Kiri

Pr Maret Mauer Justiitsministeerium 06.03.2026 nr 15.2-1/687-1 Rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni uue tõlke edastamine Austatud proua Mauer Välisministeerium palub Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekul avaldada Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni (koostatud 1999. a Genfis, RT II 2001, 9, 51) tõlke uus redaktsioon. Ekspertide hinnangul on tõlke varem avaldatud versioonis mitmeid sisulisi vigu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerli Veski juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Lisa: Rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni toimetatud tõlge Emily Muljar 637 7425 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  VAREM AVALDATUD DOKUMENDI TÕLKE UUS REDAKTSIOON Tõlge inglise keelest Tõlge on informatiivne RAHVUSVAHELINE LAEVADE ARESTIMISE KONVENTSIOON Koostatud 12. märtsil 1999 Genfis Konventsiooni osalisriigid, tunnistades soovi hõlbustada maailma merekaubanduse harmoonilist ja järjepidevat arengut; olles veendunud vajaduses laevade arestimise valdkonnas rahvusvahelist ühetaolisust loova õigusakti järele, milles arvestatakse seonduvates valdkondades toimunud hiljutist arengut, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Mõisted Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. merinõue – nõue, mis tuleneb ühest või mitmest järgmisest asjaolust: a) laeva käitamisest põhjustatud kahju; b) maal või vees laeva käitamisega otseses seoses toimunud surmajuhtum või kehavigastus; c) päästetööd või mis tahes päästeleping, sealhulgas vajaduse korral erihüvitis sellise laeva päästetööde korral, mis või mille last tekitas keskkonnakahju ohu; d) laeva põhjustatud kahju keskkonnale, rannajoonele või nendega seotud huvidele või sellise kahju oht; kahju ärahoidmiseks, minimeerimiseks või kõrvaldamiseks võetud meetmed; hüvitis sellise kahju eest; keskkonna taastamiseks tegelikkuses võetud või võetavate mõistlike meetmete kulud; kahju, mida kolmandad isikud on kandnud või võivad kanda eelnimetatud kahju tõttu, ning kahju või kulud, mille laad on sarnane punktis d kirjeldatud kahju või kuludega; e) kulud, mis on seotud uppunud, vrakistunud, rannale kinni sõitnud või mahajäetud laeva, sealhulgas laeva pardal olevate või olnud esemete ülestõstmise, kõrvaldamise, taastamise, hävimise või kahjutuks tegemisega ning mahajäetud laeva säilitamise ja selle meeskonna laeval pidamisega; f) mis tahes leping laeva kasutamise või prahtimise kohta, olenemata sellest, kas see sisaldub prahilepingus või on sõlmitud muul viisil; g) mis tahes leping kaupade või reisijate veoks laeva pardal, olenemata sellest, kas see sisaldub prahilepingus või on sõlmitud muul viisil; h) laeva pardal veetavatele kaupadele (sealhulgas pagasile) tekkinud või nendega seotud kahju; i) üldavarii; j) pukseerimine; k) lootsimine; l) laevale selle käitamiseks, majandamiseks, säilitamiseks või hooldamiseks tarnitud kaubad, materjalid, varud, kütus, seadmed (sealhulgas konteinerid) või osutatud teenused; m) laeva ehitus, ümberehitus, remontimine, muutmine või seadmetega varustamine; n) sadama-, kanali-, doki- ja muud veeteemaksud ja -tasud; o) kaptenile, ohvitseridele ja laevapere teistele liikmetele makstav töötasu ja muud summad nende töö eest laevas, sealhulgas nende repatrieerimise kulud ja nende eest tasutavad sotsiaalkindlustusmaksed; p) laeva või selle omanike nimel tehtud väljamaksed; q) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nimel laeva suhtes makstavad kindlustusmaksed (sealhulgas vastastikused kindlustusnõuded); r) laeva