Siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ muutmine

Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 24.10.2025 nr 1-6/3287-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" muutmise eelnõu. Käskkirjaga on kehtestatud Sisejulgeolekufondi meetme „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine" toetuse andmise tingimused. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht Lisa 4. Ministri käskkirja eelnõu muudatusetega Ülle Leht [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ punktiga 11.1 ja lähtudes Päästeameti 25. augusti 2025. a kirjast nr 6.3-1/79 ning Politsei- ja Piirvalveameti 1. oktoobri 2025. a kirjast nr 1.13-2.14/683-1 Muudan siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.4 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punkti 2.2.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood. 01.12.2022 – 01.07.2027“. 3. Muudan käskkirja punkti 2.3. „Võrguskänneri uuendamine“ punkte 2.3.1-2.3.3. ja sõnastan need järgmiselt: „2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Eesmärk on hankida võrguskänner, mida kasutab Politsei- ja Piirivalveamet inimelude päästmiseks ning raskete peitkuritegude (sh organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiohtude) avastamiseks ja tõkestamiseks. Vajadusel abistatakse ka partnerasutusi. Lisaks seadmete soetamisele hõlmab projekt nende ülalpidamist. Sealhulgas vajalikke tarkvara-arendusi ja regulaarseid uuendusi, et tagada süsteemide töökindlus ja ajakohasus projekti elluviimise aja jooksul. 2.3.2. Projekti sihtrühm Seadmed (võrguskännerid ja nende käitamiseks vajalikud lisaseadmed) soetatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kuid projekti tulemusena paraneb laiemalt Eesti Vabariigi territooriumil viibivate isikute turvalisus ning suureneb kriitiliste olukordade avastamise ja ennetamise tehniline võimekus. 2.3.3. Projekti tulemus Politsei- ja Piirivalveametis on kasutusel uuendatud võrguskännerid koos vajalike lisaseadmete ning tarkvaraliste arenduste ja uuendustega. Suureneb Politsei- ja  Piirivalveameti tehniline võimekus nii igapäevases tööprotsessis kui ka kriitiliste sündmuste puhul, paraneb reageerimiskiirus ning andmete kogumise ja analüüsi täpsus.“. 4. Muudan käskkirja punktis 5 toodud projektide eelarveid järgmiselt: Projekt ISF toetus Riiklik Kokku Kaudsete (75% ) EUR kaasfinantseering EUR kulude määr (25%) EUR (% otsestest kuludest) Pommiülikondade hankimine 0% 522 691 174 231 696 922 Pommirobotite hankimine 0% 2 137 500 712 500 2 850 000 Võrguskänneri uuendamine 0,1% 1 875 000 625 000 2 500 000 Professionaalse lähimaa 1,2% 1 425 000 475 000 1 900 000 seirevõimekuse loomine Kohtuekspertiisi laboriseadmete 0% soetamine 525 000 175 000 700 000 Kiirgusohust varajase hoiatamise 0% 300 000 100 000 400 000 süsteemi ajakohastamine Kokku 6 785 191 2 261 731 9 046 922 5. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“ 6. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud). Lisad: Seletuskiri Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht  Lisa 2 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 1-3/16 kinnitatud Sisejulgeolekufondi meetme "Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikk use suurendamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõuga muudetakse TAT ühe tegevuse abikõlblikkuse perioodi ja täpsustatakse tegevusi, kusjuures eesmärgid jäävad samaks. Eelnõule kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskir jas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Sisejulgeolekufondi projekti „Pommirobotite hankimine“ elluviija Päästeameti palvel1 pikendame projekti elluviimise aega 1,5 aasta võrra. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamine võimaldab Päästeametil eraldatud toetust kasutada pikema ajaperioodi vältel ja läbi viia uus hange, kuna esimese hanke tulemusel tarniti mittesobivad seadmed. Politsei- ja Piirivalveameti palvel2 täpsustatakse projekti „Võrguskänneri uuendamine “. Projekti algses kavandis oli ette nähtud võrguskänneri soetamine. Projekti elluviimise käigus on aga selgunud, et turvalisuse ja operatiivse reageerimisvõime tagamiseks on vajalik soetada mitu seadet, et katta erinevad geograafilised piirkonnad ning tagada töökindel varuvõimek us kriitilistes olukordades. Samuti vajab täpsustamist, et võrguskänneri mõiste tähendab käitlemist õhust. Projekti esialgsel koostamisel eeldati, et see on kõigile arusaadav ning et droonide kasutus on mõistesse juba sisse arvestatud. Kuna algses dokumendis ei olnud seda eraldi välja toodud, jäi aga droonide osa ametlikult kajastamata. Muudatusega lisatakse võrguskänner koos käitamiseks vajalike lisaseadmetega, et tagada seadmete tegelik rakendatavus ja töökindlus. Lisaks on projekti kestuse jooksul oluline tagada seadmete ühtlane töövõime, mis eeldab regulaarseid tarkvarauuendusi ja hooldustöid. Seetõttu on vajalik lisada projekti ka ülalpidamiskulud, mis hõlmavad nii tarkvara arendusi kui ka vajalikke uuendusi kogu projekti perioodi jooksul. Muudatused ei muuda projekti eesmärki, vaid täpsustavad ja laiendavad seda, et projekt vastaks paremini tegelikele operatiivsetele vajadustele ning looks kestvamat lisandväärtust turvalis use tagamisel. Muudetakse juba lõppenud projekti "Pommiülikondade hankimine" eelarvet vastavalt kasutatud eelarvele. Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja punkti 9.2 kohaselt järgivad elluviija ja partner ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja ja partneri kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas. 1 Päästeameti 25. augusti 2025. a kiri nr 6.3-1/79 Siseministeeriumile 2 Politsei- ja Piirivalveameti 1. oktoobri 2025. a kiri nr 1.13-2.14/683-1 Siseministeeriumile Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV Käskkirja mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, ja Kliimaministeeriumile.  KÄSKKIRI 27.01.2023 nr 1-3/16 Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.08.2029 Elluviijad Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Keskkonnaamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus: Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 3.4 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 3 „Toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu.“. TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad sekkumise liigi „seadmed“ alla. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia üheks sihiks on seatud „Kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Selle saavutamiseks tuleb teha investeeringuid seadmete soetamisse. TAT on seotud ka „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik - avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud“. TAT tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“ ja „Elukeskkonnaga rahulolu“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.3. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab järgmiste Siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 eesmärkide täitmisse: eesmärk 4.2 „Kiire ja asjatundlik abi“, alaeesmärk „Reageerimine õnnetustele ja ohtudele“; eesmärk 4.3. „Kindel sisejulgeolek“, alaeesmärk: „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“; eesmärk 4.5. „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“, alaeesmärk: „Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine“. TAT tegevused panustavad programmi „Siseturvalisus 2023-2026“ järgmiste võimekuste eesmärkide täitmisesse: 2.3.1. „Demineerimine“, 2.6.4. „Kriminalistika arendamine“. TAT on seotud valdkondliku arengukavaga „Riigikaitse Arengukava 2022-2031“ ja panustab eesmärgi „Sisekaitse erioperatsioonid“ täitmisesse. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. 2 (11)  TAT on seotud Päästeameti strateegiadokumendiga „Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“, mille kohaselt lõhkematerjali plahvatuses ei hukku inimesi ja lõhkematerjalidega seotud õnnetusi ei toimu. TAT on seotud valdkondliku arengukavaga „Kiirgusohutuse riiklik arengukava (KORAK) 2018-2027“ ja panustab eesmärgi nr 4 täitmisse: „Tagatud on valmisolek kiirgussündmuste ennetamiseks ja lahendamiseks“. TAT on seotud ka Justiitsministeeriumi programmi 2022-2025 eesmärkidega „Ennetada kuritegevust, tagada menetlusosaliste (kannatanute, kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust“ ja „Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike“. 2. Toetatavad projektid ja eesmärgid Meetmest toetatakse projekte, mis: – aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 3 täitmisesse; – on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; – on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; – on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. Pommiülikondade hankimine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Soetatakse demineerimistööks vajalikud rasked pommiülikonnad. Nende soetamine tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks demineerimistöödeks. Tänu erivarustusele suudavad demineerijad pakkuda kvaliteetsemat teenust ja vähendada riske enda ja teiste inimeste eludele. Vahetu plahvatusohu tõrjumisel on rasked pommiülikonnad peamised töövahendid. Uute pommiülikondade soetamine suurendab oluliselt pommi- ja plahvatusohu teenuse kvaliteeti tagades distantsilt plahvatusohtliku esemega töötades demineerija ohutuse. 2.1.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud pommiülikonnad. 2.1.3. Projekti sihtrühm Pommiülikonnad soetatakse Päästeametile, kuid kasu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kes tarbivad pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenust ja läbi selle saavad suurema turvatunde. Väheneb risk nende elule ja tervisele, mis võib tingitud olla 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 3 (11)  lõhkematerjali plahvatusohust. Kasu saavad ka teised ametkonnad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet), kes vajavad oma ülesannete täitmiseks Päästeametilt ametkondlikku toetust. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.12.2022 – 01.12.2024 2.1.5. Projekti elluviija Päästeamet 2.2. Pommirobotite hankimine 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Soetatakse demineerimistööks vajalikud suured pommirobotid. Nende soetamine tagab, et oleme Eestis paremini valmis kriisideks ja igapäevasteks demineerimistöödeks. Tänu erivarustusele suudavad demineerijad pakkuda kvaliteetsemat teenust ja vähendada riske enda ja teiste inimeste eludele. Vahetu plahvatusohu tõrjumisel on suured pommirobotid peamised töövahendid. Uute pommirobotite soetamine suurendab oluliselt pommi- ja plahvatusohu teenuse kvaliteeti tagades distantsilt plahvatusohtliku esemega töötades demineerija ohutuse. Lisaks on pommiroboteid võimalik kasutada erinevate teiste eluohtlike sündmuste lahendamiseks, kus võivad ohtu sattuda sündmusele reageerivate teenistujate elud. 2.2.2. Projekti sihtrühm Pommirobotid soetatakse Päästeametile, kuid kasu saavad kõik Eestis elavad inimesed, kes tarbivad pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenust ja läbi selle saavad suurema turvatunde. Väheneb risk nende elule ja tervisele, mis võib tingitud olla lõhkematerjali plahvatusohust. Kasu saavad ka teised ametkonnad (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Kaitsepolitseiamet), kes vajavad oma ülesannete täitmiseks Päästeametilt ametkondlikku toetust. 2.2.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on hangitud suured pommirobotid. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.12.2022 – 01.07.2027 2.2.5. Projekti elluviija Päästeamet 2.3. Võrguskänneri uuendamine 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Eesmärk on hankida võrguskänner, mida kasutab Politsei- ja Piirivalveamet inimelude päästmiseks ning raskete peitkuritegude (sh organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiohtude) avastamiseks ja tõkestamiseks. Vajadusel abistatakse ka partnerasutusi. Lisaks seadmete soetamisele hõlmab projekt nende ülalpidamist. Sealhulgas vajalikke tarkvara-arendusi ja regulaarseid uuendusi, et tagada süsteemide töökindlus ja ajakohasus projekti elluviimise aja jooksul. 2.3.2. Projekti sihtrühm Seadmed (võrguskännerid ja nende käitamiseks vajalikud lisaseadmed) soetatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kuid projekti tulemusena paraneb laiemalt Eesti Vabariigi territooriumil viibivate isikute turvalisus ning suureneb kriitiliste olukordade avastamise ja ennetamise tehniline võimekus. 4 (11) 2.3.3. Projekti tulemus Politsei- ja Piirivalveametis on kasutusel uuendatud võrguskännerid koos vajalike lisaseadmete ning tarkvaraliste arenduste ja uuendustega. Suureneb Politsei- ja Piirivalveameti tehniline võimekus nii igapäevases tööprotsessis kui ka kriitiliste sündmuste puhul, paraneb reageerimiskiirus ning andmete kogumise ja analüüsi täpsus. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.3.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 2.4. Professionaalse lähimaa seirevõimekuse loomine 2.4.1. Projekti eesmärk ja sisu Luuakse mehitamata õhusõidukitega lähimaa seirevõimekus nelja prefektuuri operatiivkeskustesse ja keskkriminaalpolitseis. Professionaalse võimekuse loomine võimaldab politseil operatiivsemalt reageerida ohtudele. Loodav võimekus ja soetatavad seadmed toetavad politsei võimekust tõhustada koostööd Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Samuti suureneb võimekus avastada ohte avalikus ruumis ja ennetada kuritegevustest või terrorismist tingituid ohte. 2.4.2. Projekti sihtrühm Politsei- ja Piirivalveamet 2.4.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on võimalik laialdasema õhutoetuse kaudu ennetada ohtu ning osutada kiiremat abi kõrgendatud ja vahetu ohuga sündmustele reageerimiseks. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.4.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 2.5. Kohtuekspertiisi laboriseadmete soetamine 2.5.1. Projekti eesmärk ja sisu Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi võimekuse suurendamine raske ja organiseeritud ning terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel. Hangitakse seadmed lõhkeainete ja pürotehniliste segude avastamiseks ja koostisainete tuvastamiseks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute identifitseerimiseks biomeetriliste tunnuste kaudu. 2.5.2. Projekti sihtrühm Seadmed soetatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Kasu saavad ekspertiise tegevad kohtueksperdid ning kuritegusid uurivad politsei-menetlejad ja prokurörid. 2.5.3. Projekti tulemus Hangitud kohtuekspertiisi seadmed, mille tulemusena kasvab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi võimekus plahvatuste uurimisel lõhkeainete ja pürotehniliste segude avastamiseks ja koostisainete tuvastamiseks, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tuvastamiseks ning kuriteo toimepannud isikute identifitseerimiseks biomeetriliste 5 (11)  tunnuste kaudu. See tagab uurimisasutuste parema võimekuse raske ja organiseeritud ning terrorismiga seotud kuritegude menetlemisel ja nende avastamisel. 