Sissetulev kiriAvalik

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Justiits- ja Digiministeerium · 6. märts 2026

Viit: 8-2/1702
Registreeritud: 6. märts 2026
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 8 Eelnõude menetlemine
Sari: 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik: 8-2/2026
Vastutaja: Johanna Maria Kosk (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus)
Lahendamise tähtaeg: 20. märts 2026

Failid

Sisu (failidest)

Justiits- ja Digiministeerium 05.03.2026 nr 1-6/3418-1 Eelnõu esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõikele 5 esitan Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 23.02.2026 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmist“ sõnadega „ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmist“; 2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „käesoleva seaduse alusel välja antud“; 3) paragrahvi 41 täiendatakse pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „või muu käesolevas seaduses sätestatud menetluse“; 4) 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „sertifikaadi kehtetuks tunnistamine“ sõnadega „ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine“; 5) paragrahvi 9 lõike 3 punktis 11 asendatakse sõnad „välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga“ sõnadega „välislepingu või seadusega“; 6) paragrahvi 92 lõikes 5 asendatakse sõnad „dokumendi väljaandmise menetluse käigus“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetlustes“; 7) paragrahvi 92 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(71) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluses (edaspidi koos taotlus) esitatud kontaktandmeid, et saata isikule käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta teade.“; 8) paragrahvi 92 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omavaid asjaolusid.“; 9) paragrahvi 92 lõike 81 teist lauset täiendatakse pärast sõna „viivitamata“ sõnadega „, välja arvatud juhul, kui andmete töötlemine on lubatud kolmandale isikule seadusega pandud ülesande täitmiseks“; 10) paragrahvi 92 lõige 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(82) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutusele (edaspidi sihtasutus) päringu peale e-residendi elektroonilise 1 identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta ja selle õiguse menetluses kogutud järgmisi andmeid: 1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu, kodakondsus ning kontaktandmed; 2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kehtivusaeg; 3) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.“; 11) paragrahvi 92 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(84) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-residendi digitaalse isikutunnistuse või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni.“; 12) paragrahvi 92 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(84) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni.“; 13) paragrahvi 92 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Haldusorgan võib koguda käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omada võivate asjaolude kohta käesoleva seaduse § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult.“; 14) paragrahvi 111 pealkirjast jäetakse välja sõnad „dokumendi väljaandmisel“; 15) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Dokumendi väljaandmise ja elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise korral kontrollib dokumendi väljaandja või elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andja taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ning automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel.“; 16) paragrahvi 111 lõikes 2 asendatakse sõnad „, tuvastab dokumendi“ sõnadega „ega elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust, tuvastab“; 17) paragrahvi 113 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 113 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele“; 19) paragrahvi 122 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: 2 „9) kui dokumendi kasutaja isikusamasust ei ole käesoleva seaduse § 121 lõike 26 kohaselt kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi kättesaamisest.“; 21) paragrahvi 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Dokumendi väljaandmise, e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise ja nende kehtetuks tunnistamise korraldamine“; 23) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“; 24) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse.“; 25) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kontrollib e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasust.“; 27) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõnad „Dokumendi taotlejalt“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses“; 28) paragrahvi 15 lõikes 7 asendatakse sõnad „Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava foto või näokujutise“; 29) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning käesolevas seaduses sätestatud menetluse ja sellega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete, töötlemise kaudu.“; 30) paragrahvi 152 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise andmeid ning käesolevas seaduses sätestatud menetluses kogutud isikuandmeid ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:“; 31) paragrahvi 152 lõiget 3 täiendatakse punktidega 241 ja 242 järgmises sõnastuses: „241) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmed; 242) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi andmed;“; 3 32) paragrahvi 154 lõikes 1 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetlustes“; 33) paragrahvid 201–203 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 204 pealkirjas asendatakse sõnad „väljaandmise ja kehtivuse kaotamise erisused“ sõnadega „väljaandmine ja kehtivuse kaotamine“; 35) paragrahvi 204 lõikes 1 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus on digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“; 36) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ja sellega seotud digitaalset tuvastamist ning digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat.“; 37) paragrahvi 205 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „antakse välja“ sõnadega „vähemalt 18-aastasele“; 38) paragrahvi 209 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja käesoleva seaduse § 111 lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete õigsuses peab olema võimalik veenduda. (3) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja pöördub isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljastamisel. (4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja võib selle väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident pöörduks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse.“; 39) paragrahv 2012 tunnistatakse kehtetuks; 40) 52. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „välismaalasele“ sõnadega „ilma tema taotluseta“; 42) seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses: „71. peatükk E-RESIDENDI ELEKTROONILISE IDENTITEEDI VAHEND 4 § 344. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 12 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigusega samal ajal. (2) E-residendile elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti elektroonilise identiteedi vahendiga. (3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus antakse kehtivusajaga kuni kuus aastat. (4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses. (5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja ja e-resident on kohustatud võimaldama enda biomeetriliste andmete töötlemist. (6) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, andmisest. (7) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud tõendama või põhistama e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud. (8) Isiku taotluse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmiseks võib jätta läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest või elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud. (9) E-resident teavitab Politsei- ja Piirivalveametit oma kontaktandmete ning välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. § 345. E-residendi elektroonilise identiteedi vahend (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahend: 1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele; 2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse 21. peatükis sätestatud otsust e-identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme samaväärsuse vastavuse kohta; 3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati. (2) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutusele võtmise korraldab sihtasutus. 5 (3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi võib anda üksnes kehtivat e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust omavale isikule. (4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust omaval isikul võib olla üks e-residendi elektroonilise identiteedi vahend. (5) Kui e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus lõpeb või tunnistatakse kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi elektroonilise identiteedi vahend ja sellega seotud sertifikaadid. § 346. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine (1) Politsei- ja Piirivalveamet tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja käesoleva seaduse § 111 lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. (2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete terviklikkuses ja autentsuses peab olema võimalik veenduda kogu e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal. (3) Politsei- ja Piirivalveamet võib elektroonilise identiteedi vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-resident pöörduks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse või Eesti välisesindusse. § 347. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine ja sellest keeldumine (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud erisusi. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga. (4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse, kui: 1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut; 2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused; 3) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust taotletakse majandustegevuseks ning esineb majandustegevuse keelamise alus; 4) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda. 6 (5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest võib keelduda, kui: 1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu; 2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 344 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. § 348. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtivuse lõppemine E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus lõpeb: 1) kehtivusaja lõppemise korral; 2) kehtetuks tunnistamise korral; 3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või 4) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates antud e-residendi elektroonilise identiteedi vahendit. § 349. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamine (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) e-resident selleks kirjalikult soovi avaldab; 2) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus on alusetult välja antud; 3) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda. (2) Kui e-resident ei ole Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud oma välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest, tunnistatakse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus kehtetuks kaks kuud pärast e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kehtivuse lõppemist. Teavitatud välisriigi biomeetriline reisidokument asendab e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi. (3) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva seaduse § 347 lõike 4 punktides 1 ja 3 või lõikes 5 nimetatud e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alus. (4) Kui pärast e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmist selgub, et selle õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andja nõudmisel dokumentaalselt tõendama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. (5) Kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõendeid, tunnistatakse e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. (6) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab e-residenti viivitamata tema elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamisest. 7 § 3410. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse menetlusega seotud andmetöötlus (1) Andmesubjekti õigust tutvuda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse järgmistele õigustele: 1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada isikuandmete saajaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. (4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning käesoleva seaduse § 344 lõigetes 6 ja 8, § 347 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 349 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud alus. (5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. § 3411. Riikliku järelevalve teostamine (1) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Kaitsepolitseiamet; 3) Maksu- ja Tolliamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. 8 (3) Rahapesu Andmebüroo võib töödelda e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmeid ning e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet. (4) Kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames kogunud teavet, mis võib olla e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe Politsei- ja Piirivalveametile. § 3412. E-residendile teenuse osutamine (1) Avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja võib otsustada e-residendile elektroonilise identiteedi vahendiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks täiendavaid nõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku pöördumist teenuse osutaja asukohta. (2) Avalik-õigusliku teenuse osutaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid seada järgmistel juhtudel: 1) e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumiste ärahoidmiseks; 2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks. (3) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja. (4) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik.“; 43) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsed isikutunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni ja nendele ei kohaldata käesoleva seaduse § 345 lõikes 4 sätestatud ühe e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi omamise piirangut.“; 44) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses: „§ 391. Käesoleva seaduse § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 rakendamine Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kohaldatakse selle kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni kuni 2028. aasta 29. veebruarini kehtinud käesoleva seaduse § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 redaktsiooni.“. § 2. Konsulaarseaduse muutmine 9 Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõikes 2“ tekstiosaga „§ 481“; 2) paragrahvi 271 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: „§ 481. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasuse kontrollimine Konsulaarametnik kontrollib e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasust.“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 punkt 264 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „264) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmiseks, selle andmisest keeldumiseks või kehtetuks tunnistamiseks, samuti ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks;“; 2) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(1³) Maksuhalduril on õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ja rahvusvahelise ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema valdusesse jõudnud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostatud riikliku järelevalve käigus.“; 3) paragrahvi 59 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „kasutamise“ sõnadega „või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise“; 4) paragrahvi 59 lõikest 13 jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise või“. § 4. Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 51 punktis 2 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“. § 5. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 51 lõike 12 muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduse § 51 lõikes 12 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“. 10 § 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõnad „digitaalset isikutunnistust“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendit“; 2) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kui isiku e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 347 lõikes 4 või 5 sätestatud alusel.“; 3) paragrahvi 60 lõikes 51 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“. § 7. Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) teade e-residentsuse kohta;“. § 8. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 272 lõikes 6 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse väljaandmise“ sõnadega „elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“; 2) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 2721 tekstist jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 20 eurot“. § 9. Seaduse jõustumine 1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 2. märtsil. 2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1‒4, 6‒8, 10, 11, 13‒16, 21‒24, 26‒33, 36, 40 ja 42‒44, § 2 punkt 3, § 3 punktid 1 ja 3 ning §-d 4‒8 jõustuvad 2028. aasta 1. märtsil. 3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 25 ja § 2 punkt 2 jõustuvad 2028. aasta 1. septembril. 4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3 jõustuvad 2030. aasta 15. novembril. 5) Käesoleva seaduse § 3 punkt 4 jõustub 2033. aasta 1. märtsil. 6) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2034. aasta 1. märtsil. 11 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ……………… 2026 Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026 12 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga võtta e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi digi-ID) asemel kasutusele kaardivaba elektroonilise identiteedi vahend (edaspidi e-residendi eID vahend) ning biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel. Muudatused suurendavad e-residentsuse programmi majanduslikku mõju, panustavad innovatsiooni ning vähendavad bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Selleks on kavas teha järgmised peamised muudatused, mis jõustuvad kahes etapis.  E-residentsuse programmis võetakse 2027. aasta 2. märtsil kasutusele tehniline rakendus ja muudetakse menetlusprotsessi e-residendi digi-ID taotleja biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks kaugteel, mis toimub kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi1 andmete ja taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (edaspidi ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi ABIS) kantud andmete võrdlemise kaudu.  E-residentsuse programmis minnakse 2028. aasta 1. märtsil digi-ID väljaandmiselt üle kaardivabale e-residendi eID vahendile. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) annab muudatuste kohaselt edaspidi e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse. E-residendi tehnilise eID vahendi kasutusele võtmise korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) kui e-residentsuse programmi eestvedaja. Isikut tõendavate dokumentide seaduses2 (edaspidi ITDS) sätestatakse e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise tingimused ja e-residendi tehnilisele eID vahendile kohaldatavad nõuded. Kehtiva ITDS-i kohaselt on digi-ID riiklik isikut tõendav dokument, kuid uus tehniline e-residendi eID vahend ei ole riigiasutuse poolt väljaantav isikut tõendav dokument. Eelnõu rakendamine ei suurenda e-residentide halduskoormust ja sellega kaasnev mõju on positiivne. Seega ei ole halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõu puhul vaja rakendada. E-residendi eID vahendi ning kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele võtmise korral ei pea e-resident edaspidi digi-ID kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse minema ning see võimaldab tal kiiremini Eestis ettevõtlust alustada. Seetõttu on muudatustel ka oluline positiivne sotsiaalne mõju. Muudatused omavad positiivset mõju ka riigiasutuste töökoormusele, kuid toovad kaasa mõningase töökoormuse kasvu EIS-ile. Eelnõu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele. Mõju majandusele on positiivne, EIS-i prognoosi kohaselt tähendab senisest kiirem väljastusprotsess hinnanguliselt 280‒700 uut e-residendi loodud ettevõtet aastas. Mõju riigiasutuste töökorraldusele, e-riigile ja infoühiskonnale on positiivne, kuid väheoluline. 1 Biomeetrilised reisidokumendid sisaldavad elektroonilist kiipi passi kasutaja andmetega ja võeti maailmas kasutusele tulenevalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) spetsifikatsioonist Doc 9303. Riigid, mis on biomeetrilised passid kasutusele võtnud: https://www.inverid.com/blog/countries-epassports. 2 Isikut tõendavate dokumentide seadus. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SIM):  nõunik Elen Kraavik ([email protected]);  õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi JDM), EIS ning PPA. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Jaanus Põldmaa (tel 612 5041, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud: - Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025‒2027 peatüki 9.2 „Teaduspõhine majandus ja innovatsioon“ eesmärgiga nr 249 „Eesti digiriigi arendamiseks loome e-residendi taotlejale turvalise kaugidentimise ja digitaalse isikutuvastuse. Kaardivaba lahendus kiirendab e-residendi staatuse saamist, soodustab ettevõtete loomist Eestis ja suurendab e-residentsuse majanduslikku mõju3“; - Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi detailsema tegevusega „Hangime eID vahendi kasutamise tagamiseks partneri4“; - Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi detailsema tegevusega „Töötame välja eIDAS-e nõuetele vastava mobiilse rakenduse, mille kaudu e-residentsuse taotleja saab biomeetrilise isikut tõendava dokumendi alusel andmed automaatselt avalduse vormile viia5“; - „E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025“6 põhisuunaga 1.2 „Digivahendi tehniline kaasajastamine. ID-kaart ja füüsiline luger arvuti küljes on tänaseks ajale jalgu jäänud lahendus. Vaja on liikuda üleni elektroonilise esmavahendi suunas, mille väljastamine ei põhineks füüsiliselt ID-kaardil“; - strateegia „Eesti 2035“ eesmärgi „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ tegevusega „Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sealhulgas spetsialistide olemasolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine)7“; - arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ tegevusega „Investeerime teenuste kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse, sh erifookusena e-residentidele mõeldud digiteenuste arendusse8“; - „Siseturvalisuse arengukava 2020‒2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga, kus keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele: kuidas tagada turvalised ja tänapäevased 3 Koalitsioonilepe 2025–2027. 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 5 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 6 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 7 Strateegia „Eesti 2035“. 8 Eesti digiühiskond 2030, lk 21. 2 tehnoloogilised lahendused identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide arendamiseks; kuidas tagada elektroonilise identiteedi ja eID kasutatavus, laiendada dokumentide kasutusala ja mugavust, samuti kasutajate hulka ning maandada võimalikud riskid; kuidas tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus, jätkuvalt turvaline ja tõsikindel füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimise protsess, sealhulgas arendades edasi ning võttes laiemalt kasutusele biomeetrilisi isikutuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise lahendusi?9 Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) – RT I, 26.06.2025, 7; 2) konsulaarseadus (edaspidi KonS) – RT I, 26.06.2025, 11; 3) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) – RT I, 02.10.2025, 5; 4) meresõiduohutuse seadus (edaspidi MSOS) – RT I, 16.12.2025, 35; 5) perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS) – RT I, 21.11.2025, 6; 6) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) – RT I, 21.06.2024, 52; 7) rahvastikuregistri seadus (edaspidi RRS) – RT I, 21.11.2025, 7; 8) riigilõivuseadus (edaspidi RLS) – RT I, 18.12.2025, 14. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu vajalikkus ja hetkeolukord ITDS10 § 205 lõike 2 kohaselt on e-residentsuse programmi eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Peamine ootus 2014. aastal loodud e-residentsuse programmile on Eesti majanduse elavdamine. E-residendil on võimalik oma elukohast lahkumata asutada Eestis interneti teel äriühing ja osaleda aktiivselt selle juhtimises, näiteks esitada elektrooniliselt maksudeklaratsioone ning allkirjastada digitaalselt dokumente ja lepinguid. Kuna e-residentsuse programm põhineb elektroonilisel identiteedil ja selle tõendamist võimaldaval digitaalsel dokumendil, siis on ka e-residentsuse õiguslik regulatsioon ITDS-is ning selle alusel kehtestatud siseministri määrustes11. ITDS-iga on reguleeritud digi-ID väljaandmine, sellest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine, aga ka digi-ID kasutamise üle riikliku järelevalve teostamine ning era- või avalik-õigusliku teenuse osutaja poolt e-residendile teenuse osutamine, selle piiramine või sellest keeldumine. ITDS § 15 lõike 4 punkti 11 kohaselt annab digi-ID välja ja tunnistab kehtetuks PPA. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. aasta protokollilise otsuse12 kohaselt on e-residentsuse programmi eestvedaja EIS. Digi-ID on kaardi formaadis riiklik isikut tõendav dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas autentimiseks ja e-allkirja andmiseks. Digi-ID ei ole reisidokument, 9 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 10 Isikut tõendavate dokumentide seadus. 11 1) Siseministri 24. juuli 2025. aasta määrus nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“; 2) siseministri 10. septembri 2025. aasta määrus nr 27 „E-residendi digitaalse isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“. 12 Kättesaadav Riigikantseleist. 3 see ei anna välisriigi kodanikule kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise õigust. Digi-ID Statistika 2025. aasta 3. novembri seisuga on e-residentsuse programmi loomisest arvates saanud e-residendiks 131 437 isikut 185 riigist. Neist kehtiv digi-ID on sama kuupäeva seisuga 62 855 e-residendil. 2024. aastal esitati võrreldes varasema aastaga 3 protsendi võrra rohkem taotlusi ning enim oli taotlusi Hispaaniast, Ukrainast ja Saksamaalt. Enim e-residente, kellel on 2025. aasta 3. novembri seisuga kehtiv digi-ID, omab Hispaania, Ukraina ja Saksamaa kodakondsust (tabel 1). Tabel 1. Kehtivate digi-ID-de statistika kodakondsuse järgi Kodakondsus Kehtiv digi-ID Hispaania 5470 Ukraina 4822 Saksamaa 4280 Türgi 3145 Prantsusmaa 2933 Soome 2930 Allikas: PPA. Korduvtaotlejate osakaal kasvas 2024. aastal 22 protsenti, mis oli tingitud 2019. aastal väljaantud digi-ID-de kehtivuse lõppemisest. 2019. aastal esitatud digi-ID taotluste arv oli alates 2014. aastast suuruselt teine. Kõige rohkem korduvtaotlusi (ligi 30 protsenti) esitasid naaberriikide e-residendid (Soome, Rootsi, Läti, Leedu). Esmakordsete taotlejate osakaal oli 2024. aastal kõrgeim Hispaania, Hiina, Pakistani ja Iraani kodanike seas (ligi 90 protsenti). 2025. aastal korduvtaotlejate osa arvuliselt tõenäoliselt väheneb, kuna 2020. aastal langes taotlejate osakaal võrreldes varasemate aastatega umbes viiendiku võrra. 4 Joonis 1. Esmaste ja korduvate taotluste osakaal 2020–2024 Allikas: PPA. Digi-ID taotlemise peamine põhjus on Eestis äriühingu asutamise soov (73,1 protsenti). E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 36 000 Eesti ettevõtte, see on ligikaudu iga viies uus Eestis asutatud ettevõte aastas. 2024. aastal kasvas varasema aastaga võrreldes ettevõtete asutamine 10 protsendi võrra. EIS-i andmetel on 2025. aasta 17. novembri seisuga e-residentsuse programmiga seotud otsene positiivne majanduslik kogumõju Eesti riigile alates asutamisest 373 miljonit eurot, mis tuleneb peamiselt e-residentide loodud ettevõtete majandustegevusest. Probleemi kirjeldus Kuna e-residentsuse programmi üks peamisi eesmärke on muuta Eesti ärikeskkond globaalselt avatumaks ja tuua siia lisainvesteeringuid mugavate digilahenduste kaudu, siis on programmi elutsükli jooksul pidevalt otsitud võimalusi, mis aitaksid seda eesmärki saavutada. Tehtud uuringute13 kohaselt on e-residendile oluline mõjutegur aeg – mida kiirem on digi-ID väljaandmise protsess, seda suurem on tõenäosus, et alustatakse majandustegevust ning avaldub programmi soodne majanduslik mõju. Kui ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab Eestis aega vaid 2–4 tundi (rekord on 15 minutit), siis ainuüksi digi-ID saatmisele Eesti välisesindusse kulub 2–5 nädalat ja kätte saamine võib võtta aega keskmiselt kaks ja pool kuud, sest taotleja peab sellele Eesti välisesindusse järele minemiseks ka aja planeerima. Kõige kiiremini lähevad oma digi-ID-le järele Läti, Leedu, Ungari, Belgia ja Türgi e-residendid ning kõige hiljem Hiina, India, USA ja Pakistani e-residendid. Keskmine väljastusaeg taotlemisest kättesaamiseni on 64 kalendripäeva (joonis 2). Uuringute kohaselt kahaneb e-residendi ettevõtte loomise tõenäosus selle ajavahemiku jooksul (joonis 2), mistõttu on oluline vähendada digi-ID kättesaamisele kuluvat aega. 13 1) Okereke, Onyekachi Fortune. 