Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamuse kohta

Lääne-Harju valla arheoloogiapärand Seletuskiri Lääne-Harju valla üldplaneeringu juurde 318 -1587 right 4431665 Joonis 1 . Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised. Joonis 1 . Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised. Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised Lääne-Harju valla s on 202 5 . aasta juuli seisuga riigi kaitse all 33 arheoloogiamälestist (joonis 1 , l isa 1 ) . Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete kontrollimine jõudis lõpule 1997. – 1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised (taas) riigi kaitse alla. Arheoloogilisi objekte avasta takse maastikul pidevalt juurde , kuid kaitse alla jõutakse neist võtta vaid vähesed . Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Lääne-Harju valla s võetud elupaikasid ( 14 ) ja kultusekive ( 9 ) . Nend ele lisandu b 5 looduslikku pühapaika , 3 kindlustatud paika ja 2 mälesti st on kaitse all matmispaikadena ( vt lisa 1; tabel 1 ). Mälestise tüüp Arv Elupaigad 14 Kultusekivid 9 Looduslikud pühapaigad 5 Kindlustatud paigad 3 Matmispaigad 2 Kokku 33 2102485 157162 Tabel 1 . Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised t üü pide kaupa . Planeerimisel arheoloogiapärandiga , sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevend amiseks koondatud tabelisse ( vt lisa 2 ) . Mälestised on rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad , töö- ja suhtluspaigad ) . Mälestistel ja nende kaitsevööndi te s tegutsemisel tuleb lähtuda m uinsuskaitseseadusest ning töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt . Tabelis esitatud tegevused ja leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Mälestiste l ja kaitsevööndite s ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude pinnasetöödega , samuti raietöödega, sest nende tegevus t e käigus on oht kahjustada mälestise arheoloogilist kultuurkihti ( pinnast ) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine), väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa, karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks. Lääne-Harju valla a rheoloogiatundlike alade analüü s Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus all ikas, mille kaudu saame teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on a rheoloogilised all ikad oluliseks täienduseks kirjalike le allikatele, st keskaja ja uu saja uurimisele . Mida vanem aeg, seda vähem on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab eriala teadmisi nende ära tundmine. Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega . Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1 – 5 c m suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja ker gesti purunevad savinõude katkendid . Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle p ronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline , ehitised puidust. Sellised rajatised ei jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savi nõude killud ja loomaluude tükid. Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate põlispõldudega . Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud kunagisi hoonepõhju, kolde asemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade äärealadele . Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli, kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena. Andmestik Lääne-Harju valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, hobiotsijate otsingu aruannetes edastatud leiuinfo , info külade esmamainimise kohta ning Maa-ameti geoportaalis kätte saadavad ajaloolis ed kaar d id . Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuri , uue info selgudes edastatakse see vallale. Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas - ja keskaegsete asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud. left 5161597 Joonis 2 . Lääne-Harju valla arheoloogiatundlikud alad. Joonis 2 . Lääne-Harju valla arheoloogiatundlikud alad. Eesti kohanimeraamatu andme il on Lääne-Harju valla varaseimate külade esmamainimine 1 3 . sajandi keskpaigas . Mitmete külade esmamainimine allikates on toimunud 15 . – 17. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil. Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine jääb 1 3 . – 17. sajandisse. 318 1905 Alates 2011. aastast on Lääne-Harju valla st Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide , mille hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele on arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsi mas käivad . 1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Lääne-Harju valla st saadetud üle paarisaja . Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 40 suuremat või väiksemat piirkonda (joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe avastamise tõenäosus on suur. Arheoloogia tundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline kultuurkiht, mis m aapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke ( keskmiselt 10 – 50 cm) ja asetseb kohe huumuskihi all. A rheoloogia pärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu , sest t avapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal ladestunud ja tänini säili nud arheoloogilistele kihtid ele. K ui aga mõnes paigas kavandatakse suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini. Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olev ale infole mitte kaitse all olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks ( MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus ( MuKSi § 31 lg 3); 2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel ( 40 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on ka vas arheoloogiatundlike alade a jakohast infot kajastada loodavas Mui nsuskaitseameti veebirakenduses . LISA 1. Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised , väljavõte kultuurimälestiste registrist (register.muinas.ee) . Reg . nr Nimi Aadress 18988 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Veskiküla, Taaniku 18627 Ohvrikoht Hiiealune Harju maakond, Lääne-Harju vald, Suurküla, Larvi 18626 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Suurküla, Larvi 18625 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Pae küla, Saare 18624 Linnus "Vana-Linnamägi" Harju maakond, Lääne-Harju vald, Padise küla, Kloostri metskond 37 18623 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Määra küla, Nigula 18622 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Madise küla, Sireli 18621 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Madise küla, Ranna 18620 Ohvrikivi Kuradikivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Madise küla, Männiku 18619 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kõmmaste küla, Araka -Eespere 18618 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Hatu küla, Vanamõisa 18617 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Harju-Risti küla, Lillemaa 18616 Ohvriallikas Ohuallikas Harju maakond, Lääne-Harju vald, Audevälja küla, Jaanimaa-Altpere 17902 Ohvriallikas Pühaallikas Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Allikaniidu 17901 Linnus "Ohtu linnamägi" Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Keila metskond 56 17900 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, 11171 Kulna -Vasalemma tee 17899 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Vana- Eukala 17898 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Suitsurehe 17897 Kalmistu "Surnumägi" Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Keila metskond 53 17896 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Vana- Eukala 17895 Kalmistu Harju maakond, Lääne-Harju vald, Niitvälja küla, Liivaveski 17894 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Nahkjala küla, Kurekella 17893 Pelgupaik " Nabessaar " Harju maakond, Lääne-Harju vald, Lohusalu küla, Nabe 17892 Ohvrikivi Aidakivi / Katusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Meremõisa küla, Keila metskond 30 17891 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Laoküla, Uustalu 17890 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kulna küla, Pille tee 6 17889 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kulna küla, Kärneri 17888 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Tõmmiku küla, Mõisapõllu 17887 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17886 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17885 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Tõmmiku küla, Mõisapõllu 17884 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17883 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Tõmmiku küla, Olmi LINK Excel.Sheet.12 C:\\Users\\mveld\\Desktop\\tapa_valla_arheoloogia_kaitse.xlsx Leht1!R1C1:R73C4 \a \f 5 \h \* MERGEFORMAT Lisa . Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks. ARHEOLOOGIAMÄLESTISED TEGEVUSED ASUKOHT MAASTIKUL LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU KINDLUSTATUD KOHAD LINNUS / KINDLUSTATUD ASULA/KESKAEGNE LINNUS SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine. Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel tegevuskava koostamine. MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine. PELGUPAIK SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senine sihtotstarbeline kasutamine, sh väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. ELUPAIGAD ASULAKOHT SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; võib kasutada rohusööjate karjamaana maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; külaplatsina kasutamine; MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) Võib kasutada rohusööjate karjamaana Tavapärasest künnikihist (20-30 cm) sügavamale minevate maaharimisviiside mitte kasutamine Kui on vajadus uute ehitiste rajamiseks, tuleb kaevetööde alal tagada uuring. KIVIAJA ASULAKOHT SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid. MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) Ehitisi mitte kavandada. Tavapärasest künnikihist (20-30 cm) sügavamale minevaid maaharimisviise mitte kasutada. Ehitisi mitte kavandada. Üldjuhul uusi ehitisi mitte kavandada. Kui on vajadus uute ehitiste rajamiseks, tuleb kaevetööde alal tagada uuring. Tegevusi mitte kavandada, olemasoleva keskkonna säilitamine Mitte teostada süvendustöid JÄRVEASULA MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Mitte teostada süvendustöid MATMISPAIGAD KIVIKALME / KÄÄBAS / KALMEVÄLI SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Ehitisi mitte kavandada. Kivikalmete / kääbaste alal on maaharimine keelatud. Vähemalt 5 m mälestise välispiirist mitte künda. Põllutööde käigus kalme / kääpa kõrvale kive, pinnast, risu mitte kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. Uusi rajatisi mälestise alale mitte kavandada KALMISTU SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana Kavandada kündmise lõpetamist ja kalmistu ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist, et vältida seni säilinud inimjäänuste ja hauapanuste edasist lõhkumist ja pinnase erodeerumist . Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Uuendusraieid mälestise alal mitte kavandada, et tagada võimalikult vähene sekkumine ja kalmistu säilimine väljakujunenud metsases keskkonnas, hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta maapinda ja väljakujunenud miljööd. Töödel maapinna mitte kahjustamine; Ehitisi mitte kavandada. Tavapärasest künnikihist (20-30 cm) sügavamale minevaid maaharimisviise mitte kasutada. Ehitisi mitte kavandada. Üldjuhul uusi ehitisi mitte kavandada. Kui on vajadus uute ehitiste rajamiseks, tuleb kaevetööde alal tagada uuring. ARHEOLOOGIAMÄLESTISED TEGEVUSED ASUKOHT MAASTIKUL LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU PÜHAPAIGAD AJALOOLISED LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD (OHVRIKIVID, -ALLIKAD, HIIEKOHAD) SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Võimalikult vähene inimsekkumine ; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. Ajalooliste teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. Tavapärasest künnikihist (20-30 cm) sügavamale minevaid maaharimisviise mitte kasutada. Ehitisi mitte kavandada. Üldjuhul uusi ehitisi mitte kavandada Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. Mitte teostada süvendustöid KULTUSEKIVI / LOHUKIVI SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid. MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist Künnitegevus suunata mälestisest minimaalselt 5 m kaugusele; piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist; Põllutööde käigus kultusekivi juurde põllukive, pinnast jm risu mitte kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD SADAMAKOHT / RAUASULATUSKOHT / MUISTSED PÕLLUD SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Tavapärasest künnikihist (20-30 cm) sügavamale minevaid maaharimisviise mitte kasutada. Ehitisi mitte kavandada. Üldjuhul uusi ehitisi mitte kavandada. Kui on vajadus uute ehitiste rajamiseks, tuleb kaevetööde alal tagada uuring. MUISTNE TEE / PAKKTEE SOOVITAVAD, SOBILIKUD, VAJALIKUD Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub MEETMED MAAKASUTUSE NEGATIIVSE MÕJU LEEVENDAMISEKS Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada. Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada. Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud. Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm Lääne-Harju valla arheoloogiapärand Seletuskiri Lääne-Harju valla üldplaneeringu juurde Joonis 1. Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised. Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised Lääne-Harju vallas on 2025. aasta juuli seisuga riigi kaitse all 33 arheoloogiamälestist (joonis 1, lisa 1). Eesti Vabariigi taastamise järel 1994. aastal vastu võetud muinsuskaitseseaduse järgi tuli Muinsuskaitseametil üle vaadata nõukogude ajal vabariiklikesse ja kohaliku kaitse nimekirjadesse ja nende alusel maakasutusplaanidele märgitud mälestiste seisund ning mälestise tunnuste olemasolu korral ette valmistada uued kaitsenimekirjad. Varasemate kaitsenimekirjade ülevaatus ja 1990. aastate esimesel poolel avastatud muististe andmete kontrollimine jõudis lõpule 1997.–1998. aastal, kui kultuuriministri määrustega võeti muistised (taas) riigi kaitse alla. Arheoloogilisi objekte avastatakse maastikul pidevalt juurde, kuid kaitse alla jõutakse neist võtta vaid vähesed. 1 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm Kõige rohkem on riikliku kaitse alla Lääne-Harju vallas võetud elupaikasid (14) ja kultusekive (9). Nendele lisandub 5 looduslikku pühapaika, 3 kindlustatud paika ja 2 mälestist on kaitse all matmispaikadena (vt lisa 1; tabel 1). Mälestise tüüp Arv Elupaigad 14 Kultusekivid 9 Looduslikud pühapaigad 5 Kindlustatud paigad 3 Matmispaigad 2 Kokku 33 Tabel 1. Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised tüüpide kaupa. Planeerimisel arheoloogiapärandiga, sh ka ajalooliste looduslike pühapaikadega arvestamise hõlbustamiseks on maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks koondatud tabelisse (vt lisa 2). Mälestised on rühmitatud liigi kaupa (kindlustatud kohad, elupaigad, matmispaigad, pühapaigad, töö- ja suhtluspaigad). Mälestistel ja nende kaitsevööndites tegutsemisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest ning töid kavandades küsida tingimusi Muinsuskaitseametilt. Tabelis esitatud tegevused ja leevendusmeetmed on soovituslikud, kuid neid järgides on kõige paremini tagatud mälestiste säilimine maastiku ajalise mitmekihilisuse näitajana ning arheoloogilise kultuurkihi teabemahukus ajalooallikana. Mälestistel ja kaitsevööndites ei ole maa senine sihtotstarbeline kasutus üldjuhul keelatud, kuid võimaliku arheoloogilise kultuurkihi säilimise ja väljakujunenud ajaloolise miljöö tagamiseks tuleb neil aladel arvestada seadusest tulenevate kitsendustega. Maakasutuse piirangud sõltuvad mälestise olemusest ja tüübist, arheoloogiamälestistel on kitsendused seotud kaeve- ja muude pinnasetöödega, samuti raietöödega, sest nende tegevuste käigus on oht kahjustada mälestise arheoloogilist kultuurkihti (pinnast) või mälestisele omast keskkonda. Reeglina on suurema ulatusega mälestistel (nt asulakohad) võimalik maa aktiivsem kasutus (nt maaharimine), väiksematel objektidel (kivikalmed, kääpad, kivid, kalmistud) passiivsem kasutus (heinamaa, karjamaa, metsamaa). Lisaks muinsuskaitse väärtustele võimaldavad arheoloogiamälestised 2 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm aktiivse põllumajanduse piirkondades tagada suurte põllumassiivide liigendatust, mis on oluline ökoloogilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimiseks. Lääne-Harju valla arheoloogiatundlike alade analüüs Info arheoloogiliste leiukohtade ja uute muististe kohta on ajas pidevalt täienev ja uuenev. Igal aastal avastatakse uusi kohti, mis seni ei olnud teada ning teadmised meie varasema ajaloo kohta muutuvad järjest paremaks. Arheoloogiapärand on ainus allikas, mille kaudu saame teavet aja kohta, mil puudusid kirjalikud allikad, samuti on arheoloogilised allikad oluliseks täienduseks kirjalikele allikatele, st keskaja ja uusaja uurimisele. Mida vanem aeg, seda vähem on meieni jõudnud inimtegevuse jälgi, samuti nõuab erialateadmisi nende ära tundmine. Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele, mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1–5 cm suurused töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Kiviaja lõpul alguse saanud viljelusmajanduslikule elulaadile mindi Eestis valdavalt üle pronksiaja jooksul, mil elanikkond muutus järk-järgult suhteliselt paikseks. Pronksi- ja varase rauaaja asustus oli arvatavasti väga hajus, üksiktaluline, ehitised puidust. Sellised rajatised ei jäta maapinda püsivaid jälgi, mistõttu on neid elupaiku väga raske avastada – jälgedeks võivadki olla vaid põlenud kivipurd, savinõude killud ja loomaluude tükid. Rauaaja jooksul asustuspilt muutus, tekkisid suuremad külad koos neid ümbritsevate põlispõldudega. Need külad on sageli kasutusel veel tänapäevalgi, mistõttu toona tekkinud arheoloogiline kultuurkiht pole kuigi hästi säilinud: pidevalt on ehitatud uusi maju, mõne talu mahajätmisel on see põlluks küntud jne. Samas võib kuskil maapõues künnikihi all olla säilinud kunagisi hoonepõhju, koldeasemeid, ära visatud või kaotsi läinud esemeid, kurjade aegade eest maasse peidetud väärtvara. Keskaja ja uusaja jooksul on asustus laienenud, mõisate rajamise käigus on pidanud talud ja külad nii mitmeski paigas nihkuma paremate põllumaade äärealadele. Inimese elupaikadega on alati tihedalt seotud ka matmispaigad. Matusekombestik on aastatuhandete jooksul olnud väga erinev: oma kodakondseid on maetud eri asendites (siruli, kägaras) maahaudadesse, millest maa peale püsivaid jälgi ei jää; pronksiajast saadik on rajatud ka maapealsete rajatistega kalmeid: kividest (kivikalmed) ja pinnasest (kääpad). Surnuid on nii põletatud, kui ka laibana maetud. Keskajal sai ristiusu vastu võtmisel valdavaks kristlik matusekombestik, kuid püsima jäid külakalmistud – kõiki surnuid ei viidud kihelkonnakirikute juurde kalmistule. Seetõttu on oluline tähele panna vanade külade läheduses olevaid liivaseid künkaid, sest need võivad olla olnud kunagi kasutusel matmispaikadena. Andmestik Lääne-Harju valla arheoloogiatundlike alade prognoos põhineb järgmiste allikate analüüsil: Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud teated, 3 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm hobiotsijate otsinguaruannetes edastatud leiuinfo1, info külade esmamainimise kohta2 ning Maa-ameti geoportaalis kätte saadavad ajaloolised kaardid3. Muinsuskaitseamet teostab järjest ajalooliste looduslike pühapaikade inventuuri, uue info selgudes edastatakse see vallale. Üks olulisemaid allikaid, kuhu on koondatud info mitte kaitse all olevate arheoloogiliste muististe kohta on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaas. Lisaks juba kaitse all olevatele mälestistele on andmebaasis teateid mitmete muinas- ja keskaegsete asulakohtade ning arheoloogiliste leiupaikade, matmispaikade, kirikuasemete ja looduslike pühapaikade kohta. Paljusid kohti pole arheoloogid maastikul jõudnud veel uurida ega piiritleda, seetõttu pole suur osa nendest mälestiste nimekirja jõudnud. Eesti kohanimeraamatu andmeil on Lääne-Harju valla varaseimate külade esmamainimine 13. sajandi keskpaigas. Mitmete külade esmamainimine allikates on toimunud 15.–17. sajandi dokumentides, enamasti seoses maade jagamisega. Paljusid külasid on mainitud esmakordselt ka 18., 19. ja 20. sajandil. Arheoloogiapärandi prognoosimisel võetakse arvesse esmajoones külad, mille esmamainimine jääb 13.–17. sajandisse. Joonis 2. Lääne-Harju valla arheoloogiatundlikud alad. Alates 2011. aastast on Lääne-Harju vallast Muinsuskaitseametini jõudnud hobiotsijate leide, mille hulgas on esemeid või nende katkeid varasest metalliajast kuni uusajani. Lisaks leidudele 1 Informatsioon Muinsuskaitseametis 2 Eesti kohanimeraamat https://www.eki.ee/dict/knr/ 3 peamiselt Schmidti Eestimaa / Rückeri Liivimaa aluskaardid (XIX saj. / 1884) 4 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm on arheoloogiapärandi prognoosimise mõttes oluline info ka see, kus hobiotsijad otsimas käivad. 1. maist 2019. aastal peavad hobiotsijad oma otsingule minekust saatma Muinsuskaitseametile teavituse – otsinguteateid on sellest ajast alates Lääne-Harju vallast saadetud üle paarisaja. Ülal kirjeldatud andmeid arvesse võttes kanti kaardile 40 suuremat või väiksemat piirkonda (joonis 2), mille kohta on registreeritud erinevaid arheoloogiateateid ning uute muististe avastamise tõenäosus on suur. Arheoloogiatundlike alade prognoosist tulenevad ettepanekud üldplaneeringule Osad arheoloogiamälestised on maa peal nähtavad (kivikalmed, kääpad, linnused jmt), samas kui teisi (nt asulakohad, maa-alused kalmistud jmt) ei ole võimalik pelgalt vaatluse põhjal maastikust eristada. Arheoloogiamälestiste iseloomulikuks tunnuseks on arheoloogiline kultuurkiht, mis maapiirkondades on enamasti äärmiselt õhuke (keskmiselt 10–50 cm) ja asetseb kohe huumuskihi all. Arheoloogiapärand ei sega üldjuhul inimeste igapäevaelu, sest tavapäraste tegevuste käigus ei kaevata künnikihist sügavamale, mistõttu ei sattuta ka kohal ladestunud ja tänini säilinud arheoloogilistele kihtidele. Kui aga mõnes paigas kavandatakse suuremat ehitustööd või kaevandamist, siis maastik muutub pöördumatult ja aastasadade jooksul ladestunud pinnasekihid hävivad või pööratakse segamini. Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse all olevatest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid arvestada tuleb sellega, et seni avastamata ja prognoosimata muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Seetõttu tuleb: 1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); 2) prognoositud arheoloogiatundlikel aladel (40 kohta) tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. 5 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade ajakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. 6 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm LISA 1. Lääne-Harju valla arheoloogiamälestised, väljavõte kultuurimälestiste registrist (register.muinas.ee). Reg. nr Nimi Aadress 18988 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Veskiküla, Taaniku 18627 Ohvrikoht Hiiealune Harju maakond, Lääne-Harju vald, Suurküla, Larvi 18626 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Suurküla, Larvi 18625 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Pae küla, Saare 18624 Linnus "Vana- Harju maakond, Lääne-Harju vald, Padise Linnamägi" küla, Kloostri metskond 37 18623 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Määra küla, Nigula 18622 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Madise küla, Sireli 18621 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Madise küla, Ranna 18620 Ohvrikivi Kuradikivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Madise küla, Männiku 18619 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kõmmaste küla, Araka-Eespere 18618 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Hatu küla, Vanamõisa 18617 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Harju- Risti küla, Lillemaa 18616 Ohvriallikas Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohuallikas Audevälja küla, Jaanimaa-Altpere 17902 Ohvriallikas Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu Pühaallikas küla, Allikaniidu 17901 Linnus "Ohtu Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu linnamägi" küla, Keila metskond 56 17900 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, 11171 Kulna-Vasalemma tee 17899 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Vana-Eukala 17898 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Suitsurehe 17897 Kalmistu Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu "Surnumägi" küla, Keila metskond 53 17896 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Ohtu küla, Vana-Eukala 7 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm 17895 Kalmistu Harju maakond, Lääne-Harju vald, Niitvälja küla, Liivaveski 17894 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Nahkjala küla, Kurekella 17893 Pelgupaik Harju maakond, Lääne-Harju vald, "Nabessaar" Lohusalu küla, Nabe 17892 Ohvrikivi Aidakivi / Harju maakond, Lääne-Harju vald, Katusekivi Meremõisa küla, Keila metskond 30 17891 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Laoküla, Uustalu 17890 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kulna küla, Pille tee 6 17889 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Kulna küla, Kärneri 17888 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Tõmmiku küla, Mõisapõllu 17887 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17886 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17885 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Tõmmiku küla, Mõisapõllu 17884 Kultusekivi Harju maakond, Lääne-Harju vald, Karjaküla alevik, Karusnaha rohumaa 17883 Asulakoht Harju maakond, Lääne-Harju vald, Tõmmiku küla, Olmi 8 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm Lisa. Maakasutusega seotud soovitavad tegevused mälestistel ja meetmed maakasutuse negatiivse mõju leevendamiseks. ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi SOOVITAVAD, säilitavate erisustega arvestamine. SOBILIKUD, Keskaegsete linnuste puhul maapinnal nähtavate müüride konserveerimine; puude ja põõsaste kasvu piiramine, võimalusel vähemalt üks kord aastas LINNUS / VAJALIKUD niitmine; olemasolevate jalgradade ja linnusele juurdepääsu tagavate treppide korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, vajadusel KINDLUSTATUD tegevuskava koostamine. ASULA/KESKAEGNE KINDLUSTATUD KOHAD MEETMED LINNUS Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); MAAKASUTUSE Mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU Rekonstruktsioone, vaateid segavaid väikevorme või ehitisi linnusele ja selle põhivaatesuundadesse mitte kavandamine. LEEVENDAMISEKS Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senine sihtotstarbeline SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; kasutamine, sh väärtusi säilitavate SOBILIKUD, olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid erisustega arvestamine; olemasolevate VAJALIKUD jalgradade korrashoid, infotahvlite PELGUPAIK paigaldamine ja korrashoid MEETMED MAAKASUTUSE Olemasoleva keskkonna säilitamine; Olemasoleva keskkonna säilitamine; mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. NEGATIIVSE MÕJU mootorsõidukite juurdepääsu piiramine. LEEVENDAMISEKS maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel SOOVITAVAD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi kasutamisel arheoloogilisi arheoloogilisi väärtusi SOBILIKUD, arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega arvestamine, väärtusi säilitavate erisustega säilitavate erisustega VAJALIKUD arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub otsene hooldusvajadus puudub; võib arvestamine, otsene arvestamine, otsene ASULAKOHT kasutada rohusööjate karjamaana hooldusvajadus puudub hooldusvajadus puudub; külaplatsina kasutamine; MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Kui on vajadus uute MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh Võib kasutada rohusööjate cm) sügavamale minevate ehitiste rajamiseks, tuleb NEGATIIVSE MÕJU raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) karjamaana maaharimisviiside mitte kaevetööde alal tagada ELUPAIGAD LEEVENDAMISEKS kasutamine uuring. SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub; infotahvlite SOBILIKUD, paigaldamine ja korrashoid. VAJALIKUD Üldjuhul uusi ehitisi KIVIAJA ASULAKOHT Tegevusi mitte MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on kavandada, MAAKASUTUSE Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms) cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste Mitte teostada olemasoleva NEGATIIVSE MÕJU Ehitisi mitte kavandada. maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb süvendustöid keskkonna LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada säilitamine uuring. MEETMED MAAKASUTUSE Mitte teostada JÄRVEASULA NEGATIIVSE MÕJU süvendustöid LEEVENDAMISEKS 9 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; mälestisi ümbritseva maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate SOOVITAVAD, erisustega arvestamine; üldjuhul (kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga; märgitud tabelis eraldi) regulaarsed SOBILIKUD, hooldusraied ja võsa kasvamise piiramine; soovitav on poollooduslike koosluste taastamine; hoolduse tagamiseks võib kivikalmete / kääbaste VAJALIKUD piirkondi kasutada väiksemate rohusööjate karjamaana; infotahvlite paigaldamine ja korrashoid, olemasolevate radade korrashoid Kivikalmete / kääbaste alal on KIVIKALME / KÄÄBAS / maaharimine keelatud. KALMEVÄLI Vähemalt 5 m mälestise MEETMED Töödel maapinna mitte kahjustamine (sh raietööd, metsamaa ettevalmistus jms); välispiirist mitte künda. MAAKASUTUSE Uusi rajatisi mälestise tormimurdu põhjustavate tingimuste ära hoidmata. Põllutööde käigus kalme / kääpa NEGATIIVSE MÕJU alale mitte kavandada Ehitisi mitte kavandada. kõrvale kive, pinnast, risu mitte LEEVENDAMISEKS kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid MATMISPAIGAD võib eemaldada kaasates arheoloogi. Kavandada kündmise lõpetamist Maa senisel Üldjuhul kogukondlik pärandipaik, sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa ja kalmistu ala püsirohumaaks sihtotstarbelisel SOOVITAVAD, senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega või metsamaaks kujundamist, et kasutamisel SOBILIKUD, arvestamine; kui tegemist pole kompleksmälestisega koos loodusliku pühapaigaga vältida seni säilinud inimjäänuste arheoloogilisi väärtusi VAJALIKUD võib teha hooldusraieid ja võsa kasvu piirata, võib kasutada rohusööjate karjamaana ja hauapanuste edasist lõhkumist säilitavate erisustega ja pinnase erodeerumist. arvestamine KALMISTU Uuendusraieid mälestise alal mitte Üldjuhul uusi ehitisi MEETMED kavandada, et tagada võimalikult vähene Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on Töödel maapinna mitte MAAKASUTUSE sekkumine ja kalmistu säilimine cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste kahjustamine; NEGATIIVSE MÕJU väljakujunenud metsases keskkonnas, maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb Ehitisi mitte kavandada. LEEVENDAMISEKS hooldusraiet võib teha määral, mis ei kahjusta Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada maapinda ja väljakujunenud miljööd. uuring. 10 Muinsuskaitseamet/ OÜ Wana Maailm ARHEOLOOGIAMÄLESTISED ASUKOHT MAASTIKUL TEGEVUSED LIIK TÜÜP METS ROHUMAA PÕLLUMAA ÕUEALA SOOSAAR/RABA VEEKOGU SOOVITAVAD, Võimalikult vähene inimsekkumine; traditsioonilise kasutuse tagamine; üldjuhul sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; olemasolevate jalgradade korrashoid, infotahvlite paigaldamine ja SOBILIKUD, korrashoid; heina, põllu- ja karjamaadel paikneva looduslike pühapaikade hoolduseks sobib kõige paremini karjatamine ja niitmine; sobib vähene võsa piiramine, et parandada mälestise VAJALIKUD külastavust; künnipõllu all olevate looduslike pühapaikade alal on soovitav kavandada kündmise lõpetamist ja ala püsirohumaaks või metsamaaks kujundamist AJALOOLISED Metsase keskkonna LOODUSLIKUD säilitamine; PÜHAPAIGAD ajalooliste teede (OHVRIKIVID, - MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 Metsase keskkonna säilitamine; ajalooliste Ajalooliste teede mahu ja kulgemis mahu ja kulgemis ALLIKAD, MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid Üldjuhul uusi ehitisi Mitte teostada teede mahu ja kulgemis säilitamine, uute säilitamine, uute kraavide vm rajatiste säilitamine, uute HIIEKOHAD) NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. mitte kavandada süvendustöid kraavide vm rajatiste planeerimise vältimine. planeerimise vältimine. kraavide vm LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. rajatiste planeerimise vältimine. PÜHAPAIGAD SOOVITAVAD, Sobib kultuuri- ja loodusturismi objektiks; maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine; SOBILIKUD, infotahvlite paigaldamine ja korrashoid; mälestiseni viivate teede korrashoid. VAJALIKUD Künnitegevus suunata mälestisest minimaalselt 5 m kaugusele; piirata puude ja põõsaste kasvu Piirata puude ja põõsaste KULTUSEKIVI / vahetult kivi läheduses, et vältida kasvu vahetult kivi LOHUKIVI MEETMED juurtest tingitud lõhkumist, läheduses, et vältida MAAKASUTUSE Piirata puude ja põõsaste kasvu vahetult kivi läheduses, et vältida juurtest tingitud huumuse kuhjumist kivile ning juurtest tingitud NEGATIIVSE MÕJU lõhkumist, huumuse kuhjumist kivile ning vaadeldavuse kadumist vaadeldavuse kadumist; lõhkumist, huumuse LEEVENDAMISEKS Põllutööde käigus kultusekivi kuhjumist kivile ning juurde põllukive, pinnast jm risu vaadeldavuse kadumist mitte kuhjata. Juba kuhjatud põllukivid võib eemaldada kaasates arheoloogi. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD SADAMAKOHT / TÖÖ- JA SUHTLUSPAIGAD Üldjuhul uusi ehitisi RAUASULATUSKOHT MEETMED Tavapärasest künnikihist (20-30 mitte kavandada. Kui on / MUISTSED PÕLLUD MAAKASUTUSE cm) sügavamale minevaid vajadus uute ehitiste NEGATIIVSE MÕJU maaharimisviise mitte kasutada. rajamiseks, tuleb LEEVENDAMISEKS Ehitisi mitte kavandada. kaevetööde alal tagada uuring. SOOVITAVAD, SOBILIKUD, Maa senisel sihtotstarbelisel kasutamisel arheoloogilisi väärtusi säilitavate erisustega arvestamine, otsene hooldusvajadus puudub VAJALIKUD MUISTNE TEE / PAKKTEE MEETMED Töid tehes ei tohi maapinda kahjustada. MAAKASUTUSE Ehitisi ja uusi turbakaevandusi mitte kavandada. NEGATIIVSE MÕJU Veerežiimi mitte muuta, et orgaanilise materjali säilimiseks vajalik keskkond oleks tagatud. LEEVENDAMISEKS 11 Saatja: "Muinsuskaitseamet" <[email protected]> Saaja: "info - MKM" <[email protected]>, "Agnes Lihtsa - MKM" <[email protected]> Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Seisukoht Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele esitatud arvamuse kohta Kuupäev: 2025-09-08 10:30 Reg.nr: 5-10/977-3 Saatja nr: 13-2/1403-41 Sisu: Lp Külli Siim [email protected]. Palume lisada Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu teemaplaneeringu kaardikihile Lääne-Harju valla arheoloogiatundlike alade info, mis on lisatud manustena. -- Mirje Tammaru Harjumaa nõunik [email protected] 5137669