Vastus

Tere Edastan MTÜ Vandetõlkide Koda seisukoha seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Tervitades Maris Järve MTÜ Vandetõlkide Koda Justiitsminister hr Urmas Reinsalu [email protected] 30. september 2016 MTÜ Vandetõlkide Koda seisukoht seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta vandetõlkide ja patendivolinike tegevuse korraldamiseks ning vabade õiguselukutsetega seonduvate riigi ülesannete kokkutõmbamiseks Vandetõlkide Koda on vandetõlkide valdkonna hetkeseisu osas jätkuvalt veendunud, et justiitsministeeriumi (edaspidi JM) panus vandetõlkidega seotud küsimuste puhul on aastaid piirdunud üksnes eksamite korraldamisega. Kogu vandetõlkide kutsetegevuse ja nende väljastatavate dokumentide ühtlustamisega seotud töö on aastaid täielikult puudunud. Vastupidiselt JM-i väljatöötamiskavatsuses toodud väitele ei koordineeri JM praegu valdkonda juba pikka aega (alates Angela Sarapuu üleminekust uuele tööle). Seda ei koordineeri tegelikult mitte keegi, sest MTÜ Vandetõlkide Koda ei ühenda kõiki vandetõlke ja tal ei ole vastavat pädevust. Sellise olukorra tekitas ministeerium ise praegu kehtiva seadusega. Aastaid puudub täielikult vandetõlkide järelkasvu ettevalmistamine, täiendusõpe, kutsepraktika ühtlustamine, järelevalve, infosüsteemide arendamine ja haldamine, vandetõlkide abistamine kutsealases tegevuses jne. Samas rõhutab JM pidevalt üleliigse reguleerimise vältimise vajadust, olles täielikult unustanud välisministeeriumi poolse vandetõlkide dokumentide ühtse vormistuse nõude, millest teatavasti saigi alguse praegu kehtiva seaduse väljatöötamine. Ilmselt ei kujuta keegi ette olukorda, kus kõik notarid vormistaksid oma tehingud isemoodi ja oma äranägemise järgi, vandetõlkide puhul peab JM seda aga normaalseks. JM väidab oma väljatöötamiskavatsuses, et vandetõlkide valdkonna koordineerimine ei peakski olema ministeeriumi ülesanne, aga kehtivas vandetõlgi seaduses ei ole seda ülesannet mitte kellelegi teisele pandud, seega peab sellega ikkagi tegelema JM kui vandetõlkide valdkonna eest vastutav ministeerium. JM-i senise tegevuse ja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse põhjal nähtub, et nüüd on JM-i eesmärk panna kogu tekkinud vaakum ja tegemata töö alles tulevikus loodava avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni ühe töötaja peale, mida on ilmselgelt liiga palju ja mis on seega jällegi aastaid võttev töö, enne kui tulevad esimesed nähtavad ja tuntavad tulemused. Ministeerium nimetab oma seisukohas ekslikult, et vandetõlkidel on aastast 2012 kutseühendus. JM-ile teadaolevalt on tegelikult tegemist mittetulundusühinguga, kuhu ei kuulu kõik vandetõlgid, kus ei ole palgalisi töötajaid ja kus pole isegi kontorit ega sidevahendeid. See moodustati vandetõlkide poolt, vandetõlkide rahastusel, vandetõlkide huvide kaitseks, aga ministeerium on üritanud kogu uute vandetõlkidega seonduva juhendamise, abistamise ja nõustamise suunata sellele mittetulundusühingule. Kuna MTÜ-l puuduvad töötajad ja kontor ning MTÜ on rahastatud üksnes oma liikmete liikmemaksudest, ei ole MTÜ-l aega ega ressursse selle tööga tegeleda. MTÜ liikmed tegelevad töisel ajal oma põhitööga. Ministeerium väidab õigesti, et vandetõlkide sissetulekud on liiga väikesed, et luua tugev ja jätkusuutlik kutseühendus, seda eriti olukorras, kus suur osa, et mitte öelda põhiosa vandetõlkide tuludest tuleb nn tavatõlgetest ehk mitte-vandetõlgina tehtud tõlgetest, nt ilukirjanduse tõlkimine, suulised tõlked, ametlikku tõlget mittevajavate dokumentide tõlkimine jne. Paljud vandetõlgid, iseäranis haruldasemate keelte tõlkijad, on sunnitud oma äraelatamiseks tegelema ka muu kõrvaltegevusega. Juba sellel põhjusel ei ole teised kutsühendused huvitatud vandetõlkidest. Paratamatult jääksid sellistes kutseühingutes vandetõlkide huvid ja nendega seotud tegevus tahaplaanile, sest avalik- õigusliku kutseühingu liikmemaksud saavad tulla ikka ainult vandetõlgetega seotud tulust, mitte praeguste vandetõlkide muude tegevustega seotud tuludest. Lisaks tuleb märkida, et tegelikult puudub ministeeriumil ülevaade vandetõlkide sissetulekutest vandetõlgina tegutsedes, eriti arvestades asjaolu, et tegelikult ei ole vandetõlkide töökoormus kasvanud ja seda kasvu ei ole ka eriti eeldada, kuna üha enam dokumente väljastatakse mitmekeelsetena või ei nõuta dokumendi esitamisel enam selle tõlkimist. Ja kindlasti ei