2023. Master’s Thesis „Does the processing time of e-residency cards affect probability of forming companies? A study of the Estonian e-residency programme“. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/2cab4a56-123e-4219-80b1-d22fe4510264/content (19.06.2025). 2) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers. 30.10.2023. „Legal Eestis sandbox režiimis ettevõtlusega alustamine e-residentidele“. Lõpparuanne. (AK dokument). 5 Joonis 2. Kasutajakogemuse mõju tulemuslikkusele Allikas: EIS. 2.2. Eelnõu eesmärk ja lahendusettepanekud Eelnõu eesmärk on võtta kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend ning minna üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, et suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju, panustada innovatsiooni ning vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Mugavamale ja nüüdisaegsele e-residendi eID vahendile üleminek on kujunenud viimastel aastatel üheks peamiseks proovikiviks e-residentsuse programmis. Kaardi formaadis digi-ID-d on kasutatud alates 2014. aastast, kui programm loodi, ning e-residendi klienditeekonna probleemkohad, sealhulgas kaardivaba lahenduse vajadus, toodi välja juba 14. aprillil 2022 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud e-residentsuse jätkustrateegias 2022– 202514. Kaardivaba lahenduseni ei ole aga eri põhjustel senini jõutud, muu hulgas luhtunud hanke15 ning PPA ja Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) piiratud ressursi tõttu. Kaardivabale e-residendi eID vahendile ning kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele üleminekul muutub e-residendi eID vahendi taotlemise protsess (vt joonis 3) ning eID vahendi kättesaamine ja selle kasutamine muutub mugavamaks. Eri toiminguid eelistatakse tänapäeval teha mugavalt oma nutiseadmes, kuid kaardi formaadis digi- ID kasutamine eeldab arvuti ja kaardilugeja olemasolu ning selle kättesaamiseks on vaja reisida Eesti välisesindusse. Edaspidi ei pea e-resident oma digi-ID kättesaamiseks välisesindusse kohale minema. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse saamiseks peab taotleja sarnaselt kehtivale protsessile esitama esmalt taotluse PPA iseteeninduses16. Erinevalt kehtivast protsessist toimub edaspidi taotlemise käigus ka kaugteel biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontroll. Taotluse esitamisele järgneb PPA menetlusprotsess, mis jääb võrreldes kehtivaga samaks, kuid haldusotsust ei tehta edaspidi digi-ID väljaandmise kohta, vaid e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse saamise kohta. PPA teavitab taotlejat otsusest ja positiivse otsuse korral sisaldab teavitus ka täpset juhendit tehnilise eID vahendi saamiseks EIS-i lepingupartnerilt. Taotlejale tagatakse kogu protsessi käigus vajalik kasutajatugi. 14 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 15 Riigihangete register. Mobiilse elektroonilise identiteedi täisteenuse tellimine. 16 PPA iseteenindus. 6 Joonis 3. Üldine taotlusprotsessi joonis Senise olukorra ja tulevikuvaate võrdlus ehk peamised kavandatavad muudatused: PRAEGU TULEVIKUS PPA on digi-ID väljaandja ja hankija PPA ei ole e-residendi eID vahendi väljaandja ega hankija PPA annab õiguse e-residendi eID vahendi kasutamiseks EIS on e-residendi eID vahendi hankija ja korraldab selle kasutusele võtmise E-residendi eID vahendi väljaandja on EIS-i lepingupartner Digi-ID on ITDS § 2 lõike 2 punkti 11 E-residendi eID vahend ei ole riiklik isikut kohaselt riiklik isikut tõendav dokument tõendav dokument, kuid peab omama e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse (edaspidi EUTS) kohaselt eIDAS-e17 kõrgele usaldusväärsuse tasemele vastavuse kehtivat otsust. EIS-i lepingupartnerile kohaldatakse EUTS-i koosmõjus ITDS-is kehtestatava e-residendi eID vahendi regulatsiooniga Digi-ID on kaardi formaadis dokument, E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise mille väljaandmiseks on vaja planeerida korral puuduvad vasakul veerus kirjeldatud kulud vahendid dokumendi plankide tootmiseks, isikustamiseks, trükkimiseks, välisesindusse saatmiseks ja hoiustamiseks ning vajaduse korral hävitamiseks 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) nr 2024/1183, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega. – ELT L, 30.04.2024. 7 Digi-ID kehtib kuni viis aastat ja selle E-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtib lõppemisel tuleb taotleda uus digi-ID kuni kuus aastat ja selle lõppemise korral tuleb PPA-le esitada uus taotlus Digi-ID väljaandmise tingimused, E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse väljaandmisest keeldumise ja digi-ID andmise tingimused, sellest keeldumise ja selle kehtetuks tunnistamise alused on kehtetuks tunnistamise alused kehtestatakse kehtestatud ITDS-is ITDS-is. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahend ja sellega seotud sertifikaadid Digi-ID kättesaamiseks, isikusamasuse Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kontrollimiseks ja sõrmejälgede toimub Eesti Vabariigi poolt tunnustatud18 andmiseks peab taotleja isiklikult Eesti kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi19 välisesindusse kohale minema nii esmase taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas kui korduva digi-ID taotlemise korral biomeetriliste andmete ning ITDAK-i ja ABIS-e andmekogu andmete võrdlemise kaudu kaugteel PPA vastutab digi-ID eIDAS-e määruse EIS-i lepingupartner vastutab e-residendi eID nõuetele vastavuse eest ja on auditeeritav vahendi eIDAS-e määruse nõuetele vastavuse asutus kogu digi-ID elukaare ja eest ja on auditeeritav asutus kogu e-residendi väljaandmise protsessi ulatuses eID vahendi väljaandmise protsessis E-residentsusega seotud riske maandab E-residentsusega seotud riske maandab PPA PPA koos partnerasutustega digi-ID e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse väljaandmise ja digi-ID kasutamise väljaandmise ja selle kasutamise järelevalve järelevalve menetlustes menetluses Muudatustega saavutatakse: - üleminek kaardivabale e-residendi eID vahendile ja biomeetrilisele isiku tuvastamisele ning isikusamasuse kontrollimisele kaugteel; - kiirem väljastusprotsess, sest ära jääb dokumendi logistikaga seotud tegevusteks kuluv aeg; - PPA ja RIA ressursivajaduse vähenemine e-residendi digi-ID-ga seonduvate tehniliste tegevuste20 osas, mille tulemusena on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse prioriteetsetesse tegevustesse, näiteks Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL-i algatused, nagu EL-i digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne; - Välisministeeriumi (edaspidi VäM), Eesti välisesinduste ja PPA teeninduste töömahu vähenemine, kuna ära jäävad dokumendisaadetistega tegelemine, sõrmejäljehõive Eesti välisesinduses (kaardivabale lahendusele üleminekul), väljastusprotsess, hoiustamine ning väljastuskoha muutmisega seotud tegevused; - lisavõimalus kasvatada ettevõtlust alustavate e-residentide arvu ja e-residentsuse programmi majanduslikku mõju; - tehnoloogianeutraalne õigusruum; - tihedam koostöö erasektoriga. Olulised tingimused, mis peavad olema jätkuvalt täidetud turvalise e-residendi eID vahendi väljaandmisel ja e-residentsuse programmi riskide maandamiseks, on järgmised: 18 Eesti Vabariigi poolt tunnustatud isikut tõendavate dokumentide nimekiri. 19 Biomeetrilised reisidokumendid, mis sisaldavad elektroonilist kiipi passi kasutaja andmetega, võeti maailmas kasutusele tulenevalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) spetsifikatsioonist Doc 9303. Riigid, mis on biomeetrilised passid kasutusele võtnud: https://www.inverid.com/blog/countries-epassports. 20 Sellised tegevused on näiteks hangete läbiviimine, eIDAS-e auditites osalemine, füüsilise dokumendi tootmise, isikustamise ja logistikaga tegelemine. 8 - e-residendi eID vahend peab vastama eIDAS-e määruse artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele ning EUTS-is sätestatud otsus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv; - e-residendi eID vahend peab võimaldama eIDAS-e määruses sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele vastavat autentimist ja kvalifitseeritud e-allkirja andmist ning olema kooskõlas eIDAS-e määruse ajakohase versiooni ning teiste vastava valdkonna õigusaktide ja dokumentatsiooniga; - e-residendi eID vahendi kasutamise üle teostab järelevalvet PPA ning oma pädevuse ja valdkondliku õiguse piires Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ning see eelkõige seisneb PPA-le teabe edastamises e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise keeldumiseks või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks; - PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahendi sertifikaadid; - e-residendi e-ID vahend on eristatav teistest elektroonilises keskkonnas isiku tõendamist võimaldavatest digitaalsetest dokumentidest ja eID vahenditest. Isikuandmete töötlemine E-residendi eID vahendi kasutusõiguse taotleja ja e-residendi isikuandmeid töödeldakse jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Muutub EIS-i isikuandmete töötlemise aeg. Praegu on EIS-il lubatud töödelda isikuandmeid viis aastat. Eelnõu kohaselt pikeneb isikuandmete lubatud töötlemise aeg kuueks aastaks. Muudatus on tingitud sellest, et eID vahendi kasutamise õigus kehtib kuus aastat. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult välismaalase taotluses ja taotluse menetluses toodud ulatuses. Seega on andmetöötlus välismaalasele teada ja ta ise esitab haldusorganile selleks vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse e- residendi digi-ID taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud ITDS §-s 152 ja andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad selle kohta kõik avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused. 2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus Väljatöötamise kavatsus e-residentsuse programmi üleminekuks kaardivabale lahendusele21 oli eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 01.10.2025–29.10.2025. Selle kooskõlastasid JDM ja Rahandusministeerium (edaspidi RAM) märkustega. Teised ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud. Arvamust avaldasid Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, KAPO, PPA, RAB ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Seletuskirja koostamisel on arvestatud JDM-i ja RAM-i märkusi ning esitatud arvamusi. Lisatud on selgitusi ja ajakohastatud statistikat. JDM esitas väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamisel ettepaneku pidada eelnõu ja seletuskirja koostamisel silmas e-residendi eID vahendi kehtetuks tunnistamise puhul usalduse arvestamist ja kahju hüvitamist. E-residentsus on hüve, mida Eesti riik välisriigi kodanikule pakub, ja mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. Seega ei saa välismaalasel tekkida ootust, et PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus jääb kehtima, kui esineb seaduses sätestatud kehtetuks tunnistamise alus. 21 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-1071. 9 Kehtetuks tunnistamise alused on seotud isiku tegevuse või tegevusetusega ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimused on arvesse võetud. Väljatöötamise kavatsus esitati teadmiseks Riigikogule. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ITDS-i, §-ga 2 KonS-i, §-ga 3 MKS-i, §-ga 4 MSOS-i, §-ga 5 PKTS-i, §-ga 6 RahaPTS-i, §-ga 7 RRS-i ja §-ga 8 RLS-i. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Sisukord 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................... 10 3.1. ITDS-i muutmine ............................................................................................................. 10 3.1.1. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel ..... 10 3.1.2. E-residendi eID vahend ........................................................................................ 12 3.1.3. Dokumendi väljaandmise menetlus .................................................................... 38 3.2. KonS-i muutmine (§ 2) .................................................................................................... 39 3.3. MKS-i muutmine (§ 3) .................................................................................................... 40 3.4. MSOS § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine (§ 4) ................................................................ 41 3.5. PKTS § 51 lõike 12 muutmine (§ 5) ................................................................................ 41 3.6. RahaPTS-i muutmine (§ 6) ............................................................................................. 42 3.7. RRS § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine (§ 7) .................................................................... 42 3.8. RLS-i muutmine (§ 8) ...................................................................................................... 42 3.9. Seaduse jõustumine (§ 9)................................................................................................. 43 3.1. ITDS-i muutmine 3.1.1. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel 2027. aasta 2. märtsil on e-residentsuse programmis planeeritud kasutusele võtta digi-ID taotleja biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel. Kaugteel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub edaspidi kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete ja taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete ning ITDAK-isse ja ABIS-esse kantud andmete võrdlemise kaudu. Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele minnakse üle etapiviisiliselt. Esimeses etapis annab PPA jätkuvalt välja kaardi formaadis digi-ID-d ja säilib isikliku ilmumise kohustus digi-ID väljastamisel. See võimaldab maandada uue rakenduse kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid riske, veenduda selle korrektses toimimises ja selle abil hõivatud andmete kvaliteedis. Teises etapis võetakse kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend (käesoleva seletuskirja peatükk 3.1.2) ning biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel täies ulatuses. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad kahes etapis ja mõlema etapi jaoks on vaja muuta samu sätteid, näiteks e-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine, siis on võrdleva analüüsi lugemise lihtsustamiseks käesolevas punktis toodud välja muudatused, mis on kavandatud jõustuma 2027. aasta 2. märtsil ja millega muudetakse ITDS-i 52 peatüki sätteid. E-residendi kaardivaba eID vahendi kasutuselevõtmisega 2028. aasta 1. märtsil tõstetakse e-residentsuse regulatsioon peatükki 71. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse ITDS § 205 lõiget 1, milles reguleeritakse digi-ID väljaandmise alus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt antakse e-residendi digi-ID välisriigi 10 kodanikule, kellel ei ole kehtivat ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust ega elamisloakaarti ja kes ei taotle seda digi-ID-ga samal ajal. Muudatuse kohaselt antakse digi-ID vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule, kellele ei ole ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust või elamisloakaarti ja kes ei taotle seda e-residendi digi-ID-ga samal ajal. Sätte sisu täiendatakse vaid taotleja vanuse määratlemisega. Muudatuse kohaselt annab PPA digi-ID välisriigi kodanikule, kes on vähemalt 18-aastane. Muus osas jääb regulatsioon endiseks. Nõude seadmine taotleja vanusele tuleneb ennekõike vajadusest kaitsta alaealist võimalike kaasnevate riskide eest e-residendi digi-ID kasutamisel, arvestades et teadlikkus digi-ID kasutamisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest ei pruugi eri kolmandates riikides olla nii suur kui Eestis. Kehtiva ITDS § 2012 lõike 11 kohaselt peab alla 15-aastane digi-ID taotleja tulema isikusamasuse kontrollimiseks isiklikult koos oma seadusliku esindajaga välisesindusse kohale. Välisesinduses veendutakse, et alaealine ise soovib digi-ID-d omada ning et ta on tutvunud digi- ID kasutustingimustega ja teadvustanud sellega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte. Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele ning kaardivabale e- residendi eID vahendile üleminekul kontrollitakse aga isikusamasust edaspidi kaugteel ja kaob ära võimalus isikliku kontakti kaudu veenduda, kas alaealine on ise soovinud digi-ID-d taotleda ning kas ta on teadlik kõikidest sellega kaasnevatest tingimustest. Alla 18-aastaseid taotlejaid on olnud alates e-residentsuse programmi loomisest ehk 11 aasta jooksul 125. Neist omakorda vaid 16 jõudis täisealiseks saades Eestis ettevõtte loomiseni, mistõttu ei avalda muudatus suurt mõju. Enne muudatuse jõustumist alla 18-aastastele e-residentidele välja antud digi-ID-d kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse ITDS § 209, milles reguleeritakse e-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kohaldatakse digi-ID taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel välismaalaste seaduse § 24–28, 270 ja 271 ning § 272 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt tuvastab PPA edaspidi taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ning ITDS § 111 lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades kõnesolevas peatükis sätestatud erisusi, mida on kirjeldatud järgnevates lõigetes. Välismaalaste seaduse kohaldamine e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel oli e-residentsuse loomisel vajalik, kuna tegemist oli täiesti uue kontseptsiooniga Eesti ja muu maailma kontekstis ning võimalike riskide maandamiseks nähti ette ka meetmed, mida rohkem kui kümneaastase praktika jooksul ei ole vaja läinud. Näiteks kohaldatakse e-residendi digi-ID taotleja suhtes välismaalaste seaduse § 27, mille alusel võib isiku tuvastada DNA-andmete põhjal. DNA-proovi ei ole e-residendi digi-ID taotlejalt seni võetud ja kui PPA ei saa taotlejat tuvastada tavapäraste dokumendi menetluses kasutatavate isikutuvastusmeetmetega, siis tehakse keelduv otsus kehtiva ITDS § 206 lõike 2 punkti 3 alusel. Muudatus on seotud kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele üleminekuga. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub Eesti Vabariigi poolt tunnustatud kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi, taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete võrdlemise kaudu kaugteel. Edaspidi peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibilt on võimalik kontrollida tema isikuandmeid. Reisidokumendi kiibilt võetud andmeid võrreldakse taotluses esitatud andmetega ning tehakse päringud ITDAK-isse ja ABIS-esse. Nimetatud andmekogude päringud tehakse ka kehtiva regulatsiooni kohaselt, samuti ei koguta taotlejalt edaspidi rohkem andmeid kui praegu. Muutub vaid andmete esitamise viis. Praegu teeb taotleja foto endast ja enda kehtiva reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ning salvestab need taotlemise käigus PPA iseteeninduses. Seejuures puudub PPA-l kiire ja tõsikindel võimalus veenduda esitatud reisidokumendi ehtsuses. Edaspidi hõivatakse taotleja näokujutis, 11 sõrmejäljed ja reisidokumendi andmed PPA rakenduse abil. Rakendus teostab reisidokumendi kiibilt hõivatud ja reaalajas hõivatud näokujutiste võrdluse, reisidokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontrolli ning andmete hõivamisel rakendatakse erinevaid turvakontrolle, nagu foto tegemisel elusoleku kontroll, süstimis- ja teesklusrünnaku tuvastamine. Kavandatav muudatus suurendab e-residentsuse programmi turvalisust ning maandab riske, kuna edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. E-residendi digi-ID kättesaamiseks peab e-resident endiselt minema Eesti välisesindusse kohale. Digi-ID väljastamisel kontrollitakse samuti e-residendi isikusamasust ja hõivatakse sõrmejäljed kuni kaardivabale lahendusele üleminekuni. SMIT-i hangitava biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise rakenduse turvalisuse suhtes seati eeltingimus, et see peab vastama eIDAS-e määrusele ja eri rahvusvaheliste standardite22 nõuetele. Tagatud peab olema turvaline keskkond (tark- ja riistvara, ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele (pikemalt selgitatud käesoleva seletuskirja mõjude peatüki punktis 6.4). Lõikega 2 sätestatakse, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuses peab olema võimalik veenduda. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevaid isikuandmeid ning nende ehtsust peab olema võimalik kontrollida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel. Usaldusnimekirjad võimaldavad riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati. Kirjeldatud meetod aitab tagada kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust ning maandada identiteedipettuste riski. Eesti on seni toetunud Saksamaa usaldusnimekirjale23, kuhu on 2025. aasta 18. novembri seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid. Lõike 3 kohaselt pöördub taotleja isiklikult isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks digi-ID väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse digi-ID väljastamisel. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2012 lõikes 1 ning kuigi minnakse üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, jääb esialgu endiselt alles vajadus minna digi-ID kättesaamiseks isiklikult kohale Eesti välisesindusse. Lõike 4 kohaselt võib PPA digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident pöörduks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2012 lõikes 2. Eelnõu § 1 punktiga 39 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 2012, milles on reguleeritud e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise erisused. Kehtiva ITDS § 2012 lõiked 1 ja 2 tõstetakse eelnõuga § 209 ning kuna eelnõu kohaselt võib edaspidi digi-ID taotluse esitada vähemalt 18-aastane välisriigi kodanik, siis tunnistatakse lõige 11, milles on sätestatud isikliku pöördumise kohustus alla 15-aastasele taotlejale, kehtetuks. 3.1.2. E-residendi eID vahend 22 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC 30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601. 23 Saksamaa usaldusnimekiri. 12 2028. aasta märtsis minnakse e-residentsuse programmis digi-ID väljaandmiselt üle kaardivabale e-residendi eID vahendile. PPA annab muudatuste kohaselt edaspidi e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse. E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab EIS kui e-residentsuse programmi eestvedaja. ITDS-is sätestatakse e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise tingimused ja eID vahendile kohaldatavad nõuded. Kehtiva ITDS- i kohaselt on digi-ID riiklik isikut tõendav dokument, sest seda annab ITDS-i alusel välja PPA (ITDS § 15 lõike 4 punkt 11). Uus e-residendi tehniline eID vahend ei ole riiklik isikut tõendav dokument, sest lähtuvalt ITDS § 2 lõikest 1 on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt väljaantud dokument. E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab aga edaspidi EIS ja tehnilise eID vahendi väljaandja on EIS-i lepinguline partner. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ITDS § 1 lõiget 1, milles sätestatakse seaduse reguleerimisala. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on seadusega kehtestatud dokumendikohustus ning reguleeritud Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmine. Muudatus on vajalik, kuna kaardivabale lahendusele ülemineku tõttu ei anna PPA edaspidi e-residentidele välja digi-ID-d, vaid e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse. Seega täpsustatakse eelnõuga seaduse reguleerimisala. Muudatuse kohaselt kehtestatakse seadusega edaspidi dokumendikohustus ning reguleeritakse Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmine ja e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine. E-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse välisriigi kodanikule, kes soovib kasutada Eesti e-teenuseid, kuid kellele ei kohaldata muid õiguslikke aluseid Eesti riigi poolt väljaantava isikut tõendava dokumendi saamiseks, näiteks elamisloa või -õiguse alusel. Selline sihtrühm on e-residendid. Erinevalt elukohariigist lähtuvast määratlusest põhineb e-residentsus elektroonilisel identiteedil ja Eesti e-teenuste kasutamise võimaldamisel. E-residentsuse üldregulatsioon jõustus ITDS-is 1. detsembril 2014. E-residentsus on Eesti riigi poolt välisriigi kodanikule antav hüve ning Eestil on pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi eID vahend antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. PPA loob isikule tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi andmete alusel Eesti elektroonilise identiteedi. Kehtiva ITDS § 205 kohaselt antakse e-residendile digi-ID, mida ta saab kasutada e-allkirja andmisel ja oma isiku tõendamisel elektroonilises keskkonnas. Muudatuste kohaselt loob PPA välisriigi kodanikule elektroonilise identiteedi edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses, samuti minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile, mille kasutusele võtmise korraldab EIS. Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel vaid üks identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui ka elektroonilise identiteedi kohta. Oma identiteeti saab füüsilises keskkonnas tõendada füüsilise isikut tõendava dokumendiga ja elektroonilises keskkonnas kas digitaalse dokumendi või eID vahendiga. Seega peab väljaantav isikut tõendav dokument ja ka eID vahend olema lahutamatult ning üheselt seotud selle kasutaja identiteediga. Esmakordsel isikut tõendava dokumendi taotlemisel tuvastab PPA taotleja isiku ja loob talle identiteedi andmestiku, mis seotakse isikule antava dokumendiga. Kavandatavate muudatuste rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika järjepidevus ja tõsikindlus ning uued innovaatilised lahendused peavad tagama tõsikindla isiku tuvastamise. Eeltoodust lähtuvalt on isikute tõsikindel tuvastamine dokumendi väljaandmise menetluse ja edaspidi ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluse oluline osa, mistõttu on vastav regulatsioon ITDS-is (ITDS §-d 111, 209 ja 2012 ning eelnõu § 346 punkt 42). Tõsikindel isikutuvastus on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame osa saada meie ühiskonna hüvedest, kuna nende kohta puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti kodanike osas olemas rahvastikuregistris (näiteks sünnidokumendid, andmed vanemate kohta, 13 isikukood). E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses tuvastab PPA taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust, viib läbi eelkontrolli, annab esmakordsele taotlejale isikukoodi ja kannab tema identiteedi andmed riiklikkesse andmekogudesse. Sellega luuakse e-residendile elektrooniline identiteet vastavalt riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtetele ja tagatakse e-residentsuse programmiga kaasnevate riskide maandamine ning laiemalt Eesti julgeolek (täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja seaduse mõjude peatükis 6.4). Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse ITDS § 3 lõiget 3, milles on sätestatud digitaalse dokumendi termin. Digitaalne dokument on elektroonilises keskkonnas digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument. Antud kontekstis on mõeldud digitaalset funktsionaalsust sisaldavaid dokumente, mis on ITDS-i alusel välja antud. Need on isikutunnistus, elamisloakaart, e-residendi digi-ID, mobiil-ID ja diplomaatiline isikutunnistus. EID valdkond on aga kiiresti arenev ja juurde on tekkimas eri meetodeid enda isiku tõendamiseks elektroonilises keskkonnas. Seega on oluline õigusselguse huvides sätet täpsustada ja viidata konkreetselt ITDS-i alusel välja antavatele dokumentidele. Muudatusega ei kitsendata kehtivat normi, ka kehtivas sõnastuses kohaldatakse terminit „digitaalne dokument“ vaid ITDS-i alusel välja antud dokumentidele, kuid see võib jääda lugejale ebaselgeks. E-residendi eID vahend ei ole ITDS § 3 lõike 3 tähenduses digitaalne dokument, sest PPA ei anna muudatuse kohaselt edaspidi e-residendi tehnilist eID vahendit välja, vaid annab välisriigi kodanikule selle kasutamise õiguse. Tehnilise e-residendi eID vahendi annab taotlejale EIS-i lepingupartner, kellele kohaldatakse EUTS-i koosmõjus eelnõuga ITDS-i kavandatavate sätetega. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ITDS 3. peatüki pealkirja sõnadega „ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmine“, kuna PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eelnõu § 1 punktidega 3, 6–8, 10 ja 13 muudetakse ITDS § 41 ning § 92 lõikeid 5, 71, 8, 82 ja 9. Punktiga 3 täiendatakse ITDS § 41 pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „või muu käesolevas seaduses sätestatud menetluse“. ITDS §-s 41 on sätestatud, et dokumendi väljaandmise, väljastuskoha muutmise ja selle Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele edastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Sätte täiendamine on vajalik, et oleks võimalik võtta riigilõivu ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamise eest. Punktiga 6 asendatakse ITDS § 92 lõikes 5 sõnad „dokumendi väljaandmise menetluse käigus“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. Kehtivas regulatsioonis on sätestatud, et dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Sätte täiendamine on vajalik, et edaspidi oleks võimalik e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse menetluses kogutud biomeetriliste andmete töötlemine. Muudatus on tehniline. Praegu kogutakse e-residendi digi-ID taotleja biomeetrilised andmed dokumendimenetluses. Edaspidi kogutakse biomeetrilised andmed e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses, mis ei ole dokumendimenetlus. Punktiga 7 muudetakse ITDS § 92 lõiget 71. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on PPA-l õigus töödelda isikuandmeid muu hulgas selleks, et saata ITDS-is sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi kohta teateid, näiteks dokumendi väljaandmise menetluse oleku või välja antud dokumendi kehtivusaja lõppemise kohta, kasutades selleks dokumendi taotlemisel esitatud kontaktandmeid. Muudatusega täpsustakse, et edaspidi võib PPA vastavaid teateid saata ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kohta. 14 Punktiga 8 muudetakse ITDS § 92 lõike 8 sõnastust ning sätestatakse, et haldusorgan võib edastada ITDS § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omavaid asjaolusid. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse selle sätte sõnastust viitega ITDS § 152 lõikele 3. ITDS § 152 lõikes 3 on loetletud ITDAK-is säilitatavad andmed, mida võib töödelda isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning ITDS-is sätestatud menetluste läbiviimiseks. Viide sellele sättele tagab vajaliku õigusselguse selle kohta, milliseid andmeid saab kolmandale isikule ITDS § 92 lõike 8 alusel edastada. Muudatus on tehtud lähtuvalt JDM-i tagasisidest väljatöötamise kavatsusele. Punktiga 9 muudetakse ITDS § 92 lõike 81 sõnastust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib kolmas isik töödelda talle käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud isikuandmeid üksnes selleks, et selgitada välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Pärast asjaolude väljaselgitamist ja nendest haldusorganile teada andmist kustutab kolmas isik isikuandmed viivitamata. Muudatuse kohaselt ei pea andmeid kustutama, kui andmete töötlemine on lubatud kolmandale isikule seadusega pandud ülesande täitmiseks. Muudatus on seotud eelnõu § 3 punktidega 2‒4, millega täiendatakse MKS § 59 lõikega 13. Muudatuse kohaselt on MTA-l õigus töödelda ITDS-i alusel läbiviidavas järelevalve menetluses e-residendiga seotud ettevõtte kohta juba kogutud andmeid (sh lepingud, pangakontode info) riskianalüüsi eesmärgil, maksumenetluses maksustamise eesmärgil ning rahvusvahelise ametiabi raames, et hinnata maksuõigusrikkumise toimumise tõenäosust ning maksumenetluse algatamise vajalikkust. Riskianalüüs aitab välja selgitada, kas e-residendiga seotud Eesti ettevõttes on toime pandud tõenäoline maksuõigusrikkumine ning selle teabe alusel on võimalik sihitumalt alustada maksumenetlust. Eesmärk on suurendada maksulaekumist ning muuta MTA töö efektiivsemaks. Rahvusvahelise ametiabi raames toimub teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide maksuhaldurite vahel üldjuhul konkreetsete menetluste käigus tehtavate üksikpäringute kaudu. Muudatus võimaldab e-residendi järelevalvemenetluses kogutud asjakohaseid andmeid edastada ilma maksumenetlust alustamata, kui see on vajalik rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, tõhustades Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist teabevahetust maksuriskide osas ning parandades maksuhaldurite võimekust tuvastada piiriüleseid maksukohustusi. Kehtiv regulatsioon ei võimalda ITDS § 208 lõike 1 ja § 92 lõike 8 alusel saadud andmeid nimetatud eesmärkidel kasutada. Muudatusega luuakse vastav õiguslik alus. E-residendi digi-ID kasutamise üle teostab riiklikku järelevalvet PPA ning oma pädevuse ja valdkondliku õiguse piires ka MTA. MTA teeb ITDS § 208 lõike 1 alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi digi-ID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevusest tulenevalt PPA-le sisendi maksu- ja tollialaste rikkumiste kohta nii e-residendi kui ka temaga seotud äriühingute osas e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Kui MTA-l on tekkinud kahtlus, et e-resident võib kuritarvitada digi-ID-d oma ettevõtete tegevuse kaudu, kuid MTA-l ei ole e-residendiga seotud ettevõtete kohta piisavalt andmeid, et hinnata maksu- ja tollialaseid riske, pöördub PPA MTA ettepanekul e-residendi poole, et saada andmeid ja dokumente (maksekonto väljavõtted, tõendid, et välisriigis majandustegevust omav e-residendi Eesti ettevõte täidab välisriigis tekkinud maksukohustust nõuetekohaselt, laenulepingud jne). Saadud andmete ja dokumentide alusel teeb MTA esmase riskianalüüsi ning annab PPA-le oma sisendi. E-residendi poolt PPA-le edastatud andmeid saab MTA kasutada ITDS-i alusel läbiviidavas menetluses, kuid õigusliku aluse puudumise tõttu ei ole MTA-le teatavaks saanud rikkumiste andmeid võimalik kasutada MKS-i alusel läbiviidavas menetluses. Muudatus suurendab maksuhalduri võimekust ennetada maksupettusi, avaldab positiivset mõju maksude laekumisele ning toetab tõhusamat piiriülest maksukoostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega. 15 Punktiga 10 muudetakse ITDS § 92 lõike 82 sõnastust. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga asendatakse läbivalt sõnad „e-residendi digitaalse isikutunnistuse“ sõnadega „e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse“ ning jäetakse punktist 2 välja sõnad „väljastamise koht, väljaandmise aeg“. Muudatused tehakse seepärast, et edaspidi ei pea e-resident oma eID vahendile väljastuskohta järele minema. Punkti 2 kohaselt edastab PPA EIS-ile edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ja e-residendi eID vahendi kehtivusaja andmed. Kehtivusaeg hõlmab nii õiguse andmise kui ka õiguse lõppemise aega. Kehtiva regulatsiooni kohaselt edastab PPA EIS-ile digi-ID kehtivusaja. Kehtivusaja andmete saamine võimaldab EIS-il paremini toetada e-residenti, teavitades teda aegsasti oma kanalite kaudu tema eID vahendi kehtivusaja aegumisest. EIS-i andmete töötlemise regulatsiooni põhjalik selgitus on leitav isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 572 SE eelnõu seletuskirja punktidest 3.1 ja 6.1.124. Punktiga 13 muudetakse ITDS § 92 lõike 9 esimene lause ja sätestatakse, et haldusorgan võib koguda käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omada võivate asjaolude kohta ITDS § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse seda sätet viitega ITDS § 152 lõikele 3. ITDS § 152 lõikes 3 on loetletud ITDAK-is töödeldavad andmed, mida võib töödelda isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimiseks ning käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Viide antud sättele loob vajaliku õigusselguse, milliseid andmeid saab ITDS § 92 lõike 9 alusel koguda. Muudatus on tehtud lähtuvalt JDM-i tagasisidest väljatöötamise kavatsusele. Kõigi eespool toodud muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ei ole dokument, tuleb seaduses teha läbivalt sõnastust täpsustavad muudatused, et ka nimetatud täiendus oleks hõlmatud. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse ITDS § 92 lõiget 84, milles on sätestatud, kui kaua võib EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada. E-residendi digi-ID kehtib viis aastat, seega võib EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada viis aastat e-residendi digi-ID väljaandmisest arvates või kuni e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseni. Muudatuse kohaselt hakkab PPA edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust, mis kehtib kuus aastat. Seetõttu tõstetakse EIS-i andmete säilitamise tähtaeg kuue aastani. E-residendi isikuandmete töötlemine annab EIS-ile võimaluse e-residenti paremini toetada, lähtudes tema profiilist ning e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlemise eesmärgist ja plaanitavast tegevusest. Näiteks saab EIS toetada e-residenti Eestis ettevõtluse alustamisel olenevalt tema tegevusvaldkonnast. EIS-i e-residentsuse programmi meeskonnal on e-residendiga kõige vahetum kontakt terve e-residentsuse aja jooksul. Seetõttu on EIS loogiline kontaktpunkt riigi ja e-residendi vahel, et selgitada välja, mis näiteks takistab e-residendil liikuda selle eesmärgi poole, mille saavutamiseks ta e-residendiks hakkas. Kuna muudatuste kohaselt minnakse viieaastase kehtivusajaga digi-ID-lt üle kaardivabale e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisele, mis kehtib kuus aastat, siis on ülemineku sujuvaks tagamiseks ja selles e-residentide toetamiseks EIS-il oluline säilitada ka kehtivat digi-ID-d omavate e-residentide andmeid kuus aastat. Seeläbi saab EIS aidata e-residenti uuele eID vahendile üleminekul, toetades e-residenti vajaliku infoga personaalselt ka siis, kui tema digi- ID kehtivus on juba lõppenud, kuid uut eID vahendit ei ole ta jõudnud veel taotleda. Muudatuste 24 572 SE. 16 kohaselt vastutab EIS edaspidi kaardivaba e-residendi eID vahendi kasutuselevõtu, sealhulgas vajaduse korral ka kasutajatoe pakkumisel e-residendi eID vahendi taotlemisel. Seega muudetakse ITDS § 92 lõiget 84 ja sätestatakse, et EIS säilitab lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat digi-ID või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni digi-ID või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni. Kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekul lõpetatakse digi-ID väljaandmine ja digi-ID-d kaovad kasutusest viis aastat peale viimase kaardi väljaandmist. Seetõttu sätestatakse eelnõu punktiga 12 juba ka ITDS § 92 lõike 84 muudatus, millega võetakse sõnastusest välja digi-ID regulatsioon ja sätestatakse, et EIS säilitab nimetatud andmeid kuus aastat e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni. Nimetatud säte jõustub kuus aastat peale kaardivabale lahendusele üleminekut. Eelnõu § 1 punktidega 14–16 muudetakse ITDS § 111 pealkirja ning selle lõikeid 1 ja 2. Punktiga 14 jäetakse ITDS § 111 pealkirjast välja sõnad „dokumendi väljaandmisel“. Punktiga 15 muudetakse ITDS § 111 lõiget 1, mille kohaselt kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi väljaandmise taotlemisel dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ning ITDAK-isse ja ABIS-esse kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Punktiga 16 muudetakse ITDS § 111 lõiget 2, mille kohaselt tuvastab dokumendi taotleja isiku PPA, kui isikule ei ole eelnevalt välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Isiku tuvastamise kohta kannab PPA ITDAK-isse isiku tuvastamise andmed. Isikult võetud biomeetrilised andmed kannab PPA ABIS-esse. Muudatustega täpsustatakse sätete sõnastust, et see laieneks ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse esitaja isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele. Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 14 lõige 6, mille kohaselt peab e-residendi digi-ID kasutaja teavitama selle väljaandjat oma kontaktandmete muutumisest. Kuna selle sättega reguleeritakse dokumendi kasutaja kohustusi, kuid kavandatava muudatuse kohaselt annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ning kogu vastav regulatsioon on muudatuse kohaselt edaspidi ITDS-is eraldi peatükis 71, siis on õigusselguse huvides mõistlik tõsta ka antud säte samasse peatükki. Eelnõu § 1 punktidega 22–28 muudetakse ITDS § 15. Punktiga 22 täiendatakse ITDS § 15 pealkirja, et see hõlmaks ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise korraldamist. Punktiga 23 täiendatakse ITDS § 15 lõiget 1, et selles sätestatud volitusnorm hõlmaks ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise korraldamist. Punktiga 24 täiendatakse ITDS § 15 lõiget 4 punktiga 9, millega antakse PPA pädevusse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ja kehtetuks tunnistamine. Punktiga 27 asendatakse ITDS § 15 lõikes 6 sõnad „Dokumendi taotlejalt“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. Punktiga 28 asendatakse ITDS § 15 lõikes 7 sõnad „Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole esitatavad“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava foto“. Kõik loetletud sõnastuse muudatused on vajalikud, sest edaspidi annab PPA lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Seega täpsustatakse eelnõuga sätete sõnastusi ja muudatused on tehnilised. Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 15 lõike 5 punkt 3, mille kohaselt väljastab digi-ID välisriigis viibivale välismaalasele Välisministeerium. Kuna muudatuste kohaselt lõpetatakse digi-ID väljaandmine, siis puudub edaspidi vajadus ka digi-ID väljastamise regulatsiooni järele. Punktiga 26 täiendatakse § 15 lõiget 5 punktiga 7, mille kohaselt kontrollib VäM e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasust. Kehtiva regulatsiooni 17 kohaselt kontrollitakse e-residendi isikusamasust välisesinduses digi-ID väljaandmise menetluses või digi-ID väljastamisel. Muudatuse kohaselt puudub edaspidi vajadus välisesindusse minemiseks ning isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse kaugteel. Riigil peab aga säilima võimalus kutsuda vajaduse korral isik isiklikult kohale ka muudatuste jõustumise järel. Kehtiva ITDS § 117 lõike 1 kohaselt on isik kohustatud isiklikult ilmuma dokumendi väljaandja kutsel nimetatud asutusse, et saaks teha dokumendi väljaandmiseks vajalikud menetlustoimingud. Kehtiva ITDS § 2012 lõike 2 kohaselt võib PPA nõuda, et digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks ilmuks e-resident isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Samasisulised sätted jäävad ITDS-i ka kavandatavate muudatuste kohaselt ning kuna edaspidi ei tule e-resident dokumendi kättesaamiseks isiklikult kohale, mille käigus oleks võimalik tema isikusamasuses veenduda, siis luuakse vastav õiguslik alus, mille kohaselt kontrollib VäM-i konsulaarametnik e-residendi või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja isikusamasust, kui PPA on isikliku ilmumise nõude vastavalt vajadusele ette näinud. Eelnõu § 1 punktidega 29, 30 ja 32 muudetakse ITDS § 152 lõiget 2 ja lõike 3 sissejuhatavat lauseosa ning § 154 lõiget 1. Punktiga 29 muudetakse ITDS § 152 lõiget 2, millega reguleeritakse ITDAK-i pidamise eesmärki. Punktiga 30 muudetakse ITDS § 152 lõike 3 sissejuhatavat lauseosa, millega reguleeritakse, milliseid andmeid ITDAK-is töödeldakse lõikes 2 sätestatud eesmärgi täitmiseks. Punktiga 32 asendatakse ITDS § 154 lõikes 1 sõnad „käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. ITDS § 154 lõikega 1 reguleeritakse ABIS-e eesmärki. Muudatused on üksnes sõnastuslikud ja seotud sellega, et edaspidi annab PPA lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Seega täpsustatakse eelnõuga sätete sõnastusi. Muudatused on tehnilised, sisulisi muudatusi isikuandmete töötlemise regulatsioonis ei tehta. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse ITDS § 152 lõiget 3 punktidega 241 ja 242, mille kohaselt kantakse edaspidi ITDAK-isse ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmed ja e-residendi eID vahendi andmed. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kohta kantakse ITDAK-isse õiguse kehtivusaeg, andmed selle kehtetuks tunnistamise kohta ja kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta. E-residendi eID vahendi kohta kantakse ITDAK-isse eID vahendi number, eID vahendiga seotud seadme tunnus, eID vahendi kehtivusaeg ja eID vahendi kasutamise andmed. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi annab PPA lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Dokumendi (sealhulgas e-residendi digi-ID) väljaandmise menetluses kantakse kehtiva ITDS-i kohaselt ITDAK-isse samuti väljaantud dokumendi andmed, nagu selle number, väljaandmise aeg, kehtivusaeg, andmed selle kehtetuks tunnistamise kohta ja kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta ning dokumendi kasutamise andmed. Lisaks kantakse ITDAK-isse välismaalase reisidokumendi andmed (reisidokumendi väljaandnud riik ja asutus, liik, number, väljaandmise aeg ja kehtivusaja lõppemise aeg) ning andmed Eesti elamisloa või elamisõiguse kohta. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tuvastada taotleja isik või kontrollida tema isikusamasust, veenduda, et tal on õigus e-residendi eID vahendi kasutamise õigust omada ning teostada e-residendi eID vahendi kasutamise üle järelevalvet. Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks ITDS §-d 201–203, millega reguleeritakse digitaalse isikutunnistuse mõistet, väljaandmise alust, digitaalsele isikutunnistusele kantavaid andmeid ja kehtivusaega. Muudatus on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile 18 üleminekuga. Kuna edaspidi ei anta välja kaardi formaadis e-residendi digi-ID-d, vaid PPA annab üksnes e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse, ei ole enam tegemist isikut tõendava dokumendiga ITDS-i tähenduses ja seetõttu puudub vajadus digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni järele. Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse ITDS § 204 lõikega 31, millega sätestatakse, et mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ning sellega seotud digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat. Ka kehtiva ITDS § 203 lõike 2 kohaselt antakse mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni viis aastat. Muudatus on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna digitaalse isikutunnistuse üldsätted tunnistatakse kõnesoleva eelnõuga kehtetuks, sest ühtegi digitaalset isikutunnistust peale mobiil-ID pärast eelnõu jõustumist seadusena enam välja ei anta, viiakse mobiil-ID maksimaalne kehtivusaeg mobiil-ID-d reguleerivasse paragrahvi. Mobiil-ID kehtivusaega ei muudeta. Eelnõu § 1 punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks ITDS peatükk 52, millega reguleeritakse e-residendi digi-ID-d. ITDS-i kehtiva regulatsiooni peatükiga 51 reguleeritakse digitaalset isikutunnistust. Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt on e-residendi digi-ID samuti digitaalne isikutunnistus, on selle paiknemine kohe pärast digitaalse isikutunnistuse üldregulatsiooni loogiline ja põhjendatud. Pärast eelnõu jõustumist seadusena ei ole e-residendi eID vahend isikut tõendav dokument, vaid digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldav eID vahend, mille kasutamise õigust hakkab andma PPA. Selle muudatuse tõttu ei sobi e-residendi eID vahendi regulatsioon enam digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni juurde. Välismaalase dokumendid on reguleeritud ITDS peatükis 7. Kuna e-residendi eID vahend on mõeldud üksnes välisriigi kodanikele, peaks vastav regulatsioon seaduses asuma pärast välismaalase dokumente. Seega viiakse e-residendi eID vahendi regulatsioon ITDS peatükki 71. Muudatusega jäetakse edaspidi ITDS-ist välja digi-ID väljaandmine kaaluka avaliku huvi korral (edaspidi KAH), mis on kehtivas regulatsioonis sätestatud §-s 2011. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on KAH-i hindamise õigus siseministril, kes kaalub konkreetseid asjaolusid ja teeb põhjendatud otsuse. Ettepaneku digi-ID väljaandmiseks KAH-i alusel võivad siseministrile esitada kõik riigi- ja muud asutused. SIM kooskõlastab esitatud ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM) ning vajaduse korral selle ministeeriumiga, kelle valitsemisala valdkonnaga on ettepanekus oleval isikul puutumus. Positiivse otsuse korral edastatakse siseministri käskkiri PPA-le, kes alustab digi-ID väljaandmise menetlust, kontrollides väljaandmise ja sellest keeldumise aluseid, ning otsustab digi-ID väljaandmise või sellest keeldumise. Alates e-residentsuse programmi loomisest 2014. aastal on KAH-i alusel kokku välja antud 22 digi-ID-d. Peale 2021. aastat on välja antud vaid kaks digi-ID-d KAH-i alusel. Tuntuim isik, kes on KAH-i alusel digi-ID saanud, on Edward Lucas, kes on ühtlasi Eesti esimene e-resident. Digi-ID väljaandmine KAH-i alusel oli oluline e-residentsuse programmi algusaastatel, et uut kontseptsiooni üle maailma laialdasemalt tutvustada ja turundada. Kuid nagu ka statistika näitab, on vajadus ja huvi selle järele olnud minimaalne, eriti viimastel aastatel. Üleminekul kaardivabale e-residendi eID vahendile kaob ära ka kaardi formaadis digi-ID üleandmise sümboolne väärtus. Enamik KAH-i alusel digi-ID saanud e-residentidest ei ole oma digi-ID-d kordagi kasutanud. Samas nõuab KAH-i alusel digi-ID andmine PPA menetluses paralleelprotsesside ülevalhoidmist taotluste esitamise, andmete sisestamise, riigilõivu vabastuse ja sellega seotud menetluslike ning infotehnoloogiliste protsesside vaatest. Uuele kaardivabale e-residendi eID vahendile ja selle kasutamise õiguse andmisele üleminek eeldaks KAH-i jaoks uue ning samuti tavaprotsessist eraldiseisva taotlemis- ja menetlusprotsessi loomist ning ülevalhoidmist, mis ei ole statistikat ning vähest huvi arvestades otstarbekas. 19 Edaspidi suunatakse e-residentsuse programmi fookus ennekõike tuleviku suurettevõtetele, kes soovivad kasvada ja Eestisse laieneda (Future Large Businesses), ning neile kiirema ja mugavama teenuse pakkumisele, parendades kasutajakogemust ning täiustades teenusepaketti. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse ITDS-i peatükiga 71, milles reguleeritakse e-residendi eID vahend. Peatükk 71 koosneb üheksast paragrahvist (§-d 344–3412). E-residentsuse üldregulatsioon jõustus ITDS-is 1. detsembril 2014. E-residentsuse regulatsiooni selgitused ja põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast25. Eelnõu seletuskirjas ja eelnõu lisana esitatud e-residentsuse kontseptsiooni dokumendis avatakse e-residendi digi-ID väljaandmise eesmärk, põhjendatakse selle andmise, keeldumise, kehtetuks tunnistamise ja taotluse läbi vaatamata jätmise tingimuste aluseid ning ka muid sätteid, mis on leitavad kehtivas ITDS-is ning mida kõnesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta. Paragrahviga 344 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse üldregulatsioon. Lõike 1 kohaselt annab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule, kellele ei ole ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust või elamisloakaarti ja kes ei taotle seda e-residendi eID vahendi kasutamise õigusega samal ajal. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 205 lõikes 1 ning selle kohaselt antakse välisriigi kodanikule e-residendi digitaalne isikutunnistus, mis on ITDS-i tähenduses digitaalne dokument ja mis antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole ITDS § 2 lõike 2 punktis 1 või 12 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi digitaalse isikutunnistusega samal ajal. Muudatuse kohaselt annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule. Muus osas jääb regulatsioon endiseks. Taotleja vanusele nõude seadmise vajadust on selgitatud käesoleva seletuskirja § 1 punkti 37 muudatuse juures. Lõike 2 kohaselt on e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Sätte sisu ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 205 lõikes 2. Lõike 3 kohaselt antakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtivusajaga kuni kuus aastat. Kehtiva regulatsiooni § 203 lõike 1 kohaselt antakse digi-ID välja kehtivusajaga kuni viis aastat. Muudatuse tulemusena on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivus tulevikus tõenäoliselt pikem kui tehnilise eID vahendi kehtivus. Mobiilirakenduspõhiste eID vahendite kehtivusajad võivad olenevalt teenusepakkujast erineda, kuid on praktikas tavaliselt lühemad kui kaardi formaadis dokumentide kehtivusajad. Näiteks Eestis tegutsevate usaldusteenuse osutajate lahendustest SK Solution pakutava Smart-ID kehtivusaeg on kolm aastat ja Belgia ettevõtte Zetes SA26 mobiilse lahenduse kehtivusaeg on samuti vähem kui viis aastat. Mobiilirakenduspõhiste eID vahendite kehtivusaeg sõltub konkreetsest tehnoloogilisest lahendusest ja lühem sertifikaatide kehtivusaeg tagab suurema turvalisuse, aidates kiiremini reageerida võimalikele turvaprobleemidele. PPA antava e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaeg ei tohiks olla sõltuvuses EIS-i lepingupartneri antava tehnilise e-residendi eID vahendi kehtivusajast, mis võib EIS-i lepingupartneri vahetumisel vajada igakordset seaduse muutmist. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja sidumine tehnilise e-residendi eID vahendi lühema kehtivusajaga tähendaks PPA-le suuremat halduskoormust 25 699 SE. 26 Belgia ettevõte Zetes SA on sisenenud Eesti turule, sõlmides PPA-ga 2023. aastal sertifitseerimis- ja kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkumise hankelepingu riiklike ID1 dokumentide kohta. 20 korduvate taotluste menetlemisel. Samuti ei pruugi tehnilise e-residendi eID vahendi puhul olla mõistlik pikema (näiteks viieaastase) kehtivusaja nõuet kohaldada, sest tänapäeval areneb tehnoloogia väga kiiresti ning inimesed vahetavad oma seadme uue mudeli vastu välja keskmiselt iga kahe kuni kolme aasta tagant. Seega ei ole otstarbekas siduda PPA antava e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaega tehnilise eID vahendi kehtivusajaga või lühendada seda võrreldes praeguse digi-ID kehtivusajaga. Kuueaastase kehtivusaja kehtestamine e-residendi eID vahendi kasutamise õigusele võimaldab e-residendil oma tehnilist eID vahendit kuue aasta jooksul uuendada ilma, et peaks selleks uuesti tulema PPA eID vahendi kasutamise õiguse menetlusse. Kindla kehtivusaja sätestamine on oluline, et e-resident tuleks uuesti PPA menetlusse, mille käigus viiakse tema suhtes läbi põhjalikud menetlustoimingud ja isikusamasuse kontroll, hinnatakse, kas varem välja antud eID vahendi kasutus oli eesmärgipärane ja kas õiguse andmine on endiselt kooskõlas ITDS-is sätestatud e-residentsuse eesmärkidega, ning veendutakse varem välja antud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguspärasuses, maandades seeläbi e-residentsuse programmi riske. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul teostab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise üle järelevalvet. Lõike 4 kohaselt esitatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus PPA iseteeninduses. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 11. Lõikega 5 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohustus võimaldada enda biomeetriliste andmete töötlemist. Andmete töötlemise ulatus ja maht võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei suurene. Kehtiva ITDS § 116 lõike 1 kohaselt on dokumendi taotluse esitamisel taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud võimaldama taotleja daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult taotluses toodud ulatuses, seega on andmetöötlus taotlejale teada ja ta ise esitab haldusorganile selleks vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse e-residendi digi-ID taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud ITDS §-s 152 ja andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Lõike 6 kohaselt jäetakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus läbi vaatamata, kui isik keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, andmisest. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 117 lõikes 2. Lõike 7 kohaselt on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohustatud tõendama või põhistama e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 1. Lõike 8 kohaselt võib isiku taotluse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmiseks jätta läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud digi-ID väljaandmisest või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 2. Lõikega 9 sätestatakse e-residendi kohustus teavitada PPA-d oma kontaktandmete ja välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. Praegu on see regulatsioon sätestatud ITDS § 14 lõikes 6. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse omajal säilib kohustus hoida 21 oma kontaktandmed ajakohasena, et PPA saaks vajaduse korral saata talle tema eID vahendi kasutamise õiguse kohta teateid. Kohustuse säilitamine e-residentidele on vajalik, kuna praktikas on just nendega kõige keerulisem saada kontakti. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täiendatakse sätet välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest teavitamise kohustusega. See on oluline, et tagada e-residendile sujuv teenuse pakkumine. Kuna edaspidi annab e-residendile tehnilise eID vahendi EIS-i lepingupartner ning selle andmise või uuendamise korral kontrollitakse riiklikus andmekogus olevaid andmeid uues taotluses esitatavate andmetega (sealhulgas välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmetega), siis on oluline, et kui taotlejale on vahepeal välja antud uus reisidokument, oleksid selle andmed ajakohastatud ka riiklikus andmekogus. Vastasel juhul e-residendi tehnilise eID vahendi saamine ebaõnnestub. Eesti e-residendiks saamine on välismaalase privileeg, mitte õigus. E-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise eeldus on välismaalase olemasolev seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ei anna välismaalasele Eestisse saabumise ega Eestis viibimise õigust, ei ole üldjuhul e-residendi elukoht Eestis. Samas annab e-residendi eID vahendi kasutamise õigus e-residendile juurdepääsu Eesti e-teenustele ning riik võiks teada, kes, kus ja milleks neid teenuseid kasutab. Avaliku huvi eesmärk seisneb ka avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise kaalutlustel e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamises. Järelevalvemenetluses soovitakse e-residendile tagada ärakuulamisõigus, kuid sageli on e-residendi e-posti aadress selleks ajaks muutunud ja teda ei ole võimalik enne e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamist ära kuulata. Aktuaalseks võivad kontaktandmed muutuda ka siis, kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks ja välismaalasele on vaja toimetada kätte sellekohase otsuse teavitus. Paragrahviga 345 sätestatakse e-residendi eID vahendi üldregulatsioon. Lõikega 1 sätestatakse, mis tingimustele peab e-residendi eID vahend vastama. E-residendi eID vahend: 1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud kõrgele usaldusväärsuse tasemele; 2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsust e-identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme samaväärsuse vastavuse kohta; 3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati. Vastava regulatsiooni kehtestamine seaduses on vajalik tagamaks e-residendi eID vahendi samaväärne eIDAS-e määruse usaldusväärsus, mis on riiklikel digitaalsetel dokumentidel ja teistel riiklikul tasandil kasutatavatel eID vahenditel. Kõrge eIDAS-e määruse usaldusväärsuse tase on vajalik Eesti e-teenuste kasutamiseks. Lõikega 2 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab EIS, kes Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. aasta protokollilise otsuse kohaselt on e-residentsuse programmi eestvedaja. EIS-i põhikirja27 punkti 2.2.1 kohaselt on EIS-i põhiülesandeks ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende rakendamine oma tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast teenindusmudelist ning kliendi tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja 27 EIS-i põhikiri (vaadatud 07.11.2025). 