Maarja Maranik
Teie 22.01.2026
[email protected]
Meie 11.03.2026 nr 20-1/564
Vastus pöördumisele
Lugupeetud proua Maranik
Pöördusite Justiits- ja Digiministeeriumi poole palvega saada ministeeriumi õiguslik hinnang Põhja-
Pärnumaa Vallavolikogu otsuse ja kehtiva Kaisma valla üldplaneeringu kooskõla kohta seoses
Rinnaku III kruusakarjääri keskkonnaloa taotlusega ning kohaliku omavalitsuse varasema praktika
järjepidevusega. Nimelt võttis Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.01.2026 vastu otsuse, millega anti
arvamus Rinnaku III kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta. Menetluses käsitletakse
kavandatavat tegevust olemasoleva kaevanduse laiendusena (laiendus ca 0,84 ha). Kehtivas Kaisma
valla üldplaneeringus on kirjas aga, et „uute kaevanduste avamine ja olemasolevate kaevanduste
laiendamine toimub ainult detailplaneeringute alusel ning on läbi viidud keskkonnamõju hindamine“.
Täname Teid pöördumise eest. Informatsioon kohalike omavalitsusüksuste tegevuse kohta on meile
oluline.
Esmalt selgitame, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja
Digiministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle.
Selgitame esmalt, et ministeeriumi poolt teostatava järelevalve eelduseks on VVS § 75 3 lõikest 4
tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Mõlemad
eeldused peavad olema täidetud samaaegselt. Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusse kuulub
järelevalve vaid haldusaktide, mitte kohaliku omavalitsuse toimingute ega üldise tegevusetuse üle.
Ministeerium saab oma pädevuse piires teha kohalikule omavalitsusele ettepaneku vaid haldusakti
andmise, mitte toimingu(te) tegemise kohta. Haldusakti puhul on oluline sisuline pool ja see milliselt
on see piiritletud (sh adressaat). Teisisõnu peab olema selge see, kellele ja millise sisuga haldusakti
andmisest on kohalik omavalitsus õigusvastaselt keeldunud.
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu võttis 21.01.2026 vastu otsuse, millega anti arvamus Rinnaku III
kruusakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta nii, et nimetatud otsuse menetlemisel ei esitatud
detailplaneeringut ega keskkonnamõju hindamise tulemusi. Seejuures väidate, et otsuse eelnõus ja
seletuskirjas ei olnud sisulist käsitlust, miks üldplaneeringus sätestatud nõudeid selles juhtumis ei
kohaldata või miks nendest saab mööda minna. Justiits- ja Digiministeerium tutvus Põhja-Pärnumaa
Vallavolikogu 21.01.2026 istungi videosalvestisega kõnealuse otsuse vastuvõtmisel volikogu esimehe,
volikogu aseesimehe ning vallasekretäri täiendavate selgituste mõttes. Vallasekretär selgitas
täpsemalt, et tegemist on arvamuse andmisega olemasoleva kaevanduse laiendamiseks (mh väga
väikeses ulatuses). Ühtlasi selgitas ta, et tegemist on volikogu kaalutlusotsusega. Teie poolt taotluses
viidatud otsuse (volikogu 15.03.2023 otsus nr 17), milles seati tingimus, et keskkonnaloa saamiseks
on vaja koostada ning algatada detailplaneering, oli tegemist taotlusega loa saamiseks uue
kaevanduse avamiseks. Viidatud otsuses (volikogu 15.03.2023 otsus nr 17) on volikogu selgitanud, et
kaevandamistegevus Rinnaku III liivakarjääris toonuks edaspidi kaasa ümbruskonna elanikele
elutingimuste halvenemise ning kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu, mistõttu pidas volikogu
toona vajalikuks enne keskkonnaloa väljastamist nõuda taotlejalt detailplaneeringu koostamist koos
keskkonnamõju hindamisega.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Volikogu poolt kõnealuse keskkonnaloa taotlusega seonduva arvamuse andmise otsustamisel jäeti
arvestamata kehtivas üldplaneeringus sätestatud tingimus. Justiits- ja Digiministeerium pöördus ka
Keskkonnaameti poole seoses Rinnaku III kruusakarjääri keskkonnaloa menetlusega ning saime
järgnevad selgitused. Nimelt teostab keskkonnaloa taotluste menetlemisel ka Keskkonnaamet
strateegiliste dokumentide (sh vastavust planeeringutele) kooskõla loa andmisega. Keskkonnamõju
hindamise osas otsustab Keskkonnaamet hindamise läbiviimise algatamise või algatamata jätmise
eelhinnangu menetluses. Seega annab lõpliku nõusoleku keskkonnaloa menetluses just
Keskkonnaamet ning volikogu arvamus antud juhul siduv ei ole. Kuna Keskkonnaamet on
üldplaneeringus sätestatud tingimusest teadlik ning saab sellega keskkonnaloa taotluse lahendamise
arvestada, ei kahjusta volikogu arvamuses üldplaneeringu tingimusele viitamata jätmine praegusel
juhul avalikku huvi.