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2022 – 31.12.2023 2.5.5. Projekti elluviija Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 2.6. Kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi ajakohastamine 2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk Seadmete soetamine varajase hoiatamise võrgustiku jaoks (kiirgusolukorra jälgimiseks keskkonnas, kiirgusandmete analüüsiks laboris) – vananenud seademete väljavahetamine, võrgustiku tihendamine ja kiirgusolukorra hindamise võimekuse parandamine. 2.6.2. Projekti sihtgrupp Keskkonnaamet 2.6.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevust tulemusena tagatakse kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi jätkuv toimimine ning kiirgusohust võimalikult varajane teadasaamine ja ohuolukorra hindamiseks vajalikud sisendid, mille lõpliku tulemusena tagatakse turvaline elukeskkond kõigile inimestele. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2025 – 31.12.2028 2.6.5. Projekti elluviija Keskkonnaamet 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood Näitaja Sihttase 2024 Sihttase Selgitav teave ja nimetus mõõtühik 2029 Pommiülikondade O.3.3 Ostetud arv 8 8 Seadmed on hankimine seadmete arv materiaalne vara, Pommirobotite O.3.3 Ostetud arv 3 3 millele antakse hankimine seadmete arv inventarinumber. Võrguskänneri O.3.3 Ostetud arv 0 1 See näitaja ei hõlma uuendamine seadmete arv immateriaalset vara. See näitaja hõlmab Professionaalse lähimaa O.3.3 Ostetud arv 4 4 ka renditud või seirevõimekuse loomine seadmete arv liisitud seadmeid. Kohtuekspertiisi O.3.3 Ostetud arv 5 5 laboriseadmete soetamine seadmete arv 6 (11) Kiirgusohust varajase O.3.3 Ostetud arv 0 3 hoiatamise süsteemi seadmete arv ajakohastamine 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus (75% ) Riiklik Kokku Kaudsete EUR kaasfinantseering EUR kulude määr (25%) EUR (% otsestest kuludest) Pommiülikondade hankimine 0% 522 691 174 231 696 922 Pommirobotite hankimine 0% 2 137 500 712 500 2 850 000 Võrguskänneri uuendamine 0,1% 1 875 000 625 000 2 500 000 Professionaalse lähimaa 1,2% 1 425 000 475 000 1 900 000 seirevõimekuse loomine Kohtuekspertiisi laboriseadmete 0% soetamine 525 000 175 000 700 000 Kiirgusohust varajase hoiatamise 0% 300 000 100 000 400 000 süsteemi ajakohastamine Kokku 6 785 191 2 261 731 9 046 922 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. seadmete ja nende varuosade ost; 7.5.3. seadmete paigaldamise ja seadistamise kulu; 7.5.4. seadmete tarnimisega seotud tolliformaalsuste ja strateegilise kauba vormistamise kulud; 7 (11) 7.5.5. seadmete varakindlustus ja vastutuskindlustus projekti abikõlblikkuse perioodil; 7.5.6. seadmete kasutamise koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu) ning õppevisiitide, messide külastamise ja seminaridel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel koolitustel, messidel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 30 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.5.7. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide, kasutusjuhendite tõlkekulu); 7.5.8. avalikustamiskulu (sh vajalike märgiste tellimine); 7.5.9. professionaalse lähimaa seirevõimekuse loomise projektis olemasolevate sõidukite kohandamine mehitamata õhusõidukite opereerimiseks. 7.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu eesmärkide täitmiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8 (11) 9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel: 9.3.1.1.projekti kirjelduse; 9.3.1.2.projekti tegevuskava ja eelarve. Elluviijal on õigus muuta tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub detailne kirjeldus. 9.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.3. esitama projekti maksete prognoosi SiMi väljatöötatud vormil iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks alates TATi kinnitamisest; 9.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.5. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 9.3.6. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.6.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.6.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.7. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija peab säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 9 (11) 10.5. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud 10 (11)  või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 11 (11) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1170 - Siseministri 27. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/16 „Seadmete soetamise kaudu siseturvalisuse valdkonna suutlikkuse suurendamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5ba4c316-abf4-4156-a9c3-82e44a48b93e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5ba4c316-abf4-4156-a9c3-82e44a48b93e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main