22 rohepööret edendavate tegevuste ja toetuste abil. Põhikirja punkti 2.2.14 kohaselt on EIS-i eesmärk oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine, sealhulgas tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu strateegiadokumentidest ning omaniku ootustest. Digi-ID väljavahetamine mugavama ja nüüdisaegse eID vahendi vastu on kujunenud viimastel aastatel üheks peamiseks proovikiviks e-residentsuse programmis. Kaardi formaadis digi-ID-d on kasutatud alates 2014. aastast, kui programm loodi, ning e-residendi klienditeekonna probleemkohad, sealhulgas kaardivaba lahenduse vajadus, toodi välja juba 14. aprillil 2022 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud e-residentsuse jätkustrateegias 2022– 2025. Kaardivaba lahenduseni ei ole aga eri põhjustel senini jõutud, muu hulgas luhtunud hanke ning PPA ja RIA piiratud ressursi tõttu. Kavandatava muudatuse kohaselt on e-residentidele tehnilise eID vahendi hankimine ning järjepideva ja jätkusuutliku teenuse tagamine edaspidi EIS-i ülesanne. EIS omab väga suurt kogemust eri hangete (sealhulgas innovatsioonihangete) läbiviimisel ja ta on panustanud ka PPA ID1 dokumentide hankesse e-residendi digi-ID osas. Muudatusega väheneb surve PPA ja RIA ressursile, mistõttu on tehnilise e-residendi eID vahendi hankimise ning kasutusele võtmise protsess edaspidi paindlikum ja tõhusam, vähendades seeläbi bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust ning tihendades koostööd erasektoriga. PPA ja RIA panustavad vastavalt oma kompetentsile uue protsessi väljatöötamisse ning toetavad EIS-i vajaduse järgi. Lõike 3 kohaselt võib e-residendi eID vahendi anda üksnes isikule, kellel on kehtiv e-residendi eID vahendi kasutamise õigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on PPA e-residendi digi-ID väljaandja, otsustades seeläbi, kellel on õigus saada Eesti e-residendiks. Muudatuse kohaselt annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse, mille alusel saab e-resident taotleda endale tehnilise eID vahendi EIS-i lepingupartnerilt. Otsustuspädevus, kellel on õigus saada Eesti e-residendiks, jääb ka muudatuste järel endiselt PPA-le. PPA hindab, kas esitatud taotlus on kooskõlas e-residentsuse programmi eesmärgiga, ning teostab eelkontrolli e-residentsuse programmi riskide maandamiseks. Samuti jääb PPA-le endiselt õigus tunnistada antud õigus kehtetuks juhul, kui järelevalvemenetluse käigus selguvad kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud. Seega tohib EIS-i lepingupartner anda e-residendi eID vahendi vaid isikule, kellele PPA on eelnevalt vastava õiguse omistanud. Lõikega 4 sätestatakse, et eID vahendi kasutamise õigust omaval isikul võib olla ainult üks e-residendi eID vahend. Muudatusega ei kitsendata e-residentidele kohaldatavat õigust. ITDS § 13 lõike 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtiv dokument kehtetuks, kui dokumendi kasutajale antakse välja uus samaliigiline dokument. Seda nõuet kohaldatakse ka riiklikele dokumentidele, näiteks saab Eesti kodanikul olla vaid üks kehtiv isikutunnistus, uue taotlemise korral tunnistatakse eelmine kehtetuks. Erisus on kehtestatud üksnes Eesti kodaniku lisapassi ja diplomaatilise passi lisapassi kohta ning samaaegselt võib Eesti kodanikul ja elanikul olla ka rohkem kui üks digitaalne dokument, näiteks üks mobiil-ID ja üks kaardi formaadis digitaalne dokument, mis on mõlemad digitaalsed dokumendid ITDS-i tähenduses. Ühe e-residendi eID vahendi nõue on oluline riskide haldamise meede, mis maandab ohtu, et pahatahtlik isik võib alternatiivse eID vahendi aktiveerida enda seadmes kaugteel ilma, et e-resident seda ise aduks. Kaardivabale e-residendi eID vahendile ülemineku etapis võib e-residendil olla nii kehtiv digi-ID kui ka e-residendi eID vahend. Enne muudatuse jõustumist kehtivad digi-ID-d oma kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. Lõikega 5 sätestatakse, et kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus lõpeb või kui PPA tunnistab selle kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahend ja sellega seotud sertifikaadid. Otsustuspädevus, kellel on õigus omada e-residendi eID vahendi kasutusõigust, on PPA-l. PPA antud õigus on tehnilise e-residendi eID vahendi omamise alustingimus. Kui 23 järelevalvemenetluse käigus selguvad kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud, tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks ning aluse äralangemisel tuleb viivitamata kehtetuks tunnistada e-residendi eID vahendi sertifikaadid. E-residendi eID vahend ei tohi kehtida kauem kui PPA antud õigus selle kasutamiseks. Kui e-residendi eID vahend tunnistatakse kehtetuks, kohaldatakse EUTS § 19 ja 20 koosmõjus kõnesoleva ITDS-i sättega. Kehtetuks tunnistatud eID vahendi ja selle sertifikaatide kehtivust ei taastata. Kui EIS-i lepingupartner tunnistab e-residendi eID vahendi kehtetuks omal algatusel lähtuvalt EUTS §-st 19, teavitab ta sellest PPA-d, kes saab vajaduse korral tunnistada kehtetuks ka antud õiguse. Paragrahviga 346 sätestatakse e-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine. Lõikega 1 sätestatakse, et PPA tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja ITDS § 111 lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. ITDS § 209 kohaselt kohaldatakse e-residendi digi-ID taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel välismaalaste seaduse § 24–28, 270, 271 ning § 272 lõikeid 1 ja 2 ning ITDS § 2012 lõike 1 kohaselt peab digi-ID taotleja isiklikult ilmuma isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks dokumendi väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse kas menetluse käigus või digi-ID väljastamisel. Välismaalaste seaduse kohaldamine e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel oli algselt e-residentsuse loomisel vajalik, kuna tegemist oli täiesti uue kontseptsiooniga ning võimalike riskide maandamiseks nähti ette ka meetmed, mida rohkem kui kümneaastase praktika jooksul ei ole vaja läinud. Näiteks kohaldatakse e-residendi digi-ID taotleja suhtes välismaalaste seaduse § 27, mille alusel võib isiku tuvastada DNA-andmete põhjal. DNA-proovi ei ole e-residendi digi-ID taotlejalt seni võetud ja kui PPA-l ei ole võimalik taotlejat tuvastada tavapäraste dokumendi menetluses kasutatavate isikutuvastusmeetmetega, siis tehakse keelduv otsus ITDS § 206 lõike 2 punkti 3 alusel. Muudatus on seotud kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele üleminekuga. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibilt on võimalik kontrollida tema isikuandmeid. Reisidokumendi kiibilt võetud andmed ja taotluses esitatud andmed peavad kattuma. Lisaks tehakse päringud ITDAK-isse ning ABIS-esse. Nimetatud andmekogude päringud tehakse ka kehtiva regulatsiooni kohaselt, samuti ei koguta edaspidi taotlejalt rohkem andmeid kui praegu. Muutub vaid andmete esitamise viis. Praegu teeb taotleja foto endast ja enda reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ning salvestab need taotlemise käigus PPA iseteeninduses. Edaspidi kasutatakse foto tegemiseks ja reisidokumendi andmete ning selle kiibilt isikuandmete hõivamiseks PPA rakendust. Rakendus teostab reisidokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontrolli ning andmete hõivamisel rakendatakse erinevaid turvakontrolle, nagu elusoleku kontroll, süstimis- ja teesklusrünnaku tuvastamine. Kavandatav muudatus suurendab e-residentsuse programmi turvalisust ja maandab riske, kuna edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. Kui PPA on veendunud taotleja isikusamasuses ja teinud taotluse kohta positiivse otsuse, saab e-resident teha endale kaugteel eID vahendi, mille kättesaamiseks ei ole vaja isiklikult välisesindusse kohale minna. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel on praeguseks kasutusel mitmetes riikides nii avaliku- kui ka erasektori teenustes, näiteks panganduses. Kasutusel olevaid lahendusi on erinevaid, tuginedes nii eelnevalt taotlejale väljastatud eID 24 vahendiga autentimisele kui ka biomeetrilistele andmetele, mis on kogutud videointervjuu käigus, või tehisintellektil ja masinõppel põhinevale automaatsele tuvastussüsteemile. Täisautomaatne biomeetrilistel andmetel põhinev isikusamasuse kontrollimine on samaväärne või isegi turvalisem kui füüsiline isikusamasuse kontrollimine, kuna puudub inimliku eksimuse tegur. Hea näitena saab välja tuua Ühendkuningriigi siseministeeriumi, kes on võtnud täisautomaatse mobiiliseadme põhise isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete hõivamise lahenduse kasutusele viisamenetluses28. SMIT-i hangitava biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise rakenduse turvalisuse suhtes seati eeltingimus, et see peab vastama eIDAS-e määrusele ja eri rahvusvaheliste standardite29 nõuetele. Tagatud peab olema turvaline keskkond (tark- ja riistvara, ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele. Lisaks on vastavalt ITDS § 2012 lõikele 2 PPA-l õigus nõuda e-residendi isiklikku ilmumist Eesti välisesindusse. Täiendavate meetmetena võib PPA edaspidi nõuda veebiintervjuud või videoklipi esitamist ning viia e-residendi eID vahendi õiguse kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise isikusamasuse kontrollimise, et hoida ära eID vahendi väärkasutus. Lõikega 2 sätestatakse, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete terviklikkuses ja autentsuses peab olema võimalik veenduda kogu e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevaid isikuandmeid ning nende terviklikkust ja autentsust peab olema võimalik kontrollida ICAO või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel, mis võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati. Kirjeldatud meetod aitab tagada kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust ning maandada identiteedipettuste riski, samuti võib selle tagamiseks PPA suunata e-residendi tema eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul korduvasse biomeetrilisse isikusamasuse kontrolli. Eesti on seni toetunud Saksamaa usaldusnimekirjale, kuhu on 2025. aasta 18. novembri seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid. Ettevõtlusvabadus ja võrdsuspõhiõigus Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei tohi diskrimineerida muu hulgas elu- või asukoha alusel. Seega sisaldab PS üldist võrdsuspõhiõigust. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi30. Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab kõiki isikuid, sealhulgas laieneb võrdsuspõhiõigus PS § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele. Siiski ei ole igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud31. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus- ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja 28 Ühendkuningriigi valitsuse veebileht. 29 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC 30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601. 30 RKPJKo, 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 31 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26. 25 korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus. Seega võib ettevõtlusvabadust piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega keelatud. Riigikohtu hinnangul piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab lähtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest32. PS § 29 lõikes 1 on sätestatud inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ning teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Seega on PS § 29 lõike 1 kaitse all iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida seadusandja võib põhjendatud juhtudel piirata. Selline põhjus võib olla teiste isikute õiguste ja vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise vajadus. Meetmete sobivus Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu eesmärk on võtta kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend ning minna üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, et suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju, panustada innovatsiooni ning vähendada bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Eesmärgi saavutamise üks meetmeid on üleminek nüüdisaegsele kaardivabale e-residendi eID vahendile ning biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele kaugteel. E-residentsuse kaardivaba lahendusega paralleelselt on väljatöötamisel e-residentide iseteeninduslik biomeetria kogumise lahendus mobiilis33. Selle abil hõivatakse taotleja näokujutis, sõrmejäljed ja tema reisidokumendi kiibile salvestatud isikuandmed ning tehakse reisidokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontroll. Andmete hõivamisel rakendatakse erinevaid turvakontrolle ja kaugteel biomeetrilise isikusamasuse kontrollimiseks on vaja omada kehtivat biomeetrilist välisriigi reisidokumenti, mille kiibil olevaid isikuandmeid ja nende ehtsust on võimalik kontrollida avaldatud usaldusnimekirjade34 alusel. Tõsikindel isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine rakendub e-residendile ka tehnilise eID vahendi saamisel. Seeläbi tagatakse, et PPA antud õigus ja tehniline eID vahend antakse samale isikule. Biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele võtmise korral ei saa e-residendi eID vahendi kasutamise õigust edaspidi taotleda isikud, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või ei võimalda selle kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist. Ligikaudu 80 protsenti kogu maailmas väljastatavatest reisidokumentidest on juba praegu biomeetrilised. Eestil ei ole kohustust e-residentsust pakkuda ning see on hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eesti riigil õigus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. 32 RKPJKo, 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 81. 33 Riigihangete register. E-residentide iseteeninduslik biomeetria kogumine mobiilis. 34 Biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsust on võimalik kontrollida ICAO või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel. See võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati, et kontrollida kiibil olevate isikuandmete ehtsust. Eesti toetub Saksamaa usaldusnimekirjale, kuhu on 2025. aasta 18. novembri seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid. 26 Muudatus suurendab e-residentsuse programmi turvalisust ning maandab e-residentsuse programmiga seonduvaid riske, sest edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. Eelnõu meetmed on sobilikud eesmärgi saavutamiseks. Meetmete vajalikkus Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. E-resident on välismaalane, kellel ei ole eID vahendi alusel õigust Eestisse siseneda ega Eestis viibida. Küll aga saab e-resident kasutada Eesti e-teenuseid, tuvastada e-keskkonnas enda isikut ja anda digiallkirja. Kuna tegemist on välismaalasega, ei ole Eestil e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta üldjuhul palju infot ja seda on keeruline ka välisriigist saada. E-residendi eID vahendi kasutamise õigusega kaasnevad välismaalasel Eestis teatud hüved, mida välismaalane saada või kasutada soovib, kuid nendele hüvedele juurdepääsu andmisel peab Eesti riik tagama identiteedihalduse turvalisuse. Seega on turvaline isikusamasuse kontrollimine vajalik meede, millele ei ole selliseid alternatiive, mis oleksid identiteedihalduse turvalisuse suurendamiseks ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Meetmete mõõdukus Eelnõu meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk minna üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimise teel, kaalub üles võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kuna e-resident saab kasutada Eesti e-teenuseid ilma, et ta ise Eestis viibiks, on oluline, et tema saaks talle vastava õiguse andmisel korrektselt tuvastatud ja kontrollitud. Kuna e-residendi eID vahendi kasutusõiguse taotlejal ei pruugi olla Eestiga ka muud varasemat seost, siis peab olema Eesti riigil võimalus kindlaks teha taotleja isik ning biomeetrilise reisidokumendi kiibile kantud andmed on selleks parim ja usaldusväärseim võimalus. Seega on eelnõu meede proportsionaalne. Lõike 3 kohaselt võib PPA e-residendi eID vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-resident ilmuks isiklikult PPA-sse või Eesti välisesindusse. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2012 lõikes 2. Paragrahviga 347 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ja selle õiguse andmisest keeldumine. Lõike 1 kohaselt tagastatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud 27 erisusi. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 11. Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 12. Lõike 3 kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 13. Lõigetega 1‒3 sätestatud regulatsiooni põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja punktidest 3.1.5 ja 6.1.2.35 Lõikega 4 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alused. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse, kui: 1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut; 2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused; 3) e-residendi eID vahendi kasutamise õigust taotletakse majandustegevuseks ning esineb majandustegevuse keelamise alus; 4) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda. Sisuliselt regulatsiooni ei muudeta, kuid punktis 3 ühtlustatakse sõnastust läbivalt ITDS-is ja selle rakendusaktides kasutatava terminiga „isikusamasuses veendumine“. ITDS § 155 lõike 3 kohaselt on isikusamasuse kontrollimine menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta väidab end olevat. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 12 lõikes 1 ja § 206 lõikes 2. Lõikega 5 sätestatakse alused, mille esinemise korral võib e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keelduda. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest võib keelduda, kui: 1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu; 2) e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 344 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 3. Paragrahviga 348 sätestatakse võrreldes kehtiva ITDS-iga uus regulatsioon e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivuse lõppemise kohta. Muudatuse kohaselt lõpeb e-residendi eID vahendi kasutamise õigus: 1) kehtivusaja lõppemise korral; 2) kehtetuks tunnistamise korral; 3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või 4) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates antud e-residendi eID vahendit. Sätte kohaselt lõpeb nimetatud olukordade esinemisel e-residendi eID vahendi kasutamise õigus. Punktides 1‒3 sätestatud alused on samad, mis kehtiva digi-ID puhul. Punktiga 4 35 572 SE. 28 sätestatud tingimusega soovitakse tagada e-residentsuse programmi eesmärgipärasus ja tõhus riskihaldus. PPA annab e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse eesmärgiga, et e-resident saaks endale Eestis tunnustatud usaldusväärse eID vahendi, millega kasutada Eesti e-teenuseid ja allkirjastada dokumente. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlemise korral peab e-resident selgitama, milleks ta nimetatud õigust vajab ja milliseid tegevusi planeerib, ning PPA hindab, kas need tegevused aitavad saavutada e-residentsuse programmi eesmärke. Kui e-resident ei ole kuue kuu jooksul võtnud ette samme tehnilise e-residendi eID vahendi saamiseks, ei ole vastava õiguse omamine põhjendatud. E-residenti teavitatakse, et eID vahend tuleb teha kuue kuu jooksul. EIS saab täiendavalt võtta e-residendiga ühendust, et selgitada välja, mis takistab tal eID vahendi tegemist, ja pakkuda talle võimaluse korral kasutajatuge. Kuue kuu pikkune aeg tehnilise eID vahendi saamiseks on analoogne ITDS §-ga 131 sätestatud väljastamata dokumentide hävitamise ajaga. Nimetatud sätte kohaselt võib dokumendi väljaandja lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada, kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav. Paragrahviga 349 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise alused. Lõikega 1 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks, kui: 1) e-resident selleks kirjalikult soovi avaldab; 2) e-residendi eID vahendi kasutamise õigus on alusetult välja antud; 3) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda. Punkti 1 kohaselt tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks e-residendi soovi korral. Punktidega 2 ja 3 sätestatud kehtetuks tunnistamise regulatsioon on kehtivas seaduses sätestatud ITDS § 13 lõike 1 punktis 2 ja § 206 lõikes 4. Viidatud sätetega reguleeritakse dokumendi (sealhulgas digi-ID) kehtetuks tunnistamist. Kuna edaspidi annab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õigust, on vaja kohaldatavad kehtetuks tunnistamise alused välja tuua ka peatükis 71. Sarnaselt isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetlusega on PPA kohustatud ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses veenduma, et taotlejal on seadusest tulenev õigus seda saada ja omada, ning PPA peab tõsikindlalt veenduma e-residendi isikusamasuses. Kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus on välja antud alusetult, näiteks tuvastatakse, et taotleja suhtes kohaldati ITDS § 347 lõiget 1, siis tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks. Samuti on PPA-l õigus tunnistada e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks juhul, kui selle e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib e-residendi digi-ID tunnistada kehtetuks, kui tema isikusamasuses on põhjust kahelda. Eelnõuga sätestatakse imperatiivne kehtetuks tunnistamise alus. Rangem regulatsioon on vajalik, kuna muudatuse kohaselt toimub edaspidi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel ning selleks, et tagada tõsikindel riiklik identiteedihalduspoliitika ja e-residentsuse programmi riskihaldus, võib olla vajalik ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal e-residendi isikusamasuse kontrollimine. Kui e-resident korduvat biomeetrilise isikusamasuse kontrolli ei läbi, tunnistab PPA eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks. Enne kehtetuks tunnistamist saadetakse e-residendile teavitus ette piisava ajavaruga, et tagada e-residendile ärakuulamisõigus. Lõike 2 kohaselt tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks kaks kuud pärast selle andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kehtivuse lõppemist, kui e-resident ei ole PPA-d teavitanud oma reisidokumendi andmete muutumisest. See hõlmab 29 nii reisidokumendil olevate isikuandmete kui ka dokumendi andmete (näiteks uue dokumendi saamise puhul selle number, väljastaja, kehtivusaeg) muutumist. Eelnõu § 344 lõike 6 kohaselt peab e-resident teavitama PPA-d oma reisidokumendi andmete muutumisest ning kõnesoleva sättega seotakse e-residendi kodakondsusjärgse riigi poolt välja antud dokumendi kehtivus e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusajaga. Teavitatud välisriigi biomeetriline reisidokument asendab e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses loob PPA välisriigi kodanikule Eesti elektroonilise identiteedi tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi andmete ehk tema kehtiva biomeetrilise reisidokumendi alusel. Reisidokumendi andmed, sealhulgas selle kehtivuse lõppemise aeg, säilitatakse ITDAK-is ning kuu aega enne kehtivuse lõppemist teavitab PPA e-residenti, et tema dokumendi kehtivusaeg hakkab PPA andmete kohaselt lõppema, palub esitada uue dokumendi andmed ja teavitab, et vastasel juhul tunnistatakse tema e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ja sellest tulenevalt ka tema eID vahend kehtetuks. Muudatus on vajalik, et tagada tõsikindel riiklik identiteedihalduspoliitika ja e-residentsuse programmi riskihaldus. Andmete aegumisel puudub PPA-l ajakohane teave, kas e-residendi identiteedi alusandmed on jätkuvalt samad või on need muutunud, näiteks võib olla muutunud tema nimi, kodakondsus või ka sugu. Risk, et välisriigi kodanikule antava eID vahendi kasutamise võimalus ei ole seotud riiklike dokumentide kehtivusega, on välja toodud ka Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklikus riskihinnangus36. Riskihinnangu kohaselt on Eestis tugev riiklik identiteedihaldus ja kõrgele tasemele vastavad eID vahendid, kuid sellegipoolest oleks vaja rakendada täiendavaid meetmeid, et tagada tõsikindel isikusamasuse kontrollimine ning vältida identiteedipettuste, väärkasutuse ja internetikelmuste toimepanemist. Haavatavustest olulisim on riskihinnangu kohaselt piiratud võimalused kontrollida välisriigi kodanike andmete õigsust ning see suurendab identiteedipettuste riski, mida tuleb eriti arvestada uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti kasutuselevõtul. Lõike 3 kohaselt võib e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse tunnistada kehtetuks, kui ilmneb mõni käesoleva seaduse § 347 lõike 4 punktides 1 ja 3 või lõikes 5 nimetatud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alus. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 4, mille kohaselt võib tunnistada digi-ID kehtetuks, kui ilmneb mõni § 206 lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise alus. Lõikega 4 sätestatakse, et kui pärast e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmist selgub, et selle õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente, on isik kohustatud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andja nõudmisel dokumentaalselt tõendama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 13 lõikes 2. Lõikega 5 sätestatakse, et kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõendeid, tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 13 lõikes 2. Lõike 6 kohaselt teavitab PPA viivitamata e-residenti tema eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamisest. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 13 lõikes 3. 36 Rahandusministeerium. 2025. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang. 30 Paragrahviga 3410 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse menetlusega seotud andmetöötlus. Lõike 1 kohaselt võib isiku õigust tutvuda e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 3. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut järgmistele õigustele: 1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust; 2) saada teada isikuandmete saajaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 31. Lõike 3 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldada ka andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 32. Lõikega 4 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning kõnesoleva seaduse § 344 lõigetes 6 ja 8, § 347 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 349 lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud alus. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 4. Lõikega 5 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 5. Andmesubjekti õiguste piiramine Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent- sioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides. 31 PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole kaitstud eriõigustega37, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (artikli 6 lõike 1 punkt e) ja vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (artikli 6 lõike 1 punkt f). Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega andmesubjekti õigust saada teavet andmete kasutamise kohta piirata38. Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab, et PS § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja kodakondsuseta isikut (PS § 9 lõige 1). Piiriklausel. PS § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS § 26 teises lauses kindlaks määratud eesmärgil. 