, siis tuleb pikendada kaevukeha mitte teleskooptoru.  Kui teetöödega maapinna kõrgust vähendatakse ja seetõttu vee- ja/või kanalisatsioonitaristu jääb külmumispiirist kõrgemale, tuleb vee- ja/või kanalisatsioonitaristu ümber tõsta või soojustada. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 3. Kooskõlastused Tabel 1 Kooskõlastuste koondtabel Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt KAUST 1 TEEDEOSA OÜ Toner-Projekt töö nr 09/2023 KAUST 2 ELEKTRI-, SIDE- ja VALGUSTUSLIINID OÜ Priimus - Projekt töö nr 32-EVS-23 Jrk. Kooskõlast. organisatsiooni Kooskõlastus Kooskõlastaja Kuupäev nr. või asutuse nimi 1 Telia Eesti AS Maie Erik 2 Elektrilevi OÜ Kooskõlastus nr 8404775929, vt p 3.2 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja 30.01.2024 Tarmo Ärmpalu 3 Rapla Vesi Kooskõlastatud e – kirjaga, vt p 3.3 AS Rapla Vesi 19.01.2024 10:04 5272707 4 TRANSPORDIAMET 5 6 Originaalkooskõlastused on projekteerija, OÜ Toner-Projekt arhiivis ja projekti laos. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 3.1 Telia Eesti AS Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  18/68 3.2 Elektrilevi OÜ Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  19/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  20/68 3.3 Rapla Vesi Kooskõlastan Riigitee 20143 Rapla – Aranküla Km 0.02 – 0.767 äärse kergliiklustee projekti. Lugupidamisega Tarmo Ärmpalu AS Rapla Vesi 5272707 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  21/68 3.4 Transpordiamet Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  22/68 4. Nõupidamiste protokollid Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  23/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  24/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  25/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  26/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 5. Üldosa ja lähteandmed Projekteeritav kergliiklustee (edaspidi KLT) paikneb Raplamaal, Rapla valla Rapla linnas ja Uusküla külas. KLT on kavandatud V klassi riigi kõrvalmaantee 20143 Rapla – Aranküla parempoolsesse kaitsevööndisse vahemikus km 0,02 (PK 0+00, olev KLT) kuni riigi kõrvalmaanteeni 20144 Uusküla tee (Papli tn) km 0,767 (PK 7+60). Maantee kaitsevööndiks on 30 m (Ehitusseadustik, § 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd). Kogu KLT ulatuses kehtib maanteel asulasisene kiiruspiirang 50 km/h. KLT Lõpp km 0,767, KLT PK 7+60 KLT Algus km 0,02, KLT PK 0+00 Joonis 2 Kergliiklustee skeem Teeregistris on tee nr 20143 km 0.0...0.771 2022 aasta keskmine ööpäevane liiklus (AKÖL) 858 autot/ööp, sellest sõiduautod ja pakiautod 99%, veoautod ja autobussid 1% ning autorongid 0%. Teelõigu KLT poolset Vallamaja bussipeatust läbib Peatus.ee andmetel kokku 4 bussi (vt tabel 2): E-R 2 bussiliini, E-P 1 ja L-P 1 liin. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  28/68 Tabel 2 Vallamaja peatuse bussigraafik Peatuses puudub ootekoda ja -platvorm, bussid peatuvad sõidurajal. 5.1 Projekti koosseis Käesolev põhiprojekt koosneb kahest kaustast: - Kaust 1 Teedeosa - Kaust 2 Elektri-, side- ja valgustusliinid Krundijaotuskavad on koostatud ja Tellijale üle antud digitaalselt. Teedeosa projekti ja krundijaotuskavade koostajaks on OÜ Toner-Projekt; elektri-, side- ja valgustusliinide projekti koostas OÜ Priimus – Projekt, töö nr 32-EVS-23. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  29/68 5.2 Kergliiklusteega seotud planeeringud ja projektid Kavandatud KLT on kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga planeerituga. Joonis 3 Väljavõte Rapla valla üldplaneeringu joonisest Esimene KLT lõik jääb vahemikus ca PK 0+27…3+40 (Sõnajala tänav) kehtestatud Koguduse ja Saula kinnistute detailplaneeringu alale. 5.3 Uuringud Põhiprojekti koostamisel on tuginetud uuringutele: - Geodeetilised uuringud - OÜ Alt ja Ülevalt töö nr G49/2023 „Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn ja Uusküla. Uusküla tee kergliiklustee projekteerimine. Geodeetilised uurimistööd“. Geodeetilised mõõdistustööd tehti 2023 aasta augustis OÜ Alt ja Ülevalt poolt, reg. 11233150, litsents 747Ma; MTR EEG000067, vastutav geodeet Peeter Haiba (tase geodeet VI). Plaanilised koordinaadid on L-Est 97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Alusplaan on kooskõlastatud projektiga haaratud ala liinivaldajatega. Elektrikaablid on joonisele kantud Elektrilevi OÜ digitaalse andmeväljastuse nr. 4504812250 18. 08. 2023 põhjal. Telia AS’le kuuluvad sidekaablid on looduses tuvastatud trassiotsija ja generaatori Radiodetection RD7000 abil. Digitaalkujul katastripiirid on väljastatud Maa-ametist *dgn formaadis seisuga 29. 08. 2023. - Geoloogilised uuringud – OÜ Rakendusgeoloogia, Töö nr 20-034B Tee 20143 Rapla- Aranküla km 0..0,7 kergliiklustee projekteerimine. Ehitusgeoloogiline uuring. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  30/68 Puurimistööd viidi läbi 15.06.2020. Välitööde käigus puuriti käsipuuriga 3 puurauku ja puuragregaadiga A-Sondi 204 6 puurauku, sügavusega 0,75...2,00 meetrit. Töö on teostatud Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud juhendist „Geotehniliste uuringute juhis” (MA 2018-014). Pinnaste nimetused on antud GOST 25-100-95 järgi, Maanteeamet 2006 aasta parandustega järgi. Sulgudes on antud nimetused (lühendid) EVS-EN-ISO 14688-1 ja 2 järgi. Lisaks on aruandes antud igale savi ja kruusapinnasele niiskustundliku pinnase liigituse (A…G) ning külmakerke tegur B. Kõrgused on esitatud EH2000 süsteemi. Koordinaadid on L-EST 97` süsteemis. Uuringud on Tellijale üle antud digitaalselt projekti laos. VÄLJAVÕTE GEOLOOGILISTE UURINGUTE ARUANDEST Ehitusgeoloogilised tingimused kergtee rajamiseks on järgmised: Muld (kiht 6, qIV) on tugevalt kokkusurutav ja eriti külmaohtlik pinnas ning ei sobi kergtee aluseks pinnaseks. Orgaanilise aine sisaldusega keskliiv (kiht 4, tIV) on eriti külmakerkeline pinnas. Kergtee alt tuleks mõlemad kihid eemaldada ning asendada kiht kihilt tihendatud liiv või kruus pinnasetega. Savipinnased (kihid 5, 7 ja 8) on leondumise ohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks ta oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnas seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmehhanismidega. Leondunud savipinnas ei hoia nõlvu. Piirkonna külmumissügavus on ca 1,30 meetrit, lumest lahti hoitavatel teedel ja platsidel külmub talvel pinnas kuni 2,05 m sügavuseni. Niiskuspaikkonnatüübilt on tegemist lõigul PK 0+15... 2+80 liigniiske paikkonnaga ülejäänud lõigul niiske paikkonnaga. Liigniiskel lõigul on palju kuivenduskraave, nende kinni ajamisel võib pinnasevee tase tõusta maapinnani. Uuringualal uuringusügavuses dreenivaid pinnaseid ei esine. 5.4 Kasutatud normdokumendid ja uuringud Normdokumentidena olid eskiisprojekti koostamisel aluseks: • Ehitusseadustik; • Liiklusseadus; • Planeerimisseadus; • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020 määrus nr 2); • Maanteede projekteerimisnormid (MTM 5. augusti 2015. a määrus nr 106, Lisa „Tee projekteerimise normid”); • EVS 843 Linnatänavad; • Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28); • Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096); • EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; • EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine; • EVS 901-1 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; • EVS 901-2 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; • EVS 901-3 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; • KERGLIIKLUSTARISTU KAVANDAMISE JUHEND. KT_025_J12_r1. Kinnitamine: 26.06.2022 nr 1.1-7/22/113; Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  31/68 • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021 (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162); • Killustikust katendikihtide ehitamise juhend. Transpordiamet 2022 (KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43); • Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi MA 2017-003 2020. aasta redaktsioon (MA peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088 ja selle muutmine 23.12.2020 nr 1-2/20/1055); • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); • Riigiteede liikluskorralduse juhend (TRAM 2023, kinnitamine 19.01.2023 nr 1.1 - 7/23/9); • Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele, 01.01.2021. a redaktsioon (MKM 22.02.2011 määrus nr 12); • Riigiteede