Teie 11.02.2026 nr 2-5/26-00308
Riigikantselei
Meie 06.03.2026 nr 8-2/1101
[email protected]
Ettepanek Vabariigi Valitsuse seisukohaks
(821SE)
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 edastas
Riigikogu Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Jaak Valge, Leo Kunnase ja
Varro Vooglaiu k.a 10. veebruaril algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja Vabariigi Presidendi
töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (821 SE). Riigikantselei resolutsiooniga tehti justiits- ja
digiministrile ülesandeks esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Eelnõu on plaanis
arutada 12.03.2026 toimuval Vabariigi Valitsuse istungil.
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust (edaspidi VVS) ja kehtestatakse kaheaastane
tegevuspiirang peaministrile pärast tema volituste lõppemist ning Vabariigi Presidendi töökorra
seadust (edaspidi VPTKS), millega kehtestatakse samasugune tegevuspiirang Vabariigi Presidendile.
Piirangu kohaselt ei tohi peaminister ega president pärast volituste lõppemisele kahe aasta jooksul
tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena ega töötada rahvusvahelises või välisriigi institutsioonis,
asutuses, organisatsioonis, äriühingus või muus üksuses.
19.08.2022 lisati VVSi § 121, millega kehtestati valitsusliikmele tegevuspiirang pärast volituste
lõppemist. Nimelt VVS § 121 kohaselt ei tohi Vabariigi Valitsuse liige volituste lõppemisele järgneva
kuue kuu jooksul tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus,
mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui minister on oma ametiaja jooksul
langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul
on lepingulised suhted tema juhitud ministeeriumiga. Piirangut ei kohaldata mittetulundusühingule.
Seega peab keelu rakendumiseks olema täidetud järgmised tingimused:
1) eraõiguslik juriidiline isik kuulus ministri juhitud ministeeriumi valitsemisalasse ja minister on
oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga
otsuseid või
2) eraõiguslik juriidiline isik kuulus ministri juhitud ministeeriumi valitsemisalasse ja juriidilisel
isikul on lepingulised suhted ministri poolt juhitud ministeeriumiga. 1
Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) § 29 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus vabalt
valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö ei ole
siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja
põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. 2
1
Eelnõu - Riigikogu
2
EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
VVSi täiendamisega ja tegevuspiirangute kehtestamisega pärast volituste lõppemist piirati GRECO3
soovitusel ministrina töötanud isikute PS §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset
ja töökohta. Piirang on põhjendatud korruptsiooni vältimise eesmärgiga ning praegu on ministritele
kehtestatud piirang pooleks aastaks. Piirang puudutab üksnes teatavatele töökohtadele asumist. Enne
muudatust kehtisid Vabariigi Valitsuse poolt 18.03.2021 otsusega heaks kiidetud huvide konflikti
vältimise juhised4 ministritele ja nende nõunikele. Viidatud otsuse p 7 kohaselt ei asu minister pärast
ametikohalt lahkumist aasta jooksul tööle oma valitsemisala äriühingu või sihtasutuse juhtimis- või
kontrollorgani liikmena.
Seega on juba praegu kehtestatud tegevuspiirangud (nii VVS-iga kui juhiste näol), mis puudutavad ka
peaministrit.
Eelnõu (821SE) näeb peaministri puhul ette veelgi pikemal perioodil (kaks aastat) kehtiva
tegevuspiirangu ja olulisel määral laiendab eelnõu ka asutuste ringi, mille osas piirang kohaldub.
Lisaks on ebaselge, mida tähendab „muu üksus“, kus tegutsemine on keelatud. Igasugune piirang
peab olema põhjendatud ja proportsionaalne.
Eelnõu (821SE) näeb tegevuspiirangu ette ka Eesti Vabariigi Presidendile. Kehtivas õiguses ei ole
ette nähtud piiranguid presidendile. Presidendi institutsioon tugineb rohkem autoriteedile kui võimule.
Kui me hakkame seda reguleerima detailsete keelukohtadega, siis me justkui tunnistame, et me ei
usalda valitud isiku riigimehelikkust. Kuna president ei juhi valitsust ega riigikassat, on korruptsioonioht
või võimu kuritarvitamise võimalus tegevuse kaudu väike. Korruptsioonivastane seadus ja muud
üldised eetikakoodeksid kehtivad presidendile juba praegu. Täiendavad eripiirangud võiksid muuta
institutsiooni liialt bürokraatlikuks.
Ulatuslikud piirangud pärast ametiaega võivad pärssida tugevate kandidaatide asumist nii peaministri
kui ka presidendi ametisse, sest pärast ametiaega on nende PS § 29 sätestatud õigus vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta, oluliselt piiratud.
Tulenevalt eelnevast teen ettepaneku Vabariigi Valitsusel eelnõu 821SE mitte toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Monika Tappo 5189490
[email protected]
3
GRECO – Group of States Against Corruption on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide
ühendus. GRECO eesmärgiks on hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga ning läbi
hindamisprotseduuri anda riikidele soovitusi korruptsioonivastaseks tegevuseks.
4
Huvide konflikti juhised ministritele ja nende nõunikele | Korruptsioon.ee
2