AAA Patendibüroo OÜ 30.09.2016 Patendivolinike kutsetegevuse korraldamise seaduseelnõu VTK

Justiitsministeerium Minister Urmas Reinsalu Tõnismägi 5A 15191 Tallinn Teie: 11.08.2016, nr 8-1/5948 Meie: 30.09.2016 E-POSTIGA [email protected] DIGITAALSELT ALLKIRJASTATUD Patendivolinike kutsetegevuse korraldamise seaduseelnõu VTK Lugupeetud minister Urmas Reinsalu MTÜ Eesti Patendivolinike Selts (EPS) on valdavat enamikku tegutsevaid Eesti patendivolinikke koondav vabatahtlikkuse alusel tegutsev kutseorganisatsioon. Esitame käesolevaga EPS seisukoha ning ettepanekud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) vandetõlkide ja patendivolinike tegevuse korraldamiseks ning vabade õiguselukutsetega seonduvate riigi ülesannete kokku tõmbamiseks kohta. Märgime, et VTK üle arutamiseks kohtus EPS juhatus Justiitsministeeriumi vabade kutsete talituse, Patendiameti ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajatega, samuti pidasime antud teemast ajendatuna seltsi liikmete koosoleku, et kujundada informeeritud ning kaalutud seisukoht. Tegime kohtumise ettepaneku ka MTÜ-le Vandetõlkide Koda, kuid neilt vastust ei saanud. 1. Põhilised seisukohad kokkuvõtlikult Patendivolinikud on seisukohal, et kavandatav muudatus patendivolinike tegevuse korraldamisel ei ole põhjendatud, kuna: A) Riigi halduskoormus patendivoliniku kutse korraldamisel on madal. Halduskoormus seisneb kutseeksami korraldamises (VTK hinnangul ühe ametniku 30 töötundi aastas) ning järelevalve teostamises (VTK-s puudub hinnang vastavale töökoormusele). B) VTK-st nähtuvalt on seaduseelnõuga kavandatava muudatusega saavutatav riigi kokkuhoid (ühe ametniku 3% töökoormus aastas, rahas u 500 eurot) ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes muudatusest tingitud patendivolinike kulude kasvuga (minimaalselt 150 000 eurot aastas). Lisaks on riigi kokkuhoid näiline, tegelikult riik rahaliselt kaotab. Tulenevalt patendivolinike kulude kasvust vähenevad patendibüroode kasumid ja makstavad dividendid, mis toob kaasa riigi maksutulude languse (tulumaksu laekumise vähenemine prognoositud kulude puhul ca 30 000 eurot). C) EPS pikaajaline tegevus (alates 1992) kinnitab, et patendivolinike eneseregulatsioon toimib efektiivselt ja tõhusalt. EPS hõlmab otseselt või kaudselt (läbi EPS liikmete büroode) pea kõiki Eesti tegutsevaid patendivolinikke. Eeltoodust tulenevalt soovivad patendivolinikud olemasoleva, toimiva ja efektiivse olukorra jätkumist senisel kujul. Eesti Patendivolinike Selts Tel + 372 6605010 Kontaktaadress: Registrikood 80013695 Faks +372 6605912 Eesti Patendivolinike Selts www.epvs.ee E-post [email protected] c/o AAA Patendibüroo Tartu mnt 16, 10117 Tallinn Väljatöötamisel oleva Tööstusomandi seadustiku eelnõu kavandab patendivoliniku kutsekorralduse muudatusi tulevikus. Sellest tulenevalt võib patendivoliniku kutse korraldamise andmine iseseisvale patendivolinike kutsekojale osutuda mõistlikuks üksnes tulevikus, kui põhjalikumalt on üle vaadatud patendivoliniku kutseregulatsioon tervikuna tööstusomandi seadustiku väljatöötamise käigus. Patendivolinikud välistavad võimaluse, et patendivolinike kutse korraldamine antakse mõnele olemasolevale kutsekojale või moodustatakse mitut erinevat kutset ühiselt haldav kutsekoda. Teeme ettepaneku kavandatavast seaduseelnõust jätta välja patendivoliniku kutse ümberkorraldamist puudutav. 2. Asjaolud Esmalt esitame olulised tähelepanekud VTK-s patendivolinike kutsetegevuse korralduse osas avaldatu kohta. 