haljastustööde juhis (MA 2018-13, MA peadirektori 20.12.2018 käskkiri nr 1- 2/18/545) 6. Kaitsealused objektid Kaitsealuseid objekte tööde tsooni ei jää. 7. Maaparandusrajatised Maaparandusrajatisi tööde tsooni ei jää. 8. Geodeetilised punktid Maa-ameti kaardirakenduse geodeetiliste punktide andmebaasi andmeil on projektiga kavandatavate tööde lähialas 2 geodeetilist punkti, vaata tabelist 3. Tabel 3 Geodeetilised punktid Koordinaat EH2000 Kaitsevööndi Punkti Punkti Asukoht kõrgus Punkti klass raadius Märkused nr X Y liik (m) (m) Maa-ameti kodulehel esitatud kõrgus 6+08; Kohalik võrk 67.626 on +0.104 m TULEB ÜMBER 1261 6541904.515 546408.149 Vt märkust POL 3 4 m vas II järk vale,looditud kõrgus PAIGALDADA! on 67.522 m, (lähtereeper SRP 313) Erineva Maa-ameti kodulehel metoodika esitatud kõrgus 7+52; Tööd toimuvad ja täpsusega 63.306 on +0.113 m 4,6 m 14 6542018.24 546493.812 Vt märkust GPS 3 väljaspool teostatud vale,looditud kõrgus vas kaitsevööndit GPS- on 63.193 m, mõõtmised (lähtereeper SRP 313) KLT ehitustööd ei ulatu geodeetiliste punkti nr 14 kaitsevööndisse, mis on 3 m punkti tsentrist. o Kui tekib kahtlus, et punkt on kahjustada saanud, siis tuleb teha kontrollmõõdistamine. Tõid võib teha vastava kutsetunnistuse (VI järk) omava spetsialistiga maamõõdufirma. Kuna PK 6+04 on Rapla valla soovil kavandatud ühine mahasõit Pargi ja Kalda maaüksustele, siis tuleb punkt 1261 teisaldada, ehk siis paigaldada lähikonda uus sama täpsusklassi punkt. Uue märgi asukoha valikul peab tagatama nähtavus naabruspunktile. Märgi paigaldus- ja mõõdistustööde aruanne Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  32/68 esitada Maa-ametile. Tõid võib teha vastava kutsetunnistuse (VI järk) omava spetsialistiga maamõõdufirma. 9. Liikluskorraldus ehituse ajal Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“, vastu võetud 13.07.2018 nr 43, avaldatud RT I, 19.07.2018, 12 ja juhendi „Riigiteede liikluskorralduse juhend. TRANSPORDIAMET 2023“ nõudeid. Tööd teostatakse liiklust sulgemata. Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise üldskeem ja ehitusaegsed liikluskorralduslikud skeemid erinevatele tööetappidele. Liiklusskeemid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga ja kohaliku omavalitsusega. Ehitajal tuleb Transpordiametilt taotleda liiklusvälise tegevuse luba. Kogu ehitusperioodi vältel peab olema tagatud juurdepääs külgnevatele kinnistutele ning teedele- tänavatele, samuti bussiliiklus. Ehitajal on kohustus pühade, mis oluliselt mõjutavad liikluskoormust (nt. jaanipäev) arvestamisega tööde teostamisel (pausid töös, liikluskorraldus, liiklusohutuslik järelevalve jne). 10. Olevad tehnovõrgud Olevad õhu- ja maa-alused liinid on kantud kommunikatsioonivaldajate poolt kooskõlastatud geodeetilisele alusplaanile. - Telia Eesti AS kaablid, õhuliinid ja jaotusseadmed; - Elektrilevi OÜ elektriõhuliinid ja maakaablid; - AS Rapla Vesi vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning maapealne hüdrant (PK 3+40 par); - Tänavavalgustuse õhuliinid ja valgustusmastid. Maa-aluste elektri- ja sideliinide kaitsmist – ümbertõstmist käsitleb põhiprojekti Kaust 2 Elektri-, side- ja valgustusliinid. Sidekaevude, samuti reo- ja sajuvee kanalisatsioonikaevude andmed on näidatud käesoleva projekti vastavates aruannetes, vt Kaevude tehniliste andmete tabel G4_2020_EH.xlsx. Töötsooni jäävate kaevude kaante kõrgusarvud ja nende tõstmise ulatus on toodud KLT töötsoonis olevate kaevude aruandes. Kanalisatsiooni ja veekaevude kõrguse reguleerimisel ning töötamisel vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis tuleb järgida AS Rapla Vesi üldiseid nõudeid teede projekteerimisel/rajamisel, vt käesoleva seletuskirja p 2,4! Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  33/68 Tabel 4 Kaevukaante aruanne Kaugus KLT projektjoonest (KLT Proj. ja katte vas serv) Kaevu Proj. Kaevu materjal Asukoht PK Kaev olevate Märkused m kõrgusarv kõrguasarv ja mõõdud kõrguste vahe Vasak Parem oleva kraavi nõlval, 0+20 Sidekaev S2 3.7 61.79 61.79 0.00 bet 90x180 cm kindlustatakse uue muldega Maapealne hüdrant haljasalal, 0.9 m KLT 3+40 3.0 63.27 63.27 0.00 katte paremast servast Siibri kape 3+55 Sidekaev S7 1.1 63.53 63.53 0.00 bet 90x180 cm haljasalal 3+90 Veekaev ja haljasalal, ca 1 m Tõru Piki Tõru tänavat 7 m Tõru tn teljest 2,9 64.1 64.10 0.00 maakraani kape tn katte servast KLT katte servast 3+95 Piki Tõru tänavat 5 m Kanalikaev K91 Tõru tn teljest 2,1 64.27 64.39 0.12 bet Tõru tn katte servas KLT katte servast 4+16 Sidekaev S8 2.7 65.11 65.11 0.00 bet 90x180 cm Sõidutee nõlval plast 4+59 Kanalikaev KK30 0.3 65.69 65.90 0.21 KLT vasakul nõlval 140/120 mm Veevarustuse KLT katte vasakus 4+59 0.1 65.82 66.01 0.19 plast maakraani kape servas KLT katte vasakus 4+70 Sidekaev S9 0.5 66.14 66.1 -0.04 bet 90x180 cm servas Veevarustuse Met toru d200 KLT nõlval, 0.3 m KLT 5+88 maakraani 2.3 67.91 68.25 0.34 mm, ca 1.5 m katte paremast servast pikendusel kõrge Oleva kaevu kaane/kappe reguleerimine projekteeritud tasapinda KOKKU 5 kaevu/kapet Mullatööd kogu KLT ulatuses tuleb maa-aluste kommunikatsioonide tõttu läbi viia erilise ettevaatusega: - tööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas; - kaablid peavad olema eelnevalt lahti šurfitud; - suuremate kivide või muu takistuse, mis liigutamisel võivad ohustada maa-aluseid kaableid, ilmnemisel tuleb tööd peatada ja kooskõlastada edasine tegevus kommunikatsiooni valdajaga; - töödel tuleb kasutada mehhanisme, mille erisurve pinnasele on võimalikult väike; - lubamatu on mehhanismide käiguosa „puksimine“ pinnasel; - tööd tuleb läbi viia kuivades oludes. Tööde käigus võib ilmneda vajadus täiendavate kaablikaitsemeetmete järele, vastavate asjaolude ilmnemisel tehakse sellekohane otsus kaablivaldaja, ehitaja ja tellija koostöös. Maakaablite ümbruses tuleb 1 m raadiuses teha kaevetööd käsitsi. Kaablikaevikud, mis jäävad kergliiklustee või mahasõitude alla, tuleb täita katendi keskliivast kihi põhjani liivpinnasega, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0.2 m/24h. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd kohe peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku selgitamiseks. Tööd kommunikatsioonide kaitsetsoonis võivad toimuda ainult haldaja (omaniku) järelevalve all. Vahetult enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/68 NB! Kaevetöödel ja liikluskorraldusvahendite paigaldusel tuleb tähelepanelikult järgida majandus- ja taristuministri 25. 06 2015. a määruses nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (06.02.2022 redaktsioon) sätestatud korda ja liinirajatiste valdajate kooskõlastustingimusi! 11. Krundijaotus Kergliiklusteele vajaliku maa moodustamiseks on koostatud krundijaotuskavad, mis on asjasse puutuvatele maaomanikele esitamiseks antud Tellijale üle digitaalselt. KLT kavandamisel riigitee alusele maale (POS 3 20143 Rapla-Aranküla tee) Sõnajala tänavast kuni PK 5+95 koostatakse isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Vastavuses Transpordiameti juhendiga “ Juhis isikliku kasutusõiguse seadmiseks jalgratta- ja jalgtee ehituse projektides“. (https://transpordiamet.ee/media/4500/download) Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 12. Projektiga kavandatud lahendused 12.1 Üldist Asendiplaan ja pikiprofiil on kavandatud 3D geodeetilisele alusplaanile. Projekt on optimaalse asendiplaanilise ja vertikaalse lahendi leidmiseks koostatud kolmemõõtmelisena. KLT tööristlõiked 20 m sammuga, samakõrgusjooned ja kergliiklustee asfaltkatte servad (kaustas DGN REF PP UUSKÜLA 2023, fail 2023 3D VERT JA KLT kate) on esitatud digitaalselt. Kergliiklustee asfaltkatte laiuseks on projekti koostamise nõudeid järgides kavandatud 2,5 m, va tiheasustusala läbival lõigul PK 3+39…5+88, kus ruumipuudusel on katte laiuseks 2,0 m. Asfaldikihi paksuse kasvumulla ja murukülviga kindlustatud tugipeenrad on 0,25 m laiused, va torupiirdega lõigud (PK 0+11…0+35 vas ja PK 0+17…0+35 par) ning vasakpoolne, teekraaviga külgnev KLT tugipeenar PK 0+35…1+70, kus peenra laiuseks on 0,5 m. KLT projektjooneks on KLT asf katte vasakpoolne (sõidutee poolne) serv. KLT tuleb plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viia olevate mahasõitude ja ristmike kattega. Uue asfaltkatte liitumisel olevaga lõigatakse olev kate sirgeks ca 25..30 cm laiuses, uue ja vana asfaltkatte liitumisvuugil kasutatakse vuugiliimi. Ristumistel asfaltkattega mahasõitudega järgib kergliiklustee põikkalle mahasõidu katte serva pikikallet. Joonisel 4 on mahasõitude - ristmikega kokkuviimise põhimõtteline skeem. Joonis 4 Kergliiklustee ja mahasõidu ristumine 12.2 Asendiplaan KLT kauguse valikul külgnevast sõiduteest on arvestatud: o Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa MAANTEEDE PROJEKTEERIMISNORMID. Tabel 7.5; o Projekteerimise lähteülesandega; o Transpordiameti projekteerimistingimustega; o Transpordiameti poolt 18.10.2023 esitatud nõuetega o Oleva maastikulise situatsiooniga; Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  36/68 o Olevate tehnovõrkudega. Kogu teelõigul on kehtestatud asulasisene kiiruspiirang 50 km/h. Tabel 5 Väljavõte Maanteede projekteerimisnormidest Kergliiklusteede asendiplaaniline paigutus on toodud joonistel 1 Asendiskeem, M 1:2000 ja joonistel 2.1...2.5 M 1:500. Mulde ja kraavide nõlvad on kavandatud kaldega 1:1,5. 12.2.1 Kergliiklustee lõikude lühikirjeldus - PK 0+00…3+36 (Sõnajala tn) Kavandatud KLT algab varem rajatud KLT-lt ja paikneb alguses, kuni Sõnajala tänavani, sõiduteest eraldi muldel. Lõigule on kavandatud KLT valgustus. Sõidutee ja KLT vahelise eraldusriba vähim laius on seal 7,0 m („hea“, vt Tabel 5). Kergliiklustee asfaltkatte laiuseks on projekti koostamise nõudeid järgides kavandatud 2,5 m (Normid 2015.a, tabel 7.5). Asfaldikihi paksuse (5 cm) kasvumulla ja murukülviga kindlustatud tugipeenrad on 0,25 m laiused, va torupiirdega lõigud (PK 0+11…0+35 vas ja PK 0+17…0+35 par) ning vasakpoolne, teekraaviga külgnev KLT tugipeenar PK 0+35…1+70, kus peenra laiuseks on 0,5 m. Põikkalle on nii kattel kui ka tugipeenardel 2% sõidutee poole. Sõidutee ja KLT vahele jääb ca PK 0+15 kuni PK 2+90-ni olev teekraav, mis on kuni PK 1+70-ni eelvooluks viiele põikkraavile. Kuna kavandatud KLT sulgeb põikkraavide sissevoolud, on projektiga ette nähtud (vastavalt NP nr 1 otsusele) KLT alla igale põikkraavile truup. Olev Rapla – Aranküla tee (km 0,029) alune 0,6 m läbimõõduga ja 1,34% kaldega truup on eesvooluks kolmele läbimõõduga 500 mm plastist (PP) truubile: - Kavandatud truup lõunapoolsele olevale kraavile (PK 0+19, kalle 0,3%) - KLT ning riigitee vahelisele kraavile kavandatud truup (PK 0+21, kalle 0,4%) - Olev truup läänepoolsel kraavil, kalle 0,16%. Riigitee aluse 600 mm truubi läbiva vee maht ja truubi läbilaskevõime on tagatud endiselt, vt tabel 6. Arvutus on failis RIIGITEE TRUUBI Di600mm läbilaskevõime kontroll.xlsx Tabel 6 Kokkuvõte Colebrook-White'i hüdraulilisest arvutusest osalise täitega isevoolsele torule Eesvoolutruubi max vooluhulk 75% täituvuse korral 795 l/s Sisenevate truupide max vooluhulk 75% täituvuse korral kokku 510 l/s Reserv 75% torutäite korral on 285 l/s Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  37/68 Kraav sõidutee ja KLT vahel säilub. PK 0+21 on selle kraavi nõlvas, KLT-st 2,5 m vasakul, sidekaev millest väljuv sidekanalisatsioon on maapinna kohal (vt foto 2). Kaugemale kaevust pole KLT-d võimalik viia, kuna teisel pool on elektrikaablid ja -seadmed. Sidekaev tuleb kindlustada – selleks on kavandatud kraavi kohale, KLT ja kaevu vahele toetav mulle ja selle alla truup. Nii kergliiklustee kui ka toetava mulde aluste truupide väljavoolud viiakse seal sidekanalisatsiooni alt läbi. Vahemikku PK 2+90…Sõnajala tn on kavandatud KLT-st vasakule poole kraav. Sinna juhitakse Sõnajala aluse sajuveetoruga drenaaži sajuveed. Läbi KLT alla, PK 2+62 kavandatud truubi voolavad veed sõidutee ja KLT vaheliselt alalt olevasse looduslikku voolusängi (projekti avakoosoleku otsus). PK 0+69 (tee nr 20143 km 0,08) lõikub KLT 6690736 Saula teega (eratee), mis on juurdepääsuks Koguduse ja Saula kinnistute detailplaneeringu alale. Foto 2 Sidekanalisatsioon PK 0+21 vasakul Sidekaev Sidekanalisatsioon - PK 3+36 (Sõnajala tn)…PK 5+88 Sõnajala tänavast kuni PK 5+88 on KLT kavandatud tiheasustusest tingitud ruumipuuduse tõttu ja TRAM juhiste kohaselt võimalikult olevate naaberkinnistute piiri lähedale. Sellest tingituna on olev tänavavalgustus kogu ulatuses vaja uuendada, olulised ümberehitused tuli kavandada nii elektri- kui ka sideliinide ja -ehitiste ümberehituseks ning joogiveetorustiku soojustamiseks. Tänavavalgustuse ja side- ning elektriliinide lahendused ristumistel drenaažitorustikuga on Elektri-, side- ja valgustusliinide kaustas. KLT asf katte laiuseks on sellel lõigul 2,0 m (Normid 2015.a, tabel 7.5), 0,25 m laiused tugipeenrad kindlustatakse asf kihi paksuse (5 cm) kasvumulla ja murukülviga (Riigiteede haljastustööde juhis MA 2018-13 Tabel 3, III muruklass). Kõik ebaseaduslikud ehitised (truubid, tugimüürid jne) ja kõrghaljastus tuleb TRAM-i juhiste kohaselt teemaa-alalt likvideerida. Osaliselt kõrvalkinnistule jäävad, teemaal ebaseaduslikud torustikud tamponeeritakse teemaa piiril. Selle lõigu sajuvete äravooluks kavandatud süsteemi (nõvad, immutus, drenaaž, kaevud) kirjeldus on seletuskirja punktis 13.8. - PK 5+88…PK 7+60 (riigi kõrvalmaantee 20144 Uusküla tee, Papli tn) KLT lõpuosa PK 5+88…PK 7+62 on samuti kavandatud eraldi muldele. Ka sellele lõigule nii nagu kogu KLT ulatuses, on projekteeritud KLT valgustus. Sõidutee ja KLT vaheline laius on seal 7,0 m („hea“, vt Tabel 5). Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  38/68 KLT asf katte laiuseks on sellel lõigul 2,5 m (Normid 2015.a, tabel 7.5), 0,25 m laiused tugipeenrad kindlustatakse asf kihi paksuse (5 cm) kasvumulla ja murukülviga (Riigiteede haljastustööde juhis MA 2018-13 Tabel 3, III muruklass). Põikkalle on nii kattel kui ka tugipeenardel 2% sõidutee poole Projekteeritud kergliiklustee kaugused sõidutee välimisest servast on asendiplaani joonistel. 12.2.2 Ristmikud ja mahasõidud Tabel 7 Ristmike ja mahasõitude aruanne mineraalmaterjalist segust fr. 0...32 fr 0/32 mm, määruse Lisa 10, pos 6 Üleminek proj. kattelt olevale Munakivisillutis betoonsegul Peenra kindlustus sidumata mm, määruse Lisa 10, pos 6 kattele; jalgtee kruuskate Tööpiirkonna Killustikust aluskiht min filtr. 1,0 m/24h pikkus Keskliiv, Cu 2..3, fr 4/32 mm AC 12 surf Olemasolev kate Asukoht Pöörderaadius Asfaltkate põhitee asf. katte Märkused Tee nimetus, nr otstarve Kruuskate servast keskm 15 cm keskm 15 cm 5 cm 6 cm 20 cm 20 cm 5 cm 6 cm PK m m m² m² m² m² m² m² m² m² 6690730 Sõnajala tn, R1=6m; 1 3+36 12.0 - - 74 86 91 - 9 7 - mustkate pos 8 R2=6m 6690737 Tõru tn, pos R1=5m 2 3+92 12.5 - - 74 87 114 - 12 - - asfalt 10 R2=5m Uusküla tee 8 m/ü pos R1=3m 3 4+32 6.7 - 29 - 35 36 6 - - - kruus 11 R2=3m Uusküla tee 6 m/ü pos R1=3m 4 4+68 6.0 - 21 - 25 27 3 - - - kruus 12 R2=3m Uusküla tee 8 m/ü pos R1=3m 5 5+00 6.7 - 32 - 37 38 5 - - - kruus 13 R2=3m 6690738 Tamme tn, R1=4m 6 5+09 7.3 - - 45 45 58 - 6 7 - asfalt pos 14 R2=5m Oleval sissesõidul tuleb Uusküla tee 10 m/ü Olev ms R1=3m 7 5+52 6.0 - 29 - 29 30 5 - - - lammutada 11 m2 bet pos 15, uus asukoht betoon R2=3m teed Uusküla tee 10 m/ü pos 15; juurdepääs R1=3m 8 5+68 5.5 3.5 25 - 29 31 4 - 12 kruus Kaldamäe ja R2=3m Kaldaveere m/ü-le 6690739 eratee, pos Olev ms R1=5m Oleval mahasõit 9 6+04 17 Kalda ja Pargi m/ü 11 27 - 77 89 95 - 10.0 136 kruus R2=5m likvideeritakse juurdepääs KOKKU 136 270 462 520 23 37 14 148 MÄRKUSED: 1. Mahasõitude ja tänasvate kindlustus-, haljastus- ja mullatööd sisalduvad põhitee mahtudes. 2. Mahasõitude ja tänavate oleva asf katte freesimine on arvestatud põhitee mahtudes. 12.2.3 Nähtavused Projektiga lisandunud ristumise PK 6+04 riigimaanteega nähtavus rahuldab 2023 aasta Tee projekteerimise norme (lisa 2 joonis 8 ja lisa 1 tabel 18), nähtavuskolmnurk 7*105 m. Nähtavuskolmnurk KLT-ga ristumisel on seal suurem kui 15*10 m. KLT ristumistel Saula tee (PK 0+69) ja Sõnajala tänavaga (PK 3+36) on teeandekohustus KLT-l liiklejal (vt seletuskirja joonis 5 KLT ja tänava lõikumised, väljavõte IB Stratum tööst), nähtavuskolmnurk Lauto15 m * Lkl 10 m (2023 a Normid Lisa 2 joonis 26). Tõru tn PK 3+92 ja Tamme tn PK 5+09, on LM 221-ga pandud teeandekohustus sõiduteel liiklejale. 2023 a Normide Lisa 2 joonis 26 kohane nähtavuskolmnurk Lauto 15 m * Lkl 15 m. Oleva situatsiooni tõttu (kõrvalkruntide hooned, aiad, kõrghaljastus ja muu selline) ja KLT on Transpordiameti nõudel viidud vahetult kõrvalkinnistute piiri lähedale, on nähtavuskolmnurgaks maksimaalselt 10*10 m. Kuna Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  39/68 individuaalelamuid teenendavate tänavate liiklus pole intensiivne ja eeldatav KLT kasutajate arv ööpäevas jääb alla 500 (JR+JK), on siin kõrvalekalle normist paratamatu. Kinnistute juurdepääsude ja KLT lõikumisel tiheasustusalal pole 2023 Normide Joonise 30 nähtavusnõuet võimalik tagada KLT paiknemise tõttu vahetult kõrvalkinnistute väravate kõrval. 