Versioon 21.08.2018/// TÖÖ NR 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 3014/18 Tartu 2018
Jaana Veskimeister
Detailplaneeringute koordinaator
Planeerija-projektijuht
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105737)
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................... 5
2.2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ....................................... 7
3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................ 9
3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................. 9
3.2. Kruntide hoonestusala ................................................................................... 9
3.3. Kruntide ehitusõigus ...................................................................................... 9
3.4. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................... 9
3.4.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi ................................... 10
3.4.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 10
3.4.3. Elektrivarustus. Välisvalgustus .............................................................. 11
3.4.4. Soojavarustus ....................................................................................... 11
3.4.5. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................. 12
3.5. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................... 12
3.6. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........... 12
3.7. Haljastus ja heakord .................................................................................... 13
3.8. Ehitistevahelised kujad ................................................................................ 14
3.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 15
3.10. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................ 15
3.11. Servituudi seadmise vajadus .................................................................... 16
3.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............ 17
3.13. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 18
B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 19
C – JOONISED ......................................................................................................... 21
Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena
Tugiplaan – joonis 1 M 1 : 500
Detailplaan – joonis 2 M 1 : 500
Tehnovõrkude plaan – joonis 3 M 1 : 500
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1. SISSEJUHATUS
Planeeringu koostamise algatamise eesmärgiks vastavalt algatamise korraldusele on
Maali katastriüksuse jagamine kolmeks krundiks, sihtotstarvete ja ehitusõiguse ning
hoonestusala määramine, toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja
rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede ning ehitiste ehituslike tingimuste
määramine.
Planeeringualaks on Maali kinnistu ja selle lähiala Kooli tee kinnistu piires kuni Kõrtsu
tee kinnistuni. Planeeringuala suurus on ca 7 000 m².
Planeeringu lähtedokumendiks on Lääne-Nigula Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus
nr 2-3/18-138 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine ja lähteseisukohad.
Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Sirged Sihid OÜ (litsents nr 780MA)
poolt märtsis 2018 mõõdistatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 007-2018).
Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis, mõõtkava M 1:500.
Lahenduse koostamisel on asjakohasel juhul arvestatud järgmiste töödega:
Maali kinnistu korterelamu eelprojekt (arhitektibüroo Raivo Puusepp OÜ, töö nr
1706);
Koolihoone ümberehitus ja laiendus Linnamäe tegevus- ja teenusekeskuseks (LEI
Ehitusgrupp OÜ, töö nr 20-16/17/207);
Juurdepääsutee ehitusprojekt, Lääne-Nigula vallas Linnamäe külas Maali kinnistu
parkla ja mahasõit (Teedeprojekt OÜ, töö nr T15117);
Maali kinnistu parkla ja mahasõidu projekti raames koostatud esialgne
eskiislahendus sidumaks Maali kinnistu ning selle ümbrusesse planeeritavad teed
ja hooned.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid
lahenduse koostamisel.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, dokumendid ja kooskõlastused asuvad lisade
kaustas.
2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
Planeeringualaks on Linnamäe külas asuv Maali kinnistu (kt 55201:001:0394) ja selle
lähiala 5520245 Kooli tee kinnistu (kt 5520245 Kooli tee) piires kuni 5520182 Kõrtsu tee
kinnistuni (55201:001:0795).
Töö nr 3014/18
6 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Ala paiknemist vaata skeemil 1. Situatsiooniskeem. Andmed planeeringuala kohta on
esitatud tabelis 1.
Skeem 1. Situatsiooniskeem. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on
markeeritud punase joonega .
Tabel 1 . Planeeringualale jäävate kinnistute andmed
Aadress/nimetus Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Maali 55201:001:0394 5 877 m² Elamumaa
0.4 ha
5520245 Kooli tee 55201:001:0794 (planeeringualas ca Transpordimaa
0.1 ha)
Planeeringualal, 11230 Harju-Risti - Riguldi - Võntküla tee kõrvalmaantee ääres Maali
kinnistul asub endine koolimaja, mis on 2018. a rekonstrueeritud tegevus- ja
teenusekeskuseks 1 ; kinnistu kaguosas asub amortiseerunud ühekorruseline puidust
abihoone. Tegevus- ja teenusekeskuse kõrvale on rajatud sillutiskivikattega parkla.
Maali kinnistul kasvab mitmeid okas- ja lehtpuid, sh viljapuid ja põõsaid. Väärtuslikumad
neist on lõunaosas kasvav elupuude grupp ja abihoone kõrval kasvavad jugapuud.
Enamus kõrghaljastusest kasvab kinnistul vabakujuliselt, ainult kirdepiirile jääb kuuskede
ja kagupiirile kaskede rivi.