2.1 Patendivolinik avaliku halduse ülesannete täitjana VTK-s märgitakse, et koos teiste vabade õiguselukutsete esindajatega on riik seadusega ka patendivolinikele andnud täitmiseks osa avaliku halduse ülesannetest (punkt 1, lk 1). Märgime, et patendivoliniku kutse seaduse alusel reguleerimise eesmärgiks ja ülesandeks peame ennekõike kvaliteetse kutseteenuse tagamist, mis on suuresti vajalik Eesti teadmistepõhise majanduse arenguks ning kaitseks (tööstusomand ja intellektuaalne omand, kui peamine õiguslik vahend teadmistepõhise majanduse kaitseks). Samuti on patendivoliniku kutse regulatsioon ja vastavad seaduslikud tagatised vajalikud tulenevalt asjaolust, et patendivolinik on tööstusomandi asjades kutseliseks esindajaks Patendiametis ja Justiitsministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonis (näiteks KaMS § 13 lg 1-2; PatS § 131 lg 1-2). Eesti patendivoliniku kutse (kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse ja geograafilise tähise kaitse valdkonnas) annab õiguse kutselise esindajana tegutseda ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO). Nõustume, et patendivolinikud (koos vandetõlkidega) on ainsad vabade õiguselukutsete esindajad, kellel avalik-õiguslik kutseühendus puudub ning kelle tegevust koordineerib Justiitsministeerium. 2.2 Patendivoliniku kutsega seotud Justiitsministeeriumi koormus Oleme seisukohal, et halduskoormus patendivoliniku kutse korraldamisel on madal. Me ei nõustu VTK hinnanguga, et patendivoliniku kutse korraldamisega seotud Justiitsministeeriumi ülesannete maht on suur (punkt 1, lk 2, 3. lõik). Antud juhul ei saa samastada hinnangut ministeeriumi ülesannete mahule vandetõlkide osas ja patendivolinike osas. Vastavad töömahud on väga erinevad. VTK-s on kajastatud ministeeriumi halduskoormust seoses vandetõlkide ja patendivolinike kutseksamite korraldamisega (2016 prognoosi kohaselt vastavalt 240 töötundi vandetõlkide puhul ja 30 töötundi patendivolinike puhul (VTK p 1, lk 2), millest nähtub selge töömahu erinevus. Patendivolinike kutse korraldamisega on hetkel kehtivast patendivoliniku seadusest tulenevalt vajalikud alljärgnevad tegevused: 1. Patendivolinike kutseeksami korraldamine. Minister või tema volitatud ametnik moodustab kutsekomisjoni ja kehtestab selle töökorra. Komisjon ja selle töökord on püsivad, st igaks eksamiks pole vaja seda eraldi kinnitada. Eksami läbiviimist organiseerib hetkel ministeerium, kuid kutsekomisjonis tegutsevad ministeeriumi esindajad, patendivolinikud ja Patendiameti ametnikud, seega enamiku eksami korraldusest (näiteks eksamiküsimused) teostab kutsekomisjon. 2. Patendivoliniku kutse antakse kutsekomisjoni otsuse alusel, kuid kutse peatatakse, taastatakse ja/või võetakse ära ministri või volitatud ametniku otsuse alusel ning vastavad otsused kantakse patendivolinike registrisse, mida peab Patendiamet. 3. Riiklikku järelevalvet teostab minister või volitatud ametnik. 2 Ilmselt on suurim tegevusmaht patendivoliniku kutse korraldamisel eksami läbiviimine. Samas toimub eksam tavapäraselt vaid 1 kord aastas, eksamil on 2 eraldiseisvat kutsevaldkonda (leiutiste valdkond ja kaubamärkide/disainide valdkond) ning üldjuhul 2-3 kutse taotlejat. Sageli on taotlejad ainult ühes kutsevaldkonnas, st alati ei ole vaja korraldada kahte eraldi eksamit. Kutsetegevuse peatamisi on väga harva, kutse äravõtmisi meie teada pole üldse esinenud. Tänase patendivoliniku kutse korraldusega ei seondu täiendõppekoolitus, kuna see kohustus seaduses puudub. Kutse korraldamisel ei tulene ka halduskoormust näiteks patendivoliniku kutsekindlustusega, sest vaatamata kindlustusnõude olemasolule otsene kontroll kindlustuse olemasolu kohta puudub (kontrolli on teostanud omal initsiatiivil EPS). Tööstusomandi alast statistikat kogub ja avaldab Patendiamet, kes samuti peab patendivolinike registrit ning avaldab oma kodulehel registreeritud patendivolinike nimed ja kontaktandmed. Riikliku järelevalve algatamise avaldusi on läbi aastate olnud mõned üksikud juhud. Seega Justiitsministeeriumi koormus patendivolinike osas seisneb: (a) eksami korraldamises 1 kord aastas, millele ministeeriumi hinnangul kulub umbes 1 ametniku 30 tundi tööd1 (b) järelevalve teostamine patendivolinike üle. Justiitsministeerium on ise hinnanud, et seniste ministeeriumi ülesannete üleandmisega nt kutsekojale võimaldaks kokkuvõttes vähendada 1 Justiitsministeeriumi ametniku koormust umbes 3 %.2 Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et patendivolinike kutseala küsimustega tegelemine ei too ministeeriumile kaasa märkimisväärset töökoormust. Olemasoleva regulatsiooni pikaajalise kehtivuse valguses puudub igasugune alus arvata, et see koormus kasvaks ilma suuremate sisuliste muudatusteta patendivolinike kutsetegevuse reguleerimisel. 2.3 Patendivolinikel on toimiv vabatahtlik kutseühendus Seoses VTK punkt 1, lk 2, 3. lõik osundatuga, et „patendivolinikel on puudu ka n-ö häälekandja ehk ühendus, mis esindaks kõigi patendivolinike seisukohti ja kaitseks kõigi huve, abistaks kutsetegevuse igapäeva praktiliste küsimustega ja probleemidega ning seisaks kutse jätkusuutliku arengu ja üldsusele nähtavaks tegemise eest“ ning leheküljel 3, 2. lõigus osundatuga, soovime märkida alljärgnevat. 2.3.1 MTÜ Eesti Patendivolinike Selts hõlmab valdavat enamust patendivolinikest EPS-il on pikaajaline kogemus patendivolinike kutseala töö korraldamisel. EPS on 15. juunil 1992. aastal asutatud Eesti Patendivolinike Seltsi õigusjärglane. Seega alustas EPS tegutsemist koheselt pärast Patendiameti taasasutamist 03.12.1991 ning enne esimese tööstusomandi alase seaduse jõustumist taasiseseisvunud Eestis (kaubamärgiseadus, jõust 01.10.1992). Eestis on hetkeseisuga 65 patendivolinikku, neist 4 kutsetegevus on registris peatatud, kuid lisaks mitmed registrisse kantud patendivolinikud ei ole enam kutsealal aktiivsed. EPS-i liikmeid on hetkel 47. Valdav enamus patendivolinikest, kes ei ole seltsi liikmed, on seotud patendibüroodega, kus on üks või enam EPS liiget. Seega on enamik patendivolinikke kaasatud EPS tegevustesse kas läbi oma vahetute liikmete või patendivolinikest kolleegide kaudu. Meie hinnangul on ainult kaks patendivolinikku, kes ei ole kaasatud vahetult ega kaudselt seltsi tegevusse. Märgime, et seltsis sisulised sisenemispiirangud puuduvad ning isikud, kes ei ole hetkel tegevad EPS-is, ei lööks ilmselt aktiivselt kaasa ka kohustusliku kutsekoja tegevuses. Seega hõlmab EPS pea kõiki patendivolinikke. 2.3.2 MTÜ Eesti Patendivolinike Selts on olnud kaasatud vastava valdkonna seadusloomesse Seoses kaasamisega seadusloomesse ning kutseala huvide esindamisega peame vajalikuks märkida, et EPS-il on aktiivsed koostöösuhted Justiitsiministeeriumi eraõiguse talituse, Patendiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Maksu- ja Tolliameti ja teiste institutsioonidega, kes tegelevad tööstus- ja 1 Justiitsministeeriumi 11.08.2016 seaduseelnõu VTK, lk 2. 2 Justiitsministeeriumi 11.08.2016 seaduseelnõu VTK, lk 24 3 intellektuaalomandi küsimustega Eestis. Selts on kaasatud vastavatesse õigusloome või praktika kujundamise protsessidesse ning osaleb seal aktiivselt. Viimaste aastate jooksul on selts olnud tegev seoses Euroopa kaubamärgireformi, EL ühtse toimega patendi- ja kohtusüsteemi käivitamisel ning mitmete jooksvate küsimuste lahendamisel koostöös Justiitsministeeriumi ja Patendiametiga (nt Patendiameti IT-süsteemide kaasajastamine). 2.3.3 MTÜ Eesti Patendivolinike Selts teostab kutsealast järelevalvet oma pädevuse piires Samuti on EPS-il olemas eetikakomisjon kutseküsimuste lahendamiseks. Lisaks organisatsiooni sisemistele järelevalvemeetmetele on eetikakomisjonil võimalus esitada taotlus riikliku järelevalve teostamiseks. Seega on hetkel tegutsev EPS eetikakomisjon oluliseks patendivoliniku kutsetegevuse kvaliteedi tagamise institutsiooniks. EPS on muuhulgas teostanud omal initsiatiivil järelevalvet patendivoliniku kutsekindlustuse ja muude (näiteks patendivoliniku äriühingu nimi) nõuete täitmise osas ning seda nii seltsi liikmete kui ka seltsi mittekuuluvate patendivolinike suhtes. Aastatel 2010 kuni 2016 on eetikakomisjoni menetlusse esitatud 5 juhtumit, mille osas on eetikakomisjon teinud oma otsuse või mis ootavad veel lahendamist. 