Siinkohal peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et käesoleval ajal on Põhja-Pärnumaa vallas
algatatud uus üldplaneering, millele viidati ka volikogu 21.01.2026 istungil. Nimetatud üldplaneeringus
puudub nõue olemasolevate kaevanduste laiendamisel detailplaneeringu koostamiseks koos läbi
viidud keskkonnamõju hindamisega. Riigikohtu halduskolleegium on oma 22.06.2023 otsuse nr 3-20-
2273 punktis 17 märkinud, et „koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu
kehtestamisel järgida kui õigusakti. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu
kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema
astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega,
vaid kõigi oluliste asjaoludega.“. Kehtiv üldplaneering on volikogule sellegipoolest siduv.
Eeltoodu kokkuvõtteks peame vajalikuks selgitada järgnevat. Kohalikul omavalitsusel on põhiseaduse
§-st 154 tulenev enesekorraldusõigus. Seega on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogul võimalik iseseisvalt
jõuda selleni, kuidas tagada edaspidi vastuvõetavate otsuste õiguspärasus. Seejuures on õigused ja
kohustused ka volikogu liikmetel endil ning juhul, kui volikogu liige ei nõustu volikogus poolthäälte
enamusega vastu võetud otsustustega, tuleb oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt
KOKS-is sätestatud võimalustest, sh võimalusest esitada eelnõusid.
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.02.2020 määruse nr 7 „Põhja-Pärnumaa valla põhimäärus“ § 55
lõike 1 kohaselt on volikogul õigus algatada volikogu õigusakte. KOKS § 7 kohaselt kuuluvad volikogu
õigusaktide hulka volikogu määrused ja otsused. Seega on volikogu liikmel õigus ise algatada eelnõu
näiteks tema arvates ebaõige otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures märgime ka, et volikogu
liikme hääletamisõigus on kui võimu teostamise keskne akt. Volikogu liikmel on võimalus anda oma
poolt- või vastuhääl või jääda erapooletuks. Ka on võimalik jätta hääletamata. Küll aga peab arvestama
sellega, et poolthäälte enamuse puhul lähevad arvesse vaid poolt- ja vastuhääled.
Omavalitsuse sisesuhete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamine valdkonna eriseaduses ettenähtud
võimaluste kaudu aitab kaasa volikogu liikmete vastutuse tunnetamisele ning oma rolli
teadvustamisele kohaliku omavalitsuse kui terviku toimimises.
Kuigi ministeerium Teie pöördumise alusel haldusjärelevalvemenetlust ei algata, loodame
sellegipoolest, et eelnevad selgitused olid Teile informatiivsed ning abiks edasiste tegevuste
planeerimisel. Saadame käesoleva kirja teadmiseks ka Keskkonnaametile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Victoria Tamme
nõunik
Victoria Tamme 53523094
[email protected]
2