Kiri

Saatja: "ramstor ou" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Selgitustaotlus VÕS § 1057 p 3 kohaldamise standardi kohta Kuupäev: 2026-03-05 19:03 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium Käesolevaga edastan Teile selgitustaotluse VÕS § 1057 p 3 kohaldamise standardi kohta mootorsõiduki riskivastutuse kontekstis. Palun võimalusel anda üldine õiguslik selgitus esitatud küsimuste osas. J ustiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn HYPERLINK &quot;mailto:[email protected]&quot; [email protected] Esitaja: Olga Väina-Kesler Sinu Jurist OÜ reg kood 16870594 E-post: [email protected] PÖÖRDUMINE Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium Käesolevaga palume üldist õiguslikku selgitust VÕS § 1057 p 3 kohaldamise standardi kohta mootorsõiduki riskivastutuse kontekstis. VÕS § 1057 p 3 sätestab, et mootorsõiduki valdaja ei vastuta, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Tegemist on riskivastutust täielikult välistava erandnormiga. Kohtulahendites on tahtlus nimetatud sätte tähenduses tuletatud eeskätt järgmistest objektiivsetest asjaoludest: - pidurdamise puudumine enne kokkupõrget; - sõiduki sirgjooneline liikumine; - teise sõiduki peatunud asend kokkupõrke hetkel; - tehniliste andmete (nt EDR) põhjal tehtud järeldused. Samas ei ole alati otsesõnu tuvastatud kahju põhjustaja subjektiivset elementi — kahju soovimist või sellega teadlikku leppimist. Arvestades, et tegemist on tsiviilmenetlusega, kus kohus hindab tõendeid siseveendumuse alusel (TsMS § 232), palume selgitada, kas ka sellises menetluses eeldab VÕS § 1057 p 3 kohaldamine siiski tahtluse subjektiivse elemendi selget tuvastamist ning kas tahtlust võib tuletada üksnes objektiivse käitumise analüüsist ilma kahju soovimise või sellega teadliku leppimise eraldi põhjendamiseta. Sellest tulenevalt tekib põhimõtteline küsimus: Kas VÕS § 1057 p 3 kohaldamiseks piisab üksnes objektiivsetest tehnilistest asjaoludest või eeldab tahtluse tuvastamine vältimatult ka subjektiivse elemendi — kahju soovimise või sellega teadliku leppimise — selget ja eraldi tuvastamist? Samuti palume selgitada: - milline on tahtluse tuvastamise miinimumstandard nimetatud sätte tähenduses; - kas erandnormi kohaldamisel tuleb kahtluse korral lähtuda riskivastutuse säilitamise põhimõttest; - kas objektiivse käitumise analüüs võib asendada subjektiivse suhtumise tuvastamist. Käesolev pöördumine ei taotle konkreetse kohtulahendi ümberhindamist, vaid puudutab VÕS § 1057 p 3 tõlgendamise põhimõtteid üldiselt . Lugupidamisega, OLga Väina-Kesler