2.3.4 Muud tegevused EPS korraldab regulaarselt (min 2 korda aastas) üldkoosolekuid oma liikmetele erialaste küsimuste arutamiseks. Erialast infot jagatakse liikmetele jooksvalt e-posti vahendusel. EPS on samuti regulaarselt korraldanud koolitusi ja täiendõpet seltsi liikmetele ning kõikidele teistele patendibüroode töötajatele. Seltsi liikmed osalevad lektoritena ja koolitajatena Patendiameti ja muude asutuste seminaridel ja loengutel. EPS koostöös Patendiametiga organiseerib regulaarseid ümarlaudasid arutamaks tööstusomandi esemete registreerimismenetlusega seonduvaid küsimusi (4 ümarlauda aastas kaubamärkide ja leiutiste teemadel). 2.4 Patendivoliniku kutse jätkusuutliku arengu tagamine Seoses VTK-s seatud eesmärgiga „tagada patendivolinike kutse jätkusuutlik areng“ (punkt 3, lk 6) peame vajalikuks märkida, et patendivolinike lisandumine ei sõltu otseselt ei ministeeriumi ega ka vastava kutsekoja tegevusest. Patendivoliniku kutse saamiseks vajalikku haridust Eestis ei pakuta (olemasolevad tööstusomandi kursused ülikoolides on liiga üldised) ja tegemist on suurt erialast spetsialiseerumist ning siseriikliku, Euroopa Liidu ning rahvusvahelise õiguse ning vastava praktika tundmist nõudva õigusalaga. Kogu erialane väljaõpe on sõltuvuses tegutsevatest patendivolinikest, kes võtavad enda juurde praktiseerima ja/või töötama isikuid, kes on vastavas valdkonnas tegutsemisest huvitatud, koolitavad need isikud ning kes pärast kutseoskuste omandamist ning kutsenõuete täitmist saavad minna kutseeksamile. See on tänase päeva seisuga ka taganud stabiilse iga-aastase patendivolinike lisandumise. Seetõttu praktiliselt olukorrast lähtuvalt ei ole võimalik, et patendivoliniku kutset asub taotlema isik, kellel puudub varasem kokkupuude ja töökogemus tööstusomandi kaitsega. Sellest tulenevalt ei ole võimalik, et kutset asuvad taotlema kõik huvitatud isikud, enne kui nad on omandanud töökogemuse patendivoliniku juures. VTK-s pole välja toodud ning EPS arvates puuduvad ka asjaolud, mille alusel saab eeldada, et kutsekoja loomine üldse, s.h patendivolinike liitmine näiteks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga võimaldaks paremini tagada patendivoliniku kutse jätkusuutlikkust kui senise kutsekorralduse puhul. Seevastu kutsekoja moodustamisega seotud rahalised kohustused tooks paratamatult kaasa olukorra, kus mitmed patendivolinikud lõpetavad oma kutsetegevuse, milline asjaolu vähendab patendivoliniku teenuste kättesaadavust, pärsib konkurentsi ja mõjutab üldiselt negatiivselt patendivoliniku kutse jätkusuutlikkust. 2.5 Kavandatava muudatuse ilmselge ebaproportsionaalsus VTK on koostatud lähtuvalt Vabariigi Valituse tegevusprogrammist 2015-2019 (riigireform, p 4.1 valitsemise mahu vähendamise plaan) ja Justiitsministeeriumi 2016 tööplaani punktist 38 (VTK 4 vandetõlkide ja patendivoliniku tegevuse korraldamisest ning vabakutsetega seonduvate ülesannete kokku tõmbamisest. Justiitsministeeriumi hinnangul võimaldaks patendivolinike kutse korraldamise üleandmine kutsekojale, mille ühe võimalusena nähakse ka liitmist Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga, ja seniste ministeeriumi ülesannete üleandmisega kojale kokkuvõttes vähendada Justiitsministeeriumi vabade kutsete talituse 1 ametniku koormust umbes 3%. Vastavalt avaliku teenistuse veebilehel avaldatud palgaandmetele on vabade kutsete talituse ametniku keskmine palk 1430 eurot. Eeltoodust tulenevalt võimaldab Justiitsministeeriumi ülesannete üleandmine hoida aastas kokku ligikaudu 514.80 eurot. Samaaegselt on Justiitsministeerium andnud hinnangu, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga liitmisel hakkaks patendivolinike liikmemaksu suurus olema eelduslikult 3-5% patendivoliniku osutatud teenuse eest teenitud tasust.3 Patendivolinike