37 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 38 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada: a) riigi julgeolek; b) riigikaitse; c) avalik julgeolek; d) süütegude tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine; e) liidu või liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus; f) kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse; g) reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine; h) jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete ülesannete täitmine, mis on kas või juhtumipõhiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–e ja g osutatud juhtudel; i) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse; j) tsiviilõiguslike nõuete täitmise tagamine. Sama artikli lõike 2 kohaselt peab lõikes 1 osutatud seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta: a) töötlemise või selle kategooriate eesmärgid; b) isikuandmete liigid; c) kehtestatud piirangute ulatus; d) kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende edastamist tõkestavad kaitsemeetmed; e) vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus; f) säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või selle kategooriate laadi, ulatust ja eesmärki; g) andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud ning h) andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki. 32 Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu sekkumise eesmärk on hõlmatud PS § 26 teise lausega.39 Õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi legitiimsusele järgitud PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS § 26 teises lauses nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivus Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu peamine eesmärk on võtta kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend ning minna üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, et suurendada e-residentsuse programmi majanduslikku mõju ja panustada innovatsiooni. Eesmärgi saavutamiseks ei saa järeleandmisi teha identiteedihalduse turvalisuses, misläbi tagatakse avalik kord ja riigi julgeolek. Identiteedihalduspoliitika käsitleb isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Identiteedihalduspoliitika tegeleb eelkõige järgmiste küsimustega: • kuidas tagada tõsikindel isikutuvastus; • kuidas ära hoida teise isiku identiteedi kasutamine; • kuidas ära hoida ühe isiku poolt mitme identiteedi tekkimine ja kasutamine? Et tagada identiteedihalduse turvalisus, piiratakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlejal ja teatud juhtudel selle õiguse omandanud andmesubjektil isikuandmete töötlemisest teadasaamise õigust. Teise meetmena on eelnõu kohaselt lubatud avaliku korra tagamise eesmärgil kontrollida e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid. E-resident on välismaalane, kellele on Eesti hüvena loonud tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja eID vahendi kasutamise õiguse. eID vahendit saab e-resident kasutada üksnes e-keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digiallkirja andmiseks. eID vahend võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei anna õigust Eestisse saabuda ega Eestis viibida. Eesti e-residendiks saamine on välismaalasele privileeg, mitte õigus. ITDS § 344 (kehtiva ITDS § 206) kohaselt on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise eeldus olemasolev seos Eestiga või põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Eesti kasutab kaalutlusõigust ning eel- ja järelkontrolli, et anda e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ainult usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele välismaalastele. Eestil on õigus jätta e-residendi eID vahendi kasutamise õigus andmata või see kehtetuks tunnistada. E-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse kindlal eesmärgil ja taotleja plaanitavast tegevusest lähtudes. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud taotluse esitamisel tõendama või põhistama e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega antakse e-residendi eID vahend igal juhul välja konkreetsel eesmärgil ja e-resident on sellega edaspidi seotud. 39 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2- 16, p 97. RKÜK = Riigikohtu üldkogu. 33 Riigi julgeolek on riigi territoriaalse terviklikkuse ja riigivõimu ülimuslikkuse ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagatis. Avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lõige 1). Avalikku korda ähvardav oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lõige 2). Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lõige 1). Isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest (kui süütegude laad ja viis, korduvus või asjaolud annavad alust põhjendatud kahtluseks, et isik võib panna toime uusi süütegusid). Keeldumiseks ei pea tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus võib isik ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Keeldumisel ei või olla karistavat iseloomu, st kui isik on minevikus pannud toime avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavaid tegusid, kuid see tegevus on lõppenud, ei ole pelgalt see asjaolu keeldumise aluseks; seevastu, kui tegevus või suhted jätkuvad, on ohu kahtlus põhjendatud ja isikule tuleb keelduda e-residendi eID vahendi õiguse andmisest. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise ja järelevalve menetluses viib PPA läbi erinevaid kontrolle ja kogub taotleja kohta andmeid julgeolekuasutustelt ning vajaduse korral Maksu- ja Tolliametilt või Rahapesu Andmebüroolt, samuti erinevatest Euroopa Liidu ja riiklikest andmekogudest (näiteks Schengeni infosüsteem, Interpoli andmebaasid, karistusregister) ning avalikest allikatest, et tuvastada, kas esineb keeldumise või kehtetuks tunnistamise aluseid. Kui PPA menetluses selgub, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja senine tegevus on vastuolus avaliku korraga või eID vahendit ei kasutata eesmärgipäraselt, on see e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise alus, sest välismaalane ohustab seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut. Avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil piiratakse ka andmesubjekti isikuandmete töötlemisest teadasaamise õigust. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise või järelevalve menetluses andmete kogumise, analüüsi ja andmetöötluse viis ning meetodid on PPA menetlustaktika. Kui need andmesubjektile avalikustatakse, saavad e-residentsusest huvitatud isikud teada, millist menetlustaktikat PPA kasutab, võimaldades neil PPA eest endaga seotud andmeid varjata või moonutada, mis raskendab PPA-l järelevalve teostamist. See omakorda suurendab eID vahendi väärkasutuse riski, ohustades seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut. Avalik huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks kaalub üles andmesubjekti õiguse saada üksikasjalikku teavet keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuste ja kaalutluste kohta. Arvestades eelnõu eesmärki ja vajadust tagada identiteedihalduse turvalisus ning seeläbi avalik kord ja riigi julgeolek, on andmesubjekti isikuandmete töötlemisest teadasaamise õiguse piiramine ning järelkontrolli teostamine e-residendi eID vahendi kasutamise üle sobilikud meetmed, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele. Vajalikkus Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi saavutada. E-residendi eID vahendi taotlejad on välismaalased, kellel üldjuhul ei ole varem Eestiga erilist seost olnud. E-residendid on välismaalased, kellel ei ole e-residendi e-ID vahendi alusel õigust 34 Eestisse siseneda ega Eestis viibida. Küll aga saab e-resident kasutada Eesti e-teenuseid, tuvastada e-keskkonnas enda isikut ja anda digiallkirja. Seega on piirangu sihtrühmas isikud, kelle kohta ei ole Eestil üldjuhul palju infot ja seda on keeruline ka välisriigist saada, kuid samal ajal soovivad välisriigiga seotud isikud saada või kasutada Eestis hüvesid. See on nende vaba valik, st kui nad ei soovi Eestis hüvesid kasutada, ei pea nad seda tegema ning sel juhul puudub ka vajadus töödelda nende isikuandmeid ja nende eID vahendi kasutamise andmeid. Meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid identiteedihalduse turvalisuse ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus ei ole võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb meetmeid pidada vajalikuks. Mõõdukus Meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega peab kaaluma, kas eelnõu eesmärk suurendada identiteedihalduse turvalisust ning vältida ebasoovitavat mõju avalikule korrale ja riigi julgeolekule kaalub üles andmesubjekti õiguse saada teada tema kohta kogutud andmetest ja lubada järelkontrolli eesmärgil töödelda tema eID vahendi kasutamise andmeid. PPA-l on õigus töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud isikuandmeid ja piirata andmesubjekti juurdepääsu nendele andmetele. Samuti on pädevatel riiklikel järelevalveasutustel õigus järelkontrolli eesmärgil töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid. Arvestades, et sihtrühmas on isikud, kes soovivad saada või kasutada Eestis hüvesid, ja et hüvede kasutamine on nende vaba valik, saavad nad ise otsustada ka selle üle, kas nende isikuandmeid ja eID vahendi kasutamise andmeid Eestis töödeldakse. Kuna isikuandmeid töödeldakse identiteedihalduse turvalisuse suurendamiseks ning seeläbi avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks, on eelnõu meetmed sihtrühmale proportsionaalsed. Kui välismaalane ei soovi, et tema isikuandmeid ja eID vahendi kasutamise andmeid kavandatud viisil töödeldakse, ei ole tal kohustust tarbida Eesti e-teenuseid. Kui välismaalane siiski otsustab taotleda e-residendi eID vahendi kasutamise õigust, peab ta arvestama selle kehtivusajal isikuandmete ja eID vahendi kasutamise andmete töötlemisega ning sellega, et tema juurdepääs kogutud andmetele on piiratud. Seega on meetmed proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ning kaaluvad üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive. Paragrahviga 3411 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse üle järelevalve teostamine. Lõikega 1 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma pädevuse piires: 1) Politsei- ja Piirivalveamet; 2) Kaitsepolitseiamet; 3) Maksu- ja Tolliamet. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 208 lõikes 1. 35 PPA teostab riiklikku järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise üle, omades otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. Kui järelevalve menetluse käigus ilmnevad e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise alused, tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks, millest tulenevalt on EIS-i lepingupartneril kohustus teha viivitamata kehtetuks ka tehniline e-residendi eID vahend. Lisaks PPA-le omavad valdkondlikes õigusaktides sätestatud ulatuses järelevalve teostamise õigust ka MTA, KAPO ja RAB. RAB-ile annab e-residendi eID vahendi kasutamise andmete töötlemiseks õiguse kõnesoleva paragrahvi lõige 3, mille kohaselt võib RAB nimetatud andmeid töödelda, et täita RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. RahaPTS § 64 lõike 1 kohaselt teeb RAB riiklikku järelevalvet kohustatud isikute üle. RahaPTS-ist ei tulene õiguslikku alust teha riiklikku järelevalvet e-residentide üle, mistõttu jäetakse eelnõuga RAB käesoleva paragrahvi lõikest 1 välja. Samas on läbivalt ITDS-i ja e-residendi eID vahendi väljaandmise menetluspraktika kohaselt võimaldatud e-residendi eID vahendi kasutamise andmetele juurdepääs vaid väga piiratult järelevalvemenetluse raames, sest see on vajalik e-residendi eID vahendi kuritarvitamise avastamiseks ja piiramiseks. Seetõttu on käesoleva paragrahvi lõikes 3 regulatsioon, mille kohaselt on RAB-il õigus töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid, sest see on ITDS-i mõistes väga konkreetselt seotud e-residentsuse regulatsiooni ning selle raames teostatava järelkontrolli ja järelevalvemenetlusega, mida PPA läbi viib. E-residendi eID vahendi kasutamise logiandmeid on RAB-il võimalik küsida vajaduspõhiselt ametliku päringuga EIS-i lepinguliselt partnerilt. Vastus päringule edastatakse krüpteeritult. Logiandmete kasutamine aitab kaasa rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise kahtlustuste tõendamisele. MTA teeb käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi eID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevuse alusel PPA-le sisendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. E-residendi ID vahendi kasutamise andmete kontrollimise õiguse vastavust PS-ile on analüüsitud kavandatava ITDS § 3410 selgituste juures koos andmesubjekti õiguste piiramisega. Lõikega 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 208 lõikes 2. Lõikega 3 sätestatakse, et Rahapesu Andmebüroo võib töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid, et täita RahaPTS § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta ja täiendavaid ülesandeid RAB-ile kõnesoleva eelnõuga ei teki. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 208 lõikes 21. Lõikega 4 sätestatakse, et kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames kogunud teavet, mis võib olla e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe PPA-le. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 208 lõikes 3. 36 Kõnesolevas paragrahvis nimetatud asutusel on õigus teostada järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise, sealhulgas sellega tehtud toimingute õiguspärasuse üle, ja neist igaühel on pädevus järelevalve teostamiseks oma põhiülesande valdkonnas. Järelevalvemenetluse käigus on võimalik tuvastada eID vahendi kasutamise väärkasutust, mis võib seisneda eID vahendiga õigusrikkumiste toimepanemises, sealhulgas identiteedipettuste, maksupettuste, finantskuritegude või organiseeritud kuritegevuse või terrorismi korraldamises ja ka eID vahendi kasutamises teise isiku poolt. Seetõttu on eID vahendi kasutamise üle järelevalve teostamine vajalik avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. E-residendi eID vahendi kasutamise andmete, sealhulgas logiandmete alusel on järelevalvet teostaval asutusel võimalik kontrollida oma seadusjärgsete ülesannete täitmisel näiteks seda, kas e-residendi eID vahendit on kasutatud e-residentsuse piiranguriigis. E-residendi eID vahendi kasutamise andmed saadakse krüpteeritult eID vahendit pakkuvalt lepinguliselt partnerilt, kes osutab e-identimiseks ja e-tehinguteks vajalikku sertifitseerimisteenust ning kvalifitseeritud usaldusteenust. Kõnesolevas paragrahvis e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kogutud andmete ja e-residendi eID vahendi kasutamise andmete töötlemise kohta sätestatu ei piira nende andmete töötlemist muus seaduses sätestatud õiguslikul alusel. Paragrahviga 3412 sätestatakse e-residendile teenuse osutamine. Lõike 1 kohaselt võib avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja otsustada e-residendile eID vahendiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks lisanõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate andmete ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 1. Lõike 2 kohaselt võib avalik-õigusliku teenuse osutaja lõikes 1 nimetatud piiranguid seada järgmistel juhtudel: 1) e-residendi eID vahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumiste ärahoidmiseks; 2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 2. Lõikega 3 sätestatakse, et kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab lõikes 1 nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 3. Lõikega 4 sätestatakse, et kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab lõikes 1 nimetatud piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 4. Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ITDS § 38 lõikega 5. ITDS § 38 on rakendussäte, millega reguleeritakse varem väljaantud dokumentide kehtivust. Uue lõikega reguleeritakse kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digi-ID kehtivust. Lõike kohaselt kehtivad nimetatud tähtajani välja antud e-residendi digi-ID-d kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. Samuti sätestatakse erisus käesoleva seaduse § 345 lõikes 4 sätestatud reeglist, et e-resident ei tohi omada korraga üle ühe eID vahendi. Kuni e-residendi digi-ID kehtivusaja lõpuni võib e-resident paralleelselt omada nii varem välja antud digi-ID-d kui ka üht eID vahendit. Digi-ID omamise kohta kehtib praeguse regulatsiooni kohaselt samuti ühe 37 kehtiva dokumendi reegel tulenevalt ITDS § 13 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt tunnistatakse dokument kehtetuks, kui dokumendi kasutajale antakse välja uus samaliigiline dokument. Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse ITDS §-ga 391, mis on rakendussäte ning millega reguleeritakse ITDS § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 rakendamist, mille kohaselt võib PPA edastada EIS-ile e-residendi isikuandmed ja e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ning sellega seotud eID vahendi kehtivusaja andmeid. Rakendussätte kohaselt võib PPA kaardivabale eID vahendile ülemineku järel edastada EIS-ile ka kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digi-ID-ga seotud andmeid. Rakendussäte on vajalik, et edastada EIS-ile andmeid näiteks kasutuses olevate digi-ID-de kehtetuks tunnistamise kohta, et EIS ei hõlmaks kehtetuks tunnistatud digi-ID-ga e-residente ITDS § 92 lõike 83 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustesse (riskide seiramine ja personaalsete teenuste pakkumine) ning saaks õiguspäraselt rakendada ITDS § 92 lõikes 83 sätestatud andmete säilitamise tähtaega, mille kohaselt peab EIS digi-ID kehtetuks tunnistamisel selle andmed kustutama. 3.1.3. Dokumendi väljaandmise menetlus Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ITDS § 9 lõike 3 punkti 11. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse dokumenti selle kasutaja kohta muud isikuandmed, kui see on ette nähtud välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga. Kuna isikuandmete töötlemise õigus ja isikuandmete kategooriad peavad olema reguleeritud seaduse tasandil, jäetakse muudatusega sättest välja võimalus täiendada isikuandmete loetelu muu õigustloova aktiga. Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 113 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab dokumendi taotleja tõendama, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse, lisades dokumendi taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse. Edaspidi ei pea nimetatud kinnitust taotleja terviseseisundi kohta PPA-le esitama. PPA-le piisab taotleja nõusolekust ja linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volikirjast. Terviseseisundi hindamine selleks, et linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja abi on taotluse esitamisel vaja, on praktikas nimetatud asutuse töötaja pädevuses ning PPA-l puudub vajadus selle kinnituse saamiseks või ülehindamiseks. Muudatusega väheneb esitatavate dokumentide maht ja sellega kaasnev bürokraatia. Eelnõu § 1 punktiga 18 jäetakse ITDS § 113 lõikest 4 välja sõnad „või Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele“. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla praktikaga. Praktikas ei paluta ühegi teise EL-i liikmesriigi välisesindusel minna Eesti kodaniku viibimis- või elukohta dokumendi väljaandmise taotlust vastu võtma. Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 122 lõige 11, mille kohaselt peab isik, kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta, seda tõendama, lisades oma kirjalikule nõusolekule linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse vastava kinnituse. Edaspidi ei pea nimetatud kinnitust taotleja terviseseisundi kohta PPA-le esitama. PPA-le piisab taotleja nõusolekust, et dokumendi võib anda väljastamiseks üle linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale. Terviseseisundi hindamine selleks, et linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse töötaja abi on dokumendi kättetoimetamiseks vaja, on praktikas nimetatud asutuse töötaja pädevuses ning PPA-l puudub vajadus selle kinnituse saamiseks või ülehindamiseks. Muudatusega väheneb esitatavate dokumentide maht ja sellega kaasnev bürokraatia. 38 Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse ITDS § 13 lõiget 1 punktiga 9. Kehtiva ITDS § 13 lõikes 1 on sätestatud loetelu dokumendi kehtetuks tunnistamise alustest. Uue dokumendi kehtetuks tunnistamise alusena lisatakse sättesse olukord, kus dokumendi kasutaja isikusamasus ei ole ITDS § 121 lõike 26 kohaselt kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi kättesaamisest. ITDS § 121 lõikes 26 on sätestatud, et kui dokumendi väljaandja ei nõua, et selle taotleja ilmuks dokumendi väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse, kontrollitakse dokumendi taotleja isikusamasust dokumenti kantud digitaalset tuvastamist või digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Uue ID-1 formaadis dokumentide tootmise lepingu rakendamine 15. novembrist 2025 toob dokumendi väljaandmise menetluses kaasa mitmeid uuendusi. Näiteks võetakse uue lepingu rakendamise järel kasutusele mugav lahendus, mille abil saab dokumendi taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID vahendiga, aktiveerida ise oma dokumendi ja sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval Eesti elanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks isiklikult Eesti välisesindusse, vaid dokumendi toimetab talle kätte kuller ning dokument ja sertifikaadid aktiveeritakse ning sertifikaatide turvakoodid toimetatakse kätte elektrooniliselt. Dokumendi kasutaja turvalisuse huvides on vajalik sätestada kindel tähtaeg, mille jooksul peab nimetatud toiming tehtud olema, ning selle tegemata jätmisel peab PPA-l olema võimalus rakendada meetmeid dokumendi väärkasutuse riskide maandamiseks. Enne dokumendi kehtetuks tunnistamist võetakse taotlejaga korduvalt ühendust ning teavitatakse teda nimetatud kohustustest ja selle mittetäitmisel dokumendi kehtetuks tunnistamisest. Eelnõu § 1 punktiga 34 asendatakse ITDS § 204 pealkirjas sõnad „väljaandmise ja kehtivuse kaotamise erisused“ sõnadega „väljaandmine ja kehtivuse kaotamine“. ITDS §-ga 204 reguleeritakse mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmist ja kehtivuse kaotamist, erisusi selle sättega ei reguleerita. Muudatusega viiakse sätte sõnastus kooskõlla tegelikkusega. Eelnõu § 1 punktiga 35 asendatakse ITDS § 204 lõikes 1 sõnad „digitaalne isikutunnistus on digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“. Muudatus on tehniline ja sellega kõrvaldatakse sõnastuse ebatäpsus. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse ITDS § 29 lõiget 2 pärast sõna „välismaalasele“ sõnadega „ilma tema taotluseta“. ITDS § 29 lõike 2 kohaselt võib anda ajutise reisidokumendi tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Kui isik sunnitakse Eestist lahkuma ja selleks antakse talle ajutine reisidokument, siis ei ole isik reeglina huvitatud selle taotlemisest. Sarnane regulatsioon on ka ITDS § 10 lõikes 4, mille kohaselt antakse Euroopa tagasisaatmise reisidokument välja ilma isiku taotluseta ühekordseks Eestist lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument või välisriigi väljaantud tagasipöördumistunnistus. Muudatusega täpsustatakse regulatsiooni, et oleks võimalik välja anda ajutine reisidokument ka sellisel juhul, kui isik ise seda ei taotle, kuid tal on kohustus Eestist lahkuda. 3.2. KonS-i muutmine (§ 2) Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse KonS § 26 lõiget 2, kus asendatakse viide KonS § 48 lõikele 2 viitega KonS §-le 481. KonS-i täiendatakse §-ga 481 kõnesoleva eelnõuga (§ 2 punkt 4), milles sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva KonS § 26 lõike 2 kohaselt võib konsulaarsekretär väljastada e-residendi digi-ID, mille käigus kontrollitakse kehtiva protsessi kohaselt ka e-residendi isikusamasust. Seega on asjakohane võimaldada konsulaarsekretäril osutada ka §-s 481 sätestatud konsulaarteenust. 39 Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KonS § 271 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni kohaselt väljastab konsulaarametnik välisriigis viibivale isikule dokumenti kantud sertifikaadi uued turvakoodid. Muudatus on seotud uue ID1 dokumentide tootmise lepingu rakendamisega alates 2025. aasta 15. novembrist. Turvakoode väljastatakse välisesinduses kuni 2025. aasta 15. novembrini väljaantud dokumentidele kogu dokumendi kehtivusaja jooksul, mis on viis aastat, ja seetõttu on KonS § 271 lõike 2 kehtetuks tunnistamise tähtpäev 15. november 2030. Uue ID1 dokumentide tootmise lepingu kohaselt saab dokumendi kasutaja turvakoodide kaotamisel uued turvakoodid elektrooniliselt. Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KonS § 48, millega reguleeritakse digi-ID väljastamist. Muudatused on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna kavandatavate muudatuste kohaselt lõpetatakse digi-ID väljaandmine, siis puudub vajadus ka digi-ID väljastamise regulatsiooni järele. Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse KonS-i paragrahviga 481, milles sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kontrollitakse e-residendi isikusamasust välisesinduses digi-ID väljaandmise menetluses või digi-ID väljastamisel. Muudatuse kohaselt puudub edaspidi vajadus välisesindusse minemiseks ning PPA tuvastab isiku või kontrollib tema isikusamasust kaugteel. Riskide maandamiseks ja tõsikindla riikliku identiteedihalduspoliitika tagamiseks peab aga riigil säilima võimalus kutsuda vajaduse korral isik ka edaspidi isiklikult kohale. Kehtiva ITDS § 117 lõike 1 kohaselt on isik kohustatud isiklikult ilmuma dokumendi väljaandja kutsel nimetatud asutusse, et saaks teha dokumendi väljaandmiseks vajalikud menetlustoimingud. Kehtiva ITDS § 2012 lõike 2 kohaselt võib PPA nõuda, et digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks ilmuks e-resident isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Samasisulised sätted jäävad ITDS-i ka kavandavate muudatuste kohaselt ning kuna edaspidi ei tule e-resident dokumendi kättesaamiseks isiklikult kohale, siis luuakse KonS-i vastav õiguslik alus, mille kohaselt kontrollib konsulaarametnik e-residendi või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja isikusamasust üksnes siis, kui PPA peab vastava meetme rakendamist vajalikuks. 3.3. MKS-i muutmine (§ 3) Eelnõu §-ga 3 muudetakse MKS § 29 punkti 264 ja täiendatakse § 59 lõikega 13. Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust ning ITDS-i kohaselt ei ole enam võimaldatud ka eID vahendi kehtivuse peatamine. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on tehniline. Eelnõu § 3 punktidega 2‒4 täiendatakse MKS § 59 lõikega 13, mille kohaselt on maksuhalduril õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ja rahvusvahelise ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema valdusesse jõudnud ITDS-i alusel e-residendi digi-ID kasutamise üle teostatud riikliku järelevalve käigus (punkt 2). Muudatuse kohaselt on MTA-l õigus töödelda ITDS-i alusel läbiviidavas järelevalve menetluses e-residendiga seotud ettevõtte kohta juba kogutud andmeid (sh lepingud, pangakontode info) riskianalüüsi eesmärgil, maksumenetluses maksustamise eesmärgil ning 40 rahvusvahelise ametiabi raames, et hinnata maksuõigusrikkumise toimumise tõenäosust ning maksumenetluse algatamise vajalikkust. Riskianalüüs aitab välja selgitada, kas e-residendiga seotud Eesti ettevõttes on toime pandud tõenäoline maksuõigusrikkumine ning selle teabe alusel on võimalik sihitumalt alustada maksumenetlust. Eesmärk on suurendada maksulaekumist ning muuta MTA töö efektiivsemaks. Rahvusvahelise ametiabi raames toimub teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide maksuhaldurite vahel üldjuhul konkreetsete menetluste käigus tehtavate üksikpäringute kaudu. Muudatus võimaldab e-residendi järelevalvemenetluses kogutud asjakohaseid andmeid edastada ilma maksumenetlust alustamata, kui see on vajalik rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, tõhustades Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist teabevahetust maksuriskide osas ning parandades maksuhaldurite võimekust tuvastada piiriüleseid maksukohustusi. Kehtiv regulatsioon ei võimalda ITDS § 208 lõike 1 ja § 92 lõike 8 alusel saadud andmeid nimetatud eesmärkidel kasutada. E-residendi digi-ID kasutamise üle teostab riiklikku järelevalvet PPA ning oma pädevuse ja valdkondliku õiguse piires ka MTA. MTA teeb ITDS § 208 lõike 1 alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi digi-ID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevuse alusel PPA-le sisendi maksu- ja tollialaste rikkumiste kohta nii e-residendi kui ka temaga seotud äriühingute osas e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Kui MTA-l on tekkinud kahtlus, et e-resident võib kuritarvitada digi-ID-d oma ettevõtete tegevuse kaudu, kuid MTA-l ei ole e-residendiga seotud ettevõtete kohta piisavalt andmeid, et hinnata maksu- ja tollialaseid riske, pöördub PPA MTA ettepanekul e-residendi poole andmete ja dokumentide (maksekonto väljavõtted, tõendid, et välisriigis majandustegevust omav e-residendi Eesti ettevõte täidab välisriigis tekkinud maksukohustust nõuetekohaselt, laenulepingud jne) saamiseks. Saadud andmete ja dokumentide alusel teeb MTA esmase riskianalüüsi ning annab PPA-le oma sisendi. E-residendi poolt PPA-le edastatud andmeid saab MTA kasutada ITDS-i alusel läbiviidavas menetluses, kuid õigusliku aluse puudumise tõttu ei ole MTA-le teatavaks saanud rikkumiste andmeid võimalik kasutada MKS-i alusel läbiviidavas menetluses. Muudatus suurendab maksuhalduri võimekust ennetada maksupettusi, avaldada positiivset mõju maksude laekumisele ning toetab tõhusamat piiriülest maksukoostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega. Punktiga 3 täiendatakse sätet terminiga „e- residendi elektroonilise identiteedi vahend“, kuna alates 1. märtsist 2028 minnakse e- residentsuse programmis üle kaardivabale eID vahendile. Paralleelselt jäävad kehtima ka varem välja antud digi-ID, mistõttu peavad mõlemad olema regulatsioonis kajastatud. 2033. aasta 1. märtsi seisuga aeguvad viimased kasutusel olevad digi-ID-d ja punktiga 4 jäetakse selle kuupäeva seisuga termin „e-residendi digitaalne isikutunnistus“ sättest välja. 3.4. MSOS § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine (§ 4) Eelnõu §-ga 4 muudetakse MSOS § 20 lõike 51 punkti 2, kus asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „eID vahendi kasutamise õigus“. Muudatusega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on tehniline. 3.5. PKTS § 51 lõike 12 muutmine (§ 5) Eelnõu §-ga 5 muudetakse PKTS § 51 lõiget 12, kus asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „eID vahendi kasutamise õigus“. Muudatusega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on tehniline. 41 3.6. RahaPTS-i muutmine (§ 6) Eelnõu §-ga 6 muudetakse RahaPTS § 31 lõiget 4, § 43 lõike 2 punkti 1 ja § 60 lõiget 51. Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Eelnõu § 6 punktiga 1 muudetakse RahaPTS § 31 lõiget 4, millega reguleeritakse krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja notari kohaldatavate hoolsusmeetmete erisusi e-residendi isikusamasuse kaugtuvastamisel. Sättes asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „eID vahend“ vastavas käändes. Muudatus on tehniline. Eelnõu § 6 punktiga 2 muudetakse RahaPTS § 43 lõike 2 punkti 1, millega reguleeritakse kohustatud isiku õigust öelda ärisuhte aluseks olev kestvusleping erakorraliselt üles, kui e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks ITDS § 206 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel. Muudatuse kohaselt on edaspidi kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise alus see, kui e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks ITDS § 347 lõikes 4 või 5 sätestatud alusel. Muudatus on tehniline, kuna edaspidi annab PPA digi-ID asemel e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Sättest jäetakse välja kehtivuse peatamise regulatsioon, kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivust ei ole võimalik peatada. Muudetakse ka ITDS-i viidet, sest käesoleva eelnõu punkti 42 kohaselt tõstetakse e-residentsuse regulatsioon ITDS peatükki 71. Eelnõu § 6 punktiga 3 muudetakse RahaPTS § 60 lõiget 51, mille kohaselt on RAB-il õigus edastada PPA-le sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet e-residendi digi-ID väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Muudatus on tehniline, kuna edaspidi annab PPA digi-ID asemel e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Sättest jäetakse välja kehtivuse peatamise regulatsioon, kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivust ei ole võimalik peatada. 3.7. RRS § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine (§ 7) Eelnõu §-ga 7 muudetakse RRS § 22 lõike 1 punkti 9, mille kohaselt on isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks edaspidi muu hulgas PPA teade e-residentsuse kohta. Muudatusega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. 3.8. RLS-i muutmine (§ 8) Eelnõu § 8 punktidega 1 ja 2 muudetakse RLS § 151 punkti 1 ja § 272 lõiget 6 ning tunnistatakse kehtetuks § 38 lõige 6. Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. RLS § 38 lõige 6, milles on sätestatud riigilõivu vabastus e-residendi digi-ID väljaandmisel KAH-i alusel, tunnistatakse kehtetuks seoses e-residendi digi-ID väljaandmise lõpetamisega KAH-i alusel (täpsemalt selgitatud eelnõu § 1 punktis 40). Eelnõu § 8 punktiga 3 muudetakse RLS § 2721, mille kohaselt tasutakse dokumenti kantud sertifikaatide uute turvakoodide väljastamise eest 10 eurot ja välisesinduses 20 eurot. Muudatuse kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti 42 kantud sertifikaatide uusi turvakoode, mistõttu jäetakse sättest välja sõnad „ja välisesinduses 20 eurot“. Muudatus on seotud uue ID1 dokumentide tootmise lepingu rakendamisega alates 2025. aasta 15. novembrist. Uue ID1 dokumentide tootmise lepingu kohaselt saab dokumendi kasutaja turvakoodide kaotamisel uued turvakoodid elektrooniliselt. 3.9. Seaduse jõustumine (§ 9) Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumine. Punkti 1 kohaselt jõustub eelnõu 2027. aasta 2. märtsil, sest selleks ajaks valmivad kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakenduse infotehnoloogilised arendustööd. Punkti 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 1‒4, 6‒8, 10, 11, 13‒16, 21‒24, 26‒33, 36, 40 ja 42‒44, § 2 punkt 3, § 3 punktid 1 ja 3 ning §-d 4‒8, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID väljaandmine ja minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile 2028. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik infotehnoloogiliste arendustööde tõttu. Punkti 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 25 ja § 2 punkt 2, millega tunnistatakse kehtetuks sätted, millega reguleeritakse e-residendi digi-ID väljastamist välisesinduses, 2028. aasta 1. septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik, et välisesindus saaks väljastada ka viimased välja antud digi-ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS § 131 kohaselt hävitatakse väljastamata dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist. Punkti 4 kohaselt jõustuvad eelnõu § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3, millega tunnistatakse kehtetuks KonS § 271 lõige 2 ning muudetakse RLS § 2721, 2030. aasta 15. novembril. Muudatuse kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud sertifikaatide uusi turvakoode. Punkti 5 kohaselt jõustub eelnõu § 3 punkt 4, millega jäetakse MKS § 59 lõikest 13 välja sõnad „e-residendi digitaalne isikutunnistus“, 2033. aasta 1. märtsil, sest selleks kuupäevaks on viimaste väljaantud digitaalsete isikutunnistuste kehtivusaeg lõppenud. Punkti 6 kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 12, milles sätestatakse EIS-ile andmete säilitamise tähtaeg, 2034. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuse rakendamise aeg on seotud viimaste kasutusel olevate digi-ID-de kehtivusajaga ning EIS-i säilitustähtaja regulatsioon ei hõlma peale seda kuupäeva enam digi-ID taotlemise ja digi-ID andmete säilitamist. 43 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid. 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: e-residendid ja tulevased e-ID vahendi kasutamise õiguse taotlejad. 2025. aasta 3. novembri seisuga on e-residentsuse programmi loomisest arvates saanud e-residendiks 131 437 isikut 185 riigist. Neist kehtiv digi-ID on sama kuupäeva seisuga 62 855 e-residendil. Enim e-residente, kellel on 2025. aasta 3. novembri seisuga kehtiv digi-ID, omavad Hispaania, Ukraina ja Saksamaa kodakondsust (vt tabel 1). PPA prognoosi kohaselt on e-residendi digi-ID taotlejate arv 2027. ja 2028. aastal vastavalt 19 500 ja 20 000. Võrreldes teiste PPA väljaantavate dokumentide40 taotlejatega, st Eesti elanikega, keda on 2023. aasta seisuga 1 365 88441, on sihtrühm väike. Mõju ulatus on keskmine. Kavandatavad muudatused on sihtrühmale positiivse mõjuga. Kaardivaba e-residendi eID vahendi ning kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lahenduse kasutamine on mugav ja nüüdisaegne ning vähendab sihtrühma aja- ja ressursikulu, kuna edaspidi ei ole enam vaja digi-ID kättesaamiseks Eesti välisesindusse kohale minna. Kuna kasutusele võetav e-residendi eID vahend peab olema EUTS-i alusel hinnatud, omades seeläbi selle usaldusväärsuse riiklikku garantiid, siis asjaolu, et tegemist ei ole edaspidi riikliku ehk PPA poolt väljaantava dokumendiga, ei too endaga kaasa sihtrühma huvi vähenemist Eesti e-residentsuse programmi vastu, vaid uue mugava eID vahendi kasutuselevõtt võiks suurendada sihtrühma huvi e-residentsuse vastu. E-residendi eID vahendi aktiveerimisel ja selle kasutamisel tekkivate võimalike küsimuste osas garanteeritakse e-residendile igakülgne klienditugi. Varem välja antud digi-ID-d kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Kuna kavandatava muudatuse puhul toimub e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi alusel, mille kiibil olevaid isikuandmeid ja nende ehtsust kontrollitakse ICAO või Saksamaa usaldusnimekirja42 alusel, siis ebasoovitava mõjuna jäävad edaspidi sihtrühmast välja need, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või ei võimalda seda usaldusnimekirja alusel kontrollida. Mõjutatuid on kehtivat digi-ID-d omavatest e-residentidest ligikaudu 10 protsenti. Enamik riike (2025. aasta 18. novembri seisuga 114 riiki), sealhulgas e-residentsuse programmi sihtriigid, täidavad juba praegu nimetatud kriteeriumid ning ligikaudu 80 protsenti kogu maailmas väljastatavatest reisidokumentidest on biomeetrilised. Biomeetrilistele reisidokumentidele ei ole praeguseks teadaolevalt üle läinud 38 riiki ja need on kolmandad riigid, mis ei ole e-residentsuse sihtriigid või on kõrgema ohuga riigid (ITDS § 206 lõige 11). Näiteks Afganistani Islamivabariik (21 e-residenti), Bhutani Kuningriik (1 e-resident), Etioopia Demokraatlik Liitvabariik (31 e-residenti), Jeemeni Vabariik (36 e-residenti), Jordaania Hašimiidi Kuningriik (93 e-residenti), 40 Ajutine reisidokument, digitaalne isikutunnistus, Eesti kodaniku pass, elamisloakaart, isikutunnistus, meremehe teenistusraamat, meresõidutunnistus, pagulase reisidokument ja välismaalase pass. 41 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 42 Saksamaa usaldusnimekiri. 44 Korea Rahvademokraatlik Vabariik (0 e-residenti), Kuuba Vabariik (95 e-residenti), Lõuna- Aafrika Vabariik (212 e-residenti), Myanmari Liidu Vabariik (14 e-residenti). Kaasneva ebasoovitava mõjuna ei pruugi uus kaardivaba eID vahend toetada krüpteerimisvõimekust, mis on tagatud digi-ID puhul. Sihtrühma osakaal, kes krüpteerimist aktiivselt kasutab, ei ole aga EIS-i hinnangul suur, mistõttu otsustati, et selle funktsionaalsuse puudumine ei kaalu üles kaardivabale eID vahendile ülemineku vajadust. Kui aga hanke käigus selgub, et kaardivaba eID vahend võimaldab ka krüpteerimist, siis võiks see olla jätkuvalt tagatud. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes neid, kes soovivad saada Eesti e-residendiks. Välismaalased peavad end muudatustega kurssi viima ühel korral, kui nad asuvad e-residendi eID vahendit taotlema. Eestil ei ole kohustust e-residentsust pakkuda. See on hüve, mille andmise tingimused võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi eID vahend antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. Olulise positiivse mõjuna suurendab kavandatav muudatus e-residentsuse programmi turvalisust ja panustab riskide maandamisse, kuna edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. Seega on muudatustel sihtrühmale oluline positiivne mõju. 6.2. Mõju riigiasutuste ja EIS-i töökorraldusele Sihtrühm - PPA ametnikud, kes menetlevad e-residendi taotlusi, tegelevad digi-ID hankimise korraldamisega, eIDAS-e määruse vastavuse hindamise ja digi-ID väljastamisega; - VäM-i ja Eesti välisesinduste ametnikud, kes tegelevad digi-ID-de transpordi korraldamise ja väljastamisega; - EIS-i töötajad, kes hakkavad edaspidi tegelema e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldamisega; - RIA töötajad, kes tegelevad järelevalvega. Mõju ulatus on keskmine. Kavandatava muudatuse mõju on positiivne ja toob riigiasutustele kaasa ressursivajaduse vähenemise, kuna ära jääb e-residendi digi-ID postisaadetistega tegelemine, sõrmejäljehõive välisesinduses ja digi-ID väljastamine, hoiustamine ning väljastuskoha muutmistega seotud tegevused. Töömaht väheneb ka tehniliste tegevuste arvelt, nagu hangete läbiviimine, eIDAS-e auditites osalemine ning füüsilise dokumendi tootmise, isikustamise ja logistikaga tegelemine. Seeläbi on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse prioriteetsetesse tegevustesse, näiteks Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL-i algatused, nagu EL-i digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne. RIA-l võib seoses uue usaldusteenuse ja kaugtuvastuse meetodi lisandumisega või olemasolevate eID skeemide muutmise tõttu suureneda järelevalvemaht. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kavandatav muudatus ei too e-residendi digi-ID taotlusi menetlevatele PPA ametnikele kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida. Menetluspõhimõtted jäävad võrreldes senisega samaks ka e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse taotlemise korral. PPA menetlejate töömaht väheneb, sest kaardivabale lahendusele ülemineku tõttu jäävad ära digi-ID trükkimisega seotud toiminguid (näiteks kvaliteedikontroll kahe silmapaari põhimõttel), dubleerivad tegevused kahanevad ja 45 menetlusele kuluv aeg on lühem. Väheneb ka nende VäM-i ja Eesti välisesinduste ametnike töömaht, kes tegelevad digi-ID-de transpordi korraldamise ja väljastamisega. EIS saab kavandatava muudatuse kohaselt uue ülesande, milleks on e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldamine, vastutades edaspidi e-residendi tehnilise eID vahendi hankimise ning järjepideva ja jätkusuutliku teenuse tagamise eest. EIS omab väga suurt kogemust erinevate hangete (sealhulgas innovatsioonihangete) läbiviimisel ja on panustanud ka PPA ID1 dokumentide hankesse e-residendi digi-ID osas. Maandamaks riski, mis võib kompetentsi ülemineku faasis kaasneda (piisava valdkondliku tehnilise teadmise puudumine, hankenõuete kirjeldustes eksimine ja seeläbi hanke luhtumine), kaasatakse uue protsessi väljatöötamisse e-residentsuse programmiga seotud osalised (SIM, JDM, MKM, VäM, PPA, RIA), mistõttu on ebasoovitava ja negatiivse mõju kaasnemise risk väike. Uue ülesande lisandumine ei too EIS-ile kaasa täiendavat ressursivajadust. eID vahendi hankimine ja teenuse toimimise tagamine hakkab kuuluma EIS-i tootejuhi ülesannete hulka. 6.3. Majanduslik mõju Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.43 Sihtrühm on seega suur. Mõju ulatus on väike. Kavandatavatel muudatustel on Eesti majandusele positiivne mõju, kuna need toovad tõenäoliselt kaasa Eesti riigi eelarvesse täiendava tulu laekumise Eestis ettevõtlust alustavate e-residentide arvu kasvu kaudu. Tehtud uuringute kohaselt on kaardivaba e-residendi eID vahendi väljastamine vähemalt 2‒5 nädalat kiirem kui digi-ID väljastamine ja kiiremal väljastusprotsessil on otsene mõju ettevõtluse alustamisele. EIS-i andmetel toob iga kokkuhoitud päev väljastusprotsessis kaasa hinnanguliselt 20 uue ettevõtte loomise aastas. Seega tähendab 2‒5 nädalat kiirem protsess EIS-i andmetel 280–700 uut ettevõtet aastas. EIS-i andmetel on 2025. aasta 17. novembri e-residentsuse programmiga seotud otsene majanduslik kogumõju Eesti riigile alates asutamisest 373 miljonit eurot, tulenedes peamiselt e-residentide loodud ettevõtete majandustegevusest. E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 36 000 Eesti ettevõtte, mis on ligikaudu iga viies uus Eestis asutatud ettevõte aastas. Muudatuse otsest majanduslikku mõju ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna kõik loodud ettevõtted ei osutu edukaks. Lisaks võtab edukaks ja makse maksvaks ettevõtteks saamine kaua aega. Kui lihtsustades eeldada, et e-residentide ettevõtete saadav maksutulu kasvab samas suurusjärgus uute ettevõtete loomise kasvuga, siis tähendaks see mõne aasta pärast ligikaudu 3‒9 miljonit eurot täiendavat maksutulu aastas. Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused puudutavad üksnes neid välismaalasi, kes soovivad saada Eesti e-residentideks ja alustada siin majandustegevust. Välismaalased peavad end muudatustega kurssi viima ühel korral, kui nad asuvad e-residendi eID vahendit taotlema. Ebasoovitava mõjuna ei saa edaspidi e-residendi eID vahendi abil mugavalt ja kiirelt Eestis ettevõtet asutada need isikud, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või ei võimalda seda usaldusnimekirja alusel kontrollida. Mõjutatuid on kehtivat digi-ID-d omavatest e-residentidest ligikaudu 10 protsenti. Väljajäävad riigid ei ole e-residentsuse programmi sihtriigid ja peamine e-residentsuse programmi majanduslik kasu ei laeku väljajäävate riikide kodanike ettevõtlustegevusest. 6.4. Mõju riigi julgeolekule 43 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 46 Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.44 Sihtrühm on seega suur. Mõju ulatus, esinemise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on sihtrühmale väikesed. Muudatus ei avalda Eesti riigi julgeolekule negatiivset mõju, ei mõjuta Eesti elanike igapäevast elukorraldust ega eelda neilt sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõjuna kaasneda võivad riskid on analüüsi käigus kaardistatud ja nende maandamiseks võetakse kasutusele täiendavad meetmed nii tehnilisel, korralduslikul kui ka menetlusprotsessi tasandil. Muudatuse rakendamise eeldus on põhimõte, et teenuse kasutusmugavuse parandamisel ei tehta mööndusi turvalisuses ning jätkuvalt peab olema tagatud riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtete järgimine ja e-residentsuse programmi riskihaldus. Riiklik identiteedihalduspoliitika Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel vaid üks identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui ka elektroonilise identiteedi kohta ning isikut tõendav dokument ja eID vahend peavad olema lahutamatult ja üheselt seotud dokumendi kasutaja identiteediga. Riiklik identiteedihalduspoliitika peab tagama, et isik on tõsikindlalt tuvastatud ja algandmed isiku identiteedi kohta on õiged, ning seeläbi maandama identiteedipettuste riski. Riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtteid kohaldatakse ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisel ja selle alusel antavale tehnilisele eID vahendile. Muudatuse kohaselt võtab PPA e-residendi digi-ID väljaandmise ja edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kasutusele biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kaugteel. Uue meetodi kasutusele võtmise võimalikkust koosmõjus rahvusvaheliste arengusuundade ja Euroopa Liidu üleste suundadega (näiteks eIDAS-e määruse muutmine) on põhjalikult analüüsitud ja järjepidevalt ettevalmistatud alates 2021. aastast45. Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele ülemineku lähtepunkt on põhimõte, et see peab vastama riiklikele identiteedihalduspoliitika põhimõtetele, tagades füüsilise isikusamasuse kontrollimisega samaväärse tõsikindluse eIDAS-e määruses sätestatud kõrge usaldusväärsuse taseme nõuetele vastavuse ning asjakohastele valdkondlikele rahvusvahelistele standarditele46 vastavuse kaudu. Riskide maandamiseks ja sujuva ülemineku tagamiseks minnakse biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele kaugteel üle kahes etapis. Esmalt jääb alles isikliku ilmumise kohustus digi-ID väljastamisel. See võimaldab veenduda uue süsteemi korrektses toimimises ja selle abil hõivatud andmete kvaliteedis. Teises etapis võetakse kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend, mille kättesaamiseks ei pea e-resident Eesti välisesindusse kohale minema, kuid sellega seoses kohaldatakse protsessis vastavalt vajadusele täiendavaid kontrollmeetmeid. Need on näiteks kohustus läbida videointervjuu või esitada videoklipp, läbida korduv biomeetriline isikusamasuse kontroll eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul või PPA nõue minna täiendavaks isikusamasuse kontrollimiseks isiklikult Eesti välisesindusse. 44 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 45 SK ID Solutions AS. 2021. „Kaugtuvastuse lahenduse kontseptsioon ja selle kasutamise võimalikkuse analüüs E-residendi digi-ID väljaandmisel“ (AK dokument, EIS). 46 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC 30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601. 47 Muudatuste rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika järjepidevus ja uued innovaatilised lahendused peavad võimaldama tõsikindlalt isiku isikusamasuses veenduda. See on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame osa saada meie ühiskonna hüvedest, kuna nende suhtes puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti kodanike osas olemas rahvastikuregistris (näiteks sünnidokumendid, andmed vanemate kohta, isikukood). Kehtiva protsessi kohaselt teeb e-residendi digi-ID taotleja foto endast ja enda isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest ning esitab need taotlemise käigus PPA iseteeninduses. Edaspidi kasutatakse foto tegemiseks ja reisidokumendi andmete ning selle kiibilt isikuandmete hõivamiseks PPA biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakendust ning see parandab nii esitatavate andmete kvaliteeti ja tõsikindlust kui ka menetlusprotsessi turvalisust. Selleks peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibi ja sellel olevate isikuandmete ehtsuses on võimalik veenduda ICAO või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel, mis võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati. See meede koos kloonituvastuse meetmega muudab dokumendi võltsimise praktiliselt võimatuks, tagades tugevama turvalisuse kui füüsilise isikusamasuse kontrolli puhul, mis põhineb kontrolliva isiku kogemusel, treenitusel ja tähelepanelikkusel. Kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakendus juhendab taotlejat läbi kogu protsessi, et andmete esitamine õnnestuks vastavalt nõuetele, kuid kui andmete esitamine ebaõnnestub ka peale kolmandat katset, suunatakse taotleja kasutajatoe poole ning olenevalt ebaõnnestumise põhjusest pakutakse lahendusi ja tuge ning rakendatakse täiendavaid kontrollmeetmeid. Et maandada riske, mis kaasnevad kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimisega, teostab rakendus: - reisidokumendi ehtsuse, kehtivuse ja selle kiibi ehtsuse ning kloonituvastuse kontrolli; - taotleja reisidokumendi esitluse salvestamise videoklipina, et tuvastada dokumendi füüsilised omadused ja turvaelemendid; - reisidokumendi kiibilt isikuandmete, sealhulgas näokujutise hõive; - taotleja näokujutise hõive reaalajas; - reisidokumendi kiibilt hõivatud ja reaalajas hõivatud näokujutiste võrdluse; - erinevad turvakontrollid: elusoleku ja reaalajas kohaloleku kontroll, süstimis- ja teesklusrünnaku tuvastamine (PAD), muudetud või töödeldud fotode esitamine (morphed, synthetic photos), kunstlikult loodud või manipuleeritud näokujutiste või fotode tuvastamine (deep fake), ebasobivate tingimuste tuvastamine (näiteks ebapiisav valgus), hägustamine. Joonis 4. Riskide maandamise meetmed Allikas: ENISA. 2022. Remote identity proofing: attacks & countermeasures. 48 Vastavalt ISO/IEC 19989-3 standardile peab teesklusrünnaku tuvastamise lahendus olema hinnatud sõltumatu kolmanda isiku poolt. Lisaks peab olema tagatud turvaline keskkond (tark- ja riistvara, ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele. Rakendus kontrollib, kas kontrollimiseks kasutatava seadme operatsioonisüsteemid on uuendatud ja toetatud, ning veendub, et operatsioonisüsteemi ega administraatoriõiguseid ei ole muudetud (rooted device). Samuti ei tohi seadmes olla kasutusel GPS-i emulatsioon, sellel ei tohi olla rohkem kui üks kasutaja ja kasutusel peab olema ekraanilukk. Taotluse menetluse käigus võrdleb PPA biomeetrilise reisidokumendi kiibilt võetud andmeid taotluses esitatud andmetega, lisaks teostatakse täiendav andmete kvaliteedi kontroll ning tehakse päringud ITDAK-isse, ABIS-esse ja Euroopa Liidu andmekogudesse (näiteks Interpoli kaotatud ja varastatud reisidokumentide andmekogu, Schengeni infosüsteem). E-residentsuse programmi riskihaldus E-residentsuse programmi riskide haldamise ja maandamise aluspõhimõtted on reguleeritud ITDS-is e-residendi digi-ID väljaandmise, sellest keeldumise ja selle kehtetuks tunnistamise aluste kaudu, mille kohaselt omab PPA otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. E-residentsuse programmi riske on hallatud selle loomisest alates. See on pidev protsess, mis peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse programmi riskihaldusmeetmed, mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning e-residentsuse programmi eesmärke, lepitakse kokku e-residentsuse nõukojas47, kus seiratakse jooksvalt programmi riskihaldust ja otsustatakse vajaduse korral riskihaldusmeetmete muutmise üle. E-residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik teab, kes on Eesti e-residendid, ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased. Selleks peab taotleja täitma PPA iseteeninduses mahuka taotlusankeedi, tegema endast foto, esitama oma isikut tõendava dokumendi andmed, põhjendama oma taotlust, esitama vajaduse korral lisaandmeid ja läbima eelkontrolli. Esitatud andmete alusel tuvastab PPA taotleja isiku ning kontrollib tema seost Eestiga ja seda, kas esineb keeldumise alus. Näiteks, kas isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis, kas teda kahtlustatakse rahapesus või kas esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu. Muudatuse kohaselt tuvastab PPA taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust eespool kirjeldatud rakenduse abil kaugteel koos võimalusega rakendada vastavalt vajadusele alternatiivseid kontrollmeetmeid. Need on näiteks taotleja suunamine korduvasse biomeetrilisse isikusamasuse kontrolli eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul, kohustus läbida videointervjuu, esitada videoklipp või minna isiklikult kohale Eesti välisesindusse. Positiivse otsuse korral annab PPA taotlejale isikukoodi ja e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse. Taotluse ja taotlejaga seotud andmed, sealhulgas tema isikuandmed, reisidokumendi ja haldusotsuse andmed kantakse ITDAK-isse. Rahvastikuregistrisse kantakse e-residendi isikuandmed, reisidokumendi andmed ja teade e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise kohta. Järgmise sammuna suunatakse e-resident taotlema tehnilist e-residendi eID vahendit. Selle andmise eeldus on samuti eIDAS-e määruse nõuetele vastava isikusamasuse kontrollimise läbimine, mille viib läbi EIS-i lepingupartner – seega peab isik läbima isikusamasuse kontrolli kahel korral. Kui e-resident ei tee endale tehnilist eID vahendit kuue kuu jooksul positiivse otsuse tegemisest, muutub PPA 47 E-residentsuse nõukotta kuuluvad JDM, MKM, RAM, SIM, VÄM, EIS, MTA, PPA, RAB ja erasektori esindajad. 49 antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks. Täiendav biomeetriline isikusamasuse kontroll rakendub edaspidi ka e-residendi eID vahendi kehtivusaja jooksul tagamaks, et e-residendi eID vahend on endiselt legaalse kasutaja ehk e-residendi valduses ja kontrolli all. Sellega suurendatakse e-residentsuse riskihalduse tõhusust, kuna praegu niisuguseid kontrollmeetmeid ei kohaldata. Kui PPA keeldub välisriigi kodanikule e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest, ei ole tal võimalik ka tehnilist e-residendi eID vahendit saada, kuna selle eelduseks on kehtiv PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus, Eesti isikukoodi olemasolu ja tema andmete, sealhulgas kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete olemasolu riiklikes andmekogudes. Tagamaks, et tehniline e-residendi eID vahend antakse vaid selleks õigust omavale isikule, luuakse automaatne andmevahetus EIS-i lepingupartneriga, kes kontrollib riiklikest andmekogudest vastavate andmete olemasolu ja kehtivust. See tagab, et EIS-i lepingupartner annab tehnilise eID vahendi vaid selleks õigust omavale isikule, tagades ühtlasi õiguse saanud isiku ja tehnilist eID vahendit taotleva isiku isikusamasuse. PPA teostab ka edaspidi riiklikku järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise üle sarnaselt kehtiva ITDS §-ga 208, omades otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. Kui järelevalve menetluse käigus ilmnevad e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise alused, tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks, misläbi on EIS-i lepingupartneril kohustus teha viivitamata kehtetuks ka tehniline e-residendi eID vahend. Lisaks PPA-le omavad valdkondlikes õigusaktides sätestatud ulatuses järelevalve teostamise õigust ka MTA, KAPO ja RAB. Näiteks võib kehtiva ITDS-i kohaselt RAB töödelda e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi digi-ID kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. MTA teeb mainitud sätte alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi digi-ID ja edaspidi e-residendi eID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevuse alusel PPA-le sisendi digi-ID väljaandmisest ja edaspidi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. 6.5. Muud mõjud Kavandatavad muudatused e-residentsuse programmis on positiivse mõjuga infoühiskonna arengule, süvendades innovaatiliste ja nüüdisaegsete lahenduste kaudu Eesti kui e-riigi mainet. Muudatustel on ka positiivne keskkonnamõju, sest edaspidi ei saadeta kaardi formaadis e-residendi digi-ID-sid diplomaatilise postiga Eesti välisesindustesse. Muudatuste rakendamisega ei kaasne mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. 6.6. Koondmõju halduskoormusele Koondmõju e-residentide halduskoormusele on positiivne. Kaardivaba e-residendi eID vahendi ning kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele võtmisel väheneb ka e-residendi halduskoormus, kuna kaardi kättesaamiseks ei pea ta edaspidi isiklikult Eesti välisesindusse kohale minema. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 50 Muudatuste rakendamisega ei kaasne riigile rahalist tulu. Muudatustega väheneb riigiasutuste töökoormus. Eesti välisesinduste töökoormus kahaneb e-residentide sõrmejäljehõive ja digi-ID väljastamisega seotud tegevuste ärajäämise tõttu ning kaardivabale e-residendi eID vahendile ülemineku tõttu jääb edaspidi ära digi-ID ülemaailmne saatmine Eesti välisesindustesse. PPA ja RIA töökoormus väheneb tehniliste tegevuste arvelt, nagu hangete läbiviimine ja eIDAS-e auditites osalemine. PPA töökoormus väheneb füüsilise dokumendi tootmise, isikustamise, hoiustamise ja logistikaga tegelemise arvelt, mille tulemusena on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse prioriteetsetesse tegevustesse, näiteks Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL-i algatused, nagu EL-i digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne. Muudatused toovad kaasa infotehnoloogilisi arenduskulusid SIM-i valitsemisalale. Biomeetilise isiku tuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise lahenduse eeldatav maksimaalne maksumus on 3 miljonit eurot. Kaardivabale eID vahendile ülemineku arendusvajaduse maht ja kulu on täpsustamisel ning selgub analüüsi tulemusena 2026. aasta kevadel. Kulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest e-residentsuse programmi kaudu. Kui majandusliku kogumõju suhtes võtta eeldus, et 2‒5 nädalat kiirem e-residendi eID vahendi väljastusprotsess tähendab 280–700 uut ettevõtet aastas ja et neilt saadav maksutulu kasvab samas suurusjärgus, siis tähendaks see EIS-i andmetel Eesti riigile mõne aasta pärast ligikaudu 3‒9 miljonit eurot täiendavat maksutulu aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi: 1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“; 3) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“; 4) Siseministri 26. juuni 2025. aasta määrus nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“; 5) Siseministri 24. juuli 2025. aasta määrus nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“; 6) Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“. Siseministri 18. septembri 2025. aasta määrus nr 28 „Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise erisused“ tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti, sest ITDS-is muutub määruse volitusnormi asukoht. Määrust sisuliselt ei muudeta. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Need on esialgsed ja võivad muutuda. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumine. Punkti 1 kohaselt jõustub eelnõu 2027. aasta 2. märtsil, sest selleks ajaks valmivad kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakenduse infotehnoloogilised arendustööd. 51 Punkti 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punktid 1‒4, 6‒8, 10, 11, 13‒16, 21‒24, 26‒33, 36, 40 ja 42‒44, § 2 punkt 3, § 3 punktid 1 ja 3 ning §-d 4‒8, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID väljaandmine ja minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile 2028. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik infotehnoloogiliste arendustööde tõttu. Punkti 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 25 ja § 2 punkt 2, millega tunnistatakse kehtetuks sätted, millega reguleeritakse e-residendi digi-ID väljastamist välisesinduses, 2028. aasta 1. septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik, et välisesindus saaks väljastada ka viimased välja antud digi-ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS § 131 kohaselt hävitatakse väljastamata dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist. Punkti 4 kohaselt jõustuvad eelnõu § 2 punkt 1 ja § 8 punkt 3, millega tunnistatakse kehtetuks KonS § 271 lõige 2 ja muudetakse RLS §-i 2721, 2030. aasta 15. novembril. Muudatuse kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud sertifikaatide uusi turvakoode. Punkti 5 kohaselt jõustub eelnõu § 3 punkt 4, millega jäetakse MKS § 59 lõikest 13 välja sõnad „e-residendi digitaalne isikutunnistus“, 2033. aasta 1. märtsil, sest selleks kuupäevaks on viimaste väljaantud digitaalsete isikutunnistuste kehtivusaeg lõppenud. Punkti 6 kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 12, milles sätestatakse EIS-ile andmete säilitamise tähtaeg, 2034. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuse rakendamise aeg on seotud viimaste kasutusel olevate digi-ID-de kehtivusajaga ning EIS-i säilitustähtaja regulatsioon ei hõlma peale seda kuupäeva enam digi-ID taotlemise ja digi-ID andmete säilitamist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EIS-ile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale, KAPO-le, MTA-le, PPA-le, RAB-ile, RIA-le, SMIT-ile ja Transpordiametile. Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Välisministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse Inspektsioonil, RAB-il ja KAPO-l eelnõu kohta märkusi ega ettepanekuid ei olnud. Eelnõu kohta esitasid arvamusi ja ettepanekuid Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, PPA, RIA ning SMIT. Teised arvamust ei avaldanud. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus „ … “ ……… 2026 (allkirjastatud digitaalselt) …………………….. …………………….. 52 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavandid Rakendusakti kavand nr 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga kaardivabale lahendusele Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 121 lõike 5, meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1 ning rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses: „3. jaotis E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja andmed § 101. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja andmed E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse andmekogusse: 1) näokujutis; 2) sõrmejäljekujutised.“; 2) paragrahvi 15 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „ja e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisel“; 3) paragrahvi 38 pealkirjas asendatakse tekstiosa „8, 9 ja 10“ tekstiosaga „8–101“; 4) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „8, 9 ja 101“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 1) paragrahvi 31 lõike 3 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõnu „digitaalset isikutunnistust,“ sõnadega „e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust,“; 2) paragrahvi 32 lõiget 2 ja 31, § 34 lõiget 5, § 781 ja § 97 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 31 lõike 3 esimesest ja teisest lausest jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalset isikutunnistust,“; 4) paragrahvi 32 lõikest 2 ja 31, § 34 lõikest 5, § 781 ja § 97 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „e- residendi digitaalne isikutunnistus või“ vastavas käändes. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta;“; 2) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 33 sõnastatakse järgmiselt: „33) teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta;“. § 4. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1, § 2 punktid 1 ja 2 ning § 3 jõustuvad 1. märtsil 2028. aastal. (2) Määruse § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. märtsil 2033. aastal. Kristen Michal Peaminister Igor Taro Siseminister Keit Kasemets Riigisekretär 2 Rakendusakti kavand nr 2 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga kaardivabale lahendusele Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7, § 121 lõike 9 ning § 15 lõigete 1 ja 6 alusel. § 1. Siseministri 26. juuni 2025. aasta määruse nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muutmine Siseministri 26. juuni 2025. aasta määruses nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 3 lõike 5 punkt 2, § 4 lõike 3 punkt 2 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse andmed“. § 2. Siseministri 24. juuli 2025. aasta määruse nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“ muutmine Siseministri 24. juuli 2025. aasta määruses nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „ning e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“; 2) paragrahvi 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“; 3) paragrahvi 1 punkt 2, § 4 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 5 lõikes 5, §-s 9, §-s 17, § 26 lõikes 2 ja 3 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse“ sõnadega „e-residendi elektroonilise identiteedi kasutamise õiguse“; 5) määruse 7. peatükk ja § 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. 6) määruse 8. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „§ 361. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise tähtajad E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise menetlusele kohaldatakse § 34 lõikes 1, § 35 ja § 36 sätestatut.“. 3 § 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise ning isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud menetluse ja sellega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete, töötlemise kaudu.“; 2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Andmekogusse kantavad isikut tõendavate dokumentide ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmed (1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos dokument) taotluste ja dokumentide kohta: 1) Eesti kodaniku pass; 2) isikutunnistus; 3) elamisloakaart; 4) välismaalase pass; 5) meresõidutunnistus; 6) meremehe teenistusraamat; 7) ajutine reisidokument; 8) pagulase reisidokument. (2) Andmekogusse kantakse andmed e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse ja selle õiguse andmise kohta.“; 3) paragrahv 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlejaga seotud andmed“; 4) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Dokumendi taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“; 5) paragrahvi 8 lõikest 2 ja 3 ning § 9 lõike 3 ja § 10 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „digitaalse isikutunnistuse,“; 6) paragrahvi 8 lõigete 5 ja 6 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „isikut tõendava“; 7) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) andmed e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta. 8) paragrahvi 8 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: 4 „(8) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) varasemad ja muud nimed; 3) isanimi; 4) isikukood ja välisriigi isikukood; 5) sünniaeg ja -koht; 6) sugu; 7) kodakondsus ja varasemad kodakondsused; 8) kontaktandmed (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks, e-post, telefon); 9) näokujutis; 10) reisidokumendi andmed (reisidokumendi väljaandnud riik, reisidokumendi väljaandnud asutus, reisidokumendi liik, reisidokumendi number, reisidokumendi väljaandmise aeg ja reisidokumendi kehtivusaja lõpp); 11) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, Ühendkuningriigi või Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa andmed (elamisloa väljaandnud riik, elamisloa väljaandnud asutus, elamisloa liik, elamisloa number, elamisloa väljaandmise aeg ja elamisloa kehtivusaja lõpp); 12) sotsiaalmeedia kontod; 13) taotlejaga seotud nii Eesti kui ka välisriigi ettevõtted; 14) elulookirjeldus; 15) info karistatuse ning isiku vastu algatatud süüteomenetluse kohta; 16) info ärikeelu kohta; 17) info isiklike ja temaga seotud ettevõtetele kuuluvate pangakontode, makseasutuste kontode ja virtuaalvääringute kasutamise kohta; 18) info terrorismi, rahapesu, majandus- ja küberkuritegude kahtluse ja sanktsioonide kohta; 19) info viisa väljastamisest keeldumiste ja sissesõidukeeldude kohaldamise kohta; 20) teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise kohta; 21) info ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulumise kohta; 22) info terroriorganisatsioonidesse kuulumise kohta. 9) paragrahvi 8 lõige 9, § 9 lõike 1 punkt 10 ja lõike 3 punkt 5, § 10 lõike 1 punkt 6 ja § 12 lõike 3 punkt 27 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse andmed“; 11) paragrahvi 9 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(1) Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“; 12) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: 5 „7) taotluse suhtes tehtud otsus ja keelduva otsuse põhjus;“; 13) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) andmed taotluse suhtes tehtud otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta;“; 14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluses esitatakse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.“; 15) paragrahv 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Dokumendi ja selle kasutaja andmed ning e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse ja elektroonilise identiteedi vahendi andmed“; 16) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Dokumendi kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“; 17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) andmed dokumendi kasutamise kohta;“; 18) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Isikutunnistuse, elamisloakaardi ja digitaalse isikutunnistuse kohta kantakse andmekogusse isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse juurdepääsunumber.“; 19) paragrahvi 10 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Eesti kodaniku passi, isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi, meresõidutunnistuse, meremehe teenistusraamatu, ajutise reisidokumendi ja pagulase reisidokumendi“ sõnaga „Dokumendi“; 20) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) kehtivusaeg; 2) andmed õiguse kehtetuks tunnistamise kohta (põhjus, kehtetuks tunnistamisest teatamise kuupäev, teatise või akti number, kuupäev); 3) andmed õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta. (6) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) elektroonilise identiteedi vahendi number; 2) elektroonilise identiteedi vahendiga seotud seadme tunnus; 3) elektroonilise identiteedi vahendi kehtivusaeg; 4) elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise andmed.“; 6 21) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja – e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise andmed, elektroonilise identiteedi vahendi number ja kehtivusaeg ning selle vahendiga seotud seadme tunnus.“; 22) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „dokumentide taotlustest,“ sõnadega „e- residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlustest,“; 23) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus;“; 24) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise otsus;“. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 10. septembri 2025. aasta määrus nr 27 „E-residendi digitaalse isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine (1) Määruse § 2, § 3 punktid 1–16 ja 19–24 ning § 4 jõustuvad 1. märtsil 2028. aastal. (2) Määruse § 1 jõustub 1. märtsil 2033. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 7 Rakendusakti kavand nr 3 SISEMINISTER MÄÄRUS Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 346 lõike 2 alusel. § 1. Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits- , julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riigid või Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riigid on: 1) ….; 2) ….; 3) ….; 4) jne. § 2. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise erisused (1) Paragrahvis 1 nimetatud riigi kodaniku, välja arvatud Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku, e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmisest tingimustest: 1) ta on elanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi Konföderatsioonis vahetult enne e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse esitamist elamisloa alusel vähemalt kolm järjestikust aastat ja tal on selle riigi kehtiv elamisluba; 2) tal on Eestis püsiv majandustegevus; 3) talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus ja ta on kasutanud seda eesmärgipäraselt; 4) ta on Eesti välisesinduse töötaja, aukonsul või ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagamiseks asutatud sihtasutuse lepinguline ekspordinõunik. (2) Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus ja tal on Eestis püsiv majandustegevus. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2028. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro 8 siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 9 Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Justiits- ja Digiministeerium Johanna Maria Kosk, 58847154, [email protected] Pilleriin Lindsalu, Helen Uustalu, Alar Teras, Mari Käbi, Margreth Adamson 1. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse ITDS-i Selgitus §-dega 344–3413. § 349 lõikes 2 sätestatakse e- E-residentsus on Eesti riigi poolt välismaalasele residendi elektroonilise identiteedi vahendi antav hüve ja Eestil on pädevus otsustada, kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise kellele ja mis tingimustel e-residentsus antakse imperatiivne alus (sõnastus „tunnistatakse ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust kehtetuks“), kui e-resident ei ole Politsei- ja seda saada. E-residentsuse eID vahend Piirivalveametit teavitanud oma välisriigi võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik- reisidokumendi andmete muutumisest. Leiame, õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, et imperatiivne kohustus on vastuolus HMS §-st olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid 54 tuleneva proportsionaalsuse nõudega ning see ei anna Eestis viibimise õigust. E- HMS § 66 lg-ga 2, mis nõuab kaalutlusõiguse residentsuse andmisel peab Eesti riik tagama, et kasutamist õiguspärase haldusakti kehtetuks see antakse isikutele, kelle identiteedis on tunnistamisel isiku kahjuks. Automaatne tõsikindlalt veendutud ja kes ei ohusta Eesti kehtetuks tunnistamine ilma kaalutluseta ei julgeolekut. E-residentsus erineb teistest, arvesta isiku huve ega üksikjuhtumi asjaolusid. elukohariigist lähtuvatest, menetlustest ja Seetõttu palume üle vaadata imperatiivsed riskide maandamiseks on seetõttu ettenähtud kehtetuks tunnistamise alused ning viia need erinevad õiguslikud ja menetluslikud meetmed. kooskõlla HMS §-ga 54 ning § 66 lg-ga 2. Eelnevat arvestades on põhjendatud, et riik on e- residentsuse andmisel ettevaatlik, sest lisaks avalikule korrale ja julgeolekule on e- residentsuse programmil oluline mõju ka Eesti riigi majandusele ja rahvusvahelisele mainele. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisel loob PPA Eesti elektroonilise identiteedi taotleja kodakondsusjärgse riigi reisidokumendi alusel. Tõsikindel isikutuvastus on selle loomisel äärmiselt oluline, sest välisriigi kodanike kohta puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti kodanike kohta olemas rahvastikuregistris. Loodava elektroonilise identiteedi andmetele tuginevad edaspidi kõik avaliku ja erasektori menetlused ning teenusepakkujad. Kui taotleja kodakondsusjärgse riigi reisidokument, millele PPA oma menetluses tugineb, on aegunud, puudub PPA-l teadmine, kas isik on surnud, kas ta kodakondsus on endine või muutunud, või kas on muutunud 1 tema muud isikuandmed (nt nimi või sugu). Eesti riigil puudub võimalus seda kontrollida ja tagada, et e-residendi andmed on õiged ja kattuvad tema kodakondsusjärgse riigi alusidentiteedi andmetega. See toob kaasa olulise julgeolekuohu ja eID vahendi väärkasutuse võimaluse, mida on adresseerinud mh ka RAB ja KAPO. Seetõttu tunnistatakse e- residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks, kui e-resident ei ole PPA-d teavitanud oma välisriigi reisidokumendi andmete muutumisest. Enne eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamist saadab PPA e-residendile tema enda esitatud kontaktandmetele piisava ajavaruga teated, et reisidokumendi kehtivusaeg hakkab lõppema ja vaja on esitada uue dokumendi andmed. Seeläbi on tagatud eID vahendi kehtetuks tunnistamise menetluses e- residendi ärakuulamisõigus. Sama põhimõtet kohaldatakse ka teiste imperatiivsete kehtetuks tunnistamise aluste puhul. Seega on ITDS-i § 349 lõikes 2 kehtestatav imperatiivne kehtetuks tunnistamise alus kooskõlas HMS § 66 lõikega 2, mille punkti 1 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. 2. Kavandatava § 3411 lõiked 4 ja 5 piiravad Selgitus oluliselt haldusakti põhjendamiskohustust. See Kavandatav ITDS-i § 3411 lõige 4 reguleerib on vastuolus HMS § 56 lg-tega 2 ja 3, mis isikule teates esitatava info. Kuigi PPA teeb igal nõuavad haldusakti faktilise ja õigusliku aluse konkreetsel juhul põhjendatud ja kaalutletud märkimist ning kaalutluste esitamist. Samuti on otsuse, mis vastab HMS-i § 55–57 sätestatud sätted vastuolus HMS §-s 1 sätestatud nõuetele, siis isikule otsuse põhjendusi ja eesmärgiga tagada isiku õiguste kaitse. kaalutlusi ei avaldata. Selle avaldamist võib Haldusaktis faktiliste asjaolude ja tõendite piirata ITDS-i § 3411 lõigete 1–3 alusel. märkimise välistamine muudab põhjendamise Kõnesolevad sätted on olemas ka kehtivas võimatuks. seaduses § 207 lõigetes 3–5. E-residendi eID Leiame, et haldusakti põhimõttelise vahendi kasutamise õiguse andmisest põhjendamise kohustust ei saa välistada. Seega keeldumise ja selle kehtetuks tunnistamise palume üle vaadata viidatud kavandatavad õiguslik alus esitatakse välismaalasele sätted ning viia need kooskõlla haldusmenetluse saadetavas teates ITDS-i alusel, mitte HMS-i põhimõtetega. alusel. Andmesubjekti isikuandmete töötlemisest teadasaamise õigust piiratakse avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise või järelevalve menetluses andmete kogumise, 2 analüüsi ja andmetöötluse viis ning meetodid on PPA menetlustaktika. Selle avalikustamisel saavad e-residentsusest huvitatud isikud teada, millist menetlustaktikat PPA kasutab võimaldades neil PPA eest endaga seotud andmeid varjata või moonutada, mis raskendab PPA-l järelevalve teostamist, mis omakorda tõstab eID vahendi väärkasutuse riski ohustades seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut. Avalik huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks kaalub üles andmesubjekti õiguse saada üksikasjalikku teavet keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuste ja kaalutluste kohta. E-residentsus on Eesti riigi poolt välismaalasele antav hüve ja Eestil on pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e- residentsus antakse ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. E-residentsuse taotlemise korral nõustub isik isikuandmete töötlemisega ja sellega, et tema juurdepääs kogutud andmetele on piiratud. Sellist lähenemist toetab ka senine kohtupraktika1. 3. § 3411 lõiked 1–3 loovad ulatuslikud Selgitus piirangud menetlusosalise õigustele, mis Kehtiva ITDS-i § 207 lõigete 3–32 kohaselt ei ole kalduvad kõrvale haldusmenetluse menetlusosalisel ega muul isikul õigust tutvuda üldpõhimõtetest. HMS § 37 lg 1 kohaselt on e-residendi digitaalse isikutunnistuse igaühel õigus tutvuda asjas tähtsust omavate väljaandmise, kehtivuse peatamise või dokumentidega. Kuigi HMS § 37 lg 2 lubab kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega tutvumist keelata seadusega sätestatud juhtudel, pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate on eelnõus toodud piirangute loetelu (§ 3411 dokumentide või toimikuga. Tegemist on lg 1) ja nende laiendamine isikuandmete isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike töötlemisest teadasaamise õigusele (§ 3411 lg 2) 1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste erakordselt laiaulatuslik, riivates HMS § 36 piiranguga, mida on tulenevalt isikuandmete lõikes 1 sätestatud selgitamiskohustust. kaitse üldmääruse tekstist kitsendatud võrreldes Seega palume eelnõu tekst viia vastavusse HMS algse ITDS-i § 207 lõikes 3 sättega, mille §-ga 37 ning täiendada ka seletuskirja. kohaselt menetlusosalisel ega muul isikul ei ole õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Samasisuline säte on vajalik ka andmete osas, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. 1 Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 3-23-867, p 16–22; Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2025. aasta otsus nr 3-24-927, p 5–11; Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2025. aasta otsus nr 3-24- 3090, p 13–14. 3 Seega on kavandatav säte kooskõlas HMS § 37 lõikega 2 ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõikega 1 ja seda kinnitab ka eelmises punktis viidatud kohtupraktika. 4. § 34 11 lõigetes 1 ja 2 on toodud Arvestatud andmesubjekti õiguste piirangud. Palume lõikes täpsustada, et tegemist on isiku enda isikuandmetega seonduva piiranguga, täiendades sõnastust või siis asendades sõna „isik“ sõnaga „andmesubjekt“. Täpsustamine on oluline selleks, et eristada andmesubjekti õiguste piiranguid ja avalikule teabele juurdepääsu eritingimusi. Kavandatud sättega antakse võimalus piirata andmesubjekti õigusi, kuid see ei piira ükskõik kelle õigust tutvuda avaliku teabega. Lisaks sellele juhime tähelepanu, et varasemate muudatuste käigus ei ole seletuskirjas esitatud andmesubjekti õiguste piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta analüüsi. Avalikule teabele juurdepääsupiirangu alused on ette nähtud AvTS §-s 35. Muu hulgas on juurdepääsu piiramise aluseks riive isiku eraelu puutumatusele. Seega olukorras, mil ükskõik kes soovib tutvuda avaliku teabega, mis on saadud või loodud e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse menetluses, on võimalik see tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks AvTS-i alusel. Kui antud menetluse materjalidele on vaja näha ette juurdepääsu eritingimused, siis tuleb need ette näha isikut tõendavate dokumentide seaduses. Palume täpsustada sätte sõnastust selliselt, et sellest nähtuks selgelt, et tegemist on andmesubjekti õiguste piirangu alustega ning täiendada seletuskirja proportsionaalsuse analüüsiga. 5. Kavandatavad § 344 lg 5 ja § 3410 lg Selgitus 3 sätestavad alused taotluse läbi vaatamata Dokumendi väljaandmise menetluse tähtajad on jätmiseks. HMS § 15 lg 2 kohaselt peab sätestatud siseministri määruse nr 20 peatükis 8. haldusorgan aga esmalt määrama tähtaja PPA annab alati puudustega taotluse korral puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõu ei käsitle taotlejale võimaluse ja tähtaja puuduste puuduste kõrvaldamise võimalust enne taotluse kõrvaldamiseks. ITDS-i § 349 lg 6 sätestab PPA läbi vaatamata jätmist. Palume eelnõusse lisada kohustuse teavitada isikut viivitamata talle puuduste kõrvaldamise tähtaja andmise antud õiguse kehtetuks tunnistamisest. võimalus. Kehtetuks tunnistamisele eelnevad eranditult Leiame, et kavandatav regulatsioon ei käsitle alati teavitused, millele isik saab esitada oma taotluse läbivaatamise tähtaegu ega isiku õigust arvamuse ja vastuväited, millega tagatakse tema esitada vastuväiteid enne otsuse tegemist. See ärakuulamisõigus. 4 on vastuolus HMS § 1 eesmärgiga tagada isiku ITDS-i § 344 lg 5 on ka ITDS-i üldregulatsioon osalust võimaldav haldusmenetluse kord. (§ 117 lg 2), mis lisaks e-residendi eID vahendi Kavandatav § 349 lg 6 sätestab kohustuse kasutamise õigusele kohaldub kõikidele isikut teavitada isikut „viitamata“ (ilmselt on mõeldud tõendavate dokumentide taotlejatele, sh Eesti „viivitamata“). See on kooskõlas küll ITDS § 13 kodanikele nt passi või ID kaardi taotlemisel. lg-s 3 sätestatud põhimõttega, kuid Isikut tõendav dokument antakse välja vaid siis, menetluslikult tuleb arvestada ka HMS § 40 lg- kui PPA on taotleja isiku tõsikindlalt tuvastanud, tega 1 ja 2, mis nõuavad menetlusosalise sest isikut tõendav dokument on isikule edaspidi arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist enne tema igapäevatoimingutes tema identiteedi tema õigusi kahjustava akti andmist (välja tõendamise aluseks. Kui isik keeldub arvatud HMS § 40 lg 3 erandid). dokumendi väljaandmise menetluses oma Seega palume läbi mõelda eelnõus kavandatud isikuandmeid, sh biomeetrilisi isikuandmeid haldusmenetluse kord ning vastavalt täiendada andmast, ei ole talle võimalik isikut tõendavat eelnõu ja seletuskirja. dokumenti välja anda. ITDS-i § 3410 lg 3, mis sätestab aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks juhul, kui isik on varem saanud keelduva otsuse ja ta ei tõenda, et asjaolud on muutunud, kohaldatakse vaid olukordades, kus isik on saanud keelduva otsuse ja esitab uuesti täpselt samasisulise taotluse, milles ei ole täiendavaid asjaolusid esitatud. 6. § 3412 lõikes 3 sätestatakse, et RAB võib Selgitus töödelda e-residendi elektroonilise identiteedi Õiguslik alus RAB-ile e-residendi andmete vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses töötlemiseks tuleneb RahaPTS-i § 54 lõike 1 kogutud andmeid ning e-residendi elektroonilise punktist 1, § 58 lõikest 1 ja § 59. RAB-i identiteedi vahendi kasutamise andmeid, et täita andmekogu puudutavate sätete muutmine on RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud kavandatud JDM-i kooskõlastuskirjas ülesannet. Justiits- ja Digiministeeriumi nimetatud eelnõuga. hinnangul peab RAB-i õigus oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andmeid, sealhulgas isikuandmeid, töödelda tulenema RahaPTS-ist, mitte andmeandja tegevust reguleerivast eriseadusest. RahaPTS § 58 näeb ette RAB-i õiguse saada teavet oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Sama seaduse § 591 kohaselt töötleb RAB oma ülesannetest ja menetlustest tulenevaid andmeid Rahapesu Andmebüroo andmekogus. Seega peab andmete töötlemise alus tulenema isikuandmete puhul nimetatud andmekogu seaduse tasandi regulatsioonist, nagu see on kavandatud Riigikogu menetluses olevas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõus. 7. § 3413 lõikes 1 antakse avalik-õigusliku või Selgitus eraõigusliku teenuse osutajale võimalus Nimetatud säte on ITDS-is olnud e-residentsuse otsustada e-residendile elektroonilise identiteedi programmi loomisest alates. E-residentsus oli vahendiga teenuse osutamise, sellest 2014. aastal (ja ka praegu) maailmas täiesti keeldumise, selle piiramise või täiendavate omalaadne kontseptsioon ja selle käivitamisel ei 5 nõuete kehtestamise üle, sealhulgas õigus nõuda olnud võimalik ette näha kõiki kaasuvaid riske täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. ega ka seda, kas kõik avaliku või erasektori Lõigetes 3 ja 4 on sätestatud, et vastavad teenuseosutajad on valmis sellega kaasa tulema, piirangud kehtestab vastavalt kas andmekogu arvestades oma valdkondlike riskide vastutav töötleja või pädeva asutuse juht või maandamise ja tunne-oma-klienti meetmeid tema poolt volitatud isik. Juhime tähelepanu, et (näiteks finantssektor, pangad). Seetõttu oli kui eelnimetatud andmed ja dokumendid õigusselguse huvides oluline nimetatud sätte sisaldavad ka isikuandmeid, siis võib olla kehtestamine. See tagab õigusselguse andes e- vajalik ka seaduse tasandi regulatsiooni residendile selge arusaama, et kõik muutmine, mida ei pruugi saada aga otsustada teenuseosutajad ei lähtu samadest põhimõtetest andmekogu vastutav töötleja või pädeva asutuse teenuse osutamisel ja võivad küsida täiendavaid juht. andmeid ja dokumente ning kehtestada Palume sõnastust täpsustada, kuna säte ei või täiendavaid nõudeid lähtuvalt oma kaasa tuua võimalust kehtestada ülesande valdkondlikest eriseadustest. Teiselt poolt annab täitmiseks vajalike töödeldavate isikuandmete see teenuseosutajatele selge aluse, et nad ei ole kategooriate kehtestamise võimalust seadusest kohustatud e-residendist välismaalasele teenust madalama tasandi aktiga. osutama vaid digi-ID alusel (ilma isikut füüsiliselt nägemata), kui see ei ole kooskõlas nende valdkonna eriseadusega, riskitasemega või muude põhimõtetega ning neil on õigus sellest lähtuvalt teenuse osutamisest keelduda või seda piirata. Erinevates valdkondades teenuseosutamiseks vajalike isikuandmete töötlemise õigus, sh e- residendilt täiendavate andmete või dokumentide nõudmise õigus peab tulenema vastavatest valdkondlikest eriseadusest, mitte ITDS-ist. 8. Keeletoimetamine – seletuskirjas on Arvestatud märgitud, et eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetus tehtud enne toimetamata, keeletoimetus tehakse enne eelnõu eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks teisele kooskõlastamisele esitamist. Juhime esitamist. tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri tuleb toimetada juba enne eelnõu esmakordset kooskõlastamisele saatmist. 