5520245 Kooli tee kinnistul kulgeb selgelt piiritlemata kruusatee.
Maapinna reljeef on tasane, keskmine kõrgus on 10 m/abs.
Planeeringualal asuvad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:
Kõrvalmaantee nr 11230 Harju-Risti - Riguldi – Võntküla kaitsevöönd 30 m
äärmise sõiduraja välimisest servast;
1 Ehitise kasutamise otstarve on päevakeskus (11311)
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 7
Vee- ja kanalisatsioonitrassi kaitsevööndid 2 m torustiku telgjoonest mõlemale
poole;
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool liini;
Elektri õhuliini alla 1 kV kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge;
Sideehitise kaitsevöönd 1 m mõlemal pool sideehitist;
Soojatorustiku kaitsevöönd 2 m mõlemal pool torustikku.
Planeeringualaga piirneval 11230 Harju-Risti - Riguldi – Võntküla kõrvalmaantee lõigul
kehtib kiirusepiirang 50 km/h.
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, EELISe andmetel
kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Lähipiirkonnas puuduvad Natura 2000
alad ning muud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 1.
2.2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased strateegilised
planeerimisdokumendid on Oru valla üldplaneering (2008) ja Lääne maakonnaplaneering
2030+ (2018).
Oru valla üldplaneeringu (vt väljavõtet üldplaneeringu kaardist skeemil 2) kohaselt on
Linnamäe küla käsitletav tiheasustusalana. Planeeringuala osas ei ole juhtotstarvet
määratud, kuid ala piirneb elamu- ja sotsiaalmaadega. Linnamäe keskusesse on
kavandatud kergliiklusteed, sh planeeringuga piirneva 11230 Harju-Risti - Riguldi –
Võntküla kõrvalmaantee äärde.
Skeem 2. Väljavõte Oru valla üldplaneeringust. Planeeringuala orienteeruv auskoht on tähistatud
rohelise ringiga. Pruun katkendjoon tähistab kergliiklusteed.
Töö nr 3014/18
8 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Lääne maakonnaplaneeringuga 2030+ on sätestatud Läänemaa ruumilise arengu
põhimõtted ja suundumused (asustusstruktuur ja asustuse suunamine, ruumiliste
väärtuste võrgustikud ja arengut suunavad keskkonnatingimused, tehnilised võrgustikud).
Keskkonnatingimuste seadmisel kaasajastab maakonnaplaneering 2005. a kehtestatud
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused määratud rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi. Varasema
teemaplaneeringuga määratletud väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud on
maakonnaplaneeringusse kantud muutmata kujul, kuna ei leitud vajadust uute alade
määramiseks või välja arvamiseks. Maakonnaplaneeringu kohaselt ei jää käesolev
detailplaneeringuala rohelise võrgustiku alale ega väärtuslikule maastikule (vt skeem 3).
Skeemid 3a ja 3b. Väljavõte maakonnaplaneeringust (kaardid Asustuse suunamine (vasakpoolne)
ja Ruumilised väärtused (parempoolne)). Planeeringuala on tähistatud väikese punase ringiga (vt
Linnamäe piirkond). Rohelised täpid tähistavad rohevõrgustikku ja kollasega (parempoolne
skeem) on näidatud väärtuslikud maastikud.
Maakonnaplaneeringus tuleb esile põhimõte, et asustuse suunamisel on otstarbekas
eelkõige olemasolevate struktuuride, sh hoonestuse ja logistikataristu ära kasutamine ja
väärtustamine, seda nii elamuarenduses kui ettevõtluses. Eesmärk on kahanemise
pidurdamine ja elukeskkonna kvaliteedi säilitamine ning tõstmine. Oluline on tihendada
väljakujunenud kompaktseid asustusalasid, kus on olemas taristu ja erinevad
igapäevaeluks vajalikud funktsioonid ning vältida tuleb olemasolevate asustusalade hajali
valgumist ja uute kompaktsete elamualade teket. Eelistada tuleb kasutusest välja
langenud ja alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutamist ning väljakujunenud
avaliku ruumi korrastamist.
Nimetatud põhimõte on kooskõlas käesoleva detailplaneeringu eesmärgiga. Maali
kinnistu jagamisega ja uut elamute rajamisega tihendatakse Linnamäe küla piirkonnas,
kus on välja kujunenud tehniline taristu, sh teedevõrk. Elamukruntideks arendamisel
tihendatakse olemasolevat asustust selle iseloomulikku mustrit järgides ja olemasolevat
taristut (teed, tehnovõrgud) kasutades.