liikmemaks oleks 5% puhul 266 006 eurot aastas ning 3% liikmemaksu puhul 159 603 eurot aastas. Seega Justiitsministeeriumi eesmärgi täitmisega ning 514 eurot 80 sendi kokku hoidmisega kaasneb patendivolinikele 159 603 kuni 266 006 euro suurune liikmemaksu koormus. Muudatuse ebaproportsionaalsus on ilmne. Eeltoodule lisaks kaasnevad näiteks olemasoleva Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga liitumise puhul patendivolinikele järgmised negatiivsed mõjud: (a) Justiitsministeeriumi välja toodud oht, et ühise kutseühenduse puhul võivad jääda patendivolinike huvid tagaplaanile4. (b) Patendivolinikele ei kaasne sellega suuremat otsustusõigust oma kutsega seotud küsimustes. Vastupidi, kõiki funktsioone tuleb täita läbi ühise koja ning arvestada ühtlasi nii pankrotihaldurite ja kohtutäiturite huvidega, mis võivad teatud küsimustes olla vastandlikud. (c) Suureneb bürokraatia kutseala korraldamisel, kuna ühise koja puhul peavad erinevatel kutsealadel tegutsevad isikud tegelema teise kutseala teemade lahendamise või minimaalselt formaalse kooskõlastamisega. (d) Lisaks patendivolinike kutsel puudub sisuline ühisosa kohtutäiturite ja pankrotihalduritega, mis ei võimalda ühisel kutsekojal efektiivselt ja kõrgel tasemel tegutseda kõigi kutsealade huvidest lähtudes. Sellega kaasneb ka oht patendivolinike kutsekvaliteedi ning järelevalve tõhususe languseks, kuna mitmeid erinevaid kutsealade esindajaid hõlmavate organite (nt eksamikomisjon, aukohus/eetikakomisjon) kaudu tegutsemisel langeb nende organite töö efektiivsus ning neile seatud ülesannete töö kvaliteet. Kuigi patendivolinike kutsekorralduse üleandmine uuele või ka juba tegutsevale kutsekojale ja seniste ministeeriumi ülesannete üleandmine kojale võimaldab teoreetiliselt vähendada valitsemise mahtu Justiitsministeeriumi seisukohast, kaasneb selle muudatusega siiski täiendavate töökohtade loomise vajadus vastavas avalik-õiguslikus isikus. Seega ei anna see riigivalitsemise seisukohast tervikuna loodetavat säästu. Lisaks, ei saa sellist abinõu pidada: (a) vajalikuks, kuivõrd sama eesmärki on võimalik saavutada teiste, kuid patendivolinikke vähem koormavate abinõudega, nagu kutsekomisjonile või patendivolinike registripidajale täiendavate administratiivsete ülesannete delegeerimise kaudu. Näiteks kutse peatamine ja taastamise alused on sellised, millised otsused võiks teha kutsekomisjon või registripidaja. (b) proportsionaalseks ehk mõõdukaks kuivõrd kasutatavad vahendid ei ole proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Abinõud ja eesmärki saab pidada õiges vahekorras olevaks üksnes juhul kui abinõu ei välju eesmärgi raamest ja tal puudub ülemäärane mõju. Piirangud ei tohi kahjustada 3 Justiitsministeeriumi 11.08.2016 seaduseelnõu VTK, lk 23-24. 4 Justiitsministeeriumi 11.08.2016 seaduseelnõu VTK, lk 24. 5 patendivolinike õigusi rohkem, kui see on plaanitava muudatuse eesmärgiga põhjendatav, vastasel korral on avaliku võimu abinõu Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus ja seega keelatud.5 Seoses tegutsevate patendivolinike müügitulu arvestusega (VTK punkt 5.2, lk 8) märgime, et ilmselt vastavad andmed patendivolinike äriühingute müügitulude kohta suures osas tõele, kuid arvestama peab siiski, et müügitulu raamatupidamislikul arvestamisel on mitmeid asjaolusid, mis võivad müügitulu suurust mõjutada (näiteks kliendi nimel vahendatud teenuste ja riigilõivude kajastamine). Liikmemaksu baasandmete juures peame siiski vajalikuks märkida, et patendivolinikud ei tegutse üksnes patendibüroode kaudu ning võivad tegutseda ka läbi advokaadibüroo (AdvS § 40 lg 4) või töölepingu alusel ettevõttes või muus asutuses, näiteks ülikoolis (PatVS § 8 lg 1), millisel juhul on „büroo“ müügitulu arvestamine raskendatud kui mitte võimatu. Lisaks tegutseb enamik Eesti patendivolinikke samaaegselt Euroopa patendivolinikena ja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kutseliste esindajatena, samuti esindajatena kohtus või nõustajatena tööstusomandiga haakuvates küsimustes. Lisaks on patendibüroo puhul võimalik, et nõustajaks on isik, kellel ei ole patendivoliniku kutset (näiteks jurist). Seega ei ole võimalik ilma suure täiendava halduskoormuseta määratleda Eesti patendivoliniku ega ka patendibüroo müügitulu, mis oleks seotud konkreetselt Eesti patendivoliniku seadusest tuleneva kutsetegevusega. 