omaniku või laevapereta prahtija poolt või nimel laeva suhtes makstavad komisjoni-, vahendus- või agenditasud; s) mis tahes vaidlus laeva omandiõiguse või valduse üle; t) mis tahes vaidlus laeva kaasomanike vahel laeva kasutamise või laevaga teenitu üle; u) laevale seatud pant või hüpoteek või samalaadne koormatis; v) laeva müügilepingust tulenev vaidlus; 2. arestimine – kohtumääruse alusel laeva liikumise keelamine või kinnipidamine merinõude tagamiseks, kuid see ei hõlma laeva arestimist kohtuotsuse või muu täitedokumendi täitmiseks; 3. isik – mis tahes üksikisik või ühendus või avalik- või eraõiguslik juriidiline isik või asutus, sealhulgas riik või selle koosseisu kuuluv üksus; 4. nõude esitaja – isik, kes esitab merinõude; 5. kohus – riigi pädev kohtuasutus. Artikkel 2. Arestimisvõime 1. Laeva võib arestida või aresti alt vabastada üksnes selle osalisriigi kohus, kus arest seatakse. 2. Laeva ei või arestida merinõudest erineva nõude alusel. 3. Laeva võib arestida tagatise saamise eesmärgil, olenemata sellest, kas jurisdiktsiooni klausli või mis tahes asjakohases lepingus sisalduva vahekohtu klausli alusel või muul alusel tuleb aresti seadmisega seotud merinõue lahendada aresti seadmise riigist erinevas riigis või vahekohtus või kooskõlas muu riigi õigusega. 4. Kooskõlas konventsiooniga kohaldatakse laeva arestimise või aresti alt vabastamise menetluse suhtes selle riigi õigust, kus arest seati või kus seda taotleti. Artikkel 3. Arestimisõiguse kasutamine 1. Arestida on lubatud mis tahes laeva, mille suhtes esitatakse merinõue, kui: a) nõude eest vastutab merinõude tekkimise ajal laeva omanud isik ning ta on aresti seadmise hetkel laeva omanik; b) nõude eest vastutab merinõude tekkimise ajal laeva laevapereta prahtija ning ta on aresti seadmise hetkel laeva laevapereta prahtija või omanik; c) nõue tuleneb laevale seatud pandist, hüpoteegist või samalaadsest koormatisest; d) nõue on seotud laeva omandiõiguse või valdusega või e) nõue on esitatud laeva omaniku, laevapereta prahtija, disponendi või reederi vastu ja see on tagatud merivõlaga, mis antakse või tekib selle riigi õiguse alusel, kus arestimist taotletakse. 2. Arestida on lubatud ka mis tahes muud laeva või laevu, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab merinõude eest ja kes oli nõude tekkimise ajal: a) selle laeva omanik, mille suhtes merinõue tekkis, või b) selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija. Seda sätet ei kohaldata laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete suhtes. 3. Olenemata selle artikli lõigetest 1 ja 2 on sellise laeva arestimine, mis ei kuulu nõude eest vastutavale isikule, lubatud üksnes juhul, kui laeva arestimise taotlemise koha järgse riigi õiguse alusel saab selle nõude kohta tehtud kohtuotsust pöörata selle laeva suhtes täitmisele kas laeva kohtuliku või sundmüügi teel. Artikkel 4. Aresti alt vabastamine 1. Arestitud laev vabastatakse piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui laev on arestitud artikli 1 lõike 1 punktides s ja t loetletud merinõuete tõttu. Sellistel juhtudel võib kohus lubada laeva valdaval isikul jätkata laevaga tegevust, kui nimetatud isik annab piisava tagatise, või anda muid juhiseid laeva käitamiseks aresti ajal. 2. Tagatise piisavust ja vormi käsitleva kokkuleppe puudumisel poolte vahel määrab tagatise laadi ja suuruse kindlaks kohus, ületamata seejuures arestitud laeva väärtust. 3. Taotlust, mis esitatakse laeva aresti alt vabastamiseks tagatise andmise vastu, ei käsitata vastutuse tunnistamisena ega kaitsevahenditest või vastutuse piiramise õigusest loobumisena. 