12.2.4 Puhkekohad Puhkekohtad on kavandatud PK 0+05 ja PK 5+93 KLT-st paremale poole. Puhkekoha mõõtmed on näidatud asendiplaani joonistel 2.1 ja 2.4. Puhkekoha põikkalle järgib kõrvalasuva KLT kallet, katend on analoogne KLT kattega. Rapla linnas on varem puhkekohta paigaldatud fotol 2 kujutatud pink ja prügikast, milliste paigaldamist tuleks eelistada. Kooskõlastatult Rapla vallaga võib kasutada ka teist tüüpi vandaalikindlaid pinke ja prügikaste. Foto 3 Puhkekoha pink ja prügikast 12.2.5 Liikluskorraldus KLT ristumised tänavatega on asendiplaanilistel joonistel. Ristumised on kavandatud reguleerimata teeületustena. Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistide soovitusel on KLT ja tänavate lõikumisel projekti liikluskorralduses lähtutud Inseneribüroo Stratum tööst „Jalgratta- ja jalgteede lõikumisel sõiduteedega. Liikluskorralduslike lahenduste uuring. Tallinn 2017“ (vt joonis 5 allpool). Aruande lahendused on kooskõlas hetkel kehtivate seadustega, mis reguleerivad liikluskäitumist. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  40/68 Joonis 5 KLT ja tänava lõikumised, väljavõte IB Stratum tööst Asendiplaanilistel joonistel 2.1…2.5 on näidatud ristumiste nähtavuspiirid. PK 3+36 Sõnajala tänavalt peateele liikujal on paremale poole KLT-le nähtavus piiratud, seetõttu on lõikumise ette kavandatud LM 557. Vaata ka käesoleva seletuskirja peatükki 13.9 Liikluskorraldusvahendid ja piirded. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  41/68 12.3 Pikiprofiil Maksimaalseks pikikaldeks on 7,1 % vahemikus PK 6+15...6+40 – vastab Maanteede projekteerimisnormide rahuldavale lähtetasemele (Tabel 7.7 pikikalle 8%, tõusu maksimaalne pikkus 25 m). KLT pikiprofiil on esitatud joonisel 3.1. 13. Tehniline seletuskiri Tehniline seletuskiri lähtub Maanteeameti (nüüd Transpordiamet) peadirektori käskkirjaga 18.02.2019 nr 1-2/19/096 kinnitatud „Teetööde tehnilistest kirjeldustest“, edaspidi TTK. Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma hankedokumentides. Hankedokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks hankedokumentatsioonis toodu. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega. Enne tööde algust peab töövõtja hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet nii nagu ka katsemeetodid ja katsetamise tihedus peavad vastama TTK- le ja asjakohastele normidele ning juhenditele, millised on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku TTK spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Tööd tuleb läbi viia kuival ajal. 13.1 Ettevalmistustööd Enne võsa (hekkide) ja peenmetsa raadamist nii nagu ka enne üksikpuude raiet peab Töövõtja teavitama kavandatud töödest piirinaabrit, kellele need enne maavõõrandust kuulusid või jätkuvalt kuuluvad. Enne puude langetamist on Töövõtja kohustatud hankima asjakohased load. Tööd tuleb läbi viia kooskõlastatult piirinaabriga, saadava puidu omandikuuluvuse määrab Rapla vald. Likvideeritava kõrghaljastuse alad ja likvideeritavad üksikpuud on märgitud asendiplaani joonistel. Kergliiklustee vabast ruumist, KLT kohal 2,5 m kõrge ja asfaltkatte servast 0,25 m kaugusel, tuleb kärpida puude oksad, piirata hekk ja eemaldada muu sinna ulatuv. Vaatamata projektis toodule, on võimalik, et vaba ruumi tagamiseks on vaja kärpida puude võrasid. Vastav otsus võetakse vastu koos töö Tellijaga. Maa-alalt juuritakse kännud välja ja veetakse kohalike omavalitsuste ja Keskkonnaameti poolt kooskõlastatavasse mahapaneku kohta. Juurimise võib asendada tee mulde alla mitte jäävates kohtades kändude freesimisega vähemalt 20 cm sügavuselt. Raiutud põõsad ja peenmets hakitakse kohapeal. Kännuaugud täidetakse ja maa-ala planeeritakse ümbritseva maapinna kõrguseni. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  42/68 Töövõtja peab silmas pidama, et tee maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine, niitmine (sh. enne mullatöödega alustamist) ning kivide ja olevate postkastide ja väikevormide tõstmine kõrvalkruntidele. Need tööd eraldi makseartiklina tasustamisele ei kuulu. Kõik ebaseaduslikud ehitised (truubid, tugimüürid jne) ja kõrghaljastus tuleb TRAM-i juhiste kohaselt teemaa-alalt likvideerida. Osaliselt kõrvalkinnistule jäävad, teemaal ebaseaduslikud torustikud tamponeeritakse teemaa piiril. 13.2 Mullatööd Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad veevabad hoidma. Ehitaja peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või dreenid vete juhtimiseks ehitaja poolt rajatud veekogumis kohtadesse. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu ja töid mahapanekukohal. Kõik mullatööde mahud on antud geomeetrilistena tihedas olekus. Töövõtja peab arvestama pinnase kobeda mahumassiga veomahtude arvestamisel. Kui ühes kaevendis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist. Kaevendi nõlvade ja põhjade planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Täidendi, sh. keskliivast kihi, ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Raskete vibrorullide kasutamine truupide peal ja maa-aluste liinirajatiste kohal, samuti neist 1m kummalegi poole pole lubatud. Süvendite ja mullete pealispind ning nõlvad planeeritakse projektis ette antud kalletega. 13.3 Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses projekteeritud KLT mulde taldmiku alt. Projektis on ette nähtud keskmiselt 30 cm mullakihi eemaldamine. Lõiguti on kihi paksus varieeruv, KLT alguse 50 cm-st kuni 15 cm. Kõlblik kasvumuld ladustatakse kergliiklustee maa-alal ja kasutatakse hiljem nõlvade kindlustuseks ning töötsooni haljastusel. KLT aluspinnas tuleb planeerida ja tihendada tihendustegurini vähemalt 0,95 standardsel Proctorteimil. Kõlbmatu kasvupinnas eemaldatakse objektilt või planeeritakse teemaale nii, et see ei põhjustaks takistust vee äravoolule kõrvalkinnistutelt ja tee maa-alalt kraavi. Eemaldatud mulla aluse pinnase põhja planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kasvupinnase eemaldamistööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. 13.4 Muldesse sobiv pinnas Keskliivast kihi aluses muldes võib kasutada kergest saviliivast või peenliivast pinnast või neist paremate filtratsiooninäitajatega, kf>=0.2m/ööpäevas, materjali. Projekti mahtudes on kogu väljakaevatav pinnas arvestatud muldes kasutamiseks kõlbmatu pinnasena. Osa väljakaevatud pinnasest võib olla omadustega, mis vastavad mulde materjali nõuetele – vastav otsus võetakse vastu Tellijaga kooskõlastatult. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  43/68 13.5 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest sisaldab toodud täitematerjali maksumust ja täitepinnase kaevamist, laadimist, transporti, paigaldamist, planeerimist ja tihendamist kuni lõppviimistluseni. Käesolevas projektis on arvestatud, et karjäärist on vajalik juurde vedada kogu keskliivast kihi ning peenliivast mulde materjal. 13.6 Keskliivast kiht Keskliivast kihi pealis- ja aluspind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98, kihi paksuseks on 20 cm. Kasutatava keskliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1.0 m/ööpäevas, filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Peenliiva kasutamine selles kihis pole lubatud. 13.7 Nõlvade, teemaa ja KLT peenra kindlustamine Nõlvad ja kergliiklustee maa-ala kindlustatakse - haljastatakse üldjuhul mulla (hmin=5cm) ja murukülviga. Need kindlustustööd peavad vastama III muruklassi nõuetele (Riigiteede haljastustööde juhis (MA 2018-13, MA peadirektori 20.12.2018 käskkiri nr 1-2/18/545). Sarnaselt nõlvadega kindlustatakse 0,25 m laiused peenrad, mõlemalt poolt asfaltkatte paksuselt (5cm) mullakihi ja murukülviga. Arvestatud on ka 1 m laiuse riba haljastusega mõlemal pool kergliiklustee mulde nõlva (kraavi välisnõlva) piirist. 13.8 Sajuvete ärajuhtimine Sajuvete juhtimine on kirjeldatud ka käesoleva seletuskirja peatükis 12.2. 