3. Planeeritud ja vajalikud patendivoliniku kutseregulatsiooni muudatused Käesolev VTK puudutab ennekõike patendivoliniku kutse korraldamise küsimusi, kuid peame vajalikuks märkida, et 2001. aastal vastu võetud patendivoliniku seadust ei ole nende 15 aasta jooksul sisuliselt oluliselt täiendatud ega muudetud ning võib öelda, et mitmedki regulatsioonid vajaksid kaasajastamist või täiendamist. Intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimiskavas, mille projekt sai alguse 20. märtsil 2012, on muuhulgas ette nähtud mitmed patendivolinikke ja nende kutsetegevust puudutavad muudatused. Plaanitavate muudatuste pikem analüüs on esitatud Justiitsministeeriumi ajaveebist kättesaadava dokumendi „Tööstusomandi seadustiku eelnõu ja seletuskirja esialgne lähtematerjal“ lehekülgedel 156–162, ent lühidalt seisnevad need muudatusettepanekud alljärgnevas:  kehtestada patendivoliniku täiendusõppe regulatsioon, kus patendivolinik on kohustatud läbima perioodilise erialase täiendusõppe ning sellega kaasnev aruandekohustus;  patendivoliniku kutse omandamiseks vajalikku haridusnõuet leiutise ja mikrolülituse topoloogia kutsetegevuse valdkonnas täiendada nõudega, et omandatud haridus peab olema tehnika või loodusteaduste valdkonnas. Muus osas sätestada, et nõutavaks haridusnõudeks on ülikoolide tänaste õppekavade magistrikraad või sellele vastav haridus varasemate õppekavade alusel;  patendivoliniku kutse omandamiseks vajalikku töökogemusnõuet vähendada praeguselt neljalt aastalt kolme aastani, seejuures nenditakse võimalust muuta kutseeksam keerulisemaks;  muuta patendivoliniku äriühingut puudutavat regulatsiooni viisil, et patendivoliniku äriühingu osanik või aktsionär võib olla üksnes patendivolinik;  reguleerida patendivoliniku ja kliendi vahelise lepingu nõudeid seoses kirjaliku volikirja esitamise nõudest loobumisega ning selle asendamisega vastava kinnitusega esindusõiguse olemasolu kohta. 5 Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega „peab arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja” (RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00, p 13; 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 16; 03.05.2001, 3-4-1-6-01, p 17; RKÜKo 11.10.2001, 3-4-1-7-01, p 21). 6 Märgime, et patendivoliniku kutse korraldamise halduskoormus ilmselt suureneks olukorras, kus seadusega kehtestaks täiendavaid kutsega seotud kohustusi, mille osas on vajalik kas toetus- ja/või kontrollfunktsiooni teostamine. Lisaks kodifitseerimiseprotsessis kaardistatud ning eelnõusse koondatud muudatusettepanekutele on sellele järgnevalt ilmnenud veel mitmedki küsimused, mis vajaksid seaduse tasemel reguleerimist:  Patendivoliniku kutse peatamise tähtaeg. Tänases seaduses on võimalik patendivoliniku kutse peatada tähtajatult, kuid peale viieaastast peatamist on vajalik uuesti eksami tegemine. Kutse peatamisel peaks olema maksimaalne tähtaeg (vrdl AdvS § 35 lg 11 ja 12), mille täitumisel patendivolinik kustutakse registrist, mitte ei hoita teda jätkuvalt registris isegi peale 5-aastase tähtaja möödumist.  