Eesti Ametiühingute Keskliit
Inimväärse elu nimel!
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 08.10.2025 nr 2-2/3506-1
[email protected] Meie 28.10.2025 nr 1-12/54
Töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud minister
Täname kaasamise ja arvamuse avaldamise võimaluse eest.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS § 7 lõikega 42. Täienduse kohaselt võib pereettevõttes 7–17-
aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas.
Paragrahvi 7 täiendus tekitab küsimusi. On arusaamatu, mis on pereettevõte. Seadust lugedes peaks aru
saama, millist ettevõtet loetakse pereettevõtteks. Paraku on selgitus ainult eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirja järgi tuleb tööandjana mõista töölevõetava alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid,
vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat, samuti alaealise lapse eestkostjat. Leiame, et
pereettevõttesse kuuluvate isikute ring on liialt lai. Samas ei hõlma see isikuid, kes ka tegelikult võivad ühise
pere moodustada (näiteks kärgpere).
Ka pereettevõttes töötamiseks tuleks saada Tööinspektsioonilt nõusolek. Jääb arusaamatatuks, mille alusel
Tööinspektsioon hindab, kas tegemist on pereettevõttega.
Direktiivi 94/33 järgi vähemalt 13-aastased ei tohiks töötada muudes valdkondades kui kultuuri-, kunsti-,
spordi- või reklaamitegevuse alal. Eelnõu järgi võib aga pereettevõttes teha kergeid töid igas tegevus-
valdkonnas. Saab järeldada, et eelnõu ei ole direktiiviga kooskõlas.
Pereettevõttes töötamine ehk oma vanemate abistamine on igati normaalne tegevus, kuid selleks ei peaks
perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke töölepinguid ja töötamist kajastama töötamise registris. TsÜS § 8 lg 2
kohaselt alla 18 aastasel on piiratud teovõime. Seega lapsevanem lapse seadusliku esindajana peaks
kaitsma alaealise huve lepingu sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja pöörduda töövaidlusorganisse.
Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem) sõlmiks lapsega
osalise ajaga töölepingu. Lapsevanem tööandjana peaks lepingu sõlmimisel kokku leppima lapsele
makstava töötasu, tööülesanded, konkreetse palgapäeva jms. Lapsevanem tööandjana peaks täitma kõiki
tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga kuu palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama ohutud
töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, pidama tööajaarvestust, töökohustuste
rikkumisel juhtima tähelepanu rikkumisele hoiatamisega, vajadusel esitama kirjaliku ülesütlemisavalduse,
tegema kandeid töötamise registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut
rikutakse – nt ei maksta kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu tema eest on sõlminud sama isik, kes omab
pereettevõtet. Seega jäävad lapse õigused kaitsmata.
Jääme oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö reguleerimiseks oma peres.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TLS § 8 lõiget 2. Muudatuse kohaselt võiks alaealine töötada
suvevaheajal 2 kuud, 5 kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja 10 kalendripäeva kahe nädala
pikkusel koolivaheajal.
Eesti Ametiühingute Keskliit │ Laulupeo 24, 10128, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail:
[email protected] │ www.eakl.ee
Koolis käiva alaealise peamiseks ülesandeks on hariduse omandamine. Samas on hea, kui alaealine saab
töötamise kogemuse varakult. Peame mõistlikuks lahendust, mille kohaselt alaealine saab töötada kaks
kuud suvevaheajal. Lühikeste vaheaegade korral peaks saama ka puhata ja seega, kui töötada sisuliselt
koolivaheajal kõikidel tööpäevadel, siis muudeks tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame, et õigus töötada
ei tohiks olla pikem kui pool koolivaheaja kestusest.
Eelnõu § 1 p 4 asendatakse TLS § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „ühe“. Lühendatakase Tööinspektsiooni
poolt nõusoleku andmise tähtaega.
Alaealine ei peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile
peab jääma aega, et hinnata töö sobivust alaealisele. EAKL ei ole vastu 10-päevase tähtaja lühendamisele,
kuid üks päev on meie hinnangul liialt lühike aeg veendumaks, et konkreetne töö on lapsele ohutu.
Ühepäevane tähtaeg võib praktikas vähendada tegeliku järelevalve tõhusust ja muuta nõusoleku
formaalseks. Kümnepäevast tähtaega võiks vähendada 5 päevani.
Eelnõu § 1 p 5 tunnistab TLS § 56 kehtetuks. Eelnõu kaotab alaealise töötaja pikendatud põhipuhkuse
erisuse.
Väga paljud 16–17-aastased alaealised töötavad kogu kalendriaasta jooksul. Alaealistele pikema
põhipuhkuse andmise põhjuseks on nende suurem vajadus puhkuse järele, võttes arvesse nende arengulisi
eripärasid ja piiranguid töökeskkonnas. Pikema põhipuhkuse näol on tegemist täiendava kaitsemeetmega
noore töötaja taastumisaja pikendamiseks. Koolis käivatele alaealistele on oluline, et töö ja õppimine oleks
tasakaalus ning kindlasti vajavad nad pikemat põhipuhkust lisaks tervise kaitsmisele ka hariduse
omandamiseks. Eeltoodud põhjustel leiame, et 35-päevase puhkuse lühendamine ei ole vajalik.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse alkoholiseaduse § 47 lõige 5 ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud juhul, kui:
1) tegu on alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil ja on tagatud, et
alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga;
2) töö on seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise või müügiga käesoleva seaduse § 3
lõike 1 punktide 1 ja 5 tähenduses ning alaealine on vähemalt 16-aastane.“.
Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt võiks näiteks 16-aastane alaealine töötada alkoholi valmistavas
ettevõttes või alkoholi müüvas toitlustusasutuses. Ei ole ka välistatud alaealise üksi töötamine töökohas,
kus alaealine peaks lisaks muudele ülesannetele ka serveerima alkoholi seda tarbivatele klientidele. Seega
eelnõu ei hoia ära alkoholi tõttu tekkivaid võimalikke ebaturvalisi olukordi, näiteks nagu ebakaines olekus
klientide teenindamine.
Alaealiste poolt tehtav töö ei peaks olema seotud alkoholiga. Erandjuhul võiks alaealise töö olla seotud
üksnes avamata pakendis alkoholiga. Praegu kehtiv alkoholiseaduse § 47 lg 5 lubab alaealist rakendada
alkoholi käitlemisega seotud töödel ainult juhul, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata
pakendis alkoholiga, näiteks ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil. Leiame, et
eeltoodud alkoholiseaduse säte annab piisavad piirid alaealistele tööülesannete täitmise käigus alkoholiga
kokku puutumiseks ning ei ole vajadust kehtiva alkoholiseaduse § 47 lõike 5 muutmiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Vask
EAKLi esimees