Planeeritud lahenduse koostamisel on arvestatud ja järgitakse strateegilistes
planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid, mida on täpsustatud piirkonna
iseloomulikku hoonestust silmas pidades. Planeeritud lahendus on toodud peatükis 3.
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 9
3. DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE
Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva Maali kinnistu jaotamise kolmeks krundiks
selliselt, et kõrvalmaantee äärde moodustatakse kaks krunti (krundid nr 1 ja 3) ning Kooli
tee äärde üks krunt (krunt nr 2). Krunt nr 1 moodustatakse olemasoleva tegevus- ja
teenusekeskusele, krunt nr 2 korterelamule ja krunt nr 3 üksik- või kaksikelamule.
Kruntide pindalad ja sihtotstarbed on kajastatud joonisel nr 2 ehitusõiguse tabelis.
3.2. KRUNTIDE HOONESTUSALA
Uushoonestamiseks on hoonestusalad määratud kruntidele nr 2 ja 3. Hoonestusalade
(kruntide osad, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid) piiritlemisel on lähtutud
maksimaalse hoonestamise võimalusest arvestades tuleohutuskujasid ja tehnovõrkude
kaitsevööndeid. Hoonestusalad on antud veidi suuremad kui vastavale krundile
kavandatud hoone suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab valida hoonestuse
paiknemist ja konfiguratsiooni vastavalt kasutusotstarbele ning –vajadusele.
Kohustuslikku ehitusjoont määratud ei ole.
Krundil nr 1 säilib olemasolev rekonstrueeritud hoone oma välispiirides ja mahus.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 2.
3.3. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 2 tabelis.
Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Lisaks
ehitusõiguses toodud hoonestusele on igal krundil lubatud jäätmemaja ja ühe kuni 20 m²
suuruse ning kuni 3 m kõrguse (puhke)rajatise püstitamine ka väljapoole hoonestusala
eeldusel, et arvestatakse tuleohutusnõudeid ja naaberkinnistute omanike õigusi.
Võimaliku jäätmemaja ja kõrvalhoone/(puhke)rajatise täpne asukoht määratakse iga
elamu ehitusprojekti mahus.
Planeeringuga korterite arvu ei määrata, kuid lähtuda tuleb parkimisvajadusest vähemalt
1,5 kohta korteri kohta.
3.4. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3 võrguettevõtete poolt väljastatud
tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust). Tehnovõrkude lahendus on antud kruntide
nr 2 ja 3 osas, kuna krunt nr 1 omab vajalikke võrguühendusi.
Töö nr 3014/18
10 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus
tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel arvestada
juurdepääsude (nii hoonetesse kui kruntidele) asukohtade ja haljastusega.
3.4.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks AS Haapsalu Veevärk
poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 30.04.2018 nr 4.-2/67.
Veevarustuse liitumispunkt kruntide nr 2 ja 3 puhul on olemasolevalt kvartalisiseselt
peatorustikult Dn 63 Kooli teel.
Projekteerimisel näha ette sulgarmatuur (maakraan teleskoopse spindlipikendusega)
krundi piirile; ühise veetorustiku planeerimisel ka igale planeeritavale hoonele eraldi.
Kruntide nr 2 ja 3 kanaliseerimine on planeeritud olemasolevasse kvartalisisesesse
peatorustikku Kooli teel.
Planeeritud kruntide sademe- ja drenaažvete juhtimine kanalisatsioonitorustikku on
keelatud. Planeeringualale jäävate kruntide piires rajada ühine isevoolne
õuekanalisatsioon või võimaldada sademevee imbumine planeeritud kruntidel
pinnasesse. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. Kõvakattega aladelt
tuleb sademevesi kokku koguda ja juhtida õuekanalisatsiooni või murupindadele.
Võimalusel kavandada kõvakattega alad või nende osad (parkimisalad) lahendusena,
millega on tagatud sademevee imbumine pinnasesse (murukivi, sillutiskivide n-ö
vahedega paigaldus, dreenasfalt jmt).
3.4.2. TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Planeeritud sihtotstarvete loetelust tulenevalt liigitub uushoonestus tuleohutusest
tulenevalt I kasutusviisi (elamud) ning olemasolev tegevus- ja teenusekeskus IV
kasutusviisi alla. Planeeringuala paikneb tiheasustusalal. Vastavalt Eesti Standardile
EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus on vajalik
suurim normveehulk I kasutusviisi puhul 10l/s 3 tunni jooksul ja IV kasutusviisi puhul 20l/s
3 tunni jooksul. Koostöös ja kokkuleppel Päästeametiga nähakse tuletõrje veevarustus
ette uushoonestuse näitajaid arvestades (I kasutusviis, kahekorruseline elamupiirkond).
Vastavalt eelnimetatud standardile võib maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise
elamupiirkonna eluhooneni olla kuni 150 m. Lähim nõuetekohane tuletõrje-veevõtukoht
asub aga ca 200 m kaugusel Katlamaja tee 2 kinnistul.
Tuletõrje veevarustus on tagatud planeeritud mahutitest 2 x 54 m³, mis on kavandatud
Kaevu maaüksusele (vt joonis 3). Mahutite täpne asukoht lahendada projekteerimise
käigus arvestades, et need ei oleks krundile nr 3 kavandatud hoonele lähemal kui 30 m,
samuti ei tohi mahutite asukoht jääda uushoonestusest kaugemale kui 150 m.
Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh
nõuetega Eesti Standardist EVS 812-7:2008/AC:2011 Ehitiste tuleohutus: Ehitistele
esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus,
mille kohaselt peab tagatud olema päästetehnika juurdepääs hoone kõikidele külgedele
ja arvestada tuleb päästetehnika raskusega (min 25 t), päästetehnika laiusega (min
3.5 m) ja pööramisraadiusega (min 12 m).
Ehitistesisene tuletõrjeveevärk lahendada projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele
normidele ja nõuetele.
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 11
3.4.3. ELEKTRIVARUSTUS. VÄLISVALGUSTUS
Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Imatra Elekter AS tehnilistele tingimustele
19.04.2018 nr 54-18.
Kruntide nr 2 ja 3 elektrivarustus on võimalik lahendada paigaldades krundi nr 1
liitumispunkti kõrvale liitumispunktid korterelamule (krunt nr 2) ja üksik- või kaksikelamule
(krunt nr 3). Vajadusel tuleb Maali 0,4kV F1 rekonstrueerida (vajadus selgitada välja
projekteerimise käigus).
Liitumiseks esitada liitumistaotlus. Uute kruntide elektrivarustuse lõplik tehniline
lahendus töötatakse välja liitumistaotluse menetlemisel.
Projekteerimisel on soovitav anda lahendus ka kruntide välisvalgustuseks.
3.4.4. SOOJAVARUSTUS
Krundi nr 2 soojavarustus on lahendatud kaugküttena. Krundi nr 3 puhul on võimalik
projekteerida ka lokaalsed lahendused. Lokaalsete lahenduste puhul kasutada süsteeme,
mis oleksid energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad. Võimalikud
küttelahendused (ka kombineeritult) on elektri-, vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad.
Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid
ja kivisüsi).
Kaugkütte lahenduse koostamisel on aluseks AS Lääne-Nigula Varahaldus tehnilised
tingimused nr 01/18 (17.04.2018).
Soojusvõrguga ühendamiseks tuleb projekteerida soojusvõrk tarbija soojussõlmest kuni
tegevus- ja teenusekeskuse soojusvõrguni. Korterelamule (krunt nr 2) on ühenduskaev
soojusvõrgus juba rajatud, üksik- või kaksikelamule tuleb hargnemiskaev soovi korral
projekteerida.
Soojussõlme projekteerimisel tuleb ette näha primaarpoole sulgarmatuur ja soojusarvesti
paigaldus. Võrguomanikuga kooskõlastatakse soojusarvesti tüüp. Tuleb arvestada
asjaoluga, et kütteperioodi välisel ajal soojusenergiaga varustamist ei toimu, s t sooja
tarbeveega varustamiseks on mõistlik ette näha kahesüsteemsed boilerid.
Soojusvõrgu töörõhk (baari):
Normaalolukorras: 3,3 / 2,1
Minimaalne rõhkude vahe: 1,0
Maksimaalne rõhk: 4,0
Temperatuurigraafik on 65/50 0 C.
Liitumise tingimused määratakse liitumislepinguga. Soojussõlmede ja soojusvõrgu
projektid tuleb kooskõlastada soojusvõrgu omanikuga (AS Lääne-Nigula Varahaldus).
Töö nr 3014/18
12 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
3.4.5. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Telia Eesti tehnilised tingimused nr
30187969 (väljastatud 04.05.2018, kehitavad kuni 03.05.2019).
Sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus on planeeritud sidekaevust LNM-20.
Projekteerimisel näha igale hoonele ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid
planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all 1 m. Projekteeritavad
sidekaevud ei tohi jääda (planeeritava) sõidutee alale. Sisevõrk rajada SM tüüpi optiliste
kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Näha ette kõik meetmed ja tööd
olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde
käigus.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused..
3.5. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING
PARKIMISKORRALDUS
Planeeringulahendus näeb juurdepääsud kõikidele kruntidele ette kõrvalmaanteelt nr
11230 Harju-Risti - Riguldi – Võntküla selliselt, et krundid nr 1 ja 2 kasutavad ühist
juurdepääsu Kooli tee kõrvalt ning krunt nr 3 ühiselt Kaevu kinnistuga (olemasolev
mahasõit). Ehitusaegse ajutise juurdepääsu tingimused vt ptk 3.13. Planeeringu
elluviimine.
Parkimine on planeeritud igal krundil eraldi. Sõidukite parkimisvajaduseks arvestada
elamukruntidel vähemalt 1,5 kohta korteri kohta. Tegevus- ja teenusekeskusel on
olemasolevalt 9 parkimiskohta, mis on piisav (suletud brutopind ca 700 m²). Kohalik
omavalitsus võib lubada planeeringust erinevat parkimisnõuet, kui see on põhjendatud ja
sellega ei halvendata planeeritud kruntide ning naaberkinnistute elukeskkonda.
Hoonetesse sissepääsud siduda parkimis- ja puhkealadega, st tagada ohutu jalakäijate
liikumine avalikult tänavaruumilt kruntidele ja kruntide siseselt.
Planeeringulahendus näeb ette kergliiklustee rajamise 5520245 Kooli tee kinnistule ja
kõnnitee kõrvalmaantee idapoolsele küljele. Joonisel nr 2 on kõnni- ja kergliiklustee
kajastatud Teedeprojekt OÜ poolt Maali kinnistu parkla ja mahasõit projekti raames
koostatud esialgse eskiislahenduse alusel. Täpne lahendus, sh jalgratta- ja jalgtee
kaugus riigitee servast antakse edaspidise projekteerimise käigus.
Joonisel nr 2 on näidatud juurdepääsude ja parkimise põhimõtteline lahendus, mida on
lubatud projekteerimise käigus täpsustada. Projekteerimise käigus võib täpsustada ka
teede ja parkimisalade katendeid.
3.6. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD
NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED
Hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja sobima keskkonda.
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 13
Krundil nr 1 on 2018. a rekonstrueeritud tegevus- ja teenusekeskus 2 , mille osas
planeeringuga muudatusettepanekuid ei tehta.
Kruntide nr 2 ja 3 hoonestuse asendiplaaniline lahendus on antud vastavalt arhitektibüroo
Raivo Puusepp OÜ poolt koostatud eelprojektile. Lahendust võib edasise projekteerimise
staadiumis täpsustada.
Olulisemad hoonestuse arhitektuurinõuded kruntide nr 2 ja 3 kohta:
Korruselisus: kuni kaks maapealset korrust;
Katusetüüp: viilkatus;
Katusekalded: 20-40 kraadi;
Katusekattematerjalid: vastavalt katusetüübile ja piirkonda sobiv;
Välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi, puit (laudis) (ka kombineeritult); keelatud on
imiteeritavate materjalide kasutamine;
Avatäited: vaba;
+/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus.
Võimaliku jäätmemaja ja (puhke)rajatis(t)e (nt paviljonid) arhitektuur lahendada koos
hoonete ehitusprojektiga.
Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia
kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse terviklahendusse
(paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elementidest või
fassaadist või paigutada paneelid hoone külge nii, et need ei mõjuks silmatorkavate
võõrelementidena).
3.7. HALJASTUS JA HEAKORD
Planeeringualale jäävast haljastusest on likvideeritavaks määratud hoonestuse alla
jäävad puud (joonisel nr 2 näidatud arhitektuurse eelprojekti alusel, täpsustatakse
projekteerimise käigus), krundi nr 2 kirdepiiril kasvav kuuskede rida ja külgnähtavust
piiravad puud. Ülejäänud haljastus on määratud kui säilitamiskohustuseta, mis tähendab,
et soovi korral on lubatud need põhjendatud juhul likvideerida. Säilitatavaks haljastuseks
on määratud elupuude grupp ja jugapuud krundil nr 3.
Likvideeritava haljastuse asemele tuleb vajadusel kavandada uushaljastus, et tagatud
oleks põhimõte, kus hoonetest, parkimisaladest ja juurdepääsuteedest vabad pinnad
oleks haljastatud. Haljasala kavandamisel järgida, et haljasala osakaal ei oleks väiksem
kui kõvakattega alad.
Võimalusel kavandada haljastust hoovi siseselt erinevate kasutusalade vahel (nt
eraldada parkimis- ja puhkeala jne). Arvestades ilmakaari, tuleb ette näha ka vähemalt
üks kompaktsem roheala (puhkeala, mänguväljakuks sobiv ala). Kruntide ühiste piiride
läheduses tuleb haljastuse lahendus (säilitamiskohustuseta puude-põõsaste
likvideerimine, uusistutused (puu/põõsa liik) ja nende kaugus krundipiirist) kooskõlastada
vastava piirinaabriga, sh Kooli teel kergliiklustee rajamisel Jaani-Evaldi kinnistu
omanikuga.
Haljastus lahendada ehitusprojekti osana. Kasutada taimi, mille osad ei ole mürgised.
Haljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude ja -rajatistega. Kõvakattega alad
2 Ehitise kasutamise otstarve on päevakeskus (11311)
Töö nr 3014/18
14 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
lahendada sillutiskiviga (parkimisalal soovitavalt murukiviga või muul sademevee
käitlemist võimaldaval viisil) eristades jalakäijate liikumisteed (nt teist värvi sillutiskiviga).
Parkimisala ümbruse haljastamisel tuleb arvestada, et istutusalad ei kattuks
lumeladustusaladega. Lumeladustusalade konkreetne asukoht oleneb täpsustatud
parklalahendusest ning selgub projekteerimise käigus.
Ehitus- ja/või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb tagada säilitatavate puude
juurestiku kaitseala (12-kordne puutüve rinnasläbimõõt, minimaalselt võra projektsioon
maapinnal). Kaitseala tuleb juurestiku kahjustamise vältimiseks piirata aiaga (tarastada).
Liiklemine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd (ka kändude juurimine) ja
maapinna kõrguse muutmine (ka kasvupinnase koorimine) on puude juurestiku kaitsealal
keelatud. Võimalikel säilitatavatel puudel tuleb teha hoolduslõikus, mis on soovitav tellida
puuhoolduse spetsialistilt (arboristilt).
Planeeritud krundid on lubatud piirata piirdega. Piirete kavandamisel arvestada, et need
peavad olema läbi nähtavad ja mitte kõrgemad kui 1,2 m või rajatud hekina. Piirde
rajamisel tuleb elektrikilpidele tagada vaba juurdepääs. Kruntide ühistel piiridel tuleb
piirde tüüp ja kõrgus kooskõlastada vastava piirinaabriga.
Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb ette näha suletavad kogumiskonteinerid.
Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel (nt
betoonkate) ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel. Konteinerid võib paigutada ka
jäätmemajja/varjualuse alla.
Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted on graafiliselt nähtavad joonisel nr 2.
3.8. EHITISTEVAHELISED KUJAD
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017. a
määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele.
Planeeritud ehitise kasutamise otstarvete alusel jäävad planeeritud hooned kruntidel nr
2 ja 3 eelnimetatud määruse lisa 1 alusel I kasutusviisi ja krundil nr 1 IV kasutusviisi alla.
Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks krundil nr 3 on TP3, teistel hoonetel TP2.
Vastavalt määruse nr 17 §-le 22 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa
meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut
ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui
välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse
kuja selle osa välisservast.
Planeeritud hoonestusalad jäävad omavahel normikohasele kaugusele.
Sauna kinnistu (kt 55201:001:4270) läänenurgas paiknevad väike aiamaja ja
metallkonteiner. Krundi nr 2 hoonestusala jääb nimetatud ehitistele lähemale kui 8 m. Kui
krundi nr 2 uushoonestus soovitakse rajada nimetatud ehitistele lähemale kui 8 m, tuleb
rakendada ehituslikke abinõusid tule leviku piiramiseks.
Ehitusõigusega lubatud hoonete paigutamisel (sh omavahelised kaugused) lähtuda
kehtivatest õigusaktidest.
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 15
3.9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (kruntidele, hoonetesse) valgustatus;
hoone lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja kangialuseid. Kõrvaliste isikute
alale sattumise eest on lubatud krundid või nende osad piirata piiretega. Ehituses
kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonete
kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
Projekteerimisel näha ette videovalve. Oluline on nõuetekohase valgustuse kasutamine
kogu territooriumil.
3.10. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui
järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud kruntide igakordsed omanikud
peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega
kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja
nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt
heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane
vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke.
Planeeringualaga piirneva kõrvalmaantee liikluskoormus on suhteliselt väike: 2017. a
ööpäevane keskmine oli 496 sõidukit (sh 6 % raskeliiklust), asulasisene kiiruspiirang on
tavapärane 50 km/h. Toodud parameetritega teede puhul piirdub mürahäiringu ala ca
10 m tsooniga teest. Piirkonnas ei ole ette näha ka märkimisväärset liikluskoormuste
kasvu. Planeeritud elamud jäävad maanteest 33 m (krundil nr 3) ja ca 60 m (krundil nr 2)
kaugusele, sh jääb krundile nr 2 kavandatud hoone olemasoleva tegevus- ja
teenusekeskuse hoone taha. Olemasolev hoone töötab hästi mürabarjäärina.
Õhusaaste ja võimalik vibratsioon ei ole piirkonna liikluskoormuse juures probleemiks ka
vahetult tee ääres.
Seega võib öelda, et võimalikud liiklusega kaasnevad mõjud (sh müra, vibratsioon ning
õhusaaste) ei kujune ala kasutamisel probleemiks.
Riigitee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest
põhjustatud häiringutest (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale
kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks.
Planeeritud hoonestusalad ja lubatud maksimaalne hoonete kõrgus võimaldavad rajada
hoonestuse, millega on tagatud piisav päikesevalgus nii planeeritud kui olemasolevas
hoones.
Eesti Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (kõrge reostusohtlikkus). Reovesi on kavandatud
suunata tsentraalsesse võrku.
Töö nr 3014/18
16 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eesti
Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala
normaalse radooniriskiga alale. Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala
radoonisisaldusega pinnaseid. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt
EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes toodule.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised
olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja
majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määruses nr 55 Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia
säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi
energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete
energiaallikate kasutamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust
taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone
kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade,
päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)
kasutamine.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või
päikesevarjuna akende kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad
olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja
looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumiseks kavandada suletavad
kogumiskonteinerid. Prügikonteiner tuleb ette näha asukohas, millele on
prügiautol/töötajal hea juurdepääs. Konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel
ja vastupidaval alusel ning vähemalt 2 m kaugusel hoonestuses.
Sademevesi peab vastama VV 29.11.2012 määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning
heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed
kehtestatud nõuetele.
3.11. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
Planeeringuala läbivad erinevad tehnovõrgud. Olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude osas kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses (näidatud
joonisel nr 3).
Joonisel nr 3 on kajastatud ka servituutide seadmise vajadus tehnovõrkude osas, koond
on esitatud tabelis 2 allpool.
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 17
Joonisel nr 3 näidatud planeeritud tehnovõrkude kaitsevööndid ja servituudialad on
põhimõttelised ning täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt tehnovõrkude
tegelikele asukohtadele.
Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised:
Elektripaigaldiste kaitsevööndid
Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast,
seinast või nende puudumisel seadmest.
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja maa-aluste
vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud
kuni 2 m sügavusele samuti 2 m.
Sideehitise kaitsevööndid
Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.
Kaugküttevõrgu ehitiste kaitsevöönd
Maa-aluste soojustorustike kaitsevööndi ulatus alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral
on 2 m.
Tabel 2. Servituudi seadmise vajadus
Valitsev kinnisasi või isik, kelle
Servituudi seadmise vajadus Teeniv kinnisasi
kasuks servituut seatakse
Elektriühendus Krundid nr 3 ja 1 Krunt nr 2
Sideühendus Krunt nr 1 Krunt nr 2
Vee- ja kanalisatsiooniühendus Krundid nr 2 ja 1 Krunt nr 3
Tuletõrje veemahutid Kaevu (kt 55201:001:4440) Krundid nr 2 ja 3
Tuletõrje veemahuti veetrass Krundid nr 1 ja 3 Krunt nr 2 ja 3
Sideühendus Krunt nr 1 Krunt nr 3
Juurdepääs Krunt nr 1 Krunt nr 2
Juurdepääs Kaevu kinnistu (55201:001:4440) Krunt nr 3
3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE
VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ning likvideeritavad rajatised ei
kahjustaks naaberkinnistute objekte ja kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise
käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle
poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Töö nr 3014/18
18 Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamisel ja
ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku/omanike poolt
tema/nende tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema
koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale
projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused:
1. Planeeringukohaste kruntide moodustamine. Planeeringukohane krunt peab olema
moodustatud enne esimese hoone püstitamiseks ehitusloa taotlemist.
2. Planeeringuala võib hoonestada etapiti. Planeering ei sea piiranguid järjestikuste
etappide koos väljaehitamisele. Hoonestuse rajamisel etappidena peab iga vastav etapp
tagama juurdepääsu ja ohutu jalakäijate liikumise ning etappide vahepealsel perioodil
peab olema hoone(te) ümbrus heakorrastatud.
3. Vältimaks krundil nr 1 asuva olemasoleva parkla katte kahjustamist, võib krundi nr 2
hoonestamise ajal ajutiselt (ehitusaegne transport) kasutada juurdepääsuks 5520245
Kooli tee kinnistut. Lubatud tingimus kehtib eeldusel, et krundi nr 2 hoonestamine toimub
enne kergliiklustee rajamist.
Planeeritud tuletõrje veemahutid on ette nähtud avaliku kasutusega juhul, kui need rajab
kohalik omavalitsus. Vastasel korral jäävad mahutid eraomandusse.
5520245 Kooli tee kinnistule ette nähtud kergliiklustee ja kõrvalmaantee idapoolsele
küljele ette nähtud kõnnitee rajab kohalik omavalitsus vastavalt eelarvelistele
vahenditele.
Enne ehituslubade väljastamist on vajalik teha servituutide kanded kinnistusraamatusse
(kui need on vajalikud).
Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa
väljastamist.
Arendusetegevusega seotud riigitee laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta-
ja jalgtee kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine kohaliku
omavalitsuse kohustus (PlanS § 131 lg 1).
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee
ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded
projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa
Maanteeamet
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel,
tuleb menetlusse kaasata Maanteeamet juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee
kaitsevööndis.
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 19
B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU
KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
Imatra Elekter AS, arendusspetsialist Raul Sirk. Arvamuse avaldus 17.05.2017.
Koostööd tõendav kirjavahetus asub lisade kaustas
Utilitas Eesti AS, Haapsalu osakonna osakonnajuhataja asetäitja Aksel Kargu.
Kooskõlastatud 17.05.2017. Kooskõlastus ja koostööd tõendav kirjavahetus asub
lisade kaustas
Telia Eesti AS, kooskõlastatud digitaalselt 17.05.2017, kooskõlastus nr 28426972.
Kooskõlastus asub digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisade kaustas
Haapsalu Veevärk AS, juhataja asetäitja Jüri Heringas. Kooskõlastatud
17.05.2017. Kooskõlastus ja koostööd tõendav kirjavahetus asub lisade kaustas
Päästeameti Ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Galina Kiivit.
Kooskõlastatud 21.06.2017 kirjaga nr 7.2-3.4/11281-3. Kooskõlastuskiri asub
lisade kaustas
Töö nr 3014/18
Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 21
C – JOONISED
1. Tugiplaan M 1 : 500
2. Detailplaan M 1 : 500
3. Tehnovõrkude plaan M 1 : 500
Töö nr 3014/18
Tere.
Palun mulle täitmiseks.
tervitades
Merike
From: Jaana Veskimeister <
[email protected]>
Sent: Tuesday, August 21, 2018 9:58 AM
To: Merike Joonsaar <
[email protected]>
Cc:
[email protected]
Subject: RE: Lääne-Nigula vald Linnamäe küla Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Tere!
Olen puhkuselt tagasi ja saadan tehtud täpsustustega lahenduse failid.
Parimaga
Jaana Veskimeister
Detailplaneeringute koordinaator, Tartu meeskonna juht
Planeerija-projektijuht
Mob +372 5698 3956
E-post:
[email protected]
Aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu
www.hendrikson.ee
From: Merike Joonsaar [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, August 13, 2018 12:40
To:
[email protected]
Cc: Jaana Veskimeister <
[email protected]>
Subject: Lääne-Nigula vald Linnamäe küla Maali kinnistu ja selle lähiala detailplaneering
Tere.
Tänan et olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Maali kinnistu ( 55201:001:0394) ja selle
lähiala detailplaneeringu.
Üldiselt on planeeringu lahendus igati sobiv, palun vaid teha järgmised väikesed täpsustused:
1. Joonistel täpsustada planeeringuala piiri nii, et riigitee äärde kavandatud jalgratta- ja jalgtee
jääks planeeringuala sisse.
2. Täiendada seletuskirjas p 3.5 lauset järgmiselt: Täpne lahendus, sh jalgratta- ja jalgtee kaugus
riigitee servast, antakse edaspidise projekteerimise käigus.
3. Lisada seletuskirja p.3.10 selgitus, et riigitee omanik ( Maanteeamet) on planeeringu koostajat
teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ( müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tee
omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks (MA 27.03.2018 kiri nr 15-
2/18/13907-2 punkt 8).
Küsimuste tekkimisel võtke palun kindlasti ühendust.
Jään ootama täiendatud materjale. Sobivusel saan teha kiirelt kooskõlastuse.
Lugupidamisega
Merike Joonsaar
planeeringute menetlemise talituse peaspetsialist
Teelise 4, 10916 Tallinn
tel: 611 9375
[email protected]