VALGA VALLAVOLIKOGU
Erkki Keldo
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 21.3-2/20
Eesti asustuse arengu suunamine
Valga linna vaatest
Austatud Erkki Keldo
Alates 2025 kevad-suvisest perioodist on koostatava üleriigilise planeeringu valguses arutletud
teemade üle, millised on 10 tugevat linnapiirkonda ja kuidas suunata üleriigilise planeeringuga
Eesti asustust ning asularuumi. Teema üle diskuteerimise algtõuke andis üleriigilise planeeringu
„Eesti 2050“ koostamiseks valminud alusuuring „Üleriigilise planeeringu asustuse
arengustsenaariumide koonduuring“ (edaspidi alusuuring).
Alusuuringus visualiseeritud Eesti asustuse struktuuri kaart on olnud meile ehmatav ja tekitanud
küsimusi ja arutelusid: „Miks jälle Valga?“, „Miks jälle ainult kümme linna?“. Alles 22.07.2025
otsusega lõpetas Eesti Vabariigi Valitsus Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise kui
üheteistkümnenda ja teiste muinsuskaitsealadega võrreldes vähem riikliku kaitse üldistele
kriteeriumitele vastava ajaloolise linnasüdame. Nüüd ei ole Valga linn arvatud ka kümne
vedurlinna hulka. Valga linna staatus alusuuringus on taandatud väikelinna staatusesse teiste
väikelinnade ja alevikega.
Alusuuringu koostamise eesmärk on anda tõenduspõhine alus üleriigilise planeeringus
määratletavatele asustuse ruumilise arengu põhimõtetele ja Eesti asustussüsteemi edasist arengut
suunavate strateegiliste valikute tegemisele.
Olles tutvunud alusuuringuga, soovime välja tuua, et alusuuringus on tuginetud Valga linna
tänasele olukorrale, kuid kajastamist ei leia piirkondlik jõupingutuste määr, strateegilised ja
poliitilised otsused, mis on tehtud ja tegemisel, et peatada jätkuvat pealinnastumist ja suunata
Valga linna ja selle tagamaa elanike arvu vähenemist pidurdumise suunas. Oleme kohapeal
tunnetamas, et meie pingutused kahanemise tingimustega kohanemisel on pööramas piirkonna
arengut ja kohamainet. Kohaliku omavalitsuse investeeringud avalikku ruumi, avalikesse
hoonetesse ja taristusse on elavdanud erasektori investeeringuid. Jätkates avaliku ruumi ja
avalike hoonete kaasajastamist, oleme suutnud teha ja ka ette valmistanud uusi investeeringuid
ettevõtluskeskkonna parandamisse, et kasvatada investorite huvi Valga ja selle tagamaa vastu.
Kesk tn 11 766 9900 ak EE491010202000577004
68203 Valga
[email protected] SEB Pank AS
rg-kood 77000507 www.valga.ee
2
Leiame, et Valga linna ja selle tagamaa areng on võrreldes teiste piirkondlike keskustega olnud
aeglasem, kuid meie arengukõver ei ole vaibumas. Kui jätta nüüd strateegilisi valikuid tehes
Valga linn välja vedurlinnade hulgast, siis näeme ohuna piirkonna maine langust ja elanike
hulgas uhkustunde vähenemist – riik kaugeneb taas Valgast ja riiklikku huvi selle piirkonna
vastu ei ole.
Valga linn pole pelgalt üks väikelinn teiste väikelinnade ja alevike seas. Valga linnal on Eesti
asustusstruktuuris oluline roll. Valga linn on raudteelinn. Valga linn on lõunavärav Euroopasse.
Valga linna teeb omapäraseks kaksiklinna staatus koos Valka linnaga (Läti Vabariik).
Meie soov käesoleva kirjaga on algatada arutelu Valga linna kui maakonnakeskuse ja
piirkondliku linna rolli üle Eesti asustuse struktuuris. Üleriigilise planeeringu ruumilise arengu
põhimõtted, suunised ja suundumised aastani 2050 peaksid olema strateegiliselt tulevikku
vaatavad ning asustuse arengu otsused seotuna teiste üleriigilise planeeringu teemadega peaksid
tagama ka Valga linna, sh Valga valla elanikele kvaliteetse elukeskkonna. Avaldame soovi
Teiega sel teemal kohtuda, et saaksime oma eelpoolnimetatud arvamuspunke selgitada. Samuti
arutleda võimaluste ja toetusmeetmete üle, mis toetaksid Eesti lõunaääre arengut ning aitaks
vähendada pealinnastumist Eestis, sest ka alusuuring näitab, et oluline osa meie noortest elaks
hea meelega erinevates elukeskkondades üle Eesti, see omakorda tugevdab kogukondi ja annab
positiivse mõju Eesti julgeolekule.
Loodame, et leiate võimaluse meiega kohtumiseks, et kaasatult jõuda lahenduseni, mis
üleriigilises planeeringus seab asustuse ruumilise arengu põhimõtteid ja Eesti asustussüsteemi
edasist arengu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Lauri Drubinš
esimees