ole üksi muu valdkonna kutseühing vandetõlkidest kui "vaestest sugulastest" huvitatud. Eespool toodut arvesse võttes on MTÜ Vandetõlkide Koda vastu vandetõlkide liitmisega praegu tegutsevate või loodavate uute teiste valdkondade kutseorganisatsiooniga, sest vandetõlkidel ei ole mingit seost ega puutumust teiste kutsete esindajate tegevusega. Muude kutseühingutega liitmisel jäävad vandetõlkide huvid kindlasti tahaplaanile ja nö õiguslik vaakum valdkonnas jätkub. MTÜ Vandetõlkide Koda tegi JM-ile ettepaneku moodustada vandetõlkide ja kohtutõlkide kutseorganisatsioon, sest vandetõlkidel ja kohtutõlkidel on tõesti see ühisosa, et mõlemad tegelevad tõlkimisega. JM on sellest kahjust ekslikult järeldanud, et suuline ja kirjalik tõlge on üks ja seesama asi ning kohtutõlgid peaksid saama lihtsustatud korras vandetõlkideks. See tõestab JMi võhiklikkust tõlkimise valdkonnas ja viitab ka vandetõlgi seaduse. JM ilmselt ei eelda, et näiteks abielulahutustega tegelevat juristi on mõttekas panna kohtus riigireetmises või korruptsioonikuriteos süüdistatavat kaitsma, aga seda, et suuline ja kirjalik tõlge on kaks täiesti eraldi distsipliini, mida ka üldjuhul tänapäeval koos ei õpetata ega õpita, tundub JM mitte teadvat. Täpsustuseks veel, et kirjaliku tõlke tegijad (ehk tõlkijad) ei tee üldjuhul suulisi tõlkeid ja vastupidi, sest neil lihtsalt puudub vastav koolitus ja oskused (neid erialasid õpetati koos viimati Nõukogude Liidu ajal). Kuna JM tõlkijaid ja tõlke (suuliste tõlgete tegijad) ei erista, siis sellest ka ilmselt soov teha kohtutõlkidest vandetõlgid lihtsustatud korras. Siit võib siis JM-i loogika alusel järeldada, et Notarite Koda ja Advokatuur tuleks ühendada, sest mõlemas on ju juristid... Praegu kehtiva seaduse kohaselt on suuline tõlge üldse vandetõlkide kõrvaltegevus ja sellest saadud tulu ei kuulu vandetõlgi tulusse. Seega jääb ministeeriumi seisukoht arusaamatuks ja MTÜ Vandetõlkide Koda seda ei toeta. Samas on arusaamatu kohtutõlkide lihtsustatud vandetõlkideks saamise juures filoloogilise kõrghariduse nõue, mida ei nõuta isegi vandetõlkidelt. Keeleteadmiste kontrolli ärajätmine sellise lihtsustatud korra puhul näitab JMi järjekordset sammu vandetõlgete kvaliteedi alandamise teel, millega suunas JM liigub juba aastaid ainsa eesmärgiga suurendada vandetõlkide arvu, et nii saada rohkem liikmemaksu kavandatavatesse avalik-õiguslikku kutseorganisatsiooni, mõtlemata seejuures sellele, et ega ametlike tõlgete maht turul ei suurene ehk olenemata sellest, kas 100 tõlget teeb ära 10 tõlkijat või 50 tõlkijat, on lõpptulemus ikka sama. MTÜ Vandetõlkide Koda ei nõustu JM-i eksliku seisukohaga, et vandetõlgi kutse kujunes välja notari ameti kõrval. Eeskuju võeti tõesti notariaadiseadusest ja -määrustikest, kuid kohe pärast esimese vandetõlgi seaduse jõustumist 2003. aastal asuti neid "eeskujusid" seadusest välja kirjutama, mida tõendavad arvukad seadusemuudatused. Tuletame meelde, et notarite ja vandetõlkide puhul on nende tegevuse ühine osa see, et vandetõlgid lisavad oma tõlkele vajaduse korral tõestatud koopia originaalist. Seega ei ole kattuvaid huvisid ja probleeme kuigi palju. Nagu Notarite Koda, on ka MTÜ Vandetõlkide Koda huvitatud koostööst notaritega, mitte ühisest kojast. JM rääkis varasematel aastatel tasulistest avalik-õiguslikest ülesannetest, mida võiks anda vandetõlkide kutseorganisatsioonile tulu saamiseks. Millegipärast seda teemat väljatöötamiskavatsustes ei käsitleta. Kokkuvõttes märgime, et MTÜ Vandetõlkide Koda näeb lahendusena avalik-õigusliku vandetõlkide koja loomist, mis saaks avalike ülesannete ülevõtmise arvel JM-ilt rahastust. Vandetõlkide tulubaas kutsetegevusest ei ole piisav toimiva kutseühenduse rahastamiseks. Alternatiivse võimalusena näeme ka vandetõlkide ja kohtutõlkide ühise kutseorganisatsiooni loomist, kus mõlemad osapooled tegelevad siiski oma valdkonnaga ja keskenduvad tõlgete kvaliteedi parandamisele ja valdkondade arengule. Lõpetuseks märgime MTÜle Vandetõlkide Koda jääb selgusetuks soov koostada uus vandetõlkide seaduse eelnõu olukorras, kui kogu seadus pole isegi jõustunud ja kehtiva seaduse koostamise aluseks olnud asjaolud pole oluliselt muutunud. Soovime siiski tegevvandetõlkide ja valdkonnaga kursis olevate inimestena olla informeeritud ja osaleda seaduseelnõu koostamises. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Järve MTÜ Vandetõlkide Koda esimees