13.8.1 Truubid Projektiga on kavandatud 7 uut ümartruupi. Kavandatud truubid ja kraavid ning nende voolusuunad ja kõrgusarvud on asendiplaani joonistel 2.1...2.5 ning pikiprofiilidel. Kõik ümartruubid on kavandatud plastikust. Truubid ehitatakse 30 cm paksusele fraktsioneerimata mineraalmaterjalist (killustik või purustatud kruus) fr. 0...32 mm alusele, millele on lisatud 10cm paksune liivast sängituskiht. Plasttruupide korrosioonikindlusklass peab olema K4. Plasttoru peab vastama standardite EN 13476 ja SFS 5906 nõuetele. Truupide aruanne on esitatud allpoololevas tabelis 9. Truubi paigaldamiseks kaevatud kaevik peab olema külgedelt kaldega, et vältida pinnase varisemist kaeviku põhja ning hilisemaid deformatsioone katte pinnal. Truupide ehitustööde teostamisel, sh kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb arvestada EVS-EN 1610 nõuetega. Truupide kivimaterjalist alus tihendatakse vähemalt keskmise tihendustegurini 0,95, Loadman või Inspector seadmega mõõtes minimaalselt 130 MPa. Nõlvade kindlustus truubi otsakutel toimub vastavuses truubi tüüpjoonisega. Ehitatavate truupide otsad ja mulde nõlvad kindlustatakse betoonsegule C15/20 sängitatud munakivilaotisega II profiili (vt tabel 8) geosünteedil. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 15cm, seda kindlustuse ülaosas. Alumised kindlustuskivid peavad olema suurema läbimõõduga (25...30cm), kindlustuskihi paksus väheneb alt ülesse kuni 15cm paksuseks. Truupide otste ja mulde nõlvade kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu ja ei kuulu eraldi tasustamisele. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  44/68 Truupide sisse- ja väljavooludel kujundatakse torude otsakindlustused muldkeha nõlva ja kraavide järgi vastavalt tüüpjoonistele ja maastikulisele situatsioonile. Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde pinnastele esitatavatele nõudmistele ning katendi (aluste) taastamine aladel, mis pole kaetud projekteeritud katendi (aluste) mahtudega. Samuti kuulub tööde koosseisu aluste ehitus ning nõrkade pinnaste väljavahetus truubi aluse all ja selleks vajalikud materjalid. Truupide tehnoloogilise ehitusskeemi, sh liikluskorralduse, koostab ja kooskõlastab omanikujärelevalvega (Tellijaga) Töövõtja. Ehituse töövõtja peab arvestama veetõrje vajadusega truupide ehitusel. Tabel 8 Geosünteetide spetsifikatsiooniprofiilid 13.8.2 Sajuvete drenaaž Tiheasustusalal (PK 3+36 (Sõnajala tn) - PK 6+00 on sajuvete ärajuhtimissüsteemi rajamine raskendatud – kraavide kaevamine pole võimalik selleks kasutada oleva kitsa maa-ala ning sellel olevate maa-aluste liinirajatiste (side, elekter, vesi, olmekanal) ja -ehitiste tõttu. Sajuvete juhtimiseks KLT ja sõidutee vaheliselt haljasribalt on sinna kavandatud KLT peenrast 0,5 m sügavune ja 0,2 m laiuse põhjaga nõva. KLT poolne nõva nõlv on kaldega 1:1.5, sõidutee poolne nõlv on kaldega, mis kujuneb sõidutee peenra serva ja nõva sõidutee poolse põhja serva vahel. Nõva alla on kavandatud ülemises perimeetris perforeeritud drenaažitoru 200/176 mm, rõngasjäikusega SN8, kogupikkusega 255 m (nt KWH pipe Wehoduo Ässa või sarnane). Torustiku kaeviku põhi peab olema min 20 cm laiem toru välisservast, st 0,6 m laiune. Kaeviku põhja paigaldatakse dreeniv geotekstiil NorGeoSpec profiil arvestusega, et selle laius oleks piisav dreeni ümbritseva killustiktäitega „koti“ moodustamiseks, tekstiili ülekatteks arvestada vähemalt 0,2 m. Geotekstiilile paigaldatakse kogu kaeviku laiuses 10 cm paksune fr 4/16 killustikust dreenitoru alus ja sellele dreenitoru. Toru ümbritsetakse kogu kaeviku laiuses (0,2 m torust kummalegi poole) killustikuga, fr 4/16 mm, kusjuures dreenitoru peal peab killustikukihi paksus olema vähemalt 30 cm. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  45/68 Peale tihendamist keeratakse varem paigaldatud geotekstiil killustikukihile „kotti“. Paigaldamisel peab jälgima, et drenaažisüsteem ei kahjustuks ega nihku õigest asendist. Killustikuga täidetud „kotist“ ülespoole jääv kaevik (pealt laiusega ca 1 m) täidetakse killustikuga fr 16/32 – see on kavandatud valingvihmade reservmahutiks ja immutamiseks projekteeritud drenaaži. Kaeviku killustiktäide tihendatakse kergelt, kandevõime nõudeid seal ei kohaldata. Projekteeritud on 4 teleskoopset drenaaži kontrollkaevu PE või PP Ø400/315 mm: DK 2 PK 3+60; DK 3 PK 4+01; DK 4 PK 4+73; DK 5 PK 5+95 ja üks teleskoopne kaev PE või PP Ø560/500 mm: DK 1 PK 3+40. Kõik drenaažikaevud on kavandatud 0,6 m sügavuse settekotiga. Kaev peab vastama standardile EVS-EN 13598-2. Kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 mm. Teleskooptoru peab jääma kaevukeha sisse vähemalt 20 cm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevisühendustena. Kaevuluuk peab vastama standardile EVS-EN-124. Kaevuluugi kaas peab olema ujuvat tüüpi ja vastama koormusklassile C250. Kaevust DK 1 juhitakse drenaaži veed Sõnajala tn aluse sajuvee toruga DN250 SN8 Teisel pool tänavat algavasse kraavi. Toru suudmes tuleb kraav kindlustada analoogselt truubi otse kindlustusega. Plasttorude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud: • PVC torud EN 1401-1; • PP torud EN 13476-3; • PE torud EN 12201. Kaevetööd tuleb teostada kooskõlastas haldusterritooriumil kehtiva kaevetööde eeskirjaga. Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: • „ RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” (edaspidi RIL 77); • EVS-EN 1610 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“. Torud ja kaevud transporditakse, ladustatakse ja paigaldatakse viisil, mis on kooskõlas tootja juhendite ja ettekirjutustega. Sajuvete drenaaž on asendiplaani joonistel, selle pikiprofiil on joonisel 3.2 ja tüüpne ristlõige joonisel 4.1. Sajuvete süsteemi arvutus tiheasustusalal on failis DREENAAŽI JA IMMUTUSE ARVUTUS.xlsx. Et leevendada drenaaži rajamise ehitusaegset mõju sõidutee konstruktsioonidele tuleb järgida allpooltoodud nõudeid: 1. Avatud kaeviku max pikkus ei tohi olla üle 10 m. 2. Tööpäeva lõpus ei tohi jääda ühtegi lahtist kaevikut. 3. Üle 1,5 m sügavused kaevikud tuleb sõidutee poolsest küljest toestada. Side- ning elektriliinide lahendused ristumistel drenaažitorustikuga on OÜ Priimus – Projekt poolt koostatud Elektri-, side- ja valgustusliinide kaustas, töö nr 32-EVS-23. Põhimõttelised lahendused on näidatud ka asendiplaani joonistel. Nii KLT kui ka tehnovõrkude (sh drenaaž koos kaevudega) hooldekohustus määratakse TRAM- iga sõlmitavate isikliku kasutusõiguse lepingutega KOV-le kui tehnovõrgu valdajale. 13.8.3 Veetoru külmakaitse PK 5+09 Tamme tn ja PK 5+52 Uusküla tee 10 mahasõidu vahelisel alal ületavad kavandatud nõva ja dreenaažitoru olevat joogivee torustikku. Olev pinnakatte veetorul väheneb seal nõva tõttu 0,4…0,5 m. Vahemikus PK 5+20…5+33 on projektis kavandatud veetoru soojustamine ekstrudeeritud polüstüreenist soojustusplaadiga. See paigaldatekse 1.5m laiuselt piki veetoru, Toru ja plaadi vahe jäetakse 20..30 cm. Plaadi koormustaluvus - 225 kN/m² (EN1606) ning veeimavus 0.2% (EN12087). Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  46/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 Tabel 9 Truupide aruanne T E H NI L I S E D NÄ I T A J A D Olemasolev truup Projekteeritud truup kõrgusarv kõrgusarv Toru pikkus, läbimõõt ja Toru pikkus, läbimõõt Asukoht [Pk] Voolu suund materjal ja materjal Kalle DN= 100 mm DN= 250 mm Nr Selgitused d= 300 mm d= 400 mm d=500 mm d=600 mm d=500 mm Materjal Materjal Sissevoolu Väljavoolu m m m m m m m % 1 0+00 KLT lõpu suunas Olev KLT truup säilub plast - - 24.4 - - - - - 60.30 60.26 0.16% 2 0+16 vasakule Olev riigitee truup säilub plast - - - 20.2 - - - - 60.13 59.86 1.34% Uus truup oleva kraavi läbilask KLT alt. Välavoolul 3 0+19 vasakule - - - - - plast - - 10.1 60.16 60.13 0.3% viiakse toru maapinna kohal oleva sidekanali alt läbii Uus truup oleva kraavi läbilask sidekaevu toetava 4 0+21 KLT alguse suunas mulde alt. Välavoolul viiakse toru maapinna kohal - - - - - plast - - 7.7 60.16 60.13 0.4% oleva sidekanali alt läbii 5 0+69 KLT alguse suunas Olev truup sõidu ja KLT vahel säilub. PUHASTADA! plast - - - 12.0 - - - - 60.46 60.28 1.5% Risti KLT-ga,olevasse 6 0+62 Uus truup - - - - - plast - 9.5 - 60.49 60.36 1.4% teekraavi Risti KLT-ga,olevasse 7 1+03 Uus truup - - - - - plast - 7.5 - 60.80 60.74 0.8% teekraavi Risti KLT-ga,olevasse 8 1+42 Uus truup - - - - - plast - 7.5 - 60.87 60.80 0.9% teekraavi Risti KLT-ga,olevasse 9 1+69 Uus truup - - - - - plast - 7.5 - 60.94 60.88 0.8% teekraavi 10 2+62 paremale Uus truup KLT alla, läbilask looduslikku voolusängi - - - - - plast 5.5 - - 61.51 61.27 4.4% 11 4+21 LIKVIDEERIDA KUI Olev POS 11 Uusküla tee 4 elamu illuminaatorist plast 2.4 EBASEADUSLIKUD 12 4+26 Olev POS 11 Uusküla tee 4 jalgtee truup asbo - 4 - - - - - - RAJATISED TEEMAAL, Olev POS 11 Uusküla tee 4 hoone sissesõidutee 14 4+34 kinnistu piiril asbo - 8.3 - - - - - - truup tamponeerida!! 