4. Kui laev on arestitud riigis, mis ei ole osalisriik, ja laeva ei vabastata olenemata sellest, et osalisriigis on selle laeva suhtes sama nõude raames antud tagatis, vabastatakse tagatis osalisriigis kohtule esitatava avalduse alusel. 5. Kui laev vabastatakse riigis, mis ei ole osalisriik, selle laeva suhtes antud rahuldava tagatise andmise vastu, vabastatakse osalisriigis sama nõude raames antud tagatis ulatuses, milles nimetatud kahes riigis antud tagatiste kogusumma ületab a) nõuet, mille alusel laev arestiti, või b) laeva väärtust, olenevalt sellest, kumb summa on väiksem. Vabastamine on siiski lubatud üksnes juhul, kui tagatis, mis on antud riigis, mis ei ole osalisriik, on tegelikkuses nõude esitajale kättesaadav ja vabalt üleantav. 6. Kui on antud tagatis selle artikli lõike 1 alusel, võib tagatise andnud isik igal ajal kohtult taotleda tagatise vähendamist, muutmist või tühistamist. Artikkel 5. Korduvaresti ja mitme aresti seadmise õigus 1. Kui laev on juba mis tahes riigis arestitud ja vabastatud või kui selle laeva suhtes on juba merinõude tagamiseks tagatis antud, ei saa sellele laevale sama merinõude raames enam aresti ega korduvaresti seada, välja arvatud juhul, kui: a) selle laeva suhtes sama nõude raames juba antud tagatise laad või suurus on ebapiisav, tingimusel et tagatise kogusumma ei või ületada laeva väärtust; b) tagatise andnud isik ei ole või ei pruugi olla võimeline täitma mõnda või kõiki oma kohustusi või c) arestitud laev või varem antud tagatis vabastati kas: i) mõistlikel kaalutlustel tegutseva nõude esitaja avalduse alusel või nõusolekul või ii) seetõttu, et nõude esitaja ei suutnud vabastamist mõistlike meetmete abil ära hoida. 2. Mis tahes muud laeva, mis tuleks muidu sama merinõude raames arestida, ei arestita, välja arvatud juhul, kui: a) sama nõude raames juba antud tagatise laad või suurus on ebapiisav või b) kohaldatakse selle artikli lõike 1 punkti b või c. 3. Selles artiklis ei hõlma vabastamine ebaseaduslikku vabastamist või aresti alt lahkumist. Artikkel 6. Arestitud laevade omanike ja laevapereta prahtijate kaitse 1. Kohus võib laeva arestimise või laevale juba seatud aresti säilitamise lubamise tingimusena kohustada laeva aresti taotlevat või aresti saavutanud nõude esitajat andma nimetatud kohtu määratud liiki ja suurusega ning tingimuste kohase tagatise aresti tõttu kostjale tekkida võiva kahju eest, mille puhul võib vastutavaks jääda nõude esitaja, muu hulgas sellise kahju eest, mis võib kostjale tekkida: a) arestimise ebaseaduslikkuse või põhjendamatuse tõttu või b) ülemäärase tagatise nõudmise ja andmise tõttu. 2. Aresti seadmise riigi kohtutel on pädevus määrata nõude esitaja vastutuse olemasolu korral selle ulatus laeva arestimisest põhjustatud kahju eest, muu hulgas kahju eest, mis võib tekkida: a) arestimise ebaseaduslikkuse või põhjendamatuse tõttu või b) ülemäärase tagatise nõudmise ja andmise tõttu. 3. Selle artikli lõikest 2 tulenev nõude esitaja vastutus (olemasolu korral) määratakse selle riigi õiguse alusel, kus arest seati. 4. Kui asja lahendab kooskõlas artikliga 7 sisuliselt teise riigi kohus või vahekohus, võib selle artikli lõike 2 kohase nõude esitaja vastutusega seotud menetluse kuni teise riigi kohtu või vahekohtu lahendi tegemiseni peatada. 5. Kui on antud tagatis selle artikli lõike 1 alusel, võib tagatise andnud isik igal ajal kohtult taotleda tagatise vähendamist, muutmist või tühistamist. Artikkel 7. Kohtualluvus asja sisulisel lahendamisel 1. Kohtualluvus asja sisulisel lahendamisel on selle riigi kohtutel, kus on seatud arest või antud tagatis laeva vabastamiseks, välja arvatud juhul, kui pooled saavutavad või on saavutanud kehtiva kokkuleppe, mille kohaselt antakse vaidlus lahendamiseks teise riigi kohtule, mis nõustub selle oma alluvusse võtma, või vahekohtule. 2. Olenemata selle artikli lõikest 1 võivad selle riigi kohtud, kus on seatud arest või antud tagatis laeva vabastamiseks, keelduda asja oma alluvusse võtmast, kui keeldumine on lubatud selle riigi õiguse alusel ja teise riigi kohus nõustub asja oma alluvusse võtma. 3. Kui selle riigi kohus, kus on seatud arest või antud tagatis laeva vabastamiseks: a) ei oma kohtualluvust asja sisuliseks lahendamiseks või b) on keeldunud asja oma alluvusse võtmast kooskõlas selle artikli lõikega 2, võib see kohus määrata ajavahemiku, mille jooksul peab nõude esitaja pöörduma menetluse algatamiseks pädevasse kohtusse või vahekohtusse, ning asjakohase taotluse korral peab see kohus eeltoodut tegema. 4. Kui selle artikli lõike 3 alusel määratud ajavahemiku jooksul ei ole menetlust algatatud, vabastatakse arestitud laev või antud tagatis sellekohase taotluse alusel. 5. Kui menetlus algatatakse selle artikli lõike 3 alusel määratud ajavahemiku jooksul või kui sellekohase määruse puudumisel algatatakse menetlus teise riigi pädevas kohtus või vahekohtus, tunnustatakse tehtud lõplikku lahendit ja seda täidetakse arestitud laeva või selle vabastamiseks antud tagatise suhtes tingimusel, et a) kostjale on menetlusest teatatud mõistliku aja võrra ette ja talle on antud mõistlik võimalus enda kaitsmiseks ning b) tunnustamine ei ole vastuolus riigi poliitikaga (ordre public). 6. Selle artikli lõikes 5 sätestatu ei piira välisriigis tehtud kohtuotsuse või vahekohtu otsuse edasist täitmist selle riigi õiguse alusel, kus laevale arest seati või kus anti tagatis selle vabastamiseks. Artikkel 8. Kohaldamine 1. Konventsiooni kohaldatakse iga osalisriigi jurisdiktsiooni all olevate laevade suhtes, olenemata sellest, kas need kannavad osalisriigi lippu või mitte. 2. Konventsiooni ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade või muude riigile kuuluvate või riigi käitatavate laevade suhtes, mida kasutatakse sel ajal ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel. 3. Konventsioon ei mõjuta mis tahes valitsusele või selle asutusele või avaliku sektori asutusele, doki või sadama pidajale ükskõik millise rahvusvahelise konventsiooniga või riigisisese õigusnormiga antud õigusi ega volitusi oma jurisdiktsioonis laeva kinni pidada või selle liikumist muul moel takistada. 4. Konventsioon ei mõjuta ühegi riigi ega kohtu volitusi korralduste andmisel või määruste tegemisel võlgniku varade terviklikkuse suhtes. 5. Konventsioon ei mõjuta aresti seadmise riigis vastutust piiravate rahvusvaheliste konventsioonide või neid rakendavate riigisiseste seaduste kohaldamist. 6. Konventsioon ei muuda ega mõjuta osalisriikides kehtivaid õigusnorme, mis on seotud sellise laeva arestiga, mis asub füüsiliselt selle lipuriigi jurisdiktsioonis, kui arest on seatud sellise isiku taotlusel, kelle alaline elukoht või peamine tegevuskoht asub selles riigis, või muu sellise isiku taotlusel, kes on omandanud nõude eelnimetatud isikult subrogatsiooni või loovutamise teel või muul viisil. Artikkel 9. Merivõla mitteloomine Konventsioonis sätestatut ei tõlgendata selliselt, et see loob merivõla. Artikkel 10. Reservatsioonid 1. Iga riik võib konventsioonile allakirjutamise, selle ratifitseerimise või heakskiitmise või sellega ühinemise ajal või igal ajal pärast seda jätta endale õiguse välistada konventsiooni kohaldamine järgmise suhtes: a) siseveelaevad; b) osalisriigi lippu mittekandvad laevad; c) artikli 1 lõike 1 punktis s nimetatud nõuded. 