9. Eelnõu § 1 p-ga 1 laiendatakse seaduse Selgitus reguleerimisala, et see hõlmaks ka e-residendi Eelnõuga ei muudeta seaduse pealkirja, kuna elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise identiteedihalduspoliitika, sh elektroonilise õiguse andmist. Samas eelnõuga seaduse identiteedi valdkonnas tervikuna on lähiajal pealkirja ei muudeta. Leiame, et seaduse tulemas mitmeid suuremaid muudatusi Euroopa pealkiri jääb võrreldes reguleerimisalaga Liidu (edaspidi EL) tasandilt. Näiteks tuleb kitsamaks ning palume kaaluda, kas muudatuste 2027. aastal võtta eIDAS määruse kohaselt tulemusena on seaduse pealkiri ja sisu jätkuvalt kasutusele Euroopa digiidentiteedikukkur, mis omavahel vastavuses. on uus eID vahend Eesti eID ökosüsteemis ja mille riigisiseseks rakendamiseks on samuti vaja muuta erinevaid õigusakte, mida praegu ette valmistatakse. Lisaks tekib EL algatuse kohaselt liikmesriikidele lähiaastatel kohustus võtta kasutusele digitaalne reisitunnistus, mille täpne õiguslik kontseptsioon on alles EL tasandil 6 läbirääkimistel. Nimetatud algatuste tõttu on lähiajal tõenäoliselt vajadus vaadata terviklikult üle ITDS-is sätestatu ja teha põhimõttelised ning ulatuslikud muudatused, mis võivad mõjutada ka seaduse pealkirja. Eelnõu koostajad ei soovi aga seaduse pealkirja kergekäeliselt ja korduvalt muuta, mistõttu otsustati kõnesoleva eelnõuga seda mitte teha. 10. Eelnõu § 1 p-ga 41 täiendatakse ITDS-i §- Selgitus ga 344 – kuigi ka kehtivas seaduses on sätestatud ITDS-i § 344 lg 2 sätestab, et e-residendile eID digi-ID andmise eesmärk, tekitab eesmärgi vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk on reguleerimine seaduse tasandil siiski küsimusi. soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse Seadus kui õigustloov akt peab sisaldama või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada regulatiivseid norme. Eesmärki sõnastav säte e-teenuseid Eesti elektroonilise identiteedi seda ei ole. Palume kaaluda, vahendiga. kas elektroonilise identiteedi vahendi Eelnõu seletuskirja lk-l 21 on viidatud, et kasutamise õiguse andmise eesmärk tuleb 1.12.2014 jõustunud e-residentsuse seaduses sätestada. regulatsiooni selgitused ja põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast2. Viidatud seletuskirjas on antud sätte kohta pakutud järgnev selgitus, mis on asjakohane ka praegu: Eelnõuga sätestatud ITDS § 205 lõige 2 kujutab endast mitteregulatiivset eesmärginormi. E- residendi digi-ID kui uue instituudi puhul on oluline kirjeldada seaduse tasemel eesmärki või ootusi, mis selle instituudi loomisega seoses kaasnevad, sest see suunab õiguse rakendajat kujundama praktikat instituudi kavandatud suunas. Eesmärkidena välja toodud arendatavad valdkonnad on kasutatavad normi rakendamisel ka kaalutlustena, millistes valdkondades tuleks ITDS § 206 lõikes 1 nimetatud aluste kõrval, dokumendi väljaandmise otsustamisel, kaaluda ka e- residendi digi-ID potentsiaalset kasutusvaldkonda. E-residendi digi-ID kui uue õigusinstituudi puhul peab riik olema ettevaatlik dokumendi väljaandmisel, misjuures vajadus kaitsta avalikke huve instituudi rakendamisel ilmneda võivate ohtude suhtes, kaalub vähemalt rakendamise faasis üle isiku võimaliku huvi nõuda e-residendi digi-ID väljaandmist. Küll aga peab haldusorgan kaaluma välismaalase objektiivset vajadust juurdepääsuks e-teenustele ning mida olulisemad subjektiivsed õigused, 2 699 SE. 7 mida olulisemal määral on e-teenustele juurdepääsu puudumise tõttu takistatud, seda olulisemad peavad olema keeldumise põhjused. Selliselt võimaldab norm sujuvat üleminekut – mida rohkem tekib e-teenuseid ja mida enam saadakse kogemusi e-residendi digi-ID väljaandmise, seda kitsamaks ja konkreetsemaks muutuvad ka keeldumise alused, ilma et selleks oleks otsest vajadust normi sõnastust muuta. 11. Kavandatav ITDS § 349 – viidatud säte Arvestatud. kehtestab reegli, et elektroonilise identiteedi § 349 lõike 1 punkti 1 muudetud. Uue sõnastuse vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kohaselt tunnistatakse e-residendi eID vahendi kehtetuks, kui selle andmise alus on ära kasutamise õigus kehtetuks e-residendi soovi langenud. Samas ei sätesta eelnõu vahendi korral. kasutamise õiguse andmise aluseid. Eelnõus sätestatakse vahendi andmise eesmärk ning alused, mil keeldutakse või võidakse keelduda vahendi kasutamise õiguse andmisest. Palume eelnõu seletuskirjas avada, millistel juhtudel saab vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistada ja mille poolest erinevad eelnõu § 349 lg 1 p-d 1 ja 2. 12. Kavandatav ITDS § 3412 – säte reguleerib Arvestatud. riikliku järelevalve tegemist elektroonilise Seletuskirja täiendatud. identiteedi vahendi kasutamise üle. Kuigi suuresti samas sõnastuses on säte olemas ka kehtivas seaduses, tekib küsimus, milles täpsemalt riiklik järelevalve seisneb, st millist ohtu avalikule korrale elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise järelevalvega ära hoitakse või tõrjutakse (korrakaitseseaduse § 2 lg 1 kohaselt on see riikliku järelevalve eesmärk). Elektroonilise identiteedi vahendit kasutavad e- residendid Eesti e-teenuste kasutamiseks (näiteks äriühingute asutamiseks jms). Kas kasutamise järelevalve tulemusena on järelevalveorganile kättesaadav kogu e- residendi (ja ka tehingu teise poole) tegevus ehk ülevaade, milliseid tehinguid, millal ja kellega on tehtud? Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada järelevalve eset ning hinnata sekkumise proportsionaalsust. 13. Kehtivas ITDS-is on RAB loetletud Selgitus järelevalvet tegevate asutuste seas (§ 208 lg 1 ITDS-i eelnõu § 3412 lg 3 kohaselt võib RAB p 3), eelnõus (§ 3412 lg 1) aga mitte. Samas on töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise RAB-le antud isikuandmete töötlemise õigus õiguse andmise menetluses kogutud andmeid (§ 3412 lg 2). Kuna RAB-le on antud riikliku ning e-residendi eID vahendi kasutamise järelevalve käigus isikuandmete töötlemise andmeid, et täita RahaPTS-i § 54 lõike 1 õigus, tekib küsimus, miks ei ole RAB punktis 1 sätestatud ülesannet, mis on rahapesu 8 sätestatud järelevalveks pädevate asutuste ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning loetelus. Seletuskirjas on selle kohta selgitatud,sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, et regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. väljanõudmine, registreerimine, töötlemine, Palume selgitada, miks RAB on välja jäetud analüüsimine ja edastamine – tegemist on RABi järelevalvet tegevate asutuste loetelust, kuigi tuumikülesandega. Teabe alla liigituvad ka e- RAB-le on antud riikliku järelevalve käigus residendi eID vahendi kasutamise andmed. isikuandmete töötlemise õigus. RahaPTS-i kohaselt (§ 64 lg 1) teeb RAB riiklikku järelevalvet kohustatud isikute üle. Seega tulenevalt RahaPTS-ist ei tee RAB riiklikku järelevalvet e-residentide üle, mistõttu RAB ei pea võimalikuks olla ITDS-is riikliku järelevalveasutuste loetelus (ITDS-i § 3412 lg 1). Samas on läbivalt ITDS-i ja e-residendi eID vahendi väljaandmise menetluspraktika kohaselt võimaldatud e-residendi eID vahendi kasutamise andmetele juurdepääs vaid väga piiratult järelevalvemenetluse raames, sest seda on vaja e-residendi eID vahendi kuritarvitamise avastamiseks ja piiramiseks. ITDS-i § 3412 lõike 3 eesmärk on piiritleda RAB-i pädevust töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid vaid RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesande täitmiseks, mitte laiemalt e- residentide üle järelevalve teostamisel, nt kõikide e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluste kooskõlastamisel. Isikuandmete töötlemise regulatsiooni üldsätted on ITDS-i § 92 lõigetes 8 ja 9. ITDS-i eelnõu § 3412 lõike 3 kohaselt teeb RAB RahaPTS-ist tuleneva ülesande täitmiseks PPA-le ettepaneku e- residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 14. Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, Arvestatud mille tagasisides märkisime, et algatus üldises plaanis on kindlasti positiivne areng ja seda tuleb tunnustada, kuna selle eesmärk on kasutusele võtta kaasaegne ja jätkuvalt turvaline e-residentsuse mobiilne eID vahendi lahendus. Seletuskirja punktis 7 on märgitud, et Siseministeeriumi valitsemisala IT arenduste kulud selguvad 2026. a kevadel. Märgime, et eelnõu Riigikogu menetlusse jõudmise ajaks peaks need olema ka rahalises mahus selged ja seletuskirjas kajastatud, sealhulgas ka võimalikud kaasnevad kulud kolmandatele osapooltele, näiteks RIA keskne autentimislahedus TARA jne. 9 15. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades Arvestatud esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega. Rahandusministeerium Virge Aasa, 5885 1493, [email protected] Liina-Riste Pappel, 5636 8346, [email protected] Oleme jätkuvalt seisukohal, et kaugtuvastamise Arvestatud puhul esineb mitmeid riske, mille osas VTK kooskõlastamise järgselt on RAM-i ja puuduvad eelnõus maandamismeetmed. Sellest RAB-iga toimunud arutelust tulenevalt tulenevalt ning arvestades pettuste jätkuvat eelnõusse lisatud täiendavad riskide tõusutrendi ja sellega kaasnevat ohtu rahapesu ja maandamise meetmed. seonduvate kuritegude arvu suurenemisele, tuleks eelistada vahetut isikusamasuse tuvastamist. Tehnilised kaugkontrollid ei asenda turvalisuse tasemelt vahetut isikutuvastamist, samuti ei pruugi need tuvastada keerulisi petuskeeme või uudseid tehnoloogiaid, mida kasutatakse pettuste toime panemiseks. Nimetatule viitasime ka eelnõu väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andes, kuid kahjuks ei ole sellega arvestatud. Peame oluliseks, et eelnõu menetlemisel arvestataks ka Rahapesu Andmebüroo arvamusega. Politsei- ja Piirivalveamet Anita Preinvalts, 6123139, [email protected] 1. Planeeritud muudatuste kohaselt toimub Arvestatud. üleminek kaardivabale lahendusele kahes etapis, Seletuskirja täiendatud. millest esimese puhul jääb alles isikliku ilmumise kohustus digi-ID väljastamisel PPA teenindustes, Eesti saatkondades ning PPA ja Välisministeeriumi (VäM) poolt korraldatavate perioodiliste missioonide raames mobiilsetes väljastuspunktides. E-residendi digi-ID väljastamise üheks protsessi osaks on e- residendilt sõrmejälgede hõive, mis ei tule eelnõu seletuskirjast nii hästi välja. PPA soovib täpsustada, et kirjeldatud etapis toimub sõrmejälgede hõive endiselt. Seega seni, kuni me ei ole veel kaardivabale lahendusele üle läinud ning toimub isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise rakenduse piloteerimine ja kehtib e-residendi isikliku ilmumise kohustus väljastuskohta, jääb digi-ID väljastamise protsess muutumatuks. 2. Täiendavalt soovime markeerida, et teises Teadmiseks võetud etapis ettenähtud vajaduspõhine korduv biomeetriline isikusamasuse kontroll on PPA 10 hinnangul väga vajalik meede tõsikindla riikliku identiteedihalduspoliitika ja e-residentsuse programmi riskihalduse tagamiseks. Seejuures on kitsaskohast vajaduspõhise ehk riskiprofiilidest lähtuvate kriteeriumide määratlemine, mistõttu peame oluliseks kontrollida kindla regulaarsusega kõiki e- residente. Kuivõrd regulaarse kontrolli sageduse ja täpsemate protsesside osas tuleb arvestada nii kasutaja mugavust kui riske, siis on olnud siin keeruline jõuda kõiki osapooli rahuldava lahenduseni. Ühe võimalusena näeb PPA nimetatud protsesside kokkuleppimist ja rakendamist hilisemas etapis, kui kaugtuvastuslahendus on juba rakendatud ja mõnda aega kasutuses olnud. See annab parema võimaluse potentsiaalsete riskide tuvastamiseks ja regulaarsete kontrollidega seotud protsesside otsustamiseks. Eelnõu muudatusi sellega ei kaasne ja on mõeldud pigem teadmiseks võtmiseks. 3. Kehtiva riigilõivuseaduse § 304 kohaselt Arvestatud tasutakse konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi väljastamise eest riigilõivu 30 eurot. Algatatud RLS muutmise eelnõu kohaselt muudetakse RLS § 304 tekst ja sõnastatakse see järgmiselt: „Konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.“. Soovime märkida, et tõendeid ametile teadaolevate asjaolude kohta küsitakse ka Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA). Kuigi tõendite väljastamisega kaasneb asutusele halduskoormus (PPA väljastab ca 200 tõendit aastas), ei ole vastav toiming täna riigilõivustatud. Eeltoodust tulenevalt teeb PPA Siseministeeriumile ettepaneku riigilõivustada ka PPA poolt tõendi väljastamise toiming. Riigi Infosüsteemi Amet Margus Reitalu, 666 8879 [email protected] 1. ICAO dokumendi kiibi kontroll ja Arvestatud osaliselt valideerimine ITDS-i § 346 lõike 2 kohaselt peab isiku Eelnõus kirjeldatud kaugtuvastus toetub tuvastamiseks või isikusamasuse välisriigi ICAO reisidokumendi andmetele. kontrollimiseks kasutatava välisriigi Ettepanek: Sätestada seaduse või rakendusakti biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate tasandil kohustuslikud tehnilised kontrollid: isikuandmete õigsuses olema võimalik 1) kiibi autentimine (Active veenduda. Kui reisidokumendi kiibil olevate Authentication/Chip Authentication) ja isikuandmete õigsuses, terviklikkuses ja passiivne autentimine (PA); autentsuses ei ole võimalik veenduda (näiteks, 11 2) ICAO dokumendi lost&stolen kontroll; sest kiibi digitaalallkirja valideerimine 3) dokumendi väljaandja usaldusahela kontroll ebaõnnestub) siis isiku tuvastamine või (BSI ja käsitsi lisamise protsess). isikusamasuse kontroll ebaõnnestub ning Põhjendus: ICAO dokumentide valideerimisel süsteem ei lase protsessiga edasi minna. esineb sageli sertifikaatide vigu või puuduvad Vajalikud turvalisuse nõuded on tagatud läbi riikidevahelised usaldusahelad. Kui kiibi riiklikult korraldatud rahvusvahelise digitaalallkirja valideerimine ebaõnnestub, peab hankeprotsessi, turvalisuse nõuded on süsteem dokumendi tagasi lükkama, et tagada kirjeldatud hanke tehnilises kirjelduses ja LoA "kõrge" tase. sõlmitud lepingus. Seeläbi on tagatud eIDAS määruse „kõrge“ usaldusväärsuse tase. 2. Isikusamasuse kontroll ja vastendamine Selgitus Seletuskirjas kirjeldatud biomeetriline tuvastus E-residendi eID vahendi taotleja isikusamasust on kriitiline dubleerivate identiteetide kontrollitakse või tuvastatakse tema isik ITDS vältimiseks. § 111 lõigete 1 või 2 kohaselt, mis hõlmab Ettepanek: Vajalik on kirjeldada meetmed, ITDAK-i ja ABIS-e andmekogude päringuid, st kuidas tehakse kindlaks, et isik mõlemal korral biograafiliste ja biomeetriliste andmete alusel sama. Kas see toimub näiteks läbi asukohariigi läbiviidavat isiku tuvastamist või isikusamasuse isikukoodi? Millised meetmed on siis, kui kontrollimist. isikukood puudub? Tähelepanek: Kui e-residendil puudub asukohariigis isikukood või see on muutunud, peab riik tagama selge õigusliku aluse ja tehnilise võimekuse vastendada isik varasemate biomeetriliste hõivetega ITDAK/ABIS süsteemis. 3. Järelevalve ja RIA rolli kajastamine Arvestatud. Seletuskiri keskendub peamiselt PPA ja SMIT Seletuskirja ptk 6.2 täiendatud. koormusele, jättes tähelepanuta Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) rolli järelevalve ja eID skeemi tagatistaseme samaväärsuse hindamise otsustamisel. Ettepanek: Täiendada seletuskirja peatükki 4.1, märkides, et seoses uue usaldusteenuse ja kaugtuvastuse meetodi lisandumisega suureneb oluliselt RIA järelevalvemaht (EUTS ja eIDAS tähenduses). Põhjendus: Kuna tegemist on uue meetodiga (kaugtuvastus + usaldusteenus), peab RIA hakkama teostama järelevalvet uue skeemi ja selle osapoolte üle, et tagada vastavus eIDAS-e "kõrgele" usaldustasemele. See nõuab täiendavat ressurssi, mida seletuskirja finantsmõjude osas välja toodud ei ole. 4. Krüpteerimislahenduse funktsionaalsuse Arvestatud kaotamine Seletuskirja täiendatud. Seletuskirjas ei ole käsitletud asjaolu, et Kaardivabale lahendusele ülemineku kaardivabale lahendusele üleminekul kaotavad alternatiive, nõudeid, e-residentide vajadusi ja e-residendid krüpteerimisvõimekuse. huve arutati e-residentsuse valdonna erinevate osapooltega, ennekõike EIS-i ning MKM-iga, 12 Ettepanek: Täiendada eelnõu seletuskirja ja kes vastutavad e-residentsuse programmi selgitada, et e-residendi eID vahend ei toeta elluviimise eest ja peavad tagama, et pakutav krüpteerimist ning hinnata selle mõju lahendus kataks e-residentide vajadused. kasutajagruppidele. Kaardivabale eID vahendile ülemineku projekti Põhjendus: Krüpteerimislahenduse funktsio- tarbeks koostati lähteülesanne, milles kaardistati naalsuse kaotamine on oluline muudatus peamised nõuded, vajadused ja olulised kasutajatele, kes on harjunud dokumente tingimused. Viimased on välja toodud ka konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteerima. seletuskirjas (lk 8). Krüpteerimisvõimekuse tagamise osas otsustati, et selle vajaduse tagamine ei ole üheks peamiseks funktsionaalsuseks, mis antud sihtrühma puhul peab olema garanteeritud. Kui aga kaardivaba eID vahend seda võimaldab, siis võiks see olla jätkuvalt tagatud. 5. PPA roll eIDAS auditites Mitte arvestatud Seletuskiri jätab eksliku mulje, et PPA-l kaob Kavandatava muudatuse kohaselt on e-residendi kohustus osaleda eIDAS auditites. eID vahendiks edaspidi erasektori poolt pakutav Ettepanek: Korrigeerida seletuskirja, lähtudes eID vahend. Erasektori eID vahendite puhul ei asjaolust, et PPA peab jääma eIDAS auditi ole PPA seni eIDAS auditites osalenud. Näiteks osapooleks, kuna vastutab esmase identiteedi kasutatakse ka Smart-ID konto loomise ja otsustusprotsessi eest. registreerimiseks PPA väljaantud ID kaarti või Põhjendus: eIDAS-e usaldustaseme hindamine passi, kuid see ei ole PPA-le toonud kaasa katab kogu väljastusahela, mitte ainult tehnilist eIDAS auditites osalemise kohustust. Smart-ID teenusepakkujat. PPA osaleb eIDAS auditites konto võib endale registreerida ka välismaalane, osapoolena, kes vastutab esmase identiteedi kellel on Eesti isikukood. Kas seeläbi muutuks kontrolli ja õiguse andmise protsessi eest, auditeeritavaks osapooleks koos kohustusega sõltumata sellest, et füüsilist kaarti enam ei osaleda eIDAS auditis ka välisriigi pädev väljastata. asutus? PPA osaleb eIDAS auditites riiklike eID vahendite hindamise vaatest (ID1 dokumendid). 6. Elusoleku kontroll ja andmete ajakohasus Arvestatud E-residendi side asukohariigiga on dünaamiline, Eelnõus on nimetatud riskiga arvestatud ja kuid Eesti registritel puudub otsene ligipääs vastavad meetmed kasutusele võetud. välisriikide rahvastikuandmetele. Ettepanek: Sätestada riskide maandamise meetmed e-residendi elusoleku ja tema andmete ajakohasuse kontrolliks (näiteks: mingi perioodilisusega biomeetria kontroll vms). Põhjendus: Ilma regulaarse kontrollita (nn liveness check ja nimevahetuse kontroll) on kõrge risk, et eID vahend jääb kasutusse pärast isiku surma või andmete olulist muutumist, mida riik ei pruugi õigeaegselt tuvastada. 7. Seadmete turvalisus Arvestatud Ettepanek: Määratleda selged tehnilised Kavandatava muudatuse kohaselt minnakse e- miinimumnõuded nutiseadmetele, mis tagavad residentsuse programmis riiklikult isikut turvalise kiibi lugemise ja biomeetria hõive, tõendavalt dokumendilt üle erasektori poolt sealhulgas nõuded ekraanilukule ja pakutavale lahendusele. ITDS-i § 349 lõike 1 juurdepääsupiirangutele (anti-rooting). kohaselt peab eID vahend vastama eIDAS määruse „kõrgele“ usaldusväärsuse tasemele 13 Põhjendus: E-residendi eID puhul liigub ning EUTS-is sätestatud otsus e-identimise turvakriitiline funktsionaalsus riigi poolt süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab kontrollitud kiipkaardilt kasutaja isiklikku olema kehtiv. Seeläbi on tagatud, et e-residendi nutiseadmesse. See tekitab järgmised riskid, mis eID vahendiks kvalifitseerub vaid riigi pädeva vajavad maandamist: asutuse (RIA) poolt turvaliseks hinnanud ja 1) Vastavus eIDAS "kõrgele" tasemele: eIDAS määruse „kõrgele“ usaldusväärsuse eIDAS rakendusmäärus (EL) 2015/1502 nõuab, tasemele vastavaks hinnatud eID vahend. et "kõrge" usaldusväärsuse tasemega vahend Edaspidi hangib e-residendi eID vahendi peab olema kaitstud dubleerimise ja rünnete Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. Hanke eest. Kui nutiseade on n-ö lahti murtud (rooted ettevalmistamisel on oodatud RIA eID või jailbroken), on ründajal võimalik pääseda valdkonna ekspertide tugi, et kõik, sh ligi rakenduse mälule ja kopeerida sealt käesolevas ettepanekus väljatoodud turvalisust identiteedi võtmeid. Ilma seadme terviklikkuse tagavad nõuded oleksid määratletud hanke kontrollita ei ole võimalik tagada vahendi tehnilises kirjelduses. kopeerimiskindlust. Seeläbi määratletakse ja tagatakse uue 2) Kasutaja kontroll seadme üle: ekraaniluku lahenduse kõrge turvalisus ja eIDAS määrusele nõue on esmane kaitsemeede vältimaks vastavus ning tehnilised nõuded sõlmitava identiteedi väärkasutust juhul, kui seade satub lepinguga. kolmandate isikute kätte. Kuna e-residendi eID- ga hakatakse tegema kõrge riskiga tehinguid (ettevõtete asutamine, pangaülekanded jms), on seadme füüsilise ja tarkvaralise turvakihi kontroll vältimatu osa usaldusahelast. Samuti vajab täpsemat selgitust see, kuidas kontrollitakse GPS emulatsiooni puudumist? 3) Turvapaigad: Seletuskirjas mainitud "uuendatud operatsioonisüsteem" on liiga ebamäärane mõiste. Tootjate toe lõppemine vanematele seadmetele tähendab, et neile ei väljastata enam kriitilisi turvapaiku, mistõttu võib identiteedi hõivamine toimuda seadme tasemel olemasolevate haavatavuste kaudu, ilma et kasutaja või teenusepakkuja seda märkaks. Vajalik on kirjeldada kontroll turvalise operatsioonisüsteemi osas. 8. Ettepanek sõnastada eelnõu punktis 41 Arvestatud toodud § 345 lõige 1 punkt 2 järgmiselt: „2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsust e- identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse taseme samaväärsuse vastavuse kohta;". 9. Seletuskirjas on nimetatud riskide Arvestatud maandamise meetmena "e-residentsuse Ettepanek on edastatud e-residentsuse nõukoda”. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku nõukojale. kaasata antud nõukoja koosseisu ka RIA eID valdkonna eksperdid. 10. Ühilduvuse tagamiseks eID ökosüsteemiga Selgitus peab lahendus arvestama ettevõtlus- ja Kavandatava muudatuse kohaselt minnakse e- infotehnoloogiaministri 06.12.2021.a residentsuse programmis riiklikult kaardi määrusega nr 72 „Tehnilised nõuded formaadis isikut tõendavalt dokumendilt üle 14 andmekandja kohta, millele võib kanda erasektori poolt pakutavale mobiilirakenduse digitaalse dokumendi või dokumendi põhisele lahendusele. Eelnõule eelnenud digitaalsed andmed“ ja Eesti e-identiteedi väljatöötamiskavatsuse lk-l 5 on välja toodud ökosüsteemiga olulised tingimused, mis peavad olema jätkuvalt (https://www.ria.ee/sites/default/files/document täidetud turvalise eID vahendi väljaandmisel. s/2025-10/eIDokosusteem-lisadega-2025.pdf) Seal on rõhutatud, et eID vahend peab olema laialdaselt kasutusel või kasutusele võetav Eesti eID ökosüsteemi avaliku ja erasektori e- teenustes ehk ühilduv Eesti eID ökosüsteemiga. Samuti on seal oluliste punktidena välja toodud, et eID vahend peab vastama eIDAS määruse „kõrgele“ usaldusväärsuse tasemele ning EUTS- is sätestatud otsus e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv. Sellekohane nõue on sätestatud ka ITDS- i § 349 lõikes 1. Nimetatud nõude läbi on tagatud ühilduvus ka kõnesoleva ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse punktidega, mis võivad kohalduda erasektori mobiilirakenduse põhisele eID vahendile. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Taavi Tamm, [email protected] 1. Eelnõu rakendusaktide § 1 p 1, millega Arvestatud täiendatakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärust 3. peatüki 1. jagu 3. jaotisega. Meie hinnangul mõjutab sõrmejälgede nõude eemaldamine oluliselt isikutuvastuse kindlust. SMIT teeb ettepaneku kaugtuvastuse raames jätkata sõrmejälgede hõivet ja võrdlust. 2. Eelnõu § 1 p 41, milles sätestatakse § 346 Arvestatud eelnõus toodud säte märgib, et „reisidokumendi Eelnõu ja seletuskirja muudetud. kiibil olevate isikuandmete õigsuses peab olema võimalik veenduda“. Toome välja, et reisidokumendi isikuandmete õigsust saab kinnitada üksnes dokumendi väljastanud riik, PPA-l on võimalik kontrollida andmete terviklikkust ja autentsust. 3. Eelnõu § 7 ja rakendusaktide kavand § 3 – Teadmiseks võetud eelnõust nähtub, et rahvastikuregistrile kaasnevad arendusvajadused. Kuna kaardivabale eID vahendile ülemineku analüüs on alles alanud, siis ei ole võimalik hetkel rahvastikuregistri tööde mahtu hinnata. Kui analüüsiga on jõudnud kaugemale, siis on võimalik mõjusid paremini hinnata. 4. Eelnõu § 9, millega määratakse seaduse Arvestatud osaliselt jõustumine Punktis a) esitatud jõustumise tähtajaga on eelnõus arvestatud. 15 a) kaugtuvastuse rakenduse sertifitseerimine Punktis b) esitatud jõustumise tähtaeg ei ole (PAD/IAD) kestab hinnanguliselt 4–6 kuud, eelnõus arvesse võetud. mistõttu ei ole EN § 9 punktis 1 viidatud Jätame kaardivabale e-residendi eID vahendile jõustumise tähtaeg 11. jaanuar 2027 realistlikult ülemineku jõustumise tähtajaks hetkel 01. märts teostatav. Palume sellest lähtuvalt lükata 2028. Tegemist on Vabariigi Valitsuse jõustumise kuupäev edasi kuupäevale 2. märts prioriteediga, mille osas on vajadus projekti 2027. kiiremaks rakendamiseks. MKM ja EIS on b) seoses eelnõu § 9 puntiga 2 - palume määrata valmis selle eesmärgi nimel SMIT-i ja PPA-d kaardivabale e-residendi eID vahendile toetama omapoolse ressursiga nii analüüsi- kui ülemineku kuupäevaks 01. märts 2029. Seda arendusvajadusse panustamiseks. põhjusel, et vastav analüüs alles algas ja meil ei ole võimalik praegu teada oleva info põhjal täpset tööde mahtu hinnata, seega vajame rohkem puhveraega. Tööde täpsem maht selgub sügisel 2026. Maksu- ja Tolliamet Hannele Hummel, [email protected] Maksu- ja Tolliametil (edaspidi ka MTA) eelnõu Arvestatud kohta märkusi ei ole, kuid soovime esitada Eelnõu ja seletuskirja muudetud. ettepaneku seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) alusel läbiviidava järelevalve menetluse käigus e-residentide kohta kogutud andmete kasutamisega. PPA-le e-residendi poolt edastatud dokumente saab MTA kasutada ITDS alusel läbiviidavas järelevalve menetluses (eel- ja järelkontrolli otsuste tegemisel) PPA-le hinnangu andmisel. MTA soov ja vajadus on kasutada e- residentidega seotud äriühingute andmeid ja dokumente maksumenetluse eelselt riskianalüüsi eesmärgil, maksumenetluses maksustamise eesmärgil ning rahvusvahelise ametiabi raames, sealhulgas spontaanse teabevahetuse korras Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega, kui see teave on oluline e- residendi selle liikmesriigi maksukohustuse osas. Kehtiv õiguslik regulatsioon aga ei võimalda ITDS § 208 lõike 1 ja § 92 lõike 8 alusel saadud andmete kasutamist nimetatud eesmärkidel. Maksukorralduse seaduses (MKS) puudub õiguslik alus nende andmete töötlemiseks ja säilitamiseks muul eesmärgil, kui e-residendi menetluses hinnangu andmine. Õigusselguse tagamiseks tuleb MKS-is sätestada selge alus andmete edasiseks kasutamiseks maksuhalduri seadusjärgsete ülesannete täitmisel. Seetõttu tuleb MKS-i täiendada selliselt, et MTA-l oleks õigus töödelda ITDS alusel e-residendi järelevalve menetluse käigus kogutud andmeid ja 16 dokumente, kui see on vajalik maksumenetluse läbiviimiseks, riskianalüüsi teostamiseks või rahvusvahelise ametiabi kohustuse täitmiseks. MTA teeb ettepaneku teha eelnõukohases seaduses järgmised täiendused: 1. Maksukorralduse seaduse paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(1³) Maksuhalduril on õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ja rahvusvahelise ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema valdusesse jõudnud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel e- residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle teostatud riikliku järelevalve käigus." 2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse paragrahvi 92 lõike 8 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „viivitamata“ sõnadega „välja arvatud juhul, kui andmete töötlemine on lubatud kolmandale isikule seadusega pandud ülesande täitmiseks." 17 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1444 - Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5df024e7-b5ec-4914-87c4-7f4a20a4b109 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5df024e7-b5ec-4914-87c4-7f4a20a4b109?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Justiits- ja Digiministeerium dokumendiregister →