Kiri

Kadi Orm Teie 17.02.2026 Maardu Linnavalitsus Meie 05.03.2026 nr 2-6/26-1249-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele (teabenõude täitmise kulude katmine) Olete pöördunud Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) poole esiteks küsimusega, kas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 25 lõikes 2 nimetatud paberkandjal koopiate ja väljatrükkide all on mõeldud A4 paberit ja kas ainult must-valget koopiat või ka värvilist koopiat või otsustab seda linnavalitsus ise. Teiseks olete küsinud, kas olukorras, kus soovitakse A3 formaadis koopiat või väljatrükki, kas must- valget või värvilist, siis kas tasu peab samuti olema kuni 0,19 eurot. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus (edaspidi MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt on JDMil kohustus anda õigusalaseid selgitusi JDMi poolt välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Seetõttu on meil Teie kirjale võimalik vastata ainult selles osas, mis jääb selgitustaotluse raamidesse. Ühtlasi märgime, et JDM ei lahenda õigusalase selgituse andmisega õigusvaidlusi ega kehtesta seaduse ainuõiget tõlgendust, õigust mõistab Eestis põhiseaduse kohaselt ainult kohus. Lühidalt saab Teie esitatud küsimusele vastata, et seadus annab ette maksimaalse summa, mida isikult ühe lehekülje (olenemata selle suurusest) kohta saab küsida alates 21. leheküljest ning konkreetne summa lehekülje kohta on jäetud teabevaldaja otsustada. Teabevaldaja peab oma kaalutlusotsuse tegema lähtuvalt sellest, et iga lehekülje eest võetav konkreetne tasu kataks tegelikud tekkinud kulud. Järgnevalt avame, kuidas me sellise tõlgenduseni oleme jõudnud. AvTS § 25 lg 2, mis näeb ette, et paberkandjal koopiate valmistamise ja väljatrükkide eest tasub teabenõudja kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud, on kehtinud AvTS-i vastuvõtmisest alates 2000. aastal. Eesti kroonilt eurodele üleminekul asendati sättes sõnad „kuni kolm krooni“ sõnadega „kuni 0,19 eurot“. AvTS vastuvõtmisel toodi seletuskirjas välja, et: „AvTS §-s 25 sätestatakse teabenõude kulutuste katmise kord. Kulutuste katmine toimub üldjuhul teabevaldaja poolt. Samas näeb eelnõu ette (§ 25 lg 2) kulutuste katmise teabenõudja poolt juhul, kui teave väljastatakse paberkandjal ja selle maht on üle 20 lehekülje. Selline regulatsioon välistaks ka ilma põhjuseta päringute esitamist ja teabevaldajal liigsete kulutuste tekkimist. Digitaalsel viisil teabe väljastamine, olenemata selle mahust, ei tohiks liigseid kulutusi tekitada.“. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 113 võimaldab üksnes seadusega näha ette riiklikud maksud, lõivud, koormised ja trahvid. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et sätte kaitseala hõlmab kõik avalik- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 õiguslikud rahalised kohustused sõltumata sellest, kuidas neid ühes või teises õigusaktis nimetatakse1, leides, et: „Paragrahvi 113 eesmärgiks on saavutada olukord, kus kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused kehtestatakse üksnes Riigikogu poolt vastu võetud ja seadusena vormistatud õigusaktiga.“2. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et avalik-õiguslikud rahalised kohustused riivavad vältimatult omandipõhiõigust3 (PS § 32). PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune riive peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Riigikohus on pidanud PS §-i 113 tõlgendades avalik-õigusliku rahalise kohustuse elementideks, mis peavad olema kindlaks määratud seadusega, kohustuse tekkimise alust ja kohustuse subjekti, kohustuse ulatust või selle suuruse määramise tingimusi, tasumise või sissenõudmise korda ja muid vastava kohustuse olemuslikke tunnuseid. 4 Eeltoodut ei saa võtta siiski absoluutse reeglina. Riigikohus on samas leidnud, et avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamise delegeerimine täidesaatvale võimule võib olla lubatav, kui see tuleneb rahalise kohustuse iseloomust ning seadusandja määrab kindlaks diskretsiooni ulatuse, mis võib seisneda kohustuse alam- ja ülemmäära seadusega sätestamises, kohustuse suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms. 5 Seda erandit on hiljem täpsustatud: nimelt peab delegeerimine tagama kohustuse suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel, võimaldama kohustatud subjektil piisava täpsusega näha ette kohustuse ulatust ja selle täitmise üksikasju ning tagama isikute võrdse kohtlemise.6 Riigikohtu üldkogu on selgitanud, et lõivu eesmärk on riigi tehtava konkreetse toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt.7 Seejuures on oluline, et lõivu suurus oleks proportsionaalne toimingu tegemise tegelike kuludega ega oleks sellest vähemalt suurem. Näiteks pole Riigikohus pidanud legitiimseks ega PS §-ga 113 kooskõlas olevaks kohtulõivu eesmärki teenida riigile lisatulu ja finantseerida sellest riigi muid kulutusi, juhul kui lõiv on suurem, kui see on vajalik menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmise ja menetlusökonoomia tagamiseks.8 Eelneva põhjal saab järeldada, et seadusandja tahe on olnud ette näha maksimaalne summa, mida võib isikult olenemata lehekülje suurusest alates 21. lehest küsida. Kui suur summa seadusega ette antud raamides on igal konkreetsel juhul põhjendatud, on jäetud teabevaldaja otsustada lähtuvalt sellest, kui suured on olnud konkreetse toimingu kulutused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Värk juhataja Helen Uustalu, 53345676, [email protected] 1 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 20 2 Samas 3 RKÜKo 15.12.2015, 3-2-1-71-14, p 90 4 RKPJKo 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 40 5 RKPJKo 19.12.2003, 3-4-1-22-03, p 19 6 RKPJKo 01.07.2008, 3-4-1-6-08, p 4 7 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-00, p 24 8 RKÜKo 12.04.2011, 3-2-1-62-10, p 45 2