2. Kui riik on ka konkreetse siseveeteede navigatsiooni lepingu osalisriik, võib ta konventsioonile allakirjutamisel, selle ratifitseerimisel või heakskiitmisel või sellega ühinemisel teatada, et selles lepingus sisalduvad jurisdiktsiooni, kohtulahendite tunnustamist ja täitmist käsitlevad sätted on ülimuslikud konventsiooni artikli 7 sätete suhtes. Artikkel 11. Hoiulevõtja Konventsioon antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Artikkel 12. Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud kõikidele riikidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis 1. septembrist 1999 kuni 31. augustini 2000 ning on pärast seda avatud ühinemiseks. 2. Riik võib väljendada oma nõusolekut konventsiooniga ühinemiseks järgmiselt: a) allakirjutamine ilma reservatsioonita ratifitseerimise või heakskiitmise kohta; b) allakirjutamine ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega, millele järgneb ratifitseerimine või heakskiitmine või c) ühinemine. 3. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine jõustub hoiulevõtjale asjaomase kirja hoiuleandmisega. Artikkel 13. Mitme õigussüsteemiga riigid 1. Kui riigil on kaks või enam territoriaalüksust, kus kohaldatakse konventsioonis käsitletud küsimuste suhtes erinevaid õigussüsteeme, võib see riik allakirjutamise, ratifitseerimise, heakskiitmise või ühinemise ajal teatada konventsiooni laienemisest kõikidele või üksnes ühele või mõnele oma territoriaalüksusele ning seda teadet igal ajal teise teate esitamise teel muuta. 2. Nimetatud teade tuleb esitada hoiulevõtjale ja teates tuleb sõnaselgelt märkida territoriaalüksused, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. 3. Sellise osalisriigi puhul, kus kohaldatakse erinevates territoriaalüksustes laevade arestimise suhtes kahte või enamat õigussüsteemi, tõlgendatakse selles konventsioonis sisalduvaid viiteid riigi kohtule ja riigi õigusele viidetena selle riigi asjaomase territoriaalüksuse kohtule ja selle riigi asjaomase territoriaalüksuse õigusele. Artikkel 14. Jõustumine 1. Konventsioon jõustub kuus kuud pärast päeva, mil kümme riiki on väljendanud oma nõusolekut konventsiooniga ühinemiseks. 2. Riigi puhul, mis väljendab oma nõusolekut konventsiooniga ühinemiseks pärast konventsiooni jõustumiseks vajalike nõuete täitmist, jõustub nõusolek kolm kuud pärast nõusoleku väljendamise kuupäeva. Artikkel 15. Läbivaatamine ja muutmine 1. Konventsiooni läbivaatamiseks ja muutmiseks kutsutakse ühe kolmandiku osalisriikide soovil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures kokku konverents. 2. Konventsiooniga ühinemist käsitlev nõusolek, mida väljendatakse pärast konventsiooni muudatuste jõustumise kuupäeva, kehtib muudetud konventsiooni suhtes. Artikkel 16. Denonsseerimine 1. Osalisriik võib konventsiooni denonsseerida igal ajal pärast kuupäeva, mil konventsioon on selle riigi suhtes jõustunud. 2. Denonsseerimine jõustub denonsseerimiskirja hoiuleandmisega hoiulevõtjale. 3. Denonsseerimine jõustub pärast aasta möödumist päevast, mil hoiulevõtja on denonsseerimiskirja kätte saanud, või denonsseerimiskirjas nimetatud pikema ajavahemiku möödumisel. Artikkel 17. Keeled Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles ning kõik tekstid on võrdselt autentsed. Koostatud kaheteistkümnendal märtsil tuhande üheksasaja üheksakümne üheksandal aastal Genfis. Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.