Saatja: Johann Vootele Mäevere - MKM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=E662C8B7F4F847CB89F70EA3CA03E3EA-62079CC1-9E>
Saaja: '
[email protected]', '
[email protected]', Maria-Helena Rahumets - MKM, Eva Põldis - MKM
Teema: Tagasiside Abipolitseiniku seaduse ja seotud määruse eelnõule
Lugupeetud eelnõu koostajad
Täname võimaluse eest tutvuda Abipolitseiniku seaduse ja sellega seotud määruse eelnõudega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab eelnõu üksikute märkuste/tähelepanekutega. Kuivõrd kommentaare ei ole palju ning on pigem lihtsamat laadi, edastame need alljärgnevalt:
1. Abipolitseiniku tasustamata puhkuse etteteatamise tähtaeg (EN § 43 lg 2)
Eelnõus viidatakse, et tasustamata puhkusest tuleb tööandjat teavitada „mõistliku aja“ jooksul. Seletuskirjas on täpsustatud, et see võib olenevalt olukorrast tähendada pigem tunde kui päevi. Saame selle eesmärgist hästi aru, eriti olukordades, kus abipolitseiniku panus võib olla ajakriitiline (nt inimelude päästmine, katastroofi tagajärgede likvideerimine, massilised korratused jne).
Tööandjate vaatest ei tundu aga mõistlik, et väga lühike etteteatamise võimalus laieneks ka koolitustel või väljaõppes osalemiseks, mis üldjuhul on ette planeeritud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kaaluda täpsema etteteatamistähtaja sätestamist just koolituste kontekstis, näiteks põhipuhkuse puhul standardne 14 kalendripäeva, või kaaluda tervikuna TLS § 59 lg-le 6 analoogset sõnastust:
„…14 kalendripäeva enne väljaõppele või ülesande täitmisele asumise aega, välja arvatud juhul, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.“
Selline lahendus väldiks olukordi, kus tööandja töökorraldus saab ootamatult häiritud, kuigi töötajal oleks olnud võimalik puhkuse vajadust pikemalt planeerida.
2. Hüvitise arvutamise alus ja palga tõendamine (EN § 43 lg 3)
Seletuskirja kohaselt võetakse hüvitise arvutamise aluseks abipolitseiniku palk tööandja juures, kuid ei ole selgitatud, kuidas abipolitseinik peab oma palka tõendama. Soovitame seletuskirja lisada juhise või näited, milline dokument on tõendamiseks piisav (nt viimase kolme kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu andmed Maksu- ja Tolliameti registrist või tööandja tõend). See tagaks õigusliku selguse ja ühtse rakenduse.
3. Määruse § 7 lg 3 p 2
Hetkel ei ole päris selge, mida mõeldakse töö- ja puhkeaja režiimi häirete all. Palume kaaluda täpsustamist (nt ebaregulaarne tööaeg, öötöö, pikkades vahetustes töötamine), et vältida võimalikke erinevaid tõlgendusi.
4. Tervisekontrolli läbiviija
Eelnõu kohaselt teeb abipolitseiniku tervisekontrolli töötervishoiuarst või perearst. Samas on määruse „Abipolitseiniku tegevuse eeskiri“ kavandis viidatud kohati vaid töötervishoiuarstile (nt määruse § 8 lg 3). Palun kaaluge ühtlustamist.
5. Määruse § 7 lg 3 p 7
Määruse § 7 lg 3 p 7 on sõnastatud järgmiselt: “7) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht;“. Kuna ka teised loetelus olevad punktid viitavad erinevatele ohuteguritele, siis tekib küsimus, milliseid ohutegureid on silmas peetud nimetatud punktiga. Punkti sõnastust tuleks täpsustada või edaspidi määruse seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutada.
6. Määruse § 9
Määruse § 9 lg 2 kohaselt sõlmib PPA töötervishoiuteenuse osutajaga lepingu. Kuidas on aga kavandatud teenuse eest tasumine, kui teenuse osutajaks on perearst?
7. Määruse § 11 lg 3
Määruse § 11 lg 3 viitab, et terviseuuringud tehakse muu hulgas lähtuvalt töökeskkonna riskianalüüsist. See põhimõte on väga tervitatav, kuid tekitab küsimuse, kas ja kuidas saab töökeskkonna riskianalüüsiga tutvuda inimese perearst, kui tema viib läbi tervisekontrolli.
Kokkuvõttes peame eelnõu suunda igati õigeks ning hindame teie tööd abipolitseinike süsteemi arendamisel. Andke julgelt märku, kui peaks tekkima lisaküsimusi.
Parimate soovidega
Johann Vootele Mäevere
nõunik
Töösuhete ja töökeskkonna osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 5378 5158
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.mkm.ee <https://www.mkm.ee> | Suur-Ameerika 1, Tallinn