Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Meie: 30.10.2025 nr 2-5/57_2025 Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud Erkki Keldo Esitasite Eelnõude Infosüsteemi kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Võrdse kohtlemise seaduse § 15 lg 1 kohaselt on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik sõltumatu ja erapooletu asjatundja, kes tegutseb iseseisvalt. Sama seaduse § 16 p 4, 5 ja 6 sätestavad voliniku pädevuse seaduste, eelnõude ja õigusaktide täiendamise kohta ning p 9 üldise edendamise kohustuse. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lg 2 kohaselt peab riiklikke poliitikaid planeerides, ellu viies ja hinnates arvestama, kuidas rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärk lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Olen nõus, et varajane eakohane töökogemus võib olla noorele heaks ettevalmistuseks tööellu siirdumisel ning anda võimaluse isiklikuks sissetulekuks. Samas näen muudatustes mitmeid ohukohti ning seletuskirjas mõjuanalüüside pinnapealsust. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks töölepingu seaduse § 56, mis lühendaks alaealise põhipuhkuse 35lt kalendripäevalt 28le kalendripäevale. Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib 1 kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes seletuskirja andmetel moodustavad noorte töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab ületöötamise ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine. Seletuskirjas puudub vastav mõjuanalüüs. Teen ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust vähemalt kuni 16. eluaastani. Teine problemaatiline muudatus puudutab Tööinspektsiooni loa tähtaegade lühendamist kümnelt tööpäevalt ühele. See tähendab, et edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida ühe tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, et alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja et alaealine soovib tööd teha. Aja lühendamine kümnekordselt tekitades Tööinspektsioonile suurema töökoormuse võib vähendada riigi suutlikkust kontrollida, kas töötingimused on noore tervise ja ohutuse seisukohalt sobivad. Järelevalve nõrgenemine võib võimaldada muuhulgas soolist ahistamist või väärkohtlemist tööandjapoolse järelevalve puudumise tõttu. Teen ettepaneku säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-päevane periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning luua täiendavaid kohustusi tööandjatele ohutu töökeskkonna tagamiseks alaealistele. Sellisteks meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle võtmisel kohustus koolitada noori oma õigustest tööelus, sealhulgas diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja sellele reageerimisest. Kolmas muudatus puudutab alkohoolse joogi valmistamise ja müügi lubamist alates 16. eluaastast (alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudatus). Tegemist on käesoleva sügise jooksul juba teise plaanitava muudatusega, millega lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga. Arvestades, et alaealised on haavatav grupp, kelle heaolu eest peab ühiskond seisma, kelle väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja kujunemas ning kelle keha, sealhulgas aju on alles arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab Vabariigi Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle grupi kokkupuudet alkoholiga soodustada. Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste haavatavust on mõistlik neil töökogemuse omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii lähedalt kokku alkoholi valmistamise ja müügiks pakkumisega. Samuti teen 2 ettepaneku lisada seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest ilma sanktsioonideta. Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul olnud põhjust esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus oleks läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs ning seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi vastavad andmed selliste erisuste kohta on 7-17-aastaste laste ja noorte kohta välja toodud. Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga võimaldatavat paindlikkust tööandjatele, kuid ei käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega piirkondlikule ebavõrdsusele. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused soodustavad pigem madalapalgalisi ja ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid võimalusi. Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § 47 lõige 5 muudatus on proportsionaalne soovitud eesmärgi ja võimalike ohtude loomisega alaealistele. Samuti teen ettepaneku seletuskirja mõjuanalüüse täiendada ning kaaluda täiendavaid riiklikke mehhanisme, mis tagaksid noortele töökogemuse kasvavates tulevikusektorites. Lugupidamisega, Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Saatja: [email protected] Saaja: "info - MKM" <[email protected]> Teema: [Webdesktop: ] Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse EN Kuupäev: 2025-10-30 16:40 Lugupeetud Erkki Keldo, Saadan arvamuse töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega, Christian Veske Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik