dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee põhiprojekti kooskõlastus (riigitee 15123 km 4,41 ületamine)

Maanteeamet · 24. august 2018
Seotud ettevõtted
Selektor Projekt OÜ (adressaat)
Viit
15-2/18/11535-6
Registreeritud
24. august 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Selektor Projekt OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post (bcc), e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2018
Vastutaja
Kaie Kruusmaa (MA, Planeeringute osakond, Planeeringute menetlemise talitus)

Failid

  • 📎15-21811535-6 24.08.2018 Väljaminev kiri.bdoc11423 KB

Sisu (failidest)

Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 3 1 ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD ......................................................................................................... 4 1.1 Olemasolevad tehnovõrgud ................................................................................................... 4 2 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID ..................................................................... 6 2.1 Üldplaneering ........................................................................................................................ 6 3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK ...................................................................................... 6 4 UURINGUD ................................................................................................................................. 6 4.1 GEODEETILISED UURINGUD ......................................................................................... 6 4.2 GEOLOOGILISED UURINGUD ......................................................................................... 7 5 TEEDEEHITUSLIK OSA.......................................................................................................... 10 5.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS .......................................................... 10 5.2 VERTIKAALPLANEERIMINE ........................................................................................ 12 5.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID................................................................................... 13 5.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID ............................................... 14 5.5 HALJASTUS ...................................................................................................................... 19 6 TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................................... 20 6.1 VÄLISVALGUSTUS JA VÄRAVA TOIDE ..................................................................... 20 6.2 SIDEVARUSTUS ............................................................................................................... 20 6.3 ELEKTRIVARUSTUS ....................................................................................................... 21 7 RAUDTEE ÜLESÕIDUKOHT ................................................................................................. 21 7.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................ 22 7.2 Projekteeritud raudteeülesõidukoha lahendus ..................................................................... 22 7.3 Tööde teostamine ................................................................................................................ 23 7.4 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve ............................................................................. 23 7.5 Tööde kvaliteedinõuded ...................................................................................................... 24 8 KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................. 24 9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ...................................................................................... 24 10 TEE HOOLDUSJUHEND...................................................................................................... 26 L e h t 1 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT KÖIDETE LOETELU 1. TEEPROJEKT – KÖIDE I 2. UURINGUD – KÖIDE II 3. ERIOSAD – KÖIDE III TEEPROJEKTI SISUKORD 1. Seletuskiri 2. Lisad 3. Joonised TEEPROJEKTI LISAD (Muud tee ehitusprojekti dokumendid) 1. Tellija lähteülesanne 2. Tehnovõrguvaldajate tehnilised tingimused 3. Töömahtude aruanded 4. Kooskõlastused ja koondtabelid (sh ametid ja piirinaabrid) 5. Materjalide nõuded TEEPROJEKTI JOONISED ✓ Asendiplaanid ✓ Lõiked ✓ Pikiprofiilid ✓ Tööristlõiked L e h t 2 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 1. ÜLDOSA 1 ÜLDOSA Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimise töö on koostatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusetellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud varasemalt koostatud eelprojekt (Roadplan OÜ töö nr 1540KP3). Töö eesmärk on koostada põhiprojekt nimetatud eelprojekti põhjal. Geodeetiline alusplaan on koostatud Geoweb OÜ poolt (dets 2016). Töö number GA15032. Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis. Geoloogilised uuringud on teostanud OÜ Rakendusgeoloogia „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine Osa B Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee” (aprill 2016). Töö number 16-006B. Katendi konstrueerimisel on aluseks võetud Eelkoormamise geotehniline projekt (AS Tariston töö nr 009A). Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus www.standard.ee, Eesti Asfaldiliidu veebilehel www.asfaldiliit.ee rubriigist „ÕIGUSAKTID“ ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid ja juhised“. Seletuskirja koostamisel on suures osas aluseks võetud eelprojekti (Roadplan OÜ töö nr 1540KP3) seletuskiri. Mõnevõrra on muudetud katendi konstruktsioone ja materjalinõudeid. Riigitee ümberehitamiseks ja ristumiskohtade ehitamiseks tuleb taotleda Maanteeametilt tee ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Projekti realiseerimisest huvitatud isik peab tagama riigiteel omanikujärelevalve teostamise ning tee-ehitustöödele ja -materjalidele 5 aastase garantii. L e h t 3 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 2. OLEMASOLEV OLUKORD Käesoleva projektiga käsitletav ala on olemasoleva olukorra ja projektlahenduse kirjeldamise lihtsustamiseks jaotatud lõikudeks. Järgnevalt on kirjeldatud olevat olukord lõikude kaupa. Lõikude nimetused ja nummerdus on jäetud samaks, mis oli eelprojektis. Lõik põhimaantee nr 5- st kuni Tallinn- Tapa raudtee ületuseni Lõik kulgeb läbi Tapa vana linnaku, oleval lasketiiru juurdepääsuteel ning lõpuosas läbi oleva turbakaevanduse ala. Tallinn- Tapa raudtee ületus Kavandatava tehnoloogilise raudteeületuse asukohas on 2 raudtee rööpapaari. Raudtee asub kõrgel muldel. Raudteest lõuna pool kulgeb paralleelselt raudteega sügav kraav. Raudteest põhjapoole jääb olemasolev raudteele juurdepääsutee, millel on raudteele pääs tõkestatud pinnasevalliga. Lõik Tallinn- Tapa raudtest kuni kõrvalmaantee nr 15123- ni Lõik kulgeb läbi endise turbakaevanduse ala. Alal on osaliselt olemasolevad pinnasteed, kraavi ja tiigid. Suures osas on tegu metsaga või raiesmikuga. Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41) Liiklussagedus kõrvalmaanteel nr 15123 Tapa- Lehtse- Jäneda on Teeregistri andmetel 2017 a AKÖL: 637 autot ööpäevas, sõiduautosid 96%. Lubatud sõidukiirus maantee lõigul on 90 km/h. Stabiliseeritud kate, ehitatud: 2011-09-15. Viimane pindamine: 2013-07-09. Katte laius: 8.3 m. Olemasolev riigimaantee on pinnatud ja tee põikkalle on vahemikus 2,5 kuni 3,0%. Teel puudub sõiduradade markeering. Seega on tegemist on hiljuti rekonstrueeritud teelõiguga. Kavandatava ristmiku piirkonnas on maanteega risti Tõõrakõrve kraav (maanteega ristumisel on truup De1250). Maanteest lõuna suunal on olemasolev mahasõit turbaalale, mille all on truup DN450. Maanteest põhja pool on olemasolev keskpolügooni maanteega paralleelselt kulgev juurdepääsutee, millel maanteega ühendus antud kohas puudub. Mõlemale poole maanteed jäävad valdavalt metsaalad. Tegemist on 820 pikkuse sirge (kavandatav ristumine sirge keskosas), suhteliselt hea nähtavusega maanteelõiguga. 1.1 Olemasolevad tehnovõrgud Side- ja elektrivarustus: Elering AS-ile kuuluvad kõrgepinge õhuliinid on plaanile kantud mõõdistatud mastide ja välisvaatluse põhjal. Elektrilevi OÜ-le kuuluvad (madal- ja keskpinge) elektrikaablid ning –õhuliinid. Õhuliinid joonisele kantud mõõdistatud postide ja välivaatluse tulemuse põhjal. Elektri maakaablite joonisele kandmisel on kasutatud järgmisi geodeetilisi töid: L e h t 4 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT • Georam OÜ 23.09.2004 töö nr T17/48-04, „Tööstusküla 10kV kaabli teostusjoonis“ (fail PHARE T1748-04.dwg) • Georam OÜ 27.06.2006 töö nr T14/60-06, „Paide mnt 95 liitumise teostusjoonis“ (fail L55079 T1406-60Plaan.dwg) • Elektrilevi OÜ-st saadud andmebaasi väljavõtete Võrguvaade 1.dxf ja KP kaablite LocMap-fail.dxf põhjal • Andmeväljastus registreeritud 17.08.2015 nr.4772178616, Elekterilevi OÜ käiduosakonna varaandmete haldussektori spetsialist Silvi Tomson. ELA SA sidevõrgu liinirajatised on joonisele kantud andmepäringu tulemusena saadud asukoha väljavõtte nr TJ401LV (fail ELA001 Tapa, Jootme.dgn) ja 16.12.2015 nr TJ457LV (fail ELA001 Tapa.dgn) põhjal. AS Eesti Raudtee side- ja elektrikaablite joonisele kandmisel kasutati järgmisi geodeetilisi töid: • Kose Maakorralduse OÜ töö nr 773-01.15 AS Eesti Raudtee Aegviidu-Tapa fiiberoptiline sidekaabel mikrotorustikus. Teostusmõõdistamine. 21.01.2015 (fail Aegviidu-Tapa fiiberoptiline sidekaabel mikrotorustikus_teos.dwg) • Geo S.T OÜ töö nr 2m2170 Ülemiste-Tapa fiiberoptiline sidekaabel. 18.11.2002 (fail 2m2170.dwg) • Side magistraalkaablite asukoht on looduses kätte nädatud AS Eesti Raudtee esindaja Valentina Soboleva poolt. Eesti Telekom AS sidekaablid on joonisele kantud andmepäringu AP6610-6519 06.08.2015 tulemusena saadud faili AP6519201508051518.dwg ja AP8372-8254 20.11.2015 tulemusena saadud faili AP8254201511181527.dwg põhjal. Tänavavalgustuse õhuliinid on joonisele kantud mõõdistatud postide ning välivaatluse teel. Maakaablid on joonisele katud varasemate geodeetiliste tööde põhjal: • Sõmeru Maamõõdu OÜ töö nr 3310 Lõuna tn ja Loode tn välisvalgustuse sidumine Tagala alajaamaga (fail Lõuna tn ja Loode tn välisvalgustuse sidumine Tagala alajaamaga.dwg) Torustikud: Kaitseväe drenaaži, sademevee, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, side- ja elektrikaablid on joonisele kantud järgnevate geodeetiliste tööde põhjal: • EOMAP Maamõõduskeskus OÜ 08.09.2009 töö nr 29k077 Paide tn 96 kanalisatsioonitrassi teostusjoonis • Kaitseväe Toetuse väejuhatuse Kirde regiooni haldusosakonna spetsialist Peeter Lõhmuse väljastatud sadeveesurvetorustiku projekti asendiplaan ning Paide mnt 96 Tapa vana linnaku kanalisatsiooniprojekti alusplaan • Kaitseväe Toetuse väejuhatuse haldusteenistusest Esti Meieri poolt saadetud Tapa vana linnaku tehnovõrkude skeem. Osaliselt täpsustati torustike skeeme mõõdistatud kaevuluukide ja maakraanide kaudu, maakaablite skeeme täpsustati mõõdistatud mastide ja kilpide kaudu. Tapa vana sõjaväelinnaku territooriumil paiknevad mittetöötavad kaabelliinid ja torustikud on plaanile kantud ulatuses, mis oli leitav eelpool nimetatud skeemidelt. Need tehnovõrgud on plaanil ka vastavalt tähistatud (ristid peal). Vana linnaku maa-alal võib leiduda veel L e h t 5 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT mittetöötavaid maa-aluseid tehnovõrke, mille kohta plaanimaterjal puudub ja mille kohta ei omanud teavet ka Kaitseväe Toetuse väejuhatuse Kirde regiooni haldusosakonna spetsialist Peeter Lõhmus. Maaparandus: Käesoleva projektiga käsitletavas alas ei ole avalikus maaparandussüsteemide registris olevaid maaparandussüsteeme. 2 PLANEERINGUD NING SEOTUD PROJEKTID 2.1 Üldplaneering Käesolevat projektala hõlmab koostamisel olev Tapa valla üldplaneering. Üldplaneering ei sea projekteeritavale teelõigule täiendavaid kitsendusi. Ühendustee põhimõtteline asukoht on üldplaneeringus kajastatud. 3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK Projekteeritud ehitustööde alasse jäävad geodeetilised punktid: • POL punkt nr 151, kohalik võrk 3. järk (NPV, 1. järgu polügonomeetria) (Tapa vanas linnakus ristmikul PK 12+00/PK 20+00). Enne asendus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa-ameti geodeesia osakonnaga. 4 UURINGUD 4.1 GEODEETILISED UURINGUD Järgneb väljavõte Geoweb OÜ tööst „Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekti geodeetiline alusplaan“. Töö eesmärgiks on geodeetilise alusplaani koostamine Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee teeprojekti koostamiseks. Geodeetilise alusplaani digitaalse joonise koostamisel lähtuti Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.augusti 2007.a määruses nr 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord toodud nõuetest. Lähtepunktide koordinaadid on saadud Maa-ameti geodeetiliste punktide andmebaasist : L e h t 6 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT PUNKTI NR X Y h (BK77) Nr (m) (m) (m) T024 6567906.232 610073.201 96.400 144 6569720.245 611076.024 99.540 148 6569748.892 610819.411 99.640 149 6569790.666 610646.039 97.610 150 6569897.970 610506.947 97.070 151 6569929.539 610269.615 97.820 Situatsiooni mõõdistamiseks kasutati eelpool nimetatud polügonomeetriavõrgu punkte ja neist lähtuvaid kuni kahe õlaga rippuvaid tahhümeetriakäike. Alale, kus puudusid geodeetilise võrgu punktid rajati GPS baaspunktidega mõõdistusvõrk. Baaspunktide mõõdistamisel kasutati RTK GPS võrgutugijaamade teenust Trimble VRS Now. Mõõdistus seoti riikliku ristkoordinaatsüsteemiga L-EST97 ja kõrgussüsteemiga BK77. Mõõdistuse plaanilised ja kõrguslikud vead jäid piiresse, mis on lubatud topograafilisel mõõdistamisel mõõtkavas 1:500. 4.2 GEOLOOGILISED UURINGUD Järgneb väljavõte OÜ Rakendusgeoloogia tööst „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügoni rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine Osa B Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee“. 4.2.1 Geoloogiline ehitus Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal läbiviidud uuringuala jääb maastikulise liigituse järgi Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa piiri alale. Uuritav teelõik vahemikus PK 28+20…64+60 (PA-43…PA-81) jääb Tapa turbaraba alale. Maapinna abs kõrgused olid puuraugu suudmetel 88,30...100,50 m. Looduslikuks kasvukihiks on muld (kiht 6, qIV) Loodusliku pinnakatte moodustavad jääjärvelise tekkega tolmliiva (kiht 9, lglIII), kruus liiva vahetäitega (kiht 12, fglIII) kihid, ning nende all liustikujää tekkelised kruusane tolmne saviliiv (kiht 14, glIII, moreen) ning (rähk) kruus tolmse saviliiva vahetäitega (kiht 15, glIII) L e h t 7 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Aluspõhjaliseks kivimiks uuringualal on ülemordoviitsiumi aegne moe kihistu lubjakivi (kiht 17, O3m) mille ülemine osa oli murenenud (kiht 16, O3m). 4.2.2 Pinnaseveetase Pinnasevee tase uuringuajal (22.01.2016…25.04.2016) esines uuringusügavuses järgmistel teelõikudel: Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal (22.01.2016 …09.03.2016): PK 7+00…23+30 (PA-29...38) algas pinnasevesi maapinnast 0,40...3,40 m sügavuselt, abs kõrguselt 94,10...96,20 m. PK 28+30…64+61 (PA-43...59, PA-61-PA-79, PA-81) algas pinnasevesi maapinnast 0,20...3,10 m sügavuselt, abs kõrguselt 85,90...97,05 m. Puurauk 60 ja 80 alal pinnaseveeni ei jõutud. Tapa linnas Lõuna tänav 4 ja Lõuna tn 35 planeeritava ühendustee lõigu ala (25.04.2016): Kogu lõigul algab pinnasevesi 0,35...0,65 m sügavuselt maapinnast, abs kõrguselt 98,20...98,65m. Välitööde ajal oli pinnasevee tase keskmise lähedal või üle keskmise, maksimum aegadel kevadel lumesula ja sügisel suurvihmade ajal võib veetase tõusta kuni 0,5 m võrra. Miinimum ajal kuumal ja kuival suvel võib veetase alaneda veel 0,50 m võrra. Veetase Tapa turbarabas (PK28+30...64+61) on otseselt seotud kuivenduskraavide seisukorrast ja toimivusest, nende ummistamisel võib veetase tõusta maapinnani. Savipinnaste (kihid 11B, 14 ja 15) peale võib koguneda lühiajaliselt ülavesi. Tapa linnas Lõuna tänav 4 ja Lõuna tn 35 planeeritava ühendustee lõigu ala puurimistööde teostamise ajal 25.04.2016, esines moreenpinnaste (kihid 14 ja 15) peal ülavesi. 4.2.3 Geoloogilised tingimused Savipinnased (kihid 11B, 14 ja 15) on leondumisohtlikud, kui pinnas leonduks, kaotaks nad oluliselt kandevõimes. Leondumise vältimiseks ei tohiks savipinnas seista lahtises kaevikus vee all ja märjal pinnasel ei tohiks liikuda ehitusmehhanismidega. Leondunud savipinnas ei hoia nõlvu. Tolmliiv ja liivpinnased (kihid 9, 10A, 10B) on tundlik struktuuri rikkumise suhtes ja leonduks selle hooletul liigutamisel, mille tulemusel kaotaks liivpinnas kordades oma kandevõimes. Liivad (kihid 10A ja 10B) hoiavad nõlva 1 m ulatuses vee all. Tolmliiv hoiab nõlva vee all 0,50 m ulatuses. Täitepinnas (kiht 5, tIV), muld (kiht 6, qIV) ning turvas (kiht 7, MIV) ei sobi suure orgaanilise aine sisalduse tõttu, teede aluseks pinnaseks, õhemad kui 1 m kihid tuleks eemaldada täies L e h t 8 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT ulatuses teetammi alalt, paksemate kihtide korral tuleks kasutada geotekstiili tasandamaks võimalikke erivajumeid. Tegemist on niiskuspaikkonna tüübilt liigniiske alaga järgmiste lõikudel: 1) Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal PK 28+30...64+61. Tegemist on niiskuspaikkonna tüübilt niiske alaga järgmiste lõikudel:. 1) Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal PK 0+00...28+30. Normatiivne külmumissügavus on maapinnast 1,40 m ning teetamm võib läbi külmuda kuni 2,25 m ulatuses. Külmaohtlikud pinnased on täitepinnas (kiht 5, tIV), muld (kiht 6, qIV), turvas (kiht 7, MIV), tolmliiv (kiht 9, lglIII), kerge saviliiv (kiht 11B, glIII), kruusane tolmne saviliiv (kiht 14, moreen, glIIII) ning rähk (kruus) tolmse saviliiva vahetäitega (kiht 15, glIII). Ei ole külmaohtlikud järgmised pinnased lubjakivi killustik (kiht 1, tIV), kruus (kiht 2, tIV), (kruusaga) peenliiv (kiht 3, tIV), jämeliiv (kiht 4, tIV), peenliiv (kiht 10A, fglIII), keskliiv (kiht 10B, fglIII). Vajumid turbas (kiht 7, MIV) kestavad aastakümneid. Lisaks eelnevale teostati lisatöödena täiendava lõigu ehitusgeoloogilised uuringud. Järgneb väljavõte OÜ Rakendusgeoloogia tööst „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügoni rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine osa B Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni Ühendustee Tapa raba lisa tee“. 4.2.4 Geoloogiline ehitus Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee alal läbiviidud uuringuala jääb maastikulise liigituse järgi Pandivere kõrgustiku ja Kõrvemaa piiri alale. Uuritav teelõik vahemikus jääb Tapa raba alale. Maapinna abs kõrgused olid puuraugu suudmetel 90,00...91,10 m. 4.2.5 Pinnaseveetase Pinnasevee tase uuringuajal (08.07.2016) jäi uuringu lõigul maapinnast 0,20...2,0 m sügavusele, abs kõrgusele 89,00...90,20 m. Pinnasevee taseme sügavus maapinnast sõltub otseselt puuraugu kaugusest kuivenduskraavist. Uuringuajal oli pinnasvee tase alla keskmise. Pinnasevee tase on maksimumi lähedane lumesulamise ja suurte sadude ajal, kui pinnasevee tase võib tõusta kuni 0,20 m. Veetaseme miinimumi lähedasel ajal, suvistel põua perioodidel ja pika lumekattega ühtlaselt külmal talvel (ilma sula perioodideta), võib veetase alaneda looduslikult 0,20 m võrra. Uuringuala peamiseks veetaseme reguleerijaks on siiski kuivenduskraavid, nende ummistumisel võib veetase kogu uuringuajal tõusta maapinnani. L e h t 9 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 4.2.6 Geoloogilised tingimused Geoloogilised tingimused on rahuldavad. Mitte ükski pinnas ei dreeni 100% tiheduse juures. Kogu uuringuala jääb liigniiskele alale. Külmumissügavusse jääb tugevalt külmakerkeline turvas (kiht 2, RIV) ning puurauk 1 alal külmakindel jämekillustik (kiht 1, tIV). Normatiivne külmumissügavus on maapinnast 1,40 m ning teetamm võib läbi külmuda kuni 2,25 m ulatuses. Vajumid turbas (kiht 2, MIV) kestavad aastakümneid. Uuringualal tuleb tee alt turvas (kiht 2, MIV, RIV), kas välja kaevata või kasutada geotekstiili. 5 TEEDEEHITUSLIK OSA Projekteerimisel on aluseks võetud varasemalt koostatud eelprojekt. Roadplan OÜ töö nr 1540KP3. 5.1 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS Projekteeritud plaanilahendus on välja toodud joonistel AP-5 kuni AP-12 „Asendiplaan“. Jooniste ja lõikude nimetused on jäetud samaks, mis need olid eelprojektis. Järgnevalt on kirjeldatud projektlahendust lõikude kaupa. Lõik 3: põhimaantee nr 5- st kuni Tallinn- Tapa raudtee ületuseni Projekteeritud lõik kulgeb Tapa vana linnaku territooriumi vanadel kitsastel teede, mida on ette nähtu laiendada. Lõigu lõpuosas on olemasolev turbamaardla, millest projektlahendus näeb ette mööda minna. Lõik 4: Tallinn- Tapa raudtee ületus Tallinn- Tapa raudteeülesõidukoht (edaspidi ülesõidukoht) on ette nähtud uue tehnoloogilise raudteeülesõiduna. Lõik 5: Tallinn- Tapa raudtest kuni kõrvalmaantee nr 15123- ni (Tapa-Lehtse-Jäneda) Lõik kulgeb läbi endise turbakaevanduse ala. Lõik on projekteeritud mööda endiseid maardla teid ja sihte. Mahasõidud on ette nähtud rajada varasemate mahasõitude asukohtadesse nii, et maardla kuivenduskraavide vahel oleks juurdepääs võimalikult suurele alale. Lõik 6: Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41) Teeületus on projekteeritud riigimaantee nr 15123 km 4,41 m. Riigimaanteed rekonstrueeritakse vahemikus 4,386 kuni 4,444. Kõrvalmaantee nr 15123 ületus on projekteeritud X- kujulise ristmikuna. Kõrvalteede telg on maanteega täisnurga all. Kõrvalharude ristmiku raadiused on projekteeritud 5 m (lahendus on ette nähtud vaid kolonnide maantee otse ületamiseks ja mitte pöördeliiklusele). Riigitee asfaltkatte laius on projekteeritud 7 m teepeenrad on 0,5 m. Põikkalle on projekteeritud võimalikult sarnane olemasolevale ehk 3%. Tee pikikalle järgib olemasoleva tee pikikallet. L e h t 10 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Kõrvalteele on projekteeritud min 50 m ulatuses asfaltkate (polügooni poolses osas mõlemal harul), et vältida riigiteele kruusa, liiva, muda või muu sodi kandumist põhimaantee kattele. Lisaks on projekteeritud polügooni poolsetele mõlemale harule betoonist raputid, mis on ette nähtud tankide, soomukite vm lintidega sõiduvahendite lintide puhastamiseks õppuselt tulles enne maanteega ristmuist. Liikluskorralduslikult on ristmik lahendatud kõrvaltee- peatee ristmikuna, kus kõrvalmaantee on peatee. Kõrvalharudele on projekteeritud liiklusmärgid 221 ja 331 koos lisatahvliga „Välja arvatud Kaitseväe loal“. Kaitseväe kolonni ristmikul liikumise ajaks tuleb ristmiku piirkonnas kehtestada täiendav ajutine liikluskorraldus, mida on käsitletud peatükis 5.1.3. Joonisele on kantud nähtavuskolmnurgad lähtetasemetele „rahuldav“ ja „hea“. Lähtetasemel „hea“ nähtavuskolmnurga tagamiseks ei ole vaja antud ristmikul täiendavalt mingeid töid ette näha. Eeldatav liiklussagedus riigimaanteel nr 15123. Vastavalt normide p 1.4 lg (2) võetakse liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks liiklussageduse muutuse protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Eeldatava keskmise liiklussageduse uuring tehakse juhul, kui lähemaks 20 aastaks planeeritud liiklusvoogudes on ette näha olulisi muutuseid. Oluliseks muutuseks loetakse aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse muutust üle 10% või ühel sõidurajal liiklussageduse muutust tipptunnil üle 30%. Liiklussageduse prognoosimisel lähtutakse maantee või eraldi teelõigu omaniku poolt kavandatud valmimisaastast. Viimase 10 aasta kasv on olnud 64%. Seega oleks aastaks 2037 normide põhjal tehtud liiklusprognoos 1048 a/ööp. See tähendab, et tee klass ei muutuks ning ristmiku teenindustase oleks samuti endiselt A, kuna ristmiku kõikide suundade liiklussageduste summa on <400 sõiduki tunnis (sellisel juhul on teenindustase alati „A“, ükskõik kui ebasoodsalt ka pöörded ei jaguneks). Antud juhul sõidetakse riigimaanteest otse üle pöördeid tegemata. Tabel 1 - Liiklussageduse muutus riigimaanteel nr 15123 Aasta AKÖL Raskeliiklus 2 006 392 2 009 170 7 2 013 163 7 2 014 168 8 2 015 616 25 2 016 641 19 5.1.1 Liiklusmärgid, teekattemärgistus ja tähispostid Liiklusmärgid ja nende paiknemine peab vastama standardile „EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Teekattemärgistuse lahendus peab vastama standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. Teekattemärgistuse projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb täiendavalt juhinduda Maanteeameti juhendist „Riigiteede teekattemärgistus“. L e h t 11 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Riigimaantee projekteeritaval lõigul tuleb paigaldada kollased tähispostid järgnevalt: • projekteeritud ristmikule raadiuste algusesse, lõppu ja piki raadiust vahekaugusega 10 m. 5.1.2 Piirdeaiad ja väravad Käesolevale lõigule on projekteeritud väravad/ tõkkepuud järgnevalt: • PK 4+99 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m); • PK 5+30 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m); • PK 36+70 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 7 m); • PK 41+63 – PK 43+70 – plekkaed H= 2,5 m (206 m); • PK 44+08 – automaatikaga värav enne raudteeülesõidukohta (L= 11 m); • PK 45+11 – automaatikaga värav peale raudteeülesõidukohta (L= 11 m); • PK 64+84 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m); • PK 65+16 – käsitsi avatav värav/ tõkkepuu (L= 10 m). 5.1.3 Ajutine liikluskorraldus Kaitseväe kolonnide liikumise ajaks Ajutise liikluskorralduse skeem Kaitseväe kolonnide liikumise ajaks on toodud joonisel nr 8.1. Enne riigitee ületamist tuleb Kaitseväe sõidukitel moodustada kolonn, et teeületus toimuks korraga ja liiklus riigiteel takistatud võimalikult lühiajaliselt. Et kolonni moodustamiseks oleks ruumi on viidud roomikute puhastamiseks mõeldud betoonist raputid ristmikust eemale. Ajutised liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid ja muu vajalik) tuleb paigaldada enne kolonnide liikuma hakkamist. Liikluskorraldusvahendiste paigaldamise ajal peavad olema kõrvalteede väravad suletud. Reguleerijad alustavad tööd, kui kõik ajutised liikluskorraldusvahendid on paigaldatud. Kui reguleerijad on alustanud tööd, siis avatakse kõrvalteedel olevad väravad. Kui kolonnid on lõpetanud liikumise, siis sulatakse kõrvalteedel olevad väravad ning reguleerijad lõpetavad töö. Seejärel eemaldatakse ajutised liikluskorralduvahendid. Kõik ajutise liikluskorraldusega seotud tegevused peavad olema tehtud vastavalt kehtivale seadusandlusele, liiklusseadusele, kehtivatele määrustele ja juhenditele ning pädevate isikute poolt. Täiendavad detailid ajutise liikluskorralduse osas tuleb Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Maanteeameti vahel kokku leppida järgnevate projekteerimisetappide käigus. 5.2 VERTIKAALPLANEERIMINE Killustikkattega teele on projekteeritud 3% põikkalle. Vertikaalplaneering on toodud vertikaalplaneeringu joonisel ja projekteeritud tee prikiprofiil on toodud pikiprofiili joonistel. Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41) L e h t 12 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Kõrvalharude pikikalded ühtivad min 20 m ulatuses katte servast kõrvalmaantee põikkaldega, et tagada kõrvalharudelt võimalikult sujuv pääs maanteele. Riigiteele nr 15123 on projekteeritud 3% põikkalle. Pikiprofiil järgib olemasolevat pikiprofiili. Kõrvalharude alla on ette nähtud truubid, mis tagavad vee pääsu mahasõidu alt piki olemasolevaid maanteega paralleelselt kulgevaid kraave. 5.2.1 Sademevee ära juhtimine ja kraavid Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Projekteeritud mulded ehitada järgmiste nõlvustega: • Asfaltkattega juurdepääsutee – 1:3; • Killustikkattega juurdepääsutee – 1:4. Riigimaantee nr 15123 olemasoleva mahasõidualune truup likvideeritakse ja asendatakse kraaviga. Kraavi kõrgused rajada vastavalt olemasoleva kraavi kõrgusele ja projekteeritud truubi kõrgusele. 5.2.2 Truubid Projekteeritud truubid paigaldada vastavalt tüüpjoonistele (vt „Põhitee truubi tüüpjoonis“). Plastikust truupidel kasutada PE või PP toru, rõngasjäikus truubitorul min SN8. Metallist truubitoru minimaalne korrosioonikaitse peab olema vähemalt a) teras + tsinkimine 275 g/m2 + PVC-plastisool 170SV b) (teras + tsinkimine 600 g/m2 + PE-kile 250SV) Terastoru peab vastama EN 10025 nõuetele. Minimaalsed paigaldussügavused tuleb kontrollida tugevusarvutustega (InfraRYL 2010 järgi). Paigaldussügavust mõõdetakse toru (profiili) harjalt. Kõik terastorud peavad olema väljast kaitstud II klassi geotekstiiliga. 5.3 KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Katendi arvutamisel on kasutatud KAP katendi arvutamise programmi (v 1.0.01, 17.12.2012). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Katendikonstruktsioonis on ette nähtud 1cm kulumisvaru pealmisesse asfaldikihti, mis ei kajastu katendi tugevusarvutuses. Kulumisvaru lisamise nõue tuleneb Maanteeameti peadirektori 06.11.2006 käskkirja nr 222 "Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001- 52" muutmisest käskkirjaga nr 0171 2013.04.30. L e h t 13 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Katendi arvutus on tehtud kõrvalmaantee nr 15123 olev liiklussagedus 2015. a andmete põhjal: 616 a/ ööp (SAPA 96%, VAAB 2%, AR 2%), millele vastav koormussagedus enamkoormatud sõidurajal on 47 normtelge. Aastal 2017 on liiklussagedus mõnevõrra langenud: 610 a/ööp. Juurdepääsutee prognoositud koormussagedus 100 normtelge ristlõikes. Maanteede puhul on arvestatud prognoosi koefitsiendiga 1,5 (ca baasprognoosi keskmine kasv). Maanteede puhul on arvestatud juurdepääsutee kogu ristlõike koormussagedus lisaks enamkoormatud sõiduraja koormussagedusele. Juurdepääsutee asfaltkattega katendikonstruktsiooni arvutamisel on aluseks võetud minimaalne püsikatendile esitatav elastsusmooduli nõue 180 MPa (ja sellele vastav koormussagedus 57). Juurdepääsutee killustikkattega katendikonstruktsiooni arvutamisel on aluseks võetud minimaalne siirdekatendile esitatav elastsusmooduli nõue 130 MPa (ja sellele vastav koormussagedus 10). Vastavalt Maanteeameti tingimustele on ette nähtud paigaldada ristumistele kattele täiendav tugevdav katte kiht (Confalt). Selleks, et koormused üle viia 15 a kasutaja pealt 20 a kasutusajale arvutusprogrammi jaoks on kasutatud koefitsienti 1,46. Eelnevast tulenevalt on katendikonstruktsioonide arvutamise lähteandmed järgnevad: Koormussagedus Elastsumoodul Kõrvalmaantee nr 15123 249 223 Asfaltkattega juurdepääsutee 83 191 Killustikkattega juurdepääsutee 15 141 Projektis on kõikide katendikonstruktsioonide arvutamisel lähtutud 20 a perspektiivsetest liiklus- ja koormussagedustest. Kõrvalmaantee nr 15123 olemasolev katendikonstruktsioon on geoloogiliste uuringute järgi 10 cm asfalti, mille all kruusliiv. Käesoleva lõigu projekti vaadates on kate tõenäoliselt ikkagi pinnatud bituumenstabiliseeritud kiht. Igal juhul see konstruktsioon ei ole prognoositava koormussagedusele vastav. Ette on nähtud katendikonstruktsiooni ehitamine. Uue katendikonstruktsiooni tugevusarvutus on esitatud järgnevas peatükis. Maanteede katendikonstruktsioonid on arvutatud Confalt seguga kulumiskihi alumise kihi peale. Ehk siis mõlemal juhul lisandub kattele 5 cm Confalt kulumiskihti. 5.4 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendi konstrueerimisel on aluseks võetud varasem eelprojekt ja eelkoormamise tehniline projekt AS Tariston töö nr 009A. Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate viirutustega. L e h t 14 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 1. Ülekate - AC 16 surf 70/100 h = 5 cm - olemasolev vajadusel tasandusfreesitud asfaltbetoonkate 2. Kõrvalmaantee nr 15123 ristumine (tüüp 1a) - dreenasfalt PA 16 70/100 (immutatud confalt, densiphalt vms seguga) h = 5 cm - tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm - kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 6,5 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 20 cm - olemasolev mulle (kruusliiv) 3. Kõrvalmaantee nr 15123 ristumine (tüüp 1b) - tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm - kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 6,5 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 20 cm - olemasolev mulle (kruusliiv) 4. Juurdepääsutee asfaltbetoonkattega katend (tüüp 2) - tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm - kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 8 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 25 cm - dreenkiht hmin = 25 cm - mulle hmin = 50 cm - olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv) 5. Killustikkate (tüüp 3) L e h t 15 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT TÜÜP 3 – PK 20+00 kuni PK 29+35 Settekivikillustik opt. segu 0/31,5, pos 6 h=15 cm Settekivi killustikust alus h=25 cm Dreenkiht kt=0,98, kf=1 m/ööp hmin=20 cm Olemasolev pinnas või juurdeveetav täitematerjal 0,5 m/ööp TÜÜP 3a – PK 36+50 - 44+20; PK 44+60 –62+00 Settekivikillustik opt. segu 0/31,5, pos 6 h=15 cm Settekivi killustikust alus h=25 cm Geovõrk Dreenkiht kt=0,98, kf=1 m/ööp hmin=20 cm Täitematerjal 0,5 m/ööp (vastavalt vajadusele) Tehnoloogiline kiht (ehitustööde ajal planeerida 50 cm kihtidena; keskkonnaohutud taaskasutatavad materjalid vms.) hkesk=50 cm Kootud geotekstiil (tõmbetugevusega 100/100 või 50/100) Olemasolev aluspinnas TÜÜP 3b – PK 29+35 - 36+50; PK 62+00 - 64+00 (laiendused) Settekivikillustik opt. segu 0/31,5, pos 6 h=15 cm Settekivi killustikust alus h=25 cm Geovõrk Dreenkiht kt=0,98, kf=1 m/ööp hmin=20 cm Täitematerjal 0,5 m/ööp (vastavalt vajadusele) Tehnoloogiline kiht (ehitustööde ajal planeerida 50 cm kihtidena; keskkonnaohutud taaskasutatavad materjalid vms.) hkesk=50 cm Geotekstiil minimaalselt 3. spetsifikatsiooniprofiil Olemasolev aluspinnas 6. Tugipeenra kate ja mahasõidu kokkuviimine - optimaalse terakoostisega segu h = 13 cm 7. Haljastus - Murukülv (klass III) - Kasvualus h = 5-7 cm 5.4.1 Teetööde lühikirjeldus L e h t 16 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Tähistada nõuetekohaselt objekt ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Eemaldada likvideeritavad mets, puud ja võsa ja nende kännud. Tõsta ümber ja kaitsta projektiga ette nähtud objektid. Freesida vajadusel olev kate. Objektilt üle jääv freespuru tuleb utiliseerida. Puhastada projektiga ette nähtud olemasolevad truubid ja kraavid. Paigaldada projekteeritud truubid. Ehitada välja tehnovõrkude projektlahendused. Eemaldada projekteeritud mulde alt ja katendi laienduste alt kasvupinnas ja muldesse mitte sobiv pinnas. Profileerida ja tihendada olemasolev aluspinnas. Juurdepääsuteel planeerida olemasolev mulde pinnas. Paigaldada ja tihendada täitepinnas, dreenkihid, liivalused ning killustikalused. Paigaldada projekteeritud asfaldikihid. Paigaldada ja tihendada peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru. Kindlustada nõlvad, kus see on ette nähtud. Paigaldada projekteeritud värav. Teostada teekattemärgistus ning paigaldada liikluskorraldusvahendid. Puhastada teemaa-ala. 5.4.2 Nõuded materjalidele Materjalide nõuded on esitatud alljärgnevalt: Kõrvalmaantee nr 15123 asfaltbetoonkattega katend • dreenasfalt PA 16 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) (immutatud confalt, densiphalt või analoogse seguga) • asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) • asfaltbetoon AC 32 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) • killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ) Juurdepääsutee asfaltbetoonkattega katend • asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) • asfaltbetoon AC 32 base 70/100 AKÖL 20 900-1500 (AKEJ) • killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ) • Tugipeenra ja mahasõidu kokkuviimise kate optimaalse terakoostisega segu (segu 6) (TEKN) L e h t 17 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Märkused: • Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi. • Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid. • Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2009 tabelis 12. • Raskeliikluse osakaal >10%. • AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. • KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. • TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. • Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. • Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. • Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Maanteedega ristumisel pealmiseks asfaltkihiks on dreenasfalt PA 16 70/100 paksusega 5 cm, mis immutatakse confalt, densiphalt või analoogse seguga. Kõik viited projektis confalt segule tähendavad automaatselt võimalust kasutada ka analoogset segu. Kui immutussegu tootja juhendite järgi on vajalik pealmises asfaldikihis kasutada teistsuguste omaduste, sideaine valiku või sõelkõveraga segu, kui kirjeldatakse projektis või standardis EVS- 901-3, siis võib töövõtja seda kasutada. Jämetäitematerjali omadused peavad vastama projektile. Liivaluste ja dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1m/ööp. Täitepinnasena kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5m/ööp. Filtratsioonimooduli nõue on seatud lähtuvalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine. Filtratsioonimooduli määramine“ (Maanteeameti peadirektori käskkiri 17.02.13 nr 0069). Projekteeritud geotekstiilid peavad vastama „Teetööde tehnilised kirjeldused“ geosünteetide materjali nõuded tabel 1 nõuetele ning vähemalt tabel 2 klassifikatsioonile. 1. Projekteeritud truupide aluskihtide ümber kasutada IV-klassi geotekstiili. 2. Projekteeritud metallist truubitorude ümber paigaldada II-klassi geotekstiili. 3. Munakividest nõlvakindlustuse ning kivipuiste all kasutada II-klassi geotekstiili. Geotekstiil tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Projekti mahud ei sisalda geotekstiili paigaldamiseks vajalikke ülekatteid. Projekteeritud truupide nõlvade ülemise osa kindlustamiseks kasutada erosioonitõkkematte. Erosioonitõkkematid paigaldada vahetult peale muruseemne külvi. Nõuded erosioonitõkkemattidele: • 100% kookoskiud • Siduselemendiks PP-võrk L e h t 18 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT • Tihedus: 350 g/m2 Erosioonitõkkematt tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele. Mulde ehitus turba lõikudel (PK 29+35- PK 64+90) on ette nähtud eelkoormamise tehnoloogiaga. 5.5 HALJASTUS 5.5.1 Ettevalmistustööd ja haljastuse likvideerimine Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohutus on Töövõtjal. Raietööde ulatus on toodud asendiplaanil. Erakinnistutel tuleb enne kõikide tööde algust Töövõtjal kinnistu omanikuga täiendavalt kokku leppida tööde teostamise aeg ning täpsustada tööde ulatus. Erakinnistul asuv puidumaterjal kuulub vastava kinnistu omanikule. Erakinnistult likvideeritava puidumaterjali ladustamise koht kooskõlastada Töövõtjal kinnistu omanikuga. Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega. Istutatavad taimed peavad vastama Eesti standardile EVS 778:2001. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. 5.5.2 Puude kaitsmine ehitustööde ajal Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. L e h t 19 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 5.5.1 Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass III). Projektiga on ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga (klass III). Lubatud on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 6 TEHNOVÕRGUD 6.1 VÄLISVALGUSTUS JA VÄRAVA TOIDE Projekteerimisel on aluseks võetud Tellija projekteerimise lähteülesanne (03.02.2015 nr TVJ- 4.1-3.1/6908). Projekteeritud lõigul asuv välisvalgustus ja projekteeritud tõkkepuude elektrivarustus on lahendatud eraldi projektiga. Projekti koostaja Eltam OÜ. Välisvalgustuse ja tõkkepuude elektrivarustus. Töö number 06708-16. 6.2 SIDEVARUSTUS L e h t 20 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Ühendustee ristub olemasolevate ELA SA-le kuuluvate mikrotorustikega. Vastavalt ELA SA nõudele (20.09.2016) on ette nähtud ühendusteega ristumisel kaitsta olemasolevad mikrotorustikud kaitsetorudega (ø100 mm, tugevusklass A). 6.3 ELEKTRIVARUSTUS Tee projekti mahtudes on ette nähtud olemasolevate kaablite kaitsmine lõhestuvate kaablikatsetorudega (ø100 mm, tugevusklass A) ja nende kõrvale reservtoru paigaldamine (ø100 mm, tugevusklass A). Kaablite kaitsmine on ette nähtud: • PK 9+70 (kaitsetoru ja reservtoru, L= 8 m); • PK 10+00 (kaitsetoru ja reservtoru, L= 8 m); • PK 11+95 (kaitsetoru ja reservtoru, L= 23 m). Lisaks on ette nähtud elektriõhuliinide ristmeväljade ümberehitus: • PK 6+74 Olemasolev madalpinge elektriõhuliini ristmeväli ümber ehitada (kasutada 12 m masti III klass + puitjaland 6 m III klass, kreosootimmutusega); • PK 45+18 Olemasolev 1- 20 kV keskpinge elektriõhuliini ristmeväli ümber ehitada (kasutada 12 m masti III klass + puitjaland 6 m III klass, kreosootimmutusega); • PK 64+42 Olemasolev 35- 110 kV elektriõhuliini ristmeväli ümber ehitada (kasutada 12 m betoonmaste). Ühendustee ristub Elering AS-le kuuluva kõrgepinge õhuliiniga (110 kV) L101 Aruküla – Tapa, mastide nr 282 – 283 vahelisel lõigul. Eltom OÜ poolt koostatud arvutuse (vt LISA 4) kohaselt ei ole tagatud kõrgusgabariit 7,0 m temperatuuril +60ºC. Kõrgusgabariidi 7,0m tagamiseks on Eltom OÜ poolt koostatud õhuliini rekonstrueerimise projekt (vt LISA 5). 7 RAUDTEE ÜLESÕIDUKOHT Raudtee ülesõidukoha automaatsignalisatsioon on lahendatud eraldi seisva projektiga. Projekti koostaja SLD Consult OÜ. Töö nimi „Tapa-Aegviidu raudteeliini ülesõidu km 178,34 automaatsignalisatsiooni projekteerimine. Tõõrakõrve küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond“. Töö number SLD-Lx-001. L e h t 21 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 7.1 Olemasolev olukord Projekteeritud raudteeülesõidukoht (edaspidi ülesõidukoht) paikneb Tapa raudteejaamast 3,6km kaugusel Tallinna suunas ja külgneb Pruuna rabaga. Ülesõidul on 2 rööpapaari telgede vahega 22,54m. Raudtee paikneb ca 2 m kõrgusel muldkehal. Käsitletud asukohas on kahe raudtee vahel osaliselt säilinud endise tehnoloogilise ülesõidu muldkeha, tõenäoliselt kasutati kaevandatava turba transportimisel. Ülesõidukoht on likvideeritud. Raudteel toimuvad nii reisi- kui ka kaubaveod. Reisirongide projektkiirus on 120km/h, kaubarongidel 90 (80)km/h. Raudtee pealisehitusaluseks on tardkivist killustikballast. 7.2 Projekteeritud raudteeülesõidukoha lahendus Ülesõidukoha lahenduse aluseks on Eesti Raudtee AS poolt 16.09.2015.a. väljastatud tehnilised tingimused nr 4-1.3.1/2411-1 ja raudtee rööpapeade olemasolevad kõrgusmärgid projekteeritaval ülesõidul. Projekteerimisel lähtutud dokumendist „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine, lisa 4 Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend“. Ja standarditest: o Killustik EVS-EN 13450:2007; o Liiprid EVS-EN 13230-1:2005; EVS-EN 13145:2005; o Raudteeseadus ja teised siin nimetamata, kuid Eestis kehtivad seadused, normid ja instruktsioonid. Ülesõidu I teel (ühendustee PK 44+58,89) on rööpad puitliipritel, mistõttu ülesõidu ulatuses on vajalik liiprid välja vahetada koos rööpa kinnitustega. Liiper ja kinnitused (uued): raudbetoonliiper, rööpakinnitused Pandrol Fastclip FE (analoogne tee nr 2 rööpakinnituse süsteemiga). Olemasolevad rööpad väljavahetamist ei vaja. Tagatud peab olema ballasti paksus graniitkillustikust minimaalselt 35 cm uute betoonliipri all. Fraktsioon 31.5-63mm. Ülesõidu konstruktsioon on raudbetoonistelementidest, elemendid toodetakse näiteks E- Betoonelemendis ning on vajalik komplekteerida sobivate betoonliipritega kummalegi poole 2m üle betoonist katte, vastavalt tootja paigaldusjuhendile (selles näites kasutada liipreid, mis on toodetud Abetong (või analoog) tehnoloogial, long line meetodiga ja 4tk ulatudes üle betoonkatte kummalegi poole). R/betoonist ülesõidu katte laius on 9,2 m. Kahe r/betoonist konstruktsiooni vahele jääva sõidutee katendi konstruktsioon on sama ülesõidule eelneva sõidutee katendiga: L e h t 22 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT 1. Juurdepääsutee asfaltbetoonkattega katend - tihe kuum asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 h = 5 cm - kuum poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 8 cm - killustikust alus, fr 32/63, kiilutud fr 16/32 ja fr 8/16 h = 25 cm - dreenkiht hmin = 25 cm - mulle hmin = 50 cm - olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv) (vt pikilõikel esitatud katendi konstruktsioon). Võrdtugeva katte laius on 8 m, kindlustatud teepeenar mõlemal pool 0,5 m laiune. Sademevee ärajuhtimiseks teel on kahe rööpapaari vahelisel sõiduteel põikkalle kuni 0,6% ja pikikalle 0,3%. Projekteeritud asfaltkate – 180 m². Ülesõidule on projekteeritud automaatne foorisignalisatsioon, kaks LED peaga foorikomplekti ning Siemens AG poolt toodetud kaks tõkkepuuajamit Wayguard SIM 6/13. Tõkkeprussiks on 5 m pikkune nelikantpruss, mis jätab ülesõidul vastassuuna vähemalt 3m laiuselt vabaks. Foorimastid ja tõkkeajamid paigaldatakse betoonvundamentidele. Ülesõidule km 178,340 ristimärke ei paigaldata. 7.3 Tööde teostamine Vähemalt 5 tööpäeva enne tööde algust tuleb Töövõtjal teavitada tööde alustamisest AS Eesti Raudteed ning Töövõtja peab taotlema Eesti Raudteelt vastava tööluba. Juhul kui kaevetehnika siseneb raudtee gabariiti, peab paigaldaja tellima AS Eesti Raudteelt liikluskatkestuse (akna) vajalike tööde teostamiseks ning väljastama nõuetekohase hoiatuse rongidele. Ülesõidukohta võib kasutada alles peale kasutusloa saamist. Peale kasutusloa saamist väljastab AS Eesti Raudtee nõuetekohase aadresstelegrammi. Ülesõidu km 178,340 liidestamiseks AS Eesti Raudtee infrastruktuuriga ja turvanguseadmete elektrivarustuseks koostatakse eraldi projektdokumentatsioon. 7.4 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga. L e h t 23 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Töötervishoid ja tööohutus Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. 7.5 Tööde kvaliteedinõuded Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest. Mullatöödel juhinduda käsiraamatu MaaRYL2000 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded pinnasetöödele ja alustarinditele” seisukohtadest. 8 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 9 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. L e h t 24 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija või omavalitsusega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi. Ehituskaeviku piirestamisel lähtuda “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015 nr 90). Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RT 13.07.2015 nr 90). Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab Töövõtja. Enne ehitustööde alustamist kohustub koostama Töövõtja ehitusaegse liikluskorralduse skeemi. Riigimaanteel ja selle kaitsevööndis teostatavate tööde ehitusaegne liikluskorralduse skeem tuleb kooskõlastada Maanteeameti liikluskorralduse spetsialistiga. Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama Maanteeametis kooskõlastatud skeemile. Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Töövõtja kohustub fikseerima/pildistama kõik olemasolevad piiritähised looduses enne ehitustööde algust. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. Objekti pildistamine Enne projekteeritud lahenduse mahamärkimist ja materjali toomist objektile tuleb Töövõtjal teha põhjalik ja süstemaatiline ehitusplatsi tööpiirkonna ja objekti piirinaabrite piiritähiste pildistamine. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), L e h t 25 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. Vajumisvaatlused Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, müüridele ja muudele rajatistele, mis asuvad projekteeritud sõiduteele teljele lähemal kui 5m. Selleks peab sellistel hoonetel nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi ehitustööde ajal. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne peab olema esitatud Järelevalve insenerile enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda ehitustööde mõjualast väljaspool asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral otsustab Järelevalve insener vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele. Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada kahes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt CD-l või DVD-l Järelevalve insenerile ja Tellijale. 10 TEE HOOLDUSJUHEND Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: Maantee • Lisandub 1 asfaltbetoonkattega 4- külgne ristmik; • Lisanduvad ristmikega seonduvad liiklusmärgid; • Lisanduvad ristmikega seonduvad tähispostid; L e h t 26 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine TEEPROJEKT, Töö nr P18007, köide-I PÕHIPROJEKT • Ristmike kõrvalharudele lisanduvad truubid. Raudtee • Lisandub tehnoloogiline ülesõidukoht; • Lisanduvad raudtee ülesõidu jaoks tarvilikud betoonplaadid ja asfaltkate; • Lisanduvad foorid, tõkkepuud ja liiklusmärgid. Juurdepääsutee (sisuliselt uus teelõik kogu ulatuses) • Teelõigu pikkus ca 4,3 km • Killustikkatte laius 9,0 m; • Manteede ja raudteega ristumisel asfaltkattega lõigud (kate 8,0 m laiune); • Automaatikaga väravad mõlemal pool raudteed; • Osaliselt lisanduvad truubid ja osaliselt vahetatakse olemasolevad uute vastu välja Põhiprojekti seletuskirja koostas: Roland Mäe Eelprojekti seletuskirja koostajad: Indrek Oden (teede osa) Priidu Kooskora (teede osa) Ülo Amor (raudteeülesõidukoht) L e h t 27 | 27 Selektor Projekt OÜ 29.03.2018 Ajutine liikluskorraldus Kõrvalmaantee nr 15123 ja KVKP juurdepääsutee ristumisel Kaitseväe kolonnide liikumise ajaks 500 m 250 m 50 m 50 m 100 m 150 m 200 m 221 331 LEHTSE Välja arvatud TÄHELEPANU! TÄHELEPANU! REGULEERIJA 500 m REGULEERIJA REGULEERIJA KAITSEVÄE 250 m KAITSEVÄE 70 Kaitseväe loal 678 KOLONN 678 678 KOLONN 50 811 811 351 186 891b 351 376 Kõrvalmaantee nr 15123 TÄHELEPANU! REGULEERIJA TÄHELEPANU! TAPA KAITSEVÄE REGULEERIJA REGULEERIJA KAITSEVÄE 678 376 KOLONN 250 m 678 KOLONN 500 m 678 50 891b 811 KVKP juurdepääsutee 351 70 811 186 351 Kaitseväe loal Välja arvatud 331 221 200 m 150 m 100 m 50 m 50 m 250 m 500 m TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD VÄRAV/TÕKKEPUU OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK 221 PROJEKTEERITUD PÜSIV LIIKLUSMÄRK 221 PROJEKTEERITUD AJUTISE LIIKLUSKORRALDUSE LIIKLUSMÄRK KAITSEVÄE KOLONNIDE LIIKUMISE AJAKS 221 MÄRKUSED: Ajutised liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid ja muu vajalik) tuleb paigaldada enne kolonnide liikuma hakkamist. Liikluskorraldusvahendiste 1. Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe paigaldamise ajal peavad olema kõrvalteede väravad suletud. Reguleerijad alustavad tööd, kui kõik ajutised liikluskorraldusvahendid on paigaldatud. Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee Kui reguleerijad on alustanud tööd, siis avatakse kõrvalteedel olevad väravad. Kui kolonnid on lõpetanud liikumise, siis sulatakse kõrvalteedel olevad projekteerimine väravad ning reguleerijad lõpetavad töö. Seejärel likvideeritakse ajutised liikluskorralduvahendid. TELLIJA Tariston AS OBJEKT Kõik ajutise liikluskorraldusega seotud tegevused peavad olema tehtud vastavalt kehtivale seadusandlusele, liiklusseadusele, kehtivatele määrustele ja Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee Roadplan OÜ Töö: Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe juhenditele ning pädevate isikute poolt. Selektor Projekt OÜ MTR reg. nr : EEP003348 ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine Reg nr 12432118 Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse reg kood 12503887 TEL002841 LÕIK Tiigi 78, Tartu 50410 juurdepääsutee projekteerimine Pärnu mnt 139e/11, Tallinn, 11317 Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41) [email protected] Tel 56 565 000, [email protected] Artes Terrae OÜ Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) ühendustee rasketehnikale Täiendavad detailid ajutise liikluskorralduse osas tuleb Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Maanteeameti vahel kokku leppida järgnevate PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS Joonis: Reg nr 10914072 Ajutise liikluskorralduse skeemid maanteede ületusel projekteerimisetappide käigus. R. Mäe 19.07.2018 Puiestee 78, Tartu 51008 [email protected] Projekti juht: Heiki Kalberg Tellija: Kaitseministeerium Töö nr: 1540KP3 VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV Ajutine liikluskorraldus Eesti Veeprojekt OÜ Insener: Indrek Oden Sakala 1, Tallinn 15094 Kuupäev: 08.12.2016 E. Potisepp 19.07.2018 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP MÕÕTKAVA REV Reg nr 10913769 Pikk 12, Tartu 51009 Insener: Meelis Viirma Asukoht: Tapa vald Mõõt: - PROJEKTIJUHT ALLKIRI KUUPÄEV [email protected] Insener: Priidu Kooskora Staadium: Eelprojekt Joonise nr: 8.1 T. Jõe 19.07.2018 P18007 8.1 Põhiprojekt 0 LEPPEMÄRGID KINNISTU PIIR TEEMAA PIIRI ETTEPANEK .15 15 KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PIIRI ETTEPANEK 7+ P K6 MAAERALDUSE/ KASUTUSÕIGUSE SEADMISE ULATUS 0 +0 67 TEEKAITSEVÖÖND (30 m) PK RAUDTEE KAITSEVÖÖND (30 m) 1 POSITSIOONI NUMBER 80 PA 1 GEOLOOGILISTE UURINGUTE PUURAUKUDE ASUKOHAD 66+ PROJEKTEERITUD KATTE SERV P K PROJEKTEERITUD TUGIPEENRA SERV MAANTEE KÜLGNÄHTAVUS (rahuldav, 12/20 m) 0 6+6 RISTMIKU NÄHTAVUS (rahuldav, peateele 130/210 m, kõrvalteele 7/10 m) P K6 RISTMIKU NÄHTAVUS (hea, peateele 180/400 m, kõrvalteele 10/15 m) MULDE ALUMINE SERV 0 6+4 PROJEKTEERITUD NÕLV / KRAAV PK 6 PROJEKTEERITUD TRUUP KOOS MÄTASTEST PÄISTE KINDLUSTUSEGA KRAAVI PUHASTAMINE Projekteeritud raputi (vt LHA õppeväljaku +20 PK 66 PROJEKTEERITUD TRUUBI PÄISEKINDLUSTUS MAAKIVIDEGA projekt, joonis 3-15) raputi kõrgus 89,50 olev turvas eemaldada, asendada RAADAMISE ULATUS täitematerjaliga PK 66+00 PROJEKTEERITUD PLEKKAED PROJEKTEERITUD METALLIST RAUDTEE PIIRDEAED PROJEKTEERITUD RAUDTEE ÜLESÕUDKOHA VÄRAV PROJEKTEERITUD VÄRAV/ TÕKKEPUU PROJEKTEERITUD ELEKTRIKAABLI KAITSETORU PK 65+80 A PROJEKTEERITUD ELEKTRIKAABLI RESERVTORU A 221 PROJEKTEERITUD SIDEKAABLITE KAITSETORU 24.0 PROJEKTEERITUD HORISONTAAL KÕRGUSARVUGA 331 LIKVIDEERITAV OBJEKT Välja arvatud Kaitseväe loal 2 PK 65+60 891b Katted PK 0+00 PK 0+20 PK 1+09.22 PK 0+40 PK 0+60 PK 0+80 1 PROJEKTEERITUD TUGEVDATUD (CONFALT VMS) PK 1+00 ASFALTBETOONKATTEGA KATEND (TÜÜP 1a) 891b Projekteeritud värava/tõkkepuu asukoht PROJEKTEERITUD ASFALTBETOONKATTEGA KATEND (TÜÜP 1b) Kaitseväe loal L= 10 m Sv 87,85 0 2.0 Välja arvatud PK 65+40 R2 331 TEEKAITSEVÖÖ ND (30 m) PROJEKTEERITUD ASFALTBETOONKATTEGA KATEND (TÜÜP 2) Projekteeritud truup Ø500 plast, L= 15 m; i= 0,75 % PROJEKTEERITUD SIIRDEKATEND (TÜÜP 3) Sv 87,85 Vv 87,75 PROJEKTEERITUD HALJASTUS / HALJASTUSE TAASTAMINE PK 65+20 Liikluskorraldus R1 0.0 0 8.00 .00 R5. PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS 0.50 0 R5 0 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST Projekteeritud raputi (vt LHA õppeväljaku PK 65+00 28.00 10.00 projekt, joonis 3-15) 20.00 1 7.00 raputi kõrgus 90,00 1 olev turvas eemaldada, asendada PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK R5 .00 Leht 1 13.00 täitematerjaliga .00 2 R5 8.00 221 0.50 PK 64+80 11 0.50 0.50 MÄRKUSED: Leht 1) Joonise aluseks on Geoweb OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr GA15032. 2) Geoloogilised uuringud on teostanud OÜ Rakendusgeoloogia „Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügoni rasketehnika ühendustee ning Tapa lähiharjutusala kujundamine ja projekteerimine Osa B Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügoni ühendustee” (aprill 2016). Töö 0 Leht 1 Sv 88,15 number 16-006B. PK 64+6 TEEKAITSEVÖÖ ND (30 m) 0 TELLIJA Ol.olev truup likvideerida Tariston AS Leht 9 ja asendada kraaviga PK Ristumine kõrvalmaanteega nr 15123 OBJEKT 64+ Tapa-Lehtse-Jäneda (km 4,386 kuni 4,444). Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee Projekteeritud truup Ø500 40 Teeületus km 4,41. Selektor Projekt OÜ MTR reg. nr : EEP003348 ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine plast, L= 15 m; i= 1,0 % reg kood 12503887 TEL002841 Sv 88,15 Vv 88,10 221 AKÖL: 637 autot ööpäevas, sõiduautosid 96%. Pärnu mnt 139e/11, Tallinn, 11317 LÕIK Stabiliseeritud kate, ehitatud: 2011-09-15 7 Tel 56 565 000, [email protected] Asendiplaan PK 63+00 - PK 66+00 8 ht PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS Viimane pindamine: 2013-07-09 ht Le LÕ Katte laius: 8.3 m Le R. Mäe 15.08.2018 PK 6 IK 6 VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV Liikluskorraldus 4+20 LÕ E. Potisepp 15.08.2018 IK 5 Projekteeritud värava/tõkkepuu asukoht Leht 6 Leht 5 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP MÕÕTKAVA REV L= 10 m PROJEKTIJUHT ALLKIRI KUUPÄEV 3 T. Jõe 15.08.2018 P18007 LK-12 Põhiprojekt 1:1000 0 LÕIGE 1-1 Kõrvalmaantee nr 1512 PROJEKTEERITUD MAHASÕIDU TELG 20,00 28,00 10,00 CONFALT VMS SEGUGA TUGEVDATUD KATEND Olemasolev katte serv 91,00 91,00 km 4,444 km 4,41 1,00 1,00 1,00 1,00 90,50 Olemasolev katte serv 90,50 km 4,386 Kalded vastavalt vertikaalplaneeringu joonisele 90,00 90,00 89,50 89,50 Kaevejoon 89,00 89,00 ol.ol Telia optiline sidekaabel / kaevetööde korral kutsuda kohale Telia järelevalve töötaja 88,50 88,50 88,00 88,00 PA 16 (immutatud confalt seguga) H= 5 cm 87,50 87,50 AC 16 surf H= 5 cm AC 16 surf H= 5 cm AC 16 surf H= 5 cm 87,00 AC 32 base H= 6,5 cm AC 32 base H= 6,5 cm AC 32 base H= 6,5 cm 87,00 Ol.ol truup D=1250 86,50 Htee=90,02 Kiilutud killustikust alus fr 32/63 H= 20 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63 H= 20 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63 H= 20 cm 86,50 86,00 86,56 -- 86,37 Olemasolev mulle (kruusliiv) Olemasolev mulle (kruusliiv) Olemasolev mulle (kruusliiv) 86,00 km 4,434 RISTLÕIGE LÕIK 6 Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41) OLEMASOLEVA MAANTEE TELG PROJEKTEERITUD JUURDPÄÄSUTEE PROJEKTEERITUD JUURDPÄÄSUTEE OLEMASOLEV KVKP JUURDPÄÄSUTEE turbamaardla 7,00 Kaitseväe keskpolügoon 20.00 3,50 3,50 20.00 91,00 90,50 Olemasolev katte serv Olemasolev katte serv 3% kalle jätkub vähemalt 20 m riigimaantee katte servast 90,00 3,0 % 3,0 % 3,0 % 3% kalle jätkub vähemalt 20 m riigimaantee katte servast 3,0 % 89,50 89,00 88,50 88,00 Olemasolev PA 16 (immutatud confalt seguga), H= 5 cm sidekaabel 87,50 Projekteeritud truup h=88,70 AC 16 surf, H= 5 cm Projekteeritud truup 87,00 AC 16 surf, H= 5 cm AC 32 base, H= 6,5 cm 86,50 AC 32 base, H= 8 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63, H= 20 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63, H= 25 cm AC 16 surf, H= 5 cm Olemasolev mulle (kruusliiv) TELLIJA 86,00 AC 32 base, H= 8 cm Tariston AS Dreenkiht, Hmin= 25 cm OBJEKT Mulle, Hmin= 50 cm Kiilutud killustikust alus fr 32/63, H= 25 cm Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee Olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv) Dreenkiht, Hmin= 25 cm Lõik 6 teede puhul tuleb juurdepääsuteede ja raputite osas Selektor Projekt OÜ MTR reg. nr : EEP003348 ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine reg kood 12503887 TEL002841 Mulle, Hmin= 50 cm kogu turba kiht välja kaevata ning asendada täitepinnasega. Pärnu mnt 139e/11, Tallinn, 11317 LÕIK Olemasolev aluspinnas (tolmne saviliiv) Tel 56 565 000, [email protected] Kõrvalmaantee nr 15123 ületus (km 4,41) PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV JOONISE NIMETUS R. Mäe 16.08.2018 VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI KUUPÄEV Tüüp ristprofiilid E. Potisepp 16.08.2018 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP MÕÕTKAVA REV PROJEKTIJUHT ALLKIRI KUUPÄEV T. Jõe 17.07.2018 P18007 RP 6.1 Põhiprojekt 1:100 0 Teie 20.07.2018 Selektor Projekt OÜ [email protected] Meie 24.08.2018 nr 15-2/18/11535-6 Pärnu mnt 139e/11 11317, Tallinn Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee põhiprojekti kooskõlastus (riigitee 15123 km 4,41 ületamine) Olete esitanud Maanteeametile korduvaks kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee (sh riigitee 15123 Tapa-Lehtse-Jäneda km 4,41 ületamine) põhiprojekti – Selektor Projekt OÜ töö nr P18007 (I köide) „Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine“. Projektis on lahendatud riigitee nr 15123 km 4,41 ületus X-kujulise ristmikuna. Kõrvalteede telg on maanteega täisnurga all. Kõrvalharude ristmiku raadiused on projekteeritud 5 m (lahendus on ette nähtud vaid kolonnide maantee otse ületamiseks ja mitte pöördeliiklusele). Kõrvalteedele on projekteeritud min 50 m ulatuses asfaltkate (polügooni poolses osas mõlemal harul), et vältida riigitee risustamist. Lisaks on projekteeritud polügooni poolsetele harudele betoonist raputid, mis on ette nähtud tankide, soomukite vm lintidega sõiduvahendite lintide puhastamiseks õppuselt tulles enne riigiteega ristumist. Riigitee ületamine on kavandatud hea nähtavusega teelõigul. Projektiga on ette nähtud ka riigitee 15123 rekonstrueerimine km 4,386-4,444 vahemikus. Projekteeritud asfaltkatte laius on 7 m, teepeenrad 0,5 m. Põikkalle on projekteeritud võimalikult sarnane olemasolevale ehk 3%. Projekteeritav riigitee pikikalle järgib olemasoleva tee pikikallet. Täiendavalt on riigitee 15123 km 4,41 teeületuse asukohas ette nähtud riigitee kandevõime tõstmine ja Confalt (või analoogse segu) kulumiskihi rajamine. Mõlemale kõrvalteele on projekteeritud käsitsi avatavad väravad/ tõkkepuud ning Kaitseväe kolonni liikumise ajaks on ette nähtud ristmiku piirkonnas täiendava ajutise liikluskorralduse kehtestamine. Maanteeamet on 12.08.2016 kirjaga nr 15-2/16-00035/404 kooskõlastanud Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee eelprojekti, väljastanud 06.04.2018 kirjaga nr 15- 2/18/11535-2 nõuded põhiprojekti koostamiseks, jätnud 01.06.2018 kirjaga nr 15-2/18/11535-4 põhiprojekti kooskõlastamata ning teinud projekteerijaga koostööd e-kirja teel. 16.08.2018 Maanteeametile kooskõlastamiseks esitatud põhiprojekt vastab Maanteeameti poolt väljastatud nõuetele. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Võttes aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.03.2013. a määruse nr 16 „Maanteeameti põhimäärus“, ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 kooskõlastab Maanteeamet projekteerimisbüroo Selektor Projekt OÜ koostatud töö nr P18007 (I köide) „Tapa lähiharjutusala, Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee ning Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee projekteerimine“. Käesolevale kirjale on lisatud projekti seletuskiri, asendiplaan, liikluskorralduse joonis, ristprofiilid ja Kaitseväe kolonnide liikumise aegse ajutise liikluskorralduse skeem (lisad 1-5, 5 faili). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Riigitee ümberehitamiseks ja ristumiskohtade ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Ehitusloa taotlusele lisada käesolev kooskõlastus ning ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Riigitee 15123 ümberehitamisel tuleb Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendustee (edaspidi ühendustee) omanikul täita alljärgnevaid Maanteeameti poolt seatud tingimusi: 1. Maanteeamet ei võta riigimaanteede teehoiukava väliseid kohustusi riigitee 15123 ümber ehitamiseks ja omanikujärelevalve teostamiseks. Riigitee ümberehitamine ja omanikujärelevalve toimub ühendustee omaniku kulul. 2. Ühendustee omanik peab tagama riigitee alusel maal kavandatud ehitustöödele ja materjalidele 5 aastase garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte või puuduseid, mis on riigiteel tekkinud projekteeritud rajatiste ehitamise tagajärjel. Ühendustee omanik peab tagama puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolse nõude esitamise järgselt. 3. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Esitada Maanteeametile omanikujärelevalve teostaja nimi, kes teostab töödele riigitee alusel maal omanikujärelevalvet ja omab teedeehituse järelevalve pädevust. Kõik tööd riigiteel tuleb omanikujärelevalvel füüsiliselt vastu võtta, muuhulgas: a. Korraldada muldkeha, killustikaluse ja asfaltbetooni materjalide laboratoorne kontroll ja kandevõime ning tihendatuse mõõtmised. b. Viibida juures ja fikseerida võimalikke puudusi asfaldikihtide paigaldustöödel. 4. Riigitee alusel maal tehtud tööd tuleb esitada vastuvõtmiseks Maanteeametile koos täitedokumentatsiooniga (teostusjoonised, kasutatud materjalide sertifikaadid, kaetud tööde aktid jne). Maanteeameti kontaktisik kutsuda objekti vastuvõtukomisjoni. 5. Maanteeamet teostab riigitee 15123 korrashoidu vastavalt ehitusseadustikule § 97 ja majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“. Tapa linnaku ja Kaitseväe Keskpolügooni ühendusteel vastutab ohutuks liiklemiseks vajaliku tee seisundinõuete eest ühendustee omanik. 6. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected]. Ühendustee omaniku ettepanekul sõlmitakse eelpool nimetatud Maanteeameti tingimuste fikseerimiseks koostöökokkulepe. Koostöökokkuleppe sõlmimisel on Maanteeameti kontaktisik ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi, [email protected], tel 53040622. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektile ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak Planeeringute menetlemise talituse juhtivspetsialist Lisad: 1. P18007_Tapa_KVKP_seletuskiri.pdf 2. P18007_TAPA_KVKP_30_07_2018.dwg 3. P18007_TAPA_KVKP_30_07_2018-LK-12.pdf 4. P18007_TAPA_KVKP_RISTPROFIILID-RP_6.1.pdf 5. P18007_TAPA_KVKP_AJUTINE_LIIKLUS-8.1.pdf Kaie Kruusmaa 58805076 [email protected] 3 (3)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel