Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
SISUKORD
1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 3
1 ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 3
2. OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................... 4
1.1 Olemasolevad tehnovõrgud ................................................................................................... 4
2 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID ..................................................................... 6
2.1 Üldplaneering ........................................................................................................................ 6
3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK ...................................................................................... 6
4 UURINGUD ................................................................................................................................. 6
4.1 GEODEETILISED UURINGUD ......................................................................................... 6
4.2 GEOLOOGILISED UURINGUD ......................................................................................... 7
5 TEEDEEHITUSLIK OSA.......................................................................................................... 10
5.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS .......................................................... 10
5.2 VERTIKAALPLANEERIMINE ........................................................................................ 12
5.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID................................................................................... 13
5.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID ............................................... 14
5.5 HALJASTUS ...................................................................................................................... 19
6 TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................... 20
6.1 VÄLISVALGUSTUS JA VÄRAVA TOIDE ..................................................................... 20
6.2 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................... 20
6.3 ELEKTRIVARUSTUS ....................................................................................................... 21
7 RAUDTEE ÜLESÕIDUKOHT ................................................................................................. 21
7.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 22
7.2 Projekteeritud raudteeülesõidukoha lahendus ..................................................................... 22
7.3 Tööde teostamine ................................................................................................................ 23
7.4 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve ............................................................................. 23
7.5 Tööde kvaliteedinõuded ...................................................................................................... 24
8 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................. 24
9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ...................................................................................... 24
10 TEE HOOLDUSJUHEND...................................................................................................... 26
L e h t 1 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
KÖIDETE LOETELU
1. TEEPROJEKT – KÖIDE I
2. UURINGUD – KÖIDE II
3. ERIOSAD – KÖIDE III
TEEPROJEKTI SISUKORD
1. Seletuskiri
2. Lisad
3. Joonised
TEEPROJEKTI LISAD (Muud tee ehitusprojekti dokumendid)
1. Tellija lähteülesanne
2. Tehnovõrguvaldajate tehnilised tingimused
3. Töömahtude aruanded
4. Kooskõlastused ja koondtabelid (sh ametid ja piirinaabrid)
5. Materjalide nõuded
TEEPROJEKTI JOONISED
✓ Asendiplaanid
✓ Lõiked
✓ Pikiprofiilid
✓ Tööristlõiked
L e h t 2 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
1. ÜLDOSA
1 ÜLDOSA
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimise töö on koostatud Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskusetellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud varasemalt koostatud eelprojekt
(Roadplan OÜ töö nr 1540KP3). Töö eesmärk on koostada põhiprojekt nimetatud eelprojekti
põhjal.
Geodeetiline alusplaan on koostatud Geoweb OÜ poolt (dets 2016). Töö number GA15032.
Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis.
Geoloogilised uuringud on teostanud OÜ Rakendusgeoloogia „Tapa linnaku ja Kaitseväe
keskpolügooni rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja
projekteerimine Osa B Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee” (aprill 2016).
Töö number 16-006B.
Katendi konstrueerimisel on aluseks võetud Eelkoormamise geotehniline projekt (AS Tariston
töö nr 009A).
Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning
juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee,
Standardikeskus www.standard.ee, Eesti Asfaldiliidu veebilehel www.asfaldiliit.ee rubriigist
„ÕIGUSAKTID“ ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid ja juhised“.
Seletuskirja koostamisel on suures osas aluseks võetud eelprojekti (Roadplan OÜ töö nr
1540KP3) seletuskiri. Mõnevõrra on muudetud katendi konstruktsioone ja
materjalinõudeid.
Riigitee ümberehitamiseks ja ristumiskohtade ehitamiseks tuleb taotleda Maanteeametilt tee
ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus-
ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”.
Projekti realiseerimisest huvitatud isik peab tagama riigiteel omanikujärelevalve teostamise
ning tee-ehitustöödele ja -materjalidele 5 aastase garantii.
L e h t 3 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
2. OLEMASOLEV OLUKORD
Käesoleva projektiga käsitletav ala on olemasoleva olukorra ja projektlahenduse kirjeldamise
lihtsustamiseks jaotatud lõikudeks. Järgnevalt on kirjeldatud olevat olukord lõikude kaupa.
Lõikude nimetused ja nummerdus on jäetud samaks, mis oli eelprojektis.
Lõik põhimaantee nr 5- st kuni Tallinn- Tapa raudtee ületuseni
Lõik kulgeb läbi Tapa vana linnaku, oleval lasketiiru juurdepääsuteel ning lõpuosas läbi oleva
turbakaevanduse ala.
Tallinn- Tapa raudtee ületus
Kavandatava tehnoloogilise raudteeületuse asukohas on 2 raudtee rööpapaari. Raudtee asub
kõrgel muldel. Raudteest lõuna pool kulgeb paralleelselt raudteega sügav kraav. Raudteest
põhjapoole jääb olemasolev raudteele juurdepääsutee, millel on raudteele pääs tõkestatud
pinnasevalliga.
Lõik Tallinn- Tapa raudtest kuni kõrvalmaantee nr 15123- ni
Lõik kulgeb läbi endise turbakaevanduse ala. Alal on osaliselt olemasolevad pinnasteed, kraavi
ja tiigid. Suures osas on tegu metsaga või raiesmikuga.
Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41)
Liiklussagedus kõrvalmaanteel nr 15123 Tapa- Lehtse- Jäneda on Teeregistri andmetel 2017 a
AKÖL: 637 autot ööpäevas, sõiduautosid 96%. Lubatud sõidukiirus maantee lõigul on 90 km/h.
Stabiliseeritud kate, ehitatud: 2011-09-15. Viimane pindamine: 2013-07-09. Katte laius: 8.3 m.
Olemasolev riigimaantee on pinnatud ja tee põikkalle on vahemikus 2,5 kuni 3,0%. Teel puudub
sõiduradade markeering.
Seega on tegemist on hiljuti rekonstrueeritud teelõiguga. Kavandatava ristmiku piirkonnas on
maanteega risti Tõõrakõrve kraav (maanteega ristumisel on truup De1250). Maanteest lõuna
suunal on olemasolev mahasõit turbaalale, mille all on truup DN450. Maanteest põhja pool on
olemasolev keskpolügooni maanteega paralleelselt kulgev juurdepääsutee, millel maanteega
ühendus antud kohas puudub. Mõlemale poole maanteed jäävad valdavalt metsaalad. Tegemist
on 820 pikkuse sirge (kavandatav ristumine sirge keskosas), suhteliselt hea nähtavusega
maanteelõiguga.
1.1 Olemasolevad tehnovõrgud
Side- ja elektrivarustus:
Elering AS-ile kuuluvad kõrgepinge õhuliinid on plaanile kantud mõõdistatud mastide ja
välisvaatluse põhjal.
Elektrilevi OÜ-le kuuluvad (madal- ja keskpinge) elektrikaablid ning –õhuliinid. Õhuliinid
joonisele kantud mõõdistatud postide ja välivaatluse tulemuse põhjal. Elektri maakaablite
joonisele kandmisel on kasutatud järgmisi geodeetilisi töid:
L e h t 4 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
• Georam OÜ 23.09.2004 töö nr T17/48-04, „Tööstusküla 10kV kaabli teostusjoonis“
(fail PHARE T1748-04.dwg)
• Georam OÜ 27.06.2006 töö nr T14/60-06, „Paide mnt 95 liitumise teostusjoonis“ (fail
L55079 T1406-60Plaan.dwg)
• Elektrilevi OÜ-st saadud andmebaasi väljavõtete Võrguvaade 1.dxf ja KP kaablite
LocMap-fail.dxf põhjal
• Andmeväljastus registreeritud 17.08.2015 nr.4772178616, Elekterilevi OÜ
käiduosakonna varaandmete haldussektori spetsialist Silvi Tomson.
ELA SA sidevõrgu liinirajatised on joonisele kantud andmepäringu tulemusena saadud asukoha
väljavõtte nr TJ401LV (fail ELA001 Tapa, Jootme.dgn) ja 16.12.2015 nr TJ457LV (fail
ELA001 Tapa.dgn) põhjal.
AS Eesti Raudtee side- ja elektrikaablite joonisele kandmisel kasutati järgmisi geodeetilisi töid:
• Kose Maakorralduse OÜ töö nr 773-01.15 AS Eesti Raudtee Aegviidu-Tapa
fiiberoptiline sidekaabel mikrotorustikus. Teostusmõõdistamine. 21.01.2015 (fail
Aegviidu-Tapa fiiberoptiline sidekaabel mikrotorustikus_teos.dwg)
• Geo S.T OÜ töö nr 2m2170 Ülemiste-Tapa fiiberoptiline sidekaabel. 18.11.2002 (fail
2m2170.dwg)
• Side magistraalkaablite asukoht on looduses kätte nädatud AS Eesti Raudtee esindaja
Valentina Soboleva poolt.
Eesti Telekom AS sidekaablid on joonisele kantud andmepäringu AP6610-6519 06.08.2015
tulemusena saadud faili AP6519201508051518.dwg ja AP8372-8254 20.11.2015 tulemusena
saadud faili AP8254201511181527.dwg põhjal.
Tänavavalgustuse õhuliinid on joonisele kantud mõõdistatud postide ning välivaatluse teel.
Maakaablid on joonisele katud varasemate geodeetiliste tööde põhjal:
• Sõmeru Maamõõdu OÜ töö nr 3310 Lõuna tn ja Loode tn välisvalgustuse sidumine
Tagala alajaamaga (fail Lõuna tn ja Loode tn välisvalgustuse sidumine Tagala
alajaamaga.dwg)
Torustikud:
Kaitseväe drenaaži, sademevee, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, side- ja elektrikaablid on
joonisele kantud järgnevate geodeetiliste tööde põhjal:
• EOMAP Maamõõduskeskus OÜ 08.09.2009 töö nr 29k077 Paide tn 96
kanalisatsioonitrassi teostusjoonis
• Kaitseväe Toetuse väejuhatuse Kirde regiooni haldusosakonna spetsialist Peeter
Lõhmuse väljastatud sadeveesurvetorustiku projekti asendiplaan ning Paide mnt 96
Tapa vana linnaku kanalisatsiooniprojekti alusplaan
• Kaitseväe Toetuse väejuhatuse haldusteenistusest Esti Meieri poolt saadetud Tapa vana
linnaku tehnovõrkude skeem.
Osaliselt täpsustati torustike skeeme mõõdistatud kaevuluukide ja maakraanide kaudu,
maakaablite skeeme täpsustati mõõdistatud mastide ja kilpide kaudu.
Tapa vana sõjaväelinnaku territooriumil paiknevad mittetöötavad kaabelliinid ja torustikud on
plaanile kantud ulatuses, mis oli leitav eelpool nimetatud skeemidelt. Need tehnovõrgud on
plaanil ka vastavalt tähistatud (ristid peal). Vana linnaku maa-alal võib leiduda veel
L e h t 5 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
mittetöötavaid maa-aluseid tehnovõrke, mille kohta plaanimaterjal puudub ja mille kohta ei
omanud teavet ka Kaitseväe Toetuse väejuhatuse Kirde regiooni haldusosakonna spetsialist
Peeter Lõhmus.
Maaparandus:
Käesoleva projektiga käsitletavas alas ei ole avalikus maaparandussüsteemide registris olevaid
maaparandussüsteeme.
2 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID
2.1 Üldplaneering
Käesolevat projektala hõlmab koostamisel olev Tapa valla üldplaneering. Üldplaneering ei sea
projekteeritavale teelõigule täiendavaid kitsendusi. Ühendustee põhimõtteline asukoht on
üldplaneeringus kajastatud.
3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK
Projekteeritud ehitustööde alasse jäävad geodeetilised punktid:
• POL punkt nr 151, kohalik võrk 3. järk (NPV, 1. järgu polügonomeetria) (Tapa vanas
linnakus ristmikul PK 12+00/PK 20+00).
Enne asendus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja
kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa-ameti geodeesia osakonnaga.
4 UURINGUD
4.1 GEODEETILISED UURINGUD
Järgneb väljavõte Geoweb OÜ tööst „Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe
Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekti
geodeetiline alusplaan“.
Töö eesmärgiks on geodeetilise alusplaani koostamine Tapa linnaku ja Kaitseväe
Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee teeprojekti
koostamiseks.
Geodeetilise alusplaani digitaalse joonise koostamisel lähtuti Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 27.augusti 2007.a määruses nr 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde
tegemise kord toodud nõuetest.
Lähtepunktide koordinaadid on saadud Maa-ameti geodeetiliste punktide andmebaasist :
L e h t 6 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
PUNKTI NR X Y h (BK77)
Nr (m) (m) (m)
T024 6567906.232 610073.201 96.400
144 6569720.245 611076.024 99.540
148 6569748.892 610819.411 99.640
149 6569790.666 610646.039 97.610
150 6569897.970 610506.947 97.070
151 6569929.539 610269.615 97.820
Situatsiooni mõõdistamiseks kasutati eelpool nimetatud polügonomeetriavõrgu punkte ja neist
lähtuvaid kuni kahe õlaga rippuvaid tahhümeetriakäike. Alale, kus puudusid geodeetilise võrgu
punktid rajati GPS baaspunktidega mõõdistusvõrk. Baaspunktide mõõdistamisel kasutati RTK
GPS võrgutugijaamade teenust Trimble VRS Now.
Mõõdistus seoti riikliku ristkoordinaatsüsteemiga L-EST97 ja kõrgussüsteemiga BK77.
Mõõdistuse plaanilised ja kõrguslikud vead jäid piiresse, mis on lubatud topograafilisel
mõõdistamisel mõõtkavas 1:500.
4.2 GEOLOOGILISED UURINGUD
Järgneb väljavõte OÜ Rakendusgeoloogia tööst „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügoni
rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine Osa B
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee“.
4.2.1 Geoloogiline ehitus
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal läbiviidud uuringuala jääb
maastikulise liigituse järgi Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa piiri alale. Uuritav teelõik
vahemikus PK 28+20…64+60 (PA-43…PA-81) jääb Tapa turbaraba alale. Maapinna abs
kõrgused olid puuraugu suudmetel 88,30...100,50 m.
Looduslikuks kasvukihiks on muld (kiht 6, qIV)
Loodusliku pinnakatte moodustavad jääjärvelise tekkega tolmliiva (kiht 9, lglIII), kruus liiva
vahetäitega (kiht 12, fglIII) kihid, ning nende all liustikujää tekkelised kruusane tolmne saviliiv
(kiht 14, glIII, moreen) ning (rähk) kruus tolmse saviliiva vahetäitega
(kiht 15, glIII)
L e h t 7 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Aluspõhjaliseks kivimiks uuringualal on ülemordoviitsiumi aegne moe kihistu lubjakivi (kiht
17, O3m) mille ülemine osa oli murenenud (kiht 16, O3m).
4.2.2 Pinnaseveetase
Pinnasevee tase uuringuajal (22.01.2016…25.04.2016) esines uuringusügavuses järgmistel
teelõikudel:
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal (22.01.2016 …09.03.2016):
PK 7+00…23+30 (PA-29...38) algas pinnasevesi maapinnast 0,40...3,40 m sügavuselt, abs
kõrguselt 94,10...96,20 m.
PK 28+30…64+61 (PA-43...59, PA-61-PA-79, PA-81) algas pinnasevesi maapinnast
0,20...3,10 m sügavuselt, abs kõrguselt 85,90...97,05 m. Puurauk 60 ja 80 alal pinnaseveeni ei
jõutud.
Tapa linnas Lõuna tänav 4 ja Lõuna tn 35 planeeritava ühendustee lõigu ala (25.04.2016):
Kogu lõigul algab pinnasevesi 0,35...0,65 m sügavuselt maapinnast, abs kõrguselt
98,20...98,65m.
Välitööde ajal oli pinnasevee tase keskmise lähedal või üle keskmise, maksimum aegadel
kevadel lumesula ja sügisel suurvihmade ajal võib veetase tõusta kuni 0,5 m võrra. Miinimum
ajal kuumal ja kuival suvel võib veetase alaneda veel 0,50 m võrra.
Veetase Tapa turbarabas (PK28+30...64+61) on otseselt seotud kuivenduskraavide seisukorrast
ja toimivusest, nende ummistamisel võib veetase tõusta maapinnani.
Savipinnaste (kihid 11B, 14 ja 15) peale võib koguneda lühiajaliselt ülavesi. Tapa linnas Lõuna
tänav 4 ja Lõuna tn 35 planeeritava ühendustee lõigu ala puurimistööde teostamise ajal
25.04.2016, esines moreenpinnaste (kihid 14 ja 15) peal ülavesi.
4.2.3 Geoloogilised tingimused
Savipinnased (kihid 11B, 14 ja 15) on leondumisohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks nad
oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnas seista lahtises kaevikus vee
all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmehhanismidega. Leondunud savipinnas ei hoia
nõlvu.
Tolmliiv ja liivpinnased (kihid 9, 10A, 10B) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja leonduks
selle hooletul liigutamisel, mille tulemusel kaotaks liivpinnas kordades oma kandevõimes.
Liivad (kihid 10A ja 10B) hoiavad nõlva 1 m ulatuses vee all. Tolmliiv hoiab nõlva vee all
0,50 m ulatuses.
Täitepinnas (kiht 5, tIV), muld (kiht 6, qIV) ning turvas (kiht 7, MIV) ei sobi suure orgaanilise
aine sisalduse tõttu, teede aluseks pinnaseks, õhemad kui 1 m kihid tuleks eemaldada täies
L e h t 8 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
ulatuses teetammi alalt, paksemate kihtide korral tuleks kasutada geotekstiili tasandamaks
võimalikke erivajumeid.
Tegemist on niiskuspaikkonna tüübilt liigniiske alaga järgmiste lõikudel:
1) Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal PK 28+30...64+61.
Tegemist on niiskuspaikkonna tüübilt niiske alaga järgmiste lõikudel:.
1) Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal
PK 0+00...28+30.
Normatiivne külmumissügavus on maapinnast 1,40 m ning teetamm võib läbi külmuda kuni
2,25 m ulatuses.
Külmaohtlikud pinnased on täitepinnas (kiht 5, tIV), muld (kiht 6, qIV), turvas (kiht 7, MIV),
tolmliiv (kiht 9, lglIII), kerge saviliiv (kiht 11B, glIII), kruusane tolmne saviliiv (kiht 14,
moreen, glIIII) ning rähk (kruus) tolmse saviliiva vahetäitega (kiht 15, glIII).
Ei ole külmaohtlikud järgmised pinnased lubjakivi killustik (kiht 1, tIV), kruus (kiht 2, tIV),
(kruusaga) peenliiv (kiht 3, tIV), jämeliiv (kiht 4, tIV), peenliiv (kiht 10A, fglIII), keskliiv (kiht
10B, fglIII).
Vajumid turbas (kiht 7, MIV) kestavad aastakümneid.
Lisaks eelnevale teostati lisatöödena täiendava lõigu ehitusgeoloogilised uuringud.
Järgneb väljavõte OÜ Rakendusgeoloogia tööst „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügoni
rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine osa B
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni Ühendustee Tapa raba lisa tee“.
4.2.4 Geoloogiline ehitus
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal läbiviidud uuringuala jääb
maastikulise liigituse järgi Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa piiri alale. Uuritav teelõik
vahemikus jääb Tapa raba alale. Maapinna abs kõrgused olid puuraugu suudmetel 90,00...91,10
m.
4.2.5 Pinnaseveetase
Pinnasevee tase uuringuajal (08.07.2016) jäi uuringu lõigul maapinnast 0,20...2,0 m sügavusele,
abs kõrgusele 89,00...90,20 m. Pinnasevee taseme sügavus maapinnast sõltub otseselt puuraugu
kaugusest kuivenduskraavist. Uuringuajal oli pinnasvee tase alla keskmise. Pinnasevee tase on
maksimumi lähedane lumesulamise ja suurte sadude ajal, kui pinnasevee tase võib tõusta kuni
0,20 m. Veetaseme miinimumi lähedasel ajal, suvistel põua perioodidel ja pika lumekattega
ühtlaselt külmal talvel (ilma sula perioodideta), võib veetase alaneda looduslikult 0,20 m võrra.
Uuringuala peamiseks veetaseme reguleerijaks on siiski kuivenduskraavid, nende
ummistumisel võib veetase kogu uuringuajal tõusta maapinnani.
L e h t 9 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
4.2.6 Geoloogilised tingimused
Geoloogilised tingimused on rahuldavad.
Mitte ükski pinnas ei dreeni 100% tiheduse juures.
Kogu uuringuala jääb liigniiskele alale. Külmumissügavusse jääb tugevalt külmakerkeline
turvas (kiht 2, RIV) ning puurauk 1 alal külmakindel jämekillustik (kiht 1, tIV).
Normatiivne külmumissügavus on maapinnast 1,40 m ning teetamm võib läbi külmuda kuni
2,25 m ulatuses.
Vajumid turbas (kiht 2, MIV) kestavad aastakümneid.
Uuringualal tuleb tee alt turvas (kiht 2, MIV, RIV), kas välja kaevata või kasutada geotekstiili.
5 TEEDEEHITUSLIK OSA
Projekteerimisel on aluseks võetud varasemalt koostatud eelprojekt. Roadplan OÜ töö nr
1540KP3.
5.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS
Projekteeritud plaanilahendus on välja toodud joonistel AP-5 kuni AP-12 „Asendiplaan“.
Jooniste ja lõikude nimetused on jäetud samaks, mis need olid eelprojektis.
Järgnevalt on kirjeldatud projektlahendust lõikude kaupa.
Lõik 3: põhimaantee nr 5- st kuni Tallinn- Tapa raudtee ületuseni
Projekteeritud lõik kulgeb Tapa vana linnaku territooriumi vanadel kitsastel teede, mida on ette
nähtu laiendada. Lõigu lõpuosas on olemasolev turbamaardla, millest projektlahendus näeb ette
mööda minna.
Lõik 4: Tallinn- Tapa raudtee ületus
Tallinn- Tapa raudteeülesõidukoht (edaspidi ülesõidukoht) on ette nähtud uue tehnoloogilise
raudteeülesõiduna.
Lõik 5: Tallinn- Tapa raudtest kuni kõrvalmaantee nr 15123- ni (Tapa-Lehtse-Jäneda)
Lõik kulgeb läbi endise turbakaevanduse ala. Lõik on projekteeritud mööda endiseid maardla
teid ja sihte. Mahasõidud on ette nähtud rajada varasemate mahasõitude asukohtadesse nii, et
maardla kuivenduskraavide vahel oleks juurdepääs võimalikult suurele alale.
Lõik 6: Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41)
Teeületus on projekteeritud riigimaantee nr 15123 km 4,41 m. Riigimaanteed
rekonstrueeritakse vahemikus 4,386 kuni 4,444. Kõrvalmaantee nr 15123 ületus on
projekteeritud X- kujulise ristmikuna. Kõrvalteede telg on maanteega täisnurga all.
Kõrvalharude ristmiku raadiused on projekteeritud 5 m (lahendus on ette nähtud vaid kolonnide
maantee otse ületamiseks ja mitte pöördeliiklusele).
Riigitee asfaltkatte laius on projekteeritud 7 m teepeenrad on 0,5 m. Põikkalle on projekteeritud
võimalikult sarnane olemasolevale ehk 3%. Tee pikikalle järgib olemasoleva tee pikikallet.
L e h t 10 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Kõrvalteele on projekteeritud min 50 m ulatuses asfaltkate (polügooni poolses osas mõlemal
harul), et vältida riigiteele kruusa, liiva, muda või muu sodi kandumist põhimaantee kattele.
Lisaks on projekteeritud polügooni poolsetele mõlemale harule betoonist raputid, mis on ette
nähtud tankide, soomukite vm lintidega sõiduvahendite lintide puhastamiseks õppuselt tulles
enne maanteega ristmuist.
Liikluskorralduslikult on ristmik lahendatud kõrvaltee- peatee ristmikuna, kus kõrvalmaantee
on peatee. Kõrvalharudele on projekteeritud liiklusmärgid 221 ja 331 koos lisatahvliga „Välja
arvatud Kaitseväe loal“. Kaitseväe kolonni ristmikul liikumise ajaks tuleb ristmiku piirkonnas
kehtestada täiendav ajutine liikluskorraldus, mida on käsitletud peatükis 5.1.3.
Joonisele on kantud nähtavuskolmnurgad lähtetasemetele „rahuldav“ ja „hea“. Lähtetasemel
„hea“ nähtavuskolmnurga tagamiseks ei ole vaja antud ristmikul täiendavalt mingeid töid ette
näha.
Eeldatav liiklussagedus riigimaanteel nr 15123.
Vastavalt normide p 1.4 lg (2) võetakse liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks
liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise
protsent. Eeldatava keskmise liiklussageduse uuring tehakse juhul, kui lähemaks 20 aastaks
planeeritud liiklusvoogudes on ette näha olulisi muutuseid. Oluliseks muutuseks loetakse aasta
keskmise ööpäevase liiklussageduse muutust üle 10% või ühel sõidurajal liiklussageduse
muutust tipptunnil üle 30%. Liiklussageduse prognoosimisel lähtutakse maantee või eraldi
teelõigu omaniku poolt kavandatud valmimisaastast. Viimase 10 aasta kasv on olnud 64%.
Seega oleks aastaks 2037 normide põhjal tehtud liiklusprognoos 1048 a/ööp. See tähendab, et
tee klass ei muutuks ning ristmiku teenindustase oleks samuti endiselt A, kuna ristmiku kõikide
suundade liiklussageduste summa on <400 sõiduki tunnis (sellisel juhul on teenindustase alati
„A“, ükskõik kui ebasoodsalt ka pöörded ei jaguneks). Antud juhul sõidetakse riigimaanteest
otse üle pöördeid tegemata.
Tabel 1 - Liiklussageduse muutus riigimaanteel nr 15123
Aasta AKÖL Raskeliiklus
2 006 392
2 009 170 7
2 013 163 7
2 014 168 8
2 015 616 25
2 016 641 19
5.1.1 Liiklusmärgid, teekattemärgistus ja tähispostid
Liiklusmärgid ja nende paiknemine peab vastama standardile „EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja
nende kasutamine”.
Teekattemärgistuse lahendus peab vastama standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende
kasutamine”. Teekattemärgistuse projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb täiendavalt juhinduda
Maanteeameti juhendist „Riigiteede teekattemärgistus“.
L e h t 11 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Riigimaantee projekteeritaval lõigul tuleb paigaldada kollased tähispostid järgnevalt:
• projekteeritud ristmikule raadiuste algusesse, lõppu ja piki raadiust vahekaugusega 10
m.
5.1.2 Piirdeaiad ja väravad
Käesolevale lõigule on projekteeritud väravad/ tõkkepuud järgnevalt:
• PK 4+99 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m);
• PK 5+30 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m);
• PK 36+70 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 7 m);
• PK 41+63 – PK 43+70 – plekkaed H= 2,5 m (206 m);
• PK 44+08 – automaatikaga värav enne raudteeülesõidukohta (L= 11 m);
• PK 45+11 – automaatikaga värav peale raudteeülesõidukohta (L= 11 m);
• PK 64+84 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m);
• PK 65+16 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m).
5.1.3 Ajutine liikluskorraldus Kaitseväe kolonnide liikumise ajaks
Ajutise liikluskorralduse skeem Kaitseväe kolonnide liikumise ajaks on toodud joonisel nr 8.1.
Enne riigitee ületamist tuleb Kaitseväe sõidukitel moodustada kolonn, et teeületus toimuks
korraga ja liiklus riigiteel takistatud võimalikult lühiajaliselt. Et kolonni moodustamiseks oleks
ruumi on viidud roomikute puhastamiseks mõeldud betoonist raputid ristmikust eemale.
Ajutised liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid ja muu vajalik) tuleb paigaldada enne
kolonnide liikuma hakkamist. Liikluskorraldusvahendiste paigaldamise ajal peavad olema
kõrvalteede väravad suletud. Reguleerijad alustavad tööd, kui kõik ajutised
liikluskorraldusvahendid on paigaldatud. Kui reguleerijad on alustanud tööd, siis avatakse
kõrvalteedel olevad väravad. Kui kolonnid on lõpetanud liikumise, siis sulatakse kõrvalteedel
olevad väravad ning reguleerijad lõpetavad töö. Seejärel eemaldatakse ajutised
liikluskorralduvahendid.
Kõik ajutise liikluskorraldusega seotud tegevused peavad olema tehtud vastavalt kehtivale
seadusandlusele, liiklusseadusele, kehtivatele määrustele ja juhenditele ning pädevate isikute
poolt.
Täiendavad detailid ajutise liikluskorralduse osas tuleb Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja
Maanteeameti vahel kokku leppida järgnevate projekteerimisetappide käigus.
5.2 VERTIKAALPLANEERIMINE
Killustikkattega teele on projekteeritud 3% põikkalle. Vertikaalplaneering on toodud
vertikaalplaneeringu joonisel ja projekteeritud tee prikiprofiil on toodud pikiprofiili joonistel.
Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41)
L e h t 12 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Kõrvalharude pikikalded ühtivad min 20 m ulatuses katte servast kõrvalmaantee põikkaldega,
et tagada kõrvalharudelt võimalikult sujuv pääs maanteele. Riigiteele nr 15123 on
projekteeritud 3% põikkalle. Pikiprofiil järgib olemasolevat pikiprofiili.
Kõrvalharude alla on ette nähtud truubid, mis tagavad vee pääsu mahasõidu alt piki
olemasolevaid maanteega paralleelselt kulgevaid kraave.
5.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse.
Projekteeritud mulded ehitada järgmiste nõlvustega:
• Asfaltkattega juurdepääsutee – 1:3;
• Killustikkattega juurdepääsutee – 1:4.
Riigimaantee nr 15123 olemasoleva mahasõidualune truup likvideeritakse ja asendatakse
kraaviga. Kraavi kõrgused rajada vastavalt olemasoleva kraavi kõrgusele ja projekteeritud
truubi kõrgusele.
5.2.2 Truubid
Projekteeritud truubid paigaldada vastavalt tüüpjoonistele (vt „Põhitee truubi tüüpjoonis“).
Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, rõngasjäikus truubitorul min SN8.
Metallist truubitoru minimaalne korrosioonikaitse peab olema vähemalt a) teras + tsinkimine
275 g/m2 + PVC-plastisool 170SV b) (teras + tsinkimine 600 g/m2 + PE-kile 250SV)
Terastoru peab vastama EN 10025 nõuetele. Minimaalsed paigaldussügavused tuleb kontrollida
tugevusarvutustega (InfraRYL 2010 järgi). Paigaldussügavust mõõdetakse toru (profiili) harjalt.
Kõik terastorud peavad olema väljast kaitstud II klassi geotekstiiliga.
5.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend
2001-52“.
Katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi (v 1.0.01, 17.12.2012).
Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendile).
Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei
kajastu katendi tugevusarvutuses. Kulumisvaru lisamise nõue tuleneb Maanteeameti
peadirektori 06.11.2006 käskkirja nr 222 "Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-
52" muutmisest käskkirjaga nr 0171 2013.04.30.
L e h t 13 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Katendi arvutus on tehtud kõrvalmaantee nr 15123 olev liiklussagedus 2015. a andmete põhjal:
616 a/ ööp (SAPA 96%, VAAB 2%, AR 2%), millele vastav koormussagedus enamkoormatud
sõidurajal on 47 normtelge. Aastal 2017 on liiklussagedus mõnevõrra langenud: 610 a/ööp.
Juurdepääsutee prognoositud koormussagedus 100 normtelge ristlõikes.
Maanteede puhul on arvestatud prognoosi koefitsiendiga 1,5 (ca baasprognoosi keskmine
kasv).
Maanteede puhul on arvestatud juurdepääsutee kogu ristlõike koormussagedus lisaks
enamkoormatud sõiduraja koormussagedusele.
Juurdepääsutee asfaltkattega katendikonstruktsiooni arvutamisel on aluseks võetud minimaalne
püsikatendile esitatav elastsusmooduli nõue 180 MPa (ja sellele vastav koormussagedus 57).
Juurdepääsutee killustikkattega katendikonstruktsiooni arvutamisel on aluseks võetud
minimaalne siirdekatendile esitatav elastsusmooduli nõue 130 MPa (ja sellele vastav
koormussagedus 10).
Vastavalt Maanteeameti tingimustele on ette nähtud paigaldada ristumistele kattele täiendav
tugevdav katte kiht (Confalt).
Selleks, et koormused üle viia 15 a kasutaja pealt 20 a kasutusajale arvutusprogrammi jaoks on
kasutatud koefitsienti 1,46.
Eelnevast tulenevalt on katendikonstruktsioonide arvutamise lähteandmed järgnevad:
Koormussagedus Elastsumoodul
Kõrvalmaantee nr 15123 249 223
Asfaltkattega juurdepääsutee 83 191
Killustikkattega juurdepääsutee 15 141
Projektis on kõikide katendikonstruktsioonide arvutamisel lähtutud 20 a perspektiivsetest
liiklus- ja koormussagedustest.
Kõrvalmaantee nr 15123 olemasolev katendikonstruktsioon on geoloogiliste uuringute järgi 10
cm asfalti, mille all kruusliiv. Käesoleva lõigu projekti vaadates on kate tõenäoliselt ikkagi
pinnatud bituumenstabiliseeritud kiht. Igal juhul see konstruktsioon ei ole prognoositava
koormussagedusele vastav. Ette on nähtud katendikonstruktsiooni ehitamine. Uue
katendikonstruktsiooni tugevusarvutus on esitatud järgnevas peatükis.
Maanteede katendikonstruktsioonid on arvutatud Confalt seguga kulumiskihi alumise kihi
peale. Ehk siis mõlemal juhul lisandub kattele 5 cm Confalt kulumiskihti.
5.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Katendi konstrueerimisel on aluseks võetud varasem eelprojekt ja eelkoormamise tehniline
projekt AS Tariston töö nr 009A. Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel
erinevate viirutustega.
L e h t 14 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
1. Ülekate
- AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- olemasolev vajadusel tasandusfreesitud asfaltbetoonkate
2. Kõrvalmaantee nr 15123 ristumine (tüüp 1a)
- dreenasfalt PA 16 70/100 (immutatud confalt, densiphalt vms seguga) h = 5 cm
- tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 6,5 cm
- killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 20 cm
- olemasolev mulle (kruusliiv)
3. Kõrvalmaantee nr 15123 ristumine (tüüp 1b)
- tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 6,5 cm
- killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 20 cm
- olemasolev mulle (kruusliiv)
4. Juurdepääsutee asfaltbetoonkattega katend (tüüp 2)
- tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 8 cm
- killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 25 cm
- dreenkiht hmin = 25 cm
- mulle hmin = 50 cm
- olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv)
5. Killustikkate (tüüp 3)
L e h t 15 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
TÜÜP 3 – PK 20+00 kuni PK 29+35
Settekivikillustik opt. segu 0/31,5, pos 6 h=15 cm
Settekivi killustikust alus h=25 cm
Dreenkiht kt=0,98, kf=1 m/ööp hmin=20 cm
Olemasolev pinnas või juurdeveetav täitematerjal 0,5 m/ööp
TÜÜP 3a – PK 36+50 - 44+20; PK 44+60 –62+00
Settekivikillustik opt. segu 0/31,5, pos 6 h=15 cm
Settekivi killustikust alus h=25 cm
Geovõrk
Dreenkiht kt=0,98, kf=1 m/ööp hmin=20 cm
Täitematerjal 0,5 m/ööp (vastavalt vajadusele)
Tehnoloogiline kiht (ehitustööde ajal planeerida 50 cm kihtidena; keskkonnaohutud
taaskasutatavad materjalid vms.) hkesk=50 cm
Kootud geotekstiil (tõmbetugevusega 100/100 või 50/100)
Olemasolev aluspinnas
TÜÜP 3b – PK 29+35 - 36+50; PK 62+00 - 64+00 (laiendused)
Settekivikillustik opt. segu 0/31,5, pos 6 h=15 cm
Settekivi killustikust alus h=25 cm
Geovõrk
Dreenkiht kt=0,98, kf=1 m/ööp hmin=20 cm
Täitematerjal 0,5 m/ööp (vastavalt vajadusele)
Tehnoloogiline kiht (ehitustööde ajal planeerida 50 cm kihtidena; keskkonnaohutud
taaskasutatavad materjalid vms.) hkesk=50 cm
Geotekstiil minimaalselt 3. spetsifikatsiooniprofiil
Olemasolev aluspinnas
6. Tugipeenra kate ja mahasõidu kokkuviimine
- optimaalse terakoostisega segu h = 13 cm
7. Haljastus
- Murukülv (klass III)
- Kasvualus h = 5-7 cm
5.4.1 Teetööde lühikirjeldus
L e h t 16 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Tähistada nõuetekohaselt objekt ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Eemaldada
likvideeritavad mets, puud ja võsa ja nende kännud. Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette
nähtud objektid.
Freesida vajadusel olev kate. Objektilt üle jääv freespuru tuleb utiliseerida.
Puhastada projektiga ette nähtud olemasolevad truubid ja kraavid. Paigaldada projekteeritud
truubid.
Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused.
Eemaldada projekteeritud mulde alt ja katendi laienduste alt kasvupinnas ja muldesse mitte
sobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas.
Juurdepääsuteel planeerida olemasolev mulde pinnas. Paigaldada ja tihendada täitepinnas,
dreenkihid, liivalused ning killustikalused.
Paigaldada projekteeritud asfaldikihid.
Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada
nõlvad, kus see on ette nähtud.
Paigaldada projekteeritud värav.
Teostada teekattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid. Puhastada teemaa-ala.
5.4.2 Nõuded materjalidele
Materjalide nõuded on esitatud alljärgnevalt:
Kõrvalmaantee nr 15123 asfaltbetoonkattega katend
• dreenasfalt PA 16 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) (immutatud confalt, densiphalt
või analoogse seguga)
• asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
• asfaltbetoon AC 32 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
• killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ)
Juurdepääsutee asfaltbetoonkattega katend
• asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
• asfaltbetoon AC 32 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ)
• killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ)
• Tugipeenra ja mahasõidu kokkuviimise kate optimaalse terakoostisega segu (segu 6)
(TEKN)
L e h t 17 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Märkused:
• Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009
toodud vastava segulehe tingimusi.
• Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.
• Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud
EVS 901-1:2009 tabelis 12.
• Raskeliikluse osakaal >10%.
• AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.
• KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.
• TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded.
• Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
• Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide
töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.
• Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“.
Maanteedega ristumisel pealmiseks asfaltkihiks on dreenasfalt PA 16 70/100 paksusega 5 cm,
mis immutatakse confalt, densiphalt või analoogse seguga. Kõik viited projektis confalt segule
tähendavad automaatselt võimalust kasutada ka analoogset segu. Kui immutussegu tootja
juhendite järgi on vajalik pealmises asfaldikihis kasutada teistsuguste omaduste, sideaine valiku
või sõelkõveraga segu, kui kirjeldatakse projektis või standardis EVS- 901-3, siis võib töövõtja
seda kasutada. Jämetäitematerjali omadused peavad vastama projektile.
Liivaluste ja dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema
vähemalt 1m/ööp.
Täitepinnasena kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5m/ööp.
Filtratsioonimooduli nõue on seatud lähtuvalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine.
Filtratsioonimooduli määramine“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri 17.02.13 nr 0069).
Projekteeritud geotekstiilid peavad vastama „Teetööde tehnilised kirjeldused“ geosünteetide
materjali nõuded tabel 1 nõuetele ning vähemalt tabel 2 klassifikatsioonile.
1. Projekteeritud truupide aluskihtide ümber kasutada IV-klassi geotekstiili.
2. Projekteeritud metallist truubitorude ümber paigaldada II-klassi geotekstiili.
3. Munakividest nõlvakindlustuse ning kivipuiste all kasutada II-klassi geotekstiili.
Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele.
Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid.
Projekteeritud truupide nõlvade ülemise osa kindlustamiseks kasutada erosioonitõkkematte.
Erosioonitõkkematid paigaldada vahetult peale muruseemne külvi.
Nõuded erosioonitõkkemattidele:
• 100% kookoskiud
• Siduselemendiks PP-võrk
L e h t 18 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
• Tihedus: 350 g/m2
Erosioonitõkkematt tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele.
Mulde ehitus turba lõikudel (PK 29+35- PK 64+90) on ette nähtud eelkoormamise
tehnoloogiaga.
5.5 HALJASTUS
5.5.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine
Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb
asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa
kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal.
Raietööde ulatus on toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust
Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada
tööde ulatus. Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult
likvideeritava puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal kinnistu omanikuga.
Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada
sama liiki hekkide ja põõsastega.
Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001.
Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta.
5.5.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal
Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill,
autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et
ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab
säilima antud puule iseloomulik võra kuju.
Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad
kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.
Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks
ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra
välisjooneni.
Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm
paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid
ehitusmaterjalide ladustamiseks.
Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“.
L e h t 19 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
5.5.1 Projekteeritud haljastus
Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass III).
Projektiga on ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga (klass III). Lubatud
on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga.
Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm.
Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab
kasvualusele esitatud nõuetele.
Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära.
Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi
olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.
Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda
veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel
savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks
istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.
Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui
kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada
kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.
Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.
6 TEHNOVÕRGUD
6.1 VÄLISVALGUSTUS JA VÄRAVA TOIDE
Projekteerimisel on aluseks võetud Tellija projekteerimise lähteülesanne (03.02.2015 nr TVJ-
4.1-3.1/6908).
Projekteeritud lõigul asuv välisvalgustus ja projekteeritud tõkkepuude elektrivarustus on
lahendatud eraldi projektiga.
Projekti koostaja Eltam OÜ. Välisvalgustuse ja tõkkepuude elektrivarustus. Töö number
06708-16.
6.2 SIDEVARUSTUS
L e h t 20 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Ühendustee ristub olemasolevate ELA SA-le kuuluvate mikrotorustikega. Vastavalt ELA SA
nõudele (20.09.2016) on ette nähtud ühendusteega ristumisel kaitsta olemasolevad
mikrotorustikud kaitsetorudega (ø100 mm, tugevusklass A).
6.3 ELEKTRIVARUSTUS
Tee projekti mahtudes on ette nähtud olemasolevate kaablite kaitsmine lõhestuvate
kaablikatsetorudega (ø100 mm, tugevusklass A) ja nende kõrvale reservtoru paigaldamine
(ø100 mm, tugevusklass A).
Kaablite kaitsmine on ette nähtud:
• PK 9+70 (kaitsetoru ja reservtoru, L= 8 m);
• PK 10+00 (kaitsetoru ja reservtoru, L= 8 m);
• PK 11+95 (kaitsetoru ja reservtoru, L= 23 m).
Lisaks on ette nähtud elektriõhuliinide ristmeväljade ümberehitus:
• PK 6+74 Olemasolev madalpinge elektriõhuliini ristmeväli ümber ehitada (kasutada 12
m masti III klass + puitjaland 6 m III klass, kreosootimmutusega);
• PK 45+18 Olemasolev 1- 20 kV keskpinge elektriõhuliini ristmeväli ümber ehitada
(kasutada 12 m masti III klass + puitjaland 6 m III klass, kreosootimmutusega);
• PK 64+42 Olemasolev 35- 110 kV elektriõhuliini ristmeväli ümber ehitada (kasutada
12 m betoonmaste).
Ühendustee ristub Elering AS-le kuuluva kõrgepinge õhuliiniga (110 kV) L101 Aruküla – Tapa,
mastide nr 282 – 283 vahelisel lõigul.
Eltom OÜ poolt koostatud arvutuse (vt LISA 4) kohaselt ei ole tagatud kõrgusgabariit 7,0 m
temperatuuril +60ºC.
Kõrgusgabariidi 7,0m tagamiseks on Eltom OÜ poolt koostatud õhuliini
rekonstrueerimise projekt (vt LISA 5).
7 RAUDTEE ÜLESÕIDUKOHT
Raudtee ülesõidukoha automaatsignalisatsioon on lahendatud eraldi seisva projektiga.
Projekti koostaja SLD Consult OÜ. Töö nimi „Tapa-Aegviidu raudteeliini ülesõidu km
178,34 automaatsignalisatsiooni projekteerimine. Tõõrakõrve küla, Tapa vald, Lääne-Viru
maakond“. Töö number SLD-Lx-001.
L e h t 21 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
7.1 Olemasolev olukord
Projekteeritud raudteeülesõidukoht (edaspidi ülesõidukoht) paikneb Tapa raudteejaamast
3,6km kaugusel Tallinna suunas ja külgneb Pruuna rabaga. Ülesõidul on 2 rööpapaari telgede
vahega 22,54m. Raudtee paikneb ca 2 m kõrgusel muldkehal. Käsitletud asukohas on kahe
raudtee vahel osaliselt säilinud endise tehnoloogilise ülesõidu muldkeha, tõenäoliselt kasutati
kaevandatava turba transportimisel. Ülesõidukoht on likvideeritud.
Raudteel toimuvad nii reisi- kui ka kaubaveod. Reisirongide projektkiirus on 120km/h,
kaubarongidel 90 (80)km/h.
Raudtee pealisehitusaluseks on tardkivist killustikballast.
7.2 Projekteeritud raudteeülesõidukoha lahendus
Ülesõidukoha lahenduse aluseks on Eesti Raudtee AS poolt 16.09.2015.a. väljastatud tehnilised
tingimused nr 4-1.3.1/2411-1 ja raudtee rööpapeade olemasolevad kõrgusmärgid
projekteeritaval ülesõidul.
Projekteerimisel lähtutud dokumendist „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine, lisa 4
Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“. Ja standarditest:
o Killustik EVS-EN 13450:2007;
o Liiprid EVS-EN 13230-1:2005; EVS-EN 13145:2005;
o Raudteeseadus ja teised siin nimetamata, kuid Eestis kehtivad seadused, normid ja
instruktsioonid.
Ülesõidu I teel (ühendustee PK 44+58,89) on rööpad puitliipritel, mistõttu ülesõidu ulatuses on
vajalik liiprid välja vahetada koos rööpa kinnitustega. Liiper ja kinnitused (uued):
raudbetoonliiper, rööpakinnitused Pandrol Fastclip FE (analoogne tee nr 2 rööpakinnituse
süsteemiga). Olemasolevad rööpad väljavahetamist ei vaja.
Tagatud peab olema ballasti paksus graniitkillustikust minimaalselt 35 cm uute betoonliipri all.
Fraktsioon 31.5-63mm.
Ülesõidu konstruktsioon on raudbetoonistelementidest, elemendid toodetakse näiteks E-
Betoonelemendis ning on vajalik komplekteerida sobivate betoonliipritega kummalegi poole
2m üle betoonist katte, vastavalt tootja paigaldusjuhendile (selles näites kasutada liipreid, mis
on toodetud Abetong (või analoog) tehnoloogial, long line meetodiga ja 4tk ulatudes üle
betoonkatte kummalegi poole).
R/betoonist ülesõidu katte laius on 9,2 m.
Kahe r/betoonist konstruktsiooni vahele jääva sõidutee katendi konstruktsioon on sama
ülesõidule eelneva sõidutee katendiga:
L e h t 22 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
1. Juurdepääsutee asfaltbetoonkattega katend
- tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm
- kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 8 cm
- killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 25 cm
- dreenkiht hmin = 25 cm
- mulle hmin = 50 cm
- olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv)
(vt pikilõikel esitatud katendi konstruktsioon).
Võrdtugeva katte laius on 8 m, kindlustatud teepeenar mõlemal pool 0,5 m laiune. Sademevee
ärajuhtimiseks teel on kahe rööpapaari vahelisel sõiduteel põikkalle kuni 0,6% ja pikikalle 0,3%.
Projekteeritud asfaltkate – 180 m².
Ülesõidule on projekteeritud automaatne foorisignalisatsioon, kaks LED peaga foorikomplekti
ning Siemens AG poolt toodetud kaks tõkkepuuajamit Wayguard SIM 6/13. Tõkkeprussiks on
5 m pikkune nelikantpruss, mis jätab ülesõidul vastassuuna vähemalt 3m laiuselt vabaks.
Foorimastid ja tõkkeajamid paigaldatakse betoonvundamentidele. Ülesõidule km 178,340
ristimärke ei paigaldata.
7.3 Tööde teostamine
Vähemalt 5 tööpäeva enne tööde algust tuleb Töövõtjal teavitada tööde alustamisest AS Eesti
Raudteed ning Töövõtja peab taotlema Eesti Raudteelt vastava tööluba.
Juhul kui kaevetehnika siseneb raudtee gabariiti, peab paigaldaja tellima AS Eesti Raudteelt
liikluskatkestuse (akna) vajalike tööde teostamiseks ning väljastama nõuetekohase hoiatuse
rongidele.
Ülesõidukohta võib kasutada alles peale kasutusloa saamist. Peale kasutusloa saamist väljastab
AS Eesti Raudtee nõuetekohase aadresstelegrammi.
Ülesõidu km 178,340 liidestamiseks AS Eesti Raudtee infrastruktuuriga ja turvanguseadmete
elektrivarustuseks koostatakse eraldi projektdokumentatsioon.
7.4 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve
Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded
projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalvet teostava
ametiisikuga.
L e h t 23 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Töötervishoid ja tööohutus
Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid.
7.5 Tööde kvaliteedinõuded
Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest. Mullatöödel
juhinduda käsiraamatu MaaRYL2000 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded pinnasetöödele ja
alustarinditele” seisukohtadest.
8 KESKKONNAKAITSE
Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda.
Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid
peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete
tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis
hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat
teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud
jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise
litsentsi omavatele ettevõtetele.
Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada
sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde
ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras.
9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS
Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.
Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid.
Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või
uuesti välja märkida.
L e h t 24 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana
iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne
tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped.
Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija
või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee
valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega
määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt
Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa
võtta.
Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada
tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel.
Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema
kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada
kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd
teostada käsitsi.
Ehituskaeviku piirestamisel lähtuda “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015
nr 90).
Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015 nr 90).
Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist
kohustub koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi.
Riigimaanteel ja selle kaitsevööndis teostatavate tööde ehitusaegne liikluskorralduse
skeem tuleb kooskõlastada Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne
liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama Maanteeametis kooskõlastatud skeemile.
Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis
piirnevad ehitusobjektiga.
Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne
ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja
Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja
fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride
tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama.
Objekti pildistamine
Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal
teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste
pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra
fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele
kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud,
põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid),
L e h t 25 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb
teha vahetult enne ehitustegevuse algust.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja
süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt
määratletav.
Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist
vastaval lõigul.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade
kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele,
piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud
eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole
vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest,
loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega
seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka.
Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, müüridele ja muudele rajatistele, mis asuvad
projekteeritud sõiduteele teljele lähemal kui 5m. Selleks peab sellistel hoonetel nähtaval kohal
tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale
ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi
ehitustööde ajal. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne peab olema esitatud Järelevalve insenerile
enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega.
Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda ehitustööde mõjualast
väljaspool asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral otsustab
Järelevalve insener vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju
hoonele.
Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt CD-l
või DVD-l Järelevalve insenerile ja Tellijale.
10 TEE HOOLDUSJUHEND
Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee
hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga:
Maantee
• Lisandub 1 asfaltbetoonkattega 4- külgne ristmik;
• Lisanduvad ristmikega seonduvad liiklusmärgid;
• Lisanduvad ristmikega seonduvad tähispostid;
L e h t 26 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT
• Ristmike kõrvalharudele lisanduvad truubid.
Raudtee
• Lisandub tehnoloogiline ülesõidukoht;
• Lisanduvad raudtee ülesõidu jaoks tarvilikud betoonplaadid ja asfaltkate;
• Lisanduvad foorid, tõkkepuud ja liiklusmärgid.
Juurdepääsutee (sisuliselt uus teelõik kogu ulatuses)
• Teelõigu pikkus ca 4,3 km
• Killustikkatte laius 9,0 m;
• Manteede ja raudteega ristumisel asfaltkattega lõigud (kate 8,0 m laiune);
• Automaatikaga väravad mõlemal pool raudteed;
• Osaliselt lisanduvad truubid ja osaliselt vahetatakse olemasolevad uute vastu välja
Põhiprojekti seletuskirja koostas: Roland Mäe
Eelprojekti seletuskirja koostajad: Indrek Oden (teede osa)
Priidu Kooskora (teede osa)
Ülo Amor (raudteeülesõidukoht)
L e h t 27 | 27
Selektor Projekt OÜ
29.03.2018
Ajutine liikluskorraldus Kõrvalmaantee nr 15123 ja KVKP juurdepääsutee ristumisel Kaitseväe kolonnide liikumise ajaks
500 m
250 m
50 m 50 m 100 m 150 m 200 m
221
331
LEHTSE Välja arvatud
TÄHELEPANU!
TÄHELEPANU!
REGULEERIJA
500 m
REGULEERIJA
REGULEERIJA
KAITSEVÄE
250 m
KAITSEVÄE
70
Kaitseväe loal
678
KOLONN
678
678
KOLONN
50
811
811
351
186
891b
351
376
Kõrvalmaantee nr 15123
TÄHELEPANU!
REGULEERIJA
TÄHELEPANU!
TAPA
KAITSEVÄE
REGULEERIJA
REGULEERIJA
KAITSEVÄE
678
376
KOLONN
250 m
678
KOLONN
500 m
678
50
891b
811
KVKP juurdepääsutee
351
70
811
186
351
Kaitseväe loal
Välja arvatud
331
221
200 m 150 m 100 m 50 m 50 m
250 m
500 m
TINGMÄRGID
PROJEKTEERITUD VÄRAV/TÕKKEPUU
OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK
221
PROJEKTEERITUD PÜSIV LIIKLUSMÄRK
221
PROJEKTEERITUD AJUTISE LIIKLUSKORRALDUSE LIIKLUSMÄRK
KAITSEVÄE KOLONNIDE LIIKUMISE AJAKS
221
MÄRKUSED:
Ajutised liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid ja muu vajalik) tuleb paigaldada enne kolonnide liikuma hakkamist. Liikluskorraldusvahendiste 1. Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe
paigaldamise ajal peavad olema kõrvalteede väravad suletud. Reguleerijad alustavad tööd, kui kõik ajutised liikluskorraldusvahendid on paigaldatud. Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee
Kui reguleerijad on alustanud tööd, siis avatakse kõrvalteedel olevad väravad. Kui kolonnid on lõpetanud liikumise, siis sulatakse kõrvalteedel olevad projekteerimine
väravad ning reguleerijad lõpetavad töö. Seejärel likvideeritakse ajutised liikluskorralduvahendid.
TELLIJA
Tariston AS
OBJEKT
Kõik ajutise liikluskorraldusega seotud tegevused peavad olema tehtud vastavalt kehtivale seadusandlusele, liiklusseadusele, kehtivatele määrustele ja Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee
Roadplan OÜ Töö: Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe juhenditele ning pädevate isikute poolt. Selektor Projekt OÜ MTR reg. nr : EEP003348 ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
Reg nr 12432118 Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse reg kood 12503887 TEL002841
LÕIK
Tiigi 78, Tartu 50410 juurdepääsutee projekteerimine Pärnu mnt 139e/11, Tallinn, 11317
Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41)
[email protected] Tel 56 565 000,
[email protected]
Artes Terrae OÜ
Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) ühendustee rasketehnikale Täiendavad detailid ajutise liikluskorralduse osas tuleb Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Maanteeameti vahel kokku leppida järgnevate PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS
Joonis:
Reg nr 10914072 Ajutise liikluskorralduse skeemid maanteede ületusel projekteerimisetappide käigus. R. Mäe 19.07.2018
Puiestee 78, Tartu 51008
[email protected]
Projekti juht: Heiki Kalberg Tellija: Kaitseministeerium Töö nr: 1540KP3 VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV Ajutine liikluskorraldus
Eesti Veeprojekt OÜ
Insener: Indrek Oden Sakala 1, Tallinn 15094 Kuupäev: 08.12.2016 E. Potisepp 19.07.2018 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP MÕÕTKAVA REV
Reg nr 10913769
Pikk 12, Tartu 51009
Insener: Meelis Viirma Asukoht: Tapa vald Mõõt: - PROJEKTIJUHT ALLKIRI KUUPÄEV
[email protected] Insener: Priidu Kooskora Staadium: Eelprojekt
Joonise nr: 8.1 T. Jõe 19.07.2018 P18007 8.1 Põhiprojekt 0
LEPPEMÄRGID
KINNISTU PIIR
TEEMAA PIIRI ETTEPANEK
.15
15 KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PIIRI ETTEPANEK
7+
P K6
MAAERALDUSE/ KASUTUSÕIGUSE SEADMISE ULATUS
0
+0
67 TEEKAITSEVÖÖND (30 m)
PK
RAUDTEE KAITSEVÖÖND (30 m)
1 POSITSIOONI NUMBER
80 PA 1 GEOLOOGILISTE UURINGUTE PUURAUKUDE ASUKOHAD
66+ PROJEKTEERITUD KATTE SERV
P K
PROJEKTEERITUD TUGIPEENRA SERV
MAANTEE KÜLGNÄHTAVUS (rahuldav, 12/20 m)
0
6+6 RISTMIKU NÄHTAVUS (rahuldav, peateele 130/210 m, kõrvalteele 7/10 m)
P K6 RISTMIKU NÄHTAVUS (hea, peateele 180/400 m, kõrvalteele 10/15 m)
MULDE ALUMINE SERV
0
6+4 PROJEKTEERITUD NÕLV / KRAAV
PK 6
PROJEKTEERITUD TRUUP KOOS MÄTASTEST PÄISTE
KINDLUSTUSEGA
KRAAVI PUHASTAMINE
Projekteeritud raputi (vt LHA õppeväljaku +20
PK 66 PROJEKTEERITUD TRUUBI PÄISEKINDLUSTUS MAAKIVIDEGA
projekt, joonis 3-15)
raputi kõrgus 89,50
olev turvas eemaldada, asendada RAADAMISE ULATUS
täitematerjaliga
PK 66+00 PROJEKTEERITUD PLEKKAED
PROJEKTEERITUD METALLIST RAUDTEE PIIRDEAED
PROJEKTEERITUD RAUDTEE ÜLESÕUDKOHA VÄRAV
PROJEKTEERITUD VÄRAV/ TÕKKEPUU
PROJEKTEERITUD ELEKTRIKAABLI KAITSETORU
PK 65+80 A PROJEKTEERITUD ELEKTRIKAABLI RESERVTORU
A
221 PROJEKTEERITUD SIDEKAABLITE KAITSETORU
24.0
PROJEKTEERITUD HORISONTAAL KÕRGUSARVUGA
331
LIKVIDEERITAV OBJEKT
Välja arvatud
Kaitseväe loal 2
PK 65+60 891b Katted
PK 0+00
PK 0+20
PK 1+09.22
PK 0+40
PK 0+60
PK 0+80
1 PROJEKTEERITUD TUGEVDATUD (CONFALT VMS)
PK 1+00
ASFALTBETOONKATTEGA KATEND (TÜÜP 1a)
891b
Projekteeritud värava/tõkkepuu asukoht PROJEKTEERITUD ASFALTBETOONKATTEGA KATEND (TÜÜP 1b)
Kaitseväe loal
L= 10 m Sv 87,85
0
2.0
Välja arvatud
PK 65+40
R2
331 TEEKAITSEVÖÖ
ND (30 m) PROJEKTEERITUD ASFALTBETOONKATTEGA KATEND (TÜÜP 2)
Projekteeritud truup Ø500
plast, L= 15 m; i= 0,75 % PROJEKTEERITUD SIIRDEKATEND (TÜÜP 3)
Sv 87,85 Vv 87,75
PROJEKTEERITUD HALJASTUS / HALJASTUSE TAASTAMINE
PK 65+20
Liikluskorraldus
R1
0.0
0
8.00
.00
R5. PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS
0.50
0
R5
0
PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST
Projekteeritud raputi (vt LHA õppeväljaku
PK 65+00 28.00 10.00 projekt, joonis 3-15)
20.00 1
7.00
raputi kõrgus 90,00
1 olev turvas eemaldada, asendada PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK
R5
.00 Leht 1
13.00
täitematerjaliga
.00
2
R5
8.00 221
0.50
PK 64+80
11
0.50 0.50 MÄRKUSED:
Leht
1) Joonise aluseks on Geoweb OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr GA15032.
2) Geoloogilised uuringud on teostanud OÜ Rakendusgeoloogia „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügoni rasketehnika ühendustee ning
Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine Osa B Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee” (aprill 2016). Töö
0
Leht 1
Sv 88,15 number 16-006B.
PK 64+6 TEEKAITSEVÖÖ
ND (30 m)
0
TELLIJA
Ol.olev truup likvideerida Tariston AS
Leht 9
ja asendada kraaviga PK Ristumine kõrvalmaanteega nr 15123 OBJEKT
64+ Tapa-Lehtse-Jäneda (km 4,386 kuni 4,444). Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee
Projekteeritud truup Ø500 40
Teeületus km 4,41. Selektor Projekt OÜ MTR reg. nr : EEP003348 ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
plast, L= 15 m; i= 1,0 % reg kood 12503887 TEL002841
Sv 88,15 Vv 88,10 221 AKÖL: 637 autot ööpäevas, sõiduautosid 96%. Pärnu mnt 139e/11, Tallinn, 11317 LÕIK
Stabiliseeritud kate, ehitatud: 2011-09-15 7
Tel 56 565 000,
[email protected] Asendiplaan PK 63+00 - PK 66+00
8 ht PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS
Viimane pindamine: 2013-07-09 ht Le
LÕ Katte laius: 8.3 m
Le
R. Mäe 15.08.2018
PK 6 IK 6 VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV Liikluskorraldus
4+20 LÕ E. Potisepp 15.08.2018
IK 5 Projekteeritud värava/tõkkepuu asukoht Leht 6 Leht 5
PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP MÕÕTKAVA REV
L= 10 m PROJEKTIJUHT ALLKIRI KUUPÄEV
3 T. Jõe 15.08.2018 P18007 LK-12 Põhiprojekt 1:1000 0
LÕIGE 1-1
Kõrvalmaantee nr 1512
PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU TELG
20,00 28,00 10,00
CONFALT VMS SEGUGA TUGEVDATUD KATEND
Olemasolev katte serv
91,00 91,00
km 4,444 km 4,41
1,00 1,00 1,00 1,00
90,50 Olemasolev katte serv 90,50
km 4,386
Kalded vastavalt vertikaalplaneeringu joonisele
90,00 90,00
89,50 89,50
Kaevejoon
89,00 89,00
ol.ol Telia optiline sidekaabel / kaevetööde korral kutsuda kohale Telia järelevalve töötaja
88,50 88,50
88,00 88,00
PA 16 (immutatud confalt seguga) H= 5 cm
87,50 87,50
AC 16 surf H= 5 cm AC 16 surf H= 5 cm AC 16 surf H= 5 cm
87,00 AC 32 base H= 6,5 cm AC 32 base H= 6,5 cm AC 32 base H= 6,5 cm 87,00
Ol.ol truup D=1250
86,50
Htee=90,02
Kiilutud killustikust alus fr 32/63 H= 20 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63 H= 20 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63 H= 20 cm 86,50
86,00
86,56 -- 86,37 Olemasolev mulle (kruusliiv) Olemasolev mulle (kruusliiv) Olemasolev mulle (kruusliiv) 86,00
km 4,434
RISTLÕIGE
LÕIK 6
Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41)
OLEMASOLEVA MAANTEE TELG
PROJEKTEERITUD JUURDPÄÄSUTEE PROJEKTEERITUD JUURDPÄÄSUTEE OLEMASOLEV KVKP JUURDPÄÄSUTEE
turbamaardla 7,00 Kaitseväe keskpolügoon
20.00 3,50 3,50 20.00
91,00
90,50 Olemasolev katte serv
Olemasolev katte serv
3% kalle jätkub vähemalt 20 m riigimaantee katte servast
90,00 3,0 % 3,0 %
3,0 % 3% kalle jätkub vähemalt 20 m riigimaantee katte servast
3,0 %
89,50
89,00
88,50
88,00 Olemasolev
PA 16 (immutatud confalt seguga), H= 5 cm sidekaabel
87,50 Projekteeritud truup h=88,70
AC 16 surf, H= 5 cm Projekteeritud truup
87,00 AC 16 surf, H= 5 cm AC 32 base, H= 6,5 cm
86,50 AC 32 base, H= 8 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63, H= 20 cm
Kiilutud killustikust alus fr 32/63, H= 25 cm AC 16 surf, H= 5 cm
Olemasolev mulle (kruusliiv) TELLIJA
86,00
AC 32 base, H= 8 cm Tariston AS
Dreenkiht, Hmin= 25 cm OBJEKT
Mulle, Hmin= 50 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63, H= 25 cm Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee
Olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv) Dreenkiht, Hmin= 25 cm Lõik 6 teede puhul tuleb juurdepääsuteede ja raputite osas Selektor Projekt OÜ MTR reg. nr : EEP003348 ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine
reg kood 12503887 TEL002841
Mulle, Hmin= 50 cm kogu turba kiht välja kaevata ning asendada täitepinnasega. Pärnu mnt 139e/11, Tallinn, 11317 LÕIK
Olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv) Tel 56 565 000,
[email protected] Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41)
PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS
R. Mäe 16.08.2018
VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV Tüüp ristprofiilid
E. Potisepp 16.08.2018 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP MÕÕTKAVA REV
PROJEKTIJUHT ALLKIRI KUUPÄEV
T. Jõe 17.07.2018 P18007 RP 6.1 Põhiprojekt 1:100 0
Teie 20.07.2018
Selektor Projekt OÜ
[email protected] Meie 24.08.2018 nr 15-2/18/11535-6
Pärnu mnt 139e/11
11317, Tallinn
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee põhiprojekti kooskõlastus (riigitee
15123 km 4,41 ületamine)
Olete esitanud Maanteeametile korduvaks kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee (sh riigitee 15123 Tapa-Lehtse-Jäneda km
4,41 ületamine) põhiprojekti – Selektor Projekt OÜ töö nr P18007 (I köide) „Tapa lähiharjutusala,
Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse
juurdepääsutee projekteerimine“.
Projektis on lahendatud riigitee nr 15123 km 4,41 ületus X-kujulise ristmikuna. Kõrvalteede telg
on maanteega täisnurga all. Kõrvalharude ristmiku raadiused on projekteeritud 5 m (lahendus on
ette nähtud vaid kolonnide maantee otse ületamiseks ja mitte pöördeliiklusele). Kõrvalteedele on
projekteeritud min 50 m ulatuses asfaltkate (polügooni poolses osas mõlemal harul), et vältida
riigitee risustamist. Lisaks on projekteeritud polügooni poolsetele harudele betoonist raputid, mis
on ette nähtud tankide, soomukite vm lintidega sõiduvahendite lintide puhastamiseks õppuselt
tulles enne riigiteega ristumist. Riigitee ületamine on kavandatud hea nähtavusega teelõigul.
Projektiga on ette nähtud ka riigitee 15123 rekonstrueerimine km 4,386-4,444 vahemikus.
Projekteeritud asfaltkatte laius on 7 m, teepeenrad 0,5 m. Põikkalle on projekteeritud võimalikult
sarnane olemasolevale ehk 3%. Projekteeritav riigitee pikikalle järgib olemasoleva tee pikikallet.
Täiendavalt on riigitee 15123 km 4,41 teeületuse asukohas ette nähtud riigitee kandevõime
tõstmine ja Confalt (või analoogse segu) kulumiskihi rajamine.
Mõlemale kõrvalteele on projekteeritud käsitsi avatavad väravad/ tõkkepuud ning Kaitseväe
kolonni liikumise ajaks on ette nähtud ristmiku piirkonnas täiendava ajutise liikluskorralduse
kehtestamine.
Maanteeamet on 12.08.2016 kirjaga nr 15-2/16-00035/404 kooskõlastanud Tapa linnaku ja
Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee eelprojekti, väljastanud 06.04.2018 kirjaga nr 15-
2/18/11535-2 nõuded põhiprojekti koostamiseks, jätnud 01.06.2018 kirjaga nr 15-2/18/11535-4
põhiprojekti kooskõlastamata ning teinud projekteerijaga koostööd e-kirja teel. 16.08.2018
Maanteeametile kooskõlastamiseks esitatud põhiprojekt vastab Maanteeameti poolt väljastatud
nõuetele.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Võttes aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määruse nr 16
„Maanteeameti põhimäärus“, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastab
Maanteeamet projekteerimisbüroo Selektor Projekt OÜ koostatud töö nr P18007 (I köide) „Tapa
lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku
alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine“. Käesolevale kirjale on lisatud projekti seletuskiri,
asendiplaan, liikluskorralduse joonis, ristprofiilid ja Kaitseväe kolonnide liikumise aegse ajutise
liikluskorralduse skeem (lisad 1-5, 5 faili).
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee
koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Riigitee ümberehitamiseks ja ristumiskohtade
ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja
taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste
vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa lahutamatuks osaks on
ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.
Ehitusloa taotlusele lisada käesolev kooskõlastus ning ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
Riigitee 15123 ümberehitamisel tuleb Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee
(edaspidi ühendustee) omanikul täita alljärgnevaid Maanteeameti poolt seatud tingimusi:
1. Maanteeamet ei võta riigimaanteede teehoiukava väliseid kohustusi riigitee 15123 ümber
ehitamiseks ja omanikujärelevalve teostamiseks. Riigitee ümberehitamine ja
omanikujärelevalve toimub ühendustee omaniku kulul.
2. Ühendustee omanik peab tagama riigitee alusel maal kavandatud ehitustöödele ja
materjalidele 5 aastase garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte või puuduseid, mis on
riigiteel tekkinud projekteeritud rajatiste ehitamise tagajärjel. Ühendustee omanik peab
tagama puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolse nõude esitamise järgselt.
3. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Esitada
Maanteeametile omanikujärelevalve teostaja nimi, kes teostab töödele riigitee alusel maal
omanikujärelevalvet ja omab teedeehituse järelevalve pädevust. Kõik tööd riigiteel tuleb
omanikujärelevalvel füüsiliselt vastu võtta, muuhulgas:
a. Korraldada muldkeha, killustikaluse ja asfaltbetooni materjalide laboratoorne
kontroll ja kandevõime ning tihendatuse mõõtmised.
b. Viibida juures ja fikseerida võimalikke puudusi asfaldikihtide
paigaldustöödel.
4. Riigitee alusel maal tehtud tööd tuleb esitada vastuvõtmiseks Maanteeametile koos
täitedokumentatsiooniga (teostusjoonised, kasutatud materjalide sertifikaadid, kaetud tööde
aktid jne). Maanteeameti kontaktisik kutsuda objekti vastuvõtukomisjoni.
5. Maanteeamet teostab riigitee 15123 korrashoidu vastavalt ehitusseadustikule § 97 ja
majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“. Tapa linnaku
ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendusteel vastutab ohutuks liiklemiseks vajaliku tee
seisundinõuete eest ühendustee omanik.
6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt
[email protected].
Ühendustee omaniku ettepanekul sõlmitakse eelpool nimetatud Maanteeameti tingimuste
fikseerimiseks koostöökokkulepe. Koostöökokkuleppe sõlmimisel on Maanteeameti kontaktisik
ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi,
[email protected], tel 53040622.
Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektile ekspertiisi ja ei vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
Planeeringute menetlemise talituse juhtivspetsialist
Lisad:
1. P18007_Tapa_KVKP_seletuskiri.pdf
2. P18007_TAPA_KVKP_30_07_2018.dwg
3. P18007_TAPA_KVKP_30_07_2018-LK-12.pdf
4. P18007_TAPA_KVKP_RISTPROFIILID-RP_6.1.pdf
5. P18007_TAPA_KVKP_AJUTINE_LIIKLUS-8.1.pdf
Kaie Kruusmaa
58805076
[email protected]
3 (3)