15 4+42 Olev POS 11 Uusküla tee 4 krundi truup asbo 2.6 - - - - - - - KOKKU UUED TRUUBID 5.5 32.0 17.8 KOKKU LIKVIDEERITAVAD TRUUBID 5.00 12.30 MÄRKUSED: 1. Põhitee truupide sisse- ja väljavoolude kindlustustööd munakividega, 10 cm paksusel betoonalusel + NGS 2 geotekstiilil, ja selle maksumus on käesolevas projektis arvatud komplekssena põhitee truupide ehitustööde koosseisus. 2. Truubi päiste kindlustus tuleb teostada vastavalt Transpordiameti truubi tüüpjoonisele. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 13.9 Liikluskorraldusvahendid ja piirded. Nägemispuudega inimeste erivajadustest tulenevad abinõud o Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärkide, teekattemärgiste, tähispostide ja piirete materjalide, omaduste, paigaldusel tuleb lähtuda Riigiteede liikluskorralduse juhend TRANSPORDIAMET 2023. Kavandatud liiklusmärgid peavad vastama standardile EVS 613. Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3). Sõiduteele paigaldatakse I suurusgrupi LM-d ja KLT-le 0-grupi märgid. Tabel 10 Liiklusmärkide aruanne Asukoht Liiklusmärk, uus Liiklusmärk, ümbertõstetav PK Märkused vasak parem nr 0-gr I-gr nr 0-gr I-gr - 0+03 435 1 - - - - 0+65 - 435 1 - - - - - 0+73 435 1 - - - - 3+32 - 435 1 - - - - - 3+39 435+557 1 1 - - - 3+43 - - - - 644+644+221 - 3 Sõnajala 3+86 - 435 1 - 3+95 435 1 - 644+644+221 - 3 Tõru Kahepoolne A/B LM 4+56 - - - - 2*541a - 1 "Vallamaja" 5+03 - 435 1 - - - - - 5+13 435 1 - 644+644+221 - 3 5+85 - - - - 682 element - 1 6+00 - 435 1 - - - - - 6+08 435 1 - - - - 6+09 - 221 - 1 - - - 7+60 - 435+445 2 - - - - OBJEKT KOKKU: 13 2 0 11 Projekteeritud ja olevad, sh likvideeritavad ja ümbertõstatavad) LM-d on asendiplaanilistel joonistel 2.1…2.5. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt asendiplaani joonistele. Enne märgipostide paigaldamist peab omanikujärelvalve (või Tellija) kiitma heaks märkide täpse asukoha, suuna ja kõigi märkide omavahelise kauguse. Kõik liiklusmärgid peavad olema CE-märgistusega. Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 nõuded. Betoonvundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206:2014+A1:2016 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse. Jalakäijate teel liiklejaile kavandatud liiklusmärkide suurusgrupp on 0, ülejäänutel I. Märkidel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärkide aluse materjaliks on alumiinium, pleki paksuseks 1,85 mm. Liiklusmärkide paigalduskõrguseks kergliiklustee katte servast peab olema, 2,2 m. Märgid ei tohi jääda liikumisruumi. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  49/68 Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Töövõtja vastutab nõutava posti pikkuse kindlaksmääramise eest, mis annab märkide õige vertikaalse vahe. Postid tuleb välitingimustes lõigata saega ning lõikeotsad katta korrosioonivastase värviga. oKatte märgistus Riigimaanteedele tehakse kattemärgised kuumvaluplastikust, mujal värviga. Kergliiklustee telge ei märgistata. o Kergliiklustee piirded (jalakäijapiirdesüsteemid) Tsingitud terastorupiirded peavad vastama Teetööde tehniliste kirjelduste peatükis 7.4 jalakäija piirdesüsteemi kohta käivatele juhistele ja standarditele. Piirete paigutus on näidatud asendiplaani joonisel 2.1. o Nägemispuudega inimeste erivajadustest tulenevad abinõud Käesolevas projektis on arvestatud ning ehitusel tuleb arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (Vastu võetud 29.05.2018 nr 28). - Liitumisel oleva kergliiklusteega PK 0+00 ja suunamiseks PK 0+05 projekteeritud puhkekohta on vaegnägijaile kavandatud reljeefsed suunavad tähised. - Reljeefne suunav tähis on ette nähtud ka vaegnägijate suunamiseks Vallamaja bussipeatuse PK 4+50 ooteplatvormile. - Suunava tähisena tuleb kasutada reljeefselt ribilise pealispinnaga betoonist nn triibuplaate mõõtmetega umbes 300×300 mm (vt ka joonist EPL-03). - Enne ristumist nr 20144 Uusküla tee, Saula tee ning Sõnajala, Tõru ja Tamme tänavate, samuti Pargi ja Kalda m/ü juurdepääsuga on ette nähtud hoiatavad tähised. Hoiatava tähisena tuleb kasutada betoonkiviplaate mõõtmetega umbes 300×300 mm, mis on reljeefselt punktidega kaetud (nn mummuplaadid). Neid tuleb hoiatava taktiilse tähisena paigaldada minimaalselt 2 rida (500-600 mm) ja see peab asuma sõiduteest 300–600 mm kaugusel. Mummuplaadid tuleb paigaldada risti kergliikleja käigusuunaga ka juhul, kui ristuva tee katte serv pole käigusuunaga risti. 13.10 Katend 13.10.1 Katendite konstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on esitatud joonistel 4.1 ja 4.2. Asfaldist katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis TA 2021“ (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1- 3/21/162); ja Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31). Killustikust katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ Transpordiamet 2022 (KT_025_J8_r1. Kinnitamine 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43) ja Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31). Katendi keskliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0 m/ööpäevas. Mulde materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööpäevas. Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  50/68 Tabel 11 Kergliiklustee katend Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 8 surf 5 Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 20 Keskliivast aluskiht 20 Sobivast pinnasest mulle või aluspinnas Tabel 12 Ristuvate mahasõitude katend Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 5 Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 20 Keskliivast aluskiht 20 Sobivast pinnasest mulle või aluspinnas Tabel 13 Ristuvate tänavate katend Sõnajala tee; Tõru tn; Tamme tn, PK 6+04 Pargi ja Kalda m/ü juurdepääs Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 6 Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 20 Keskliivast aluskiht 20 Sobivast pinnasest mulle või aluspinnas Tabel 14 Kõrvalmaantee katendi bussiooteplatvormi äärekivide paigalduse järgne taastamine Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 4 Asfaltsegu AC 16 base 70/100 5 Lubjakivist ridakillustik alus fr 4..32 mm 29 Olev alus ja mulle Katendi ja kaeviku tagasitäite konstruktsioonid on toodud joonisel 4 Tüüpsed ristlõiked. Mahasõitude asfaltkate viiakse oleva mahasõiduga kokku keskmiselt 15cm paksuse purustatud kruusast fr 0...32 mm kihiga. Projektis on arvestatud kokkuviigu pikkuseks 3 m. Keskliivast kihi ühikhinna aluseks on kihi pindala m2 -tes, mõõdetuna kihi pealt. Ühikhinnas peab arvestatama kõikide tööde ja kuludega, sh. karjääris kaevandamine, materjali maksumus, vedu, tööd mahalaadimiskohal, planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava tihendustegurini, 0,98 standardsel Proctorteimil. Killustikaluse ühikhinnaks on m2, mõõdetuna kihi pealt.. Ühikhinnas peab arvestatama kõikide tööde ja kuludega, sh. materjali maksumus, vedu, tööd mahalaadimiskohal, planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava kandevõimeni, 140 MPa mõõdetuna objektil LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. Kergliiklustee 0,25…0,5 m laiused tugipeenrad kindlustatakse asfaldikihi paksuselt (5cm) kasvumulla ja murukülviga. Mahasõitude peenrad kindlustatakse lubjakivikillustikust mineraalmaterjaliseguga - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, lisa 10, segu 6. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  51/68 13.10.2 Bussiooteplatvorm Olev kate freesitakse ja alused kaevatakse välja Tabelis 14 näidatud katendi paigalduseks vajalikus sügavuses ooteplatvormi sõidutee poolsest servast 0,3 m laiuselt. Rajatakse min 10 cm paksune äärekivi killustikalus ja 10 cm paksune katkematu alus betoonist margiga C15/20. Paigaldatakse sõidutee 15*30* 80 (100) cm äärekivid kindlustades need nii esi- kui ka tagantküljest betooniga. Äärekivide nn bet „pätsidele“ paigaldus pole lubatud. Sõidutee poolne bet kindlustus peab jääma allapoole asf kihte. Paigaldatakse ja tihendatakse katendi killustikalus fr 4/32, mis koos äärekivi alusega on 29 cm paksune. Paigaldatakse kandevkiht AC16 base 5 cm ja kulumiskiht AC12 surf 4 cm. Oleva ja uue asf kulumiskihi ühendamiseks kasutatakse vuugiliimi. Kasutatavad betoonist äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1340 (Betoonist äärekivid). Kasutatav betoon peab vastama EVS-EN 206 nõuetele. Betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338 ja sillutusplaadid standardile EVS-EN 1339. Nõuded jalgtee betoonist äärekividele: - paindetugevus klass 1 - kulumiskindluse klass 2 Sõidutee äärekivi kõrguseks oleva sõidutee katte pinnast on kavandatud 12 cm. Äärekivide paigaldus sisaldab kõiki sellega seotud töid, materjale ja maksumusi alates aluste ehitusest kuni lõppviimistluseni. Kasutatavad sõidutee äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ja vastama EVS-EN 1340:2003+AC:2006 nõuetele. Nõuded sõidutee betoonist äärekividele: - vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m2 - paindetugevus klass 3 - kulumiskindluse klass 3 13.11 Nõuded katendi materjalidele Asfaltsegude valmistamisel kasutada bituumenit penetratsiooniga 70/100. KLT asfaltsegu AC 8 surf täitematerjal peab 45% ulatuses vastama standardi EVS 901-3:2021 tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp näitajatele. Filleri kasutamisel lähtuda nõudest AKÖL ≥ 900. Muus osas standardi EVS 901-3 jalgratta-, jalg- ja kõnniteede ning õuealade nõuetele. Kergliiklustee killustikaluse materjal. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele KLT aluse ehitusel on määratud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (Transpordiamet 2022) tabeli 1 veerus 7, AKÖL 20 < 500 auto/ööp. Mahasõitude ja tänavate, samuti riigimaantee Rapla - Aranküla katendi taastamise asfaltsegu AC 12 surf peab vastama standardi EVS 901-3:2021 osa 3 Asfaltsegud Tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp esitatud nõuetele, kuna riigimaanteel kasutatakse libedustõrjel soolasid. Mahasõitude ja tänavate, samuti riigimaantee Rapla - Aranküla katendi taastamise Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele on määratud Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (Transpordiamet 2022) tabeli 1 veerus 6, AKÖL 20 500 -3000 auto/ööp. Riigimaantee Rapla - Aranküla katendi taastamise asfaltsegu AC 16 base peab vastama EVS 901-3:2021 tabeli 9 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp näitajatele. 13.12 Kavandatud kõrghaljastus Pargi kinnistule (kat tunnus 66901:001:0835, üldkasutatav maa 100%) on projektis ette nähtud 3 puu (Läänepärn „Pallida“) istutus, töö on lisatud projekti mahtudesse. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  52/68 Projektis pole istutuskohti näidatud, need näitab tööde käigus ehitajale ette valla esindaja. Nõuded istikule: istiku kõrgus 200-250 cm, tüve ümbermõõt min 11-12 cm. Toestada! Eelistatuim istutuse aeg on septembri lõpp- oktoobri algus. 13.13 Kasutus- ja hooldusjuhend KLT ja riigimaantee hooldepiirid lepivad kokku Rapla vald (KLT hooldaja) ja Maanteeamet (riigimaantee valdaja). TEE SEISUNDITASE Teede seisundinõuded määrab Majandus- ja taristuministri 14.07.2015.a määrus nr 92. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult Liiklusseadust ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Riigimaanteede seisunditase KLT projekti realiseerumisega ei muutu. TEE KAITSEVÖÖND Teede kaitsevöönd ja tegevus tee kaitsevööndis on reguleeritud Ehitusseadustikus. § 71. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (1) Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. (2) ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. (3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Riigimaantee nr 20143 kaitsevöönd on 30 m. § 72. Tegevus tee kaitsevööndis (1) Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  53/68 (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 13.14 Suvihoole Kergliiklusteel võib teehoiutöid teha kuni 8 tonni kaaluvate masinatega, teljekoormusega mitte üle 4tonni. KLT hooldus teostatakse vastavalt kattega kergliiklustee seisunditaseme nõuetele (Majandus- ja taristuministri 14.07.2015.a määrus nr 92, Lisa 10). Lisaks tuleb jälgida eritingimusi, mis on tingitud käesoleva projekti iseloomust: - Kord aastas (kevadel) tuleb üle vaadata truubid. Vajadusel likvideeritakse ilmnenud ummistused, pestakse läbi torustikud, likvideeritakse uhtekahjustused. - Kevadel ja pärast tugevamat sadu peab kontrollima tee mulde nõlvade seisukorda, uhtekohad tuleb koheselt likvideerida. - Teostada haljastuse hooldus vastavalt käesoleva juhendi punktile 14.4. - Kivikindlustusel tuleb vajaduse ilmnemisel teostada umbrohu tõrjet. Kivikindlustustelt umbrohu eemaldamiseks kasutatakse mehhaanilist kitkumist. Teiseks võimaluseks on umbrohutaimede põletamine vedelgaasipõletiga. Põletamine võib mõjutada kivi pinda ja lühendada betooni eluiga. Regulaarselt tuleb läbi viia teeäärse kõrghaljastuse seiret, vajaduse ilmnemisel tuleb kergliiklustee ääres kõrghaljastuse tee gabariiti ulatuvad oksad kärpida ja liiklejaile potentsiaalset ohtu kujutavad puud ja nende oksad likvideerida. 13.15 Talihoole Kergliiklusteel võib teehoiutöid teha kuni 8 tonni kaaluvate masinatega, teljekoormusega mitte üle 4tonni. KLT hooldus teostatakse vastavalt kattega kergliiklustee seisunditaseme nõuetele (Majandus- ja taristuministri 14.07.2015.a määrus nr 92, Lisa 10). Lisaks tuleb jälgida eritingimusi, mis on tingitud käesoleva projekti iseloomust: - Ei ole lubatud lükata lund kergliiklusteelt sõiduteele ja vastupidi. - Lumevallid ei tohi piirata liiklejate nähtavust. - Lumevallid ei tohi olla mahasõitudel, sõidu- ega kergliiklusteel ega ka peenral, vajadusel tuleb lumi neilt ära vedada. Lumeladustuste alad määratakse Rapla valla (KLT hooldaja), Leonhard Weiss Viater OÜ (riigimaantee hooldaja) ja Transpordiameti (riigimaantee valdaja) koostöös. - Äärekivi joon tuleb talihoole ajaks märgistada tähistega, et vältida äärekivide vigastusi. - Lume sulamisel tuleb üle vaadata kõik kraavid – truubid – sajuveetorustikud ja -kaevud ja vajadusel eemaldada sulavete liikumisteelt takistused (lumi, jää jne.). - Lumetõrje mehhanismide kiirus peab olema valitud selline, et oleks välditud liikluskorraldusvahendite ja kõrvalkinnistute aedade deformeerumine lumekoristustööde tõttu. - Kergliiklustee lumekoristuse käigus mahasõitudele jäänud lumevallid tuleb koheselt eemaldada, samuti sõiduteelt kergliiklusteele lükatud lumavallid. - Kergliiklusteedel libedusetõrjeks kloriide ei kasutata. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  54/68 13.16 Liikluskorraldusvahendite hooldamine - Teemärgised Teemärgiste seisukord fikseeritakse kevadisel ülevaatusel. Märgised taastatakse niipea kui ilmastikuolud seda lubavad. - Liiklusmärgid Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad vähemalt 30 m kauguselt ja reflekteeruvad, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada samast materjalist märkidega, mille pinna valgustpeegeldavad omadused ja suurusgrupp on samad, kui teistel samale teelõigule paigaldatud märkidel. 13.17 Haljastuse hooldamine - Puude hooldamine Kärpimine: Kärpimine kujundab puuvõrad ühtlasemaks. Kärpides antakse puule kasvamise ligikaudsed piirid. Kärbitakse üks kord aastas, õitsvaid puid kohe peale õitsemist, et taim jõuaks enne sügist uued võrsed kasvatada. Kärpimise peab läbi viima õppinud arborist. Kärpimine aitab taime noorendada. Kärpimise vajalikkuse üle otsustab tee omanik. - Põõsaste hooldamine Tagasilõikamine: Esimestel kasvuaastatel tuleb lehtpõõsaid tugevalt tagasi lõigata. Tagasilõikamine teostada spetsialisti poolt. Tagasilõikamine soodustab taime harunemist ja kompaktsema taime moodustumist. Hilisema tagasilõikemaise vajaduse määrab tee omanik. Mägimännid tagasilõikamist ei vaja. Vabakujulise haljastuse korral pole tagasilõikamine hiljem vajalik. - Muru hooldamine Väetamine: Rajatud muru tuleb väetada vähemalt korra varakevadel ja korra sügisel. Varakevadel ja suvel kasutatav väetis peab olema lämmastikusisaldusega 18-22. Sügisel kasutatav väetis peab olema madalama lämmastikusisaldusega, kuni 12, kuid suurema fosfaadi ja kaaliumkarbonaadi sisaldusega. Väetise külvinorm on 3 kg 100 m2 kohta. Muru niitmine: Niitmine esimesel kasvuaastal: Esimene niitmine teostada 5-6 nädalat peale külvi. Esimesel kasvuaastal niita 2-4 korda (olenevalt külviajast), kui taimed on 10-12 cm kõrgused, niite kõrguseks 5-7 cm. Muru ja muld peavad niitmise ajal olema kuivad. Niitmine teisel kasvuaastal: Niita 2 korda kuus, mitte lasta rohul kasvada kõrgemaks kui 20 cm. Niitmine alates kolmandast kasvuaastast : Vastavalt vajadusele ja seisundinõuetele 3-6 korda aastas. Tee servades ei tohi muru lasta kasvada kõrgemaks kui 25 cm. See on vajalik roomajate teele tuleku tõkestamiseks, mujal hoida muru kõrgus vastavalt seisundinõuetele 30-40 cm. Teine niide suurte puhmikuliste nõrgestamiseks, niite kõrgus 5-10 cm. Enne talve viimane niitmine teostada IX või X, olenevalt õhutemperatuurist, niite kõrguseks jätta 5-8 cm. Muru ei niideta ega trimmerdata puudele ja põõsastele lähemal kui 50 cm puittaime juurekaelast. Kastmine: Külvijärgselt tuleb jälgida, et idanenud seemned ei kuivaks, kasta piisavalt, aga kastmissurve ei tohi olla liiga suur, et mitte muruseemet välja uhtuda. Muru tuleb istutamise aastal põuaperioodil korduvalt kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus ca 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist teehaljastuses olevat muru ei kasteta. Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  55/68 Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  34/65 14. Joonised Riigitee nr 20143 Rapla - Aranküla äärse kergliiklusteede põhiprojekt  DRENAAŽI IKÕ TABEL IKÕ ala Asukoht riigitee (nr ja Katastriüksuse tunnus, Ala pindala Jrk nr Pos nr Kinnistu registriosa nr nimi) suhtes (lõigu algus nimi m2 (plaanil) ja lõpp) 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 1 Pos 1 11230950 499 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.34…0.60  JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL IKÕ ala Asukoht riigitee (nr ja Katastriüksuse tunnus, Ala pindala Jrk nr Pos nr Kinnistu registriosa nr nimi) suhtes (lõigu algus nimi m2 (plaanil) ja lõpp) 67001:001:0018 20143 Rapla-Aranküla tee 1 Pos 1 13117150 20 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.02…0.03 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 2 Pos 2 11230950 4 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.04  JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL IKÕ ala Asukoht riigitee (nr ja Katastriüksuse tunnus, Ala pindala Jrk nr Pos nr Kinnistu registriosa nr nimi) suhtes (lõigu algus nimi m2 (plaanil) ja lõpp) 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 1 Pos 3 11230950 146 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.35…0.40 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 2 Pos 4 11230950 134 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.40…0.44 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 3 Pos 5 11230950 129 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.44…0.47  JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL IKÕ ala Asukoht riigitee (nr ja Katastriüksuse tunnus, Ala pindala Jrk nr Pos nr Kinnistu registriosa nr nimi) suhtes (lõigu algus nimi m2 (plaanil) ja lõpp) 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 1 Pos 6 11230950 108 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.47…0.50 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 2 Pos 7 11230950 18 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.51 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 3 Pos 8 11230950 149 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.52…0.56 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 4 Pos 9 11230950 45 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.57 66904:001:2000 20143 Rapla-Aranküla tee 5 Pos 10 11230950 71 20143 Rapla-Aranküla tee km 0.58…0.61  JALGRATTA- JA JALGTEE IKÕ TABEL IKÕ ala Asukoht riigitee (nr ja Katastriüksuse tunnus, Ala pindala Jrk nr Pos nr Kinnistu registriosa nr nimi) suhtes (lõigu algus nimi m2 (plaanil) ja lõpp) 66904:001:2011 20144 Uusküla tee L1 1 Pos 12 11226750 25 20144 Uusküla tee L1 km 0.01  TINGMÄRGID L3 Katastripiir N e te Servituudi ala äe 07 00 em 09 Maakaabel d 1: 1: l Si Uu sk Õhukaabel L3 66 ül 3 5 90 a 21 6 t Uu 80 0 4: ee S sk :( 66 00 90 Valgustusmast L3 90 Kr 1 66 ül 66 a 1: 90 a 5 4: am 16 t 66 0 00 i 20 1: ee Va 8 9 1: 00 3 66 la 1: Masti tugi 90 l p ) 00 63 03 1: ar gi 3 5 86 00 kV 1: Demonteeritav 08 36 A A POS-3 POS-2 A ül ee a t A a-Arank Rapl 20143 04:00 2000 1: A 669 POS-4 A bet POS-1 kuusehekk ee L 7 A Uusk a t ül 2 +0 .5 001: 66801: 2068 H ki nni TP kasva Kaupl us nud E kraav 6690730 Sõn kuus TÕR 1 +0 ee L ehek . k a t ül 5 Uus k 0269 01: pi U T 6690 04:0 nn 669 as 66801: Sõ N na 66 jal TP 669 pi a lvasakul nn 80 as 1: t än 001: aj Sõ pi 00 a nn 1: v L 1: 073 as al na 20 1 00 pi 66 jal 69 a tänav L1 nn 90 a 0721 as e 4: t te Uu 7 T 1: 00 n as 66 skü 1: 2a nn pi Tõ 072 02 66 ru 90 l a 4: õru pi 58 80 t 1: n 2 00 t ee Jätkub al nn 1: 00 14 4 3 s a a Uu 1: 40 66 skü 09 tän 90 l a 36 4: 00 t ee av 1: 02 2 57 6690754 66901: N Kappel 001: Ka Ka pp pp el 0877 el 66 it it 80 n i tänav 66 n 1: 2 Uu 90 1 00 skü 4: 00 1: 66 l 1: 10 90 a S 17 88 4: tee 30 00 7 1: 12 70 alparem al Uu A skü 66 l a 90 tee 4:00 1: 5 01 44 kr Jätkub ül A A TP POS-4 A A A a-Arank ee a t ül A 20143 Rapl A kr 66904: 2000 001: bet TP kr +0 kän kän d +0 . d .5 5 kadakah ekk k upuuhek el A kr upuuhekk el bet kanal kr V bet peenar upuuhekk H pl el bet kuusehekk kuusehekk K bet bet bet pl bet Pa 66 rgi bet 90 pl pl 1: pv 00 pl H 1:08 6690738 Tam m e tänav 10 35 K kr pl 4 H A H 2H 6. 2H 66901: K 2H 8 KE KE Uu skü KE Uu Uu Uu KE l skü skü skü 66 a 66 l a 66 l a 66 l a 90 t ee 90 t ee 90 t 90 t 4: 00 10 ee ee 001: 4: 00 4 4:00 4:00 1: 1: 1: 6 1: 8 05 14 00 14 40 40 42 50 0275 GEODEETILINE ALUSPLAAN OÜ PRIIMUS-PROJEKT TELLIJA Riigi kõrvalmaantee 20143 Rapla - Aranküla 30.01.2024 SANGVIINI 18 OÜ Alt ja Ülevalt Rapla km 0,020...0,767 jalgratta- ja jalgtee MÕÕTKAVA PROJEKTI NR 51011, TARTU töö nr G49/2023 TEL 517 2561 Vallavalitsus Kaust: Elektri-, side- ja valgustuslinid 1:500 32-EVS-23 [email protected] august 2023 PROJEKTEERIS JOONISE NIMETUS STAADIUM JOONISE NR REG. NR. 10440332 L-Est 97, EH2000 MTR. EE10440332-0001 Priimus-Projekt I.Aljas Isikliku kasutusõiguse plaan 66904:001:2000 PP 3.1       Hillar Lemba OÜ TONER-PROJEKT Teie 17.01.2024 [email protected] Teguri 55 Meie 02.02.2024 nr 7.1-2/24/847-2 51013, Tartu, Tartu maakond Riigitee 20143 Rapla-Aranküla tee kaitsevööndis jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Rapla maakonnas Rapla vallas riigitee nr 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,77 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projekti koostamisel on arvestatud meie 16.03.2020 kirjas nr 15-2/20/11423-2 esitatud projekti koostamise nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastame Toner-Projekt OÜ koostatud töö nr 9/2023 „Riigitee 20143 Rapla-Aranküla km 0,02-0,767 äärne kergliiklustee“ (eriosad: elektri-, side- ja valgustusliinid, OÜ Priimus-Projekt töö nr 32-EVS-23) ja anname EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Kirjale on lisatud projekti asendiplaanid, seletuskiri ja IKÕ plaanid (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega. 1. Esitada taotlus Transpordiameti maade osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks. 1.1. JJT rajamiseks riigitee alusele maale palume kohalikul omavalitsusel täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus jalgratta- ja jalgtee ehituseks“ (https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#kergliiklusteed). 1.2. Tehnovõrgu rajamiseks riigitee alusele maale palume tehnovõrgu valdajal täita taotluse blankett „Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks“ https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud--2. 2. JJT ja valgustuse ehitamiseks väljastab tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel. Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse lepingute sõlmimist. Palume kaasata meid ehitusloa menetlusse. 3. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Transpordiametile EhS § 43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Koos ehitamise alustamise teatisega on vajalik esitada meile kooskõlastamiseks ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 5. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] . Me ei tee kooskõlastusmenetluse mahus projektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Me ei võta kohustusi JJT ja valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ega hooldamiseks. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Joonsaar peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: asendiplaanid, seletuskiri ja IKÕ plaanid Merike Joonsaar 58627078, [email protected] 2 (2)