Sotsiaalministeerium Teie 10.07.2025 nr 1.2-1/1834-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 08.09.2025 nr 2-3/2634
10122, Tallinn
Tagasiside väljatöötamiskavatsusele Eesti
tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi integreerimiseks
Austatud sotsiaalminister Karmen Joller
Aitäh Sotsiaalministeeriumile (SoM) esitatud väljatöötamiskavatsuse eest. Kavandatud
muudatused loovad eeldused senisest integreerituma ja inimese vajadustest lähtuva teenuste
osutamise süsteemi tekkeks, kuid soovime siiski juhtida tähelepanu järgmistele aspektidele, mis
meie hinnangul vajavad täiendavat tähelepanu või täpsustamist:
1. Teenuste kättesaadavuse ühtlus maakondade lõikes
On oluline tagada, et TERVIK-ute rakendamine ei tooks kaasa piirkondlikku ebavõrdsust. Tuleb
vältida olukordi, kus ühes maakonnas on TERVIK loonud ulatusliku koostöövõrgustiku
teenuseosutajatega, samas kui teises maakonnas on koostöö piiratud. Selline erinevus võib viia
olukorrani, kus abivajajad saavad teenuseid erineva kvaliteedi ja kättesaadavusega, mis on
vastuolus reformi eesmärgiga tagada võrdsed võimalused kõigile. Mõistame, et teatud teenuseid,
mille sihtrühm on väike, ei ole mõistlik igas maakonnas osutada, aga hetkel ei ole piisavalt hästi
lahti seletatud, kuidas on plaanis reguleerida see, kas ja kuidas saab inimest suunata teise
maakonda teenusele. Kas see hakkab toimuma automaatselt või vajab eraldi kooskõlastust?
Oluline on tagada, et inimese liikumine teenusele oleks sujuv ja kiire.
Palume täpsustada, et kui tervisejuhi määramine toimub elukohapõhiselt, siis kuidas on
reguleeritud olukorrad, kus inimese tegelik elukoht erineb tema rahvastikuregistrijärgsest
aadressist?
2. Infovahetuse järjepidevus ja spetsialistide koostöö
Praegune praktika, kus inimene saab rehabilitatsiooniteenuseid ühest asutusest, võimaldab
spetsialistidel teha tihedat koostööd ja omada terviklikku ülevaadet inimese seisundist. Kui
tulevikus hakkab inimene saama teenuseid erinevates asutustes, võib tekkida oht, et info killustub.
Kuigi tervisejuht on määratud info koondajaks, on oluline, et ka spetsialistidel oleks võimalus ja
ressurss omavahel turvaliselt ja operatiivselt suhelda, teha vajadusel muudatusi plaanides ning
tagada järjepidev meeskonnatöö.
3. TERVIK-ute loomise viibimise mõju teenuste järjepidevusele
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
VTK-s on viidatud riskile, et TERVIK-ute loomise viibimine maakondades võib põhjustada
rehabilitatsiooniteenuste osutamise ajutise katkemise. Palume täpsustada, millised meetmed on
kavandatud selle riski maandamiseks, et tagada teenuste järjepidevus üleminekuperioodil.
4. Toetus keerulisemate sihtrühmade puhul
VTK kohaselt keeldub esmasel pakkumisel teenusest ligikaudu 50% sihtrühmast. Palume
täpsustada, millised on kavandatud toetavad meetmed keerulisemate klientide puhul (nt vaimse
alaarenguga või psüühikahäiretega inimeste puhul), et nad suudaksid oma heaoluplaani täita ja
selle täitmist jälgida.
5. Teenuste kättesaadavuse riskid
Kas on analüüsitud, milliste teenuste puhul esineb risk, et nende kättesaadavus väheneb või need
jäävad üldse teenuste nimekirjast välja? Selline info on oluline nii planeerimise kui ka riskide
maandamise seisukohalt.
6. Tervisejuhtide kättesaadavus
Kuidas maandatakse risk, et mõnes piirkonnas ei ole piisavalt tervisejuhte või et üks tervisejuht
peab teenindama ebamõistlikult suurt hulka abivajajaid? Kas on kavandatud miinimumstandardid
või töökoormuse piirangud?
7. Suunamine tervisejuhi juurde
VTK ei anna üheselt mõistetavat vastust, kes saab inimest suunata tervisejuhi juurde. Kas see
toimub ainult perearsti kaudu või on see võimalik ka sotsiaaltöötaja, eriarsti või inimese enda
algatusel?
8. Vastused VTK-s olnud küsimustele ja ettepanekud
Meie hinnangul on maakond sobiv koostöötasand ning pooldame seadusest tulenevat TERVIK-
utes osalemise kohustust, et tagada võrdsed võimalused üle Eesti. Selleks, et vastata küsimustele,
kas lisaks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkondadele on veel mingeid valdkondasid, mille puhul on
oluline luua senisest süsteemsem koostöö ja koordinatsioon maakonna tasandil või et millised
osapooled peaksid olema kindlasti TERVIK-utesse kaasatud, teeme ettepaneku arutada koostöö
võimalusi Eesti Töötukassaga (edaspidi töötukassa) kas siis maakonna tasandil või üksikjuhtumite
osas.
Töötukassa klientide seas on palju inimesi, kellel on terviseprobleemid ja/või vähenenud
töövõime. Töötukassa pakub neile mitmeid töövõimet toetavaid teenuseid, sh tööalast
rehabilitatsiooni. Seetõttu näeme, et töötukassa kaasamine aitaks täiustada inimeste
terviseteekonna järgimist. Töötamine ja töövõime säilitamine või parandamine on väga olulised
osad ka inimese sotsiaalses- ja tervisealases hakkamasaamises. Tervisejuhid peaksid oskama
märgata ka seda, kas inimese töövõimet võiks lasta hinnata või kas tal võib olla vajadus mõne
töötukassa teenuse järgi. Sellisel juhul võiks tervisejuht inimese töötukassasse suunata või veelgi
efektiivsem oleks, kui tervisejuhil oleks võimalus kaasata juhtumikorraldaja või tööalase
rehabilitatsiooni (TRT) teenuseosutaja juhtumipõhiselt meeskonda.
Teeme ettepaneku, et lisaks puude andmetele peaks inimese heaoluplaan sisaldama ka töövõime
hindamise staatust ja kehtivust ning töövõimest tulenevaid piiranguid (RFK). Lisaks võiks
heaoluplaanis kajastuda töövõime hindamise ekspertiisi käigus antud soovitused töövõime
toetamiseks, osutatud või osutamisel olevad tööturuteenused ning TRT teenuseosutamise
tulemuste andmed (RFK). Neid andmeid saab töötukassa jagada x-tee kaudu.
Selleks, et koostöö sujuks hästi kõigi poolte vahel, on oluline, et infovahetus oleks mõlemapoolne.
Sellest tulenevalt leiame, et ka töötukassa juhtumikorraldajatel ja TRT teenuseosutajatel tuleks
tagada ligipääs inimeste heaoluplaanile (STAR2 kaudu), et vältida teenuste dubleerimist ning teha
koostööd erinevate asutuste vahel. Samuti vajab arutelu, kuidas käituda olukordades, kus
töötukassa juhtumikorraldaja märkab, et inimesel on tööturuteenuse asemel vajadus tervishoiu-
2 (3)
või sotsiaalteenuse järele – kas sellisel juhul saaks juhtumikorraldaja ise inimese tervisejuhi
vastuvõtule suunata, mis oleks inimese vaatest kõige mõistlikum lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Reine Hindrekus-Koppel
+372 5379 0331
[email protected]
3 (3)