Patendivoliniku kutsekindlustuse täpsem regulatsioon. Praktikas on ilmnenud, et mitmed Eesti kindlustusseltsid ei paku üldse patendivoliniku kutsekindlustust ning toovad selle põhjusena just puuduliku seadusandliku regulatsiooni võrreldes teiste valdkondade kutsekindlustusega (nt vrdl AdvS § 48). Samuti on küsimus kindlustuse territoriaalses ulatuses ning võib juhtuda, et mitmed patendivolinike puhul igapäevased kutsetegevuse toimingud ei ole üldse tänaste Eesti kindlustusseltside kutsekindlustuse tingimustega hõlmatud. Seega oleks vajalik patendivoliniku kutsekindlustuse miinimumtingimused (lisaks kindlustussummale) fikseerida seaduses, et tekiks enam kindlustuspakkujaid ja olemasolevad kindlustustooted vastaksid täpsemalt patendivoliniku kutsetegevuse iseloomule ja vajadustele. Mõistlik oleks samuti kehtestada kindlustusseltside kohustus teavitada näiteks patendivolinike registrit pidavat asutust kutsekindlustuse lõppemisest. Eelnimetatud kavandatavad ja täiendavalt ettepandud muudatused toetavad igakülgselt ka Justiitsministeeriumi VTK-s nimetatud eesmärki muuta kutse tugevamaks ja jätkusuutlikumaks, kuivõrd spetsiifilisemad nõuded ja suurema tähelepanu pööramine patendivolinike haridusele ja täiendõppele tagavad osutatava teenuse kõrgema kvaliteedi. Arvestades planeeritavaid muudatusi ning tööstusomandi ja laiemalt intellektuaalomandi valdkonna reformimist lähitulevikus, on mõistlik teostada kõik muudatused samaaegselt. Kuna osad planeeritud muudatustest on seotud ka tööstusomandi eriseadustes planeeritud muudatustega (nt volikirja nõude kaotamine), siis leiame, et on mõistlik patendivolinike kutseala suuremate muudatustega hetkel oodata ning tulla nendega tegelemise juurde tagasi koos tööstusomandi seadustiku väljatöötamise jätkumisega. 4. Seltsi seisukoht VTK kohta VTK-s oli tehtud vaid üks ettepanek seoses patendivolinike kutse korraldamisega – lõpetada kutse korraldamine ministeeriumi poolt ning anda see üle avalik-õiguslikule kutsekojale (iseseisev kutsekoda või ühine koda mõne teise vabade õiguskutsete kutseala esindajatega). Seltsi seisukoht VTK-s esitatud ettepanekule on, et tänase patendivoliniku kutsekorralduse juures ning arvestades sellega kaasnevat halduskoormust, EPS praegust aktiivset tegevust kutseala korraldamise toetamisel ning võimalikku riigipoolset kokkuhoidu (3% ühe ametniku töökoormusest) ei ole see ettepanek mõistlik ega proportsionaalne võrreldes kutsekoja ülalpidamise kulutustega (VTK kohaselt minimaalselt 3% patendibüroode müügitulust, hinnanguliselt 150 000 eur). VTK-s on kajastatud riigi halduskoormusena patendivoliniku kutse korraldamisel 30 töötundi aastas (eksami läbiviimise administratiivne korraldamine, muude kutsekorralduse funktsioonide osas hinnang puudub), kui muudatuse mõjuna on esitatud kokku 3% ühe ametniku töökoormuse vähenemist (p 11.2.1.2.2.). Patendivolinike kutsekoja (avalik-õiguslik isik) asutamine või ka mõnele olemasolevale kutsekojale täiendavate ülesannete delegeerimine tooks aga kaasa erinevatel hinnangutel vajaduse kuni 3 täiendava töökoha moodustamiseks, mille finantseerimiseks (liikme)maksustatakse patendivolinikud min 3% müügitulu suuruse tasuga. 7 Seega riigivalitsemise seisukohast – kui näiteks uue avalik-õigusliku isiku loomine ei ole kooskõlas valitsuse praeguste prioriteetidega (p 9.1, lk 11), siis samuti ei haaku nende prioriteetidega ministeeriumi ametniku 0,03 koormuse asendamine avalik-õigusliku kutseühingu 1 kuni 3 töökohaga. Rahalisest seisukohast ei ole ametniku 0,03 koormuse vähenemisest tulenev rahaline sääst (u 500 eur brutotasuna) proportsionaalne 3% patendivolinike müügituluga (u 150 000 eur aastas). Eriti arvestades, et selle võrra väheneb näiteks riigile laekuv maksutulu (150 000 eur brutokasumi vähenemine tähendaks 30 000 eur dividendide tulumaksutulu vähenemist). Samuti ei saa me nõustuda VTK hinnanguga pakutud (3% - 5% müügitulust) liikmemaksu mõjust patendivolinikele: „eelduslikult patendivolinike majanduslikule toimetulekule liikmemaksu tasumise kohustus erilist mõju ei avalda“. Lisaks eelpool mainitud takistustele müügitulu põhjal liikmemaksu suuruse arvutamisele märgime, et kui ka aluseks võtta prognoositav kutsekoja finantseerimiseks vajalik summa (159 603 kuni 266 006 eur, p 11.2.1.3.2.) ning jagada see patendivolinike registris registreeritud patendivolinike vahel, siis võimalik liikmemaksu summa on ülejõu käiv paljudele patendivolinikele. See võib omakorda kaasa tuua asjaolu, et paljud patendivolinikud on sunnitud lõpetama tegevuse ning see mõjutab vastavate teenuste kättesaadavust ja pärsib konkurentsi. Kutsekoja kulud ei sõltu otseselt tegutsevate patendivolinike arvust ning seega langeb tegevust jätkavatele patendivolinikele kutsekoja finantseerimisel veelgi suurem rahaline koormus. Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku hetkel kavandatavast seaduseelnõust jätta välja patendivoliniku kutse ümberkorraldamist puudutav. Arvestades siiski, et juba olemasolev tööstusomandi seadustiku eelnõu esialgne kavand näeb ette terve rea patendivoliniku kutsekorralduse muudatusi, siis tulevikus võib osutuda mõistlikuks patendivoliniku kutse korraldamise andmine kutsekojale. See peaks olema seotud ennekõike sellega, kas kutsekorralduse seisukohast vajalikud tugiteenused (näiteks koolituse korraldamine), kutse andmine, peatamine, järelevalve ning registri pidamine on sedavõrd aja- ja ressursimahukad, et koja moodustamine ostuks tulevikus otstarbekaks. Seega leiame, et patendivoliniku kutse korraldamise üleandmine kutsekojale on võimalik ja mõistlik üksnes tulevikus, kui põhjalikumalt on üle vaadatud kogu patendivoliniku kutseregulatsioon. Arvestades juba algatatud intellektuaalse omandi kodifitseerimisprotsessi, siis seda võiks teha samaaegselt tööstusomandi seadustiku väljatöötamisega. Lõpetuseks seoses küsimusega võimalikust kutsekojast, siis patendivolinike ühtne seisukoht on, et patendivoliniku kutse korraldamiseks on kõige mõistlikum iseseisva patendivolinike kutsekoja moodustamine. EPS välistab võimaluse, et patendivolinike kutse korraldamine antakse mõnele olemasolevale kutsekojale või moodustatakse mitut erinevat kutset ühiselt haldav kutsekoda. Lugupidamisega Almar Sehver Indrek Eelmets EPS juhatuse esimees EPS juhatuse juhatuse liige Mari Must Kaie Puur EPS juhatuse juhatuse liige EPS juhatuse juhatuse liige Anneli Kapp EPS juhatuse juhatuse liige Koopia: Moonika Möller ([email protected]) Gunnar Vaikmaa ([email protected]) 8 Tere Edastan Eesti Patendivolinike Seltsi seisukohad kõnealuse VTK kohta. Samas märgin, et oleme valmis aktiivselt kaasa rääkima ja arutama patendivoliniku kutse korraldamise üle. Lugupidamisega Almar Sehver MTÜ Eesti Patendivolinike Selts juhatuse esimees Almar Sehver patendivolinik AAA Patendibüroo OÜ Tartu mnt 16, 10117 Tallinn Tel: 660 5910 Faks: 660 5912 [email protected] www.aaa.ee From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 11, 2016 4:30 PM To: Vandetõlkide Koda <[email protected]>; Eesti Patendivolinike Selts <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; Eesti Advokatuur <[email protected]>; Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda <[email protected]>; Eesti KaubandusTööstuskoda <[email protected]>; Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liit <[email protected]>; Tartu Maakohus <[email protected]>; Harju Maakohus <[email protected]>; Viru Maakohus <[email protected]>; Tallinna Halduskohus <[email protected]>; Tartu Halduskohus <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus <[email protected]>; Tartu Ringkonnakohus <[email protected]>; Pärnu Maakohus <[email protected]> Subject: VTK vandetõlkide ja patendivolinike tegevuse korraldamiseks ning vabade õiguselukutsetega seonduvate riigi ülesannete kokku tõmbamiseks Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: VTK vandetõlkide ja patendivolinike tegevuse korraldamiseks ning vabade õiguselukutsetega seonduvate riigi ülesannete kokku tõmbamiseks Registreerimise kuupäev: 11.08.2016 Registreerimise number: 8-1/5948. Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee